Eesti Arhitektide Liidu Teataja 1/15

02/15 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA NEwSLETTER of THE ESToNIAN ASSocIATIoN of ARcHITEcTS

Juhtkiri lk 2 Eestseisuse koosolekud lk 4 EALi uued liikmed lk 20 EALi noortekogu uued liikmed lk 21 Lõppenud arhitektuurivõistlused lk 22 Ettevalmistamisel olevad võistlused lk 24 EALis kooskõlastatud võistlused lk 24 EALi teated lk 26 Teated seenioridele lk 36 Juubilarid lk 36

Ministeeriumide ühishoone arhitektuurivõistluse võidutöö „Valged“. Autorid Kai Süda, Risto Parve ja Mait Väljas.

02/15 arh.

JUHTKIRI

PaRem sõda KUI vIleTs RaHU? Nüüdisaegse füüsika üks põhiprintsiip on entroopia kasv: suletud süsteemis saab entroopia ehk segadus ainult kasvada. Pean tunnistama, et viimasel poolaastal on see tõdemus kannustanud Eesti Arhitektide Liidu (EAL) tööd märksa tugevamalt, kui oskasin planeerida. Juba väsimuseni on EAL rääkinud riigiarhitekti kui institutsiooni vajadusest ning järjest selgemalt oleme asunud ise käituma selle institutsiooni sarnaselt. Ühtpidi on see vägagi positiivne – kolmas võim ehk kodanikuühiskond suunamas poliitilisi valikuid.

Samas on selge, et kuna kolmanda võimu vastutus on kaudne, siis on meie soovitused juba eos nõrgemal positsioonil kui partnerlusest sündinud nõuandmine.

Seega tuleb sekkuda, et mitte jääda kõrvaltvaataja rolli, anda suletud süsteemi uus sisend, jõud, et peatada entroopia kasv. Võimalusi pakub elu tublisti rohkem, kui suudaksime reageerida, seega tuleb teha valikuid ja kontsentreerida tähelepanu.

Olen püüdnud reageerida pigem süsteemsetele vigadele ja väljakutsetele ning vähem üksikjuhtumitele. Meil tuleb püüda töötada ärahoidvalt ja proaktiivselt.

Asjast. Mis juhtus superministeeriumiga? On kõlanud hääli, et EAL võiks end sellistest keerulistest juhtumitest taandada, näidates nii üles oma suhtumist. Distantseerumine annaks võimaluse hiljem öelda, et näe, me ju ütlesime. Vahel võib see tõesti töötada, kuid valdavalt tuleks minu arvates ühel või teisel viisil sekkuda. Lõpeks loeb vaid tulemus – kas midagi muutus paremuse poole?

2011. aastal juhtis EAL tähelepanu sellele, et igati viisaka hoone lammutamine on vale. Lammutusluba toona siiski väljastati ja möödunudsuvine tegevus toimus selle alusel.

Võib väita, et superministeeriumi puhul tegi Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kaks vägagi tõsist valeotsust. Esimene tehti aastal 2009, hetkel, kui valitsus otsustas kahe ministeeriumi asemel koondada ühte asukohta neli. Selmet valida uus asukoht, otsustati vana hoone lammutada. Teine suur viga sündis aastal 2014, kui arendaja leidmiseks korraldatud hankel ei kirjeldatud tehnilistele nõuetele lisaks kultuurilisi. Seetõttu pole isegi kohane kritiseerida hanke võitnud arendajat selle pärast, et originaalprojekt jäeti kõrvale ja asuti koostöös vabalt valitud arhitektiga „ratsionaalsema“ lahendi otsimisele.

EALi president Indrek Allmann.

Foto: Kaire Pärnpuu.

Hoolimata avalikkuse ees kõlanud retoorikast mõistis RKASi juhtkond vist siiski, et midagi läks päris viltu. Koos EALiga asuti veenma arendajat, et hoone uus lahend sünniks läbi arhitektuurivõistluse. Teema jõudmisel avalikku meediasse pinged eskaleerusid ja kolmepoolsed läbirääkimised katkesid. Need oli võimalik taastada ainult EALi tihedas koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga (TLPA). Nii sündis TLPA nõue korraldada arhitektuurivõistlus ja seejärel juba avalik konkurss.

Mida me võitsime? Usun, et võit oli sedapuhku eelkõige arhitektuuripoliitiline: märgata on väga erinevate arendajate huvi kasvu arhitektuurivõistluste vastu. Mida me kaotasime? Suhteid. Loodan siiralt, et RKASiga vaikselt paranema hakanud koostöö peale emotsioonide taandumist siiski edasi areneb. Vigu teevad kõik, oluline on neid tunnistada ja neist õppida.

Kas liit on püham kui liikmed? Ei ole, kuna mitte liit pole loonud liikmeid, vaid liikmed liidu. Aastaid oleme teinud aktiivset tööd arhitektuurivõistluste korraldamisel. Vahel, kui võistluse korraldab keegi teine, pöördutakse meie poole kooskõlastuse saamiseks. Aga mis asi see EALi kooskõlastus on? Tublimad linnaarhitektid on lisanud EALis kooskõlastatud võistluse korraldamise nõude detailplaneeringutesse, andes sel viisil meie kooskõlastusele juriidilise jõu. Aga teistel juhtudel?

Ei ole muud võimalust, kui et jõu peame sellele andma meie ise oma käitumisega. Pole saladus, et EALi poole pöördutakse kooskõlastust saama väga erinevate tagamõtetega. Üks tuleb kooskõlastama „igaks juhuks“, infovahetuse mõttes, teine seepärast, et nii on prestiižikam. Mõni tuleb nõu küsima ja kaalub tõsiselt kõiki liidu soovitusi, neljas loodab hea õnne korral liidu suukorvistada.

Kutsun üles teatud mõistete sisustamisele, mis aitaksid korrastada meie võistlusmaastikku. Olu-

2

JUHTKIRI

arh. 02/15

line on anda eelkõige sisu mõistele mitte kooskõlastatud. Sisuliselt peaks see tähendama kõigile EALi liikmetele otsest võistluskeeldu, žürii töös osalemise keeldu ja vastutust Kutsekoja ees keelu mittetäitmise korral. Loomulik on, et sellist templit peaks liit kasutama võimalikult harva. Miks on see oluline? Sest võistlused on olulised!

Leian, et liit peab asuma oma positsiooni tugevdama ka n-ö eravõistluste korraldamisel. Olen näinud, et liidu nimel läbi rääkides on tunduvalt hõlpsam jõuda kokkuleppele nii võistluse vormi, autoriõiguste punktide kui ka tasu küsimuses.

Oleks rumal seda võimalust mitte kasutada.

Samas töötab see ainult juhul, kui kooskõlastuse vormist oleneb ka arhitektide käitumine.

Ja veel: eestseisuses on kokku lepitud, et EALi esimene soovitus kõigi võistluste puhul on korraldada need kindlasti avalikuna.

Rohkem proaktiivsust!

Mis jama selle tunneliga oli? Arhitektidena kipume tihtipeale olema maja- või platsikesksed.

Samas määravad meie keskkonna ja tuleviku suures osas taristuga seotud otsused. Seetõttu otsustasime proaktiivselt sekkuda teemasse, millel on potentsiaali saada tähtsaimaks geopoliitiliseks teguriks siinses piirkonnas – see on Helsingi-Tallinna kaksiklinna teket võimaldava Talsinki tunneli kavandamine. Milliseid ruumilisi väljakutseid see esitab, mis tagab selle idee sisulise teostumise ja teistele sarnastele küsimustele otsisid vastust viis tugevat Eesti-Soome segameeskonda. Miks olid soomlased meie õuel? Eks ikka selleks, et tekiksid kontaktid ja võimalus minna oma ideedega külla ka nende õuele. Nii ongi juba alanud sarnase ürituse kavandamine Soome poolel.

Aga koolid? Riigigümnaasiumide rongile jääb meil peatselt üle pelgalt järele lehvitada. See-eest on algamas põhikoolide programm. Oleme alus-

3

tanud läbirääkimisi Haridus- ja Teadusministeeriumiga leidmaks võimalusi, kuidas neid omavalitsuste arendatavaid koole suunata langetama ruumiliselt mõistlikke valikuid.

Ikkagi – kas varjendeid on vaja? Ma ei tea. Küll oleme alustanud koostööd Siseministeeriumiga mõtestamaks, mis on see, mis tagab meie elutegevuse jätkumise mistahes kriisisituatsioonis. Usun, et arhitektidena suudame analüütiliselt siduda vägagi erinevaid valdkondi. Meie suvepäevad olid pühendatud kaitsetemaatikale. Arvamusfestivali kaitselaval, kus EAL kaasa lõi, tehti hulk olulisi tähelepanekuid valdkondadevaheliste võimaluste kohta. Miks mitte ehitada hoonete energiatõhususe uutest nõuetest lähtuvad PV-süsteemid viisil, et need suudaksid toimida kasvõi piiratud ulatuses ka autonoomselt?

Mikrovõrgud, energiaühistud ja teised sellised märksõnad võiksid kõlada senisest tugevamalt.

Me oleme tamponeerinud palju väikseid puurkaeve ja läinud üle tsentraalsele veevarustusele – nii on kahtlemata mugav ja keskkonnasäästlik. Ehk oleks aga sulgemise asemel mõistlikum varustada need kaevud käsipumpadega, mis võimaldaks võtta nad kriisiolukorras kiiresti kasutusele? See oleks lõbus ka soojal suvepäeval.

Kõige suurem rõõm on sellest, et Kultuuriministeeriumi ruumes on taas kasutatud sõna arhitektuuripoliitika. Meeldib see meile või mitte, ent suured ruumilised otsused ja käitumismustrid riigiametites põhinevad üksnes paberile kirja pandud käitumisreeglitel. Kui neid ei ole, ei ole seda valdkonda järelikult olemas.

Indrek Allmann 15. oktoobril 2015 Tallinnas

ˬ I. Allmann andis ülevaate EALi juhatuse töö põhisuundumustest ja ettevõtmistest eest­ seisuse koosolekute vahelisel ajal.

12.02.2015 peetud EALi üldkogu koosolekust Mida võinuks selle koosoleku ettevalmistavas korraldustöös teisiti teha?

V. Tomiste sõnul oli üldkogul vähe noori. Nende kaasamiseks võiksid üldkogu kuivapoolsed ettekanded vahelduda mõne särava, uudse ja köitva teemakäsitlusega.

Arhitektuuriobjektide kajastamisest meedias Ajendatuna üha sagedamani esinevatest juhtumitest, kus arhitektuuriobjektide kajastamisel meedias jääb mainimata objekti autori(te) nimi (nimed), saatis jurist E. Mägi EALi tellimusel ERRi pressinõukogule ja pressile sellekohase märgukirja. Esialgse tagasiside põhjal suhtuti ERRis ja pressinõukogus märgukirja tõsiselt. Järgmise sammuna plaanib juhatus minna jätkuvalt seadust rikkuvate ajakirjandusväljaannete toimetajatega kohtuma. Enne otsustati võtta juristi hinnang küsimusele, kas projekti saab käsitada objekti osana (autori nime seotus valminud objektiga avaliku teabe võtmes). E. Mägi esialgsel hinnangul on see nii.

Riigiarhitekt Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunikult Veronika Valgult tuli info, et riigiarhitekti institutsiooni (kompetentsikeskuse) sisseseadmise väljaselgitamiseks olevat planeerimisseaduse eelnõu koostamise käigus ministeeriumide vahel tehtud analüüs, millest ilmnes, et otsest vajadust luua uus institutsioon ei ole. Analüüs kinnitas, et „on vajalik, et riigisisene koostöö oleks paremini koordineeritud ning et planeerimisalased teadmised oleksid koondatud ühte valitsusasutusse, kes peaks nõustama ka teisi.

Selleks on planeerimisseaduse eelnõus Siseministeeriumile ette nähtud vastavad instrumendid“.

Seega kinnitas analüüs, et riigihangete kompetentsikeskuse loomise asemel tuleks laiendada Siseministeeriumi planeeringute osakonda.

Koostatud analüüsi tegemise alused jäid eestseisusele segasteks. Näiteks Y. Alender ei olnud endise arhitektuurinõunikuna uuringust teadlik ja polnud ka selle korraldamisse kaasatud. Võib väita, et tegu on pealiskaudse dokumendiga.

I. Allmanni sõnul on päev-päevalt selgem, et väga keeruline on läbi suruda riigiarhitekti institutsiooni loovat sisulist reformi eraldiseisvana. Selle algne mõte tuleks piisavalt esile ainult koos suurema riigireformi tegemisega. Ü. Margi ettepanekul otsustati riigihangete institutsiooni sisseseadmise teemal rääkida lisaks Külliki Taroga Eesti Koostöö Kogust.

Arhitektuuritudengite büroopraktikast Juhatus kohtus Eesti Kunstiakadeemia mahulise arhitektuuri õppetooli professori A. Ojariga arhitektuuritudengitele sisseseatava büroopraktika asjus. EALi kodulehele otsustati luua alarubriik, kuhu tudengid saaksid panna büroos praktikakoha leidmise nimel üles oma portfoolio.

Kutsetunnistused Riigiarhitekt

ˬ M. Šein andis arhitekti kutsetunnistused üle arhitektidele, kellele EALi kutsekomisjon oli oma 23. jaanuari koosolekul andnud arhitekti kutse. Kutsetunnistuse saajad: Ahti Kooskora – volitatud arhitekt, tase 7 Raivo Kotov – volitatud arhitekt, tase 7 Ra Luhse – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Andres Lunge – volitatud arhitekt, tase 7 Ülle Maiste – volitatud arhitekt, tase 7 Ülo Peil – volitatud arhitekt, tase 7 Raivo Puusepp – volitatud arhitektekspert, tase 8 Reino Rass – volitatud arhitekt, tase 7 Elo Sova – volitatud arhitekt, tase 7 Jiri Tintera – volitatud arhitekt, tase 7 Villem Tomiste – volitatud arhitektekspert, tase 8 Tanel Tuhal – volitatud arhitekt, tase 7 Armin Valter – volitatud arhitekt, tase 7

Tagasivaade üldkogule

5. mÄRTs 2015

Kindlustusriskidest projekteerimis­ valdkonnas EALi juhatus kohtus Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) esindajatega. Nende soov kohtuda EALi esindajatega tulenes asjaolust, et projekteerimisvaldkonnas on suurenenud esitatud kahjunõuete arv ja riskid on muutunud hoomamatuks.

EALi juhatuse arvates ei ole kindlustusjuhtumite puhul õige rääkida projekteerimisest tervikuna.

Projekteerijad tuleb eristada (nt teede jt taristurajatiste projekteerijad) ning statistiliselt esitada näitajad kujul, kus joonistuksid selgelt välja esitatud kahjunõuded valdkondade kaupa. Info arhitektide eksimuste kohta peaks jõudma EALi kutsekomisjonini. Nii EALi kui ka EKsLi esindajad olid seisukohal, et lisaks peaks tihendama koostööd RKASiga.

Kohtumisel räägiti veel riigiarhitekti teemast.

EKsLi esindajad toetasid riigiarhitekti institutsiooni sisseseadmise vajadust.

Objektide autorite nimed Praktikantide info

eestseisuse koosolekud

Kindlustusriskid

02/15 arh.

4

Päästekomando hoone võistlus Presidendi ettepanekud

Kvaliteedipõhised hanked

Uus ooperiteater Narva linnuse võistlus

arh. 02/15

5

Uue Estonia teatri kavandamisest Kohtuti Rahvusooperi Estonia peadirektori Aivar Mäega uue Estonia teatri kavandamise teemal. Mäe sõnul on praeguseks võetud kaalumisele uue ooperiteatri rajamine Tallinna linnale kuuluvasse linnahalli. EALi juhatus tegi Mäele ettepaneku, et uue hoone ruumiprogrammi (koostatud Soome ooperiteatri ruumiprogrammi alusel) tuleks arhitektist spetsialistil kindlasti analüüsida – koostatud ruumiprogramm tuleks tõsta linnahalli. Mäe oli ettepanekuga päri. Otsustati, et Mäe kutsub lähiajal kokku ümarlaua linnahalli uue ooperiteatri kavandamise teemal.

Kvaliteedipõhisest hankest Tallinna Linnavalitsus (LV) soovib korraldada hanke madala energiatarbimisega majadele projekti saamiseks. Võistlust korraldada ei soovita.

I. Allmann ja P. Pere tegid kohtumisel Tallinna LVga ettepaneku korraldada kvaliteedipõhine hange, ent seda LV paraku erinevatel põhjustel ei soovinud.

Väärtuspõhiste hangete juurutamisel nägi I. Allmann osalt probleemi ka selles, et EAL ei suuda hangete korraldamist vajalikul määral nõustada. Otstarbekas oleks leida EALi liikmete seast väärtuspõhiste riigihangete tingimuste koostaja, kellele juhatus saaks edasi anda kogunenud info.

Samuti on ülioluline pakkuda riiklikele tellijatele selleteemalisi koolitusi, neid võiks korraldada näiteks Eesti Arhitektuurikeskus.

Presidendi ettepanekud President Toomas Hendrik Ilves avaldas EALi üldkogu koosolekul poolehoidu Rein Grünbachile EALi teenetemedali andmise suhtes ja tegi ettepaneku esitada Grünbach 2015. aasta riikliku autasu kandidaadiks. Lisaks tegi president ettepaneku esitada riikliku autasu kandidaadiks silmapaistvaid arhitekte.

J. Huimerind tutvustas lühidalt K. Komissarovi koostatud päästekomando tüüphoone arhi­ tektuurivõistluse võistlusülesannet.

Arhitektuurivõistluse peakorraldaja on Riigi Kinnisvara AS. Võistluse eesmärk on ajakohastada II grupi päästekomandode olme-, tehnika- jm vajadusi, rajades kõrgetasemelised ja kvaliteetsed komandohooned. Nende plaanitavaid asukohti on umbes 8 (Laagri, Vastseliina, Viimsi, Vändra jt).

Esimene on plaanis rajada Vastseliina. Võistlusülesanne on kooskõlastatud tellija, Päästeameti ja EALiga.

J. Huimerinna sõnul ei vasta objekti tegelik ruumiprogramm võistlusülesandele (erinevus 70 m2) ja vajab korrigeerimist. Lisaks tegi Huimerind ettepaneku loobuda sisevaate esitamise nõudest.

