http://www.estinst.ee/issues/175_hilarious%20estonia%20EESTI

Pildid: Hillar Mets

Te k s t : R o h k e D e b e l a k k

Väljaandja: EESTI INSTITUUT, 2009 Suur-Karja 14 10140 Tallinn Tel. (+372) 6314 355 Fax (+372) 6314 356 e-mail: einst@einst.ee http://www.einst.ee http://www.estonica.org http://www.kultuur.info Kirjutas Rohke Debelakk Illustreeris Hillar Mets ISBN 978-9985-9921-9-7

Keegi ei imesta, kui kohtab seelikus meest või kui toidulauale kantakse kausike auravate konnajalgadega. Kohe on kõigile selge, mis rahvaga tegu.

Mida ja kuidas teevad, mida armastavad ja mida ei armasta aga eestlased?

Kuidas nad välja näevad ja mida söövad? Millega üllatavad?

2

3

E

estis elavad inimesed võib üldiselt jagada järgmisteks tüüpideks.

Lapsed. See tüüp on levinud rohkem riigi maapiirkondades – linnade elutempo ei lase vanematel tavaliselt sellist luksust endale lubada.

Edasi need ebamäärases vanuses tüübid, kes ei ole veel suured ega ka enam lapsed (seisab pildil auto kõrval). Laialt on levinud arvamus, et nemad kõndida ei suuda, sestap on ühiskond aktsepteerinud

4

nende liikumisvahenditena rulad ja rulluisud ning on helge tuleviku nimel valmis neile rajama siledaid asfaltteid.

Tudengid (all vasakul) tunneb ära nende väsinud välimusest ja mõtlikust pilgust – siiski on neis suurel hulgal energiat, mis paneb tegema asju, mille kirjeldamine trükimusta ei kannata.

Töömehi on mitmesuguseid – põline põllumees külvab ja künnab, teda ei heiduta, kui ilm ja valitsus on tema vastu ja ta ka kümme aastat järjest saaki ei saa.

Siis sportlased, kes viibivad Eestis harva, sest peavad tooma Eestile kuulsust, ja kes enne ei tule tagasi, kui on midagi või kellegi ära võitnud.

Missid, modellid ja teised naised. Ka nemad teevad Eestile nime. Kõik nad näevad väga kaunid välja, mistõttu missivõistlustel pole Eestis enam ammu mõtet.

5

Igal rahval on omad sümbolid ja seepärast võtsid ka eestlased need kasutusele. Eeskätt selleks, et omasid teiste seast ära tunda.

Eestimaal on alati olnud palju võõrast rahvast ja tihti juhtus, et eesti mees tuli koju ning maja oli võõraid täis. Kus sa siis vahet teed, milline naine enda oma või milline nende seast oma poeg või vend või muu sugulane.

Pensionäre on poliitilised tõmbetuuled kõige rohkem räsinud: möödunud sajandil tuli neil vaat et viiel korral lasta oma vara natsionaliseeridadenatsionaliseerida.

Nii mõnigi neist pidi oma elu jooksul ühiskonna heaks kõigest loobuma.

Sõna otseses mõttes.

Küsite, kus on poliitikud?

Vastus – nad on kõikjal. Igas Eestimaal elavas inimeses on natuke poliitikut ja iga hetk võib mõni neist oma töö nurka heita ja poliitikasse minna. Sealt tavaliselt tagasi enam ei tulda.

6

Lepiti kokku, et kõik eestlased hakkavad ringi käima üks käsi puusas ja teine ka.

Aga see oli väsitav ja tööd oli raske teha – tuli viljaikaldusi ja nälg koputas uksele. Siis otsustati, et kõik eestlased hakkavad ühtemoodi riides käima.

Riidemoe üle vaieldi aastasadu ja lõpuks tegid ikka kõik paikkonnad eestlastele omase põikpäisusega isemoodi riided.

7

Pildil oleval mehel, panite tähele, on kaenlas üks kirst. Seal hoiab ta tarkust, sest juba rahvuseeposes on kirjas, et ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad, tuleb tarkust tunnistada. Nii ta siis seda kallist vara enda ligi hoiabki.

