Luksuslik Eesti, 2022

Kuidas läheb eestlasel?

Kindlasti võiks iga eestlane vastata erinevalt küsimusele, kuidas meie koduriigi inimestel ja ettevõtetel üldiselt läheb. Aga kui vaatame, mida räägivad selles väljaandes kajastatud teemade eeskõnelejad, siis joonistub välja üks tõsiasi: eestlasel ja Eestimaal läheb majanduslikust küljest väga hästi. Võib-olla isegi paremini kui eales varem.

Seejuures on oluline märgata, et meie inimesed omandavad järjest enam rahatarkust ning seavad oma rahaasjad korda, tehes sellega kingi nii iseendale kui ka oma järeltulijatele. Ning seejärel annavad nad oma säästudele võimaluse kasvada.

Kui me vaatame, kuidas selgitab «Eesti keele seletav sõnaraamat» mõistet investeering, siis saame teada, et see on pikaajalise kasu saamise eesmärgil tehtud rahamahutus. Võimalusi, kuidas ja mille jaoks sellisel viisil strateegiliselt raha paigutada, on lõputult.

Näiteks leiab lugeja sellest numbrist mõtteid investeerimiseks nooblites piirkondades asuvasse kinnisvarasse või luksuslikesse autodesse, kus raha leiab inflatsiooni eest pelgupaiga. Sääraste suurte investeeringute kõrval ei tohi unustada ka väiksemaid rõõme, mis ei pruugi tagasi tuua raha, kuid mis elule pintsliga laias kaares värvi juurde lisavad.

Lase tunnustatud kokkade käe all valminud roogadel enda maitsemeeli hellitada ning tunne rõõmu kargest, kuid õrnast Eesti disainehtest. Loo koju päris oma spaa, investeeri oma vaba aja veetmise viiside mitmekesistamisse või siis hoopis nendesse iluprotseduuridesse, mida alati proovida oled tahtnud.

Olgu millisel viisil tahes, kõige tasuvam investeering on investeering iseenda heaollu. Kristel Kaljuvee

Lugude autor ja toimetaja: Kristel Kaljuvee,  kristel.kaljuvee@gmail.com

Reklaamitoimetajad: Jelena Bazanova,  jelena.bazanova@postimeesgrupp.ee, Elina Aldur,  elina.aldur@postimeesgrupp.ee,  666 2253

Reklaami projektijuht: Rainer Lomp,  rainer.lomp@postimeesgrupp.ee

Keeletoimetaja Triin Ploom-Niitra

Kujundus Jelena Kasterpalu

Trükk AS Kroonpress

Väljaandja AS Postimees Grupp

VEE PEAL EESTI DISAIN

ILUSAKS VÄÄRIKALT

KUIDAS KOGUDA RAHATARKUST?

ELEGANTNE VANNITUBA

LUKSUS RATASTEL

Kinnisvaraturul on viljavõtu aeg

Vaatamata viimastel aastatel kogu maailma raputanud kaootilistele sündmustele on suurel osal eestlastel olnud kuldne põli: majandus on liikunud vaid tõusvas joones, inimesed on muutunud rahatargemaks, nende sissetulekud on kasvanud ning see kajastub loomulikult ka kinnisvaraturul.

Kinnisvarabüroo Kurg ja Korsten tegevjuhi Bill Valdre sõnul on turu intensiivne periood kestnud viimased kolm-neli aastat. «Inimesed on teeninud oma kunagistelt kui ka paari aasta tagustelt kinnisvarainvesteeringutelt märkimisväärset tootlust,» rääkis ta. «Kes soovis, sai oma vara ära müüa ning sellelt kuni mitmekordse kasumi teenida. Kes soovis, sai võimaluse soetada kinnisvara nii endale kui ka investeeringuteks. On tehtud palju tehinguid.»

Paistab silma, et Eesti elanikel on erinevates valdkondades finantsiliselt edukas aeg, ent sageli paigutatakse saadud tulu siiski kinnisvarasse, sest sel viisil on võimalik inflatsiooni mõju rahale vähendada. «Ma endiselt usun sellesse valdkonda ja leian, et siiani on suurepärane aeg investeerida luksuskinnisvarasse, sest nõudlus kvaliteetse kinnisvara järele on üüriturul tugev,» sõnas Valdre, kelle büroo objektid asuvad peamiselt pealinna mainekates piirkondades nagu Rotermanni kvartal, Vanalinn, Noblessner, Kadriorg, Kalarand ja muud sarnased alad.

Mitte alati ei ole nooblitesse piirkondadesse üürikorteri otsijad eestlased. Sageli töötavad maaklerid välismaalastega, sest Eestisse tuleb palju spetsialiste välisriikidest, kel on tasuv stabiilne töö ning kõrge tasemega elustiil. Nad soovivad ka oma Tallinna kodus end hästi tunda ning saavad endale kallimat hinda lubada.

ASUKOHT, ASUKOHT JA ASUKOHT

Endiselt peab paika kinnisvara soetamise vana tõde, mille järgi tuleb tehingut sooritades kaaluda kolme asja: esiteks asukohta, teiseks asukohta ja kolmandaks muidugi asukohta. Kui

Rotermanni kvartali arendaja Urmas Sõõrumaa käest küsiti hirmkalli projekti eel ühes intervjuus, mis siis saab, kui tuleb majanduslangus, vastas Sõõrumaa: «Aga mis siis ikka saab, me asume ju südalinnas». «Mina tegutsen oma äris sama põhimõtte järgi. Kui kinnisvaraobjekt on atraktiivses asukohas, siis ei ole sul tegelikult midagi karta, alati on nõudlust,» ütles Valdre.

Ennustamine on mõistagi tänamatu töö ning seda, mis koroonapuhangu ja Vene-Ukraina sõja tõttu majanduses saama

OLEME NÜÜD LÄHENEMAS TASASELE

LANGUSE PERIOODILE, SEST PALJUD INIMESED, KES ON PLAANINUD KODU SOETADA VÕI SEDA VAHETADA, ON PRAEGUSEKS OMA TEHINGU ÄRA TEINUD.

KOLM KODU, MILLESSE INVESTEERIDA

Laineharja tee 1

Tallinna linna panoraamvaadetega Laineharja tee 1 funkmaja asub mere vahetus läheduses, eksklusiivses ja turvatud Miiduranna elamurajoonis, Tallinna südalinnast 15 minuti autosõidu kaugusel. Selle 403-ruutmeetrise elupinnaga korteriomandi saab endale 1 090 250 euroga.

Kuninga 1: Kuninga 1 hoone on Tallinna hinnatuima piirkonna

Vanalinna üks värvikamatest esindajatest. Tegu on äärmiselt pika ajalooga uhke 3-korruselise korterelamuga, mille eest tuleb ostjal välja käia 2 490 000 eurot. Uuel omanikul on võimalus kõik kortermajas olevad korteriomandid liita ning ehitada endale unikaalne Vanalinna kodu läbi kolme korruse.

Vene 1

Vene 1 asub lofti stiilis katusekorter, mis on tõeliselt romantiline kogemus maagiliste vaadete, lummava ümbruse ja legendaarse Šveitsi stiiliga, mille on loonud Cité Privée Developer tüübidisainer. Võimalus viia täide oma unistus vanalinna lofti stiilis korterist ruumis, mis on kujundatud ning välja töötatud väheste väljavalitute jaoks. Selline luksuskorter maksab 1 200 000 eurot.

Bill Valdre, kinnisvarabüroo Kurg ja Korsten tegevjuht

Fotod: Kurg ja Korsten

KINNISVARA

hakkab, on praegu keeruline öelda. Ent võib märgata, et kinnisvaraturg on oma tipu saavutanud. Valdre sõnul oleme nüüd lähenemas tasasele languse perioodile, sest paljud inimesed, kes on plaaninud kodu soetada või seda vahetada, on praeguseks oma tehingu ära teinud ja otsivad uusi võimalusi kinnisvarasse investeerimiseks.

«Need inimesed ei osta aga objekte üldjuhul enam täishinnaga, vaid otsivad sobivaid pakkumisi ja ootavad madalamat hinda,» lausus ta. «Seda nii-öelda rumalat raha enam turul ei ole, kes ostaksid kahe miljoniga ära kinnisvara, mis on tegelikult väärt poolteist miljonit, sest talle see maja või korter nii väga meeldib. Inimesed on nüüd vara soetades palju teadlikumad, kuna enam ei osteta ainult emotsiooni ajel, vaid mõeldakse rohkem tulevikule ning investeeringu väärtuse kasvule,» kõneles ta.

Kes aga ootab, et kinnisvaramull suure pauguga lõhkeb, jääb tõenäoliselt pika ninaga. Jah, koroonaajal said mõned sektorid valusalt pihta ning teised inimesed tegid seetõttu soodsaid tehinguid ning pangad on andnud viimase kümne aasta perspektiivis väga hea intressiga laenu, ent pikas plaanis läheb kõik ikka kallimaks.

KORTER VÕI MAJA MURETA ÜÜRILE

Mõned kinnisvarabürood keskenduvad kinnisvara müügi ja üüripindade vahendamise kõrval ka haldusele. Valdre sõnul on Eestis üha enam uusi kinnisvarainvestoreid, kes soovivad oma soetatud vara panna passiivset tulu teenima. Samal ajal on palju neidki, kes soovivad kallimaid objekte üürida. «Aga reaalsus on see, et kui ostad investeeringuna korteri ja üürid selle välja, pead järgmisel päeval hakkama tegelema lambipirnide vahetamisega. Me pakume teenust selles osas, et kogu haldust puudutav suhtlus ja tegevus käib läbi meie. Üürnik võtab probleemide puhul meiega ühendust ning investorile saadame kirja juba lahendusega, et tema ei peaks argimuredega tegelema. Tema

Suurem osa luksuslikust kinnisvarast Eestis asub

Tallinna nooblites piirkondades.

Foto autor: Sergei Krasii

Milliseid luksuskortereid leidub Eesti kinnisvaraturul?

Pole ilmselt üllatus, et suurem osa Eesti luksuslikust kinnisvarast asub Tallinnas ja selle ümbruses. Kuid röögatult kalleid elupindasid ei leia kuigi sageli ka pealinnast, sest Eestis pole nendele lihtsalt turgu. «Kui kinnisvara väärtus jõuab liiga kõrgele tasemele, siis võib juba öelda, et tegeletakse endale kodu ehitamisega. Osal juhtudel seda Eestis kasumlikult maha müüa on pea võimatu, keegi lihtsalt ei suuda osta. Välismaalastega on aga teine lugu, neid kliente liigub vähe ja ainult professionaalsete väheste maaklerite kaudu,» lausus kinnisvarabüroo Kurg ja Korsten tegevjuht Bill Valdre.