Nii võistluse preemiafond kui ka kvalifitseerimistingimused (meeskonnas peab olema volitatud

arhitekt, tase 7 kutsega arhitekt) olid aktsepteeritavad. Eestseisus pakkus žüriiliikmeteks järgmisi arhitekte: I. Saarepera, T. Rein ja V. Tomiste.

Narva linnuse arhitektuurivõistluse võistlusülesande koostaja Toomas Paaver tutvustas võistlusülesannet.

Narva linnuse arhitektuurivõistluse korraldaja SA Narva Muuseum soovib võistluse välja kuulutada 15. märtsil 2015. Võistluse eesmärk on leida terviklik ruumiline lahendus Narva linnuse, sh selle territooriumi ümberehituseks. Korraldaja soovib linnuse baasil välja arendada tänapäevase muuseumi, konverentsikeskuse ja avalike ürituste korraldamise koha, mis on hästi seotud Narva linnaga, suudab olla Eesti riigi esindusobjektiks ning rõhutab maksimaalselt ajaloolist pärandit.

Võistlusel kaalutakse lahendusi, mis seovad linnuse siseruumid ja vahetu ümbruse välisruumid nii, et sellest kujuneks terviklikult toimiv ja külastajale kergesti arusaadav hoonekompleks. Võistluse eesmärk ei ole muuta arhitektuurimälestise välisilmet ega leida üksikutele siseruumidele lõpplahendust. Võistluse objekt on linnuse territooriumi, hoonete ja kavandatava silla terviklahendus.

Arvestades territooriumi osi, mida saab projekteerida ja arendada teineteisest küllalt sõltumatult (sh erineva ajakavaga), võib eristada kolme võistlusobjekti: 1) konvendihoone idatiiva ümberehitus, 2) Kivisaali juurdeehitis koos sillaga Narva vanalinna ja 3) läänehoovi ja Kristervalli bastioni ümberehitus. Neile kolmele objektile on võimalik valida võistluse kaudu erinevad võitjad, ehkki tellija eelistab, et valituks osutuks üks võitja.

Linnusele on plaanis tekitada uus juurdepääs silla näol. Linnuse sisehoov peaks kujunema hajumisruumiks. Paaveri sõnul annavad võistlustingimused võistlejatele vabad käed otsustada, kas jätta sisehoov ilma katuseta või rajada klaaskatus.

Eestseisus ei pooldanud sellise valikuvabaduse andmist. Eestseisuse arvates peab tellija koos muinsuskaitse esindajatega enne võistluse väljakuulutamist otsustama sisehoovi katusega katmise või mittekatmise küsimuse ja sellekohane otsus tuleb võistlustingimustesse selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt kirja panna. Vastasel korral teeb suur osa võistlejaist tühja tööd – teadaolevalt on muinsuskaitse esindajad seisukohal, et üldjuhul muinsuskaitseväärtusega objektide siseõuesid katusega ei kaeta, eriti mitte klaaskatusega.

A. Tuuderi sõnul on muinsuskaitse esindajad seda küsimust korduvalt arutanud, jättes otsustamise projekteerija ja žürii otsustada (võistlustööde hindamise ja väljavalimise kaudu). Võistluse väljakuulutamisega on kiire, venima jäämise korral kaob võimalus rahastusele.

Eestseisus tegi ettepaneku anda võistlustingimustes võistlejatele ette 3D-mudel.

ˬ EALi juhatusel on kaks variantettepanekut Metsakalmistu arhitektide kalmealaga edasi tegelemiseks: a. korraldada uus võistlus (rahastuse leidmine võib osutuda keerukaks, kuna pole teada, kas Eesti Kultuurkapital on nõus teist korda võistlust toetama); b. jätkata status quo’ga ja tagada vaid arhitektide kalmeala jooksev hooldus.

Juhatus pooldas uue arhitektuurivõistluse või muu sellesisulise ürituse korraldamist. Maikuu alguses otsustati ühiselt kalmeala külastada, et kohapeal tegevusplaan määratleda. ˬ Kas EAL peaks võtma proaktiivse rolli rii­ gikaitserajatiste temaatika käsitlemisel ühiskonnas?

Eestseisuse arvates puudutab see elukondlikku planeeringut laiemalt ja kindlasti peaks EAL teemaga tegelema.

Esmane ettepanek oli korraldada asjassepuutuvate organisatsioonide esindajate ümarlaud, et mõtestada, kuidas on kõige õigem teemale läheneda. Ümarlaua tulemit saab tutvustada avalikkusele. Siseministeeriumi asekantsleriga võttis I. Allmann selles küsimuses ühendust ning asekantsleri sõnul on olnud riigikaitserajatiste kavandamisest ministeeriumis korduvalt juttu, kuid tegudeni pole valdavalt jõutud. Asekantsleri sõnul oleks tervitatav, kui EAL selles küsimuses ohjad enda kätte haaraks. Ü. Mark tegi ettepaneku korraldada kõnealusel teemal seminari vormis avalik arutelu. Seminarile kutsutaks ettekandega esinema ka need, kes on reaalselt sõjasituatsiooniga kokku puutunud (nt Ukrainast, Gruusiast). Seminari eelarve oleks u 15 000 eurot.

Eestseisus andis EALi juhatusele volitused tegeleda riigikaitserajatiste teemaga edasi. ˬ EALi juhatuse töötasud on püsinud muutumatutena juba kümmekond aastat. Juhatuse

19. mÄRTs 2015 ˬ EALi arhitektuurivõistluste töögrupi juht J. Huimerind tutvustas märkusi ja muudatusettepanekuid, mida eestseisuse liikmed olid teinud Narva linnuse arhitektuurivõistluse korraldajate korrigeeritud võistlusülesande ja võistluseeskirja kohta.

R. Kotovi märkused ideevõistluse võistluseeskirja kohta: 1. p 5, osavõtuõigus – praegu on osavõtt avatud kõikidele. Osavõtuõigust peaks piirama, osaleja meeskonnas peab olema volitatud arhitekti kutse saanud arhitekt; 2. p 13.4, objekt 1 – eskiisi esitamise tähtaeg on 15.08.2015. See on ebarealistlik, kui tööde esitamise tähtaeg on 15.06.2015, võitjate väljakuulutamine optimistlikult võttes u 01.07.2015, peale seda lepingu läbirääkimised jmt. Arvestades suvepuhkust ei jää nii aega sisuliseks tööks.

T. Paaver põhjendas eskiisi esitamise tähtaega rahastamistaotluste tähtajaga.

M. Preemi märkus ideevõistluse võistluseeskirja kohta: p 5, osavõtuõigus. Seda õigust peaks piirama selliselt, et osaleja meeskonnas oleks volitatud arhitekti kutse saanud arhitekt ja muinsuskaitse tegevusloaga arhitekt.

Arutelu käigus tekkis eestseisuse liikmetel veel küsimusi: kas üks pakkuja võib riigihanke puhul esitada mitu tööd? Kuna võistlusülesanne näeb ette linnusele silla näol uue juurdepääsu tekitamist, siis kas ei oleks mõistlik kirjutada osavõtuõiguse punkti alla, et osavõtjate meeskonnas peab olema ka insener?

6

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

töötasude tõstmise ettepaneku tegi eestseisus aasta tagasi, kuid viidates viimaste aastate eelarve miinusele, lükkas juhatus ettepaneku tagasi. Kuna EALi rahaline seis on paranenud, nagu näitas EALi majandusaasta aruanne 2014. aasta kohta, tegi I. Allmann ettepaneku avada uuesti arutelu EALi juhatuse töötasude üle. Kas see tähendab lisatunniarvestust või põhipalga tõstmist, vajab kaalumist.

EALi president ja asepresidendid saavad igakuist juhatuse töötasu. Aastaeelarvest moodustab see koos kõigi riigimaksudega kokku u 45 000 eurot.

Seejuures saavad EALi suuremahuliste projektidega (nt „EV 100“) tegelevad juhatuse liikmed peale põhipalga ka lisatasu. Praktika on näidanud, et lisatasu võib olla kõrgem kui põhitasu. Allmann tegi ettepaneku tõsta juhatuse liikmete põhitasusid (nt 10–15%) ja vähendada lisatasusid motiveerimaks rohkem tegelema n-ö vähem tulusate, kuid liidu seisukohast ülivajalike projektidega.

Otsustati, et EALi juhatus teeb järgmisel eestseisuse koosolekul juhatuse liikmete töötasude tõstmise kohta konkreetse ettepaneku.

Riigikaitserajatised Metsakalmistu kalmeala Narva linnuse võistlus

ˬ Eestseisus kinnitas R. Kotovi sõnastatud seisukoha EALile läbivaatamiseks ja kooskõlastamiseks esitatud Triple Investi arhitektuurivõistluste tingimuste kohta järgmises sõnastuses: Arhitektuurivõistluse tingimused peavad vastama arhitektuurivõistluste juhendile. Me ei saa arvesse võtta varasemalt tehtud investeeringuid vmt, võistlus on eraldiseisev üritus. Teie pakutud preemiafond ei vasta Eesti arhitektuurivõistluste juhendi põhimõtetele ja sellest tulenevalt ei kooskõlasta EAL võistlustingimusi.

Palume žürii nimekirjast kustutada EALi juhatuse liikmete nimed, kes pole žüriis osalemiseks nõusolekut andnud. Samuti teavitame EALi liikmeid, et antud võistlus ei ole kooskõlastatud EALi poolt ja soovitame sellel mitte osaleda.

Triple Investi võistlus Juhatuse töötasud

02/15 arh.

Narva linnuse võistlus Mälestuspaigad Maarjamäele Juhatuse töötasud Aukohtu tegevus

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 02/15

7

Juristi väitel ei olnud ideevõistluse puhul probleem, kui pakkuja esitab ühele võistlusele mitu tööd. Probleem oleks see juhul, kui valik tehtaks hinnapakkumiste alusel ehk tegu oleks tavahankega.

Inseneri kaasamise kohustust ei peetud vajalikuks osavõtuõiguse punkti lisada, sest tark arhitekt teab seda niikuinii.

J. Huimerinna märkused võistluseeskirja kohta: 1. kirjutada tekstis läbivalt komisjon asemel kvalifitseerimiskomisjon; 2. p 6.1, ehitiste eeldatav maksumus – on küsitav, kas kvalifitseerimiskomisjon suudab hinnata vastavust ehitushinnale. Seda punkti tuleks korrigeerida; 3. p 13.5, autoriõigused – üldiselt on see lõik aktsepteeritav, v.a viimane lause, mis ei vasta Eesti õigusaktidele ja tuleks eemaldada; 4. p 14.2, preemiate jagamine – oleks parem, kui kolmele objektile valitaks sama teostaja e valituks osutuks üks võitja, st võistluseeskiri ei annaks võimalust valida võistluse kolmele objektile erinevad võitjad; 5. p 5.3.4 – kustutada järgnev lõik koos negatiivseid näiteid illustreerivate fotodega: Maailmas on rohkelt kasutatud lahendusi, kus ajaloolise linnuse hoovile on lisatud klaaskatus, mida võib pidada loogiliseks ja tavapäraseks otsuseks.

Samas sellist tüüpi lahendus võib olla, kuid see ei tarvitse olla sobiv ja parim Narva linnuse jaoks.

Mõned näited; 6. p 5.3.4 – tuleks üheselt fikseerida, kas sisehoov on kavas jätta köetavaks või mitteköetavaks ruumiks, praeguses sõnastuses pakutud poolkülm on ebamäärane.

Narva esindajate ja T. Paaveri sõnul on kõik kolm objekti käsitatavad selgelt erinevalt, nii et kolme võitja väljavalimine ei ole probleem.

Sisehoovi katuse kohta oli 19. märtsi hommikul tulnud info, et Narva Linnavalitsuse arhitektuuri ja planeerimise osakond kooskõlastas Narva linnuse kohta koostatud muinsuskaitse eritingimused, mis jätavad võimaluse nii sisehoovi katta kui ka katmata jätta.

Otsustati: • Lisada osavõtuõiguse punkti, et meeskonnas peab olema volitatud arhitekti kutse saanud arhitekt, muinsuskaitse tegevusloaga arhitekt ja magistritasemel maastikuarhitekt.

• Lisada võistlustingimuste teksti Narva Linnavalitsuse arhitektuuri ja planeerimise osakonnas kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimused Narva linnuse hoonekompleksi restaureerimiseks.

• Kirjutada tingimuste tekstis läbivalt sõna komisjon asemele kvalifitseerimiskomisjon.

• Korrigeerida p 6.1, sest kvalifitseerimiskomisjoni pädevuses ei ole hinnata esitatud võistlustööde vastavust ehitushinnale.

• Eemaldada p 13.5 viimane lõik (käsitleb autoriõigusi).

• Eemaldada p-st 5.3.4 järgmine lõik koos negatiivseid näiteid illustreerivate fotodega: • Maailmas on rohkelt kasutatud lahendusi, kus ajaloolise linnuse hoovile on lisatud klaaskatus, mida võib pidada loogiliseks ja tavapäraseks otsuseks.

Samas sellist tüüpi lahendus võib olla, kuid see ei tarvitse olla sobiv ja parim Narva linnuse jaoks.

Mõned näited: • Määratleda p-s 5.3.4 üheselt, kas sisehoov on kavas jätta köetavaks või mitteköetavaks ruumiks. Praeguses sõnastuses pakutud poolkülm on liialt ebamäärane.

Enne võistlustingimuste lõppversiooni kooskõlastamist soovib eestseisus tutvuda hoonekompleksi restaureerimise kohta koostatud muinsuskaitse eritingimustega, milles käsitletakse ka linnuse sisehoovi katmise küsimust. ˬ Valitsus otsustas 29. veebruari kabinetinõupidamisel minna edasi Tallinna Maarjamäele kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitse­ ride mälestusmärgi rajamise ettevalmista­ misega.

Selleks pidas valitsus vajalikuks, et Riigi Kinnisvara AS (RKAS) korraldaks memoriaali ja mälestusmärgi maastikuarhitektuurse ansambli rajamise arhitektuurivõistluse. Samuti on RKASi ülesanne kutsuda lähteülesande koostamisel kokku töörühma, kus oleksid esindatud represseeritute organisatsioonid, Tallinna Linnavalitsus, kujurid, arhitektid, maastikuarhitektid ja disainerid.

RKAS palus EALil määrata enda esindaja lähteülesande koostamise töörühm ja pidas vajalikuks, et tingimuste koostaja (töögrupi töö tulemuse kirjapanija) oleks arhitekt. Tingimuste koostaja võib olla sama isik kes töögrupi esindaja.

Eestseisus määras arhitektuurivõistluse lähteülesande koostamise töörühma K. Koovi. Teine töögrupis osalev EALi esindaja jääb Koovi määrata. ˬ EALi juhatuse ettepanek oli tõsta EALi juha­ tuse töötasusid 15%.

Eestseisus kiitis ettepaneku heaks. ˬ J. Huimerinna sõnul vajab EALi aukohtu otsus, mis koostati Ene Priimetsa kaebuse põhjal kahe Tallinnas asuva korterelamu (Ristiku 33a ja Kose tee 37) autoriõiguste rikkumise kohta, korrigeerimist ja täiendamist mitmes aspektis, sh tuleb aukohtu otsus viia kooskõlla arhitekti kutse-eetika põhimõtetega ja aukohtu töö protseduurireeglitega. Eestseisus tegi ettepaneku paluda selleks appi EALi aukohtu eelmise koosseisu liikmed.

Ülevaade 11. märtsil RKASi juhatuse liikme E. Udami ja I. Allmanni kohtumise teemadest.

• RKAS on otsustanud hakata paigaldama hoonetele autorite nimetahvleid. RKAS on päri, et autori nimi peaks olema ka ehitusobjekti infotahvlil (seda saaks nõuda vaid tellija).

• RKAS on nõus lisama ettevõtte kvaliteedijuhtimise standardisse arhitektuuripoliitilise osa ja EAL on nõus seda tegevust nõustama.

• Väärtuspõhised hanked saavad kvaliteedijuhtimise standardis põhilisteks ja neist kõrvalekaldumist peab projektijuht eraldi põhjendama.

Uued hooned sünnivad valdavalt arhitektuurivõistluste kaudu.

• EAL tutvustas ideed seoses riigikaitserajatistega ja kaitseplaneerimisega (I. Allmann). RKASis on loomisel füüsilise turvalisuse projektijuhi ametikoht.

Käsitleti haridustemaatikat.

• E. Udam pidas võimalikuks, et EAL analüüsib Liberty hankega seonduvaid materjale RKASi tarvis, majasiseselt ja konfidentsiaalsuslepingu alusel.

• RKAS tundis muret omanikujärelevalve töös ilmsiks tulnud korruptiivsusilmingute pärast. Ehitajatele on keerukas rakendada teatud olukordades kvaliteedikontrolli. Ideefaasis oleva kava kohaselt tahab RKAS hakata nõustama kliente

ˬ A. Levaldi sõnul on Keskkonnaamet otsustanud 2015. aasta looduskaitsekuul rääkida rah­ vusmaastikest, tehes seda maakonniti.

Keskkonnaministeeriumi kaugem eesmärk on valida Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks igast maakonnast välja riigi tasandil väärtuslikud maastikud. Loodetavasti on nende seas ka linnamaastikud.

Remargi korras informeeris A. Levald, et planeerimisseadusega on siseministrile antud õigus moodustada Siseministeeriumi juurde kuni 20 liikmest koosnev nõukoda. Milline võiks olla selle struktuur ja millised funktsioonid? Ilmselt ei ole nõukojal võimalik kaasa rääkida arhitektuuriküsimustes, küll aga planeerimise teemal. K. Vellevoogi ettepanekul võiks nõukoda hakata tegelema nt riigiarhitekti institutsioonis käsitletavate teemade (hääbuvad linnakeskused, linnade (rämps)planeeringud, riiklikult oluliste objektide planeering jne) väljaselgitamisega. Riigiarhitekti institutsioonis käsitletavad teemad olekski mõistlik välja selgitada enne institutsiooni struktuuri loomist.

Otsustati: riigiarhitekti töögrupi ülesanne on selgitada välja võimalikud riigiarhitekti institutsioonis käsitletavad teemad, millega võiks tegelema hakata Siseministeeriumi juurde loodav nõukoda. ˬ I. Allmann teavitas, et EAL on teinud Siseministeeriumile ettepaneku korraldada 2015. a lõpus või 2016. a alguses EALiga koostöös kon­ verents riigikaitserajatiste teemal. Siseministeerium võttis ettepaneku vastu ja suhtus sellesse väga positiivselt.