Ka on eestlastel oma rahvuslipp, -lill ja -lind. Alguses olid need asjad ühendatud ja kõigi kolme eest käis pääsuke. Kui vaja, oli pääsuke lipuks katusel, kui vaja, toodi tuppa ja pandi lillena vaasi.

Paha oli aga see, et sügisel said pääsukeses ikkagi geenid võimust ja ta lendas pikkadeks talvekuudeks kaugele lõunamaale. Viimane, mida inimesed temast sügisel nägid, oli valge kõhualune ja mustad tiivad sinise taeva taustal. Tühi ja kurb tunne. Viimases hädas joonistati need värvid – sinine, must ja valge – linase riide peale ja tõmmati pika masti otsa, et meelel kergem oleks.

Hoopis iseäralikud suhted on eestlasel aga põrgulistega. Vanapagana ausust nöökides ning tema lihtsameelsust ära kasutades püüab eestlane vanal tühjal ikka nahka üle kõrvade tõmmata.

Ühel suvel leidnud aga üks eesti talumees rukkipõllult väärtusliku vilja seest imelikud taimed – nagu lilled, aga pole varem näinud. Sellised sinised, natuke musta ja valgega. Lepiti kokku, et pääsukesi enam vaasi ei panda ja hakatakse hoopis rukkilille au sees pidama.

8

9

Iga eestlase aasta tähtsündmus on kesksuvine jaanipäev. See on suur pidu. Juba iidsetest aegadest on tavaks, et eestlane, kes jaaniõhtul kodus istus ja jaanipeole ei läinud või siis vähemalt koos teistega suurt tuld ei teinud ega pidutsenud, pidi järgmisel päeval politseisse minema ja oma passi ära andma, teise rahvuse valima ja uut keelt õppima

hakkama. Jaaniööl, aasta kõige lühemal ööl, tulevad inimesed kokku, tassivad kohale tohutu suure hunniku puid ja panevad põlema. Ja nii üle terve maa. Tuhanded ja tuhanded suured ja väiksemad tuled ongi põhjus, miks sel ööl pimedaks ei lähe.

Kui jaanituli on üles tehtud, hakatakse üle lõkke hüppama. Kui üle tule hüppad, võid sel hetkel midagi soovida ja see läheb täide.

Enamikul juhtudel soovitakse ellu jääda ja tavaliselt see nii ka on.

Loomulikult lauldakse palju – üks kord aastas on lubatud laulda ka neil, kes laulda ei oska; tantsitakse palju – üks kord aastas on lubatud tantsida ka neil, kes tantsida ei oska; juuakse palju õlut ja kangemat kraami ja lubatakse üks kord aastas juua ka neil, kes seda tavaliselt ei oska. See on kogu maa pidu. Puududa ei tohi ei vanad ega noored, ei tugevad ega põdurad ja kui kellelgi on sel ajal mõni kauge külaline, peab ka too kõik kaasa tegema.

Kohale tulevad ka loomad ja linnud. Nendega vennastutakse ja nii mõnigi inimene on hommikutundideks leidnud loomadega ühise keele ja nii mõnegi pidulise võib lausa loomaga segi ajada.

10

11

Üks asi, miks jaanipäeva aga üldse peetakse, on sõnajalaõie otsimine. Sõnajalg õitseb kord aastas mõne sekundi ja on nii ilus, et ka kogu maailma õite ilu kokku ei kaalu üles ühte sõnajalaõit. Sajad ja sajad noored ja vanad suunduvad metsadesse ja loodavad seda õit näha.

Sõnajalaõiega on seotud palju legende. Usutakse, et see neiu, kes sõnajalaõie leiab ja selle ära sööb, saab endale ükskõik millise noormehe eluaegseks truuks kaaslaseks.

Mõned usuvad, et sõnajalaõie leidmine tähendab järgmisel aastal suurt raha.

Veel usutakse, et õie leidnud inimene omandab linnu võime pesa punuda.

Neljandad aga usuvad, et seda õit polegi olemas.

Mine siis võta kinni.

