ILLIPUKIS
TÄNASES LEHES: •
T A L L I N N A
Presidendi lõpukõne
•
K K
M A I
2 0 1 1
Meie kooli visioon
•
S I K U P I L L I
Suveootus sõnas ja pildis
SISUKORD:
Illipukis mõtiskleb
2
Kooli visioon ja 4 moto
10. klass — mida teed?
5
11. klass kinoja teatrilainel
6–7
Luulekülg (3. klassi looming)
8
Lõpuklasside kollaaž
10–11
Lõputa lood (4. klassi lood)
13
Mõttekaardid
15
Hakkame lõpetama, hakkame lõpetama!
2
Illipukis mõtiskleb … Seekord ei taha ma koolist, ei kräpist, Jukust, ei nippidest vaeda... Kirjutan vaid sellest, mis meelel ja keelel — infost. Ja hakkabki kooliaasta läbi
saama. Mis Sulle meelde jääb? Hetkeks, nädalaks, kuuks, kogu eluks?
Ühelt tuntud inimeselt pärineb tsitaat: “Kunagi ära jäta meelde asju, mida saad vaadata raamatutest.” Meie maailm ja teadmised muutuvad pidevalt, uus
teave tuleb peale, senised faktid vananevad… Täna on oluline oskus leida infot, seda analüüsida ja seostada. Hea õpilane, käi tunnis, kuula ja mõtle kaasa. Ära võta iga fakti absoluutse tõena, vaid loo oma enda teadmine. Mõtle, juurdle, esita küsimusi, tunne huvi!
Sikupilli koo li infokanalid : ⇒ kooliste nd ⇒
koduleht
kodulehe kale nder ⇒ Faceboo k konto
⇒
Tunne huvi ja ole kohal!
Illipukis *Tsitaadi autor füüsik, relatiivsusteooria looja Albert Einstein, (18791955)
Seisata ja vaata tagasi. Mida Sa näed? Mida Sa soovid näha? Mai alguses lõppes kooli visioonikonkurss. Žüriile ei saabunud hindamiseks just palju töid, kuid need, mis tulid, olid mõttega tehtud ja väljendasid autori kujutlust kooli tulevikust. Tänases lehes avaldame abiturient Marianne loo, kus ta jagab teiega, kallid lugejad, oma mõtteid koolist ja selle tulevikust. Pingutavat koolilõppu, kaunist suvevaheaega ja toredaid mõtteid sügiseks!
Toimetus Toimetus: Marianne Loik, Annabel Kongas, Kristel Serg Fotograaf: Heido Selmet Korrektuur: Piret Joalaid Tehniline tugi: Piia Palge-Lepik E-post: illipukis@gmail.com
2010. aasta sügisel istutasid kõik klassid koolikeskkonna parendamise kava raames kooliõuele kevadlillede sibulaid. Toodi nii krookuseid, hüatsinte, nartsisse kui tulpe. Sügisel märgistasime iga klassi istutuskoha ka vastava sildiga. Kahjuks tõmmati need
üsna pea maa seest välja ja loobiti murule laiali… Seepärast ei tea me enam täpselt iga klassi lillede õitsemise kohta. Kuid see polegi tähtis.
silmailuks õpilastele ja õpetajatele. Ka möödakäijad tänaval ei jää ükskõikseks, vaid peatuvad korraks, et siis edasi minna.
Hoopis olulisem on vaade, mida nüüd kevadel saame imetleda! Kaunid mitmevärvilised kevadlilled rohelisel murul
P.S. Mis ruum asub avatud akna taga? Tead vastust? Kirjuta koolilehe e-postile!
TALLINNA
SIKUPILLI
KK
ÕPILASESINDUS
3
Õpilasesinduse presidendi lõpukõne Marianne Loik, 12. klass, õpilasesinduse president
ka kontroll-tööeelsetest tundidest. Kindlasti tõi presidendi-amet mu klassi-juhatajale ja pingi -naaber Helinale omajagu pinget ning vastutust. Siiski saan tõdeda, et õpetajad ja koolikaaslased on olnud toetavad ja mõistvad.
Kallid klassikaaslased, kooliõed ja -vennad, töötajad ning õpetajad. Aeg on läinud kiiremini, kui ma oodata oskasin. Minu koolitee sai Sikupillis alguse siis, kui tulin kümnendasse klassi. Olin algul üpris tagasihoidlik, sest mul oli hirm linnakooli ees. Kuid ajapikku sain aru, et kool sarnan eb minu eelmise kooliga, mis oli samuti väike, kus kõik teavad kõiki ja õpetajad on nagu sõbrad. Esmalt aitas minus seda kindlustunnet tekitada Annika, kelle aktiivsus mu ihukarvad püsti ajas. See särasilmne tüdruk lihtsalt kutsus kõiki kaasa tegema ja nii ka mind. Olin minagi eelmises koolis ja kodukohas väga tegus, kuid uues koolis plaanisin jääda tagaplaanile. Kõik sai alguse mõnest stiilipäeva esitlusest ja kooli laulukoorist. Tundsin, et klassikaaslased ei suhtunud minusse kui tüdrukusse “maalt ja hobusega”. See kõik tõstis mu eneseteadvust ja poputas ego. Kokkuvõttes sain juurde julgust ning kindlustunnet ja hakkasingi koolis aktiivsemalt kaasa lööma. Ilona presidendiks olemise aeg oli mõnus, sest aitasin
Loodan, et uuel õppeaastal leitakse uus vääriline kandidaat, kes juhib Õpilasesinduse tööd, kellel on kohusetunnet, tahtmist ja uusi mõtteid. Mul on kahju, et pean koolitee Sikupilli koolis lõpetama, sest kuidagi just lõpu poole läks nii huvitavaks ja armsaks.
