4 minute read
Ehtekunstnik, kes loob iseenda taluõuel
by Postimees
Kuigi Eesti üks tuntumaid ehtekunstnikke
Advertisement
Kadi Veesaar unistas juba lapsepõlves kunstnikuametist ning oma moemajast, töötas ta pärast ülikooli 15 aastat hoopis IT vallas.
«Valisin Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel, aga tollane Kadi mõtles, et EKAst tulevad välja inimesed, kel pea pilvedes. Niisiis valisin hoopis rõivadisaini eriala Tehnikaülikoolis ning võtsin kõrvale IT-aineid,» rääkis Kadi Veesaar. Rõivadisainerina ei ole Kadi Veesaar siiski päevagi töötanud.
Ta asus tööle hoopis pangas, kus tal ka suurem IT-huvi tekkis. «Aga näpud hakkasid sügelema,» meenutas ta.
«Tarkvaraprojektidega töötamine on pikk ja väsitav protsess ning sa ei tunne, et saad midagi vastu. Sa ei tee kedagi rõõmsaks. Ma ei olnud enam rahul ning hakkasin otsima võimalusi, kuidas saaks rohkem ehteid ja käekotte teha, mis paistis mulle palju põnevam.»
Uuesti ülikoolis alustada ta enam ei tahtnud, sest kaks magistrit oli juba käes, kuid lõpuks veenis ta EKAt end avatud ülikooli vastu võtma. Otse teisele kursusele, ta tegi kaasa kõik praktilised ained ja isegi portfoolio kaitsmise. «Ajasin taga kogemust ja teadmisi, mitte diplomit,» selgitas Kadi Veesaar. Tehnilised oskused olid tal samuti suures osas olemas, sest ta õppis kaks aastat ehtekunstnik Krista Lehari käe all.
2015. aastal lõpetas Kadi Veesaar õpingud EKAs ning 2016. lahkus ta juba päevatöölt Skype’ist. «Jätsin suure raha ja pudrumäed ning läksin kunstnikuna õnne püüdma. Ma ei ole kordagi seda otsust kahetsenud. Kuigi praegu on keeruline aeg, ei kaota ma lootust ning kontorilaua taha tagasi minna ei kavatse,» rääkis ta.
TALLINNAST LÕUNA-EESTI TALLU
Veel üks asi, millest Veesaar IT-sektoris töötades unistas, oli oma talu. Ta oli olnud kümme aastat üksikema oma pojale, kui ta hakkas Tallinna läheduses sobivaid maamajapidamisi otsima. Samas sai ta aru, et kui ta valib maakodu pealinna lähedale, siis ei saa ta sellest ealeski vabaks ja peab pidevalt linna vahet sõitma. Kuna tema pere oli pärit Jõgevamaalt Palamuselt, hakkas ta ühel hetkel tõsiselt hoopis Lõuna-Eesti poole vaatama.
Selleks ajaks oli tal tekkinud suhe oma praeguse abikaasaga, kellega koos nad Tartumaale kolisid. Seal proovis Kadi Veesaar küll mõnda aega IT-tööd jätkata, kuid jättis selle peagi ning
Kui Naised Ise On K Llaltki
PRAKTILISED, EELISTADES MUSTA, HÕBEDAT, MONOKROOMSET METALLI, SIIS OMA NAISTELE KINGITUSI TELLIVAD MEHED SOOVIVAD ALATI VÄRVE.
Kadi Veesaar, ehtekunstnik pühendus kogu täiega ehtekunstile. «Kui ma ise tean, mida ma õnneks vajan, siis ma selleni lähen,» ütles Kadi Veesaar.
Oskused ja teadmised IT vallas aitasid Veesaarel ise püsti panna oma veebiäri ning fotohuvi tõttu pildistas ta ise kõik oma tooted ka üles. «Alustaja jaoks saavutasin stabiilse käibe üsna ruttu, aga praegu on väljakutse hoopis see, kuidas saaks nii, et ma kogu aeg tööd ei teeks. Tahan leida personaalse elu ja töö tasakaalu,» ütles Veesaar.
METALL ÜMBER SÕRME
Oma stuudio rajas ehtekunstnik iseenda taluõuele. «Mul on väga inspireeriv loomekeskkond,» rääkis ta. Kadi Veesaar selgitas, et tema puhul ei ole nii, et ta näeb lehekest ning siis tuleb inspiratsioon. Looming on tema jaoks abstraktne, inspiratsioon tuleb siis, kui ta käed materjali sees on, siis on pea vaba ja mõte läheb rändama. «Kuulan tuule kohisemist ja materjal uitab ise mu käte vahel,» näitlikustas ta.
Kadi Veesaare meelismaterjal on metall. «Kui võtan metallilehe või metalli mõnel muul kujul ning vaatan, kuidas see läheb lõõmutades üleni punaseks, laseb stressi välja ja lubab mul end allutada oma soovile, siis see on minu jaoks väga aukartustäratav. Mina, pisike naine, suudan selle metalli sõna otseses mõttes ümber oma sõrme keerata,» jutustas ta.