2. aPRIll 2015 ˬ EALi 2016. aasta kuraatorinäituse võistluse žürii töös osalenud I. Allmann andis ülevaate võistluse tulemustest.

Võistlusele laekus 4 tööd. Laiapõhjaline žürii, mille koosseisu kuulusid nii arhitektid kui ka arhitektuuriteadlased, valis välja kaks tööd, mille autorid (Leonhard Lapin ja Karli Luik) paluti žürii nõupidamisele oma võistlustööd ja selles väljapakutud ideed täpsemalt tutvustama.

Ajendatuna väljavalituks osutunud tööde laadist otsustas žürii järgmist.

8

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

ˬ Eestseisus, vaadanud läbi Terje Ongi EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

Looduskaitsekuu

ˬ Eestseisus, vaadanud läbi Mihkel Koppeli EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

Kohtumine RKASiga

Ministeeriumide ühishoone kavandamise protsess RKASi välja kuulutatud nelja ministeeriumi ühishoone ehitustööde kontsessiooni võitis eelmisel aastal OÜ Fund Ehitus tütarettevõte OÜ 2Torni.

I. Allmann vestles 11. märtsil Fund Ehituse juhatuse liikme E. Rumpiga. Selgus, et RKASi hanke aluseks oli M. Aunini poolt ehitusloa saamise järel edasiarendatud projekt, samas lubasid hanketingimused pakkuda lisaks välja alternatiivseid lahendusi, ehkki jäeti täpsustamata, mil viisil need koostada. RKASi vaikiv ootus oli, et jätkatakse koostööd autoriga. Juba hanke käigus selgus, et erinevad ettevõtted pakuvad välja ka paljude teiste arhitektide loodud lahendusi.

I. Allmann pakkus OÜ-le Fund Ehitus välja järgmised variandid edasitegutsemiseks: 1. jätkata koostööd M. Auniniga, 2. korraldada projekti saamiseks uus võistlus koostöös EALiga.

OÜ Fund Ehitus lubas selle nädala jooksul teha lõpliku otsuse. Fund Ehituse palvel esitas EAL neile kaheetapilise kutsutud konkursi tingimuste koostamist ja konkursi korraldamist hõlmava hinnapakkumise.

hangetele eelneval ajal, et vältida probleemide jõudmist nendeni siis, kui on juba liiga hilja.

Riigikaitserajatiste konverents Kuraatorinäitus

ˬ I. Allmann andis ülevaate EALi juhatuse töö põhisuundumustest ja tegevustest eestseisu­ se koosolekute vahelisel ajal.

Ministeeriumide ühishoone Uued liikmed

02/15 arh.

EALi uus preemia Haapsalu linnuse ideekonkurss Ministeeriumide ühishoone Riigiarhitekt Uus liige Paeliidu kiri Kuraatorinäitus

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 02/15

9

1. Jätta esikoht välja andmata ja leida kuraator läbirääkimiste teel.

2. Anda välja kaks II koha preemiat, üks ideekavandile „Maarahvas“ (autor Leonhard Lapin) ja teine ideekavandile „Kontekstid. Eesti arhitektuur 2009–2015“ (autor Karli Luik).

2017. aasta kuraatorinäituse väljakuulutamise eel tuleks kaaluda võimalust jätta võistlustingimustes fikseerimata, et töögruppi peab kuuluma üks EALi liige. ˬ I. Allmann tutvustas ettepanekut seada sisse uus EALi preemia, mis oleks piisavalt erinev samalaadsest Eesti Kultuurkapitali preemiast.

Selle žürii oleks üheliikmeline, koosseis vahetuks igal aastal ja isikuliselt oleks žürii liikmeks alati välisekspert mõnest välisriigist. Preemia oleks mõeldud silmapaistva, uusi mõtteid toonud arhitektuurse objekti äramärkimiseks ja esiletoomiseks. Objekti kategooriale piiranguid ei seata.

Eestseisus kiitis uue preemia sisseseadmise mõtte heaks. EALi ürituste ja võistluste töögrupi ülesandeks tehti koostada järgmiseks korraks uue preemia statuut. ˬ I. Allmann andis ülevaate OÜga Fund Ehitus peetud läbirääkimistest seoses võimaliku arhitektuurivõistluse korraldamisega ministeeriumide ühishoonele lahenduse leidmiseks. Läbirääkimised on olnud pingelised ja lepingulist kohustust OÜ-l Fund Ehitus võistlus korraldada pole. Peamised vaidlusküsimused on, kui suurele mahule võistlus teha, kui pikk peaks olema tööde tegemiseks antav aeg jne.

Arutati, kas oleks otstarbekas korraldada kutsutud osalejatega või avalik võistlus, nagu soovitab V. Tomiste, ja leiti, et tuleks korraldada siiski kutsutud võistlus. Kavandatava hoone ruumiprogramm on sisuliselt lukus ning arhitektidelt oodatakse kiiret ja professionaalset tegutsemist. Kutsutud võistlused toovad projekteerijate ringi ka neid arhitekte, kes avatud võistlusest osa ei võtaks. ˬ Vaadati läbi Eesti Paeliidu kiri, milles avaldatakse toetust Rahandusministeeriumi (endise Plaanikomitee) hoone säilitamisele. Kirja aluseks on võetud 25.11.2011 EALi esitatud seisukoht Tallinna Linnaplaneerimise Ametile hoone säilitamise vajaduse kohta.

Eestseisus leidis, et olukorras, kus vana hoonet säilitada ei soovita ja muinsuskaitse ei ole pidanud hoonet piisavalt väärtuslikuks, et võtta see kaitse alla (20. sajandi arhitektuuri kohta on muinsuskaitsel uurimus ja nimekiri tehtud), ei saa ka EAL nõuda säilitamist. Küll aga on EAL seisukohal, et sedavõrd olulises asukohas peab tellija tagama, et uus hoone tõstaks selle koha linnaruumi väärtust, oleks tippkvaliteediga nii tehnilise kui ka arhitektuurse lahenduse poolest. Ettevõttega Kaks Torni, kellele riik on andnud nii pro-

jekteerimise kui ka ehitamise õiguse, käivad EALil praegu läbirääkimised ministeeriumide ühishoone arhitektuurivõistluse korraldamiseks. ˬ EALi arhitektuurivõistluste töögrupi juht J. Huimerind tutvustas Haapsalu piiskopilin­ nuse pealinnuse rekonstrueerimise arhitek­ tuurse ideekonkursi võistlusülesannet. See on korrektselt koostatud. Võistluste töögrupil tekkisid küsimused seoses hanketingimustega.

Eestseisus, tutvunud ideekonkursi tingimustega, pidas preemiaid võistluse mahtu arvestades ebaproportsionaalselt väikesteks. Eestseisuse hinnangul võiks minimaalne preemiafond olla 8500 eurot, mis jaguneks järgmiselt: 4000, 3000 ja 1500 eurot. Esimese preemia jaoks võiks küsida toetust Eesti Kultuurkapitalilt; EAL on nõus kirjutama arhitektuuri sihtkapitalile soovituskirja.

Sealt toetuse saamine on väga tõenäoline ja toetuse korral jääks võistluse korraldajate kanda 4500 eurot.

Haapsalu piiskopilinnuse juhatajale K. Toomingule otsustati edastada EALi seisukoht ideekonkursi preemiafondi kohta. ˬ EALi soov luua riigiarhitekti institutsioon ei ole leidnud vastukaja ei Reformierakonnas ega ka IRLis. T. Laigu nägi võimalust siduda riigiarhitekti teema säästva arenguga: valitsuse juures tegutseb säästva arengu komisjon, kuhu ka Laigu Eesti Kultuuri Koja esindajana kuulub.

Nagu oli jutuks eestseisuse eelmisel koosolekul, võiks riigiarhitekti institutsioonis käsitletavaid teemasid hakata välja selgitama Siseministeeriumi juurde loodav nõukoda. ˬ Eestseisus, vaadanud läbi Angeelika Pärna EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

16. aPRIll 2015 ˬ Jätkuks eelmisel eestseisuse koosolekul räägitule ja otsustatule hääletati edasiminekuvõima­ luste üle EALi 2016. aasta kuraatorinäituse küsimuses.

Hääletusele pandi järgmised valikuvariandid: a. jääda EALi poolt võistlustingimustes ette antud lähteülesande juurde, mille kohaselt peab näitus olema Eesti nüüdisarhitektuuri ülevaatenäitus, analüüsides buumijärgseid aastaid 2009–2015; b. minna edasi L. Lapini võistlustööga „Maarahvas“; c. minna edasi K. Luige võistlustööga „Kontekstid. Eesti arhitektuur 2009–2015“; d. leida kuraator otseläbirääkimiste teel.

Hääletuse tulemusel otsustatati valida variandid a ja d.

ˬ J. Huimerind andis ülevaate AA-Arhitektid OÜ ja Rovin Invest OÜ pöördumisest EALile seoses Tallinnas Kose tee 37 ja Ristiku 33a asuvate elamute projektidega.

EALi aukohtu liikmed otsustati kutsuda järgmisele eestseisuse koosolekule andma ülevaadet selle juhtumiga seonduvast ja vastama küsimustele.

Otsustati, et pärast seda võetakse vastu otsus edasiste sammude kohta. ˬ I. Allmann informeeris eestseisust E. Männiga ministeeriumide ühishoone kavandamise teemal peetud nõupidamisest. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) ei ole ühishoonele projekti saamiseks avaliku võistluse korraldamist nõudnud, küll seisab ees igal juhul avalikustamisega ehitusloa menetlus; Nordprojekti koostatavat uut ministeeriumide ühishoone eskiisi on TLPAs tutvustamas käidud.

I. Allmann tegi EALi nimel E. Männile ettepaneku kaaluda projekti saamiseks linna poolt avaliku võistluse korraldamise kohustuse kehtestamist.

Mänd lubas ettepanekut kaaluda ja EALile lähiajal linna otsusest teada anda. ˬ Valitsus otsustas 16. aprillil anda Siseministeeriumile üle kolm Tallinnas Lennusadamas asuvat kinnistut, et sinna ehitataks IT­agentuuri alali­ ne peakorter. Sellele projekti saamiseks algatab ministeerium koostöös RKASiga arhitektuurivõistluse ja alustab peagi hoone projekteerimist.

J. Huimerinna sõnul soovib RKAS korraldada võistluse koostöös EALiga, 16. aprillil toimus EALis juba selleteemaline nõupidamine. ˬ Eestseisus, vaadanud läbi Marie Annette Kittyse EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

14. maI 2015 ˬ I. Allmann informeeris, et Rainer Mahlamäki, kellele ta tegi ettepaneku osaleda EALi aasta­ preemia žüriis, saab jaanipäeva paiku tulla Eestisse ja osaleda žüriis. Loodetavasti õnnestub tal leida oma pingelise töögraafiku juures aega osaleda ka 4. detsembril toimuval Eesti arhitektuuripreemiate galal. ˬ Merko Ehitus AS on andnud nõusoleku hakata EALi arhitekti aastapreemia peatoetajaks ja EALi pikaajaliseks partneriks selle preemia väljaandmisel.

Preemia suuruseks on kavandatud 5000 eurot (maksuvabalt kätte). Kõik preemia väljaandmisega seonduvad eeltööd, sh koostöölepingu sõlmimine, peaksid olema tehtud 1. juuniks. Seejärel tuleks preemia kohe välja kuulutada. ˬ A. Ader andis lühiülevaate 12. mail Arhitektuurikatlas peetud EALi ja Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) ühise ürituste töögrupi koosolekul räägitust.

4. detsembril Arhitektuurikatla suures saalis kavandatava arhitektuuripreemiate gala lavastab Hendrik Toompere juunior. Arhitektuuri sihtkapitali peapreemia võitja kohta kavandatakse näidata 1-minutilist filmi, teiste preemia saajate kohta lühiklippe. Teemaplokkide vahel näidatakse sketše, mis on lavastatud ja kus osalevad näitlejad.

Huumorisuunitlusega sketšide sisu eest vastutab M. Mutso. ˬ Sissejuhatuseks teemasse andis R. Järg ülevaate Eesti osalemisest Veneetsia arhitektuuri­ biennaalil rõhuasetusega osalemisel viimasel biennaalil.

Eesti Arhitektuurikeskus (EAK) on kureerinud Eesti osalemist biennaalil alates 2010. aastast.

Kui jätta välja 1996. aasta, on Eesti osalenud oma ekspositsiooniga kõikidel seni toimunud Veneetsia arhitektuuribiennaalidel. EAK kureerimise all on rahastus tulnud kolmest allikast: Kultuuriministeeriumist, Eesti Kultuurkapitalist ja erasponsoritelt. 2014. aastal eraldas ministeerium 50 000 eurot, Eesti Kultuurkapital 120 000 eurot ja eratoetajad 30 000 – 40 000 eurot. Eesti ekspo-

10

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

ˬ Eestseisus, vaadanud läbi Martin Noorvälja EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

Ministeeriumide ühishoone Aukohtu tegevus Arhitektuuripreemiate gala Aastapreemia peatoetaja Aastapreemia žürii

ˬ Vaadati läbi 5. aprillil EALile esitatud loome­ stipendiumi taotlused. Kui rahuldada need täismahus, jääks pärast 2015. aasta 1. taotlusvooru 2015. aasta peale jagamiseks üle ainult 8000 eurot.

Taotluste rohkuse tõttu otsustati vähendada kõikide õppereisitaotluste puhul eraldatavat summat küsituga võrreldes 20%. Kuna S. Pihlak ja S. Tuksam olid oma taotluses küsinud stipendiumi mitme ettevõtmise jaoks, pidas eestseisus vajalikuks, et nad esitaksid uued taotlused nii, et iga ettevõtmise summa kajastuks eraldi taotluses.

ˬ Eestseisus, vaadanud läbi Sander Paljaku EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

IT-agentuuri peakorteri võistlus Osalemine Veneetsia biennaalil

ˬ J. Huimerind tutvustas EALi uue preemia statuudi kavandit. Selle kohta tehti parandus- ja muudatusettepanekuid.

Stipendiumitaotlused EALi uus preemia Noortekogu uued liikmed

02/15 arh.

Osalemine Veneetsia biennaalil Ministeeriumide ühishoone Stipendiumitaotlus Linnainstallatsiooni ideevõistlus

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 02/15

11

sitsioonile Arsenalel eraldatud koha rendihind oli viimasel korral peaaegu kaks korda kõrgem kui varem; see sisaldas ka konverentsi- ja peoruumide renti. Juba 2014. aasta biennaalil osalemise eel oli arutusel, kas osalemine on kulukuse tõttu põhjendatud ja mõistlik. Samas ei saa mööda vaadata faktist, et ministeeriumi eelarves on püsiva kuluallikana Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti ekspositsiooniga osalemine kirjas. Kui otsustatakse osalemisest loobuda, jääb see raha arhitektuurivaldkonna arendamise tarbeks saamata.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali nõukogu esimehe K. Komissarovi sõnul jäi Eesti Kultuurkapitali esindajate kaasarääkimine biennaalil osalemise protsessis eelmisel korral nõrgaks. Tagantjärele võib öelda, et Eesti ekspositsiooni tulemuslikkus ei olnud kooskõlas kulunud avaliku raha hulgaga. Osalemiseks eraldatud 120 000 eurot oli kogu Eesti Kultuurkapitali jaoks märkimisväärne väljaminek. On oluline, et osalemine ei kujuneks ainult kitsa arhitektuurieliidi väljasõiduks, vaid sellest sünniks tulu kogu arhitektkonnale.

Kuna arhitektuuribiennaalil ekspositsiooniga osalemine on väga kulukas, siis kuidas jõuda selleni, et kõikide osapoolte ootused ekspositsiooniga osalemise korral oleksid täidetud ja kulu põhjendatud? Kas üldse osaleda biennaalil ja kui osaleda, siis millises vormis? Ü. Margi sõnul tuleb Eesti ekspositsioonile kuraatori leidmise võistluse tingimustesse lisada, et ekspositsioon peab olema hiljem ka Eestis eksponeeritav. R. Järgi sõnul oli selline tingimus kuraatorivõistluse lähteülesandes juba eelmisel korral, paraku oleks Veneetsias eksponeeritud väljapaneku kohandamine Eestis eksponeerimiseks läinud liiga kalliks, mistõttu sellest loobuti.

I. Allmanni sõnul tuleks mistahes suuremaid muudatusi teha äärmiselt kaalutletult, vältimaks olemasolevate rahastuskanalite kahjustumist.

Muudatused on siiski vajalikud, kuna muutunud on ka bienaali formaat (pikem ja kulukam üritus).

Otsustati: • Analüüsida Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalemise poolt- ja vastuargumente (silmas pidades eelkõige pikemat perspektiivi) ning leida vastused tekkinud ja tekkivatele küsimustele spetsiaalselt sellele teemale pühendataval eestseisuse koosolekul.

• Eestseisuse koosoleku ettevalmistamiseks kutsub R. Järg kokku kõik varem biennaalil osalemisega seotud osapooled (sh kuraatorid, komissarid, Kultuuriministeeriumi esindajad) ja korraldab enne jaanipäeva nõupidamise, et panna kirja märksõnad ja valmistada eestseisusele aruteluks ette vastamist vajavad küsimused.

ˬ Arutati ministeeriumide ühishoonega seonduvat. Praeguseks kujunenud olukorras, kus Fund Ehitus OÜ venitustaktikast tingituna on kulunud liiga palju aega EALi poolt kompromisslahendusena välja pakutud arhitektuurivõistluse õnnestunult korraldamiseks, on Fund Ehitus taktikat muutnud: EALile teadaolevalt soovib firma teha kaotatud aega tagasi võistluse korraldamisega kiirendatud korras, uutel tingimustel. Nii viiakse rõhk sisuliselt hoone fassaadilahenduse leidmisele, et vähendada tunduvalt töömahtu. Rääkida ei saa arhitektuurivõistluste korraldamise hea tava järgimisest. Seda kõike arvestades tuleks EALil jääda nõudmise juurde välja kuulutada uus, avalik arhitektuurivõistlus.

EALi eestseisus kiitis heaks sel teemal Tallinna Linnaplaneerimise Ametile saadetava kirja teksti.