teda pidevalt, kuid põhivastutus jäi temale. Just selle tõttu ma ei kandideerinudki presidendivalimistel. Kartsin endale liialt suuri kohustusi võtta. Ametit üle võttes aga tundsin, et nüüd olen küps ja selleks valmis. See õppeaasta on minu jaoks olnud väga tihe ja mitmekülgne. Mul on ajuti natuke paha tunne, et pidin oma tegevuste tõttu nii tihti tundidest lahkuma, mõnikord
Suur kummardus, kalli ja pai kooli juhtkonnale, Piiale ja loomulikult Õnneleid Mardimile. Aitäh minu tunnustamise eest Tallinna õpilaste tunnustuskonkursil. Loodan, et te kõik, kallid koolikaaslased, lähete oma raskustest ja kartustest üle, sest kõik me “kõnnime läbi raskuste tähetede poole". Sooja südamega,
Marianne Loik on Tallinna tegus õpilane 2011. Õnnitleme Sind, Marianne! Konkursiga “Tallinna tegus õpilane” tunnustab pealinna Haridusamet Tallinna õpilasi, kes oma tegutsemisega on suureks eeskujuks teistele. Vt veebist: http://www.tallinn.ee
Varem on sama tiitliga pärjatud Annika Sakkarias (2009. a).
Marianne
MEIE KOOL 2015
4
VISIOONIKONKURSS Marianne Loik, 12. kl Kool, kuhu õpilane tahab tulla, peab tekitama sama sooja tunde nagu kodu. Kool ei tohi muutuda ainult õpikutarkuse pelgupaigaks. See võiks olla koht, kus saab hobidega tegeleda. Sellepärast mõtlengi, et tänapäeva kool peab igas inimeses üles leidma selle miski, milles noor on edukas ja võimekas. Meie kool on selles mõttes tubli, et on toonud sisse uusi suundi ja aineid, mis on väga huvitavad.
eesmärgil. Kui õpetaja oskab aga peale õpikutarkuse rääkida ka elulist juttu, on palju huvitavam. Õpilasi köidab õpetaja arvamus, sest tema on vanem ja targem. Kool võiks olla mõnus koht, kus oleks värvilised ja erksad
seinad, mis tekitavad ka hallidel päevadel rõõmutunde. Igal inimesel on oma nägemus koolist ja see siin oli osa minu visioonist. Milline on tuleviku kool, seda me kahjuks ei tea, kuid loodan, et see on koht, kuhu lapsed tahavad tulla!
Tihti teevad õpetajad tööd ainult raha saamise
Kooli moto: Ma tahan siia tulla, ma tahan siin olla, ma tahan siin õppida, töötada
Kooli visioon Direktor Villu Mengel on Sikupilli Keskkooli juhina ellu viimas visiooni rõõm sameelsetest, õpihimulistest, aktiivsetest, heatahtlikest inimestest koosnevast koolist, kus igaüks on motiveeritud oma andeid arendama ja rakendama.
Koolist, kus igaüks tunneb ja teab oma rolli selles kollektiivis ja vastutab oma töö ja õppimise eest. Iga liige tunneb ennast imehästi, sest ta kogeb edu, loomisrõõmu, tunneb, et on õnnelik. Meie koolis on turvaline ja loominguline õpikeskkond, professionaalne ja innustav õpetaja,
õpihimuline õpilane.
ja
kultuurne
Me oleme kogukonna eri huvigruppide arengut innustav kool. Vaata lähemalt: www.sikupilli.edu.ee
TALLINNA
SIKUPILLI
5
KK
Põhikoolist gümnaasiumi See lehekülg on koostatud 90% ulatuses 10. klassi õpilaste ühiste jõupingutustega
☺
∞∆‰☺
10
Kooliaasta alguses tundus klass veidi võõras, sest paljud õpilased olid ära läinud ja mitu oli ka juurde tulnud. Esimene nädal tundus kuidagi harjumatu koolis käia. Igaüks hoidus rohkem omaette. Siis tuli aga hakata uue olukorraga, kõigega ümber harjuma ning uustulnukatega tutvust sobitama. Peale esimest nädalat võisime juba täheldada suhete ning suhtumise muutumist. Vestlused ei olnud enam nii külmad ja üksluised, nalju lendas aina rohkem. Tõsi on aga see, et ajapikku on kujunenud meist väga tore ja ühtne klass.
Kindlasti mängib meie klassi kujunemisel suurt rolli meie armas klassijuhataja Ille
☺.