SELLISEID MAAKLEREID, KES TEEVAD MILJONITEHINGUID, ON EESTIS VÄHE. MIS VÄLISMAA KINNISVARATURGUDEL ON TAVAPÄRANE, ON EESTIS

IKKA VEEL ERAKORDNE.

Bill Valdre, kinnisvarabüroo Kurg ja Korsten tegevjuht

Eesti premium-kinnisvaraturul tehakse tema sõnul kõige rohkem tehinguid, mis jäävad suurusjärku 350 000–450 000 eurot. Selliseid maaklereid, kes teevad miljonitehinguid, on Eestis vähe. Mis välismaa kinnisvaraturgudel on tavapärane, on Eestis ikka veel erakordne. «Kallite tehingute puhul on kõige olulisem Eestis kinnisvaraobjekti ainulaadsus,» lisas Valdre. Kurg ja Korsten kui eeskätt luksuskinnisvara vahendav büroo teeb enamasti 200 000–850 000 euro vahele jäävaid tehinguid, kuid tuleb ette ka kallimaid ja aeganõudvamaid.

Siin toome teile valiku luksuslikest objektidest, mida võib Eesti turult leida nii ostmise kui üürimise eesmärgil. Just selline kinnisvara on Bill Valdre sõnul investoritele atraktiivne, sest heas asukohas paiknevatelt mugavatelt eluasemetelt on võimalik alati kasu teenida.*

*Ajakirja ilmumise ajal ei pruugi näidatud pakkumised enam aktiivsed olla.

KINNISVARA

Üha enam eestlasi soetab kinnisvara välismaal

LIIA KORELINE, Arco Vara kinnisvarabüroo maakler

Eesti inimesed on muutunud järjest jõukamaks ja seeläbi on aina rohkematel võimalus investeerida kinnisvarasse välismaal. Tänu avatud Euroopale liigub rohkem eestlasi teistesse riikidesse tööle ja elamispinna pikaajalise üürimise vältimiseks otsustatakse see pigem endale päriseks osta ning hiljem Eestisse tagasi kolides maha müüa. Näiteks mõned aastad tagasi olid eestlased kõige suurem välismaalaste grupp, kes Soome kinnisvara soetas.

Enim soovitakse aga investeerida soojemas kliimas asuvate riikide kinnisvarasse. Eestimaalaste seas on viimasel ajal atraktiivsed riigid Hispaania, Türgi ja Kreeka, sest sealne hinnaklass, kliima ning loodus on meile väga meeltmööda. Huvi pakuvad ka sellised eksootilisemad riigid nagu Küpros, Montenegro, Albaania, Bulgaaria ja Gruusia.

Tõusvas joones liigub Aasiasse, eriti Taisse elupindade ostmine. Kinnisvara Tais on Eestiga võrreldes odav ja seda saab turismihooajal väga hea hinnaga välja üürida. Samas tuleb sellises olukorras teha koostööd kohaliku kinnisvaraettevõttega või -haldajaga, kes kinnisvara eest hoolt kannaks. Samuti on Tais elamine bürokraatia mõistes küllaltki lihtne.

asi on jälgida oma korteri igakuist rahavoo aruannet,» näitlikustas ta.

Maailma suurlinnades on praeguseks tavainimesel pea võimatu kinnisvara soetada ning paljud elavad terve elu üürikorterites. Kas selline saatus võiks tabada ka Tallinna? Paistab, et oleme tasapisi sinna poole liikumas küll. «Mu sõbrad Austraaliast ütlesid, et Eesti kinnisvaraturg meenutab neile Austraalia suurlinnade turgu mõnikümmend aastat tagasi – hinnatõus oli algul aeglane, ent tõusis seejärel peadpööritava kiirusega olukorrani, kus elamispinna soetamine jääb tavalisele töötavale inimesele kättesaamatuks unistuseks. Eesti on praegu välisinvestoritele atraktiivne paik tänu madalatele maksudele, suhteliselt vähesele bürokraatiale ning aktiivsele üüriturule,» rääkis Valdre, pidades silmas eelkõige nooblis piirkonnas asuvat üürikinnisvara.

KOLM KODU, MIDA ÜÜRIDA

Rotermanni 18

Korter asub

Rotermanni 18

Punase maja viimasel korrusel, paistes silma oma põneva ruumiplaneeringu, avara katuseterrassi ning kaunite vaadete poolest. Tegu on ruumika kahetoalise korteriga, suurusega 59,6 ruutmeetrit. Maast laeni akendest saate nautida kauneid päikeseloojanguid ning vaadet kvartali väljakule. Korteri üürihind on 2000 eurot kuus.

Pärnu mnt 29 Kolmetoaline stiilne korter uues Das Haus kortermajas Tallinna kesklinnas. Oskuslikult valitud eksklusiivsed nüansid ja mugavused loovad Das Hausis moodsa ja mõnusa elukoha. 2020. aastal valminud korterelamu paikneb Pärnu mnt ääres, lühikese jalutuskäigu kaugusel vanalinnast. Korteri üürihind on 2800 eurot kuus.

V. Reimani 8 Eksklusiivne 3-toaline kõikide mugavustega korter värskelt valminud Ambassador Residentsis, mille ülim eesmärk on luua elanikele elukeskkond, mis arvestab nende vajadusi peensusteni ja tagab kvaliteetse sisekliima. Kaasaegset ja ajaloolist arhitektuuri kombineeriva hoone elegantne ja kutsuv interjöör ning mere- ja vanalinna lähedus loovad täiusliku elukeskkonna. Korteri üürihind on 3500 eurot kuus.

Arco Vara kinnisvaramaakler Liia Koreline. Foto: Arco Vara

Fotod: Kurg ja Korsten

Paadiäri –veel üks ootamatu sektor, mille pandeemia õitsele puhus

Kui muu elu jääb seisma, kohvikud ja restoranid pannakse kinni ja avalikke koosviibimisi korraldada ei tohi, on täiesti arusaadav, et inimesed hakkavad otsima alternatiivseid aja veetmise lahendusi. Seetõttu on viimasel kolmel aastal olnud paadimüügisektoris kibekiired ajad – kes paati soovib, peab olema ettenägelik, sest muidu jäädakse sellest lihtsalt ilma.

Aastast aastasse eestlaste seas üha menukamaks kujunenud paadihobile on pikad ja üksluised koroona-aastad kindlasti hoogu juurde andnud, ütles paadiäri Boat Service Estonia juht Taavi Salumets. «Kui sul kaater seisab sadamas, siis sa lihtsalt lähed ja võtad selle, sõidad merele ja tunned vabadust. See on üks vaba aja võimalus, mida ei saa keegi sult ära võtta või sind piirata,» näitlikustas Salumets.

Säärased kaatrid ahvatlevad eestlasi üha enam ning nõudlus üha kasvab, selgitas Salumets. Pigem on probleem, et paaditehased suudaksid suurele nõudlusele vastu tulla. «Siiani oleme oma asjad kõik kenasti kätte saanud, aga selleks tuleb kõvasti tööd teha,» rääkis Taavi Salumets.

Suurem osa Euroopas sõitvatest paatidest toodetakse Poola piiri ääres Augustowis, kus paaditehaseid on rohkem, kui kokku lugeda jõuab. Ent kuigi Eesti ja Poola vahele ei jää just palju maad, maadlevad osade kättesaamisel tarneprobleemidega hoopis poolakad. Näiteks elektroonika tuleb sageli Hiinast, Itaaliast ja USAst, mootorid Jaapanist.

ÜLLATUSLIK TURUOLUKORD

«Kooronaajal tekkis huvitav seis, kus nõudlus oli suurem kui pakkumine. See oli esimest korda nii. Varem oli täpselt vastupidi. Tehased ja paadimootorite tootjad tekitasid endale Euroopasse ja

KUI SUL KAATER SEISAB SADAMAS, SIIS LIHTSALT LÄHED JA VÕTAD SELLE, SÕIDAD MERELE JA TUNNED VABADUST. SEE ON ÜKS VABA AJA VÕIMALUS, MIDA EI SAA

KEEGI SULT ÄRA VÕTTA VÕI SIND PIIRATA.

Taavi

mujale vahelaod, et müügiprotsessi võimalikult sujuvaks, kiireks ja mugavaks muuta, aga mis juhtus koroonaga – kõik mootorid ja paadid osteti laost lihtsalt ära. Nüüd saab neid ainult ette tellida. Kes tellis endale aasta aega paadi ette, see selle sai. Ja kes mitte, see jäi tühjade pihkudega,» kõneles Salumets ning lisas, et praeguses olukorras neil jooksvaid tellimusi enam lihtsalt pole.

«See laine on inertsiga edasi läinud siiamaani. Kui klient astub praegu uksest sisse ja ütleb, et ta tahab paati, siis kuna-

Salumets, paadiäri Boat Service Estonia juht

Karnic 2965 hind algab 250000 eurost. Pardal on lisaks mugavustele kaks magamiskajutit. Klaasplastist kehaga kaatrile mahub kuni 10 inimest. Fotod: Boat Service Estonia

Korraliku kasutatud kaatri leidmine ei ole lihtne

Mattis Osula on üks neist, kes on suve jooksul aktiivselt kaatrit osta soovinud ja müügikuulutusi läbi kamminud. Ta otsib umbes 30 000–40 000 euro kanti jäävat mugavustega kaatrit oma isale, kes on säärasest alusest juba pikemat aega unistanud. «Nüüd võtsime asja koos tõsiselt käsile ja panime selle protsessi käima,» ütles ta. Kuna tegemist on paadihuvilise esimese isikliku kaatriga, otsivad nemadki algatuseks kasutatud mudelit. «Uued kaatrid on kallid ning esialgu sellist lüket teha ei julge. Pigem otsime Eestist dokumenteeritud hooldeajalooga paati, aga räägitakse, et vahel leiab korralikke masinaid ka Soomest ja Rootsist.»

Mõne kuu jooksul ongi nad vaadanud kuulutusi nii Eestis kui ka Skandinaavias, kuid ehkki esmapilgul tundub, et pakkumisi on palju, pole nad siiani tehinguni jõudnud. «Pole olnud sobivad pakkumisi või kui on, siis on müüja kas ära kadunud või hinda tõstnud. Siiani õnneliku lõpuga lugu rääkida ei ole,» nentis ta.

