Aruanne2014

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta l천pp: 31.12.2014

nimi: Mittetulundus체hing Eesti Instituut

registrikood: 80007298

t채nava/talu nimi, Suur-Karja 14, 3 korrus maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10140

telefon: +372 6314355

e-posti aadress: estinst@estinst.ee veebilehe aadress: www.einst.ee

Mittetulundusühing Eesti Instituut

2014. a. majandusaasta aruanne

Sisukord Tegevusaruanne

3

Raamatupidamise aastaaruanne

15

Bilanss

15

Tulemiaruanne

16

Rahavoogude aruanne

17

Netovara muutuste aruanne

18

Raamatupidamise aastaaruande lisad

19

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

19

Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed

20

Lisa 3 Varud

20

Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad

21

Lisa 5 Materiaalne põhivara

21

Lisa 6 Võlad ja ettemaksed

22

Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused

22

Lisa 8 Tulu ettevõtlusest

26

Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud

26

Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud

27

Lisa 11 Tööjõukulud

27

Lisa 12 Seotud osapooled

27

Aruande allkirjad

28

Vandeaudiitori aruanne

29

2

LÜHIKOKKUVÕTE 1. Eesti Instituudi korraldamisel, osalusel ja vahendamisel toimus ligi paarsada Eestit tutvustavat üritust, neist sadakond instituudi esinduste asukohariikides, ülejäänud peamiselt eesti keele ja kultuuri välisõppekeskustes või väliseesti koolides ja seltsides.

2. Ilmusid järgmised trükised ja ajakirjad: - Eesti laulu- ja tantsupeod (Celebration) - Estonian Heritage (parandatud trükk) - 12 küsimust Eesti kohta (türgi k.)

- 12 küsimust Eesti kohta (vene k.)

- Eesti köök (soome k.)

- Estonian Literary Magazine, kevad - Estonian Literary Magazine, sügis - Estonian Art, suvi 3. kultuur.info keskseteks tegevusteks 2014. a olid portaali laialdasem tutvustamine tavakasutajatele läbi erinevate kampaaniate, sh MISA projekti raames venekeelse portaali tutvustamine; koostöö tugevdamine kultuurikorraldajatega, viies läbi neile suunatud infoseminare ning kaasates neid partneritena turundustegevustesse. Olulise uuendusena käivitati portaali kultuurikriitikute blogi, mis on ainulaadne keskkond kõigile, kes armastavad kultuuri ja soovivad sellest ka kirjutada. Portaali arendusel pandi suur rõhk veebilehe kiiruse optimeerimisele, isikustatud ja automatiseeritud uudiskirja süsteemi ning kalendrividina/andmevoo väljatöötamisele, mis võimaldab kultuur.info ürituste kuvamist erinevate koostööpartnerite lehtedel. Need arendustööd jätkuvad 2015. aastal. Eestikeelse portaali kasutatavuse tõus (unikaalsed kasutajad) võrreldes eelmise aruandlusperioodiga oli 92% ja ingliskeelse kalendriosa puhul oli see 51%.

4. Eesti keele ja kultuuri välisõppega on hõlmatud ligikaudu 1000 tudengit 30 välismaa kõrgkoolis. Eestist on lähetatud lektor üheksasse välisülikooli. Õppevaratoetust sai 19 ülikooli. Määrati 10 Estophiluse stipendiumi, toetati 38 tudengi osalemist Eesti suveülikoolides ja ühe üliõpilase osalemist talvekoolis. Rahvuskaaslaste programmi raames on eesti keele ja kultuuri õppega hõlmatud üle 3200 lapse. Eesti keele ja kultuuri õpetajad on lähetatud kolme üldhariduskooli. Õppevara saadeti 47 väliseesti koolile/seltsile, toetus määrati 61 haridusprojektile. Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel telliti 58 koolile/seltsile Eestis ilmuvaid lasteajakirju.

1

I ORGANISATSIOON

1. Juhatus: Eesti Instituudi juhatusse kuulub seisuga 31. detsember 2014 viis liiget: Mart Meri esimehena, Tiina Maiberg, Katrin Maiste, Eero Raun, Toomas Liivamägi ja Karlo Funk.

2. Töötajad: 2.1. Tallinn Seisuga 31.12.2014 üksteist töötajat: Karlo Funk (tegevjuht), Karin Aasaleht (raamatupidaja), Kadi Eslon (kultuur.info toimetaja), Katri Juss (kultuur.info assistent), Sandra Jürs (kultuur.info projektijuht), Kristel Karu-Kletter (büroojuht), Anu Kippasto (välisõppe koordineerija rahvuskaaslaste suunal), Katrin Maiste (akadeemilise välisõppe koordineerija), Peeter Mikk (IT- projektijuht), Tiina Randviir (tõlkija, ELMi tegevtoimetaja), Katrin Tombak (trükiste toimetaja).

2.2. Välisesinduste töötajad: Budapestis Mónika Segesdi ja Virág Markus, Helsingis Grete Ahtola.

2.3. Välismaal töötavad lektorid (seisuga 31.12.2014): Maarja Hein (Peterburi Riiklik Ülikool), Svetlana Kass (Varssavi Ülikool), Viivian Jõemets (Pariis, INALCO), Päivi Remme (Göttingeni Georg Augusti Ülikool), Anni Tammemägi (Brno Masaryki Ülikool), Riina Roasto (Lvivi Ivan Franko Ülikool), Ilona Tragel (Pekingi Välisõpingute Ülikool), Kerttu Kibbermann (Läti Ülikool).

2.4. Välismaal töötavad õpetajad (seisuga 31.12.2014): Airi Lauri (Ülem-Suetuki Põhikool), Katri Krall (Riia Eesti Põhikool), Vally Tamm (Petseri Lingvistiline Gümnaasium).

3. Nõukoda: Seisuga 31.12.2014 kuulusid Eesti Instituudi nõukotta (tähestikulises järjekorras) Maria Alajõe, Mati Heidmets, Tiina Kaalep, Heiki Loot, Ülle Madise, Urmas Reinsalu, Urmas Sutrop, Kaarel Tarand, Urve Tiidus ametisoleva kultuuriministrina, Külliki Tohver, Piret Õunapuu.

2

II TALLINNA KESKUSE TEGEVUSED 1. Eesti Instituut Eesti Instituudi peamisteks eesmärkideks Tallinnas on välisesinduste koordineerimine ja tugitegevus, info ja trükiste levitamine, trükiste ja Eestit tutvustavate materjalide loomine erinevatel platvormidel. Olulisemaks on muutunud rahastamise leidmine erinevatele väljapoole Eestit suunatud projektidele ja uutes rahvusvahelistes algatustes osalemine.

