Kaasav haridus Rootsis Käisime novembri lõpus, 27 nov. – 3. dets., Erasmus+ kaasava hariduse projekti raames Rootsis Lidköpingus. Kaunis linn asub Kesk-Rootsis ühe Euroopa suurima järve Vänerni kaldal ja linna läbib kaunis jõgi. Projekti on kaasatud lisaks Kuusalu koolile meid maikuus külastanud Itaalia, Slovakkia, Rumeenia, Leedu ja Suurbritannia partnerid. Transpordi ühendus Lidköpinguga on väga keeruline, sest otsetransport puudub ja sõita tuli korduvate ümberistumistega. Meil kulus kogu reisist sõitudele kaks ööpäeva ja rumeenlased jõudsid kohale halva transpordiühenduse tõttu kahepäevase hilinemisega.
Kõik riigid pidid kodus ette valmistama õppemooduli ning selle teistele esitama. Moodul sisaldas kaasava hariduse kehalise kasvatuse tunni tegevust, mis koosnes teooriast ja praktikast. Eraldi teema oli invasport, kohal olid inimesed Itaaliast ja tutvustasid oma kohalikku paraolümpiat. Meie teemaks oli „Õpilaste kaasamine ahha- elamuse kaudu“. Teemale uudse suuna andmiseks valisime tavapäratu õpivahendi - koormavõrgu. Tunni eesmärgiks oli õpilaste vahetu haaramine tegevusse ja eesmärk, et iga õpilane tunneks end tunnis vajalikuna. Need samad teemad olid kajastatud läbi erinevate vaatenurkade kõigil osalejatel riikidel. Meie tunniga jäädi ka väga rahule. Hea oli meie esitatud praktilist tegevust läbi viia, kuna eelnevalt oli see koolis läbi mängitud ja tõhusust laste kaudu kinnitatud. Esitlustest jäi meelde Itaallaste tegevus, mis oli üles ehitatud põhimõttele, et iga õpilane on tegevustes väga vajalik.
1
Esitlustele lisaks oli reisil valdavaks eesmärgiks tutvuda erivajadustega inimeste eluoludega ja saada ülevaade, kuidas neid kaasatakse ühiskonda. Külastasime algkooli, mille üks osa on erivajadustega laste osakond. Kehalise kasvatuse tundides olid erivajadustega õpilased omaette. Silma hakkas vahendite statsionaarne väljapanek ja tegevusvõimaluste rohkus, mis oli spetsiaalselt nende jaoks kohandatud. Tunnis korraga osaleb vähe õpilasi ja õpetajal on võimalus pöörata individuaalset tähelepanu. Tutvusime linna kultuuriosakonna tööga, reisi vältel näidati meile päevahoidusid, vanadekodu, pagulasmaja, noorte keskust, teatrit. Saime hea ülevaate puuetega inimeste tugisüsteemist Rootsi riigis.
Käisime vaatamas ja proovimas puuetega inimeste sportimisvõimalusi, millest üks põnevamaid oli kelguhoki. Jäähallid on neil muljetavaldavad, mitu väljakut nii sees kui väljas. Jäähallis oli samal ajal juhuslikult linna koolide spordipäev, meil oli huvitav näha, kuidas spordipäev välja nägi ja silma hakkas, et kõigil jääl viibijatel olid ohutuse mõttes peas kiivrid. Laste jaoks olid uudsed erivajadustega inimestele mõeldud kelgud, millega meie sõitsime.
2
Metoodiliselt oli meid raske üllatada. Eestis on kehalise kasvatuse õpetajad tööks väga hästi ette valmistatud ja koolitatud. Kuusalu kooli sportimistingimused ei ole teiste kohalolnud riikidega võrreldavad. Patt oleks meil endal nuriseda, teised projektis osalenud riigid tundisid puudust kõigest sportimiseks vajaminevast. Meie vastuvõtjaks oli täiskasvanute koolituskeksus Kampus Lidköping. Kool õpetab noori ja täiskasvanuid. Kooli õpisuunad pannakse paika Rootsi Statistikaameti ja tööturu soovide järgi, tehakse koostööd ning eesmärk on ennustada millise väljaõppega töötajaid on vaja koolitada ning selleks vastavad võimalused leida. Kooli kaudu saab õppida ametit ja seda kas kutseõppe või kõrgkooli tasandil. Koolis õpib 2000 õpilast, õpetajaid on 100. Õppida saab päevases õppes või iseseisvalt interneti teel. Väljaõppeks mõeldud klassid olid väga hästi sisustatud, nt meditsiiniõdede väljaõppeks oli sisustatud spetsiaalne palat. Keemia füüsika klassis oli labor. Oli palju väikseid privaatseid ruume individuaalsemaks õppimiseks. Samuti teeb kool ära suure töö sisserännanute integreerimisel ühiskonda. Selleks on eraldi õpe Rootsi kultuuri ja keele suunal. Sotsiaaltoetusi maksab Rootsi riik ainult juhul, kui sisserännanu õpib.
Meid võtsid vastu ja võõrustasid lisaks kooli rahvusvahelisele koordinaatorile Lennart Frändénile vabatahtlikud Bosniast, Kreekast ja Hispaaniast. Vastuvõtt oli sõbralik ja sooja huumoriga, koos varasemalt Eestis olnud seltskondadega Rumeeniast ja Itaaliast moodustus hea meeskond, kus eestlasi ja Eestit hinnati väga kõrgelt. Mälestused Eestist ja Kuusalu Keskkooli töötajatest ja lastest olid väga soojad, leiti, et Eesti on väga elamisväärne riik ja siinkohal anname edasi tervitused maikuus Eestis külastanutelt. Tunnustati eestlaste täpsust ja meie head koostöövõimet.
Hea mulje jättis Lidköpingu noortekeksus, mis asus endise suures suhkrutehase tööstushoones. Noortekeskusele kuulus muljetavaldav sise Skatepark oma erinevate radadega. Lisaks sellele oli keskuses palju erinevate tegeluste alasid, näiteks arvutimängude ala, piljard, istealad ja alad mis võimaldavad grupiti või üksi eralduda. Palju oli ruumides näha noorte enda kunsti ja käsitööd. Noortekeskus on avatud pikalt 1022 ja nädalavahetusel kuni 01-ni. Nädalavahetuse õhtuti on noortekeskuses noori üle saja ja nende jaoks on viis töötajat, osad neist vabatahtlikud. Head koodtööd tehakse sotsiaaltöötajate ja politseiga. Suurepärase mõtte jättis linna suhtumine, et mõttekas on hoida noori tänavalt eemal, sest see maksab vähem kui hiljem tagajärgedega tegelemine.
3
4
Meil on väga hea meel, et saime minna ja näha teise riigi sotsiaal- ja haridussüsteemi. Oli tore näha erinevate riikide sarnasusi ja erisusi.
Aitäh Kuusalu Keskkool!
Ingrit Keerma ja Maria Trei Kehalise kasvatuse õpetajad
5