Neil on väga selge pilt ees, millist alust nad soovivad. «Meie otsime nii-öelda veepealset matkaautot, kus on olemas mugavused, nagu köök, tualett ja magamiskohad. Kui paned oma ranged kriteeriumid paika ja ajad neis näpuga järge, siis ei olegi valik nii suur,» sõnas Osula.

Kasutatud paadi ostmine nõuab ikkagi asjatundlikkust, kuid ka protsessi käigus õpib palju. Tema hinnangul on kasutatud paati ostes küllaltki lihtne petta saada. «Esiteks tuleks kontrollida visuaali, kas midagi paistab kohe silma: kas istmete nahad on kenasti säilinud ja neid on hooldatud, milline on paadi põrand, kaptenisild ja kajut. Kõige olulisem on tehniline pool – kuidas näeb välja mootoriruum ja milline on hooldeajalugu, kuidas on mootorijala seisukord,» kõneles Osula. Ta selgitas, et proovisõit võib olla küll lõbus ja sujuv, aga pärast seda tuleks ikkagi paat veest välja tõsta ja kontrollida, mis selle all toimub. «Vahel võib mootorijala sees olla õli veega segamini ja see eeldab lähitulevikus juba väga kallist remonti. Samas kui on hea hooldeajalugu, ei ole põhjust muretseda,» tõdes ta.

«Minuni on läbi tuttavate jõudnud teadmine, et väikesadamate külaliskohad ei ole sel suvel täitunud sellise hooga nagu varem. Põhjus arvatakse olevat kallinenud kütusehindades,» ütles Osula.

Praegu on nad otsingu pausile pannud ning ootavad hooaja lõppu, sest ehk on siis pakkumisi rohkem ning inimesed on valmis kergema südamega oma lõbusõidukaatritest loobuma.

gi sai ta selle umbes 3–4 kuuga, aga praegu on nõnda, et peame vaatama, kas järgmisesse aastasse veel tellimusi mahub ning kui mitte, tuleb oodata kaks aastat.»

Näiteks populaarse paaditehase Parkeri mudeleid praegu enam järgmiseks aastaks tellida ei saa, kõik on lihtsalt välja müüdud. «On olnud tohutu buum,» kinnitas Salumets.

Huvi on tõusnud ka paatide rentimise vastu. «Kes veel mõtleb ostu peale või kel pole kalli kaatri soetamine võimalik, tahab loomulikult rentida,» ütles paadiäri juht, «aga tavaliselt jõuavad ka need inimesed varem või hiljem paadi ostmiseni.»

KUI PALJU MAKSAB LUKSUSKAATER?

Kui palju siis ühe kõigi mugavustega luksuskaatri tarbeks kukrut kergendada tuleb? Kaater, mille pardal on kajut magamiseks ja kehva ilma varjuks, kööginurk, tualettruum ja pesemisvõimalus, võib-olla isegi televiisor, läheb ostjale maksma minimaalselt 100 000 eurot. Kui mõningates mugavustes järeleandmisi teha, võib uhke veesõiduki kätte saada ka juba 70 000 euro eest.

Kui Taavi Salumetsa salongi astub sisse inimene, kes ütleb, et ta tahab nüüd paati osta, siis esmalt pannaksegi koos paika soovid, millele alus peaks vastama ning eelarve. Aga sageli on küll nii, et klient ütleb mingisuguse arvu, näiteks 40 000 eurot, siis sellest minnakse väga palju üles, sest praegu on tohutult võimalusi kaatritele mereelektroonika lisamiseks. «Sul ei pea ilmtingimata olema radareid ega muud peent varustust, sest see on tõesti kallis, aga need on ka väga kasulikud ja teevad sõidu palju mõnusamaks.» Lõplik varustus sõltub loomulikult iga kliendi maitsest ja eelarvest, tõdes Salumets.

Säärase suure masina ülalpidamise eest tuleb arvestatav summa välja käia, kuid Taavi Salumetsa sõnul on Eesti kaatriomanike suurem probleem hoopis aeg. Eestis algab navigeerimishooaeg 1. mail ning kestab 30. septembrini. «Kui sa juba oled endale korraliku kaatri ostnud, siis kütus ei ole koht, kus hakata säästma. Kui hooaja jooksul umbes 5000 eurot oled kütusele pannud, siis oled juba päris palju sõita saanud. Sa saad öelda, et hooaeg läks korda. Aga vahel satuvad meile hooldusesse kaatrid, mille puhul näeme, et selle mootor on hooaja jooksul käinud ainult kaks tundi. Ajamure on paadihobi juures palju suurem probleem,» rääkis ta.

Samuti on viimastel aastatel paadisõiduhuvilisi kimbutanud kesine ilm. «See aasta on kuidagi eriti tuuline. Kevadest saati on olnud küllaltki vähe päevi, mil meri on rahulik. Ükskõik kui

MEIE OTSIME NII-ÖELDA VEEPEALSET MATKAAUTOT, KUS ON OLEMAS MUGAVUSED, NAGU KÖÖK, TUALETT JA MAGAMISKOHAD.

Mattis Osula

Victory A11. Selle luksuskaatri hind algab 350 000 eurost. Alumiiniumist kerega alusel on WC, dušš, köök koos tehnikaga ning üks magamiskajut. Pardale on lubatud 12 inimest.

suur su paat on, lainet tunned ikka ning seepärast suure lainega merele ei kiputa.»

SADAMAKULTUUR ÜLE LAHE

Luksuslikke suuremaid kaatreid kasutavad eestlased enamasti rannikuvetes sõitmiseks ning üle lahe Soomes käimiseks, sest põhjanaabrite sadamakultuur on vilgas. «Sealne sadamaelu on hoopis midagi muud kui Eestis. Seal on väga palju mõnusaid sadamaid, kus saab restoranides käia ja teisi paadihuvilisi kohata. Seda harrastavad väga paljud Eesti paadiomanikud,» jutustas Salumets. «Tihti kasutatakse kaatreid ka Eestis kodu ja suvila vahel käimiseks. Näiteks elad Pärnus ning käid oma kaatriga Saaremaal suvilas.»

tal on päris palju välismaalt toodud kaatreid, mille meie siis üles vuntsime. Lisaks kõigele, kui tehnika seal peal on vana, mõnikord isegi 30 aasta vanune, siis sellega võib vee peal nii mõndagi juhtuda.»

MILLAL ON ÕIGE AEG PAATI OSTA?

Suure paadi ja kaatri ostmise aeg on sügis, ütles Taavi Salumets. «Augusti lõpp, septembri algus on viimane aeg, millal tuleks paat ära tellida, et kevadeks endale alus kindlustada. Kõikide tootjate nõudlus ja tarneaeg on muidugi erinev, aga üldiselt on võimalik küll sügisel tellitud paat kevadel kätte saada,» lausus ta. «Mõne väga populaarse brändiga on juhtunud, et suve keskel enam kevadeks paate võimalik tellida ei ole.»

Eesti naine peab oma välimusest lugu ja tahab vananeda väärikalt

Millist inimest peame me kõik universaalselt ilusaks? Iluideaalid muutuvad ajas, erinevad kultuuriti ning on lõppude lõpuks igaühe enda nägemus. Samuti on igaühe enda otsustada, kas ja millisel viisil ta soovib oma välimust muuta. Võimalusi selleks on üksjagu, kuid viimasel ajal on (kahtlemata popkultuuri mõjutustel) üha menukamaks muutumas erinevad esteetilise meditsiini protseduurid, mis ei ole päris plastiline kirurgia, kuid mille abil on võimalik oma välimust pisut kohendada. Sääraseid teenuseid pakutakse nii naistele kui meestele.

Kolme aasta eest omanimelise ilukliiniku loonud endise lastekirurgi doktor Mari Laasma sõnul on palju riike, kus ilukliinikutes protseduuride tegemine on staatuse sümbol ning seda tahetakse teistele näidata, mistõttu eelistatakse sageli suureks süstitud huuli ja tuharaid. «Eesti nende riikide hulka kindlasti ei kuulu,» kinnitas Laasma. «Eesti naine peab endast ja oma välimusest lugu, aga ta soovib vananeda väärikalt selle sõna kõige ilusamas mõttes,» ütles doktor Laasma, kes on spetsialiseerunud healoomuliste nahamoodustiste ravile.

Mis puutub iluprotseduuridesse, siis nende puhul peavad Eesti naised oluliseks, et keegi teine ei märkaks, kui nad on oma

ME KÕIK OLEME ERINEVAD NING RAVIPLAANI KOOSTAB ARST IKKAGI

VAJADUSTEST LÄHTUVALT, VANUS

EI MÄNGI SIIN KINDLAT ROLLI.

Doktor Mari Laasma, ilukliiniku omanik

välimust mingil moel kohendanud. «Naine tahab olla nooruslik, särav ja tervisest pakatav, aga ikkagi loomulik,» selgitas arst. Tema sõnul saavad naised inspiratsiooni hoopis teistelt naistelt: oma kolleegidelt, sõbrannadelt, kes on juba mõne protseduuriga kokku puutunud ja julgustanud ka neid proovima. «Meie naised on ettevaatlikud ja ei hüppa pea ees tulle. Kui ta näeb, et

tulemus on loomulik, siis ta tahab seda samuti proovida, teades, et see ei kahjusta kuidagi tema tervist ega tekita pöördumatuid muutusi või nii-öelda sõltuvust,» rääkis ta. Praegu on see Eestis võimalik ja üsna laialdaselt kättesaadav.

KORTSUD SILEDAKS, AGA MITTE AINULT

Esteetilise meditsiini ülemaailmne kõigutamatu liider on juba viimased kakskümmend viis aastat botuliin-toksiini süstid.

Botoxist oleme kuulnud vist kõik. Tegemist on väga menuka ainega, mille abil saab efektiivselt vähendada miimilisi kortse, kuid tegelikult kasutatakse sedasama ainet veel mitme erineva protseduuri puhul. Näiteks saab selle abil muuta huulte kontuuri, tõsta kulme ja vähendada silmalaugude alla vajumist, korrigeerida lõuajoont, muuta näokuju ovaalsemaks, kohendada naeratust, korrigeerida asümmeetriat näos ja modelleerida nina. Samuti kasutatakse botuliin-toksiini muu hulgas ka näopiirkonna lihaspingetest tekkinud peavalude ja migreeni vähendamiseks ja liighigistamise pidurdamiseks.