Instituut on ka Haridus-ja Teadusministeeriumi partner akadeemilise välisõppe ja välismaal toimuva eesti keele õppe programmide täideviimisel. Üks suuremaid projekte 2014. aastal oli väljaande „12 küsimust Eesti kohta“ põhjal lühifilmide seeria tootmine koostöös BFMiga. Filmid tõlgendasid vabalt kahtteist algset küsimust. MISA toetusel aasta jooksul valminud projekt kasutas ristmeedialahendusi ning on leitav nii inglise kui eesti keeles aadressil www.12küsimust.ee. Veebiküljega on seotud fiktiivse välisüliõpilase blogi, filmid ja keeletestid.

2013. aastal Eesti Instituudi korraldatud Eesti kultuuritegijate Gruusia-visiidi järel vahendatud Digikeskuse ja Gruusia Filmikeskuse koostöö kandis vilja. Eestis digitaliseeriti Tengiz Abuladze „Soovipuu“. Filmi esitleti peaminister Taavi Rõivase visiidi raames Gruusias jaanuaris 2015.

Eesti Instituut oli esindatud Korea Fondi algatatud avaliku diplomaatia võrgustiku loomisel, kuid tegevliikmena otsustasime selles esialgu mitte osaleda.

EUNICi liikmena osales instituut kahel organisatsiooni üldkogul. Loov Euroopa võrgustikutoetuse saanud EUNICi projekti „Crossroads for Europe“ raames osaleme residentuuride ja EUNICi nn akadeemia projekti väljatöötamises, mille eesmärgiks on parandada kultuurisaadikute ja –produtsentide toimetulekut rahvusvahelises keskkonnas.

Väiksematest üritustest korraldas instituut koostöös Leedu kultuuriatašeega Rootsis Balti filmide näitamist Stockholmis ja koostöös presidendi kantseleiga Eesti filmide näitamist Oslos ja Trondheimis presidendi visiidi raames septembris. Instituut on kaasatud ka Eesti Vabariik 100 kultuuriprogrammi ettevalmistusprotsessi.

Eesti Instituut lööb kaasa erinevates ettevõtmistes Eestis ja rahvusvaheliselt. Üks toetust mitte leidnud projekt koos kunsti ja arhitektuuri valdkonna keskustega on olnud inglisekeelse kunstiveebi arendamine Estonian Arti ajakirja baasilt. Projektiga on töötatud tõsiselt, kuid kolm eitavat vastust erinevatelt fondidelt on selle nõudlikul tehnilisel tasemel teostamise peatanud. Kultuur.info ootab vastust Loov Euroopa programmilt kultuurikalendrite koostöö arendamiseks Sloveenia, Iirimaa, Bosnia ja Tshehhi partneritega.

Aasta jooksul on avaldatud kokku kaks numbit ajakirja „Estonian Literature Magazine“ ja üks number ajakirja „Estonian Art“. Ettevõtmiste toetamiseks on saadud toetusi Kultuurkapitali erinevatelt sihtkapitalidelt ning taotletud ka teistelt fondidelt (KÜSK, Norden).

2. Trükised 2014.a. ilmusid järgmised trükised:

3

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

Pealkiri Eesti laulu- ja tantsupeod (Celebration) Estonian Heritage, uuendatud trükk „12 küsimust Eesti kohta“, uuendatud „12 küsimust Eesti kohta“, uuendatud Eesti köök, uuendatud Estonian Literary Magazine, kevad Estonian Literary Magazine, sügis Estonian Art, sügis

Keel ENG ENG TUR RUS FIN ENG ENG ENG

Trükiarv 5000 1500 1500 2000 1500 900 900 1000

Kokku 14 300 eksemplari

2014. aasta detsembri alguseks on Eesti Instituut levitanud 10 217 trükiseeksemplari, lisaks Ungari ja Soome esinduste ning lektorite-õpetajate võrgustiku kaudu välismaal jagatud kogused ning kultuuriajakirjad Estonian Art ja Estonian Literary Magazine.

Ligi 60 % moodustasid tasuta jagatud trükised, mille sihtgrupiks olid eelkõige välismaalastest huvilised ja spetsialistid, välisraamatukogud k.a. väliseesti omad (nt Eesti Koor ja Tartu College Torontos), väliseesti koolid ja seltsid, eesti keele lektoraadid välismaal ja välismaad külastanud eestlased.

Trükistereklaami peamiseks kanaliks on eesti- ja ingliskeelsed uudiskirjad partneritele, sotsiaalmeedia, pressiteated ning teabelevi Eesti Instituudi esinduste, eesti keele välislektoraatide ja väliseesti seltside infolistide kaudu.

Ajakiri Estonian Literary Magazine oli esindatud kirjandusfestivalidel Prima Vista ja HeadRead. Nii ELM kui Estonian Art on indekseeritud EBSCO rahvusvahelises andmebaasis.

3. kultuur.info– Eesti sündmuste teejuht kultuur.info jagab sündmusinfot lisaks eesti keelele ka inglise ja vene keeles. kultuur.info on mõeldud kõigile, kes on huvituvad Eesti kultuurielust: publikule, vaatajatele, kuulajatele, osalejatele, kultuuri loojatele ja pakkujatele, kultuurielu korraldajatele.

Võõrkeelsed lehed on suunatud neile Eesti elanikele, kes ei kasuta suhtluskeelena eesti keelt, Eesti külalistele, siin elavatele välismaalastele ja Eesti huvilistele välismaal. kultuur.info toimib mittetulunduslikul põhimõttel – andmete sisestamine ja kasutamine on mittekommertslikel eesmärkidel kõigile tasuta.

Kultuurisündmuste kuulutused (nii sisu kui vorm) on avaldatud infosisestajate, -edastajate ja korraldajate vastutusel.

4

3.1. Töötajad 2014. aastal kuulusid kultuur.info toimetuse koosseisu projektijuht, assistent, toimetaja, eestiinglise-eesti tõlkija-toimetaja, vene-eesti-vene tõlkija-toimetaja ja IT-projektijuht.

3.2. Koostöö Kultuur.info-s on pidevalt avaldatud keskmiselt 1200 eestikeelset, 600 ingliskeelset ja 400 venekeelset sündmusekuulutust.

Kultuur.info on liidestatud järgmiste portaalidega, mille kaudu saadakse sissetulev sündmusinfo voog: Piletilevi, Piletimaailm, Tartu kultuuriaken, Eesti Teatri Agentuur, visitestonia.com ja etnoweb.ee. Kultuur.info-st väljaminevad infovood on hetkel seotud www.kuhuminna.tallinn.ee veebilehega. Lisaks infovoo liidestamisele jõuab sündmuste teave kultuur.info toimetuseni erinevate meililistide ja listiväliste e-kirjade (pressiteated, kutsed jm infomaterjaid) ning aktiivsete kultuurikorraldajate kaudu, kes ise infot portaali sisestavad (registreeritud kasutajaid oli 2014. aasta lõpu seisuga kokku 1653, 2013. a augustis oli registreeritud kasutajaid 853), ning maakonnakalendrites ja sotsiaalmeediakanalites levitatavate sündmuste vahendusel, millel kalendri toimetaja ja assistent silma peal hoiavad.

