Pluss lugu: Eduard Ülevain teab nii mõndagi võimalustest kinni haaramisest

EDUARD ÜLEVAIN – õnnistatud võimalusterohke eluga

Eduard Ülevain (25) on aktiivne noor, kes õpib Tartu Ülikoolis õigusteadust, on veetnud aasta Saksamaal, Prantsusmaal ja Venemaal ning üks Ruut koguduse loojatest. Eduard leiab, et teda on õnnistatud eluga, kus ta saab nii palju teha.

Vahetusõpilaseks Saksamaale

Kui Eduard oli 16-aastane, tuli talle mõte minna välismaale vahetusõpilaseks. Tema sõber, kes oli äsja veetnud aasta Saksamaal, julgustas teda seda võimalust kindlasti kasutama. Seega hakkas Eduard vajalikku raha koguma: noormehel õnnestus saada üleeuroopaline stipendium ning ta kirjutas oma ideest ka Facebooki. Paljud sõbrad, kes postitust lugesid, tulid talle appi ning väiksematest ja suurematest toetustest saigi kokku vajalik summa. Kuid enne tuli ületada üks takistus – nimelt organisatsioon, mille kaudu Eduard plaanis vahetusaastale minna, ei võimaldanud tal seda teha tema epilepsia pärast. Eduard aga ei heitnud meelt ja leidis võimaluse taas Facebooki vahendusel. Nimelt kirjutas ta Hamburgi eestlaste gruppi, et otsib vahetusperet Saksamaal, ja saigi vastuse ühelt perelt, kes oli valmis teda enda juurde võtma. „Peres oli ka minust mõni aasta noorem tüdruk, kellega sain õppida samas klassis ja kellele võisin selle aasta jooksul toeks olla,“ räägib ta. Nii koges Eduard õppimise, spordi ja kõige muu välismaaelu kõrval, kuidas Jumal oli juhtinud teda nii vahvalt, et täpselt vajamineval hetkel sai ta olla sellele perele abiks.

Saksamaa 2016

Kasulikud kogemused ja tugi välismaal

Kui Eduard oli Saksamaalt tagasi Eestisse jõudnud, siis täheldas tema õde, et võõrsil veedetud aeg on venda kasvatanud. Saksamaal õppis agar noormees esimeste kuude jooksul ära ka saksa keele ja püüdis elada sealse kultuuri järgi. „Välismaal olles meeldib mulle sulanduda võimalikult palju kohalikku kultuuri,“ seletab ta. Võõrsil viibides otsib Eduard esiteks perekonda või ühiselamukaaslasi, kellelt tuge saada. Teiseks püüab ta leida võimalust teha sporti, kuna ta on kergejõustiklane, täpsemalt kümnevõistleja. Trennigrupist saab sõbrad ja toetava keskkonna. Kolmandaks otsib ta kohaliku koguduse, mille keskel olla ja kust samuti sõpru leida.

Prantsusmaa 2018

„Jumal võib meid juhtida uskumatult kaugele, kui võtame alguses väikesed väljakutsed vastu ja oleme nendes ustavad.“

Prantsusmaale ja Venemaale

„Pärast gümnaasiumit tahtsin minna aastaks Prantsusmaale, et seal töötada ja õppida prantsuse keelt.“ Oma soovist kirjutas ta taas Facebooki, gruppi Eestlased Prantsusmaal. Nii leidis ta inimese, kes pakkus talle tööd ja elukohta. Eduardile pakkumine sobis ja nii ta veetiski aasta Prantsusmaal, töötades alguses puude istutajana ning hiljem ühes aiandis. Ka prantsuse keelt õppis ta seal olles kõnelema. Tööandjaga said nad headeks sõpradeks ja suhtlevad siiani.

Ülikoolis tekkis aga soov minna vahetusüliõpilaseks ja seejuures mitte tüüpilisse noorte seas populaarsesse paika, nagu Austraalia või USA, vaid Eduardil oli huvi hoopis Venemaa vastu. „Läksin aastaks õppima vene keelt ja kultuuri Voroneži ülikooli, mis jääb Moskvast 500 km kagu poole. Seal olemine andis huvitava kultuurikogemuse, kuna see on ehtne Vene piirkond, Euroopa kultuurist üsna vähe mõjutatud,“ põhjendab Eduard ebatavalist valikut. Aeg Saksamaal, Prantsusmaal ja Venemaal on tema sõnul oluliselt laiendanud arusaama maailmast. „Sellised kogemused õpetavad teisi inimesi paremini mõistma,“ on tema hinnang.

Venemaa 2019

„Seal olemine andis huvitava kultuurikogemuse, kuna see on ehtne Vene piirkond, Euroopa kultuurist üsna vähe mõjutatud.“

Õigusteadust õppima

Põhikooli lõpus hakkas Eduardile huvi pakkuma õigusteadus. Tema pereliikmed on pigem loominguliste ametite esindajad, kuid vanavanaisa oli jurist. Selleks, et kindlamalt teada saada, kas tegu on ikka sobiva alaga, tegi Eduard gümnaasiumis uurimistöö rahvusvahelisest õigusest. „Mulle oli tähtis, et ma ei vali eriala lihtsalt prestiiži pärast, vaid lähen õppima seda, mis päriselt meeldib ja sobib.“ Seega õppis ta gümnaasiumis ka õiguse aluseid ning mõistis, et see ala on tema jaoks. Ülikoolis on möödunud esimene, teine ja kolmaski aasta ning Eduard tõdeb, et eriala meeldib talle endiselt – sinna jõudmine on olnud asjade loomulik käik.

