Vastutustundlik ettevõtlus 2022

VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS

Proovid oma majanduslikku, keskkondlikku ja sotsiaalset mõõdet lõimida ettevõtte igapäevategevusse, juhtimisse ja äristrateegiasse, aga tunned, et pusid üksinda?

LIITU VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE FOORUMIGA!

Liikmelisus on...

• stardipakett oluliste mõjukohtade kaardistamisega alustamiseks

• võimalus osaleda vastutustundliku ettevõtluse indeksis, kusjuures liikmetele sisaldub osalemine juba liikmemaksus

• pääs sündmustele ja koolitustele soodsamatel tingimustel ning liikmetele on mitmed tähtsad sündmused tasuta

• ruum tõstatada ise fookusteemasid, et oluline oleks ühiskonnas nähtav

• võimalus avaldada toetust ühiskondlike väljakutsete lahendamisele ka oma põhitegevuse kaudu

Erileht valmis koostöös Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga • Postimees 2022

ROHEPÖÖRE. Pangad on majanduse vereringe ja ühiskonna oluline osa, kes läbi oma finantseerimis- ja laenupoliitika saavad CO2 jalajälje vähendamise progressi toetada või pidurdada. SEB juhatuse esimees Allan Parik ja jätkusuutliku panganduse juht Evelin Allas räägivad SEB rohepöördest ja vastavad olulistele küsimustele.

Milline roll ja mõju on pangal rohepöördes?

Millised on panga otsesed tegevused oma jalajälje vähendamiseks?

Allan: «Suurima mõjuga on meie otsused, milliseid sektoreid ja projekte finantseerida, samas pöörame tähelepanu ka SEB panga enda otsesele jalajäljele: paberi kasutus, millist elektrit ettevõte kasutab, prügi sorteerimine, vee tarbimine, transport tööle ja kliendi juurde, komandeeringud. Samuti see, kuidas me suuname teisele ringile kasutatud kontorimööbli, nõustajate kostüümid ja IT-tehnika. Viimasel paaril aastal oleme läbi SEB Heategevusfondi toetanud paljusid turva- ja asenduskodudes elavaid lapsi IT-tehnikaga. Samuti koole üle Eesti – avanud arvutiklasse ja varustanud neid sülearvutitega, ikka selleks, et lastel oleks võrdsemad võimalused koroonaajal kodus õpinguid jätkata.»

Evelin: «Lisaks toetavad jalajälje vähendamist panga rohelised tooted ja teenused:

• Paberivaba kontor – teenindus ilma ühegi paberileheta, vaid digitaalne allkirjastamine. 2021. aastal oli sääst 151 km (kui panna paberipakid üksteise järele ritta) või u 3-tonnise auto massi võrra paberi kokkuhoidu.

• Biolagunevast materjalist pangakaart Maisic, pangakaart on valmistatud kokku pressitud söödamaisi ülejääkidest, mitte plastikust.

• Roheline laen suurettevõtetele, mille toel on Eestis ehitatud mitmeid päikeseparke ja disainitakse rohelisemaid lahendusi.

• Roheline liising elektriautodele

• Roheline kodulaen

• Roheline mikrolaen väikestelekeskmistele ettevõtetele, mille abil soetatakse päikesepaneele ja elektriautode laadijaid.

• Äpp MinuJalajälg, millega saab mõõta oma CO2 kulu. Äpi puhul on tegu panga kingitusega ühiskonnale. Seda saavad kasutada kõik inimesed ja äpp sisaldab põnevaid väljakutseid ning soovitusi, kuidas elada keskkonnasõbralikumalt.

SEB on viimased aastad olnud ainsana Eestis tegutsevatest pankadest jätkusuutliku kuldmärgise omanik. See on strateegiline ja teadlik liikumine keskkonnasäästlikkuse suunas läbi oma nõustamiste ja toodete-teenuste.»

Mõned konkreetsed sammud ja näited?

Allan: «Vastutustundlik pangandus on palju enamat kui rohepöö-

re. Tunnetame väga selgelt oma vastutust ühiskonnas laiemalt.