Botuliin-toksiin hakkab toimima paari nädala jooksul ja püsib neli kuni kuus kuud ning paranema süstist ei pea, klient võib kohe naasta oma igapäevaste tegevuste juurde, ütles doktor Laasma. Selliste süstide hinnad on kliinikutes erinevad, kuid algavad umbes 150 eurost.

TEENUSED KA MEESTELE

Üha enam kohtab doktor Laasma oma kliinikus ka mehi, kuid nende osakaal kogu klientuurist jääb umbes kümnendiku juurde. «On riike, kus meeste jaoks on iluprotseduuride tegemine juba väga harjumuspärane ja ma usun, et ka Eesti liigub selles suunas, kus mehed hindavad oma välimust olulisemaks ning pööravad sellele rohkem tähelepanu,» kõneles arst. Meestele pakutakse täpselt samu teenuseid nagu naistele, aga doktor Laasma senise kogemuse põhjal soovivad mehed eelkõige botuliin-toksiini süste miimiliste kortsude korrigeerimiseks ja liighigistamise raviks.

Samuti on tema sõnul juuste hõrenemine ehk androgeenne alopeetsia teine populaarne põhjus, miks mehed esteetilise arsti poole pöörduvad. Selle raviks on modernses meditsiinis väga tõhusaid protseduure. Leidub ka mehi, kes soovivad oma naha kvaliteeti parandada ja vananemise märke leevendada ning teatud piirkondades karvadest vabaneda (näiteks selg). «Ravime oma kliinikus laseriga ka mehi, kel on probleeme norskamisega, sest hea uni on väga oluline nii mehele endale kui ka tema kaaslasele,» ütles doktor Laasma.

TERVISLIK ELUVIIS ON ILUSA NAHA VÕTI

Arsti sõnul on õige aeg iluprotseduuridega alustada siis, kui tekivad esimesed vananemisilmingud. «Samas, ennetamisega võiks alustada juba varem, enne vananemisnähtude tekkimist,» lisas ta. On raske tuua välja kindlat vanust, millal on õige aeg iluprotseduuridega alustada, sest see sõltub inimese geenidest, kodusest nahahooldusest ja muidugi elustiilist – päevitamine ja suitsetamine mõjutavad naha vanust tugevalt. «Päris palju on noori alates vanusest 25, kes tahavad esimestest kortsukestest vabaneda. Aga samas kohtan tihti ka naisi, kes on üle 40 aasta vanad, kuid oma naha eest nii hästi hoolitsenud, et nad näevad välja kümme aastat nooremad,» rääkis doktor Laasma.

Enne ilukliinikusse pöördumist soovitab arst noortel esmalt üle vaadata oma kodune nahahoolduse rutiin – tuleb kasutada õigeid vahendeid ning päikesekaitset. Täitesüste arstid noortele ennetavaks raviks kindlasti ei soovita, neid tehakse ainult siis, kui tahetakse oma välimust korrigeerida, näiteks huuli suurendada, nägu ovaalsemaks muuta, lõuajoont esile tuua ja muud sarnast. «Kuid ma kordan veel, et väga hea nahahooldus on parim kortsukesi ennetav tegevus,» rõhutas ta. «Tervislik eluviis ja oma naha muutuvate vajadustega arvestamine on väga oluline. See, mis sobib sõbrannale, ei pruugi alati sobida sinule. Kui mõni neiu tuleb sooviga, et sõbranna käis ilusüste tegemas ja tema soovib ka nendega alustada, aga tal puuduvad miimilised kortsud, siis pigem soovitan jätkata korraliku nahahooldusega võimalikult kaua, et ennetada nende teket.»

Me kõik oleme erinevad ning raviplaani koostab arst ikkagi igaühe individuaalsetest vajadustest lähtuvalt, vanus ei mängi siin kindlat rolli. Sageli tuleb noortel alustada hoopis akne ravist, mis on samuti naha vananemist ennetava toimega, ütles doktor Laasma.

SAGEDASEMAD MURED

Ilukliinikutesse lähevad inimesed eelkõige ikkagi lõtvunud naha ja kortsude korrigeerimiseks, naha pigmendi muutuste või punetuse raviks ning otsivad abi juuste hõrenemise ja liigse karvkasvu pidurdamiseks. «Meie kliinikusse pöördub ka järjest enam naisi intiimpiirkonna esteetiliste probleemidega ja sooviga oma keha proportsioone parandada,» selgitas doktor Laasma. Kui on kindel soov ja teadmine, millist protseduuri klient soovib, siis võib kohe ka protseduurile aja broneerida. Ent arst soovitab siiski esmalt konsultatsioonile minna, eriti kui tegemist on esmase kogemusega. Kuna konsultatsioon kestab umbes pool tundi, siis kiirema protseduuri nagu täitesüst või mõni väiksem laserprotseduur, saab sobivuse korral ka kohe ära teha. Ooteaeg protseduurile on kliinikutes erinev, tavaliselt nädalast kuni paari kuuni. «Näiteks meie kliinikus saab õdede juurde paari nädala jooksul aja, kuid minu järjekorrad ulatuvad enamasti kahe-kolme kuuni,» ütles doktor Laasma.

Kui inimene kardab meditsiinilisi protseduure, ent tahab siiski oma välimust kohendada, soovitab arst spetsialisti konsultatsioonile pöörduda ning kindlasti mitte oma hirme internetifoorumites surfates süvendada.

«Paratamatult jääme me kõik vanemaks ja kuna olen ka ise jõudnud ikka, kus võin juba märgata esimesi vananemisilminguid, siis olen eriti huvitatud nende ennetamisest võimalikult loomulikul, tervislikul ja efektiivsel moel,» sõnas doktor Laasma. «Kindlasti pole vähem tähtsad lisaks õigele nahahooldusele ka toitumine, liikumine, hormonaalne tasakaal, vitamiinid, mineraalid ja muu sarnane.»

Foto: Hanna Rebecca Tōnsberg

Enne seda, kui doktor Mari Laasma kolme aasta eest omanimelise ilukliiniku avas, töötas ta lastekirurgina.

Kuidas luua oma vannitoast lõõgastav oaas?

Mis oleks, kui selle asemel, et kodust spaahotelli mõnulema pageda, oleks sul endal päris oma luksuslik vannituba, mis annab spaa mõõdu välja ning kus ei pea muretsema teiste külastajate, hügieeni või lahtiolekuaegade pärast. Siin on mõned nipid ja nõuanded Sisustuslusti sisekujundajalt KristiinaLutsult, kuidas muuta tavapärane vannituba õdusaks ja rahulikuks paigaks, kus oma päevi alustada ja lõpetada.

Kuigi sul võib endal olla kindel soov ja nägemus oma unistuste vannitoast, aitab sisekujundaja visiooni realiseerida viisil, kus praktilised vajadused kohtuvad funktsionaalsuse ning elegantsusega. Esmalt selgitab sisekujundaja välja, milline on kliendi unistuste vannituba ning kohe järgmisena tuleb mängu küsimus, kui palju inimesi ja millisteks toiminguteks vannituba kasutab. «Siinkohal on oluline teada pereliikmete arvu ning ruumilogistikat – kes ja millistel aegadel vannitoas toimetab,» selgitas Kristiina Luts.

Ta täpsustas, et püüab võimalusel luua olukordi, mis väldib hommikusi järjekordi vannitoa ukse taga või muid sarnaseid ebamugavusi. Ruumilogistiliste probleemide kõrvaldamiseks on mitmeid erinevaid lahendusi – alates kahest valamukapist kuni kahe eraldiseisva tualettpotini.

Praktiliste probleemide kõrval töötab sisekujundaja ka vannitoa visuaalse küljega, et luua olemasolevate võimaluste piires kliendi jaoks võimalikult ideaalilähedane vannituba.

LÄBIMÕELDUD PLANEERING ON KÕIGE ALUS

Eksperdi sõnul algab hea ja toimiv sisekujundus läbimõeldud planeeringust ja seetõttu tuleks alustada küsimusega, kuhu paigutada vann, dušinurk, valamu ja tualettpott. «Sisekujundaja aitab

INIMESED ON ÜHA TEADLIKUMAD

VANNITUBADE KUJUNDAMISE

VÕIMALUSTEST JA PALJUD EELISTAVAD

NÄHA OMA VANNITUBA MÕNUSA

LÕÕGASTAVA OAASINA, MITTE

TRADITSIOONILISE MAAST LAENI

PLAADITUD PESURUUMINA.

kliendil leida kõige praktilisema paigutuse, nii et vannitoas on mugav toimetada, võttes arvesse ka ergonoomilisust. Nii võib olla kindel, et dušinurk jääb piisavalt suur ja tualettpotil istudes ei ole põlved pressitud vastu valamukappi,» ütles Luts.

Kristiina Luts, Sisustuslusti sisekujundaja

Läbimõeldud pisidetailid moodustavad elegantse üldpildi. Foto: Shutterstock

SISUSTUS

Sealt edasi tuleb mängu juba viimistlusmaterjalide ja sanitaartehnika valik, kus sisekujundaja aitab välja valida omavahel kokku sobivad tooted, võttes seejuures loomulikult arvesse ka kliendi maitset ja eelistusi. Lutsu sõnul kerkib viimistlusmaterjalide puhul sageli esile küsimus, millised seinad plaatida ning millised katta mõne teise efektse materjali, näiteks mikrotsemendi või muu sarnasega.

«Inimesed on vannitubade kujundamise võimalustest üha teadlikumad ja paljud eelistavad näha oma vannituba mõnusa lõõgastava oaasina, mitte traditsioonilise maast laeni plaaditud pesuruumina. Sisekujundaja ülesanne on soovitada erinevaid materjale ja võimalusi ning valitud tooteid kombineerida, mängides ka rõhuasetustega,» selgitas Kristiina Luts.

Kui vannitoa planeering on paigas ning on selge, kuhu erinevad elemendid asetuvad ning milliseid materjale või lahendusi keegi oma vannitoas rõhutada soovib (näiteks huvitava tekstuurplaadiga kaetud sein või seinanišina lahendatud riiul), tuleb mõelda valgustusele, et saavutada maksimaalne efekt.

Sisekujundaja sõnul toimivad strateegiliselt paigutatud akt-

HEA JA TOIMIV SISEKUJUNDUS ALGAB LÄBIMÕELDUD PLANEERINGUST

JA SEETÕTTU TULEKS ALUSTADA KÜSIMUSEGA, KUHU PAIGUTADA VANN, DUŠINURK, VALAMU JA TUALETTPOTT.