„Mulle oli tähtis, et ma ei vali eriala lihtsalt prestiiži pärast, vaid lähen õppima seda, mis päriselt meeldib ja sobib.“

Võimaluste äratundmine

Eduard tunnistab, et võimalusi leidub elus väga palju. On hetki, mil tuleb kasuks oskus öelda ei. Samas on palju olukordi, kus on kasulikum öelda jah. Näiteks tänu saksa ja prantsuse keele oskusele, mille Eduard välismaal elades omandas, on teda hiljem kaasatud mitmetesse rahvusvahelistesse projektidesse. „Elus me tihti ei tea, mis kasu võib tulla sellest, kui me mingi väljakutse vastu võtame,“ mõtiskleb ta. „Ühele võimalusele võib järgneda teine ja teisele omakorda kolmas. Jumal võib meid juhtida uskumatult kaugele, kui võtame alguses väikesed väljakutsed vastu ja oleme nendes ustavad.“

Eduardi pereliikmed on samuti tegusad inimesed, kes näitavad talle oma mitmekülgse ja aktiivse eluga eeskuju. Noormees ise usub, et kõike saab teha: „Kui midagi väga tahta, siis tasub lihtsalt peale hakata.

Kui keegi ütleb, et miski on võimatu, siis tekib pigem just soov see ära teha. See aga ei tähenda, et kõik valikud oleksid igaühele. Vahel selgub aja jooksul, kas pähe tulnud idee on inimese jaoks hea valik või mitte.“ Eduard soovitab siiski peale hakata ja katsetada, kui on tõsine soov midagi head teha. Võita on rohkem kui kaotada ja ka katsetused, mis ei jää kestma, võivad olla kasulikud õppetunnid. Talle sobisid vahetusaastad välismaal hästi, samas teab ta inimesi, kes on olnud võõrsil ühe semestri ja tunnistanud siis, et see pole nende jaoks. Ent kui nad poleks sinna läinud, poleks nad seda teada saanud.

„Elus me tihti ei tea, mis kasu võib tulla sellest, kui me mingi väljakutse vastu võtame.“

Kui Jumal tahab ja meie tahame

Kristlasena teame, et peame oma tegevustes otsima ka Jumala tahet. Kui oleme Tema tahtega kooskõlas, siis saadab meid õnnistus. Samas on Eduard läbi kogemuste õppinud, et loeb ka meie panus ja tahe. „Ei piisa sellest, kui Jumal midagi tahab ja meie lihtsalt palume, et see sünniks, ning jääme siis tegevusetult ootama. Tihti juhib Jumal meid asjasse oma panust andma ja seejuures on tähtis, et me ise sedasama asja tahame.“ Jumal ei sunni meid Teda järgima, vaid küsib, kas me tahame Teda järgida. Samamoodi küsib Ta erinevates olukordades, kas me tahame seda teha. Kui Jeesus kõndis järvel ja tema jüngrid olid paadis, ütles Peetrus: „Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!” (Mt 14:28) Siis Jeesus kutsus teda ja Peetrus sai vee peal kõndida, sest tema tahtis ja Jeesus tahtis seda. Inimesed ei kahetse oma elule tagasi vaadates tihti mitte niivõrd seda, mis nad on teinud, kuivõrd seda, mis on tegemata jäänud.

Ruut kogudus

Eduardil on ammu olnud ka idülliline unistus, et üks asi, mida elu jooksul teha võiks, on koguduse loomine. „Esialgu arvasin, et hea aeg selleks oleks umbes 50–60-aastaselt, kui kogemusi on juba üksjagu.“ Kuid osaledes Kõrgema Usuteadusliku Seminari noorteprojekti Futuurum kohtumisel, tuli talle see idee sõbraga vesteldes jälle südamesse – mis oleks, kui luua kogudus hoopis nüüd, noorena? Seejärel võttis ta ühendust oma sõbra Jakob Gilliga, kuna sai teada, et ka tema on koguduse rajamise plaani pidanud. Teiste mõttekaaslaste leidmine polnud aga lihtne. Möödus pool aastat ning Jakob kirjutas talle taas, küsides: „Kuidas selle asjaga siis on?“ Nii jõutigi koguduse loomiseni, mis tegutseb 2021. aasta septembrist.

Kogudus, kuhu võib tulla igaüks igal hetkel

Koguduse juures on Eduardi arvates äärmiselt tähtis selle keskkond. Kogudusse peaksid saama tulla kõik ja see peaks inimeste jaoks olemas olema. „Ühes vestluses mittekristlasest sõbraga mainisin, et kogudus võiks olla koht, kuhu igaüks saab tulla igal hetkel. Sõber vastas naerdes: „Kogudus küll selline koht ei ole! Sa ei sa ju tulla koguduse uksest sisse, ilma et keegi sinu üle kohut mõistaks.““ Eduardi jaoks on selge, et nii see olla ei tohi. Tema igatsus on, et kogudus jõuaks inimesteni, kelleni teised ei jõua. Kogudus peab olemas olema ilma tingimusteta. Seal ei loe, kas inimene on kohe valmis ütlema: „Jah, ma tahan järgida Jeesust!“ või veel mitte – kogudus on kõigi jaoks alati avatud. Kes kohale tuleb, saab kogeda, et seal on inimesed, kes järgivad Jeesust ja on vastu võtnud selle, mida Jumal pakub. Kõiki neid väärtusi püüab Ruut kogudus ka kanda.

Tekst Laura Jõgar Fotod Karl Hendrik Bachmann, Helari Hellenurm