• Oluline on olla klientidele finantspartner, nõustada investeeringute tegemisel, aga samas ei saa märkimata jätta, kui aktiivsed me oleme sotsiaalsfääris:

• SEB on Kood Jõhvi toetaja;

• Samuti on iga-aastane ja väga oodatud rahatarkuse jagamine koolides üle Eesti.

• SEB-l on juba rohkem kui 15 aastat SEB Heategevusfond, läbi selle tegevuse aitame jooksvalt 1000 Eestimaal elavat last, kes hetkel elevad turva- või asenduskodudes.»

Evelin: «Oleme aktiivsed ettevõtluse ja innovatsiooni toetajad.

Näiteks saab tuua Junior Achievemendi, Ajujahi, eAkadeemia, Innovatsioonikeskused Tallinnas ja Tartus. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud Kasvuprogramm ning Master Cardi Lighthouse koostöö projekti.»

Kuidas töötajad rohepöördega kaasatud on?

Allan: «Töötajad on meie suurim vara ja neid ei tohi kindlasti ära unustada. Töötajate seas läbi viidud rahulolu-uuringud kinnitavad, et töötajate jaoks on oluline, et ettevõte on vastutustundlik ja jätkusuutlik ning toetab läbi oma tegevuse nii loodust kui kogukondi.

Tihti tulevad töötajad ise välja ideedega, mida saaks paremaks või loodussõbralikumaks muuta meie igapäevatöös, et olla keskkonnasõbralikumad – varasemalt mainitud Maisic ehk biolagunev pangakaart on samuti üks hea näide reaalseks tooteks vormunud ideest. Tänases konkurentsitihedas keskkonnas, kus võitlus talentide pärast on väga terav, ei ole vähetähtis ka konkurentsivõimelise motivatsioonipaketi pakkumine. Ühena vähestest Eesti ettevõtetest pakume oma töötajatele võimalust liituda tööandjapensioni süsteemiga. Sellega on liitunud üle 90% meie töötajatest.»

Kuidas mõjutavad kliimariskid ja muu sellega seonduv panga tegevust?

Allan: «Väga otseselt mõjutavad: milliseid projekte me finantseerime ja näiteks millistesse fondidesse paigutame klientide pensioniraha. Riskide mõjuanalüüs ja samuti kestlikku majandamist puudutav seadusandlus. Olulised tegevuse hindajad antud küsimuses on meie investorid ja kliendid. Oleme SEB grupis otsustanud, et me ei finantseeri enam uusi fossiilsetel kütustel baseeruvaid energiatootmise projekte ja samas oleme väga aktiivsed tuule-, päikeseenergiaprojektide finantseerimises.»

Millised on antud valdkonna lühiajalised ja pikaajalised trendid?

Evelin: «See on väga kiirelt kasvav valdkond ja pankadel on siin suur roll nii suunanäitajana kui koordineerijana-toetajana. Tervikuna on kriitiline esmalt saada pidama ja siis hakata sammhaaval vähendama keskkonda paisatavate kasvuhoonegaaside hulka. Nagu öeldud, see ei saa juhtuma üleöö, aga samme selles suunas on vaja astuda juba täna. Võti on roheline energia, see on alussisend kõigele muule.»

Allan: «Peame otsima nutikaid –kestlikke võimalusi ja tehnoloogiaid süsinikujalajälje vähendamiseks. Kuidas ja millisest toorainest me toodame, kus ja kuidas kasvatame, millega liigume? Millest toodame elektrit? Kuidas me kütame ja jahutame oma elu- ja tööruume? See kõik mõjutab meie jalajälge.»

2011 2012

2020 2021 2022

Roheline kodulaen

Roheline liising Paberivaba kontor

Roheline laen ettevõtetele

Maisic pangakaart

| SEB äpp

Roheline mikrolaen ettevõtetele

Vastutustundlik ettevõtlus tuleb selleks, et jääda – ja aidata meid läbi järgmiste kriiside