Kalda
Pole olnud ühtegi päeva, mil ei saaks nalja, veidi lollusi tehtud jm. Meie klassi lemmiktunnid on matemaatika, keemia ja vene keel, sest nende ainete õpetajad on kõige ägedamad ja nendega on tunnis alati tore rääkida maast ja ilmast, naerda on saanud nendes tundides väga-väga palju! Loodame, et ka järgmine kooliaasta tuleb sama tore!
Illipukise pealtkuuldud tsitaadid, mis lendu lastud kümnendike suust ja sulest (suvalises järjekorras): ◊ “...meil tuli õps klassi ja hakkas karjuma, ei jõudnud rohkem...” ◊ “...2011 on *** aasta, mulle tundub...” ◊ “...said lõpuks aru, et sa ei olegi tark?” ◊ “...see ju veel leebe variant sinu lollustest.” ◊ “...poiss, katsub nüüd olla, eks.” ◊ “...tõlge paneb pange!”
←↑→ Märkus õpetajalt (nimed on toimetusele teada): “I. räägib tunnis telefoniga, kakleb Liga ja karjub. Tunnis ei tööta kaasa, ei õpi ja segab kogu klassi.”
KULTUUR
6
Eesti teatriloo tundides valmisid põhjalikumad ruumi, aja, tegelaste, heli jm kirjeldused, leheruumi kokkuhoiu tõttu jäid need välja. Lisaks jõudis osa gruppe alustada ka dialoogide väljaarendamist. Grupitöödena valminud tekste kirjutasid Triin Blase, Gerda Iganus, Martin Kristerson, Ingel Kübar, Endriko Lindeberg, Anne-Liisa Lohe, Merilin Männik, Marko Nahkor, Kristi Erika Peets, Karolin Sinimaa, Kuldar Sirelbu, Kersti Suur, Lisa-Kätlin Vaatmaa ja Piret Valvar. Juhendas ja toimetas Heili Lindepuu. LUGU NR 1 MINU EMA Osades: Mees – ADAM SANDLER, Doktor Mustikas – JIM CARREY,
Tegevus toimub tänapäeval haigla siseruumide 3. korrusel kabineti nr 420 ees. Seinad rohekad ja õhus on haigla lõhn. Mehele helistatakse kutsutakse haiglasse.
koju
ja
MEES: Mille pärast? DOKTOR: Liiga pikk jutt. Teie emaga on midagi juhtunud. Haiglasse jõudes tuli kohe dr. Mustikas tema juurde ja alustas kurval toonil juttu. DR. MUSTIKAS: Teatame teile kurbusega, et teie ema on hetkel väga raskes seisundis. Teda oli rannas ujumas käies v a al a g a segamini aetud. Vaalapüüdjad viskasid teda harpuuniga. MEES: Kas temaga saab kõik korda? See ei ole esimene kord, kui temaga midagi sellist juhtub – kui ta liftiga sõidab, peab lift ilmtingimata alla sõitma. DR. MUSTIKAS: Teie ema on vist tõesti sündinud, hõbelabidas suus, et ta ellu jäi, sest meil võttis tema siiaveeretamine umbes kolm tundi aega. Pealegi oli väga raske saada teda uksest läbi, pidime terve uksepiida rasvaga kokku määrima, et ta sealt läbi pigistada. MEES: Kahjuks ei ole jah midagi teha. Isegi kui ta kinos käib, istub ta kõigi kõrval. DR. MUSTIKAS: Me teeme kõik,
et ta elu päästa ja rasvavoolu peatada, aga meil hakkavad madratsid otsa saama, kuna meil pole piisavalt suuri tampoone. Käib trummipauk ja kardinad sulguvad. LUGU NR 2 KÕIGES ON SÜÜDI KIVI Tegelased: Neiu Mia – tagasihoidlik, häbelik neiu; Konn Gustav – tiibadega, abivalmis, sõbralik, krutskeid täis; Mees Karl – tugev, tumedate juustega
Tegevuspaigad: New York – tühjas pargis; Fantaasiamaailm – seal elutsevad fantaasiaolendid (rääkivad ja laulvad puud, kes suurema osa ajast on pahuras tujus; lilled, kellel on paabulinnu tiivad ja kotka jalad; muru on martsipanist ning puutüvedes asuvad vihmaveetorud, läbi nende saab minna erinevatesse maailmadesse). Oli üks imeline päev, kui järsku hakkas taevast alla sadama kive. Ühe kiviga sai vastu pead neiu Mia. Ta kukkus vastu asfalti pikali, mis vajus seejärel nagu muda alla. Mia lendas läbi unistuste sügavusse, lõpuks jäi ta pidama rohelisel lillelisel aasal, kus kasvasid imelised lilled. Kui Mia ärkas roheluses, hüppas tema juurde tiibadega konn Gustav, kes oli väike ja väga humoorikas. KONN: Tere tulemast maailma, kust sind keegi ei leia ega kuule.
MIA (väsinud, kuid samas kartlikul toonil): Mis, kus ma olen, kes sa oled…? Kui ta oli valmis järgmist küsimust esitama, tuli sügavast merest välja suur musklis mees Karl. Mia ehmus. MIA (karjudes): Ma tahan siit minema saada! KONN GUSTAV (lendas ta ninanöpsi otsa): Ära muretse, siin oled sa väljaspool ohtu. Mees tuli sellele kohale, kuhu tüdruk oli koos kiviga kukkunud, ja kui ta kivi nägi, võttis ta selle oma sinise kummikindaga kätte ning uuris pisut. MEES (karjudes): inimene!
