Unistus esivanemate talust tehakse teoks

“Unistus esivanemate talust tehakse teoks” Hinni talust 2004. aasta detsembrikuu “Kodukirjas”

sisustus

Unistus esivanemate talust tehakse teoks 34

Tekst: Ene Vool Fotod: Kalle Veesaar

Võrumaal on säilinud 130 aastane unikaalne rehielamu koos kõrvalhoonetega oma loomulikus kohas ja n-ö mahlas. Miljöö on meile tuttav Ülesoo taluna filmist ”Suvi”, kui Joosep Toots saabus Venemaalt ja tegi taluõuel oma tükke. Mis toimub selles paigas nüüd, kui peremehekohust täidab noor disainer Ott Rätsep?

Kas riik tunneb peale kirikute, mõisate ja trahterite huvi ka ühe laguneva legendaarse metsatalu vastu, millest keegi eriti ei tea? Kas rahvas saaks aru sellest, miks peab riik jagama erakätes olevale Hinni talule miljoneid, et inimesed saaksid tulevikus nautida üht ajaloolist vaatepilti loomulikul kujul? Et näha Võrumaal reaalselt eksisteerinud elamist, mitte kunstlikult kokku kantud muuseumivara?

Hinni talus asub üks kahest eravalduses olevast rehielamust, teine seisab Läänemaal oma esialgsel kohal ja kujul. Kummastki pole jõutud hooneid ja taluvara reservaatidesse tassida.

Ammuste aegade võlu ja lummus Silmitsed päikesevalguses heledat lihtsa sisustusega rehielamutuba, kus kardinapuuks on

rehavars ja toolikatted on viljakotiriidest. Ja saad aru, miks nii mõnelegi meist sobib vaesusest sündinud Eesti minimalism ja miks uhked mõisahäärberid ei soojenda hinge. Tegelikult elas siinse talu küllaltki tillukese toas varem puntras kümme inimest. Talvel tehti samas ka regesid ja mööblit, kuna rehe all olnuks külm ja pime meisterdada. Laual seisab kunagine ainus valgusallikas – petrooleumilamp – ,seesama, mis Ülesoo Tootsi talus. Hinni talus on kõike täpselt nii palju kui hädasti vaja. Kui kunagi oli peres kümme inimest, siis on alles ka kümme vana taldrikut ja tassi. Riiuleid ei kaunista nüüdki võõrastest peredest hangitud kulpide-kausside näitus. Sestap võlub ka noorperemeest Ott Rätsepat eheda lihtsuse ilu. Kauges tulevikus teeks ta talumaale ehitatud moodsale ja mugavustega majale lihtsa mätas- või heinakatuse. Esialgu poeb aga nahast välja, et teha vanu hooneid meile kõigile vaatamiseks korda, et siis talu vanavara ja ürikud nende õigetesse kohtadesse paigutada. Selleks vajab ta spetsialisti. Linnamees üksi ei saa etnograafilistest nüanssidest õiget sotti. Alles õpib.

Hinni talus on aeg kummalisel kombel peatunud. Kõik on nii nagu enne sõda. Köögis näeb arhailisi, mõisa puusepa tehtud Äksi toole. Toa laiadest kuuselaudadest põrand on kõndimisest sügavalt lohus. Ka lagesid katavad vanad lauad.

Vanad sängid on viidud toast aita. Alles on aga kaunis, meespereliikme enda meisterdatud pähkliraamistuses riidekapp, sees surnud perenaise puhtad rõivad. Usuõpetuse raamatud seinariiulis näivad samuti hämmastavalt puhtad, kuigi lehenurgad on keeramisest olematuks kulunud. Ahju ääres, tikitud katte all, seisab vana õmblusmasin. Uuematest asjadest on tuppa

Noorperemees Ott Rätsep armastab tööd teha esivanemate talu õnnestavas vaikuses. ‚ Joosep Toots saabus Venemaalt Arvo Kruusemendi filmis suvi. Stseen on filmitud Hinni talu õuel. toodud kaks tikkjalgset kapikest. Lubjatud tellisahju soemüüri vanus ei lähene ka niipea veel sajale aastale. Ahjuuks sai vahetatud vene ajal.