2014. aastal alustati err.ee portaaliga läbirääkimisi kultuur.info-st väljamineva infovoo/kalendrirakenduse teemal ning läbirääkimised jätkuvad 2015. aastal.

Kalendrirakenduse valmimisel on võimalik seda pakkuda ka teistele veebilehtedele ja kohalike omavalitsuste kalendritele, kellega samuti asuti aastal 2014 sel teemal suhtlusse.

2014. a aprillist maini viisime kultuurikorraldajate seas läbi küsitluse, millest ilmnes, et huvi nimetatud kalendrirakenduse vastu on olemas.

2014. a juuli alguses andis kultuur.info nõusoleku partnerluseks „Culture MESH“ projektis, mille eestvedajaks on Sloveenia MTÜ Ljudmila Art and Culture Laboratory, kes haldab sealset kultuuriportaali culture.si. Raha projekti jaoks taotletakse „Creative Europe“ programmist. Positiivse rahastuse korral läheb antud projekt käima 2015. aasta kevadel.

3.3. MISA projektid Kultuur.info portaali suuremat kajastust võimaldasid ka 2014. aastal toimunud MISA projektid, millega seoses saadeti laiali pressiteateid, uudiskirju, viidi läbi erinevaid konkursse ja kasutajamänge ning korraldati infopäevi (kolm neist Tallinnas; üks Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Narvas).

2013. a septembris käivitus projekt „Eesti ühise mitmekultuurilise kultuuriinfovälja rikastamine portaalides kultuur.info ja Etnoweb“, mille kestus oli 2.09.2013–31.08.2014.

5

2014. a septembris käivitus projekt „Ühise meediavälja arendamine kultuur.info portaalis“, mille kestus oli 1.09.2014-31.12.2014.

Mõlema projekti peamine eesmärk oli parandada mitmekeelse kultuuriteemalise info levikut Eesti avalikus ruumis ning kujundada kõigi Eesti elanike jaoks ühtset infovälja.

Mõlema MISA projekti väljundid täideti. Täpsemalt saab MISA projektide kohta lugeda nende tarbeks kirjutatud aruannetest.

2014. aasta lõpus viidi MISA projektis läbi küsitlus, kust selgus, et 54% eestikeelseid, 85% venekeelseid ja 48% ingliskeelseid vastajaid arvas, et sündmusinfo peaks lisaks eesti keelele olema kättesaadav kindlasti ka inglise ja vene keeles. Venekeelse kultuur.info-ga loodetakse edasi minna uute MISA konkursside avanemisel.

3.4. Statistika * kultuur.info eestikeelne leht (kultuur.info)

Sessioonid Unikaalsed kasutajad Erinevate lehtede kuvamine

2012

2013

Tõus võrreldes aastaga 2012 (%)

2014

71919 53140 232309

89692 61716 283400

24,71 16,14 21,99

164847 118224 425229

2014

Tõus võrreldes aastaga 2013 (%) 83,79 91,56 50,05

* kultuur.info ingliskeelne leht (culture.ee)

Sessioonid Unikaalsed kasutajad Erinevate lehtede kuvamine

2012

2013

Tõus võrreldes aastaga 2012 (%)

17894 14572 47656

24182 18625 52284

35,14 27,81 9,71

35708 28048 73394

Tõus võrreldes aastaga 2013 (%) 47,66 50,59 40,38

* kultuur.info venekeelne leht (kultuur.info/ru) jaanuar 2014 – 311 külastust/sessiooni veebruar 2014 – 262 külastust/sessiooni märts 2014 – 849 külastust/sessiooni aprill 2014 – 552 külastust/sessiooni mai 2014 – 789 külastust/sessiooni juuni 2014 – 1146 külastust/sessiooni juuli 2014 – 798 külastust/sessiooni august 2014 – 1170 külastust/sessiooni 6

september 2014 – 972 külastust/sessiooni oktoober 2014 – 1270 külastust/sessiooni november 2014 – 1080 külastust/sessiooni detsember 2014 – 1098 külastust/sessiooni 3.5. Arendus 2014. a alguses jätkati väiksemate arendustöödega portaali funktsionaalsuse tõstmiseks, kus pandi suur rõhk portaali kiiruse optimeerimisele, mis on tänaseks tunduvalt parem ning aidanud kaasa portaali kasutatavuse tõusule. 2014. aasta jooksul kujunes välja ka püsiv arenduspartner. Seoses MISA projektiga, mis kestis 2014. a septembrist detsembrini, arendati kultuur.info portaali isikustatud ning automatiseeritud uudiskirja süsteem. Sedalaadi tehniline arendus oli vajalik selleks, et tarbijal oleks võimalik liituda oma kultuurieelistustest lähtuva uudiskirja süsteemiga, mille abil on kultuur.info infovoogu võimalik saata otse kasutajatele ja meediale. Uudiskirjaga on võimalik liituda nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Uudiskirjaga viiakse sündmuste info regulaarselt kõikide uudiskirjaga liitujateni – nii tavakasutajate kui ka erinevate kultuurivaldkondade jt organisatsioonide ja asutusteni. Seeläbi suureneb sündmusinfo levik ning süveneb ka harjumus portaali kvaliteetse info saamiseks kasutada, mis omakorda viib kultuuri aktiivsema tarbimiseni sihtrühma seas.

E-maili turundus on online-maailmas kõige personaalsem viis tarbijani jõudmiseks.

Samale mootorile hakati 2014. aastal ehitama ka võimalust kultuur.info ürituste kuvamiseks erinevate koostööpartnerite lehtedel kalendrividina või andmevoo kaudu. Need arendustööd jätkuvad veel 2015. aastal.

3.6. Turundus 2014. aastal oli kultuur.info peamiseks turunduskanaliks sotsiaalmeedia platvorm, mis on ühelt poolt üks tõhusaimatest turunduskanalitest, mille kaudu potentsiaalse kasutajani jõuda.

Teiselt poolt on tegemist ka kõige vähem finantse nõudva vahendiga. 2014. aasta lõpuks jälgis kultuur.info-t ja culture.ee-d sotsiaalmeedias kokku ligi 8550 inimest Eestist ja mujalt maailmast.

Teiste turunduskanalitena olid kasutuses ka e-maili turundus, raadio ja televisioon, trükireklaam ning sündmusturundus, et jõuda erinevate vanuserühmadeni. Raadioreklaamid olid eetris alates veeburarist 2014 kuni aasta lõpuni Raadio 2-s, Vikerraadios ja Klassikaraadios ning telereklaamid ETV kanalil. Valminud on väliplakatid, flaierid (kolmes keeles) ja PVC-bänner, mida on jagatud erinevatel kultuurisündmustel, kultuuriasutustele ja kohtades, kus potentsiaalne portaalikülastaja viibib. Lisaks ilmus 2014. aasta festivalide kalender veebis ja paberil (kolmes keeles) ning endiselt ilmub igal kuul ajalehe The Baltic Guide soomekeelses paberväljaandes ja veebiversioonis rubriik „kultuur.info soovitab“.