Kõige enam teeb Kadi Veesaar tööd vase, messingi, pronksi ja hõbedaga, kuid tulevikus tahab ta ehteid teha ka jaapani metallisulamist, mis on tema hinges erilisel kohal. «Mängin kõrgtehnoloogiliste viimistlustehnikatega, mis nõuab palju keerukat tööd ja kindlaid oskusi. Olen selle ise endale selgeks teinud,» rääkis ta.
Omanäolised keeruga metallist kõrvarõngad on Kadi Veesaare klientide seas väga menukad.
JÄTSIN SUURE RAHA JA
PUDRUMÄED NING LÄKSIN
KUNSTNIKUNA ÕNNE PÜÜDMA.
MA EI OLE KORDAGI SEDA
OTSUST KAHETSENUD.
Kadi Veesaar, ehtekunstnik
Klient Elab Hetkes
Ehtekunstnike kõige kiirem aeg aastas on november ja detsember, sest siis toimub palju peeneid jõulu- ja aastalõpupidusid, inimesed otsivad kingitusi ning edasimüüjad soovivad lisakaupa.
See on sageli aeg, kus Kadi Veesaare pere teda peaaegu ei näegi, sest ta veedab ööd ja päevad oma ateljees ehteid luues. «Eesti inimese tarbijakäitumine on hetkes olev,» selgitas ta. «On vähe neid, kes plaanivad ette ja tellivad ehteid kuuajalise tähtajaga. Sageli helistatakse disainerile sooviga saada ehe juba järgmiseks päevaks.»
See tuleb ilmselt sellest, et inimesed arvavad e-poodi vaadates, et kõik seal näidatud tooted on kohe saadaval, kuid tegelikult valmistab kunstnik neid enamasti tellimuse peale ning kiirreageerimine tähendab ööd stuudios, kättpidi metallis. «Olen nii paindlik kui võimalik ja tahan hoida neid kliente, kes otse minu poole pöörduvad. Aga tavaliselt teen aasta lõpus ühe kuuga kahe kuu mahu ehteid.» Üks Kadi Veesaare isiklikke eesmärke on tänavust aastalõpuhullust vältida ning ehteid juba varem ette valmistada.
Ja Metsa Alt Leitud Puut Kkidest
Materjal, millest lõpuks valmivad kaunid ehted, ei peagi olema kallis. Väärtuslikuks teeb ehte hoopis selle töötlemise viis ja hool, mille disainer sinna sisse paneb.
Eesti Kunstiakadeemias ehtekunstnikuks õppinud Kaia
Saarna loomingut inspireerib tema kodusaare Hiiumaa rahu ja vaikus. «Mere ääres ja metsas uidates leian alati põnevaid puutükke ja muud materjali, mida ehete valmistamisel kasutada,» rääkis ta. Kaia Saarna eelistab looduslikke materjale, nagu näiteks virsikute ja nektariinide kivid ja Brachychitoni puu kaunviljad. Sageli kasutab ta ka vääriskive ja -metalle. «Mulle meeldib asjaolu, et tihti ei saada aru, millest minu ehted valmistatud on,» kõneles ta. «Põnevamaid materjale on Vahemereäärsed leiud, see projekt on mul veel käsil.»
Valik Kaia Saarna valmistatud looduslikest materjalidest kõrvarõngaid. Fotod: Kaia Saarna
MULLE MEELDIB ASJAOLU, ET TIHTI EI SAADA ARU, MILLEST
MINU EHTED VALMISTATUD ON.
Kaia Saarna, ehtekunstnik mida on vaid üks eksemplar. Loomulikult tuleb
Kuigi suur osa ehteid tellitakse läbi Kadi Veesaare enda esinduse, tuleb palju kliente ka edasimüüjate kaudu. «Käin paar korda aastas disainiturgudel, et paremini aru saada, kes mu kliendid on,» rääkis ta. «Olen aru saanud, et minu kliendid on eeskätt naised, kelle elu on rohkem paigas, kes oskavad hinnata kvaliteetset ehet ning tahavad end millegi erilisega hellitada.» loodus kliendid on eeskätt naised, kelle elu on roh- kordumatu,
Huvitav on tema meelest see, et kui naised ise on küllaltki praktilised, eelistades musta, hõbedat, monokroomset metalli, siis oma naistele kingitusi tellivad mehed soovivad alati värve.
Kõige enam meeldib Kaia Saarnale valmistada kordumatuid ehteid, mida vaid üks eksemplar. Loomulikult tuleb tema käe alt ka sarnaseid ehteid, näiteks kadakamarjade kobarad, ent kõik ühe marjaga ehted on erakordsed nagu loodus ise. «Samuti on mu nektariini- ja virsikukividest valmistatud ehteseeria Eksootilised Viljad kordumatu, sest iga vilja kivi on erinev,» sõnas Kaia Saarna.
Kaia Saarna ehted on mõeldud julgetele naistele, kes soovivad ajatuid ehteid. Aga ta valmistab tellimuse alusel ka näiteks omanäolisi pulma- ja kihlasõrmuseid. Suviti viib ta läbi ehete valmistamise töötube.