VASTASSEIS
32
PEKINGI OLÜMPIAMÄNGUD ON POLIITILISELT LAETUD
1. veebruar 2022
Peking 2022
04.02–20.02
CHRISTOPHER KRUTTO
Kuigi igaüks on kuulnud väljendit, et sport ja poliitika peavad olema lahus, kipuvad tegelikkuses asjad ikka teistmoodi minema. Eriti kehtib see olümpiamängude puhul ja äraspidisusest ei pääse ka Pekingi mängud, mida on juba enne nende toimumist ilmestanud poliitiline võimuvõitlus. POLIITILINE MÄNG ALGAS ENNE OLÜMPIAT Möödunud aasta lõpus andsid mitmed riigid teada, et on kuulutanud Hiinas toimuvale olümpiale välja diplomaatilise boikoti. See tähendab, et sportlased võivad küll suurvõistlusel osaleda, kuid riigijuhte ja teisi kõrgeid tegelasi Pekingis ei näe. Algselt andis sellest teada USA, peagi liitusid Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Sisuliselt tegi sarnase lükke ka Jaapan, andes detsembris teada, et üh-
tegi valitsuse ametnikku Hiinasse ei saadeta. Ainuke erinevus eelnevate riikidega on, et nemad ei nimetanud seda ametlikult diplomaatiliseks boikotiks. Eesti pole küll Hiina hurjutajatega liitunud, kuid Maarjamaa president Alar Karis tunnistas detsembris samuti, et tema poliitilistel põhjustel Pekingi olümpiat ei külasta. Presidendi sõnul võtsid sarnase otsuse vastu ka meie lähiriikide riigipead. Hiinlaste jaoks oli mitme suurriigi otsus mängudele diplomaatiline boikott
Peng Shuai FOTO: ANDY BROWNBILL / AP / SCANPIX