7

2014. aastal viidi lisaks igakuistele turundustegevustele läbi ka kolm suuremat kampaaniat ning viis kultuurikorraldajatele suunatud infopäeva.

3.7. Teejuht Eesti kultuuri teejuht, mis on kultuur.info osa, tehti laiemale avalikkusele kättesaadavaks 2014. a alguses. Andmebaas vajab korrastamist, kuid aastal 2014. puudus inimressurss, et hoida seda portaaliosa pidevalt päevakohasena. Lisaks on teejuhiga seoses vaja teha täiendavaid arendustöid.

4. Eesti keele ja kultuuri välisõpe Eesti Instituut (EI) on Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi (EKKAV) rakendusüksus.

Lisaks EKKAVi haldamisele koordineerib Eesti Instituut mitmeid Rahvuskaaslaste programmi haridustegevusi.

Vastavalt lepingule koordineerib EI järgmisi välisõppe tegevusi: – õppevara hankimine ja saatmine eesti keele ja kultuuri õpetuskeskustele väljaspool Eestit (ülikoolid, üldhariduskoolid, seltsid); – lektorite ja õpetajate leidmine ning lähetamine õpetuskeskustesse; – töötasude ja stipendiumite maksmine lektoritele ja õpetajatele; – külalislektorite lähetamine välisõppekeskustesse; – stipendiumi Estophilus väljamaksmine; – eesti keelt ja kultuuri õppivate välistudengite suveülikoolides osalemise toetamine; – lektorite täienduskoolituse korraldamine; – konverentsi „Eesti keel ja kultuur maailmas” korraldamine; – koostööpartnerite otsimine uute eesti keele ja kultuuri õpetuskeskuste rajamiseks; – välisõppe nõukogu (VÕN) istungite ettevalmistamine; – rahvuskaaslaste programmi hariduskomisjoni koosolekute ettevalmistamine; – haridusprojektide toetuste väljamaksmine; – eesti keele ja kultuuri õppekeskkondade ja -materjalide loomine; – välisõppeteemaliste teabeürituste korraldamine ja neil osalemine.

Välisõppe tegevused 2014. aastal: – toimus viis VÕNi istungit ja neli RKP hariduskomisjoni koosolekut; – korraldati 15. – 17. juulil Hiiumaal lektorite suveseminar „Sõnalugu“ keele, uudissõnade ja tõlkimise teemadel, seminaril osales 25 lektorit ja õpetajat; – osaleti väliseesti koolide õpetajate seminaril juunis Ojakol, kus tutvustati haridusprojekte ja löödi kaasa vestlusringides, korraldati väljasõiduistung ka hariduskomisjonile; – korraldati koos HTM-iga konkursid ja valiti uued eesti lektorid Pekingisse (Ilona Tragel) ja Vilniusesse (Sigita Komarovskyte); – koos VÕNiga algatati pilootprojekt eesti keele ja kultuuri õpetamiseks Komis, Sõktõvkaris 14/15 õppeaastal; – toetati eesti keele õpet Indiana ülikoolis; – toetati 15 külalisloengukursust 11 õpetuskeskuses; 8

– toetati 38 välistudengi osalemist Eesti suveülikoolides ja 1 tudengi osalemist 2014 a TLÜ talvekoolis; – viidi läbi õppevara arendamise toetuse konkurss, mille toel tekkis 3 uut õppematerjali; – maksti välja 10 Estophiluse stipendiumi; – varustati õppevaraga 19 kõrgkooli ja 47 väliseesti kooli/seltsi; – sõlmiti 61 haridusprojektide toetuse lepingut väliseesti koolide/seltsidega; – tutvustati välisõppe tegevusi ja töövõimalusi selles valdkonnas Tallinna ülikoolis; – telliti 58 väliseesti koolile/seltsile eestikeelsed lasteajakirjad; – külastati Pekingi Välisõppe Ülikooli, kus tutvuti eesti keele ja kultuuri õpetamise olukorraga; – külastati Helsingi Latokartano kooli ja Helsingi eesti lasteaeda; – külastati Venemaa Krasnojarski krai eesti kogukondi ja Ülem-Suetuki kooli; – osaleti Soome eesti seltside ümaralaual Helsingis; – tutvustati välisõppe teemasid meedias (K. Maiste ja A. Kippasto artiklid Õpetajate Lehes); – osaleti Eesti keelenõukogu seminaril "Demograafia ja eesti keel. Eesti keel rändeveskis: oht või väljakutse?".

Ungari ülikoolide eesti keele lektoritele maksti nende tegevuse ja enesetäiendamise edendamiseks stipendiumit, Indiana Ülikooli toetati ühekordse toetusega.

Jaanuaris korraldati Eestist lähetatud lektoritele külastus Eesti Lastekirjanduse Keskusesse.

Juulis toimus Eesti Instituudi algatusel ühine koolituspäev lektoritele ja kultuuriatašeedele.

Koolituspäeval tutvuti Eesti jazzi`i-teemadega, vaadati koos Eero Epneriga NO99 teatri laemaali ja kuulati teatriuudiseid, Peeter Helmega vaadati Eesti autorite põnevamaid teoseid, mis hetkel on raamatupoe riiulitel.

Juulis toimus Hiiumaal traditsiooniline EKKAV suveseminar, mis sel aastal keskendus keeleja tõlketeemadele. Suveseminaride eesmärk edastada ja arutada raamatutarkusi ning tutvustada lektoritele ka põhjalikumalt Eestimaa erinevaid piirkondi. Tänavu tehti ring peale Hiiumaale. Igal seminaril vaadatakse üle ka uuemad õppematerjalid, räägitakse Eesti uuematest filmidest, muusikast jne.

Detsembris korraldati Eestist lähetatud lektoritele kohtumine Archimedeses Study In Estonia esindajaga.

Eesti keele ja kultuuri välisõpet koordineerivad Eesti Instituudis Katrin Maiste (akadeemiline välisõpe) ja Anu Kippasto (säilitav välisõpe).

Välisõppe nõukogusse kuulub Eesti Instituudist Karlo Funk.

III VÄLISESINDUSED Ülevaade kõigist välismaal toimunud sündmustest on leitav Eesti Instituudi kodulehe uudiste rubriigis (http://www.estinst.ee/est/uudised/2014/12/c/201412/); fotod fotogaleriis (http://www.estinst.ee/gallery/).

Budapesti esindus 2014 Möödunud aasta suurim Eesti kultuuri tutvustav üritus oli traditsiooniliselt kolmes linnas – Budapestis, Szegedis ja Debrecenis – läbi viidud Eesti nädal. Linastusid nii uuemad mängu-, 9

kui ka dokumentaal- ja animafilmid, filmiprogrammi täiendasid žanriliselt mitmekesised muud üritused. Eesti nädal on saamaks omaette brändiks, seda meenutatakse ja oodatakse, siiski tuleb veel brändi ülesehitamisega järjekindlalt tegeleda. Mullu käis Eesti nädala erinevatel üritustel kokku umbes 1200 inimest.