Kristiina Luts, Sisustuslusti sisekujundaja

Minimalistlik japandi stiil on viimasel ajal trendikas nii vannitubade kui ka muude ruumide sisekujunduses. Foto: Shutterstock

sentvalgustid hästi ka meeleoluvalgusena, mis samuti vannitoa õdusamaks muudab. Eriti hästi mõjub see muidugi neile, kes armastavad vannis käia ning sumeda valguse käes lõõgastuda. Kuid siingi ei saa unustada praktilist külge, et kõikideks vajalikeks toiminguteks oleks vannitoas piisavalt valgust. Näiteks meikimiseks peaks olema peeglivalgusti või valgustusega peegel ning ka laes peab olema piisavalt valgusteid juhuks, kui vannituba on tarvis koristada.

JAAPANI MINIMALISM JA SKANDINAAVIA HYGGE

Ent millised on siis selle aasta trendid? Kristiina Lutsu sõnul muutub sisekujunduses üha enam menukaks elegantne japandi stiil, mis on sümbioos Jaapani minimalismist ja Skandinaavia hygge’st. Selle mõjutusi tunnetab ta ka vannitubade puhul. Japandi stiilis vannitoa märksõnadeks on rahu, kergus, puhtus, naturaalsus ja looduslikkus. «Praktikas tähendab see mahedaid ja sageli neutraalseid värvitoone, naturaalseid materjale, nagu puit, kivi ja klaas ning mõningaid esilekerkivaid detaile, näiteks huvitava disainiga puidust dušipink, strateegiliselt asetatud toataim või stiilne sisustusaksessuaar,» rääkis Luts. Ta täpsustas, et japandi stiiliga sobivad eriti hästi luksuslikud tekstiilid –riiulisse asetatud puhtad rullikeeratud käterätikud või hoopiski vanni ette laotatud džuutvaip.

Kuid ka värvid pole kuskile kadunud. Rahuliku japandi stiili kõrval on sisekujundaja sõnul endiselt aktuaalsed julgema disainiga, värve ja mustreid rõhutavad vannitoad. Menukad on soojemad värvitoonid, näiteks virsikuroosa, kuldkollane ja samblaro-

heline. Mustrite puhul on taas populaarsust kogumas geomeetrilised motiivid. «Kui rääkida plaatidest, siis vahepeal põlu all olnud väiksema formaadiga plaadid teevad comeback’i, olles sageli kombineeritud värviliste vuukidega,» lisas Kristiina Luts.

Kui tahta kindlustada, et vannituba oleks ajakohane ka näiteks viie aasta pärast, siis on trendikindluse mõttes kõige turvalisemad neutraalsetes toonides ja spaa-stiilis sisustatud vannitoad. Sisekujundaja sõnul jääb enamiku inimeste jaoks ideaalne vannituba alati seostuma lõõgastuse ja sisemise rahu otsimisega. Seetõttu töötab alati hästi spaa-stiilis sisekujundus, mis hõlmab naturaalseid või sarnase väljanägemisega viimistlusmaterjale (näiteks kiviimitatsiooniga plaat), kvaliteetset sanitaartehnikat, puitmööblit, taimi ning luksuslikke tekstiile.

PISIASJAD ON OLULISED

Vannituba aitavad luksuslikuks muuta läbimõeldud detailid, leiab Kristiina Luts. Materjale tuleb valida nõnda, et need omavahel kokku kõlaksid, alates vannitoatarvikutest ja esteetiliselt hoiustatud pesemisvahenditest kuni samast sarjast pärit saunalinadeni ning diskreetse seinasisese paagiga tualettpotini.

Samuti peaksid nii vanni-, valamu- kui ka dušisegistid olema samast sarjast ning ühesuguse viimistlusega – olgu need siis kroomitud, mattmustad või hoopiski messingukarva. Kui vannituba on sisustatud kaasaegses stiilis, peaks ka segistite stiil olema vastav. Traditsioonilise või maalähedasema sisekujunduse puhul võiks kasutada retrostiilis segisteid.

«Tähelepanu tuleb pöörata ka segistite kvaliteedile ja funktsioonidele – näiteks on paljud segistid varustatud veesäästufunktsiooniga, mis on tänapäeval väga oluline argument,» rääkis Kristiina Luts. «Väikeste lastega peredes võiks eelistada termostaatsegisteid, et väikesed agarad näpud end ootamatult ära ei kõrvetaks.»

Vannitoale elegantse ilme andmisele aitab kaasa erinevate materjalide maitsekas kombineerimine seinaviimistluses, näiteks keraamilise plaadi võib kõrvutada puitpaneelide või mikrotsemendiga. Kristiina Lutsu sõnul tuleb igale vannitoale kasuks killuke rohelust.

KVALITEETNE TÖÖ

Kõige eelneva juures tuletab sisekujundaja Kristiina Luts meelde, et vannitoa väljanägemisest olulisemgi on seal teostatud tööde kvaliteet. Vannitoale peab olema tehtud korralik hüdroisolatsioon, dušinurgas peavad olema õiged kalded ning plaatide vuugid korrektsed ja ühesuurused. «Seega, kui sa pole oma oskustes kindel, ei tasu hakata ise vannituba ehitama või remontima –parem on palgata kogenud professionaal,» soovitas Luts.

«Vastasel juhul võib näiteks kehvasti teostatud veetõke olla tõsisemate kahjustuste põhjuseks konstruktsioonides ning sellega on juba palju keerulisem võidelda kui aegunud välimusega seinaplaatidega,» hoiatas ta.

Vannituba peaks olema lõõgastav paik, kus oma päevi alustada ja lõpetada.

Foto: Unsplash Home

Killuke rohelust muudab vannitoa elavamaks. Foto: Unsplash Home

INVESTEERIMINE

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger leiab, et rohesektorile puhub lähiaastatel pärituul.

Foto: Marilin Leenurm

Mari-Liis Jääger:

Teatavasti oli kõige õigem aeg investeerimisega alustada eile. Aga kui sa seda veel teinud ei ole, siis miks oleks hea alustada nüüd? Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger räägib, mida peab teadma enne investeerimisega alustamist, missugused on levinumad investeerimisega seotud hirmud ning millised trendid praegu selles vallas valitsevad.

Mari-Liis Jääger, miks tuleks investeerimisega alustada nüüd ja praegu?

Kõige olulisem on teada, et kui raha lihtsalt seisab pangaarvel, siis inflatsioon vähendab pidevalt selle väärtust. Teine põhjus, miks tuleks investeerida, on soov jõuda finantsvabaduse ja passiivse sissetulekuni. See omakorda annab rohkem võimalusi ja valikuvabadust ning kindlustab muretu vanaduspõlve ja on seeläbi kingitus ka järeltulijatele. Eduka investeerimise järel saad valida, kas ja mis koormusega tööl käia ning on rohkem aega tegeleda hobide ja muude asjadega, mis sind huvitavad. Või siis võid lihtsalt maailmas ringi vaadata.

Samuti annab investeerimisega tegelemine võimaluse end harida ning leida uusi sarnase maailmavaatega mõttekaaslasi.

Mida investeerimise juures enim kardetakse?

Inimestel on hirm seesuguste suurte asjade ja tegevuste ees, millest nad päris täpselt aru ei saa ning mis tunduvad keerulised ja vajavad süvenemist. Loomulikult kardetakse kaotada suure vaevaga teenitud raha. Aga seejuures tuleks mõelda, et kui sa kogu teenitud raha ära kulutad, siis ongi ju kõik raha kadunud ning pole lootustki paremale elujärjele. Kui investeeringud on hajutatud – see tähendab, et investeerid eri varaklassidesse, regioonidesse ja sektoritesse –, siis turgude languse mõju ei ole nii suur ning raha saab võimaluse kasvada.

Väga oluline on aru saada ka investeerimisega seotud riskidest. Kui pakutakse investeerimisvõimalust, kus on kõrge tootlus, siis peaks kohe küsima, mis on riskid.

Kust saab kõige lihtsamini nõu investeerimisega alustamiseks?

Kuna üha enam inimesi tegeleb investeerimisega väga aktiivselt, saad kõige lihtsamini ja kiiremini baasteadmised mõnelt asjatundlikult sõbralt või tuttavalt, kes on juba edukalt sel alal tegutsenud. Alati võib helistada panka ja leppida kokku kohtumise nõustajaga, kes aitab investeerimise põhitõed selgeks saada, vastab küsimustele, räägib hirmudest ja riskidest ning annab nõu edasiste võimaluste kohta.

Väga palju infot leiab ka taskuhäälingutest, ajakirjadest, raamatutest, näiteks Jaak Roosaare «Rikkaks saamise õpikust» ja muudest sarnastest teostest. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus jagab samuti kasulikku infot, näiteks saab vaadata Swedbanki investeerimiskooli videoid või tutvuda Swedbanki kodulehel alustavale investorile mõeldud infoga. Mis tuleks enda jaoks enne investeerimisega alustamist selgeks teha?

Esimese asjana tuleks mõelda lühi- ja pikaajalistele eesmärkidele, miks üldse soovitakse investeerimisega alustada. Kuhu sa tahad jõuda, mida saavutada? Pane paika oma investeerimisstrateegia, mis aitab pikal teekonnal järjel püsida.

Seejärel mõtle, kui pikal perioodil soovid investeerida. Kui tahad investeeritud raha uuesti kasutusele võtta juba aasta pärast, siis sellel ei ole mõtet. Investeerimine on pikaajaline tegevus, mis eeldab kannatlikkust ja pingetaluvust.

Tee endale selgeks, kui suurt riski oled valmis võtma. Kui soovid kõrgemat tootlust, siis on loomulik, et ka riskid on palju suuremad. Seetõttu pead olema valmis enam kaotama.

«Eesti inimeste investeerimiskäitumine läheb iga aastaga üha paremaks, kuid palju tööd on veel teha.»

UKRAINA SÕDA AVAS SAKSAMAA SILMAD

VENEMAA ENERGIASÕLTUVUSE OSAS NING

LÕPUKS VÕIME ÖELDA, ET ROHEPÖÖRE

TEEB EUROOPAS ESIMEST TÕSISEMAT

LÄBIMURDEAASTAT, MILLEST VÕIB

VÄLJA KASVADA PIKAAJALINE TREND.

Mari-Liis Jääger, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht

Mõtle läbi ka see, kui palju aega oled valmis investeerimisele panustama. Kui sa pigem eisoovi pidevalt turgude infot jälgida, siis oleks parem valida mõni fond, kus investeeringute juhtimisega tegeleb fondijuht, või siis globaalne indeksfond, kus investeeringud on rohkem hajutatud. Kui aga sind paeluvad numbrid, tunned investeerimise valla vastu huvi ja soovid end arendada, siis on mõistlik tutvuda erinevate ettevõtetega, nende finantsidega, lugeda blogisid ja osta üksikaktsiaid.