Ta
on
Konn kargas ehmatusest lendu, võttis Mia seelikusabast kinni ja kiirustas teda puu sisse. Mees jooksis oma suurte saabastega järele, need saapad panid lausa Maa värisema. Mees jõudis puuni, kuid Miat kätte ei saanud. Mia ja Gustav olid sees. MIA (rahulikumalt): Kus ma olen? Gustav naeratas nii, et tal olid inimese valged hambad suus. KONN GUSTAV: Võta seelik seljast! Tüdruk ei mõistnud, kuid parem oli konna kuulata. KONN GUSTAV: Hüppa! Ta tõukas tüdruku läbi puu vihmaveetorru. Mia sattus tagasi Maa peale. Kõik oli endine. Ta mõtles, et ta ei taha enam mitte kunagi kiviga vastu pead saada, ja arvas, et see oli uni. Kuid tegelikult see polnud.
TALLINNA
SIKUPILLI
KK
KULTUUR
7
IV veerandil kirjutasid 11. klassi õpilased Eesti teatriloo tundides sünopsiseid stsenaariumitele. LUGU NR 3 INTSIDENT TROLLIS Osades: Koolipoiss – RASMUS KALJUJÄRV, Vanaproua – ITA EVER, Mupo – KRISTJAN SARV
Tegevus toimub trollibussis, mis on seoses tipptunniga rahvast täis. Liiklus on väga tihe ning troll teeb järske pidurdusi kuni ühe väga tugeva pidurduseni. 83aastasele jalutuskepiga vanaprouale kukub sülle koolipoiss, kes oli järsult tasakaalu kaotanud. KOOLIPOISS: Vabandage proua, see juhtus tõesti kogemata. Palun vabandust.
11. klass keerdtrepil… Keerleb, pöörleb koolitee, ilus eluke...
VANAPROUA (sätib koolipoisi paremini sülle ja hoiab kõvasti kinni, ei lase ära minna): Istu, istu, lapsukene. Pole hullu, pojakene.
VANAPROUA: Te ei puutu minu pojakest. Oi, ma teile alles virutan, kui te ta kaasa viite.
Astub sisse Mupo töötaja.
VANAPROUA: Mis sa, tattnokk, tuled minuga sedasi rääkima!
MUPO: Tere! Palun teie pilet, proua. Vanaproua ulatab pileti. MUPO: Nii, korras! Teie pilet palun, koos soodustust tõendava dokumendiga, poiss. Poiss ulatab pileti. MUPO: Vabandage, kuid teil puudub piletil kehtivus. Palun tulge minuga kaasa. Vanaproua hoiab veel tugevamalt koolipoisist kinni ega lase tal Mupoga kaasa minna.
MUPO: Kui te korraldustele ei allu, viime teid mõlemad ära.
Vanaproua virutab Mupole vastu jalgu ning kõik inimesed jäävad seda imestusega vaatama. Vanaproua hiilib trollist välja ja jookseb ära. Poiss hiilib trolli tagaotsa ning Mupo lahkub.
LUGU NR 4 TAURUS Osades: Maie – MIRTEL POHLA, Valdur (Valts) – GUIDO KANGUR/ PEETER OJA, Väino (Väints) – JAN UUSPÕLD
Elasid kord Väino, Maie ja Valdur. Ühel ilusal kevadpäeval mõtles Väints, et läheb Valtsiga kala püüdma. Väino seadis sammud Valduri pole. Valduriga jutud räägitud, poest paar Taurust võetud, hakati
tiigi poole liikuma. Teel sinna kohtasid nad Maiet. Mõtlesid, et kasutavad võimalust ja kutsuvad tšikita pardale. Asjad aetud, oldigi ootamatult parve peal. Valts ja Väints libistasid kergelt Taurust, Maie nautis loodust. Järsku kukkusid poisid vaidlema, kes Maie endale saab. Läks madinaks! Oh seda möllu, isegi kalad ehmatasid ära. Ning oh õnnetust, parv läks ümber, Maie oli hüsteerias. Väino oli surnud, ta oli peaga vastu kivi kukkunud. Õnnelikult jäi Maie Valdurile. Maie nii õnnelik ei olnud, justkui kurjus oleks temasse sisenenud. Äkitselt haaras ta õnge ning lajatas Valdurile vastu nosu, kuid see osutus saatuslikuks, sest ta kannatas juhtumisi vere hüübimatuse all ja ta jooksis verest tühjaks. Ja Maie? Kui ta veel surnud pole, otsib ta siiamaani uusi ohvreid.