Mis need jõulud on, pole lugejale vaja pikemalt seletada. Eestlaste jõulud ja uue aasta vastuvõtmine on üsna samasugune nagu teistel rahvastel, ainult täiesti erinev. Kui jõuluaeg läheneb, ronib päkapikk lapsele, kallile pereliikmele või sõbrale sussi sisse.

Siis saab sussiomanik juba päkapikuga otse suhelda ja temalt tellida, millist kingitust tahab.

Jõulud on eeskätt selles mõttes tähelepanuväärne aeg, et sel perioodil süüakse ära kõik, mis aasta jooksul kogutud. Poodidest ostetakse ära kõik, mis seal on – tavaliselt ei vaata keegi, mida ta ostab ja kellele ja milleks.

Päris lõpuks, kui poed on tühjad, ostetakse ka poed ära ja kingitakse heale sõbrale või pereliikmele.

12

13

Jõulud on helduse ja lahkuse aeg. Seda muidugi vaid siis, kui juhtumisi käes külluse aastad. Firmaomanikud annavad siis töötajatele kogu oma tulu ära, valitsus avab riigi varasalve ja peaminister käib isiklikult perest peresse ja uurib, mida oleks vaja soetada, mida parandada ja kas jaanuaris soojale maale lendamiseks on ikka piisavalt raha.

Eks nad tea, et jõuluajal kogutud poliitiline kapital kulub järgmise aasta jooksul marjaks ära. Eriti hoolsad ollakse rahvaga suhtlemisel enne valimisaastat.

Kui saabub vana-aastaõhtu, on kõik inimesed teleri ees. Siiani pole selge, kuidas telejaamad selle saavutavad, kas nad kasutavad mingit salajast alateadvust mõjutavat signaali või tuleb sealt tõesti midagi huvitavat. Uue aasta esimestel sekunditel lastakse ilutulestikurakett naabri aknasse, sest usutakse, et killud toovad õnne.

Kombeid ja tavasid on seoses uue aasta tulekuga sadu ja esmapilgul ka veidraid. Tavaliselt tahab eestlane teada saada, mis teda järgmisel aastal ees ootab. Selleks sulatab ta kas pliidil või mikrolaineahjus pool liitrit tina ja valab selle veega täidetud kraanikaussi. Kui kostub korralik plahvatusetaoline heli, on selge, et uuel aastal ootab ees uue mikrolaineahju või kraanikausi ostmine.

14

15

Eestimaa looduse üheks eripäraks on selle suur elujõud.

Vastupidiselt mujal maailmas levivale suundumusele tõrjub meie maal loodus inimese välja, mitte vastupidi. Paljudes Eesti piirkondades leidub paiku, kus taimestik ja loomastik on täielikult olukorra oma kontrolli alla saanud ja nii mõneski külas ka võimule tulnud.

Kohtumine ehmatava emaseenega

! me

Em

Pea kinni!

Las võtab enne raha välja.

16

17

Vahel tekib küsimus, kuhu nad kõik mahuvad – need loomad ja need miljonid rohkem või vähem rändavad linnud, rääkimata juba taimeriigi esindajatest? See vastus tuleb teil küll ise leida, sest seda ei oska mitte keegi seletada. Ajal, mil välismaal räägitakse, et, näe, jälle on toonekurg tagasi või et üle viiekümne nelja aasta olla jälle kord hunti nähtud, on Eestis tavaline, et põllumees tassib sülega kurgi traktori eest minema ja hundid aitavad vanainimestel poest tulles kotti tassida. Siiamaani aga on Eestimaal kohti, kuhu inimese jalg just sageli ei satu.

Tavaline eestlane veedabki suurema osa vabast ajast looduses.

Kui eestlane pole nädal aega looduses käinud ega mõnd metslooma või lindu näinud, muutub ta närviliseks, vihastub kergesti ja lõpuks jätab kasvõi keset nädalat töö pooleli ja põrutab sõnagi lausumata linnast välja.

Eestlased on läbi aegade loodusesse suhtunud suure aukartusega ja tänapäevani arvestavad nad looduse ja tema tujudega väga.

Näiteks on Eestis läbi aegade levinud komme, et talvel vilja ei külvata, sest usutakse, et saak võib tulla väike.