Kirja põhjal otsustati koostada ka pressiteade. ˬ Vaadati läbi K. Luige esitatud EALi loome­ stipendiumi taotlus (2500 eurot) Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (EDTM) tarbekunsti uue püsinäituse arhitektuurse kontseptsiooni ja lahenduse väljatöötamiseks. Selle eelarve on 5000 eurot, millest 2500 eurot katab EDTM. Mitmel eestseisuse liikmel oli kõhklusi, kas ühe institutsiooni tellimuse korral sama institutsiooni tarbeks ekspositsiooni koostamiseks on tegu n-ö personaalse loomingu kategooriaga, mille toetuseks on loomestipendium ette nähtud. Kas siin ei ole tegemist vastuoluga: stipendiumi küsitakse pigem institutsiooni tööülesannete hulka kuuluva tegevuse rahastamiseks kui loomingu tarvis?

K. Luigele stipendiumi eraldamise küsimus otsustati hääletusele panna. Hääletas 14 inimest (sh 3 volitustega) ja hääletustulemused olid järgmised: stipendiumi eraldamise poolt oli hääli 5 ja vastu 6, erapooletuid 3. Hääletuse tulemusel otsustati K. Luigele loomestipendiumi mitte eraldada. ˬ A. Ader andis lühiülevaate lõppenud „EV 100“ linnainstallatsiooni ideevõistluse tulemustest.

Võistluse eesmärk oli leida parim eskiisprojekt.

Linnainstallatsioon on kavas valmis ehitada „EV 100“ arhitektuuriprogrammis 2015. aastal. Sellel ei ole püsikohta, seda näidataks Eesti eri paikades aastatel 2015–2018. Võistlusega otsiti vastuseid järgmistele küsimustele: kuidas märkida „EV 100“ arhitektuuriprogrammi võistlusalad linnaruumis?

Kuidas luua arhitektuuriprogrammile sümbolobjekt? Kuidas tutvustab linnainstallatsioon igas Eesti paigas arhitektuuriprogrammi ja võistlusi?

Võistlusest said osa võtta nii juriidilised kui ka füüsilised isikud ja kollektiivid, mille vähemalt üks liige oli EALi või EALi noortekogu liige. Tähtajaks, 22. aprilliks esitati 11 tööd. I preemia anti võistlustööle märgusõnaga „Päevakoer“ (autor

ˬ I. Allmannilt teavitas, et 2015. aasta sügisel ootavad ETV kultuurisaadet „OP!“ ees muudatused: valdkonnapõhiste saadete „OP! film“, „OP! teater“ ja „OP! kunst“ asemel tuleb tagasi mitut teemat siduv magasiniformaat, sest vaatajate arv oli väga väike. „Kirjandusministeerium“ jätkab samal kujul. Uues formaadis sarja hakkab tegema Margit Kilumets, toimetajaks jääb M. Mälk. Et ka arhitektuurivaldkond leiaks uues saatesarjas kajastamist, tuleks mõlemaga plaanipidamiseks ühendust võtta. Mälk on palutud ülejärgmisele EALi juhatuse koosolekule.

Kindlasti võiks ETV2 jätkata saatesarja „Ruum“ tootmist ja näitamist. Selle rahastamise võimaluste üle nõu pidamiseks on V. Valk lubanud kokku kutsuda ümarlaua.

28. maI 2015 ˬ I. Allmann tutvustas EALi uut sekretäri Kadri Saart, kes asub tööle juuni keskel. ˬ A. Ader tutvustas MTÜ Kino loodud EALi 2016. aasta kuraatorinäituse kontseptsiooni „Kuhu kadus euro?“.

ˬ I. Allmann andis lühiülevaate nõupidamisest ministeeriumide ühishoone teemal 25. mail Tallinna Linnaplaneerimise Ametis (TLPA), kus osalesid EALi esindajad (I. Allmann, J. Huimerind ja P. Pere), Tallinna peaarhitekt E. Mänd, Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) esindaja K. Pajumäe ja arendaja Fund Ehitus ASi esindajad (O. Kikkas ja A. Makson).

E. Mänd pakkus seoses ühishoone kavandamisega välja kaks lahendusvarianti: a. korraldada ühishoonele lahenduse saamiseks arhitektuurivõistlus; b. viia ellu M. Aunini koostatud ühishoone projekt.

K. Pajumäe väljendas RKASi seisukohta, et lahenduse saamiseks ei ole arhitektuurivõistlus kehtiva lepingu ja detailplaneeringuga nõutav. Kui võistlus tuleb, siis vastutus selle tulemuse eest lasub arendajal. Arendaja selget seisukohta ei väljendanud, aga andis mõista, et kaalub M. Aunini projekti juurde tagasipöördumist ja selles nõutavate muudatuste tegemist.

Kuna ühisele seisukohale ei jõutud, otsustati aeg kaheks nädalaks maha võtta. Selle aja jooksul lubas arendaja teha väikese turu-uuringu selle

12

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

Suhtlus Soome arhitektidega ETV kultuurisaated Ministeeriumide ühishoone

ˬ I. Allmann andis ülevaate oma Soome­reisi tulemustest.

Soomes pidas ta kaks Eesti arhitektuuri tutvustavat loengut: esimese Helsingis Reform Society üldkogul ja teise Helsingi Linnaplaneerimise Ametis (sealse kuulajaskonna moodustasid arhitektid). Helsingi peaarhitekt Mikko Aho andis suulise nõusoleku hakata vahendama eestlastele hankeinfot.

Kahjuks tuleb nentida, et Soome kolleegidel puudus sügavam huvi koostöö vastu Eesti arhitektidega (nt arhitektuurivõistluste infovahetus), põhjuseks ilmselt Soome üleüldine halvenev majanduspoliitiline olukord. I. Allmanni ettepanekul oli M. Aho sügisel nõus osalema Tallinnas kavandataval arhitektuuriteemalisel workshop’il ja lubas ka Helsingi linnapeale seal osalemiseks ettepaneku teha. EALi juhatuse ettepanekul otsustati M. Aho kutsuda EALi ja Eesti Sisearhitektide Liidu 2015. a suvepäevadele.

Taustaks: üleskutse peale esitada EALile uusi EALi 2015. aasta kuraatorinäituse kontseptsioone laekus kirjalikult vaid üks, MTÜ Kino kontseptsioon.

A. Alver, kellele kontseptsiooni koostamiseks ja näitusel ülesastumiseks otsepakkumine tehti, jõuaks kiirest ajagraafikust tingituna realiseerida oma kontseptsiooni („Eesti arhitektuuri kaare vaatlemine alates arhitektuuri õpetamisest kuni hoonete valmimiseni välja“) alles 2017. aasta EALi kuraatorinäitusena. Ka Eesti Arhitektuurimuuseumil, kellele otsepakkumine tehti, ei ole võimalik näitust eksponeerimiseks ette valmistada mitte enne 2016. aastat.

Näitusega soovitakse anda üle-, tagasi- ja edasivaade euroraha kasutamisest Eestis, nt näidata avalikke objekte, mis on loodud Euroopa Liidu struktuurifondide rahastamisel, uurida, kui palju ja mida on ehitatud, mida taotlejad on lubanud teha ja mida tegelikult on tehtud. Objektid eksponeeritakse funktsioonide kaupa, nt kergliiklusteed, külastuskeskused ja koolid. Kokku uuritakse 20 objekti, nii edukaid kui ka ebaõnnestunud näiteid.

Eestseisus kiitis kontseptsiooni heaks ja nägi selles potentsiaali, et idee teostuks. Tehti ka ettepanekuid: • täpsustada, kui palju hooneid ja kui palju taristuobjekte käsitletaks; • näituse kataloog peaks sisaldama ka analüüsivaid artikleid; • kujunduskontseptsioonist parema ettekujutuse saamiseks palutakse autoreil tulla seda eestseisusele tutvustama; • autorid peaksid tegema koostööd EALi ürituste töögrupiga.

Uus sekretär

Sander Paljak), kus välja pakutud lahendus koosneb paljudest väiksematest konteineritest. II preemia anti Mark Grimitlihtile töö eest märgusõnaga „Maagiline konteiner“. III preemia anti tööle märgusõnaga „Dodeca“ (autor K. Kerge), mis pakub välja mitmetahulise lahenduse.

Võidutöö realiseerimiseks on alustatud läbirääkimisi ja teostamisse kaasatakse nõuandjana insener T. Peipman. Plaan on eksponeerida installatsiooni ka sel suvel Paide arvamusfestivalil.

Kuraatorinäitus

02/15 arh.

Ministeeriumide ühishoone Pärnu võistluse žürii Rimi ideekavandi võistlus

Aukohtu tegevus

Lennujuhtimiskeskuse hoone konkurss Uued liikmed

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 02/15

13

kohta, kui kiiresti ja mis tingimustel oleksid arhitektid nõus võistlusel osalema.

Praeguseks on arendaja suhelnud võistlusel osalemise küsimuses kümne arhitektuuribürooga. Lisaks on Fund Ehitus AS pöördunud EALi poole sooviga saada abi võistluse korraldamisel.

Arendaja küsimused võistluse korraldamise kohta on juba edastatud EALi arhitektuurivõistluste töögrupile.

14. mai eestseisuse koosolekul kiideti heaks ministeeriumide ühishoone kavandamist käsitlev kiri TLPA-le ja otsustati koostada selleteemaline pressiteade. Viimane sai meedias rohkelt vastukaja, nii Postimehes kui ka Eesti Päevalehes ja raadios.

I. Allmann tutvustas Martin Mcleani võimalikke visioonlahendusi hoone kohta. Eestseisuse heakskiidul otsustati need avaldada kollaažina Postimehes. ˬ EALi aukohtu esindajad M. Urmet ja J. Karu andsid ülevaate aukohtule lahendamiseks antud probleemistikust seoses Tallinnas Kose tee 37 ja Ristiku 33a asuvate elamute projekteerimisega ning selgitasid aukohtu seisukohti lähtuvalt aukohtu pädevust kahtluse alla seadvast kaebusest.

Taustaks: 5. aprillil saatis advokaadibüroo Varul EALile kaebuse EALi aukohtu poolt Kose tee 37 ja Ristiku 33a elamute projekteerimisega seoses korraldatud uurimise tulemuste (EALi aukohtu otsuse) kohta. Kaebuses oli esitatud hulk etteheiteid, millega seati kahtluse alla EALi aukohtu pädevus.

Nad ei pidanud eetiliseks, et teema olid antud aukohtule analüüsimiseks samal ajal, kui juhtumi lahendamiseks oli pöördutud ka kohtusse. Nende arvates ei peaks aukohus autorsuse küsimustega tegelema, sest nende lahendamiseks on EALi juurde loodud autoriõiguste töögrupp, pealegi pole aukohtul õigust anda hinnangut EALi liikmeskonda mittekuuluvate arhitektide tegevuse kohta.

EALi eestseisus ei näinud põhjust, miks ei võiks EALi aukohus samal ajal konkreetse juhtumi lahendamiseks algatatud kohtuistungiga analüüsida juhtumit aukohtu pädevuse piires.

I. Heinsoo oli seisukohal, et aukohus peab oma tegevuses lähtuma arhitekti kutse-eetika põhimõtetest, muu hulgas reguleerivad need autorsusküsimusi. Mis puutub väitesse, et aukohtul pole õigust anda hinnangut EALi liikmeskonda mittekuuluvate arhitektide tegevuse kohta, siis ei pea see paika: aukohus võib seda teha, aga ei saa nende inimeste suhtes sanktsioone rakendada.

Plagiaadikahtlusega seotud kaebused on esitatud üldjuhul lahendamiseks EALi ekspertiisigrupile.

Ekspertiisigrupi liikme T. Paaveri sõnul võib aukohus alati ekspertiisigrupilt ekspertiisi tellida, kui peab seda aukohtule lahendamiseks antud juhtumi uurimise huvides vajalikuks.

J. Huimerinna sõnul oli advokaadibüroo Varul üks põhiline etteheide esitatud selle kohta, et EALi aukohus ei ole ära kuulanud kõiki osapooli.

Aukohtu esindajate sõnul on vastaspool esitanud oma seisukohad kirjalikult, need ei kajastu lihtsalt EALi aukohtu otsuses.

Otsustati, et EALi aukohus täiendab oma kõnealust otsust, kirjutades sellesse kõikide asjassepuutuvate osapoolte seisukohad. Järgmiste aukohtule lahendamiseks antavate juhtumite korral peab ta ära kuulama kõik osapooled. ˬ „EV 100“ Pärnu keskosa arhitektuuri­ võistluse žüriisse pakuti EALi esindajatena järgmisi arhitekte: Tanel Tuhal, Siiri Vallner, Villem Tomiste ja Indrek Näkk. ˬ J. Huimerind tutvustas Pärnusse J. V. Jannseni 3/5/7 aadressile kavandatava Rimi kauban­ dushoone arhitektuurse ideekavandi võistlu­ se tingimusi.

Tema sõnul võib tingimustega üldjoontes rahule jääda. EALi arhitektuurivõistluste töögrupp on teinud nende kohta mõne korralduslikku poolt puudutava muudatusettepaneku.

Eestseisus, tutvunud võistluse tingimustega, teeb nende kohta järgmised muudatus- ja parandusettepanekud.

1. Jätta insener Siim Tõld žürii koosseisust välja ja kutsuda ta osalema žürii töös eksperdina.

(Põhjendus: hea tava kohaselt peaks žüriisse kuuluma paaritu arv hääleõigusega inimesi, enamuse peaksid moodustama arhitektid.)

2. Suurendada preemiafondi 1000 euro võrra, kokku oleks summa 14 500 eurot.

3. Muuta p 10.2 („Autoriõigus, omandiõigus, varalised õigused“) esimese lõigu teist lauset järgmiselt: „Auhinnatud kavandite omandiõigused lähevad üle Hankijale pärast auhindade väljamaksmist.“ Kui EALi ettepanekute alusel tingimusi muudetakse, on EAL nõus tingimused kooskõlastama. ˬ EAL ei pidanud võimalikuks määrata Lennuliiklusteeninduse ASi korraldatava lennujuhti­ miskeskuse hoone juurdeehituse kutsutud arhitektuurikonkursi žüriisse oma esindajaid, sest võistlustingimusi ei esitatud enne võistluse väljakuulutamist EALile kooskõlastamiseks. Tingimuste tagantjärele kooskõlastamist ei pea EAL eetiliseks ega nõustu seda tegema. ˬ Eestseisus, vaadanud läbi Ivan Sergejevi EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta. ˬ Eestseisus, vaadanud läbi Marten Kaevatsi EALi liikmeks astumise avalduse ja portfoolio, otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

3. sePTemBeR 2015 ˬ Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) juht R. Järg andis ülevaate EAK hetkeseisust.

Selleaastase toetuse taotlust EAS ei rahuldanud ja kuna 1/3 rahast tuli siiani EASist, on EASi otsus viinud EAK väga ebastabiilsesse majandusolukorda.

16st EASile esitatud taotlusest rahuldati sel aastal vaid viis. EAK mitterahastamise kohta esitas EAS kaks põhjendust: arhitektuurisektor ei ole piisavalt tähtis ja büroode hulk, kellele teenust pakutakse, on liiga väike. Üldine ootus on, et loomemajanduse sektorid muutuksid isemajandavaks, panustaksid ise ja leiaksid rohkem rahastust erasektorist.

EASi raha on EAKs põhiliselt kulunud koolitustele ja välisturundusele ning ilma selle toetuseta ei ole võimalik neid tegevusi jätkata. Kultuuriministeeriumi rahastusest välisnäituste korraldamiseks ei piisa.

Senise AKU kataloogi asemel koostatud veebileht estonianarchitecture.com (eesmärgiga koondada hea Eesti arhitektuur ning levitada seda esmalt välismaal ja järgmises etapis ka Eestis) on kasutusvalmis, kuid edasine tegevus raha puudumise tõttu seisab. Samas ei ole valmis tehtut seni ka promotud.

EAKs on neli töötajat. R. Talvik tegeleb Arhitektuurikatla ruumide ja rentimise ning ekskursioonidega (huvi viimaste vastu on suur). M. Krais on finantsspetsialist, alates oktoobrist osakoormusega. A. Lill on produtsent (Tallinna arhitektuuribiennaal (TAB), Veneetsia biennaal). Kommunikatsioonijuhi T. Männikuga põhileping lõpetati, nüüd töötab ta projektipõhiselt. Arendustegevuse rahastamisel pidas R. Järg oluliseks, et Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital jätkaksid EAK rahastamist ning praegu kestvad EAK projektid (praegu põhiliselt TAB, Veneetsia arhitektuuribiennaal ja välkloengud) saaksid jätkuda. R. Järgi sõnul on EAK jätkusuutlik.

V. Valk ütles, et Kultuuriministeerium abistab EAKd erandkorras ühekordse toetusega. Mis puudutab sihtasutust, siis tõenäoliselt liidetakse arhitektuuri- ja disainimuuseum, keskused jäetakse välja.

Praegu on paljudes omavalitsustes (Narva, Pärnu, Viljandi, Kuressaare, Viimsi) peaarhitekti ametikoht täitmata, pädevaid spetsialiste on keeruline leida. R. Järg pakkus ühe lahendusena välja, et omavalitsused võiksid kasutada EAK nn peaarhitekti teenust. Teenus oleks teostatav, tuleb ainult välja töötada. Samuti on algamas linnafoorumilaadne Tallinna kesklinna ja Vanasadama ümberkorraldamise arendusprojekt, kus EAK-l on planeerimist ja kaasamist korraldav roll (osaliselt koostöös Linnalaboriga; rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus). Projektiga koostöös toimub ka „EV 100“ Tallinna peatänava arhitektuurivõistlus (korraldab EAL). ˬ EALi eestseisuse koosolekule oli kutsutud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) rektor Mart Kalm, kes tutvustas hiljuti meedias olnud uudisloo tagamaid: miks lükati edasi ASTRA taotlu­ se tähtaeg ja mida see tähendab EKA uue hoone ehituse jaoks.

14

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

ˬ K. Vellevoog andis ülevaate 27. mail Kultuuriministeeriumis toimunud Eesti Kultuuri Koja korralisest kokkusaamisest kultuurimi­ nistriga. Kokkusaamisele olid kaasatud ka Eesti loomeliitude esindajad. See oli kultuuri koja ja loomeliitude esimene kohtumine uue kultuuriministri I. Saarega. Kultuuri koda ja loomeliidud olid arutamiseks ette valmistanud mitu pakilist teemat. Esitati ka otseseid küsimusi, millele minister kohtumisel vastas.