SÕNASEPAD
8
3. klassi kevadised luuletused KEVAD TULEB! Lene Kljukina Kevad soojustab päikesega maja, aga meie lähme klassiga koopasse, kus kajab. Kevadet ma väga vajan. Aga kui vihma sajab? Siis ei ole vigagi, teha pole midagi. Näed, kevadlilli igal pool, jõel on kiire vool. NÜÜD ON KEVAD KOOLIS! Greg-Echerd Rosin Kevad tuli aknast sisse, läks läbi koolimaja. Tegi paar tiiru ja jõudis välja. Tuli tagasi ja jäigi koolimajja. Nüüd on kevad käes. STIINA SOOV Stiina Lemsberg Stiina saadab soovi. Soov sarnaneb saladusega. Saladuseks sai suvi. See soe soov. Siis saabus soe suvi. Saabus selliga. Sellgi saatis sooja soovi. Soojaks sooviks sai – SUVI! SUVI Maria Leuska Mulle meeldib suvi, mul on suve vastu huvi. Suvi, see on nii soe, suvest ajalehti loen. Suvel tehakse sporti, süüakse jäätist igat sorti. Suvel nii soe on vesi, hea meelega liivarannas lesin. SUVI Arija Helmvee Suvi, sulanud on lumi. Rohelised juba puud, kiiresti möödusid kevadkuud. Suvi saab olema tore, vesi aga veel külm mis kole. Taevas paistab kollane päike. Oi, armas lilleke väike!
Õpilaste sügisel istutatud kevadlillede sibulad on nüüd kaunilt õide puhkenud. Silmailuks ja silmarõõmuks kooliperele! SOE SUVI Fotod: Heido Selmet
Trini Lõpp Suvi on suvi, siis lendab tuvi. Suvi on soe, õue sa nüüd siis poe. Saabub suvevaheaeg, valgemaks muutub aeg. Kell 23.00 on, valge ikka veel on. Palav mul on, nüüd hüppab konn. Maasikaid korjan ma, kaaslaseks mul sa.
KEVAD Sandra Dancis Kevad on ilus, me oleme päikese eest vilus. Vaheaeg on kohe käes. Kas see saab olema tore aeg? Eks me seda näe! Arvan, et on tore aeg. Palun möödu aeglaselt, mu suvevaheaeg. Suvel lähen maale ma, võtan palju päikest ka.
TALLINNA
SIKUPILLI
JÄRJEJUTT
KK
9
1. OSA — Vasja halb kokkusattumus Osades: Vasja – OTT Ko nstaabel Põ der – SEEMAN, Ülemus – …
SEPP, SE PO
Nagu igal argipäeval, töötas Vasja ehituspoe laos ka täna. Helises telefon. Konstaabel Põder teavitas, et talle tullakse järele ja ta viiakse seoses Eesti suurima narkokartelliga Rahumäele eeluurimisvanglasse. Aga Vasja on täiesti korralik pereisa, kes töötab sellepärast, et naine ja lapsed saaksid söödetud, ja ta on väga usaldusväärne ja aus mees, kes pole kunagi kuritegevusega seotud olnud. Ta ei saanud kõnest mitte midagi aru ja oli väga segaduses, sest ta ei kujutanud ette, mis toimub. Siis läks ta härra ülemuse juurde ja selgitas asjaolusid. Ülemus läks endast
täiesti välja, kuna kaup oli just tulnud ja teda ei huvitanud Vasja probleemid. Ta hoolis ainult sellest, et kaup oleks laotud. Vasja oli meeleheitel. Samal ajal jõudis kohale Konstaabel Põder. Konstaabel hakkas Vasjat vahistama ja ülemus sekkus agressiivselt. Vasja ei osanud midagi teha ning lasi alandlikult ennast lihtsalt sikutada. Konflikt ei lahenenud ja härra ülemus otsustas, et kui Vasja läheb, siis ta kaotab töö. Vasjal ei olnud mingit valikut: vanglase minnes kaotab ta töö – igal juhul tema pere kannataks. Põder väänas Vasja kõhuli maha. Nad kähmlesid kõvasti, Vasja kukkus näoga vastu riiulit ja ta esihambad
purunesid. Samal ajal kui Vasja oimetuna maas lamas, helises konstaabel Põdra telefon. Teavitati, et ta on valel aadressil ja vahistab valet inimest. Konstaabel lahkus piinlikkust tundes kiiresti. Ülemus jättis vallandamisteate lauale ja lahkus kontorisse. Poole tunni pärast tuli Vasja teadvusele. Vaatas, et kedagi pole enam kontoris, ega saanud aru, mis toimub. Siis võttis ta lahkumisavalduse ja suundus traumapunkti. Nii möödus Vasja kohutav päev. Siit moraal: kontrollige alati andmete õigsust. Järgneb lk 12
CHE CK YOU R DAT ALW A! AYS !
SCRIPT u Col o
eet h s g r in
LÕPUKLASSID
10
Kool läbi, mis edasi? Valik abiturientide mõtteid...
Ingar Västrik: “Õigusteadus.”
Kristiina Kroonmäe: “Lähen Prantsusmaale elama ja õppima (kõigepealt keelt).”
Helina Sakkarias: “Tartu ülikooli bioloogia või Sisekaitseakadeemia.”