Muusika on kahtlemata üks tänuväärseimaid ja sobivaimaid žanre teise maa kultuuri tutvustamiseks. Möödunud aastal viisime koos Budapestis õppinud rahvamuusiku Karoliina Kreintaaliga läbi ürituste sarja nimega „Kohtumised eesti rahvamuusikaga“, mille raames esinesid lisaks Karoliinale ka Lee Taul, Maarja Nuut, Anu Taul ja Tarmo Noorma ning Torupilli Jussi Trio. Augustis aga kogesid Lõuna-Ungari suurfestivalil Ördögkatlan sooja vastuvõttu Svjata Vatra muusikud. Tänu neile üritustele on hakanud ka Ungari riikliku raadio rahvamuusikasaadetes kostma rohkem eesti rahvamuusikat.

Ka Eesti jazz on vallutanud Ungari muusikasõbrad tänu Kadri Voorandile. Nii maikuine sooloesinemine ühekordses rahvusvahelises koosluses nimega EU Jazz Ekspress kui ka tema trio novembrikuine kontsert Budapesti Muusikakeskuse Opus Jazzclubis tekitasid ovatsioone.

Aasta üheks emotsionaalseks kõrghetkeks ca 120 vabatahtliku ungarlastest lauljaga läbi viidud flash mob Budapesti suurima kiriku Basiilika ees, millega saatsime tervituse samal ajal lõppevale laulupeole. Flash mobist tehtud videosalvestust on näinud erinevatel kanalitel üle 5000 inimese. Aasta lõppes Toomas Hendrik Ilvese twitterisäutsudest inspireeritud finantskantaadi "Nostra Culpa" Ungari esiettekandega Iris Oja esitusel.

Neli aastata tagasi alustasime Eesti prosaistide lühiantoloogiate (nn. breviaariumide) sarja.

Pärast Andrus Kivirähki, Mehis Heinsaare ja Eeva Pargi breviaariumi nägi mullu novembris päevavalgust Jaan Unduski miniantoloogia ning kavatseme sarjaga jätkata.

Kunsti valdkonna tähtsündmusteks olid Rebeka Põldsami kureeritud Ladyfest Tallinn 2013 naiskunstnike valiknäitus Eesti nädalal, ehtekunstnike Ketli Tiitsari, Maria Valdmaa, Kaire Ranniku ja Anneli Tammiku kinonäitus „Piltlikult öeldes“ Budapesti Disaininädalal, Balti riikide fotokunstnike ühisnäitus Budapesti Fotokuul ning Kristina Normani osalemine rahvusvahelisel kunstinäitusel „Turning points“ Ungari Rahvusgaleriis.

Olemasolevate püsipartnerite Budapesti Arhitektuurikeskuse ja Budapest Filmi kõrval osutus aasta parimaks leiuks Budapesti Muusikakeskus (BMC). Meie konkreetne koostöö algas Kadri Voorandi Trio kontserdiga, jätkub sel aastal Arvo Pärdi filmiklubiga ning tulevikus on oodata peale uusi jazzkontserte ka ühiseid projekte klassikalise muusika alal. On rõõmustav, et möödunud aastal saime ka paar sellist koostööpakkumist, millest kasvasid välja põnevad ja huvitavad üritused nagu nt. finantskantaadi Nostra Culpa esitamine galeriis LUK või filmifestival Screen Memories.

Helsingi esindus 2014 Kõik instituudi Soome esinduse sündmused on leitavad kodulehe arhiivist: www.viro-instituutti.fi/tapahtumia/arkisto/arkisto.html#2014 ning kajastatud põhjalikult ka esinduse Facebook lehel http://www.facebook.com/viroinstituutti.

Eraldi väärib välja toomist koostöös Eesti Suursaatkonna ja kultuuriatašeega korraldatud Eesti teatri programmi “Case Viro” Tampere rahvusvahelise teatrifestivali raames. Esmakordselt festivali 46-aastases ajaloos võeti fookusesse ühe riigi teater ning põhiprogrammi valiti neli 10

Eesti lavastust: Teater NO99 “Suur õgimine”, R.A.A.A.M rühmituse “Tühermaa”, Cabaret Rhizome “Mutantants” ning Soome-Eesti ühistööna sündinud ning 2013. aastal Soome riikliku kultuuripreemia saanud Rakvere teatri etendus “Köök”. Lisaks põhiprogrammile korraldasime ka mahuka kõrvalprogrammi: linastus Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo 2013. aastal valminud dokumentaalfilm “Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?”, Eesti Teatri Agentuur viis läbi Drama Slam-i ning tõi kohale draamamaa.ee lounge’i. Festivali lõpetas hoogne Eesti klubiõhtu, kus astusid üles Vaiko Eplik ja ansambel Eliit.

Samuti väärib mainimist Eesti folgiklubi üritustesari, mille raames esinesid Helsingis mitmed tuntud Eesti ansamblid ja artistid (Mari Pokinen, Tõnu Timm ja Jaanus Nõgisto, Svjata Vatra, Duo Malva ja Kirsipu jne). Eesti muusikud olid esindatud ka mitmetel Soome muusikafestivalidel ja -klubisarjades: Zetod “Folklandial”, Maarja Nuut ja Pastacas ”EtnoEspal”, Abraham’s Café ning TereMoi4 (koosseisus Kadri Voorand, Sanni Orasmaa, Mikko Innanen ja Jaak Sooäär) Soome ja Eesti jazzliidu Hõimujazziklubis jne.

Hea meel on selle üle, et möödunud aasta oli filmirohke. Helsingi Rahvusvahelise Filmifestivali “Rakkautta & Anarkiaa” Viro-klubi oli taas kord väga menukas: näitasime TLU Balti Filmi- ja Meediakooli tudengite lühifilme ja õhtu lõpetas ansambel Curly Strings. Lisaks Eesti-teemalisele klubiõhtule linastusid festivali programmis Zaza Urushadze "Mandariinid", Veiko Õunpuu "Free Range", Ilmar Raagi "Kertu" ja "Ma ei tule tagasi" ning Katrin ja Andres Maimiku "Kirsitubakas". Eesti filmid olid esindatud ka animatsiooni- ja lasteprogrammis (Mattias Mälgu "Põhjatäht", Priit Pärna "Lendurid koduteel" ja Vallo Toomla "Lemonade Tale”).

Aasta lõpus toimus ka Helsingi lühifilmifestival, mille raames näidati Eesti uusimaid lühifilme kahes sarjas: Best of BFM 2014 ja Finnlike Feeling. Detsembris esitlesime Helsingis kinos K-13 Lennart Mere soome-ugri filmientsüklopeedia uut, täiendatud albumit.