Eesti Kultuuri Koja ja loomeliitude tõstatatud probleemid ning I. Saare vastused 1. Mida tähendab loomemajandus ja mida sellelt oodata? – Tegemist on fetišeeritud valdkonnaga. Toetada tuleks pigem seda osa kultuurist, mis tegeleb loominguga, mitte kasutootmisega.

2. Eesti Kultuurkapitali annetuste tulumaksuvabaks muutmine – Selle küsimusega tuleb põhjalikumalt tegelema hakata.

3. E-raamatutele käibemaksusoodustuse tegemine – E-raamatud on pigem teenus kui toode, mistõttu ilmselt selles küsimuses läbimurret ei saavutata.

4. Kultuurivaldkonna meedias kajastamine, loomeliitude seisukohalt on seda ERRis tehtud nõrgalt. – Avalik-õiguslik televisioon on sõltumatu. Lähiajal peaks valmima uuring kultuurivaldkonna kajastamise kohta ERRis, tulemused peaksid andma kinnitust, kas loomeliitude väide, et kultuurivaldkonna kajastamine ERRis on olnud nõrk, peab paika. Tulemustele tuginedes saaks selle vea parandamiseks (kui see kinnitust leiab) hakata samme astuma.

5. Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalide nõukogude moodustamine; ettepanek: kultuuriminister peaks selles senisest rohkem arvestama loomeliitude arvamust (kui mitu institutsiooni esitab sama kandidaadi, peaks minister kandidaadi tagasilükkamist põhjendama). – Loomeliidud peaksid järgmiste koosseisude moodustamise eel võimalikult vara oma kandidaadid esitama.

6. Kas dokumendi „Eesti kultuuripoliitika aastani 2020“ raames on kavas taaskäivitada valdkondlike tegevuskavade (nt arhitektuurivaldkonna oma) koostamine? – Nende tegevuskavade koostamise vajaduse küsimus tuleb lähiajal päevakorda võtta.

Kohtumine kultuuriministriga Arhitektuurikeskuse rahastamine

02/15 arh.

Kunstiakadeemia hoone Objektide autorite nimed Hollandi riigiarhitekti esindaja II poolaasta üritused Pärnu sõudebaas EALi esindaja ACE’is Olulise ruumilise mõjuga objektid Üldkogu aeg ja koht Ministeeriumide ühishoone

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 02/15

15

Taustaks: 25. veebruaril 2014 tellis teadus- ja arendusnõukogu (TAN) raporti Eesti ülikoolide ja teiste teadusasutuste, sealhulgas rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade kohta. Selle koostamise töörühma juhiks määras nõukogu TANi liikme Gunnar Oki. Augustis 2015 avaldatud „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti“ seisukohad, ideed ja soovitused on pälvinud ühiskonnas laia tähelepanu.

Kalm tõdes, et hoone ehitamisega on siiski kõik korras ja lükkas ümber väite, et hoone jääb taas rahastuseta. Tegelikult lükkub ehitus mõne kuu edasi. Lisaks tutvustas Kalm hoone projekteerimise hetkeseisu ja andis infot töötajate muutuste kohta EKAs. ˬ I. Allmann andis ülevaate Hollandi riigiar­ hitekti esimese peasekretäri Elbert Arensi augustikuisest külastusest Eestisse.

Hollandis moodustab riigiarhitekt pädevuskeskuse arhitektidest, maastikuarhitektidest, urbanistidest jt erialaspetsialistidest nõukogu. Riigiarhitekt on sisuliselt ministrite ühine nõunik, kes annab nõukojast tuleva info ministritele edasi.

Riigiarhitekti amet korraldab riigi olulisi arhitektuurihankeid. Riigiarhitekti töökoormus on osaajaline, et tagada tihti elutööna üles ehitatud erapraksise jätkumist. Praegu Hollandis riigiarhitekti ei ole, uus inimene alustab tööd oktoobris. ˬ Eestseisus kinnitas I. Näki kanditatuuri ACE’i juhatuse valimisteks novembris 2015. ˬ V. Valk andis põgusa ülevaate järgnevatest teemadest.

Pärnu sõudebaas – Pärnu Linnavalitsus andis sõudebaasi viieks aastaks MTÜ Sõudeklubi Pärnu käsutusse. Sõudebaasis tegutsev MTÜ Sõudeklubi Pärnu taotleb hoonete kordategemiseks Kultuuriministeeriumilt toetust. V. Valgu sõnul tuleks renoveerija leidmiseks korraldada arhitektuurivõistlus. Tema küsimus eestseisusele oli, kas EAL oleks nõus koostama võistlustingimused. EAL oli sellega nõus.

Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri Taustaks: olulise ruumilise mõjuga objektide (ORMOd) nimekiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. ORMOde rajamisel on planeerimise otsustusõigus antud kohalikele omavalitsustele, ehkki tegu võib olla riiklikult tähtsate objektidega, mille vajadust ja asukohavalikut tuleks kaaluda kõige kõrgemal tasandil.

V. Valgu sõnul peaks ORMOde nimekirja kuuluma ka kõrghooned. Eestseisus otsustas teemaga järgmine kord jätkata.

Arhitektuuriteoste kajastamine ETV „Aktuaalses kaameras“ – korduvalt on olnud olukordi, kus kajastamisel ei ole märgitud nende teoste autoreid. V. Valk tegi ettepaneku rääkida veel kord (nt Reet Veidebaumiga) inimlikul tasandil, et seda tulevikus ei juhtuks. I. Allmann teatas, et on seda teinud, suheldes meili teel saate peatoimetajaga, selgitades loomingu kajastamise põhimõtteid arhitektide pilgu läbi vaadates. Ka on saadetud 3. septembril 2015 juristi koostatud kiri. Jurist Eeva Mägi sõnul tuleks sellise probleemi puhul nõuda saate tegijatelt vabandust/ parandust. ˬ A. Ader andis ülevaate teise poolaasta üritustest.

• Eesti-Soome arhitektide workshop Tallinna-Helsingi tunneli teemadel Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) satelliitprogrammis (7.–9. sept) • Balti arhitektuurikoolide võistlus TABi satelliitprogrammis (9.–10. sept) • „EV 100“ linnainstallatsioon Tallinnas (sept) • EALi õppereis Iisraeli (21.–29. sept) • EALi väljasõit Viljandisse (2.–3. okt) • EALi vestlusõhtu teemal „EV 100“ (4. nov) • Narva ja Haapsalu linnuse võistlustööde näituse avamine (7. okt) • Linnaplaneerimise seminar Helsingis (16. okt) • EALi ja Veluxi vestlusõhtu (12. nov) • Arhitektuuripreemiate gala ja näitus koostöös Eesti Sisearhitektide Liidu jt-ga (4. dets) • Kaitseteemaline konverents koostöös Siseministeeriumiga (veebr 2016) • „EV 100“ II osa näitus Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriis (märts) • EALi üldkogu ja valimised (10. märts) • EALi kuraatorinäitus „Kuhu kadus euro?“ (valik ELi struktuurifondide kaudu rahastatud objektidest, analüüs jm) (sügis) • „EV 100“ näituste avamised, 15 tk (jooksvalt läbi aasta) • EALi näituse „Mängiv inimene“ ringreis (septembrist Jõhvis, edasi Tartus ja Narvas) ˬ Eestseisus kinnitas EALi üldkogu koosole­ ku kuupäeva ja koha: 10. märts 2016 Tallinnas Kumus. ˬ 31. augustil kuulutati välja Rahandusministeeriumi endisele kinnistule kavandatava ministee­ riumide ühishoone uue arhitektuurikonkursi võidutöö: ASi Amhold ja Karisma Arhitektid OÜ töö „Valged“ (arhitektid Kai Süda, Risto Parve ja Mait Välja).

Konkursile esitati 11 tööd, millest komisjon kvalifitseeris 10. Žürii esimees oli Anti Makson (Fund Ehitus), liikmed arhitektid Marika Lõoke,

ˬ 3. septembri eestseisuse koosolekul rääkis V. Valk olulise ruumilise mõjuga objektide (ORMOd) nimekirjast. Tema sõnul peaks nimekirja kuuluma ka kõrghooned. EALi arvates vajab teema täpsemat selgitust, selleks oli kutsutud ORMO määrust tutvustama Anni Kon­ sap Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnast.

Levald tutvustas tausta: Tallinna linnavolikogu algatas 2004. a teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“, et määrata kindlaks kõrghoonete mõiste, võimalikud asukohad ja perspektiivsete kõrghoonepiirkondade üldised ehitustingimused. A. Levaldil paluti teha sellekohane uuring. Selgus, et kõrghoone mõiste sõltub väga palju asukohast, võivad kaasneda väga suured keskkonnamõjud. Teemaplaneeringus loetakse kõrghooneks 45 meetrist kõrgem hoonet (kehtib ainult Tallinna linna hoonetele). A. Konsap rääkis 1. juulil 2015 jõustunud planeerimisseadusest, kuhu on lisatud ORMOde asukoha valiku planeeringu koostamise erisuste määrus.

Otsustati: EAL toetab seisukohta, et kõrghoonetel on oluline linnaruumiline mõju, mis oleneb nende asukohast, kõrgusest ja kasutusotstarbest. Üldplaneeringute koostamisel tuleb kõrghoonetele pöörata senisest märksa suuremat tähelepanu. Kõrghoone sobivust või rajamiseks sobivaima asukoha (maa-ala) valikut tuleb kaaluda erinevate asukohtade võrdlemise teel üldplaneeringu koostamise käigus, mitte eriplaneeringuga. ˬ Viimsi vald korraldas Viimsi riigigümnaa­ siumi planeeringu saamiseks visioonivõistlu­ se, kuhu laekus kaheksa tööd, neist neli arhitektidelt ja neli tudengitelt. Võidutöö valisid välja vald ja rahvas (hinnangu andis 84 inimest): võitis Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite töö, detailplaneeringu koostab selle alusel valitud büroo.

Kõnealusele maa-alale on planeeritud viis hoonet: riigikool, spordikompleks, kaks ärihoonet, valla arengukeskus, lisaks saja tamme park ning parkla.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) pöördus selle maatüki planeeringu teemal EALi poole, et korraldataks arhitektuurivõistlus. EALi arvamuse kohaselt on olemasoleva planeeringu alusel raske projekteerida head koolimaja. EALi võistluste töögrupi arhitektid leidsid, et planeering pole koostatud professionaalselt ning töögrupp on RKASile nõu andmisega jännis. EALi seisukohalt oleks sellise-

ˬ EALi liikmed esitasid Eesti Kultuurkapita­ li arhitektuuri sihtkapitali nõukogu uuteks kandidaatideks kuus arhitekti: Margit Aule, Marika Lõoke, Eero Jürgenson, Indrek Allmann, Ülar Mark ja Tõnu Laigu. Otsustati saata eestseisusele nimekiri veel kord ülevaatamiseks ja kinnitada see järgmisel eestseisuse koosolekul. ˬ Eestseisus, vaadanud läbi Mari Arvisto EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta EALi noortekogu liikmeks vastu võtta. ˬ Erandkorras vaadati läbi K. Kirt-Ende, O. Remmelkoori ja K. Randoja reisistipendiumi taotlu­ sed sõiduks Iisreali ning otsustati need rahuldada.

15. OKTOOBeR 2015 ˬ I. Allmann andis ülevaate kohtumisest Hari­ dus­ ja Teadusministeeriumis (HTM). Peatselt algab põhikoolide programm (jätkuna riigigümnaasiumide programmile), kus juhtrolli mängivad kohalikud omavalitsused. EAL on teinud palju tööd ja pingutab edasi selle nimel, et EAL kaasataks programmi nõustajana võimalikult varakult.

See annaks võimaluse suhelda kohalike omavalitsustega ning soovitada, mida, kuhu ja kuidas rajada. Arutelul HTMis, kus osales ka Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) meeskond, leiti, et kõige tõenäolisemalt saab EALi kaasamine olla HTMi soovitus kohalikele omavalitsustele, kelle rahastustaotlusi hindab INNOVE. Ühe võimalusena võiks hindamisel EALi nõustamise läbimise eest saada lisapunkte; igal juhul on oluline, et üks hindamiskriteerium oleks kooli asukoha linnaruumiline sobivus. Kuna omavalitsused peavad nõustaja leidma hanke kaudu, võiks EAL koostada hanke hea tava, seal tuleks defineerida nõustaja pädevusnõuded, näiteks arhitekti kutsekvalifikatsiooni abil.

RKAS sedastas, et ei suuda omavalitsuste arendushangetel osaleda, üldjuhul võidavad seal väikesed projektijuhtimisfirmad. Seetõttu andsid RKASi esindajad soovitusi, kuidas mõtestada, et tellija ei jääks peale arhitektuurivõistlust üksi ja omavalitsused jõuaksid arhitektiga lepinguni.

16

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

17. sePTemBeR 2015

le suurele territooriumile pidanud 1) korraldama arhitektuurivõistluse EALi võistlusjuhendit järgides, 2) võidutöö valima valdkonnas professionaalne žürii, sest tegu on riigihankega. Viimsi esindaja sõnul ei ole uue võistluse ega hoonestuse leidmiseks aega.

Otsustati: EALi ettepanek on Viimsi valla poolt välja valitud planeeringu lahenduses suurendada riigigümnaasiumi krundi hoonestusala. Lisaks on mõistlik anda riigigümnaasiumi arhitektuurivõistlusel võistlejatele ülesandeks otsida täpsustavaid lahendusi ka ülejäänud planeeringuala kohta.

Viimsi riigigümnaasiumi planeering

Jaak Huimerind ja Ülar Mark (EAL), Endrik Mänd (Tallinna Linnaplaneerimise Amet), Timo Aarmaa (Riigi Kinnisvara AS) ja Ott Kikkas (Fund Ehitus). J. Huimerinna sõnul oli võistlus kokkuvõttes õnnestunud.

Olulise ruumilise mõjuga objektid Stipendiumitaotlused Sihtkapitali liikmekandidaadid Noortekogu uus liige Põhikoolide programm

02/15 arh.

Admiraliteedi võistlus Arhitektuuripreemiate gala Suvepäevad „EV 100“ Viljandis Sihtkapitali liikmed Stipendiumitaotlused Õppereis Iisraeli Noortekogu uus liige Elutöötoetus

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 02/15

17

ˬ T. Paaver ja P. Pere andsid ülevaate Tallinna Admiraliteedi basseini äärse suurarendu­ se žürii tööst, mis just lõppes, kuid mille tulemus ei vastanud žürii arhitektide üksmeelsele arvamusele.

EALi arvamuse kohaselt on võitja valimise protsessis rikkumisi. Žürii töös osales kuus arhitekti, kellest viis olid ühte meelt. Võistlusel sai kaalukeeleks ühe välismaise (väidetavalt arhitekti) vastuhääl arhitektidest žüriiliikmete üksmeelsele arvamusele. Pärast hääletust selgus, et tegu oli olnud siiski ühe äriettevõtte juhiga, kes on seotud tellijaga. Kõnealust isikut ei olnud žüriis füüsiliselt kohal, kuid hääletusel ta osales.

Võitjaks osutus Londoni arhitektuuribüroo Chapman Taylori lahendus, mis on EALi hinnangul samuti probleemne: see ei vasta võistlustingimustes esitatud nõudele leida mõistlik tasakaal arendaja ootuste, detailplaneeringu tingimuste ja kvaliteetse avaliku ruumi loomise vahel. Võitjaks kuulutati sisuliselt arendaja ootusi kajastav tellija lähteülesanne.

ˬ I. Mald-Villand andis lühiülevaate arhitektuuripreemiate galaõhtu hetkeseisust. Gala on ametlikult välja kuulutatud, piletid (7 eurot) on müügis Piletilevis, eestseisuse liikmetele saadetakse kutsed. Kõige probleemsem on teleülekanne: ETV ei ole huvitatud mitte kokkuvõtvast saatest, vaid võitjate portreteerimisest. Galaõhtu juht on Guido Kangur. Gala sisu: M. Mutso loomingu põhjal lavastab U. Lennuk koos Rakvere näitlejatega seitse sketši, neist tehakse videoklipid. Välimeediaga (reklaam, pinnad, piletid jm tehniline töö) tegeleb Kätlin Sumberg. Näitusega seoses on palju lahtist, sh asukoht, teemaga tegeletakse aktiivselt.

Otsustati, et M. Mutso võtab ühendust M. Mälguga, et leppida kokku kohtumine ja teemat konstruktiivselt arutada.

ˬ EAL otsustas esitada Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali nõukogu uude koosseisu Marika Lõokese, Indrek Allmanni, Peeter Pere, Karin Bachmanni, Eero Jürgensoni, Tõnu Laigu, Ülar Marki ja Paco Ulmani.

ˬ 21.–29. septembrini toimus EALi õppereis Iisreali. K. Vellevoog andis sellest lühiülevaate ja näitas fotosid.

ˬ „EV 100“ Viljandi asukoha arutelu ja sellega seonduv Taustaks: Viljandi linna ja maakonna poliitilisi jõude ja kodanikuühendusi koondav komisjon on võtnud seisukoha, et kohalik Vabadussõjas langenute mälestussammas tuleb ennistada oma ajaloolisse paika. Muu hulgas tegi komisjon Viljandi Linnavalitsusele ja volikogule ettepaneku koostada lähteülesanne Vabaduse platsi ja sellega ühendatud alade planeerimise ideevõistluseks. Selles tehakse koostööd EALiga ja ideevõistlus viiakse ellu „EV 100“ programmi osana. Suurim proovikivi on mälestussamba ajaloolisel kohal seisev hoone. (Allikas: Sakala) Kohalikud on otsustanud olemasoleva maja lammutada ja tahavad taastada Vabadussõja ausamba. EALi eestseisuses jäi kõlama mõte, et maja tuleks lammutada ja kaaluda selle asemele uue hoone ehitamist. Ka mälestussamba taastamist ei laidetud maha, kuid sellele tuleks leida teine vorm ja ehk ka uus asukoht.

Otsustati teemat jätkata järgmisel eestseisuse koosolekul, kuhu kutsutakse M. Koot, kes tegeleb Viljandi „EV 100“ võistluse ettevalmistamisega. ˬ EAL esitas Eesti Kultuurkapitali arhitek­ tuuri sihtkapitali elutöötoetuse saaja kandidaadiks Ülo Ilvese.