Esialgu polnud köögi ja toa vahel ust. Siseneti esiku kaudu. Krohvitud valgete seinte asemele tehakse edaspidi saviseinad, aga alles pärast mitme pehkinud seinapalgi vahetamist.

Uksepiidad ja esikukapi karniisid värvis Oti kontsertmeistrist ema väikese iluravi käigus. Ta muutis siin nii palju kui hädasti vaja ja nii vähe kui võimalik. Majas valitseb nüüd helgem meeleolu. Ott sõidab igal võimalikul juhul siia, et vaikuses loomingulisse töösse süveneda ja oma disainiprojekte teostada.

Astud ämblikuvõrkudesse mähkunud rehealusesse. Näed, mismoodi elasid kehvikud tegelikult enne 1939. aastat, paljukiidetud esimese vabariigi ajal.

Maad on Hinni talus vähe. Ühtpidi 1,5 kilomeetrit, teistpidi 300 meetrit – kokku 30 ha.

Pikal siilul kasvas ilus mets, kuni kolhoos selle maha raius. Ainus hea asi oli see, et kedagi per-

35

sisustus

Rätsep. Tema kaaslane, sama üksik õde Linda lahkus juba kaheksa aasta eest. Vahel meenub Otile, kui puhtad olid nende vanatädide loomad, kui hellalt hoolitses Lilli oma lehma eest – ei utsitanud teda vitsaga. Midagi erilist neil pärast filmimist siin ei juhtunud. Tartust kaugemal nad ei käinud. ”Mäletan, et mu vanatädid istusid siinsamas mäekünkal, kus Hetkel midagi erilist ei toimu nüüd armastan istuda mina, passisid metsatuka Kaks aastat tagasi läks taevariiki viimne majaline, tagant paistva õe talu poole ja arutasid väga leplik, usklik ja heatahtlik vanapiiga Lilli est ei küüditatud. Aga talu lauta ja rehe alla pandi sunniviisiliselt kolhoosi hobused.

Rehealuse seinal on tänini ametlik puukast kirjaga ”Küsimused ja pretensioonid”. Hobuste tõttu on rehielamu saanud kõvasti vatti ja laudakatus sisse langenud.

36

isekeskis: näe, ta on 40vatise pirni 60se vastu vahetanud! Lihtsad-loomulikud päevauudised.”

Päris lähedal, koolimajast ehitatud häärberis, elab vanatädide 90-aastane vend – Oti vanaisa Valter Rätsep. Tal on kümme aastat noorem ja selle võrra ka toimekam kaasa Ella – Oti vanaema. Nende n-ö peenemas kodus filmiti mõned ”Sügise” stseenid, kus maja oli Ülesoo uueks taluks. Kuid see selleks. Valter Rätsep on Eesti piimatööstuse suurkuju, legendaarne

Talu ainukeses toas elasid kunagi kümme inimest.Talvel tehti toas puutööd, ka pildil olev pähkliraamistuses riidekapp on siinsamas tehtud. Laual petrooleumilamp – seesama, mis Ülesoo Tootsi talus.Riiulis seisavad usuõpetuse raamatud. „ Vaade läbi kõrge lävepakuga ukse esikusse.Vana nõudekapi on Oti ema rõõmsamaks värvinud. Siin on parajasti nii palju nõusid kui perel vanasti hädapärast tarvis läks. fl Vanad tindipotid on pandud esikukapi otsa.

37

sisustus meier, kes pani aluse Võrumaa juustutööstusele.Vanahärra tegi veel viis aastat tagasi paremat hallitusjuustu, kui seda saab praegu pealinna poodidest. Tragi mees korraldas külanaistele kursused, kuidas kasvatada raha kümnekordseks - kaheteistkümnest liitrist odavast piimast saab kilo kallist delikatessjuustu. Ainult et juustu säilitamisega määratud ajani, seega ka turustamisega, olid kehvad lood.Vastasel korral oleks vanahärra juba rikastunud.

