Pekingi olümpiamängud on poliitiliselt laetud

CHRISTOPHER KRUTTO

Kuigi igaüks on kuulnud väljendit, et sport ja poliitika peavad olema lahus, kipuvad tegelikkuses asjad ikka teistmoodi minema. Eriti kehtib see olümpiamängude puhul ja äraspidisusest ei pääse ka Pekingi mängud, mida on juba enne nende toimumist ilmestanud poliitiline võimuvõitlus.

POLIITILINE MÄNG ALGAS ENNE OLÜMPIAT

Möödunud aasta lõpus andsid mitmed riigid teada, et on kuulutanud Hiinas toimuvale olümpiale välja diplomaatilise boikoti. See tähendab, et sportlased võivad küll suurvõistlusel osaleda, kuid riigijuhte ja teisi kõrgeid tegelasi Pekingis ei näe. Algselt andis sellest teada USA, peagi liitusid Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Sisuliselt tegi sarnase lükke ka Jaapan, andes detsembris teada, et ühtegi valitsuse ametnikku Hiinasse ei saadeta. Ainuke erinevus eelnevate riikidega on, et nemad ei nimetanud seda ametlikult diplomaatiliseks boikotiks.

Eesti pole küll Hiina hurjutajatega liitunud, kuid Maarjamaa president Alar Karis tunnistas detsembris samuti, et tema poliitilistel põhjustel Pekingi olümpiat ei külasta. Presidendi sõnul võtsid sarnase otsuse vastu ka meie lähiriikide riigipead.

Hiinlaste jaoks oli mitme suurriigi otsus mängudele diplomaatiline boikott

Peng Shuai

FOTO: ANDY BROWNBILL / AP / SCANPIX

34 korraldada mõistagi mõru pill. «USA sooVASTASSEIS vib Pekingi olümpiamänge häirida ideoloogiliste eelarvamuste ning valede ja kuulujuttude põhjal,» vahendas Time detsembris Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Zhao Lijiani sõnu. «Boikott rikub olümpiahartas välja toodud spordi neutraalsuse põhimõtet,» lisas ta. Pärast Austraalia diplomaatilise boikoti välja kuulutamist avaldas Hiina

Peking 2022 04.02–20.02 välisministeerium eriti terava sõnumi. «Kedagi ei huvita, kas need poliitikud, kes soovivad enese huvide tõttu mänge boikoteerida ja teistele esinevad, tulevad kohale või mitte,» seisis sõnavõtus. Mitmed inimõigusorganisatsioonid on kutsunud üles olümpiamängude täielikule boikoteerimisele, kuid seda sammu ei soovi ükski riik teha. Suurbritannia peaminister Boris Johnson sele1. veebruar 2022 tas, et keegi ei taha võtta sportlastelt võimalust võistelda. Miks üldse diplomaatiline boikott välja kuulutati? Hiinas on probleeme inimõiguste järgimisega, kuid eriti teravalt on lääneriikidele jäänud silma kaks murekohta. Esimeseks on Loode-Hiinas elavate uiguuride tagakiusamine. Keskvalitsus on nii nende kui ka teiste moslemivähemuste vastu rakendanud karme meetmeid, mille hulka kuuluvad massilised kinnipidamised, rasestumisvastaste vahendite kasutamisele sundimine ja naiste sunniviisiline steriliseerimine. Teise põhjusena võib tuua Hongkongis 2019. ja 2020. aastal toimunud demokraatlike protestide jõulise mahasurumise. Selle põhjuseks oli vastuoluline riiklik julgeolekuseadus, mis võimaldas Hongkongist inimesi Hiinale välja anda. Kuigi meeleavaldustel osales sadu tuhandeid inimesi, jäi peale keskvõim ja seaduse rakendumise järel on sadu aktiviste vahistatud.

HIINA JÄI TULE ALLA

OOTAMATUST KOHAST

Ometi võis viimase tõuke anda just tennisisti Peng Shuai avalikkuse eest kadumine. Kuigi üldiselt pole tennisel ja taliolümpial palju ühist, on seekord lood teisiti.

Peng postitas mullu 2. novembril Hiina sotsiaalmeediaplatvormile Weibo postituse, kus väitis, et kolm aasta tagasi sundis endine Hiina asepeaminister ja kommunistliku partei kõrge liige Zhang Gaoli teda vastumeelselt seksuaalvahekorda. Tennisisti sõnutsi oli neil kunagi varem juba suhe, samuti mitte naise vabal tahtel, ent see lõppes ammu enne viimast juhtumit.