18

19

Talvel on eestlastel teised hobid. Võtame näiteks mujal maailmas üsna vähe levinud kombe – jääpankadel sõitmise.

Kui jää on jõgedel, järvedel ja merelahtedel vähemalt poole sentimeetri paksune, lähevad tuhanded inimesed jääle ja puurivad sinna auke, millest loodavad kala välja tõmmata.

Kes eelnimetatud spordialaga hõivatud ei ole, tegeleb teiste ülemaailmselt tunnustatud talispordialadega, näiteks tugitoolispordiga.

Kes aga edevam, vihub ka ise sporti teha.

Lõpuks murdub tuulte ja teiste loodusjõudude mõjul kord suurem, kord väiksem jääpank lahti ja hakkab triivima kaugusse. Inimesed jääl sisustavad aega kalapüügi ja SOS-signaalide saatmisega. Ürituse kõrghetk saabub, kui aktsiooni on kaasatud päästehelikopterid ja rannavalvepaadid, meedia teeb otseülekandeid ja rahvas sõlmib kihlvedusid, milline jääpank kaugemale jõuab, enne kui...

20

21

Ostetakse endale võimalikult kallid ja kvaliteetsed mäesuusad ning hoitakse neid kenasti kuuris, sest mägesid on Eestis vähevõitu. Kuigi siinne rahvas omi künkaid ikka hellitavalt „mägedeks” nimetab, on suurim neist nii umbes Eiffeli torni kõrgune ning suuremat kiirust saab seal arendada tavaliste suuskadega.

Talve veedavad kõik eestlased suuskadel, nendega käiakse tööl, poes, sõpradel külas ja pea igal nädalavahetusel võisteldakse ka omavahel.

Tartu Suusamaratoni ajal, näiteks, pole mõtet sellest üritusest teleülekannet teha, sest kõik on kas võistlemas või raja ääres kaasa elamas.

22

Maailmakonkurentsis löövad eestlased harva kaasa, kuna kardavad kõik suusavõistlused ära võita ja sellega naabreid pahandada. Korra või paar aastas paratamatult nii juhtub. Siis noomitakse võitnud sportlasi ja kingitakse neile maju ja raha, et nad laisemaks muutuksid, paksuks läheksid ja järgmisel aastal oma näotut tegu enam ei kordaks.

Spordipisikuga on aga raske võidelda ja kui lumi kevadel kaob, keeratakse suuskadele rattad alla või võetakse rulluisud välja. Kellel vahendeid vähe ja kel isegi jalgratast pole, lihtsalt jookseb ja teeskleb, et see ala meeldib talle rohkem.

23

Asi, milleta eestlased elu ette ei kujuta, on SAUN. Inimene, kes pole nädala jooksul kordagi saunas käinud, saadetakse kohe arsti juurde. Keegi ei kujuta ette, et pärast tööd lähed linnast välja, spordid või pidutsed niisama looduse rüpes ja hiljem sauna ei lähegi. Sauna põhimõte on lihtne. Ühte ruumi köetakse seni, kuni ruumi jäetud ämbris vesi keema läheb. Siis ronivad alasti inimesed lavale ja jäävad ootama. Aeg-ajalt viskavad nad keevat vett vastu ahju ja peksavad ennast kaseokstega. Kui saunas tunnike oldud, on inimene nii kuumaks aetud, et võib ilma riieteta rahulikult paukuva pakasega väljas käia ja jääaugus ujuda.

Külm hakkab tavaliselt alles mõnel järgmisel päeval, siis aga on tavaliselt juba uus saunaõhtu ees ootamas.

Kuigi valitsus on spordipisiku vastu võidelda püüdnud, on see kasutuks osutunud. Järjest uusi hullusi tuleb peale ja juba mõnda aega kuulub ka Eesti normaalse Euroopa riigina nende riikide perre, kus jalgpallihaigus on haaranud suurema osa elanikkonnast. Lööktöö korras ehitatakse staadione ja võisteldakse maailma paremikku kuuluvate meeskondadega. Kui mäng käib, ei kasva rohi, ei laula lind, ei paista päike, pätt ei varasta ja poliitik ei valeta.