Veel kord, soovitan kindlasti enne investeerimisega alustamist otsida juurde lisamaterjali ning end selles vallas põhjalikult harida.

Rahaasjade kordaseadmist tuleks alustada oma pensioni ülevaatamisest – kas vastab tõele?

Jah. Enne teadliku investeerimisega alustamist tuleb alati vaadata, milliseid investeeringuid riik soodustab. Eestis on selleks teine ja kolmas pensionisammas, näiteks aasta jooksul kolmandasse sambasse paigutatud raha pealt saab igal aastal tagasi tulumaksu. Kui riiklikud maksusoodustused kasutatud, siis tasub vaadata muude investeeringute poole.

Milline on olnud seni investeerimiskäitumine Eesti inimeste seas?

Eesti inimeste investeerimiskäitumine läheb iga aastaga üha paremaks, kuid palju tööd on veel teha. Kui rääkida aktsiaturgudest, siis enam eimüüda esimese paanikaga nii lihtsalt oma positsioone ära ning uuritakse, mis on aktsiahindade liikumise taga. Üha enam tehakse pikaajalisi investeerimisplaane ning paljudel on isiklik investeerimisstrateegia, millest nad kinni peavad.

Mündi teisele poole jäävad inimesed, kes võtsid raha pensionikontolt välja ja maksid sellelt tulumaksu, kuid kogu raha seisab nüüd lihtsalt kontol edasi tingimustes, kus Eesti inflatsioon ületab 20protsenti. See eiole nutikas finantsplaneerimine. Millised on 2022. aasta pikaajalised ja lühiajalised investeerimistrendid?

Lühiajaliselt oli aasta alguses trend müüa kasvuaktsiaid ja osta dividendiaktsiaid. Viimastel nädalatel on taas enam kasvuaktsiaid vaatama asutud, sest on lootust, et inflatsioonitempo USA-s pidurdub ning USA keskpank on intresside tõstmise tempot pidurdamas.

2022. aasta esimene pool oli suurepärane fossiilkütuste tootjatele ja kaitsetööstuse ettevõtetele, halvemini läks tehnoloogiafirmadel, eriti neil, kes kasumit eiteeni. Ukraina sõda avas Saksamaa silmad Venemaa energiasõltuvuse osas ning lõpuks võime öelda, et rohepööre teeb Euroopas esimest tõsisemat läbimurdeaastat, millest võib välja kasvada pikaajaline trend. Viimasel ajal muutub üha teravamaks roheküsimus. Kas roheinvesteering on mõistlik ja võiks pikas plaanis olla kõige tasuvam?

Kõik sõltub hinnatasemetest. Kindlasti eisaa öelda, et roheinvesteering on alati kõige tasuvam, kuid kui ettevõte keskkonna eest hea eiseisa, on tal üha keerulisem konkurentsis püsida. Kas ja kuidas roheline mõtteviis praegu investeerimistrendides kajastub?

USA senatis on läbi minemas demokraatide 369miljardi dollari suurune roheenergeetika toetuseelnõu, mis on juunikuust alates antud sektoris paljude aktsiate hindu üle 30 protsendi ülespoole viinud. Haruldased pole ka 60-protsendised kuised kasvunumbrid. Lühiajaliselt võib siit tulla investorite poolt kasumite võtmist ja lühiajalist korrektsiooni, aga suures plaanis puhub rohesektorile lähiaastatel pärituul.

Kas soovitaksite roheinvesteeringut tavainimesele, eriti arvestades praeguseid energiahindu?

Kindlasti, aga alati on küsimus hinnas ja alternatiivides. Praegu muutub roheinvesteeringute tasuvusaeg üha lühemaks ning seetõttu on ka nutikas nende investeeringute poole vaadata.

SEITSE MÜÜTI RAHA SÄÄSTMISEST

JA INVESTEERIMISEST

1. Säästa suudavad vaid väga suure sissetulekuga ja rikkad inimesed. Tegelikult piisab säästmisega alustamiseks vähesest –kümnest-paarikümnest eurost kuus –, millest koguneb aastaga juba täiesti arvestatav summa. Kõige tähtsam on järjekindlus.

2. Ma eisaa endale säästmist lubada. Küsi parem endalt, kas suudad kulutada 10protsenti mõistlikumalt. Leia kokkuhoiukohad ja suuna see raha hoopis säästude suurendamisse.

3. Raha pole mõtet säästa, sest inflatsioon sööb selle ära. Kui su perel tekib ootamatu väljaminek, siis kas kasutate pigem sääste, mida on inflatsioon veidi purenud, või võtate kõrge intressiga tarbimislaenu?

4. Ma olen liiga noor, et säästa. Mida nooremalt säästmist ja investeerimist alustada, seda rohkem jõuad raha koguda. Liitintress teeb aja jooksul oma töö.

5. Ma olen liiga vana, et säästma või investeerima hakata. Kunagi pole liiga hilja alustada. Mõtle, mis ajal sa investeeritud raha kasutada tahad. Kui soovid raha kasutada juba järgmisel aastal, siis on mõistlik säästa ja otsida sissetuleku suurendamise võimalusi. Mida rohkem on aega, seda julgemalt võib eri investeerimisvõimalustele mõelda.

6. Ma kulutan raha, sest olen selle ära teeninud. Muidugi on oluline ka enda premeerimine. Et aga uitostud eimuutuks domineerivaks, tõmba oma tahtmiste ja vajaduste vahele piir. Et otsused oleksid paremini läbi mõeldud, arvuta enne iga suuremat ostu, mitu tundi tööd sa oled pidanud selle nimel tegema.

7. Raha säästmine tähendab loobumist väikestest rõõmupakkuvatest asjadest. Kuigi ka väikestest rõõmudest tuleb aja jooksul kokku suur summa, eitohiks nendest päriselt loobuda. Suurema kasu saamiseks vaata üle suur kolmik: toit, eluase ja transport. Võib-olla saad hoopis nende pealt kokku hoida. Allikas: Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus

Kust leida toiduelamusi?

Viis tunnustatud restorani Tallinnast ja kaugemalt

Suve algus üllatas kodumaiseid hea toidu austajaid ja söögikohti väga positiivselt, sest selgus, et juba mõnda aega olid Eesti restorane külastanud salajased Michelini restoranigiidi hindajad. Seda gastronoomiamaailma üht prestiižikamat tunnustussüsteemi olid eestlased pikalt oodanud. Restoranid NOA Chef’s Hall ja 180° by Matthias Diether pälvisid ka kõrgeima tunnustuse, auväärse Michelini tärni. Ent nende kahe kõrval tunnustasid hindajad ka palju teisi kodumaiseid söögikohti, millest valikut lugejale nüüd tutvustamegi.

Lahepere villa

Kloogaranna

Kloogarannas asuvasse elamusrestorani Lahepere Villasse saab minna kolmapäevast laupäevani, kuid ainult eelbroneeringuga. Eksklusiivsesse restorani mahub kuni 30 inimest ja igapäevaselt võetakse vastu kuni kuus seltskonda. Menüü uueneb iga kahe nädala tagant ning on koostatud vastavalt sellele, mida hooaeg pakub. Kuna Lahepere Villat peab perekond, siis pakutakse restoranis vaid tunnustatud peakoka Silver Saa neljakäigulist menüüd, mis koosneb eelampsust,

Restoranis pakutakse peakoka Silver Saa kahe nädala tagant muutuvat menüüd. Foto: Lauri Laan

eelroast, pearoast ja desserdist. Lastele on peakokk samuti oma menüü loonud. Lisaks Michelini tunnustusele pälvis Lahepere Villa resto meeskond eesotsas perenaise

Helen Vihtoliga ka Michelini parima teeninduse auhinna. Hindajad tõdesid, et perenaine tervitab iga külalist lahkelt terrassil, pakkudes restoranis erakordset mugavust ja külalislahkust. Peretütar aitab teenindada, perepoeg peseb nõusid ning peremees on oma kätega meisterdanud söögilauad ja palju muud.

Lahepere villa on pererestoran, kaasa on haaratud peakokk Silver Saa (vasakul).

Foto: Lauri Laan

Restoran Rado (Tallinn)

Moon (Tallinn)

Tallinnas Kalamajas aadressil Võrgu 3 asuv restoran Moon sündis selle asutajate suurest kirest Vene köögi vastu. 2009. aastal otsustasid praegused Mooni peakokad Roman Zaštšerinski ja Igor

Andrejev juurte juurde tagasi pöörduda ning avada restorani, kus pakutakse lihtsat, ent maitsvat slaavi toitu modernses võtmes. Moonis peetakse lugu lihtsusest, kohalikust toorainest, põhjamaisest kargusest ning loomulikult slaavi köögist. Muidugi pakutakse Moonis ka maitsvaid moonisaiakesi, kuid klientide pikaajaline lemmikroog on hoopis tatrapliinid.

MICHELIN TUNNUSTAS

38, Tallinn

Cru, Tallinn

Fii, Tartu

Gianni, Tallinn

Hõlm, Tartu

Horisont, Tallinn

Joyce, Tartu

Lahepere Villa, Kloogaranna

Lee, Tallinn

Mere 38, Võsu

Mon Repos, Tallinn

Moon, Tallinn

Paju Villa, Tallinn

Pull, Tallinn

Puri, Tallinn

R14, Tallinn

Rado, Tallinn

Ruhe, Neeme

SMAK, Tallinn

Tchaikovsky, Tallinn

Tuljak, Tallinn

Wicca, Laulasmaa

MICHELINI TÄRN

Noa Chef’s Hall, Tallinn

180° by Matthias Diether, Tallinn

BIB GOURMAND EHK HEA

HINNA JA KVALITEEDI SUHE

NOA, Tallinn

Härg, Tallinn

Fellin, Viljandi

Lore Bistroo, Tallinn

Mantel ja Korsten, Tallinn

ROHELINE TÄRN EHK

JÄTKUSUUTLIKKUS

Põhjaka mõis, Mäeküla

Fotografiska, Tallinn

RADO loojad on Slovakkiast pärit Rado ja eestlanna Triinu, kaks natuke hullumeelset inimest, kes otsustasid avada oma restorani kaks aastat tagasi, samal ajal kui teised uksi sulgesid. RADO restorane võib nüüd Eestis leida lausa kaks. Üks neist asub Tallinnas aadressil Vene 7, teine avati aasta eest Haapsalus aadressil Posti 7. Kõik, mida nende restoranides näha saab, on nad koos loonud. Menüü on hooajaline ja muutub lausa igapäevaselt, kuid seda koostades peavad kokad lugu lihtsuse ilust ning kättesaadava kvaliteedi kooslusest. Menüüst leiab nii liha- kui kalaroogi. Samuti on au sees taimetoidud ja veganitele leitakse ka alati midagi. Rado restoranides tervitatakse kliente, nagu nad oleksid saabunud oma hubasesse ja mõnusasse koju.