Ometi jõudis tennisisti avaldus olla internetis avalikult üleval vaid loetud minutid, sest peagi kustutasid Hiina võimud selle ühismeediast ja blokeerisid märgusõnu, mille abil võinuks teate kohta infot leida. Lisaks kadus Peng enam kui kaheks nädalaks avalikkuse eest ja kellelgi ei õnnestunud temaga kontakteeruda.

Lõpuks jõudis novembri keskel elukutseliste naistennisistide katusorganisatsioonile WTA kiri, mille väidetavalt oli kirjutanud Hiina tennisist. Seal sõnas ta, et teade seksuaalkallaletungist polnud tõene ja see sõnum avaldati ilma tema nõusolekuta.

«Peng näitas suurt julgust, teatades Hiina valitsuse endise tippametniku seksuaalkallaletungist. WTA ja ülejäänud maailm vajavad sõltumatut kinnitust selle kohta, et Peng pole ohus ning on turvalises asukohas. Olen temaga korduvalt püüdnud erinevatel viisidel ühendust saada, kuid see pole õnnestunud,» kirjutas WTA juht Steve Simon toona.

Meeleavaldajad protesteerimas Šveitsis Lausanne’is asuva Rahvusvahelise Olümpiakomitee muuseumi juures Pekingi olümpiamängude vastu.

FOTO: LAURENT GILLIÉRON / EPA / SCANPIX

Mitmed inimõigusorganisatsioonid on kutsunud üles olümpiamängude täielikule boikoteerimisele, kuid seda sammu ei soovi ükski riik teha.

Kuigi järgnevate päevade ja nädalate jooksul ilmus tennisistist veel videoid ja isegi intervjuu, kus ta asju seletas, oli kõigil kordadel tegu Hiina riigimeediaga seotud meediaväljaannetega. Seetõttu otsustas Simon tühistada kõik WTA turniirid Hiinas ja Hongkongis.

ROKI HAMBUTU TEGUTSEMINE

nior sõnas, et nad austavad diplomaatilise boikoti välja kuulutanud riikide otsust, kuid ROKi president Thomas Bach ütles, et nad ei saa lahendada probleeme, millega poliitikud pole toime tulnud.

«Ei saa oodata, et olümpiamängud võivad fundamentaalselt muuta riiki, selle poliitilist süsteemi või seadusi. Olümpiamängud ei saa lahendada probleeme, millega pole hakkama saanud generatsioonide jagu poliitikuid,» vahendas The Guardian Bachi sõnu.

ROKi kritiseeriti ka selle eest, kuidas nad tegutsesid Pengi juhtumi puhul. «Koos ülemaailmse sportlaste kogukonnaga oleme ROKis väga mures kolmel olümpial võistelnud Peng Shuai olukorra pärast. Toetame valitud leebet diplomaatiat ja loodame, et see viib informatsioonini Peng Shuai asukoha kohta ning kinnituseni, et temaga on kõik korras ja tal on turvaline olla,» kirjutas ROKi sportlaskomisjoni juht Emma Terho tennisisti kadumise järel ühismeediasse.

Pärast Soome endise jäähokimängija Terho avaldust kirjutas USA laskesuusataja Clare Egan ühismeediasse: «Kui ma kaon ära, siis palun kasutage rohkemat kui leebet diplomaatiat.»

Lõpuks õnnestus ROKi esindajatel pidada Pengiga kaks videokõnet, mille käigus olevat tennisist väidetavalt kinnitanud, et temaga on kõik korras ja lükanud tagasi väiteid, nagu oleks ta süüdistanud kõrget riigiametnikku seksuaalrünnakus.

Kõige selle taustal on Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) asunud laveerima mõlemal poolel, et mitte vihastada lääneriike, kuid samas kindlustada, et olümpia saaks kenasti peetud. ROKi Pekingi talimängude koordineerimiskomisjoni juht Juan Antonio Samaranch juu-

Hiina naistennisist kirjutas WTA-le, et tema algne teade seksuaalkallaletungist polnud tõene ja see sõnum avaldati ilma tema nõusolekuta.