Tõime Eesti kirjanikud iga-aastasele “Luulekuu” festivalile, kus Eestit esindasid Kätlin Kaldmaa, Eeva Park, Contra ja Aapo Ilves. Esmakordselt püstitasime Turu Raamatumessile Eesti messiosakonna, kus esinesid teiste hulgas Maimu Berg, Katrina Kalda, Kulle Raig jne.

Aasta lõpus toimus luulesarjaüritus Poetry Jam, kuhu tõime Eestist räppluule esitajad rühmitusest 5Loops: Martti Poom, Kristjan Rihvik ja Ivari Lipp.

Aasta jooksul toimus ka mitu põnevat näitust. Märtsis avasime Lennart Mere filmirännakute teabenäituse “Veelinnurahvas” Helsingis Ungari kultuurikeskuse U-galeriis. Näitus jõudis möödunud aastal ka Turusse, Tamperesse ning Salosse. Kevadel toimus ka tervet Helsingit hõlmav "Living Room Exhibition", mis tõi kunsti galeriidest kodudesse. Näitused leidsid aset linlaste elu- ja magamistubades, liftides, keldrites, külmkappides – kus iganes! Projektist võtsid osa ka mitmed Eesti noored kunstnikud (Taavi Miisu Varm, Liina Pääsuke, Pille-Riin Jai jt). Aprillis avasime ”Aarni” galeriis Espoos New Yorgis elava eesti kunstniku Jaanika Peerna isikunäituse «advancing – retreating».

Jätkus ka Soome noortele suunatud projekt ”Eesti käib koolis”, peame seda väga vajalikuks tegevuseks. Projekti eesmärgiks on anda Eesti-teemalisi koolitunde Soome gümnaasiumides ja nõnda tõsta Soome noorte huvi Eesti vastu. Aasta-aastaga on suurenenud ka Soome koolide omapoolne initsiatiiv: õpetajad võtavad tihti ise ühendust, et projekt oma kooli kutsuda. Möödunud aastal käis Eesti koolis: Helmi Business Schoolis (loengud Eesti ja Soome kultuurierinevustest), Janakkala gümnaasiumis (meediateemalised loengud, õppejõuks Andres Jõesaar), Espoo Saarnilaakso koolis toimus Eesti-teemaline päev mais, Töölö 11

gümnaasiumis (loengud eesti keelest ja kultuurist), Helsingi rootsikeelses gümnaasiumis Gymnasiet Lärkan (loengud eesti keelest ja kultuurist).

Instituudi esindus koos Study in Estoniaga koordineerib ka Eesti kõrgharidust ja ülikoole tutvustavat tegevust Soomes. Lisaks infotundidele Eesti kõrgkoolide õppimisvõimaluste kohta nõustan Soome noori, kes soovivad Eestisse õppima minna ning osalen erinevatel Soome haridusmessidel, millest suurimana võiks välja tuua “Studia” kõrgharidusmessi. Eesti rõõmus ja pilkupüüdev messiosakond oli seekord EKA arhitektuuritudengite kujundatud, ning esimese messipäeva lõpetuseks korraldasin suursaatkonnas ka esmakordselt vastuvõtu soomlastest vilistlastele, kes Eesti ülikoolides õppinud on.

12

Mittetulundusühing Eesti Instituut

2014. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes)

31.12.2014

31.12.2013

Lisa nr

Raha

177 869

185 490

Nõuded ja ettemaksed

109 676

85 341

2, 4

3 071

4 391

3

290 616

275 222

1 360

2 217

Varad Käibevara

Varud Kokku käibevara Põhivara Materiaalne põhivara Kokku põhivara

5

1 360

2 217

291 976

277 439

71 698

77 192

6, 4

Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused

179 808

170 776

7

Kokku lühiajalised kohustused

251 506

247 968

251 506

247 968

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem

29 471

21 118

Aruandeaasta tulem

10 999

8 353

Kokku netovara

40 470

29 471

291 976

277 439

Kokku varad Kohustused ja netovara Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed

Kokku kohustused Netovara

Kokku kohustused ja netovara

15

Mittetulundusühing Eesti Instituut

2014. a. majandusaasta aruanne

Tulemiaruanne (eurodes)

2014

2013

Lisa nr

960 517

968 213

7

42 516

49 885

8

1 003 033

1 018 098

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud

-712 512

-669 026

9

Mitmesugused tegevuskulud

-133 445

-150 165

10

Tööjõukulud

-144 105

-188 892

11

-857

-822

5

-990 919

-1 008 905

12 114

9 193

87

229

-16

-2

Muud finantstulud ja -kulud

-1 186

-1 067

Aruandeaasta tulem

10 999

8 353

Tulud Annetused ja toetused Tulu ettevõtlusest Kokku tulud Kulud

Põhivara kulum ja väärtuse langus Kokku kulud Põhitegevuse tulem Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt Intressikulud

16

Mittetulundusühing Eesti Instituut

2014. a. majandusaasta aruanne

Rahavoogude aruanne (eurodes)

2014

2013

12 114

9 193

Põhivara kulum ja väärtuse langus

857

822

Kokku korrigeerimised

857

822

-24 335

-18 562

Varude muutus

1 320

-1 180

Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus

3 537

-12 050

-6 507

-21 777

Lisa nr

Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem Korrigeerimised

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus

Kokku rahavood põhitegevusest

5

Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel

0

-687

Laekunud intressid

87

229

Kokku rahavood investeerimistegevusest

87

-458

Makstud intressid

-16

-2

Kokku rahavood finantseerimistegevusest

-16

-2

-6 436

-22 237

185 490

208 794

Raha ja raha ekvivalentide muutus

-6 436

-22 237

Valuutakursside muutuste mõju

-1 185

-1 067

177 869

185 490

5

Rahavood finantseerimistegevusest

Kokku rahavood Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

17

Mittetulundus端hing Eesti Instituut

2014. a. majandusaasta aruanne

Netovara muutuste aruanne (eurodes)

Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2012

21 118

21 118

8 353

8 353

31.12.2013

29 471

29 471

Aruandeaasta tulem

10 999

10 999

31.12.2014

40 470

40 470

Aruandeaasta tulem

18

Mittetulundusühing Eesti Instituut

2014. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon MTÜ Eesti Instituut 2014. a raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga.

MTÜ Eesti Instituut kasutab tulude-kulude aruande koostamisel EV raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr. 1 Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes 1 euro täpsusega.

Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele.

Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused kajastatakse bilansis vastavalt bilansipäeval kehtivale Euroopa Keskpanga valuutakursile. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes.

Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid.

Nõuded ostjate vastu on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata arved eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.

Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.

Varud Varud kajastatkse bilansis soetusmaksumuses , mis koosneb ostuhinnast ja veokuludest. Varude arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle aasta ja maksumusega alates 255.- eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 255.- euro, kantakse soetamishetkel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

Põhivara arvelevõtmise alampiir

255

Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi

Kasulik eluiga

Ruumide sisustus

5

Bürooseadmed

3

Finantskohustused Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva.

Annetused ja toetused 19

Mittetulundusühing Eesti Instituut

2014. a. majandusaasta aruanne

Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja sihtfinantseerimisega seotud tingimused on täidetud.