Valteri pojast Tõnis Rätsepast, kes varem koos Juhan Viidinguga vallutas näitlejana-lavastajana Tallinna Draamateatri publikut, sai lavakunstiõppejõud. Nüüd on ta kirjade järgi Hinni talu omanik, aga teatraalina talumehe seisusest kaugel nagu taevas maast. Tõnis andis oma kohustused üle disainerist pojale Ott Rätsepale, kelle hing valutab nüüd probleemikuhja pärast. ”Tuled linnast oma kuningriiki. Käid ja oled ja vaatad. Mõtled, kust ma siin eesti mehena alustan – teise põlvkonna intelligent, ema poolt poola verd?” Aga miski tõmbab

Kõik hoonete ukselingid ja lukud on säilinud oma esialgsel kujul.

38

Ait on suhteliselt hästi säilinud, võrreldes laudaga, mille katus on sisse langenud ja seinad lagunevad tänavuses veeuputuses.

Otti Võrumaa metsa, kuigi ta peab hooldama ka emale kuuluvat mereäärset suvekodu. ”Süda vaevab, kui tõmbled metsa ja mere vahel.”

Selgub, et neil on sugulased Itaalias. Sinna tahab ta tagasi jälle ja jälle! Kavatseb talumaale panna mõne vao viinamarju nagu neid Eestis juba 1930. aastatel kasvatati. Ja ehk õnnestub kunagi valmistada ka erilist juustu!

Noor peremees ei kaota lootust

Piiblite ja lauluraamatute lehed on väga puhtad, kuigi lehed keeramisest väga kulunud.

Perenaine Lilli oli tasane ja usklik naine.

Köögiaknast näeb aita, kaevu ja lagunenud suitsu-sauna.

Ott, südamliku olemisega tõmmu noor mees, juuksed pikas hobusesabas, istub aida ääres justkui maastikumaali taustal ja piinab sülearvutit. Juhib Tallinnas üht väikest disainibürood. Nii taastub Eesti (kõrgtehnoloogiliselt varustatud!) metsarahvas – maa sool. Ott on vaimustuses siinsest avarusetundest, tähistaevast ja selle tajutavusest nagu Konrad Mäe maalil. Aga kõiki oma ettevõtmisi üles lugedes pole ta parem hunt Kriimsilmast, kel teadu järgi üheksa ametit. Ükski neist ei too kullakoormat Hinni talu õuele. Ott kissitab sügispäikeses silmi, vaadates kurgede lendu: ” Mina olen siinmail strateeg või kindral, isa on hädavajalik töömees. Elu oleks ilus, kui rahalaev kiiremini randuks.”

Muinsuskaitsega on tal head suhted, aga võimalused on nutused. Eks proovi siin peremeest mängida, kui muinsuskaitse all ei ole vaid maakelder – lihtne auk maa sees. Kreegivõsa ja vanad haiged õunapuud said kuni kaevuni maha võetud, kaev ka korda tehtud. Rohkem omapäi ei jaksa ega või. ”Kui ma hakkaks omapäi ja tormiliselt talu ennistama, kaoks siit ajalooline lumm. Kui aga otsustajad venitavad abirahaga liiga kaua, langevad kõik katused sisse ja seinad lagunevad koost. Mu enda rahakott ei võimalda praegu tõrvapapist etemaid katuseid teha ega majapalke vahetada.”

Kõige rohkem kardab Ott, et kutsuvad teeviidad pannakse maanteele enneaegu – ja siis läheb lahti tants ja trall. Võivad tulla ka röövlid.

Juba pandi maja seinale alumiiniumist tahvel. ”Tegelikkuses on ju nii, et parem käsi ei tea, mis vasak teeb.”

Rehielamu, kaks lauta, ait ja suitsusaun olid nõukogude ajal eriti range valve all. Siiski tehti majale salaja eterniitkatus peale ja nüüd said nad kiita, et ei lasknud eluaset hukka minna.

Isegi kultuuriminister Urmas Paet lõi suvel Muinasteevee saates mõned sümboolsed naelad Hinni talu katusepapi sisse. Rääkis, kuis peaks olema riiklik missioon aidata seal, kus omanik pole nii rikas, et kõigega ise hakkama saada.Või kui peremehel jääb oskustest puudu.