TRIIN TOOMESAAR

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht

Kuigi märksõ nad nagu vastutus tundlik ettevõtlus või hoopis lühendid CSR, ESG ja SDG on ettevõtetele, aga ka klientidele, partneritele ja kogukonnale ai na paremini teada, os kab üsna väike hulk inimesi piisavalt arusaadavalt selgitada, millega on tegemist või milleks see kõik hea on. Kuigi mistahes organisatsiooni juhtimine vastutustundlikest põhimõtetest lähtuvalt eeldab läbimõeldud eesmärgistamist nii keskkondlikus, sotsiaalses kui ka hea valitsemistava vaates, kipub üks või lausa kaks taburetijalga olema kolmandast märksa lühem(ad). Või on «taburetist» olemas vaid pealmine plaat, millele võiks isegi istmikku toetada, ent mida taburetiks siiski veel nimetada ei saa. Vastutustundliku ettevõtlusega kipub ka tihti olema nii, et kui asjad lähevad hästi, on mulje, et liiga palju pingutada pole vaja. Seega: kuni tõsisemaid väljakutseid ette ei ole tulnud, võibki tunduda, et «me juba teeme kõike vastutustundlikult, ei maksa üle mõelda».

Kui ettevõtet – või kogu ühiskonda – tabab kriis (või lausa mitu), võib aga selguda, et nii mõnigi vastutustundlikkust eeldanud valdkond oli tegelikult jäänud tähelepanuta, ent nüüd pole enam aega selle üle piisava põhjalikkusega mõelda, vaid taburetti tuleb tasakaalustada käigu pealt.

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi värske tegevjuhina tegi mind sel kevadel eriti uudishimulikuks, mida arvavad ettevõtted, kes ka pärast kaht pandeemia-aastat ja keset hoogu koguvat kliimakriisi, läbi erinevate hinnatõusude, tööjõupuuduse ja palgasurve ning ka kesk äsja Euroopat tabanud sõda on otsustanud (ikka) vastutustundlikult tegutseda – ja oma tegevust ka läbi vastutustundlikkuse indeksi analüüsida.

Mida nad vastutustundlikus lähenemises näevad? Milliseid – või kas üldse – takistusi on nende vastutustundlikkuse teekonnal olnud? Ja mida soovitatakse neile, kes selle tohuvabohu sees vastutustundlikkuse teekonnale minna kaaluvad?

Kokkuvõttes algab kõik juhtkonnast – ning samal ajal ka igast töötajast! Vastutustundlikkus juurdub ikkagi lõpuks seetõttu, et töötajad –juhtide eeskujul – on protsessi aktiivselt kaasatud. Sealjuures teadvustatakse, et vastutustundlik lähenemine ettevõtlusele on miski, mis on tulnud, et jääda – seda enam, et see aitab meid tegelikult kriisidest läbi ning parandab mh ettevõtte konkurentsivõimet.

Kaarel Suuk: «Üks meie strateegilisi eesmärke on luua parim töötajakogemus ehk inimesed tulevad alati enne masinaid.» Foto: Ensto Ensek AS

KAAREL SUUK

Ensto Ensek AS tegevjuht

Vastutustundlik ettevõtlus on Enstos meie igapäevatöö lahutamatu osa. Meil on tugevad strateegilised eesmärgid, mille järgi oleme Eestis töötanud juba 30 aastat (ja kogu Ensto Grupis juba alates 1958. aastast). Lähtume põhimõttest, et praegustele ja tulevastele põlvkondadele tuleb tagada võimalikult terve ja täisväärtuslik elu ja keskkond. Seepärast püüamegi oma otsuseid ellu viia nii, et arvestame alati mõjudega nii loodus-, majandus- kui ka sotsiaalsele keskkonnale.

Näiteks üks meie strateegilisi eesmärke on luua parim töötajakogemus ehk inimesed tulevad alati enne masinaid. Siin on omakorda peamiseks märksõnaks kaasamine. Andes inimestele võimaluse kaasa rääkida, kasvatame ühtekuuluvustunnet, aga seeläbi ka vastutust oma kaaslaste ees ja soovi omalt poolt ühiskonnale midagi tagasi anda.