Põhivara sihtfinantseerimise kajastamisel kasutatakse netomeetodit.

Seotud osapooled Osapool on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole olulistele otsustele. Eesti Instituut käsitleb seotud osapooltena: tegevjuhti ja juhatuse liikmeid ning nende lähisugulasi ja nendega seotud ettevõtted.

Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2014 Nõuded ostjate vastu

12 kuu jooksul

Lisa nr

13 450

13 450

13 450

13 450

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded

2 537

2 537

Muud nõuded

3 159

3 159

3 159

3 159

90 530

90 530

90 530

90 530

109 676

109 676

Ostjatelt laekumata arved

Viitlaekumised Ettemaksed Tulevaste perioodide kulud Kokku nõuded ja ettemaksed

31.12.2013 Nõuded ostjate vastu

12 kuu jooksul

Lisa nr

369

369

369

369

686

686

84 286

84 286

Tulevaste perioodide kulud

82 886

82 886

Muud makstud ettemaksed

1 400

1 400

85 341

85 341

Ostjatelt laekumata arved Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Ettemaksed

Kokku nõuded ja ettemaksed

4

Lisa 3 Varud (eurodes)

Valmistoodang Müügiks valmistatud trükised Kokku varud

31.12.2014

31.12.2013

3 071

4 391

3 071

4 391

3 071

4 391

20

Mittetulundusühing Eesti Instituut

2014. a. majandusaasta aruanne

Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)

31.12.2014 Ettemaks

31.12.2013

Maksuvõlg

Ettemaks

Maksuvõlg

Käibemaks

0

2 001

0

1 449

Üksikisiku tulumaks

0

7 728

0

7 908

Erisoodustuse tulumaks

0

247

0

307

Sotsiaalmaks

0

14 484

0

15 281

Kohustuslik kogumispension

0

723

0

725

Töötuskindlustusmaksed

0

1 201

0

1 304

Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad

161

Ettemaksukonto jääk

2 537

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad

2 537

289 686

26 545

686

27 263

Lisa 5 Materiaalne põhivara (eurodes)

Kokku Muu materiaalne põhivara 31.12.2012 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu

5 887

5 887

-3 535

-3 535

2 352

2 352

687

687

-822

-822

4 299

4 299

-2 082

-2 082

2 217

2 217

-857

-857

4 299

4 299

-2 939

-2 939

1 360

1 360

31.12.2013 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

Amortisatsioonikulu

31.12.2014 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

21

Mittetulundusühing Eesti Instituut

2014. a. majandusaasta aruanne

Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2014 Võlad tarnijatele

12 kuu jooksul

Lisa nr

4 945

4 945

Võlad töövõtjatele

18 106

18 106

Maksuvõlad

26 545

26 545

Muud võlad

22 102

22 102

22 102

22 102

71 698

71 698

Muud viitvõlad Kokku võlad ja ettemaksed

31.12.2013 Võlad tarnijatele

12 kuu jooksul

Lisa nr

7 289

7 289

Võlad töövõtjatele

21 247

21 247

Maksuvõlad

27 263

27 263

Muud võlad

21 393

21 393

21 393

21 393

77 192

77 192

Muud viitvõlad Kokku võlad ja ettemaksed

4

4

Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses

22

Mittetulundusühing Eesti Instituut

2014. a. majandusaasta aruanne

31.12.2012

Saadud

Tagastatud

Tulu

31.12.2013

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2013. a tegevuskulude toetus riigieelarvest

0

245 000

0

-245 000

0

2013. a portaali kultuur.info tegevuskulude toetus

0

54 187

0

-54 187

0

8 357

0

-3 984

-4 373

0

4 339

0

0

-4 339

0

44 599

0

0

-44 599

0

309

0

0

-309

0

117 524

571 173

0

-530 578

158 119

6 226

0

0

-6 226

0

Kultuurkapitali stipendium Eesti Päevade filmiprogrammile Ungaris

0

660

0

-660

0

Kultuurkapitali stipendium Trükise Estonian Heritage väljaandmiseks

0

1 000

0

-1 000

0

Kultuurkapitali stipendium Trükise Estonian Heritage väljaandmiseks

0

1 689

0

-1 689

0

Kultuurkapitali stipendium L. Koiksoni trio kontserdile Ungaris

0

600

0

-600

0

Kultuurkapitali stipendium näituse BuumRuum korraldmiseks Ungaris

0

1 900

0

-1 900

0

Kultuurkapitali stipendium ansambli Paabel kontseridele Ungaris

0

1 000

0

-1 000

0

Kultuurkapitali stipendium ajakirja Estonian Art väljaandmiseks

0

3 300

0

-3 300

0

Kultuurkapitali stipendium lastekirjanduse tutvustamiseks Soomes

0

425

-350

-75

0

Kultuurkapitali stipendium kirjandusprojektide korraldamiseks Ungaris

0

3 000

0

-3 000

0

Kultuurtapitali stipendium L1Dancefesti Eesti programmi korraldamiseks Ungaris

0

1 300

0

-1 300

0

Kultuurkapitali stipendium ajakirja Estonian Art väljaandmiseks

0

2 000

0

-2 000

0

Kultuurkapitali stipendium köitekunstinäitus Budapestis

0

650

0

-650

0

Kultuurkapital stipendium ajakirja Estonian Literary Magazine väljaandmiseks

0

3 196

0

-3 196

0

HTM toetus ajakirjade tellimiseks väliseesti koolidele ja seltsidele 2014 aastal

0

6 300

0

0

6 300

SA Eesti Filmi Instituut toetus Eesti Filmi Päevadele Ungaris

0

860

0

-860

0

Kultuuriministeeriumi toetus Eesti Nädala korrldamiseks Ungaris

0

6 500

0

-6 500

0

Kultuuriministeeriumi toetus ajakirja Estonian Literary Magazine väljaandmiseks

0

3 000

0

-3 000

0

kultuuriministeeriumi toetus Eesti kirjanduse tutvustamiseks Soomes

0

1 115

-93

-1 022

0

Kultuuriministeerium toetus trükise Estonian Heritage väljaandmiseks

0

3 000

0

-3 000

0

Kulturkontakt Nord toetus tänavakunstifestivalile Helsingis

0

5 240

0

-5 240

0

Kultuuriministeeriumi toetus tänavakunstifestivalile Helsingis

0

1 402

0

-1 402

0

Helsingi linna toetus tänavakunstifestivalile Helsingis

0

3 700

0

-3 700

0

SA Meie Inimesed toetus kultuur.info venekeelsele osale

0

29 567

0

-23 209

6 358

Kultuuriministeeriumi toetus Eesti filmi osalemiseks Firenze filmifestivalil

0

4 000

-2

-3 998

0

kultuuriminsteeriumi toetus filmi Mandariinid esilinastusel osalemiseks ja kultuurikontaktide loomiseks Gruusia esindajatega