ˬ 2016. aasta EALi suvepäevad toimuvad Nar­ vas. Seminar peetakse Kreenholmi villas ja õhtune meelelahutuslik osa toimub rannahoones.

Otsustati mõelda järgmiseks koosolekuks suvepäevade teemale ja võimalikele peaesinejatele.

ˬ Eestseisus, vaadanud läbi Kirke Pässi EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta EALi noortekogu liikmeks vastu võtta. ˬ Vaadati läbi 1. oktoobriks esitatud loomesti­ pendiumi taotlused.

Karli Luik taotles stipendiumi (500 eurot) õppereisiks Ljubljanasse Sloveenias. Mitmel eestseisuse liikmel tekkis küsimus, kas selleks mõnest fondist raha ei saa, ent täpsustamise järel selgus, et ei saa. Taotlus otsustati rahuldada.

Maie Kais taotles stipendiumi (500 eurot) erialase reisi toetuseks, et tutvuda Türgi ajaloolise ja nüüdisarhitektuuriga. Eestseisus ei pidanud võimalikuks taotlust rahuldada, kuna stipendiumide maksmise korra alusel oleks pidanud reisist EALi ette informeerima (reis toimus aprillis, kuid taotlus on esitatud juulis). Ülejäänud taotlused otsustas eestseisus rahuldada järgmiselt (vt tabelit).

02/15 arh.

Taotleja

Taotletav stipendium eurodes

stipendiumi kasutuseesmärk

eraldatud stipendium eurodes

Kairi Kirt-ende

640

640

Olav Remmelkoor

640

640

Kadri Randoja

640

Raivo Puusepp

640

640

mattias agabuš

640

640

Jaak Huimerind

400

Individuaalne õppereis Portugali okt-nov 2015

400

Toomas Paaver

500

osalemine ettekandega doktorantide üritusel „Adapt-r Practice Reseach Symposium“ Barcelonas 25.–30.11

400

Karli luik

500

Õppereis Ljubljanasse Sloveenias doktoriseminari ettevalmistamiseks

400

ˬ Admiraliteedi arhitektuurivõistlus I. Allmann teavitas eestseisust, et eetilistest kaalutlustest lähtuvalt (Arhitektuuribüroo PLUSS oli üks toimunud võistluse 2. etappi valitud võistlejaist) on ta teatanud kaasvõistlejatele ja Porto Francole, et taandab ennast kõigist uutest ja jätkuvõistlustest selle arendusega seoses. EALi nõustava advokaadi Maria Mägi hinnangul on see piisav ja annab võimaluse Allmannil esindada kõnealuses vaidluses EALi huve. Vältimaks arusaamatusi on avalikkuses peamiseks kõneisikuks žüriiliige ja EALi asepresident P. Pere.

26. oktoobril saatis EAL päringu Helsingi arhitektile Tuomas Hakalale ja Riia arhitektile Gvido Princisele eesmärgiga selgitada välja, kas Porto Franco on teinud neile ettepaneku osaleda Admiraliteedi ala arhitektuurivõistluse žürii töös ning kas nad on andnud selleks nõusoleku. Mõlemad isikud kinnitasid, et Porto Franco on neile selle ettepaneku teinud, kuid osalema ei ole neid kutsutud. Mõlemad isikud on nimetatud žürii tingimustes, kuid žürii töösse neid ei kaasatud.

Vahetult enne eestseisuse koosolekut jõudis I. Allmannile kõnealuse arhitektuurivõistluse žürii tegevust puudutav kokkuvõttev kiri advokaat Maria Mägilt. Selgus, et viimane töögrupi poolt üle vaadatud dokument ei olnud sama, mille Porto Franco avalikustas.

Arhitektuurivõistluse tingimused ei olnud EALis kooskõlastatud, selle asemel EAL aktsepteeris võistluse toimumist kompromissina ja lisaklausliga. I. Allmann luges ette M. Mägi kirja, kus oli ka žürii liikmete nimekiri, mille esitas Porto Franco.

Võistluse ainukorraldaja on Porto Franco.

M. Mägi kirjale tuginedes on EALil kinnitus, et võistluse käigus manipuleeriti žüriiga. Admiraliteediala detailplaneering eeldab arhitektuurivõistlust. Mägi arvamuse kohaselt võib öelda, et seal on siiani EALi juhendi kohane võistlus korralda-

mata. Leiti, et tõdemus, et võistlust ei ole toimunud, tuleb selgelt teada anda ka Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA).

EALi hinnangul tuleb korraldada uus võistlus ja selle projekteerimistingimused enne põhjalikult läbi mõelda. Teadaolevalt ei nõustu Porto Franco aga uut võistlust korraldama ning EAL peab leidma lahenduse, kuidas edasi toimida, sh kuidas asjade käiku meedias kajastada. J. Mäggi nõuanded edasise tegevuse kohta olid järgmised: EAL peab enda jaoks selgeks tegema, mida tahab saavutada, seejärel see kõigi osapooltega läbi rääkida ja kooskõlastada ning siis avalikkust teavitada.

21. oktoobril saatis EAL teabenõude TLPA-le ja J. Mäggi sõnul võiks ka selle kirja avalikustada.

Otsustati: • EALi seisukoht on, et tuleb korraldada uus võistlus, J. Mäggi koostab pressiteate.

• 2. novembril kl 9.00 saadab EAL pressiteate infoks H. Tedrele ja kl 11.00 avalikkusele.

• P. Pere kirjutab selgitava artikli. ˬ Jätkati eelmisel koosolekul pooleli jäänud „EV 100“ Viljandi asukoha teemat, külalisena oli esinema kutsutud Margus Koot.

M. Koot teatas, et võistluse eelduseks peetakse vana parteimaja lammutamist ja selle asendamist identsel kujul taastatud mälestussambaga.

Arhitektidelt oodatakse Vabaduse platsi ja sellega ühendatud aladele uue ruumi loomist, mis seoks omavahel Lossimäe, pargi, pangamaja, laululava, Viljandi mõisa ja Pärimusmuusika aida.

Eestseisuse arvamuse kohaselt võiks vana parteimaja lammutada ja asendada kas uue majaga või mõelda väljakule mingi muu lahendus. Mälestussamba identsel kujul taastamist varasemale asukohale ei toetatud, mälestussambale tuleks leida muu lahendus.

Otsustati ülesanne kirjeldada võistlustingimustes ja kooskõlastada Viljandi linnaga.

„EV 100“ Viljandis

29. OKTOOBeR 2015

640

Admiraliteedi võistlus

EALi õppereis Iisraeli 21.–29.09

18

Kohtumine RKASis Tallinna Kaubamaja võistlus Suveseminar Stipendiumitaotlused

EESTSEISUSE KOOSOLEKUD

arh. 02/15 ˬ J. Huimerind andis lühiülevaate Tallinna Kaubamaja arhitektuurivõistlusest.

Kevadel pöördus Tallinna Kaubamaja juhtkond EALi poole ja soovis koostööd kaubamaja arhitektuurivõistluse korraldamiseks. EAL on võistluse kaaskorraldaja, võistlustingimusi koostab Tiit Sild.

Otsustati, et teemaga tegeleb ja Tallinna Kaubamajaga kohtub vajaduse korral võistluste töögrupp. ˬ R. Kotov andis ülevaate kohtumisest Riigi Kinnisvara ASis (RKAS).

Kohtumisel arutleti lisaks muule selle üle, kuidas muuta arhitektuurivõistluste/hangete skeem paremaks nii arhitektide kui ka tellija jaoks. Esile kerkis kaks ettepanekut: 1. suured võistlused võiksid olla kaheetapilised; 2. väiksemate võistluste puhul anda iga aasta alguses välja nimekiri aasta jooksul kavandatavatest võistlustest. Neile kandideerimise aluseks on portfoolio ja motivatsioonikiri.

Võistlustööde hulgast valitakse välja kuus ja nende hulgast võitja (eelvalikuga võistlus).

Taotleja

Taotletav stipendium eurodes

sille Pihlak

300

Raivo Kotov

1100

andrus Kõresaar

1100

19

Eestseisuse liikmete hulgas oli nii ettepanekute toetajaid kui ka vastaseid. Teise ettepaneku puhul leiti, et see võib anda teatud büroodele eelise ja jätta teised kõrvale. EALile ei ole selline olukord aktsepteeritav, sest eesmärk on seista hea iga liikme eest. Pigem toetati suurte võistluste muutmist kaheetapiliseks (esimeses etapis võistleksid visioonid). Arutelu otsustati jätkata. ˬ Arutelu käigus suveseminari teema üle tekkis idee siduda Narva Rootsiga. Kõrvalesinejateks pakuti urbanismiga tegelevaid õdesid Uessone. ˬ Vaadati läbi EALile 1. oktoobriks esitatud loo­ mestipendiumi taotlused. Eestseisus otsustas rahuldada järgmised taotlused (vt tabelit).

stipendiumi kasutuseesmärk „Keha ehituse“ installatsiooni lisaüritused Vikingstids Museumi rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel osalemine

eraldatud stipendium eurodes 300 1100 1100

02/15 arh.

eali uued liikmed Uued liikmed ajavahemikust 19.03.–31.08.2015

Mihkel Koppel, sünd 15.09.1983. Lõpetanud 2009. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töötab arhitektuuribüroos Koppel Koppel Arhitektid OÜ arhitekti ja tegevjuhina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 255/19.03.2015.

Ivan Sergejev, sünd 09.02.1987. Lõpetanud 2010. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala, 2010. aastal University of Portsmouthi (UK) ja 2013. aastal magistriõpingud Virginia Tech (USA).

Vabakutseline. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 258/28.05.2015.

Angeelika Pärna, sünd 28.12.1971. Lõpetanud 1996. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuurikateedri ja 1997. aastal samas restaureerimiskursuse. Töötab Rakvere Linnavalitsuses peaarhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 256/02.04.2015.

Marten Kaevats, sünd 15.07.1985. Lõpetanud 2013. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Töötab Eesti Arhitektuurikeskuses Tallinna arhitektuuribiennaali peakuraatorina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 258/28.05.2015.

Terje Ong, sünd 15.10.1984. Lõpetanud 2007. aastal Eesti Maaülikoolis loodusteaduste eriala, 2006. aastal Norra Maaülikoolis (Norwegian University of Life Sciences, ERASMUS) maastikuarhitektuuri eriala ja 2012. aastal Eesti Maaülikoolis maastikuarhitektuuri eriala. Töötab arhitektuuribüroos TajuRuum OÜ maastikuarhitektina. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 255/19.03.2015.

20

arh. 02/15

eali noortekogu uued liikmed Uued liikmed ajavahemikust 19.03.–31.08.2015

Marie Annette Kittus, sünd 11.06.1991. Õpib Tallinna Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonnas rakendusarhitektuuri eriala 1. kursusel. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 257/16.04.2015.

Siim Tiigimägi, sünd 04.07.1988. Lõpetanud 2012. aastal Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eriala ning 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Alus: EALi eestseisuse liikmete hääletus meili teel 19.06.2015.

Sander Paljak, sünd 06.04.1989. Õpib Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuriteaduskonnas arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 4. kursusel. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 257/16.04.2015.

Mari Arvisto, sünd 17.06.1990. Lõpetanud 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 262/17.09.2015

Martin Noorväli, sünd 22.01.1982. Õpib Tallinna Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonnas rakendusarhitektuuri eriala 4. kursusel. Alus: EALi eestseisuse otsus nr 257/16.04.2015.

21

02/15 arh.

lõppenud arhitektuurivõistlused

„eesTI 100 Tamme“ esIndUsPaRgI maasTIKUaRHITeKTUURI võIsTlUs (31.12.2014–10.03.2015) Avatud ideevõistluse eesmärk oli leida parim maastikuarhitektuurne lahendus Tamsalu 100 tamme pargile eesmärgiga koostada lahenduse alusel pargi rajamiseks ehitusprojekt. Võistluse võitis ideekavand märgusõnaga „Sõnasalud“, mille autorid on Eve Komp, Kristi Tuurmann ja Grete Veskiväli arhitektuuribüroost Allianss Arhitektid OÜ; preemia suurus oli 3000 eurot. Teise

preemia vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Ridade vahel“, mille autorid on Oskar Ivarson, Charlotte Sellbrandt, Cecilia Gärde ja Martin Allik Rootsi maastikuarhitektuuribüroost Mareld; teise preemia suurus oli 2000 eurot. Kolmas preemia suurusega 1000 eurot läks kavandile märgusõnaga „Retro“, mille autorid on Tiina Tuulik ja Terje Truumaa arhitektuuribüroost Järve & Tuulik OÜ.

ealI KURaaTORInÄITUs (OKTOOBeR 2016) EALi 2016. a kuraatorinäitusele kuraatori leidmiseks korraldas EAL ideevõistluse, millele saabunud ideekavandeid hindas žürii koosseisus Indrek Allmann, Aet Ader, Margit Mutso, Kalle Vellevoog, Karin Tõugu, Triin Ojari ja Andres Kurg. Žürii otsustas hääletustulemuste alusel esikohta mitte välja anda, kuna esitatud tööd ei täitnud kõiki võistlustingimuste nõudeid. Auhinnafond jagati võrdselt kahe teise koha saaja vahel, need olid Leonhard Lapin ideekavandiga „Maarahvas“ ja Karli Luik tööga „Kontekstid. Eesti arhitektuur 2009–2015“.

EALi eestseisuse hääletuse tulemusena otsustati leida kuraator avalike läbirääkimiste teel. Vesteldi kolme kandidaadiga, kelle hulgast valis eestsei-

sus välja Karin Bachmanni, Merle Karro-Kalbergi ja Anna-Liisa Undi idee analüüsida Eestis ehitatud objekte, mis on Euroopa Liidu struktuurifondide kaudu rahastatud ning jätnud olulise kihi Eesti linna- ja maamaastikesse. Viimase kuue aasta jooksul on eurotoetuste eest märkimisväärselt palju ehitatud, arendatud on nii kergliiklusteid, linnalisi kui ka hajaasustuspiirkondi ning ehitatud välja kultuuri- ja turismiobjekte. Näitus „Kuhu kadus euro?“ teeb üle-, tagasi- ja edasivaate euroraha kasutamisest. Esitletakse valikuliselt avalikke objekte, mida on rahastatud struktuurifondidest. Näitus on kavandatud Eesti Arhitektuurimuuseumi 2016. aastaks, samuti valmib kataloog.

„ev 100“ lInnaInsTallaTsIOOnI IdeevõIsTlUs (05.03.–22.04.2015) Ideevõistluse eesmärk oli leida parim linnainstallatsiooni eskiisprojekt. Linnainstallatsioon on kavas valmis ehitada „EV 100“ arhitektuuriprogrammis 2015. aastal ja see vahetab asukohta aastatel 2015–2018. Võidutöö autoriks osutus Sander Paljak (töö märgusõnaga „Päevakoer“). Esime-

se preemia suurus oli 1000 eurot. Teise preemia suurusega 800 eurot pälvis Mark Grimitlihti töö märgusõnaga „Maagiline konteiner“ ja kolmanda preemia suurusega 600 eurot Kadri Kerge töö märgusõnaga „Dodeca“ .

22

arh. 02/15

naRva lInnUse TeRRITOORIUmI aRHITeKTUURIvõIsTlUs (25.03.–15.06.2015) Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Narva linnuse territooriumile ja hoonetele terviklahendus.

Esitatud viie võistlustöö seast valiti võitjaks ideekavand märgusõnaga „Kaks sõpra“, mille autorid on Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Lidia Zarudnaja ja Martin Prommik arhitektuuribüroost JVR. Esimese preemia suurus on 20 000 eurot. Teise preemia vääriliseks tunnistati kavand „Ulm“, mille autorid on Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Kaisa Lasner ja Ionnais Lykouras arhitektuuribüroodest DAGOpen ja LÜNK Arhitektid. Teise preemia suurus on 15 000 eurot. Kolmanda preemia 10 000 eurot pälvis töö „Aedificium“, mille autorid on Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kristi Tuurmann, Kadri Tamme, Marleen Stokkeby, Viktoria Andrejeva, Constantine Rybkin ja Tanel Trepp arhitektuuribüroost Kadarik Tüür Arhitektid.

Ergutuspreemiad à 3500 eurot läksid ideekavanditele „Valge“ (Ralf Lõoke ja Maarja Kask Salto arhitektuuribüroost) ja „Vool“ (Mari Hunt, Karin

Narva linnuse arhitektuurivõistluse võitjad Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Lidia Zarudnaja ja Martin Prommik arhitektuuribüroost JVR koos SA Narva Muuseumi juhataja Andres Toodega. Foto: EAL.

Tõugu, Aet Ader, Kadri Klementi, Kalle Komissarov, Kaspar Krass ja Merilin Kaup arhitektuuribüroost b210).

2015. a aRHITeKTUURI aasTaPReemIaTe nÄITUse RUUmIlIse KUJUndUse IdeeKOnKURss (30.06.–31.07.2015) Suvel korraldasid EAL, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit tänavu detsembris esmakordselt avatava Eesti arhitektuuripreemiate nomimentide näituse ruumilise kujunduse ideekonkursi.

Sellele esitati kaks võistlustööd, mille seast erialaliitude esindajatest koosnev žürii valis pärast väga pikka kaalumist võitjaks EALi noortekogu liikme arhitekt Mark Grimitlihti töö märgusõnaga „Paberirullid“. Preemia suurus on 400 eurot.

Teise preemia sai kavand „Pärlipael“, autorid Ülle Maiste ja Diana Taalfeld. Teise preemia suurus on 200 eurot.

2015. aasta arhitektuuri aastapreemiate näituse ruumilise kujunduse ideekonkursi võidutöö „Paberirullid“, autor EALi noortekogu liige arhitekt Mark Grimitliht. Foto: EAL.

23

02/15 arh.

ettevalmistamisel olevad arhitektuurivõistlused

„EV 100“ võistlused • Elva kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistlus, algab novembris 2015, • Kuremäe keskuse avaliku ruumi arhitektuurivõistlus, algab novembris 2015, • Põltsamaa keskosa ja linnaruumi arhitektuurivõistlus, algab detsembris 2015, • Tallinna peatänava avaliku ruumi arhitektuurivõistlus, algab jaanuaris 2016, • Viljandi keskväljaku ja ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistlus, algab jaanuaris 2016.