Vastutustundliku ettevõtluse kontekstis tuleks takistuste ja väljakutsete asemel keskenduda võimalustele; see on laiem mõtteviis ja suhtumine. Ideaalselt vastutustundlikult ei suuda keegi ettevõtlusele läheneda: saame ju järjest rohkem aru, kui vähe me tegelikult teame, teeme ja oskame. Vastutustundlik ettevõtlus on pikk õpiprotsess. Ent olen üsna kindel, et vastutustundlik tegevus muutub tuleviku äritegevuses normiks. Osaliselt peegeldub see eriti just noorte mõtteviisis, kuid juba praegu kirjutatakse näiteks hangetesse CSR-tingimusi, millele vastav ettevõte saab konkurentsis eelise. Usun, et tulevikus ei ole vastutustundlik lähenemine enam pelgalt eelis, vaid vajalik tingimus konkurentsis püsimiseks.

Kui anda soovitusi, kust oma vastutustundlikkuse teekonda alustada, siis kõige tähtsam on inimeste ja kogu ettevõtte teadlikkuse tõstmine. Vastutustundlike otsuste tegemine, vastutustundlikult käitumine või jätkusuutliku lahenduse kasutusele võtmine – seda vastutust ei saa jätta väikesele grupile või ainult juhtidele. See teadlikkus peab olema laiapõhjaline, et insener teeks tootedisainis materjali või pakendi valikul jätkusuutliku otsuse, peab tal olema kompetents. Vastutustundlikud otsused algavad igast töötajast, vastasel juhul tegevusi kontrollima või juhtima hakates on see lisakulu, mitte võimalus.

Kaire Kuldpere: «Juhtkonna kaasatus ja motivatsioon teeb mistahes (vastutustundlike) väljakutsete vastuvõtmise ja takistuste ületamise lihtsamaks.» Foto: Utilitas

KAIRE KULDPERE

Utilitase keskkonnajuht

Peale pandeemia ja sõja Ukrainas, mis tõid esile ühiskonna haavatavad kohad, on globaalne temperatuur tõusuteel ning üha enam näeme Euroopas ja mujal maailmas kliimamuutustest tulenevaid ekstreemseid ilmastikunähtusi, sh metsatulekahjusid, kuumalaineid ning uputusi. Seega on meie hinnangul äärmiselt oluline saavutada energiasõltumatus, säilitada varustuskindlus ning samal ajal panustada kliimamuutuste leevendamisse.

Utilitas alustas rohepööret juba 2008. aastal ja alates sellest oleme investeerinud taastuva energia tootmisesse ja kaugküttevõrkude uuendamisse u 400 miljonit eurot. Seeläbi on meie süsinikujalajälg vähenenud umbes 70%. Möödunud aastal koostasime süsinikuneutraalsuse teekaardi «Vähesest nulli», mille olulisim eesmärk on hiljemalt aastal 2030 pakkuda oma klientidele energiat, mille tootmisel ei teki süsinikuheitmeid. Viimaste arengute tõttu energiaturgudel tegutseme aga selle nimel, et fossiilsete kütuste kasutamisest loobuda kavandatust märksa kiiremas tempos.

Peale mainitud teekaardi on meil teistele vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetele tähelepanu pööramiseks ka jätkusuutlikkuse ehk ESG-raamistik, milles seadsime eesmärgid keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude vastutustundlikuks juhtimiseks. Vastutustundliku ettevõtluse indeks annab omakorda võimaluse teha oma teekonnal vahekokkuvõtteid.

Seega on meie jaoks jätkusuutlikkus ettevõtte arengu ja visiooni loomulik osa, mille kaudu säilitada ja kasvatada oma konkurentsivõimet. Jätkusuutlikkuse teemadega tegelemise edasilükkamine võib sellelt arenguteelt eemale hoidva ettevõtte konkurentsivõimet juba lähitulevikus omajagu kahjustada. Näiteks pangad ning muud välispartnerid jälgivad üha enam ettevõtete jätkusuutlikkuse näitajaid ja soovivad teha koostööd just vastutustundlike ettevõtetega.

Sealjuures teeb juhtkonna kaasatus ja motivatsioon mistahes (vastutustundlike) väljakutsete vastuvõtmise ja takistuste ületamise lihtsamaks. Selle teekonna alustamiseks tulebki ettevõtte juhtkonnal läbi mõelda, kuidas jätkusuutlikkuse erinevad tahud mõjutavad ettevõtte konkurentsivõimet. Kui mõjud ja võimalik kasu on ilmsed – mida nad ka ilmselt on –, tekib ka plaan tegutsemiseks.