Restoran Mere 38 (Võsu)

Tallinnast umbes tunniajase autosõidu kaugusel väikeses Võsu asulas mere ääres asub ainus Lääne-Virumaalt Michelini giidi pääsenud restoran Mere 38. Võsu rannamändide all asuv restoran on ood sealsele kordumatule atmosfäärile ja pakub luksuslikku lõõgastumise võimalust. Menüüs on ühendatud klassika ja ootamatud kombinatsioonid peakokale Joonas Koppelile omases võtmes. Vahel sõltub menüü ka sellest, mida meri parasjagu annab, näiteks praegu võib seal maitsta kohalike kalameeste püütud räime. Käsmu lahe äärne restoran on maaliline kohtumispaik headele seltskondadele, kes hindavad kvaliteeti ja maitsvat toitu. Maitsva kõhutäie saavad nii mereanni- kui lihasõbrad ning loomulikult ka pere pisemad. Võsu restoranist Mere 38 kasvas välja Tallinnas asuv restoran 38, mida Michelin samuti tunnustas.

Hõlm (Tartu)

Tartu südalinnas asuv restoran Hõlm on paik, kus igaüks tunneb end oodatuna. Peakokk Sven Pärn hoolitseb esmaklassilise menüü eest, kus kõik detailid on hoolikalt läbi mõeldud, valmistatud ja serveeritud. Restoranile lisab erilist õhkkonda avatud köök, andes kliendile võimaluse nautida võrratut kokakunsti ning jälgida, kuidas tema roog taldrikule jõuab. Kokad kasutavad põnevaid tehnikaid, mille juures on olulisel kohal puhas ja kvaliteetne tooraine ning lihtsuse võlu.

Lydia hotellis asuv restoran Hõlm on tihedalt seotud oma loojate ajaloo ning oma asukohast tuleneva eripäraga. Au sees hoitakse Lydia G. Holmi elulugu ning tema 20. sajandi alguses kirjutatud retseptivihikuid, millest on nüüdseks välja antud kokaraamat ning kust restoran Hõlm sageli inspiratsiooni ammutab. Autori nimest on inspireeritud ka restorani nimi.

Restoran Mere 38 asub loomulikult Võsul aadressil Mere 38. Foto: Lauri Laan

Hõlma kokad ammutavad sageli inspiratsiooni Lydia G. Holmi retseptidest. Foto: Hõlm

Tatrapliinid: klientide lemmik. Foto: Lauri Laan

Restorani loojad Rado ja Triinu. Foto: Lauri Laan

Ehtekunstnik, kes loob iseenda taluõuel

Kuigi Eesti üks tuntumaid ehtekunstnikke

Kadi Veesaar unistas juba lapsepõlves kunstnikuametist ning oma moemajast, töötas ta pärast ülikooli 15 aastat hoopis IT vallas.

«Valisin Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel, aga tollane Kadi mõtles, et EKAst tulevad välja inimesed, kel pea pilvedes. Niisiis valisin hoopis rõivadisaini eriala Tehnikaülikoolis ning võtsin kõrvale IT-aineid,» rääkis Kadi Veesaar. Rõivadisainerina ei ole Kadi Veesaar siiski päevagi töötanud.

Ta asus tööle hoopis pangas, kus tal ka suurem IT-huvi tekkis. «Aga näpud hakkasid sügelema,» meenutas ta.

«Tarkvaraprojektidega töötamine on pikk ja väsitav protsess ning sa ei tunne, et saad midagi vastu. Sa ei tee kedagi rõõmsaks. Ma ei olnud enam rahul ning hakkasin otsima võimalusi, kuidas saaks rohkem ehteid ja käekotte teha, mis paistis mulle palju põnevam.»

Uuesti ülikoolis alustada ta enam ei tahtnud, sest kaks magistrit oli juba käes, kuid lõpuks veenis ta EKAt end avatud ülikooli vastu võtma. Otse teisele kursusele, ta tegi kaasa kõik praktilised ained ja isegi portfoolio kaitsmise. «Ajasin taga kogemust ja teadmisi, mitte diplomit,» selgitas Kadi Veesaar. Tehnilised oskused olid tal samuti suures osas olemas, sest ta õppis kaks aastat ehtekunstnik Krista Lehari käe all.

2015. aastal lõpetas Kadi Veesaar õpingud EKAs ning 2016. lahkus ta juba päevatöölt Skype’ist. «Jätsin suure raha ja pudrumäed ning läksin kunstnikuna õnne püüdma. Ma ei ole kordagi seda otsust kahetsenud. Kuigi praegu on keeruline aeg, ei kaota ma lootust ning kontorilaua taha tagasi minna ei kavatse,» rääkis ta.

Ehtekunstnik ei karda asümmeetriat.

Foto: Kadi Veesaar

TALLINNAST LÕUNA-EESTI TALLU

Veel üks asi, millest Veesaar IT-sektoris töötades unistas, oli oma talu. Ta oli olnud kümme aastat üksikema oma pojale, kui ta hakkas Tallinna läheduses sobivaid maamajapidamisi otsima. Samas sai ta aru, et kui ta valib maakodu pealinna lähedale, siis ei saa ta sellest ealeski vabaks ja peab pidevalt linna vahet sõitma. Kuna tema pere oli pärit Jõgevamaalt Palamuselt, hakkas ta ühel hetkel tõsiselt hoopis Lõuna-Eesti poole vaatama.

Selleks ajaks oli tal tekkinud suhe oma praeguse abikaasaga, kellega koos nad Tartumaale kolisid. Seal proovis Kadi Veesaar küll mõnda aega IT-tööd jätkata, kuid jättis selle peagi ning

KUI NAISED ISE ON KÜLLALTKI

PRAKTILISED, EELISTADES MUSTA, HÕBEDAT, MONOKROOMSET METALLI, SIIS OMA NAISTELE KINGITUSI TELLIVAD MEHED SOOVIVAD ALATI VÄRVE.

Kadi Veesaar, ehtekunstnik

pühendus kogu täiega ehtekunstile. «Kui ma ise tean, mida ma õnneks vajan, siis ma selleni lähen,» ütles Kadi Veesaar.

Oskused ja teadmised IT vallas aitasid Veesaarel ise püsti panna oma veebiäri ning fotohuvi tõttu pildistas ta ise kõik oma tooted ka üles. «Alustaja jaoks saavutasin stabiilse käibe üsna ruttu, aga praegu on väljakutse hoopis see, kuidas saaks nii, et ma kogu aeg tööd ei teeks. Tahan leida personaalse elu ja töö tasakaalu,» ütles Veesaar.

METALL ÜMBER SÕRME

Oma stuudio rajas ehtekunstnik iseenda taluõuele. «Mul on väga inspireeriv loomekeskkond,» rääkis ta. Kadi Veesaar selgitas, et tema puhul ei ole nii, et ta näeb lehekest ning siis tuleb inspiratsioon. Looming on tema jaoks abstraktne, inspiratsioon tuleb siis, kui ta käed materjali sees on, siis on pea vaba ja mõte läheb rändama. «Kuulan tuule kohisemist ja materjal uitab ise mu käte vahel,» näitlikustas ta.

Kadi Veesaare meelismaterjal on metall. «Kui võtan metallilehe või metalli mõnel muul kujul ning vaatan, kuidas see läheb lõõmutades üleni punaseks, laseb stressi välja ja lubab mul end allutada oma soovile, siis see on minu jaoks väga aukartustäratav. Mina, pisike naine, suudan selle metalli sõna otseses mõttes ümber oma sõrme keerata,» jutustas ta.

Kõige enam teeb Kadi Veesaar tööd vase, messingi, pronksi ja hõbedaga, kuid tulevikus tahab ta ehteid teha ka jaapani metallisulamist, mis on tema hinges erilisel kohal. «Mängin kõrgtehnoloogiliste viimistlustehnikatega, mis nõuab palju keerukat tööd ja kindlaid oskusi. Olen selle ise endale selgeks teinud,» rääkis ta.

Omanäolised keeruga metallist kõrvarõngad on Kadi Veesaare klientide seas väga menukad.

JÄTSIN SUURE RAHA JA

PUDRUMÄED NING LÄKSIN

KUNSTNIKUNA ÕNNE PÜÜDMA.

MA EI OLE KORDAGI SEDA

OTSUST KAHETSENUD.

Kadi Veesaar, ehtekunstnik

KLIENT ELAB HETKES

Ehtekunstnike kõige kiirem aeg aastas on november ja detsember, sest siis toimub palju peeneid jõulu- ja aastalõpupidusid, inimesed otsivad kingitusi ning edasimüüjad soovivad lisakaupa.

See on sageli aeg, kus Kadi Veesaare pere teda peaaegu ei näegi, sest ta veedab ööd ja päevad oma ateljees ehteid luues. «Eesti inimese tarbijakäitumine on hetkes olev,» selgitas ta. «On vähe neid, kes plaanivad ette ja tellivad ehteid kuuajalise tähtajaga. Sageli helistatakse disainerile sooviga saada ehe juba järgmiseks päevaks.»

See tuleb ilmselt sellest, et inimesed arvavad e-poodi vaadates, et kõik seal näidatud tooted on kohe saadaval, kuid tegelikult valmistab kunstnik neid enamasti tellimuse peale ning kiirreageerimine tähendab ööd stuudios, kättpidi metallis. «Olen nii paindlik kui võimalik ja tahan hoida neid kliente, kes otse minu poole pöörduvad. Aga tavaliselt teen aasta lõpus ühe kuuga kahe kuu mahu ehteid.» Üks Kadi Veesaare isiklikke eesmärke on tänavust aastalõpuhullust vältida ning ehteid juba varem ette valmistada.

ja metsa alt leitud puutükkidest

Materjal, millest lõpuks valmivad kaunid ehted, ei peagi olema kallis. Väärtuslikuks teeb ehte hoopis selle töötlemise viis ja hool, mille disainer sinna sisse paneb.