Tallinna Kaubamaja kvartali arhitektuurivõistlus Võistlus algab detsembris 2015 või jaanuaris 2016.

ealis kooskõlastatud arhitektuurivõistlused

PÄÄsTedePOO TüüPPROJeKTI IdeeKOnKURss (30.03.–28.05.2015) Konkursiga sooviti leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus päästekomando tüüphoonele, mille arhitektuur peab olema tänapäevane, tipptasemel ja arvestama ümbritsevat keskkonda, vastates ühtlasi II grupi päästekomandode toimimise nõuetele.

Esitatud 12 võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks arhitektuuribüroo Kavakava OÜ ideelahendus märgusõnaga „Tuur“, mille autorid

on Siiri Vallner ja Indrek Peil. Esimese preemia suurus on 7000 eurot. Teise preemia sai Metusala Arhitektid OÜ ja Nordfin OÜ ühistöö märgusõnaga „Pistrik“, mille autorid on Egon Metusala, Liis Uustal ja Vilve Enno. Teise preemia suurus on 5000 eurot. Kolmanda preemia suurusega 3000 eurot pälvis Tahukas OÜ töö pealkirjaga „Tulijavesi“, mille autorid on Andres Kadarik ja Erik Karjus.

24

arh. 02/15

HaaPsalU PIIsKOPIlInnUse PealInnUse ReKOnsTRUeeRImIse IdeeKOnKURss (13.04.–01.06.2015) Haapsalu piiskopilinnuse pealinnuse rekonstrueerimise ideekonkursi eesmärk oli leida pealinnusele parim võimalik terviklik ruumiline lahendus, et arendada see atraktiivseks muuseumikompleksiks.

Esitatud nelja võistlustöö hulgast tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Salaaed“, mille autorid on Margit Aule, Margit Argus, Siim Karro ja Mart Kadarik arhitektuuribüroost KAOS

Arhitektid OÜ. Teine koht anti ideekavandile märgusõnaga „Helevalge“, mille autorid on Mari Hunt, Kalle Komissarov, Silver Liiberg, Kadri Klementi, Aet Ader ja Karin Tõugu arhitektuuribüroost b210 OÜ. Kolmanda koha vääriliseks hinnati ideekavad märgusõnaga „Ristvõlv“, mille autorid on Indrek Laos ja Andreas Kivi arhitektuuribüroost Flux projekt OÜ.

TallInnasse RaJaTava eUROOPa lIIdU IT-agenTUURI PeaHOOne aRHITeKTUURIvõIsTlUs (06.07.–07.09.2015) Riigi Kinnisvara AS koostöös Siseministeeriumi ja EALiga korraldas ideekonkursi eesmärgiga leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone rajamiseks Tallinna. Büroohoone, kus asub tööle ligikaudu 100 inimest, on kavas ehitada Põhja-Tallinna Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele. Võistlustööde esitamise tähtaeg oli 7. september 2015 ja preemiafond 30 000 eurot.

Esitatud 15 võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks DAGOpen OÜ ja LÜNK Arhitektid OÜ ühine ideelahendus märgusõnaga „Turing“ (autorid Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru). Teise

koha sai OÜ AB Kontekst töö pealkirjaga „Platoo“ (autor Karli Luik) ning kolmanda koha SALTO AB OÜ töö pealkirjaga „Bastion“ (autorid Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Martin McLean). Lisaks anti välja kolm ergutuspreemiat. Neist esimese pälvis Sweco Projekt AS ideelahendus „Vesilennuk“ (autorid Ahti Kooskora, Maria Freimann, Juhan Kangilaski, Loona Kikkas ja Anni Müüripeal). Teise ergutuspreemia sai Kuu OÜ ideelahendus „Vöö“ (autorid Koit Ojaliiv, Joel Kopli, Juhan Rohtla, Eik Hermann ja Sander Kallas) ja kolmanda Kauss Arhitektuur OÜ ideelahendus „Yhendus“ (autorid Urmo Mets, Lauri Eltermaa, Kaur Talpsep ja Julia Trunova).

saUe lInna KesKUse aRHITeKTUURIvõIsTlUs (26.02.–25.03.2016) Saue linna keskuse arhitektuurivõistluse korraldab Saue linn. Võistluse preemiafond on 13 500

25

eurot ja võistlustööde esitamise tähtaeg 26. veebruar 2016 kell 13.00.

02/15 arh.

eali teated

„ev 100. Hea avalIK RUUm“ „Eesti Vabariik 100. Hea avalik ruum“ programm algas 2014. a eesmärgiga rajada või rekonstrueerida Eesti linnades või tõmbekeskustes avaliku linnaruumi alad arhitektuurivõistluste tulemusena.

Praeguseks on võistlus toimunud kaheksas linnas: Põlvas, Tõrvas, Võrus, Raplas, Kärdlas, Valgas, Rakveres ja Pärnus.

Põlva: I preemia (6000 eurot): „Puulinn“, autorid Helen Rebane, Egon Metusala, Kaie Kuldkepp, Liis Uustal ja Vilve Enno (Stuudio 2 Arhitektid ja Metusala ühiskollektiiv). II preemia (4500 eurot): „Põhjus tulla“, autor Armin Valter (Novarc Group).

III preemia (3500 eurot): „Tuulelohe“, autorid Pelle-Sten Viiburg ja Mae Köömnemägi (Doomino Arhitektid). Ergutuspreemia (2000 eurot): „Isevesi“, autorid Siiri Vallner ja Indrek Peil (Kavakava).

Tõrva: I preemia (6000 eurot): „Mulgi kuurort“, autorid Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer (Novarc Group ja Arhitekt Musta ühiskollektiiv). II preemia (4500 eurot): „Neli tõrvikut“, autor Villem Tomiste (Stuudio Tallinn).

III preemia (3500 eurot): „Arbos“, autorid Siiri Vallner ja Indrek Peil (Kavakava). Ergutuspreemia (2000 eurot): „Jõemaastik“, autorid Toomas Adrikorn, Margit Aule ja Liisa Valdmann (Kaos Arhitektid).

Kärdla: I preemia (5500 eurot): „Kärrdal“, autorid Oskar Ivarson, Charlotte Sellbrandt, Martin Allik, Andreas Lyckefors ja Johan Olsson (maastikuarhitektuuribüroo Mareld ja arhitektuuribüroo Bornstein Lyckeforsi ühiskollektiiv). II preemia (4500 eurot): „Kivi, paber, käärid“, autorid Kristiina Aasvee, Kristiina Hussar, Siim West, Anne Kose ja Urmo Mets (Kauss Arhitektuur). III preemia (3000 eurot): „Triiv“, autorid Eva Kedelauk, Kristel Niisuke, Kristiina Remmelkoor, Siim Tiisvelt ja Olav Remmelkoor (Projektikoda). Ergutuspreemia (2000 eurot): „Mesihein“, autor Villem Tomiste (Stuudio Tallinn).

Võru: I preemia (5500 eurot): „Urban Gadget“, autor Villem Tomiste (Stuudio Tallinn). II preemia (4000 eurot): „Võrude magnetväli“, autorid Mari Rass ja Armin Valter (Novarc Group). III preemia (3500 eurot): „Catwalk“, autorid Erkki Annama ja Kai Süda (Karisma Arhitektid). Ergutuspreemia (2000 eurot): „Aas“, autorid Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Helin Kukk (Salto AB).

Rapla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistluse võidutöö „Holly“, mille autor on Siiri Vallner. Pildil vasakult Tarmo Lukk (Rapla Vallavolikogu esimees), Iivi Pere (Rapla vallavanem), Siiri Vallner, võistluse žüriiliige Kalle Vellevoog. Foto: EAL.

Rapla: I preemia (7000 eurot): „Holly“, autor Siiri Vallner (Kavakava). II preemia (5500 eurot): „Rabav Rapla“, autorid Kaie Kuldkepp ja HäliAnn Tooms (maastikuarhitektuuribüroo Ateljee Rapla). III preemia (3500 eurot): „Pahupidi“, autorid Johanna Holvandus, Mari-Liis Alasi ja Sulev Nurme (maastikuarhitektuuribüroo Artes Terrae).

Kärdla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistluse võitjad maastikuarhitektuuribüroost Mareld koostöös arhitektuuribüroo Bornstein Lyckeforsiga. Foto: EAL.

26

arh. 02/15

Valga: I preemia (6000 eurot): „Tootem“, autorid Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping (Itaalia arhitektuuribüroo Franchi Associati).

II preemia (4500 eurot): „Väikese Valga saladus“, autorid Kalle Komissarov ja Üla Koppel (Komissarov Arhitektuur). III preemia (3500 eurot): „Walkyard“, autorid Miķelis Putrāms, Linda Krūmiņa ja Liena Šiliņa (Läti arhitektuuribüroo Made arhitekti). Ergutuspreemia (2000 eurot): „Lõpmatus“, autorid Egon Metusala, Liis Uustal, Elo Liina Kaivo, Helen Rebane ja Vilve Enno (Metusala Arhitektide, Stuudio 2 Arhitektide ja Nordfini ühiskollektiiv).

PÄRnU aRHITeKTUURIvõIsTlUs 18. septembril lõppenud Pärnu Rüütli platsi ja selle lähiümbruse arhitektuurivõistlusele laekus kokku viis ideekavandit, kuid žürii hinnangul ei pakkunud ükski töö väärikale asukohale piisavalt terviklikku lahendusettepanekut või ruumilist kvaliteeti võrreldes praeguse olukorraga. Seepärast otsustas žürii kuulutada võistluse läbikukkunuks ja jätta preemiafond välja jagamata. Žürii tegi Pärnu Linnavalitsusele ettepaneku kuulutada välja täpsustatud tingimustega uus ideevõistlus, aga linnavalitsus lükkas ettepaneku tagasi.

KURessaaRe aRHITeKTUURIvõIsTlUs Kuressaare kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistluse tähtaeg on 3. detsember kl 16.00. Ootame rohket osalemist!

Rakvere Pika tänava ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistluse võidutöö „Pikk muuseum“ autorid on Risto Parve ja Kai Süda. Fotol Kai Süda. Foto: EAL.

Rakvere: I preemia (6000 eurot): „Pikk muuseum“, autorid Risto Parve ja Kai Süda (AS Amhold ja KARISMA arhitektid OÜ). II preemia (4500 eurot): „Tark tänav“, autorid Toomas Paaver, Edgar Kaare, Terje Ong, Liina Einla, Timo Saabas ja Kristofer Soop (arhitektuuribürood Linnalahendused, TajuRuum ja Kobras). III preemia (3500 eurot): „Pikk galerii“, autor Villem Tomiste (Stuudio Tallinn). Ergutuspreemia (2000 eurot): „Siluett“, autorid Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping (FRANCHI ASSOCIATI, Itaalia).

27

TallInna, PõlTsamaa, elva Ja KURemÄe aRHITeKTUURIvõIsTlUs Tallinna, Põltsamaa, Elva ja Kuremäe võistlustingimusi tutvustati 4. novembril vestlusõhtul Arhitektuurikatlas (Põhja pst 27a, Tallinn).

Võistluste tulemustega oli võimalik külastajatel tutvuda näitustel 14.05.–14.06.2015 Eesti Arhitektuurimuuseumis ning 14.–28.08.2015 arvamusfestivalil Paides.

„ev 100“ lInnaInsTallaTsIOOn „maagIlIne KOnTeIneR“

eesTI Ja sOOme aRHITeKTIde TööTUBa „UUs TalsInKI“ 7.–9. sePTemBRIl TallInnas

Linnainstallatsioon tutvustab võistluste tulemusi alates septembrist võistlusaladel. Septembris oli konteiner Tallinnas Foorumi keskuse ees, oktoobris Valga 8. kvartalis ja novembrist detsembri keskpaigani võib konteinerit näha Tõrvas turu platsil. Autor Mark Grimitliht: „Iga linn on ainulaadne ja igal väljakul on oma lugu. Iga linna tuleb vaadelda seal olevast tööstusest, linna struktuurist ja vaimust lähtudes. Linnainstallatsioon „Maagiline konteiner“ rändab väljakult väljakule, tuues kõikjal esile midagi just selle linnaga seonduvat.“ Nii voolas Tallinnas konteinerist paekivi, Valgas astusid sellest välja piiripostid ja Tõrvas voolab sealt musta liiva, et tuua novembrikuusse taaselustuva kuurordi meeleolu.

Avaliku ruumi lahendused on kavas välja ehitada EASi regionaalarengu meetmete toel ja „Eesti Vabariik 100“ juubeliprogrammi raames hiljemalt aastaks 2020. Projekti eestvedaja on EAL koostöös Riigikantselei ja kohalike omavalitsustega. Vt lisaks: avalikruum.ee.

Helsingit ja Tallinna ühendav rongitunnel on suur muutus – peale selle, et ühest linnast teise on võimalik liikuda poole tunniga, muudab see kahtlemata ka mõlemat linna ennast. Vähem kui 48 tunni jooksul töötasid arhitektide meeskonnad töötoas välja viis lahendust, kuidas kaksiklinn välja nägema ja toimima hakkab.

EAL planeeris Soome ja Eesti arhitektide töötuba koostöös Uusi Kaupunkiga, et tulevikus soodustada koostööd kahe riigi arhitektide vahel ning tekitada arutelu pikalt kõne all olnud kiirühenduse ruumimõju üle. Vajalik on mõtestada Rail Balticu rongiühenduse potentsiaal ka Tallinna-Helsingi kaksiklinna puhul. Kui põhjalikult erinevad aspektid läbi mõeldakse, on selletaoliste kaugeleulatuvate projektide õnnestumise puhul kõige olulisem.

Nüüdisajal ei võistle omavahel enam riigid – laiem majanduslik ja sotsiaalne edukus sõltub linnaregioonidest, mis on rahvusvaheliselt võrgustunud, tiheda liikumisvoo ja hea transpordiühendu-

EALi

02/15 arh.

Töötoa tulemuste esitlus. Foto: Tõnu Tunnel.

28

EALi

arh. 02/15

sega. Ainult sellised asustusüksused suudavad ligi tõmmata võimalikult palju teadmisi ja kapitali, et suruda end maailmalinnade edetabeli tippu. Kaksiklinn tähendaks ühist turgu ja võimalust maailmalinnade edetabelis tõusta. See omakorda aitaks kapitali meie maailmanurka juurde meelitada; kiired maismaaühendused liidavad meid paremini ülejäänud Euroopaga, kirjutas Kristi Grišakov töötuba kokkuvõtvas 25. septembri Sirbi artiklis.

Yoko Alender, Raul Kalvo ja Studio Puisto ühismeeskond pakkus vastuseid küsimustele, millises Tallinna piirkonnas hakkab elama lisanduv rahvastik ning milline elukeskkond vastab kaksiklinna elaniku maitsele ja standarditele. Kaksiklinlastele sobiksid elukohad ühistranspordiga hästi ühendatud paikades, kus tudeng, professionaal ja pensionär saaks valida oma vajadustele vastava korteri või toa. Abiruumid ja teenused oleksid ühised. Meeskond uuris võimalusi, kuidas peale 25 000 pendelrändaja suurendada linna atraktiivsust ja liiklejate arvu veelgi.

Novarc Group ja Architects Rudanko + Kankkunen uurisid tunneli planeeritud asukohta Viimsis ning seda, millist mõju avaldavad mööduvad trassid olemasolevatele elurajoonidele. Meeskond tegi ettepaneku tõsta tunneli suudmele järgnev osa kõrgele elurajoonide ja teede kohale ning kujundada tunneli torud vertikaalsete aedadega futuristlikuks vaatamisväärsuseks.

Sweco Projekt ja LUO Architects võtsid vaatluse alla Ülemiste terminali ja seda ümbritseva ala tulevikuperspektiivid. Pakuti välja lahendused elukeskkonna tihendamiseks, inimkeskse avaliku ruumi laiendamiseks, Ülemiste järve kaldaäärte ühendamine Pae pargiga ning rattakiirtee Ülemistelt vanalinnani.

Stuudio Tallinn ja Kaleidoscope pühendus Tallinna linnakeskuse mõtestamisele. Uuriti, kuidas on tunnelit kõige mõistlikum ühendada Tallinna taristu n-ö kolme ringiga. Meeskond soovitas ühendust, mis oleks kiire ja atraktiivne – ikooniline. Kui tunnel tuleks maa alt välja juba Naissaarel ja seda ühendaks kesklinnaga sild, saaksid reisijad nautida päikest, merd ja Tallinna kuulsat siluetti.

Tallinna keskus on praegu elanikest hõre, palju on vabu krunte, tööstusalasid ja tühermaid, kuhu kesklinn saaks kasvada. Leiti, et äärealadele valguda pole otstarbekas.

Architektuuribüroo Pluss ja Futudesign tegeles ühendatud linna taristuga. Nende visioon tõdeb, et kõige suuremaks eesmärgiks tuleb lugeda

29

ühendusele kuluva aja minimeerimine viisil, mis mõjutaks korraga kõige suuremat hulka inimesi. Seetõttu on kõige loogilisem rajada reisijate peaterminal kesklinna, Tammsaare parki või Viru keskuse lähedale, kus kõik olulised ühistranspordiliinid kokku saavad. Asukoht kesklinnas oleks mugav ja kiire ning toimiks kui metroo.

Kõik Helsingist saabuvad kaaslinlased saaksid suurema ajakuluta vajalikesse kohtadesse, sest enamik avalikke asutusi, huvipunkte, meelelahutusasutusi, ülikoole jms asub kesklinna piirkonnas. Paekivist kumer vorm Helsingis ja graniidist nõgus vorm Tallinnas esindaksid ühe terviku kahte osa.

Kaasatud olid eksperdid Elina Suonranta (Helsingi Linnaplaneerimise Amet); Jaak-Adam Looveer (Tallinna Linnaplaneerimise Amet); Toomas Haidak ja Andres Lindemann (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rail Baltic); Kristi Grišakov; Damiano Cerrone ja Helen Pau (Spin Unit) ning Timo Hämäläinen (Pro Helsinki 2.0). Tulemusi esitleti Tallinna arhitektuuribiennaali esimesel päeval 9. septembril Arhitektuurikatlas. Töötoale tagasivaatav vestlusring peeti samas kohas, TABi klubis 20. septembril.

Toetajad: Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Talinna Ettevõtlusamet. Korraldaja: EAL (Aet Ader, Kaire Pärnpuu ja Karin Tõugu) koostöös rühmitusega Uusi Kaupunki (Hilla Rudanko). See on kaheksast Soome arhitektuuribüroost koosnev rühmitus, mis on sarnaseid töötubasid korraldanud Soome omavalitsustes.