Marianne Loik: “Tallinna ülikooli ajalugu või Tartu ülikooli semiootika või usuteadus või Viljandi kultuuriakadeemia näitlemine.” Janika Roosimäe: “Plaanin Eesti ülikooli minna. Valikuid on neli: rekreatsioon, sotsioloogia, rahvusvahelised suhted, sotsiaaltöö. Peale õppimist või vahepeal plaanin minna välismaale. Aga eks näib:)”
TALLINNA
SIKUPILLI
LÕPUKLASSID
KK
Kes on kes? Roland Aule — killuvend
Rünno Pusa — spordipoiss ja Honda-mees
Kerli Vainumaa — ilus inimene
Ari-Mati Mustonen — klassi koomik
Brit Ormus — mägede hirm
Eliise Einmaa — vaikne, väga vaikne
Sten-Toomas Tenimäe — pikk poiss
Kristiina Kroonmäe — kena, sportlik ja vormis neiu
Bert Kallas — ilus poiss ja vormis
Maret Vesiallik — alati klassi eest väljas
Mario Kelder — Jussikene
Maria Teepalu — alati kohal
Lõpuklassi juhataja Svea Müür Lõpuklassi juhataja Pille Nõmm
Marianne Loik — mitmekülgne superlaps Helina Sakkarias — silmarõõm
Aune Põlismäe — armas Janika Roosimäe — ilus inimene ja alati esirinnas Marielle Rooma — kena ja hästi riietuv
11
12
Kus on loogika? Kristel Serg, 5. kl Selle loo sissejuhatuseks annan lugejale lihtsa ülesande: kummale poole sõidab buss (vt joonist)?
Loogika on lihtne ja ülesande saab lahendada lihtsa tähelepanekuga, et bussi nähtaval poolel pole uksi. Seega peavad need olema teisel poolel. Järeldus: buss sõidab vasakule. Kui ei usu, küsige mõne vaba mõtlemisega lapse käest. Ta vaatab korra pilti ja seletab ära kõik võimalused õiget vastust saada ja vaatab teile oma süütute (võimalik, et siniste) silmadega otsa ja küsib: ”Kas sa tõesti ei teadnud seda? Arvasin, et minust vanemad on targemad.”
Taiplikumad said aru sõidab vasakule poole.
Järjejutu 1. osa lk 9
—
buss
Miks siis nii? Vastus on lihtne. Koolieelikud avastavad maailma omal käel ja nende mõistusel pole piire, mille kujundavad koolis saadud teadmised. Teisisõnu,
kool tähendab küll uusi teadmisi, aga samas jätame klassiseinte vahele kogu oma loogika. Edisson oli väga kaua lapse-meelne, ka veel siis, kui teistel juba kõik selge oli. Ta põimis loogika teadusega. Nii sündisid tema hämmastavad leiutised. Tänapäeval on kõik asjad kindlalt paigas. Lastel veel need asjad paigas pole. Väikesed lapsed küsivad kõike oma vanemate käest. Koolis räägitakse reeglid paika ja küsida hakkab häbi. Sellele probleemile oleks lahendus loogiliselt võttes uus suund õppimises ja õppimisse suhtumises. Aga kas loogika alati ka paika peab?
JÄRJEJUTT, 2. OSA — Vasja
Osades: Vasja – OTT SEPP, Konstaabel Põder – SEPO SEEMAN, “Night Chati” tüdruk – LIIS LASS, Põdra naine – LENNA KUURMAA, baaridaam – ALINA KARMAZINA
Tegevuspaik 1: 1-toaline ühikatuba Tondi tänavas viiekordses betoonmajas. Pesemisvõimalused puuduvad, ühine WC, köök ühiskasutuses. Toas kokkupandav diivan ja öökapike, millel suure antenniga mustvalge telekas. Tegevuspaik 2: Kannu kõrts Kadaka tee 183. Tollel päeval mängis ansambel Untsakad. Baar suitsu täis, vähese valgusega, hubane. Puidust pingid ja lauad. Kaks kuud hiljem läks hambutu Vasja kohtingule, et leida uus elu armastus, kuna eelmine naine jättis ta peale seda intsidenti maha ja põgenes lastega teise riiki.
Ühel õhtul telekast “Night Chati” vaadates otsustas ta saata ka enda tutvumiskuulutuse. (“Tere, mina olen keskealine härrasmees, kes otsib endale truud ja armastavat naist, kellega veeta oma ülejäänud eluraasuke. Soovitatavalt hambaarst.”) Hetk pärast sõnumi postitamist oli Vasja telefon punane. Talle tundus sobivat nende naiste seast vaid üks. See oli armastus esimesest sõnumist. Nad leppisid kohtingu järgmise päeva õhtuks Kannu kõrtsi. Vasja ootas põnevil, hundinuiabukett käes, kui korraga astus pubisse väga veetlev siresäärne neiu. Nende pilgud kohtusid ja Vasja aimas, et see on tema elu armastus. Ta sööstis kiiruga naise poole ning kukkus, aga see ei peatanud teda. Ta roomas neiu jalge ette, võttis veetleva neiu käe ja suudles seda kirglikult.