ETTEVÕTLUS 2022 Projektijuht: Rainer Lomp, rainer.lomp@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra triin.ploom-niitra@postimeesgrupp.ee Küljendaja: Martin Perens

Väljaandja: Postimees Grupp AS Koostööpartner: MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum/ Triin Toomesaar triin@csr.ee

ROHEPÖÖRE. Elame põneval ajal – ühelt poolt süveneb iga päevaga energiakriis, teisalt on käimas aktiivne rohepööre, mille eesmärk on jõuda energiatootmises süsinikuneutraalsuseni. Kuidas seda saavutada ja ühtlasi kriis seljatada? Ekspertide sõnul on vaid üks võimalus: liita omavahel erinevad energiatootmise võimalused, näiteks päikese- ja tuulepargid ning tuumajaam ja välistada järk-järgult fossiilsetel kütustel põhinevad energialiigid.

Mis aitaks võidelda energiakriisi vastu ja jõuda süsinikuneutraalsuseni?

«Kliimaeesmärgid on ambitsioonikad ning mõtleme kõik koos, kuidas jõuda aastaks 2050 süsinikuneutraalsuseni. Paraku sõltub Eesti energeetika täna veel väga suures osas fossiilsetest kütustest, nagu maagaas ja põlevkivi,» nendib Fermi Energia keskkonnajuht Diana Revjako. Fermi Energia soovib ehitada Eestisse Euroopa kõige keskkonnasõbralikumad uue põlvkonna väikesed (300 MW) moodultuumajaamad, mis annaksid olulise panuse Eesti energeetika keskkonna- ja süsinikujalajälje vähendamisse ning tagaksid seejuures ilmast sõltumatu, stabiilse ja hea hinnaga elektri. «Ma ei taha sugugi väita, et tuumaenergia on ainus energiatootmise viis. Ent käsikäes päikese- ja tuuleenergiaga oleks tuumajaam ainuõige valik andmaks meile stabiilsust, eriti hetkedel, kui päike ei paista ja tuul ei puhu. Kui vaadata erinevate riikide süsinikujalajälge reaalses elus, siis on selge, et ilma tuumaenergiata olevad riigid sõltuvad siiski suurel määral fossiilsetest kütustest (kivisüsi ja maagaas) (LINK: https:// app.electricitymap.org/map).

Meeldib see meile või mitte, kuid tuumaenergia tagab vajamineva stabiilsuse ning on võti jõudmaks soovitud süsinikuneutraalsuseni,» lisab Revjako.

Miks just tuumajaam? Sest tuumajaam võimaldab reaalselt dekarboniseerimist energeetikas – teame ju, et u 73% CO2 on pärit energeetikast. Kui Eesti tahab olla keskkonnasõbralik, energiasõltumatu ja samas ka energiat eksportiv riik, on vaja meil toota stabiilset ja rohelist energiat. Fermi Energia lähtub oma tegevustes sotsiaalse vastutuse põhimõtetest ja on enda jaoks määratlenud ka ESG põhimõtted. Üheks oluliseks Fermi eesmärgiks on väikese tuumajaama CO2 jalajälg – lähtume Rootsi eesrindliku ettevõtte Vattenfalli tuumajaama maailma ühest parimast CO2 jalajäljest, mis on 4,1 grammi kilovatttunni kohta. Kui väike see täpselt tuleb, selgub pärast lõpliku tarneahela välja kujunemist. Võrdluseks: kivisöe CO2 jalajälg jääb üle 300 grammi kilovatttunni kohta.

Tänane tuumaenergia on ohutu ning «salaja» seda ei ehita Fermi Energia üheks tuumpõhimõtteks on avatus. Iga sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtte kohus on arutelud kogukonnaga, teabe jagamine, aus ja avatud diskussioon ning jä-

relkasvu haridusse panustamine. Vaid sellisel kujul on tänapäeval võimalik vastutustundlikult toimetada. Selge on see, et tuumaenergia tekitab inimestes mitmesuguseid tundeid ja uuringud näitavad, et need tunded on seotud suuresti sellega, milline on inimeste teadlikkus antud valdkonnas.