Jalgpallid on poodidest ära ostetud ja igal vähegi vabamal platsil triblavad läbisegi ätid ja alles kaelakandmist harjutavad ühiskonnaliikmed.

Aga ka laulmine on siinmail sport.

24

25

Kui kauge külaline Eestisse jõuab, peaks ta küsima, ega juhuslikult laulupidu ei käi? Kindlasti käib sel ajal arvukalt igasuguseid pidusid, kus palju lauldakse – küsige aga alati ikka üldlaulupeo kohta! Kui see käib, siis olete õnnelikul ajal Eestisse juhtunud. Laulupidu peetakse lauluväljakul. See on koht, kuhu korraga mahub tervelt kolmandik Eestimaal elavatest inimestest ära. Viis aastat käib igas Eestimaa külas ja alevis ja linnas lauluvõistlus, kus konkurents oluliselt tihedam kui Eurovisioonil, ja kust ainult parimad pääsevad laulupeole esinema.

Lauldakse selleks spetsiaalselt ehitatud laulukaare all. Sinna mahub paraja linna jagu lauljaid. Pikki päevi seisavad vaprad lauljad nagu üks rivi, kõigil esivanemate tavade kohaselt rahvuslikud riided seljas, ja laulavad laule, mida viis aastat hoolsalt harjutatud.

26

27

Tavaliselt on repertuaaris umbes tuhat laulu, millest pooled jõutakse ka ette kanda. Ülejäänud laule laulab publik isekeskis enne ja pärast suurt pidu ja muidugi selle ajal ka.

Kohal on kõik. Tullakse sadade kilomeetrite tagant nii nagu vanasti – ratsa ja jalgsi, värvilist tanu võib näha nii hobuvankris kui ka BMW viimase mudeli rooli taga.

Nii mõnigi saab tõeliseks eestlaseks alles laulupeol. Turistile on see muidugi ränk katsumus. Pole lihtne kuulata laulukoori, mille laul ilma igasuguse helivõimenduseta kostab kümnete kilomeetrite taha.

timminud, nagu seisaks laval vaid üks kuue- või seitsmehäälne meeletu jõuga lauluhiiglane.

Pole kerge aru saada, miks inimesed palavale suveilmale vaatamata kannavad oma kaunivärvilisi, kuid väga sooje rahvariideid, või kuidas tuhanded lauljad oma laulu sama täpseks ja puhtaks on

28

29

mõtleb. See läheb aga kiiresti üle – mõnikord kahe sekundiga, mõnikord kahe päeva või nädalaga, oleneb mõtete suurusest ja aju kiirusest.

Kui nüüd ehmusite, et laulupeole peab tingimata minema eesti rahvariietes, siis nii see muidugi pole. Ka kõigi teiste rahvaste kaunid rõivad on igati sobivad nagu rõivad ülepea, et saaks ikka rahuliku südamega laulu- ja rõõmupeost osa võtta.

Siiamaani on eestlastest jäänud mulje kui tegusast, töökast ja ülilõbusast inimesest. Nii see tavaliselt ongi, aga... Vahel keset kõige raskemat tööd või kõige lõbusamat tantsu ja tralli muutub eestlane järsku tõsiseks, tõmbub teistest pisut eemale ja ta pilk suundub horisondi suunas. Kust me tuleme, kuhu läheme, kelleks saame?

Eestlane on soomeugrilane ja maailma asjade üle mõtisklemine kuulub tema loomuse juurde.

Ei maksa arvata, et ta millegi või kellegi peale solvunud on – ta lihtsalt

30

Mõnikord aga ei lähegi üle. Siis on mitu teed. Üks neist on meretee. Aastasadu on eestlased kitsaks jääva kodumaa rannad seljataha jätnud ja teisi maid ja rahvaid uudistama sõitnud, oma küsimustele vastuseid otsinud ja neid ka saanud. Midagi pole aegade jooksul muutunud. Tung kauguste järele ja soov oma võimed proovile panna on tänasel päeval sama suur kui tuhat aastat tagasi.