Eesti Kunstiakadeemias

ehtekunstnikuks õppinud Kaia

Saarna loomingut inspireerib tema kodusaare Hiiumaa rahu ja vaikus. «Mere ääres ja metsas uidates leian alati põnevaid puutükke ja muud materjali, mida ehete valmistamisel kasutada,» rääkis ta. Kaia Saarna eelistab looduslikke materjale, nagu näiteks virsikute ja nektariinide kivid ja Brachychitoni puu kaunviljad. Sageli kasutab ta ka vääriskive ja -metalle. «Mulle meeldib asjaolu, et tihti ei saada aru, millest minu ehted valmistatud on,» kõneles ta. «Põnevamaid materjale on Vahemereäärsed leiud, see projekt on mul veel käsil.»

Valik Kaia Saarna valmistatud looduslikest materjalidest kõrvarõngaid. Fotod: Kaia Saarna

MULLE MEELDIB ASJAOLU, ET TIHTI EI SAADA ARU, MILLEST

MINU EHTED VALMISTATUD ON.

Kaia Saarna, ehtekunstnik

mida on vaid üks eksemplar. Loomulikult tuleb

Kuigi suur osa ehteid tellitakse läbi Kadi Veesaare enda esinduse, tuleb palju kliente ka edasimüüjate kaudu. «Käin paar korda aastas disainiturgudel, et paremini aru saada, kes mu kliendid on,» rääkis ta. «Olen aru saanud, et minu kliendid on eeskätt naised, kelle elu on rohkem paigas, kes oskavad hinnata kvaliteetset ehet ning tahavad end millegi erilisega hellitada.»

Huvitav on tema meelest see, et kui naised ise on küllaltki praktilised, eelistades musta, hõbedat, monokroomset metalli, siis oma naistele kingitusi tellivad mehed soovivad alati värve.

loodus

kliendid on eeskätt naised, kelle elu on roh- kordumatu,

Kõige enam meeldib Kaia Saarnale valmistada kordumatuid ehteid, mida vaid üks eksemplar. Loomulikult tuleb tema käe alt ka sarnaseid ehteid, näiteks kadakamarjade kobarad, ent kõik ühe marjaga ehted on erakordsed nagu loodus ise. «Samuti on mu nektariini- ja virsikukividest valmistatud ehteseeria Eksootilised Viljad kordumatu, sest iga vilja kivi on erinev,» sõnas Kaia Saarna.

Kaia Saarna ehted on mõeldud julgetele naistele, kes soovivad ajatuid ehteid. Aga ta valmistab tellimuse alusel ka näiteks omanäolisi pulma- ja kihlasõrmuseid. Suviti viib ta läbi ehete valmistamise töötube.

Erakordsed ehted valmivad nektariinikividest

Fotod: Kadi Veesaar

Ferrari, Porsche või Lamborghini –see on elustiil

Kui uskuda transpordiameti ametlikku statistikat, siis sõidab Eesti teedel kõige enam musti ja halle bensiinimootoriga Volkswagen Passateid. Viie eestlaste seas

menukaima automargi hulgas on ka Toyota, Audi, BMW ja Ford. Luksusmargid Bentley, Porsche, Ferrari ja Lamborghini ei kajastu selles topis ilmselt kunagi, küll aga on neid viimastel aastatel kodumaal müüdud üha rohkem.

Kahe aasta eest augustis avas Soome suurim luksusautode maaletooja ja edasimüüja ning Ferrari ametlik hooldaja Luxury Collection Tallinnas Eesti esimese Ferrari esinduse. Kuigi eestlaste huvi superautode vastu paistis juba üle lahe, siseneti turule esialgu pigem ettevaatlikult, seades esimese aasta eesmärgiks nelja-viie superauto müügi. Kuid juba kahe nädalaga oli

Collection plaan täis – osteti kaks Ferrari 812 Superfasti ja kolm Ferrari F8-t. «Ferrari ostjatel ei ole ühte profiili, on iga taustaga inimesi. See auto võib olla elu unistus, et teha endale elutöö eest kingitus. Ferrari on nagu elustiil,» rääkis Ferrari Eesti esinduse juht Torsten Kihlman salongi avamise järel ning täpsustas, et paar ostjat olid juba pikalt oma Ferrarist unistanud, kuid mõni masin soetati ka emotsiooni pealt.

«Me olime kindlad, et eestlastel huvi on, see ei olnud ootamatu. Aga me ei olnud valmis, et see huvi nii suur on,» lausus Kihlman. «Olime väga positiivselt üllatunud. Muidugi on meil nüüd sihid palju suuremad.»

AINULT ETTETELLIMISEGA

Kahe aasta jooksul pole huvi superautode vastu raugenud. Praeguseni on nad Eestis müünud 47 Ferrarit, millest osa on praegu veel tehase ootejärjekorras.

Kuigi esindus müüb ka teisi automarke ning kasutatud luksussõidukeid, on Luxury Collectioni kliendid huvitatud peamiselt uutest Ferraridest. «Meie klient on ikkagi eestlane ja 95 protsenti uutest autodest, mida meie müüme, läheb eestlastele. Ülejäänud viis protsenti klientidest moodustavad enamasti Eestis elavad soomlased,» näitlikustas Kihlman. Kõige rohkem müünud mudelid Eestis on Ferrari F8 ja Ferrari Roma.

Jätkusuutlik sportauto Porsche Taycan sõidab elektriga ning on seejuures väga võimas. Porsche Taycani maailma esmaesitlus toimus 2019. aastal samal ajal Põhja-Ameerikas, Hiinas ja Euroopas. Foto: Auto 100

Ferrari Roma on eestlaste seas väga menukas. Selle mudeli nimi pärineb Rooma mütoloogiast ja nimetati Itaalia pealinna järgi. Foto: Luxury

ELEKTRIAUTO ON KÕVASTI VÕIMSAM

KUI SEE, MIS SÕIDAB BENSIINIGA. SEE SUPERAUTO ELAMUS ON SUUREPÄRANE.

Jussi Pärnpuu, Auto 100 juhatuse liige

«Eestlastel on raha kogu aeg olnud, aga praegu kasvaval huvil superautode vastu on mitu põhjust. Esiteks otsib raha inflatsiooni eest pelgupaika, teiseks on autode hinnad stabiliseerunud ja tohutu väärtuskadu vähenenud,» kõneles Pärnpuu.

Tema sõnul on autode hinnad viimase paari aasta jooksul läinud hoomatavalt paremaks, sest autod ei kaota ajas enam nii palju väärtust. «See väärtuskadu oli vahepeal lausa jaburalt suur,» leidis Pärnpuu. Sellele aitab tema hinnangul kaasa mõttelaadi muutus: varem tuli klient salongi ja oli kindel, et auto ostuhinnast tuleb kindlasti 10–15 protsenti alla saada, kuid nii see enam ei ole. «Väga paljud autod olidki müüdud suurte allahindlustega ning see mõjutas ka kasutatud autode hinda,» selgitas ta. «Aga nüüd on pakkumine ahenenud. Kiibikriis mõjutab kõiki, aga selle taga on ka laialt levinud toormekriis.»

MENUKAD MARGID

Auto 100 salongist välja veerevate luksusmasinate rooli keeravad pea alati eestimaalased. «Eestis on palju tublisid ettevõtjaid, eksport on meil olematu,» rääkis Jussi Pärnpuu. Tema sõnul on Lamborghinide puhul raske välja tuua eestlaste meelismudelit, valik on tasakaalustatud läbi tootevaliku. Porsche puhul on aga trend see, et vaid elektril sõitev Porsche Taycan müüb üha paremini.

Autosid valmistatakse tellimuse peale. Esmalt maksab klient tagatisraha ning siis läheb tellimus töösse Itaalias Ferrari ainsas tehases. Aasta või paari pärast saabki ta juba oma uhiuues luksusautos maanteed mõõta.

Luxury Collectioni klientuuri moodustavad pea täielikult ärimehed, kes saavad endale hinnalisi autosid lubada. «Eesti on väga jõukas riik, kus elab palju rikkaid inimesi, kuigi tavakodanik seda võib-olla ei näe. Eesti ettevõtetel läheb väga hästi,» rääkis Kihlman. Ferrari mudelite hinnad on erinevad, kuid Kihlmani sõnul maksab üks keskmine superauto 300 000 euro ringis. Kõige kallim auto, mis siiani Eestis müüdud, on Ferrari SF90 Stradale, mille eest pidi ostja välja käima pool miljonit eurot.

MÕTTELAADI MUUTUS

Ka luksusautode edasimüüja Auto 100 ei saa kurta klientide vähese huvi üle. «Meil on väga hästi läinud,» ütles juhatuse liige Jussi Pärnpuu. «Eelmisel aastal tegime rekordaasta ning tänavu ähvardab sama juhtuda,» lisas ta. Auto 100 salongist leiab selliseid luksusautosid nagu Bentley, Porsche ja Lamborghini. Selle aasta juuli lõpuga müüs Auto 100 salong 145 Porschet, 30 Lamborghinit ja 17 Bentley’t.

Kui keegi arvab, et elektriauto pole nii võimas nagu sisepõlemismootoriga auto, siis Jussi Pärnpuu lükkab selle kohe ümber. «Elektriauto on kõvasti võimsam kui see, mis sõidab bensiiniga. See superauto elamus on suurepärane,» ütles ta. «Elektriauto tehniline karakteristika teeb ta nii võimsaks, seda on ka lihtsam võimsaks teha. Seepärast on elektriautod üha populaarsemad.»

Tema sõnul on paljudel eestlastel elukohad ka LõunaPrantsusmaal, Hispaanias ja mujal Lõuna-Euroopas ning just nendes paikades tuleb elektriauto omamine kõige enam kasuks, sest paljude sealsete linnade südametes on sisepõlemismootoritega autodele kehtestatud ranged sõidukeelutsoonid. Seetõttu ei maksa elektriautot nii praktilisuse kui ka võimekuse poolest alahinnata.

EESTI ON VÄGA JÕUKAS RIIK, KUS

ELAB PALJU RIKKAID INIMESI, KUIGI TAVAKODANIK SEDA VÕIB-OLLA EI NÄE.

Torsten Kihlman, Luxury Collection Eesti esinduse juht

Lamborghini Urus on maailma esimene supersportmaastur ning selliseid liigub mitu ringi ka Eestis. Foto: Auto 100

Ferrari F8 on üks eestlaste meelismudeleid, mida toodetakse alates 2019. aastast. Foto: Luxury Collection