Revjako ise on töötanud varasemalt põlevkivitööstuses ning ka talle ajas sõna «tuumajaam» esimesel korral hirmu peale, eriti pärast Tšornobõli katastroofi seriaali nägemist. Olles täna teadlik väikese tuumajaama tehnoloogiast ja ohutuspõhimõtetest, on ta veendunud, et tuumaenergia on üks ohutumaid ja puhtamaid energiatootmise viise. «Esiteks on tehnoloogia palju arenenud. Teiseks võetakse Eestis kasutusele praktiliselt kõige uuem saadaolev tehnoloogia ning kolmandaks elimineeritakse hoolika projekteerimise käigus kõik kriitilised kohad ja võimalikud negatiivsed mõjud. Tuumajaama ehitamine on täppisteadus, kus ei tehta mööndusi.»

Tuumaenergia alase teadlikkuse tõstmine ühiskonnas on Fermi Energia kohus, sest meie riigis puudub praktiline kogemus ses valdkonnas, samas eeldab antud energia kasutuselevõtt põhjalikku arutelu. «Diskussioon peaks olema sisuline, mitte fragmentidel või emotsioonidel põhinev. Sisuliseks aruteluks on vaja teadmisi valdkonnst. Seetõttu panustamegi aktiivselt teadmiste tõstmisse läbi erinevate arutelude, stipendiumite, suvekoolide ja ekskursioonide.»

Lisaks teadlikkuse tõstmisele ühiskonnas on Fermi Energia üks ESG põhimõtetest töötajate väga tugeva väljaõppe tagamine. Selleks käivad töötajad väljaõppel ja koolitustel näiteks Kanada ja Rootsi tuumajaamades, samuti rahvusvaheliste tuumaorganisatsioonide (IAEA) ja Soome ning Rootsi riiklike regulaatorite juures.

Kolmel Fermi Energia asutajal on ka tuumaalane doktorikraad.

Tuumaenergial on pikaajaline positiivne sotsiaalmajanduslik mõju

Fermi Energia äriplaan on tehtud nii, et planeeritava tuumajaama ehitamisse ei kaasata riigi vahendeid – tootmise toetusi ja subsiidiumeid Fermi Energia ei vaja. Samas suudetakse müüa elektrienergiat pikaajalise fikseeritud hinnaga 55–60 eurot megavatt-tund, mis on oluliselt soodsam tänastest tu-

ruhindadest. Seega oleks tuumajaam hea partner Eesti tööstustele, pakkudes neile pikaajalist stabiilset energiahinda. Täna on ettevõtjatel keerukas oma investeeringuid planeerida, kuna elektrihind on äärmiselt volatiilne. Tuumajaam tõstaks läbi soodsa ja pikaajaliselt stabiilse elektri hinna edukalt Eesti tööstuste konkurentsivõimet.

«Lisaks toob tuumajaama ehitamine mitmel viisil kasu kohalikule omavalitsusele, kuhu jaam tuleb. Seda tänu infrastruktuuri, tööhõive, ümbritseva keskkonna arendamise ning turismi ergutamise läbi tuumajaama kõrvale rajatava külastuskeskuse. Tuumajaamade vastu on maailmas suur huvi ning prognooside järgi külastab aastas ühte tuumajaama umbes 10 000 turisti. Seega annab külastuskeskus omakorda lisaboonuse kohalikele äridele ja ergutab turismi antud piirkonnas,» tutvustab Revjako.

Kuna tuumajaama eluiga on 60–80 aastat ja selle töös hoidmisega on hõivatud umbes sada keskmisest kõrgemalt tasustatud töötajat, on inimestel põhjust paikseks jääda. Seda enam, et Fermi Energia on oma projektis arvestanud umbes 40 miljoni euro suuruse investeeringuga kohalikku taristusse –ehitada välja teed ning elamurajoon tuumajaama töötajatele. Jaama kasutegur on üle 90% ja heitmeid tekib minimaalselt