Möödunud aastal valmis neist Soome avalik-õiguslikus televisioonis YLE kümneosaline telesari „Kaupunki Uusiksi“. Töötoa korraldamise partnerid olid ka Soome Arhitektide Liit, Soome Arhitektuurikeskus ja Tallinna arhitektuuribiennaal 2015.

EALi

02/15 arh.

ealI õPPeReIs IIsRaelI Õppereis viis seekord EALi arhitektid Iisraeli ja toimus 21.–29. septembril. Osalejaid oli 34. Tutvuti Iisraeli kultuuri ja praegusaja ning ajaloolise arhitektuuriga. Külastati Tel Avivi, Jeruusalemma, Haifat, Acret, Petlemma, jõuti Surnumere äärde ja Masadale, kus roomlastele alistumise asemel otsustasid juudid massilise enesetapu kasuks (Masada on UNESCO kultuuripärandi nimistus 2001. aastast). Vannet „Masada ei lange kunagi“ lausutakse tänapäeva Iisraeli armees. Tel Avivi Bauhausi keskuses (Bauhaus Centre) andis keskuse asutaja ja omanik Micha Gross ülevaate Bauhausi hoonete arhitektuurist ja rekonstrueerimisest. Tel Avivis on maailma suurim Bauhausi stiilis

hoonete kollektsioon, näiteid leidub linnas kokku u 4000. Valdavalt on need rajanud 1930.–1940. aastatel Euroopast, eelkõige Saksamaalt sisserännanud arhitektid. Kunstipära ja tööstustootmist ühendada püüdva stiili lihtsus sobis hästi kokku sionismi sotsialistlike ideedega, mis olid uue linna rajamisel üks liikumapanev tegur. 2003. a tunnustas Tel Avivi ainulaadset ja rikkalikku Bauhausi pärandit ka UNESCO ning White City (Valge Linn) lisati maailma kultuuripärandi nimistusse.

Lisaks tehti Tel Avivis mitmetunnine jalgsiekskursioon seal elava graafiku Tenno-Pent Soosteri juhtimisel, vaadates nii Bauhausi hooneid kui ka uusimaid arendusi linna eri osades. Samal ajal

TelAvivi kunstimuuseum. Foto Kaire Pärnpuu.

30

EALi

arh. 02/15

Grupipilt. Foto Aviva Rachik.

sai kogeda autovaba Tel Avivi, sest ekskursioon toimus juudi suurima püha Yom Kippuri ajal, mil kogu riigis tohtis liigelda ainult jalgsi või jalgrattaga. Külastati veel nüüdisarhitektuuri objekte, sh Tel Avivi kunstimuuseumi (Herta ja Paul Amiri hoone, arhitekt Preston Scott Cohen), Yad Vashemi holokaustimuuseumi (arhitekt Moshe Safdie), ehitist The Bridge of Strings (arhitekt Santiago Calatrava), Davidsoni keskust (Kimmel Eshkolot

Architects), Petlemma kultuurikeskust (arhitekt Juha Leiviskä), Raamatupühamut (Shrine of the Book, arhitektid Armand Phillip Bartos ja Frederick John Kiesler) ning maailma kummaliseimate ehitiste nimekirja kuuluvat Ramot Polini elamurajooni (arhitekt Zvi Hecker).

EALi uus õppereis Iisraeli toimub kevadel 2016, kuupäevad täpsustamisel. Kõik huvilised on oodatud märku andma aadressil kaire@arhliit.ee.

Yad Vashem. Foto Kaire Pärnpuu.

31

EALi

02/15 arh.

BalTI aRHITeKTUURIKOOlIde võIsTlUs 2015 Juba kolmas Balti arhitektuurikoolide võistlus toimus 9.–10. septembrini. Rahvusvaheline žürii otsustas parimateks valida järgmised tööd.

Parim magistritöö 2015 kui terviklik ja elegantne arhitektuurne lahendus: Reinis Sokolovs (Läti), „Suusahüppekompleks Siguldas“ („Ski jumping complex in Sigulda“). Juhendaja prof Andris Vitols (Riia Tehnikaülikool), preemia 500 eurot.

Laimutė Buržinskaitė (Leedu), „Megastruktuur Balti meres“.

Juhendaja: Sigitas Kuncevicius (Vilniuse Gediminase Tehnikaülikool).

Foto: Kaire Pärnpuu.

Lisaks otsustas žürii anda aukirja kahele autorile. Magistritööde kategoorias sai uuendusliku ja loomingulise käsituse eest aukirja Laimutė Buržinskaitė (Leedu), „Megastruktuur Balti meres“ („Megastructure in the Baltic Sea“). Juhendaja: Sigitas Kuncevicius (Vilniuse Gediminase

Reinis Sokolovs (Läti), „Suusahüppekompleks Siguldas“.

Juhendaja prof Andris Vitols (Riia Tehnikaülikool).

Foto: Kaire Pärnpuu.

Parim bakalaureusetöö 2015 kui olulise linnaehitusliku teema loominguline, kuid realistlik arendamine: Viktoria Andrejeva (Eesti), „TÜ Narva Kolledži multifunktsionaalne üliõpilaslinnak“ („The mulfifunctional student housing of UT Narva College“). Juhendajad Ott Kadarik, Mihkel Tüür (Tallinna Tehnikakõrgkool), preemia 300 eurot.

Mark Grimitliht (Eesti), „Loodusliku pühapaiga arhitektuur“.

Juhendajad Kai Süda, Tomomi Hayashi ja Ahto Kaasik (Tallinna Tehnikakõrgkool). Foto: Kaire Pärnpuu.

Tehnikaülikool). Bakalaureusetööde kategoorias sai loomingulise avangu eest uudsesse kategooriasse aukirja Mark Grimitliht (Eesti), „Loodusliku pühapaiga arhitektuur“ („Architecture of sacred natural sites“). Juhendajad Kai Süda, Tomomi Hayashi ja Ahto Kaasik (Tallinna Tehnikakõrgkool).

32

EALi

arh. 02/15

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Leedu Arhitektide Liit, Läti Arhitektide Liit, Tallinna Tehnikakõrgkool. Kuraator Hindrek Kesler (Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskonna dekaan), projektijuht Kaire Pärnpuu (EAL).

Võistluse korraldas Balti Arhitektide Liit BAUA, kuhu kuuluvad Eesti, Läti, Leedu arhitektide liidud. Võistlust korraldatakse roteeruvalt: 2012. a toimus see Lätis, 2014. a Leedus ja 2015. a oli võistluse peakorraldaja EAL.

Sergejs Nikiforovs (Läti Arhitektide Liidu nõukogu liige, Arhitektuuribüroo NAMS) ja Hindrek Kesler (Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskonna dekaan). Foto: Kaire Pärnpuu.

Võistlusel osales 18 lõputööd, mida esitles 20 tudengit järgmistest kõrgkoolidest: Kaunase Tehnoloogia Ülikool, Vilniuse Kunstiakadeemia ja Vilniuse Gediminase Tehnikaülikool (Leedu); Riia Tehnikaülikool ja RISEBA Ülikool (Läti); Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikakõrgkool (Eesti).

ealI vÄlJasõIT vIlJandIsse 2.–3. OKTOOBRIl Väljasõit Viljandisse jätkas EALi üritusesarja, mida varem nimetasime maakonnapäevadeks.

Maakonnakeskuste külastused on nüüd kahepäevased ning peale ringsõidu on kavas EALi avalik vestlusõhtu ja mõne kohaliku ettevõttega tutvumine. Viljandi väljasõidul külastati äsja ameti maha pannud linnaarhitekti Laur Piheli juhtimisel paljusid objekte, näiteks uut laululava ja gümnaasiumi, remondi ootel Ugala teatrihoonet ja Oru 21 villat. Tutvuti Astel House OÜ moodulmajade tootmisega ja piirkondadega, mis alles ootavad uusi visioone või nende elluviimist.

Väljasõitu toetas OÜ Monier, kelle juhtimisel tutvuti ka paari huvitava katuselahenduse objektiga, sh oli eriti meeleolukas käik Tõrnurme puhkemajja Kalbusel, samuti oli nende objekt Oru tn villa.

Balti arhitektuuritudengite parimate lõputööde kataloog. Foto: Kaire Pärnpuu.

Töid hindas žürii koosseisus Juris Poga (arhitektuuribüroo J. Pogas birojs, Läti Arhitektide Liidu juhatuse liige), BAUA asepresident (Läti); Rytis Mikulionis (Arhitektuuristuudio Plazma, Leedu); Endrik Mänd, Tallinna peaarhitekt (Eesti). Võistlustööde näitus oli avatud 9.–12. septembrini Tallinnas Telliskivi loomelinnakus ja oktoobris Lätis.

Viljandi Riigigümnaasium. Foto: RaivoTabri.

33

eal algaTas aRUTelU lInnaaRHITeKTI ROllI üle OmavalITsUsTe JUURes

JÄTKUB ealI 2014. a KURaaTORInÄITUse RIngReIs eesTI lInnades

Viljandi väljasõidu ajal toimunud avalikul vestlusõhtul Pärimusmuusika Aidas arutleti koos Viljandi linnapea Ando Kivibergiga linnaarhitekti rolli üle linnaruumi kujundamisel. Viimaste kuude jooksul on mitme Eesti omavalitsuse linnaarhitekt ametist lahkunud ja osa neist ametikohtadest on erinevatel põhjustel siiani täitmata. EALi juhatus peab linnaarhitekti küsimust väga kaalukaks ning soovib kohtuda ka Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga, et teha ühise linnaarhitektiteemalise seminari korraldamise ettepanek.

Viljandi vestlusõhtul osalesid EALi asepresidendi Aet Aderi juhtimisel Viljandi linnapea Ando Kiviberg ning endised linnaarhitektid Laur Pihel (Viljandi), Toomas Paaver (Kuressaare), Peeter Tambu (Narva) ja Raul Järg (Rakvere). Kuulajate seas oli peale EALi liikmete ja teiste huviliste ka endisi ja praegusi omavalitsustes töötavaid või töötanud arhitekte: Ülo Stöör (kunagine Viljandi rajooniarhitekt), Raivo Mändmaa (endine Viljandi linnaarhitekt), Margus Koot (endine Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja ja peaarhitekti asetäitja), Kadri Randoja (Rae valla arhitekt), Elo Talvoja (töötanud Tartu Linnavalitsuses), Loona Lepp (praegune Kuressaare linnaarhitekt), Tiina Paalberg (Tallinna Pirita linnaosa arhitekt), Kaire Koitne (Keila linnaarhitekt) ja Angeelika Pärna (Rakvere linnaarhitekt).

Arutati linnaarhitektide töö sõltumist poliitilistest tõmbetuultest, aga ka igapäevatöö korraldust.

Juhiti tähelepanu sellele, et linnaruumilahendused on ajas kestvamad kui koalitsioonid ja oleks soovitatav mitte muuta kergekäeliselt eelmise võimu otsuseid.

Tekkisid järgmised olulisemad mõtted: 1. linnaarhitekt võiks töötada linnapea otsealluvuses või aselinnapea tasemel; 2. linnaarhitektil peaks olema paindlik tööaeg; 3. linnaarhitektil peaks olema kaugtöö võimalus; 4. linnaarhitektil peaks olema positsioon, mis võimaldaks reaalselt linna jaoks midagi ära teha; 5. säilima peaks järjepidevus, et linnaarhitektil oleks reaalselt võimalik oma töö järgmisele üle anda.

Karin Tõugu ja Kadri Klementi (b210) kureeritud näitus „Mängiv inimene. Kaheksa visiooni lasteaedade arhitektuurist“ avati 2014. aasta oktoobri lõpus Tallinna disaini- ja arhitektuurigaleriis ning see jätkab septembrist 2015 oma ringreisi Eestis.

2.–25. septembrini sai näitust vaadata Jõhvi kontserdimajas, oktoobri lõpuni Tartu Ülikooli Narva kolledžis ja aasta lõpus on näitus Tartus (asukoht ja kuupäevad selguvad, vt teateid EALi kodulehel ja Facebookis).

EALi

02/15 arh.

nÄITUs „KaKs lInna.

HaaPsalU Ja naRva lInnUse ReKOnsTRUeeRImIse IdeevõIsTlUsed“ eesTI aRHITeKTUURImUUseUmIs 8. oktoobrist 8. novembrini olid Eesti Arhitektuurimuuseumis välja pandud Narva ja Haapsalu linnuste arhitektuurivõistlustele laekunud tööd.

Võistluste eesmärk oli kujundada mõlemad ajaloolised objektid nüüdisaegseks muuseumiks ja ürituste korraldamise kohaks, kaotamata seejuures nende ajaloolist ilmet.

Mõlemad võistlused toimusid 2015. aasta kevadel, korraldajateks vastavalt Sihtasutus Narva Muuseum ning Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (koostöös EALiga). Haapsalu võistlusele esitati neli ideekavandit ja võitjaks valiti KAOS Arhitektid OÜ, Narva võistlusele saadeti viis tööd ja võitis arhitektuuribüroo JVR OÜ.

34

EALi

arh. 02/15

aRHITeKTUURIPReemIaTe galaõHTU Eesti arhitektuuripreemiate galaõhtu toimub reedel, 4. detsembril algusega kell 20 Kultuurikatla Katelde saalis (Põhja pst 27a, Tallinn). Galaõhtul kuulutatakse välja Eesti Kultuurkapitali, EALi, Eesti Sisearhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu 2015. a arhitektuuri aastapreemiate laureaadid 15 kategoorias. Õhtut juhib Guido Kangur, laserharfil musitseerivad Tiit Kikas ja Uku A. Kudu, pidu jätkavad laval Airi Allvee bänd ja DJ Heidy Purga. Lavastaja ja stsenarist on Urmas Lennuk, vahesketšide autor Margit Mutso.

Galaõhtul kuulutatakse välja Eesti Kultuurkapitali, EALi, Eesti Sisearhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu 2015. a arhitektuuri aastapreemiate laureaadid 15 kategoorias.

Arhitektuuripreemiate nominentide näitus on 3.-18. detsembrini avatud Eesti Kunstiakadeemia tulevases hoones Kotzebue 1 Tallinnas. Näitus avatakse 3. detsembril kell 17. Sama näitus on 30. detsembrist kuni 17. jaanuarini vaatamiseks väljas Eesti Arhitektuurimuuseumi suures saalis Tallinnas.

Olete oodatud!

35

EALi uus sekretär. Foto: Kalvi Nõmme.

ealI UUs seKReTÄR KadRI saaR EALil on alates 15. juunist uus sekretär Kadri Saar. Ta on 2014. aastal lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis halduskorralduse eriala ja töötanud varem assistendina ASis HKScan Estonia. Kadri koordineerib EALis ka ekspertiisigrupi ja kutsekomisjoni tööd.

EALi kauaaegse sekretäri Signe Liivalehe perre sündis 6. septembril pisitütar Ella Helene. Õnnitleme!

02/15 arh.

Teated seenioridele

meie juubilarid

20. mail sai teoks planeeritud väljasõit Põhja-Eestisse. Tuju tõstis haruldaselt ilus kevadilm ja tänu R. Vaiksoo ulatuslikele teadmistele saadi väärt info võrra rikkamaks. Osalejad olid sõiduga väga rahul, kiites nii kava kui ka korraldust. Kaalume tulevikuski teha ühepäevaseid väljasõite.

Poolaasta lõpetasime 3. juunil kohvilauas, kus tervitasime maikuu juubilari Heili Volbergi ja sünnipäevalast Fredi Tompsi.

2. septembril kohtusime jälle tavapäraselt Rotermannis, et alustada sügishooaega. Otsustati Tallinnas vaadata ka muid võimalikke kohtumispaiku. Rahataotlus on Eesti Kultuurkapitalile esitatud väikeseks sõiduks Rae ja Jõelähtme valda, et külastada oktoobris Lilleoru asumit ja kultuuriüritusteks renoveeritud tuulikut nimega Ajaveski.

15.09.2015 30.09.2015

Kalle Rõõmus Henno Adrikorn

60 75

Are­Silvia Kala Haldo Oravas Kirsti Laanemaa

90 55 75

Urmas Lõoke Krista Karu Aivo Schults

65 65 60

OKTOOBeR 05.10.2015 16.10.2015 17.10.2015

nOvemBeR 12.11.2015 15.11.2015 23.11.2015

deTsemBeR 03.12.2015 04.12.2015 30.12.2015 31.12.2015

Ell Väärtnõu 5661 6298 ell@smail.ee

mälestame

sePTemBeR

Paul Kangur 29.11.1926–23.05.2015 Raal Kivi 06.08.1946–07.08.2015 Ines Jaagus 11.01.1921–12.08.2015

Eesti Arhitektide Liit

Kairi Pähn Viivi Kuusemets Krista Pihelga Jüri Lass

65 65 60 70

Valdur Napp 09.08.1942–24.08.2015 Hain Toss 27.05.1939–30.08.2015

Rg-kood: 80053223 Aadress: Põhja pst 27a, 10415 Tallinn Üldfaks: 611 7434 E-post: info@arhliit.ee Kodulehekülg: www.arhliit.ee www.facebook.com/EestiArhitektideLiit Pangarekvisiidid: ak EE211010022011720004 (SEB)

EALi president on Indrek Allmann EALi asepresidendid on Aet Ader, Jaak Huimerind, Peeter Pere ja Kalle Vellevoog Tegevdirektor Ingrid Mald-Villand: tel 611 7432, ingrid@arhliit.ee Sekretär Kadri Saar: tel 611 7430, kadri@arhliit.ee Projektijuht Kaire Pärnpuu: tel 611 7434, kaire@arhliit.ee Projektijuht Ingrid Kormašov: tel 611 7432, ingridk@arhliit.ee Raamatupidaja Anne Kerge: tel/faks 611 7434, anne@arhliit.ee

EALi liikme aastamaks on 80 eurot, seenioridel kuni 70. eluaastani ja noorliikmetel 10 eurot

EALi kontor on avatud septembrist juulini E–R kl 10–17 EALi eestseisuse koosolekud on üle nädala neljapäeviti algusega kl 16.30

EALi TEATAJA 2/2015 Eesti Arhitektide Liidu Teabeleht / Keeletoimetamine: Kristel Ress (Päevakera), kujundus: Madis Katz, küljendus Kaido Känd