Jüri Kuuskema on varem manitsenud, et mõõdukas vaesus on muinsuse parim konservaator. Rikkad leiavad ju alati nõksu, kuidas väärtuslikku vana ehitist ”kaunilt” ära rikkuda.

39

sisustus

Köögis on vanad mõisa puusepa tehtud Äksi toolid. Lähedal elav Oti vanaema Ella saatis lauale oma ahjust tulnud soojad kuklid.Ott on toonud uued teekannud ja kokku klopsinud ajutise poti-panni riiuli. Kõik muu on täpselt nii nagu enne sõda.

40

Rätsepate suguseltsis pole kunagi olnud mammonat, et siia uut maja ehitada. ”Ja vanim poeg ei pärinud siin hea kombe kohaselt ”kuningriiki”, sest linnaelu tõmbas rohkem. Nii läks talu minu vanaisa Valteri kätte, kes noore mehena lahkus Lõuna-Eesti piimatööstuste juurde teadmisega, et isatallu ta enam ei naase. Kuid lõpuks saabus ikka tagasi Hinnile.”

Rätsepate suguvõsa lugu Vaatasime koos kappidesse peidetud salmikuid, algkooli rehnutivihikuid, üht katlakütjate kursuse programmi aastast 1933, vanatädi Lilli tehtud Esikuaknal seisab koorunud glasuuriga vana koolipõlvepilte. Neist paar tükki on raamituna savikann. seinal. Lilli tundlikku kätt kiitsid ka Tallinnfilmi kunstnikud. Imestasid, et talunaine joonistas ”Suve” filmimise käigus vaba käega üles kõiksuguseid kujundusdetaile. Selles andis Lilli kutselistele silmad ette. Paremini kui mehed oskas ta voolida rehavarsi, kuid armastas ka heegeldada.

Ott leidis vanaisa päevikust ainult ühe õde iseloomustava lause: ”Lilli oli kolhoosi ori!”

Huvitav oli lugeda mõisast antud talulepingut, mille pealdises seisis: ”Werro maakonna Kannapä kihelkonna Kooraste mõisa Hinni Tallo. Talloasseme kaubakontraht”. Selles on sätestatud, et Mihkel Rätsep saab 13 taalri ja 24 krossi eest walla orjusemaad. Kaubakontrahti all seisab 27. juni 1872. ”Mõisa linapeksjast vaarisa Mihkel pani jonni pärast käega kolm risti alla. Ise oskas lugeda ja kirjutada küll, pidas talus rehnutti. Kõik siinsed külamehed nägid linakasvatusega kõvasti vaeva, karjakasvatuseks ei jätkunud enam võhma.”

Mihkli perre sündis kiigetäis lapsi. Kõik ülimalt musikaalsed, nii et oleks võinud orkestri kokku panna, kui nad oleks õpetust saanud. Üheksast isa karmi käe all kasvanud järeltulijaist abiellus kolm, kellest üks jäi lastetuks.Vanimal vennal oli tütar, Valteril on teatritegijast Tõnise kõrval ka kunstihuviline tütar Mall. Kokkukuivanud suguvõsas mõeldakse nüüd Otist kui ainumast Rätsepate nime kandjast.

Oti armas vanaema Ella, kes saatis Hinni tallu ahjust tulnud lõhnavaid kukleid, meenutas nüüdki veel pisarsilmil: ”Kui ma 60 aastat tagasi Viljandimaalt siia tulin, seisin mäe otsas ja ütlesin nuttes oma noorele mehele: ”Oleks sa mind ette hoiatanud, et Eestimaa võib olla nii ilus! Jõksi järveni on siit 5 minutit rattasõitu. Ma loodan väga, et Ott jaksab esiisade talu taastada ja tema tulevastel lastel on siis väga ilus elu.”

www.kodukiri.ee

Rehe all on aeg peatunud üleeelmisel sajandil. Kunagine talukraam seisab oma loomulikus mahlas – ootab pikisilmi muuseumi valmimist. · Aida ääres mäekünkal armastasid istuda Oti vanatädid ja siin imetleb taeva lähedust, nagu Kondrad Mäe maastikumaalil, ka noorperemees ise.

41