Skandinaavias asuvad tuumajaamad töötavad 93% ajast, mis tähendab, et jaam toodab enamiku ajast energiat. Tuule puhul on sama arv 20–40%, kuigi ka tuulepargid on rajatud 100% võimsusega tööks, ehitusmaterjalid on kasutatud ja maa hõivatud. Kuna tuumaenergia kütus uraan on energiatihe, siis piisab Eesti vajaduse katmiseks aastas vaid 21 tonnist uraanist. Pealegi ei vajata tuumajaama ehitamiseks nii palju haruldasi või limiteeritud saadavusega metalle nagu päikesepaneelide ja tuulikute valmistamiseks. Tuumaenergia materjalide vajadus on kümme korda väiksem kui tuulikutel ja 16 korda väiksem päikesepaneelidel toodetud energiaühiku kohta.

Kuna tuumaenergia puhul pole tegemist põlemisprotsessiga, siis puuduvad sealt Virumaal tavaliselt probleemiks olevad õhuheitmed nagu SO2, tolm ja lõhnahäiringut tekitavad ained. Siiski peljatakse tuumajaama puhul tekkivaid kõrgradioaktiivseid jäätmeid ja tuumakü-

tuse tarneahela turvalisuse küsimusi tekib inimestel tihti. «Nii jäätmekäitlus kui tarneahel on tuumajaama puhul ääretult olulised ning meie eesmärk on juba projekteerimise käigus tarneahel paika panna ning arvestada lisaks kvaliteedile ja turvalisusele ka tarnijate CO2 jalajälge. Peame olema veendunud, et komponendid oleksid tulnud konkreetsest kontrollitud kohast, mitte kolmandatest riikidest, kus on kasutatud lapstööjõudu või tekitatud reostust. Seetõttu on meie partnerid näiteks Kanada ja Prantsusmaa, kelle tegevus vastab Euroopas seatud kõrgeimatele nõuetele,» selgitab Revjako. Ta lisab, et tuumaenergia jäätmetega tuleb samuti tegeleda hoolikalt, samas arvestades praktikat pole tõenäoline, et nendega midagi juhtub. «Jäätmeid tekib vähe ja neid plaanitakse esmalt taaskasutada Prantsusmaal. Pärast taaskasutamist jäätmed klaasistatakse, tänu millele ei reagee-

ri nad enam ümbritseva keskkonnaga. Pärast taaskasutamist tuleb jäätmeid jahutada mitukümmend aastat spetsiaalses hoidlas ning seejärel lastakse nad kilomeetri sügavusele graniitsesse kihti maa alla. Aja jooksul jäätmete kiirgus kaob – kuna nad on hästi pakendatud, nad pole reageerimisvõimelised ja asuvad allpool põhjavett, ei kujuta jäätmed endast mingit ohtu.»

Kui võrrelda kivisöe ja tuumajaama jalajälge, siis 1000 MW elektrilise võimsusega kivisütt põletav elektrijaam põletab kolm miljonit tonni kivisütt aastas ja tekitab seitse miljonit tonni erinevaid jääke, milleks on põhiliselt lenduvad gaasid, lendtuhk ja koldetuhk. Sama võimas tuumajaam kasutab 25 tonni uraani aastas ja tekitab vaid ühe tonni kõrgradioaktiivseid ümbertöödeldud jäätmeid, mida saab turvaliselt geoloogiliselt ladustada. Eestisse planeeritavast ühest 300 MW jaama tegevusest te-

kiks tuumajäätmeid viis kanistrit aastas. Kokku plaanib Fermi Energia ehitada kaks kuni neli väikest tuumajaama võimsusega 300 MW. Näiteks terve Baltikumi vajadus on neli sellist väikereaktorit.

INFO

Euroopa Liidu Teadusuuringute Ühiskeskus (Joint Research Centre – JRC) hindas tuumaenergia tootmise kogutsükli mõjusid nii kliimaeesmärkide kui ka keskkonnamõjude osas, pöörates erilist tähelepanu tuumajäätmetele. JRC raport kinnitas, et tuumaenergia tootmine ei kahjusta inimeste tervist ega keskkonda rohkem kui ükski teine jätkusuutlik energiatootmise tehnoloogia ehk tuumaenergia vastab roheenergia tingimustele, on jätkusuutlik ning sobib Euroopa Liidu taksonoomiasse.