naiseotsing
Samal hetkel astus naise selja tagant välja konstaabel Põder. Ta haaras Vasja käest hundinuiakimbu ja hakkas teda nüpeldama, karjudes ja sõimates teda kõige inetumate sõnadega. Siis haaras Põder esimese ettejuhtuva õllekannu ja virutas Vasjale vastu pead. Vasja jäi oimetult pubi põrandale magama. Umbes tunni möödudes, kui pubi hakati sulgema, ta toibus ja küsis baaridaamilt, mis juhtunud oli. Baaridaam rääkis, et üks naine oli Vasjat terve õhtu oodanud, aga too oli hoopis konstaabel Põdra naist suudelnud. Naine, kes Vasjat oli oodanud, lahkus. Järjekordselt oli Vasjal üks kohutav õhtu – ta lahkus verise peaga. Järjejutud on kirjutanud 11. klassi õpilased
TALLINNA
SIKUPILLI
KK
OMALOOMING
13
Lõputa lood 4. klassi õpilased kirjutasid klassijuhataja, õpetaja Marion Pihlamäe juhendamisel lõputa lugusid. Pakume valiku lugemiseks ja otsustamiseks, kui lõputa need lõputa lood on või ei ole... Ja vahest peegeldub lugeja näos sulnis äratundmisrõõm või hoopis mõtisklus... Ühel päeval rääkis Kati Marile loo kahest kassist. Katile see lugu meeldis. Mari rääkis jutu kahest kassist ka Kerstile. Kätte jõudis õhtu. Järgmisel päeval rääkis Kersti loo ka Luisale, kuid Kerstil oli lugu veidi meelest läinud ja siis rääkis ta Luisale loo kahest kassist ja kolmest koerast. Luisa jutustas loo omakorda oma õele Luisele. Luise oli aga väga väike ja talle ei jäänud midagi meelde. Kuna lugu oli tal veidi meeles, kuid tegelased meelest läinud, mõtles ta uued loomad ja kasside asemel olid nüüd koerad ja koerte asemel kassid.
Järgmisel päeval läks Luise lasteaeda ja rääkis Lottele loo kahest koerast ja kolmest kassist. Lotte oli lobamokk ja rääkis loo kahest koerast ja kolmest kassist ka oma vennale Mattile. Matti oli aga seda lugu juba Kersti käest kuulnud, sest Kersti oli Matti klassiõde. Matti rääkis loo ka oma naabripoisile, kes elas naabermajas. Aga tuli välja, et Otto (ehk naabripoiss) oli selle jutu juba ammu välja mõelnud ja seda vaid oma õele Katile rääkinud. Otto küsis Katilt, kas tema oli rääkinud loo kahest kassist ka teistele tüdrukutele. Kati vastas, et jah, tema rääkis Marile, aga kas tema sea ka kellelegi edasi rääkis, seda ta ei tea. See jäigi teadmata, kas ta rääkis või ei, sest Mari oli ammu ära kolinud. See oli lõputu lugu, mis pole vist siiani lõppenud... Heleri Tähtre
Elas kord üks kass. Ta sai omale igal aastal uue peremehe. Sellel kassil ei olegi päris oma nime. Kass oli iga möödujaga väga sõbralik, kuna tal oli olnud palju pere-mehi. Lisaks sellele oli see kass ka väga armas ja ilus. Alguses oli kass hästi kuri ja räpane, kuni kolmanda peremeheni. Kui tal oli olnud juba kolmas peremees, sai ta kena välimuse ja hea iseloomu. Tänu sellele sai ta armsaks
Rong väljus suure tamme alt. Hunt läks uhkelt, kikilips kaelas, rongi peale. Põder tuli metsa servalt ja astus ka rongi, aga ei istunud hundi kõrvale. Karu tassis suurt meepurki ja läks esimesse vagunisse. Tuli lõvi, kes oli rongijuht. Kaugelt tuli suure jooksuga ka ilves, et jõuda rongi peale. Rebane käis kavala näoga ümber rongi, aga millegipärast rongi peale ei läinud... Edward Anderson Elasid kord metsa taga hallis majas Ott ja Ott. Ott ja Ott on nende nimed sellepärast, et Oti ja Oti vanemad otsustasid nii. Kui mõlemal on üks ja sama nimi, on lihtsam. Näiteks: Otid, tulge pannkooke sööma – ja tulevad mõlemad, aga kui oleks Matt ja Natt, siis peaks hüüdma: Matt ja Natt, tulge pannkooke sööma! Ühel päeval läksid Ott ja Ott õue, sest suvi hakkas saabuma ja pidi kevadkoristust tegema: prahi ja purgid kokku korjama ning toas tolmu pühkima, sest 7. mail on üle-eestiline talgupäev. Ott ja Ott lähevad koos talgupäevale... Daily Rästa
ja sõbralikuks praeguseni.
kassiks
kuni
Aga see kass oli harjunud kõikide ilmadega ning ta armastas väga loodust ja seal ringi liikuda. Talle meeldis eriti talv, kuna tal oli talvel mõnus lumes sumbata. Talle ei meeldinud aga üldse sügis, sest siis oli raske hiiri püüda. Ta elab sellist elu veel vägaväga kaua aega... Kuldar Liivat
TALLINNA
SIKUPILLI
KK
REKLAAMIKÜLG
14
Neljapäeval, 19. mail kell 18.00 traditsiooniline
KEVADKONTSERT ·
Esinevad nii väikesed kui ka suured laulu- ja tantsulapsed · Toimub õpilaste valmistatud riiete moedemonstratsioon · Avatud on õpilastööde näitus
Olete oodatud külaline!