0

6 300

0

-6 300

0

Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

181 354

962 064

-4 429

-968 212

170 777

Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused

181 354

962 064

-4 429

-968 212

170 777

HTM eesti keele e-õppe testkursuse koostamiseks Haridusministeeriumi toetus ajalooõppematerjalide valmistamiseks Kultuuriministeeriumi toetus veebiportaali kultuur.info arenduseks Kultuuriminsteeriumi toetus näituse L. Meri filmirännakud korraldamiseks Ungaris Eesti keele ja kultuuri välisõppe programm HTM toetus ajakirjade tellimiseks väliseesti koolidele ja seltsidele 2013 aastal

23

Mittetulundus端hing Eesti Instituut

2014. a. majandusaasta aruanne

24

Mittetulundusühing Eesti Instituut

2014. a. majandusaasta aruanne

31.12.2013

Saadud

Tagastatud

Tulu

31.12.2014

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2014. a tegevuskulude toetus riigieelarvest

0

245 000

0

-245 000

0

2014. a portaali kultuur.info tegevuskulude toetus

0

54 187

0

-54 187

0

Eesti keele ja kultuuri välisõppe programm

158 119

576 630

0

-556 807

177 942

Eesti Filmi Instituudi toetus Eesti filimide esitamisele Eesti Päevadel Ungaris

0

700

0

-700

0

Kultuuriministeeriumi toetus ajakirja Estonian Literary Magazine väljaandmiseks

0

3 200

0

-3 200

0

Kultuuriministeeriumi toetus Eesti Päevadele Ungaris

0

6 500

-331

-6 169

0

Kultuuriministeerium toetus L.Meri näitusele Veelinnurahvas Soomes

0

1 500

0

-1 500

0

SA Meie Inimesed stipendium venekeelsele kultuur.info-le

6 358

29 133

0

-35 491

0

Kultuuriministeerium toetus osalemiseks Turu kirjandusmessil

0

1 800

0

-1 800

0

SA Meie Inimesed jätkutoetus kultuur.info

0

15 815

0

-15 815

0

6 300

0

0

-6 300

0

Eesti Muusikanõukogu toetus muusikatrükise väljaandmiseks

0

1 866

0

0

1 866

Kultuurkapitali stipendium ajakirja Estonian Art 2013'2 väljaandmiseks

0

5 900

0

-5 900

0

Kultuurkapitali stipendium Eesti Päevade filmiprogrammile Ungaris

0

1 900

0

-1 900

0

Kultuurkapitali stipendium trükise Song & Dance Festivals väljaandmiseks

0

3 000

0

-3 000

0

Kultuurkapitali stipendium P.Pääri esinemisele Ungaris

0

320

0

-320

0

Kultuurkapitali stipendium I.Oja esinemine Ungaris

0

400

0

-400

0

Kultuurkapitali stipendium Unduski breviaariumi väljaandmiseks Ungaris

0

1 500

-58

-1 442

0

Kultuurkapitali stipendium Eesti programm Runokuul Soomes

0

948

-306

-642

0

Kultuurkapitali stipendium Eesti osalejatele L1Dancefestil Ungaris

0

800

0

-800

0

Kultuurkapitali stipendium Eesti osalemine festivalil Aniloque Ungaris

0

990

-120

-870

0

Kultuurkapitali stipendium Estonian Art 2014'1 väljaandmiseks

0

4 500

0

-4 500

0

Kultuurkapitali stipendium Eesti ehtekunstnike näituse korraldamiseks Ungaris

0

2 000

-202

-1 798

0

Kultuurkapitali stipendium Vaariku ja Epneri osalemisele Tampere Teatrifestivalil

0

404

0

-404

0

Kultuurkapitali stipendium V.Epliku esinemisele Tampere teatrifestivalil

0

960

0

-960

0

Kultuurkapitali stipendium ajakirja ELM 2014'2 väljaandmisele

0

3 000

0

-3 000

0

0

1 600

0

-1 600

0

0

800

0

-800

0

0

2 212

0

-2 212

0

0

3 000

0

-3 000

0

170 777

970 565

-1 017

-960 517

179 808

170 777

970 565

-1 017

-960 517

179 808

HTM toetus ajakirjade tellimiseks väliseesti koolidele ja seltsidele 2014 aastal

Kultuurkapitali stipendium kunstiprojektide korraldamiseks Ungaris Kultuurkapitali stipendium K.Voorand Trio esinemisele Ungaris Kultuurkapitali stipendium Eesti osalemine Turu raamatumessil Eesti Instituudi Sõprade Selts Soomes tegevustoetus Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused

25

Mittetulundusühing Eesti Instituut

2014. a. majandusaasta aruanne

Lisa 8 Tulu ettevõtlusest (eurodes)

2014

2013

17 930

19 393

3 000

0

744

181

Programmi Study in Estonia esindamine Soomes

20 842

30 311

Kokku tulu ettevõtlusest

42 516

49 885

Trükiste müük Ekspositsiooni väljatöötamine Muud müügitulud

Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes)

2014

2013

Üür ja rent

5 074

3 854

Mitmesugused bürookulud

2 380

842

416 162

365 498

Näituste ja ürituste korraldmise otsesed kulud

22 828

34 158

Trükiste valmistamise otsesed kulud

14 475

13 200

212 037

181 598

E-õppekursuse koostamine

0

3 435

Veebientsüklopeedia Estonica koostamine

0

2 760

6 300

6 226

Kultuur.info kultuurisündmuste kalendri arendamine

13 542

43 594

kultuur.info venekeelse kalendri koostamine

19 714

13 861

712 512

669 026

Tööjõukulud

Eesti Keele ja Kultuuri Välisõppe programmi kulud

Ajakirjanduse tellimine õpetuskeskustele

Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud

26

Mittetulundusühing Eesti Instituut

2014. a. majandusaasta aruanne

Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)

2014

2013

Üür ja rent

32 830

30 187

Mitmesugused bürookulud

11 191

14 046

Lähetuskulud

4 142

5 280

Koolituskulud

915

758

Sidekulud

2 699

3 765

Pangateenuste kulud

1 161

1 187

Kirjastamiskulud

13 568

9 901

Ürituste korralduskulud

46 754

57 286

Ettevõtlusega otseselt seotud kulud

20 185

27 755

133 445

150 165

2014

2013

Palgakulu

426 230

424 708

Sotsiaalmaksud

134 037

129 682

Kokku tööjõukulud

560 267

554 390

Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsese kuluna

416 162

365 498

24

28

31.12.2014

31.12.2013

32

33

2014

2013

19 658

13 642

Kokku mitmesugused tegevuskulud

Lisa 11 Tööjõukulud (eurodes)

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale

Lisa 12 Seotud osapooled (eurodes)

Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga

Füüsilisest isikust liikmete arv Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused

Arvestatud tasu

Tegemist on Eesti Instituudi tegevjuhi töötasuga, juhatuse liikmetele pole makstud tasusid ega tehtud muid soodustusi.

27