Vanasti oli tavaline, et meesinimene, keda kodune elu ära tüütas, läks ümbermaailmareisile. Ehitas endale purjeka ja läks. Purjekat ehitati tavaliselt muude tööde kõrvalt ja tihti uneajast. Kui laev valmis, jäeti see oma õiget aega ootama, ja kui aeg käes, siis mees läks. Ja enne tagasi ei tulnud, kui maakerale tiir peale tehtud. Truud eesti naised ootasid niikaua rannal.

Nii tekkisid rannapiirkondadesse terved külad, kus ainult naised elasid ja mehi koju ootasid.

Tänapäeva mehed on tsiviliseeritumad, käivad ümbermaailmareisidel harvem, ja kui lähevad, siis purjetavad kiiremini.

31

Linnad tekkisid Eestimaale alles üsna hiljuti – umbes tuhat kuni poolteist tuhat aastat tagasi – seetõttu on linnaelu eestlasele siiani natuke uudne elamus. Ikka leidub veel tubli kolmandik rahvastikust, kes pole julgenud linna kolida. Üldiselt on enam-vähem kõik Eestimaa linnad sarnased. Linn jaguneb tavaliselt kaheks: vanalinnaks ja uueks linnaks. Ei usu, et sellist asja mujal maailmas oleks varem ette tulnud.

32

33

vi on guga tu m Laserpil ride hir skulptuu kõikide

metropolile. Igal teisel pealinna elanikul on oma auto ja see tipptunni ajal ka tänavale aetakse. Kust tulevad sõitjad ühistranspordivahenditesse, pole tänaseni selge.

Eestlased on Tallinna linna oma riigi pealinnaks valinud – miks?

Ajaloolased otsivad ikka veel vastust ja seetõttu ei saanud me neid praegu kätte, et küsida. Kui aga ringi käia ja vaadata, ehk leiate lõpuks ise vastuse. Segadust lisab asjaolu, et suvekuudel on Eesti pealinn Pärnu ja talvel hoopis Otepää. Turist võiks jääda siia vähemalt aastaks ja igat pealinna külastada.

Eesti linnad arenevad praegu väga kiiresti ja sellepärast ei tasu ringi liigeldes usaldada rohkem kui paari kuu vanuseid linnakaarte.

Iga päev valmib mõni hotell, kaubanduskeskus, kobarkino või spaa ja liiklus suunatakse ümber nii keeruliselt, et tipptundidel tuleb seda juhtida satelliitide abil kosmosest.

Pealinna elanikud enam ei imesta, kui õhtul maja taha pargitud auto juurde on hommikuks ehitatud bensiinijaam või maja eest on asfalt üles võetud ja viidud sinna, kus seda hetkel rohkem vaja.

Muidu aga on Tallinn täiesti tavaline kiire, närviline ja lõbus sadamalinn.

Iga kümne elaniku kohta on pangaautomaat ja iga kümne turisti kohta kuus taskuvarast – nagu kohane ühele korralikule

34

Normaalne ja teadlik linnakülaline veedab oma esimese päeva vanalinnas – sellega on unikaalne elamus kindlustatud. Eriti kui keskaegsete müüride ja hoonete vahelt giidi abil või ka omal jõul välja saate ja palute taksojuhil end seejärel koos suveniiridekoormaga äärelinna sõidutada.

Kümne minuti pärast olete kohas, mida linnaks pidada on juba päris raske, sest see võib olla mõni mahajäetud sõjaväeosa, kaluriküla, kaunis talukoht või ürgmets.

Esiteks ki su maha pa me beri, siis viska me minem a selle vast iku jäätunu d kamaka ja saam egi kätt e mõnusa puust pu lga.

Nämm-n ämm!

35

Iga rahvas hoiab oma kultuuri suure au sees. Nii ka eestlased.

Olgu selle ilmingud millised tahes: tants, laul, teater, film, ooper, ballett, kujutav ja mittekujutav kunst või isegi kirjandus.

Riik toetab kultuuri nii, kuidas saab, ja ka inimesed tegelevad kultuuriga, kui aga tööst vaba aega leiavad. Aga vaba aega on raske leida ja seetõttu on paljud inimesed

36

kultuuri oma tööks valinud. Igas peres on vähemalt üks ooperilaulja, muusik, kunstnik, näitleja või kirjanik.