Traditsiooniline ülekooliline
NB! EELTEADE!
orienteerumispäev
URMAS ALENDERI
Kose-Lükati metsas E, 30. mail
NIM. LAULUVÕISTLUS Sügisel 2011 Tallinna Sikupilli Keskkoolis
Osalevad 5.–11. klasside õpilased
Osalejad: Tallinna koolide
Lisainfo kooli stendil ja kodulehel
Tule ja üllata oma
õpilased kaaslasi!
TALLINNA
SIKUPILLI
15
KK
Üks kooliaasta hakkab läbi saama... Riko Pedaja, 5. klass Olen astunud pika sammu, läbi pikkade koolipäevade ja tegemisrohkete nädalavahetuste. Olen püüdnud saada häid hindeid, saada tuttvamaks õpetajate, klassivendade ja –õdedega. Koolis on mul alati tegemist, näiteks mängin, suhtlen, olen arvutiklassis või ostan midagi
puhvetist. Koolis saab peale tunde mängida korvpalli, joosta staadionil. Kool ei ole ainult mängimiseks, ma tulen kooli, et õppida, mitte korda rikkuma. Sel aastal lõpetan viienda klassi. Uuel õppeaastal pean rohkem pingutama, lisanduvad ka uued õppeained. 6. klassis on muidugi raskem. Meie
kool
on
päris
Koolis on direktor, sekretär, õppealajuhataja, majandusjuhataja ja aineõpetajad. Ma õpin koolis järgmisi aineid: eesti keel ja kirjandus, matemaatika, kehaline kasvatus, kunsti– ja tööõpetus, loodusõpetus, ajalugu. Meil on ka klassijuhatajatund. Mulle meeldib see kool!
ilus. 5. klassi õpilaste mõttekaardid enne eesti keele loovtekstide kallale asumist. Mõtte– ehk ideekaarte on hea kasutada käsitletava teema või probleemi kohta info kogumisel ning mõtete süstematiseerimisel. Selle meetodi kasutamisel areneb õppijate analüüsi– ja struktureerimisvõime. Mõt t ek aa rd i ab il s a ab lu u a loovtekstide esmase struktuuri, saada ülevaade probleemi või teema erinevatest tahkudest... Mõttekaarti luues täiendab õpilane oma olemasolevaid teadmisi uue infoga. Õpilane on loov, teadmisjanuline ja kogeb eduelamust!
Head suvevaheaega! Laused, mis pole valed ⇒
Üle enda ei lenda
⇒
Mitte midagi ei saa tagasi – kõike saab edasi
⇒
Armastuse surmaks saab armastuse definitsioon. Definitsiooni autor tuleks sellest "põrgust" teiste õnne nimel välja ajada
⇒
Kui ei taha midagi, siis ei saa sa sedagi
⇒
Rääkimine on inimesele nagu tundlad – nii saab aru, kas oma või möödakulgev Kogunud: Heido Selmet
Kuidas määrata looduses ilmakaari
Üleloomulikud jõud
Õigesti võib rännata ainult see inimene, kellel on võime määrata maastikul ilmakaari. Siis saab ka ilma kompassita reisida. Näiteks kännu järgi. Kui tahad teada, kus on põhi, tuleb suur puu maha saagida ja vaadata kohe kändu – südamik asub põhjapoolsele servale palju lähemal. Ainult et siis peab vist küll õige kiiresti rändama, sest looduskaitse võib ka mööda jälgi järele jõuda. Ka kõvera puu järgi võib vahel otse minna.
Vanaema elas minu juures kuni 13. eluaastani. Suuremaks kasvades varustas ta mind rahaga. Kui vanaema suri, võeti ta Kuuse tallu kasulapseks.
Väga ohtlik koht Altai mägedes on pinnakihid basaldikihid vaheldumisi granaadikihtidega. Aasia mannerg ja Aafrika mannerg on kaks kõige suuremat. Austraalia tekkis XVII sajandil. Uurali rajoon on mägine ja seal on hästi arenenud õhutransport. Maanteid on sinna mõttetu ehitada, raudteedest rääkimata. Rahvas on kogunenud raudtee äärde, kus nad esinevad.
Kogunud ja valiku teinud: Kristel Serg Allikas: Noortekalender 1989
Pesuköögi põrandal paistis päike, mis oli üleni seebivahuga kaetud. Kirikuõpetajad räägivad inimestele, et ehk pärast surma saab ka Pariisi. Andrei jõudis alles enne surma äratundmisele, kui valesti ta oli elanud. Pierrele tuleb see äratundmine veel hiljem. Päris nõid ta polnud, kuid ta oskas arstida rohtudega inimesi, mida ta metsa alt korjas.
Panama kanala Kesk-Ameerika ranniku juurde jõudes sõidavad paljud laevad sisse Panama kanalasse. Panama kanalat ehitati tervelt 50 aastat. Gautšod on lambad, kes sülitavad, kui inimesed midagi teevad. Tegevvulkaaniks nimetatakse seda vulkaani, mis kogu aja tegeleb millegagi. Ekvaator on maa keskjoon ja see on tehtud ekskavaatoriga. Välisriikidega on meil sidemed torujuhtmete kaudu.