37

Kõik meie kultuuritegelased on koondunud erialaliitudesse ja nii saavad nad rahulikult oodata, kuni vaim peale tuleb, et hakata loominguga tegelema.

Teosel on küll palju puudusi, need toome eraldi ära 2029. aastal ilmuvas raamatus. Samas on sellel ka palju väärtusi. Näiteks see, et inimesed, kes selle raamatu loomisel osalesid, ei ole kunagi varem elus sellise tööga tegelenud.

Teksti kirjutas inimene, kes töötab ühes talus lüpsja abina.

Eurovisiooni lauluvõistlus 2002

Mullegi, hea lugeja, tuli praegu järsku vaim peale ja tahaks teile esitada ühe luuletuse: Täiuslikkuseni viidud kalamees, kel nina asemel on havi ees, paati ja võrke tal pole vaja, vaid – mootorit!

Pildid joonistas mees, kelle leidsime ühe väikelinna jaamahoone seina värvimast.

Valib jõe välja, paneb seljapeale käed, natukene kükitab ja siis sa näed – käivitub mootor, nina avab suu, ja mees on jões.

Mida lõpetuseks? Ehk seda, et alustuseks sobib see surematu raamatuke Eestimaast ja siin elavatest inimestest põgusa ülevaate saamiseks igati hästi.

38

Tõlkimise, parandamise, trükkimise ja muu taolisega tegelesid ööklubist, spordisaalist, merelt, õhust, põllult, metsast ja tehasest tööpinkide tagant leitud ühiskonnaliikmed.

39

Ja see on aus. Nii näevad Eesti lihtsad inimesed oma maad ja rahvast. Meeldejäävat äratundmist soovivad kõik Eestis elavad inimesed: s Pasun

Ants Paluvel Anne AuMäe-Umbaed Kristina

1.

2.

3.

Jüri Tamm ss Pearu Paleu eht Karin Aasal

4.

5.

6.

Olga Kastekõrsterson Maris-Virge Pe s Krõõt Tobrelut

7.

8.

9.

Anu Krebsbach f Toivo Tolstikof tu ka au K b em el nn Õ

10.

11.

12.

Sveinjaak Joola Tuuli Oidekivi Viiu Frosch

13.

14.

15.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

29.

Triinu Kattai Tõnis Hürri ika Ar mas M. Mall

47.

48.

49.

g Ilmar Kosevoo Ott Ao Tõiv Mõtspalo

50.

51.

52.

Pille Averbuch Milli Nolgus

55.

Reelika Au

56.

Rüüt Rea Hirlanda Sooper

57.

58.

August Ahelik

59.

Saide Tuulepealt

g Juhan Aadamtõu

60.

Lembela Puravik

Iris Lomp Rein Veiderpass äur Malle Sisask-M

61.

Hillar Jõõts

62.

Maret Leesikas

63.

Kaur Andevelt

Kai Urpp

64.

Helmi Siidisaba

el Janno Tüksamm

65.

Raul Mälton era Toomas Ahjup

28.

Teodor Jalakas Lilly Kopsu Meelis Aru

44.

45.

46.

54.

ees Hjalmar Kõnnim Koit Aavekukk n Richard Virolaine

19.

Tormi Pritsik Kätlin Nif

42.

43.

53.

Liivia Pepik Maali Pilv Aili-Airiin Nato

16.

17.

18.

38. Marguivialt 39. Aet Ken Hüüs 40. Kar m ähhar 41. Tiiu M

Voldemar Helg

66.

Däisy Taluveer

Indrek Mürkhain

67.

31.

Karl Missik

68.

Harti Leheroo

69.

Lee Kaugemaa

70.

33.

34.

40

35.

36.

37.

bsch

e

Tiit Tümikas

30.

32.

v

Arnika Lill Marje Hein Andres Tsoova

71.

Kaur Langeproon

72.

Tehvan Saarlem

73. Kuldar Rägap

Siiri Teoleib

74. Heli Tapurla

Aia-Silvi Maasikas

-Hü Gea-Gertrud Zirk

a

Lembit Räbovõitr aju