Jäätmekanister ja Fermi Energia tehnoloogiajuht Marti Jeltsov.

GE Hitachi nägemus BWRX-300 väikereaktoriga tuumajaamast.

Ringmajanduse suurim valu: õigeid vastuseid otsitakse valedele küsimustele

KADI KENK

VEFi ringmajanduse teemavaldkonna juht

Ringmajandusele üleminek on otseselt seotud Euroopa Liidu sooviga pidurdada elurikkuse hävinemist ja sõltuvust imporditavatest maavaradest. Need maavarad on kas piiratud, peagi lõppemas või ebasõbralikes kätes ning neist sõltumine ohustab mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa Liidu suveräänsust.

Ometi käsitletakse ringmajandust ja rohepööret Eestis pahatihti kui moeröögatust või keskkonnakaitsjate tülikat pealetungi. Kuigi pealtnäha on roheline sõnavara aina selgem ning pingutatakse rohelisema kuvandi nimel, on teadlik ringmajandamine veel lapsekingades.

Julgen öelda, et Eesti ettevõtted jagunevad laias laastus kaheks:

1) Ettevõtted, kes oma põhitegevuses on üsna edukalt ringmajanduse põhimõtteid järginud alati, kuid ei teadvusta seda. Kvaliteetne toodang, reostuse vältimine ja lojaalne suhe kliendiga on hulga juhtide jaoks normaalne. Et nende ärimudeli kirjeldamiseks on võtta uued sõnad, nagu rohepööre, kestlik ärimudel või ringmajandus, on kõige rõõmustavam taipamine, mida koolitustel kohtame. Ja ringmajandusest teadlikuks saamine aitab vältida mõttetuid kulusid enda ’rohelisemana’ näitamiseks.

2) Ettevõtted, kelle ärimudel seisab lineaarse ületarbimise taburetil: tooda-tarbi-viska-ära. Kui siis nähakse vaeva vaid kuvandi muutmisega, kuid ei investeerita päriselt olulisse – ringsete ärimudelite otsimisse ja katsetamisse –, kasvavad ajas äririskid, mis aina tihemini realiseeruvad ja mille vastu ravimit polegi.

Muutustes peitub meeletu potentsiaal 20. sajandist pärit tootmis- ja tarbimismudelitele otsitakse lahendusi kõikjal. On hinnatud, et ringmajandus loob sadu kordi enam töökohti võrreldes tänase reaalsusega, kus suurem osa toodangust lõpetab prügimäel või põletusahjus. Ärimudelite ümbermõtestamine, aga ka neid võimaldavate tehnoloogiate välja töötamine annab võimaluse muutuda (all)töövõtjast tööandjaks –luua lisandväärtust, mis tooks rikkuse koju kätte. Näiteks ühekorrapakenditest vabanemisele otsitakse kirglikult lahendust kõikjal maailmas korduskasutussüsteemide näol. Kes töötab välja uudsed materjalitehnoloogiad, logistika- ja makselahendused ning siis maailmale maha müüb?

Et Eestis innovatsiooni tagant utsitada, on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (VEF) maale toonud hollandlaste välja töötatud ja üle maailma

rakendatud CIRCO ringdisaini programmi. Selle käigus on ettevõttel võimalik välja töötada ringseid tooteid ja teenuseid. Programmi käigus tekib selge arusaam, mida päriselt tähendab ringmajandus ning milliseid võimalusi see võib pakkuda oma ärimudeli arendamiseks või uute loomiseks.

Oleme tänaseks töötanud paarikümne ettevõttega, kes oskavad nüüd läbi ringdisaini ja ringsete ärimudelite oma tegevust mõtestada ja ringmajanduspõhimõtete juurutamiseks endalt õigeid küsimusi küsida.

Aga kui nemad on alles õppinud õigeid küsimusi küsima,

siis millised on need levinud valed? Mõned illustreerivad pudelikaelad, kuhu ringmajandamine on takerdunud:

Kas mu ettevõte saab ringmajanduses osaleda?

Absoluutselt iga ettevõte saab moel või teisel vältida jäätmeteket, planeerida toodete ja too-

te komponentide või materjalide elukaart, vajadusel asju parandada, ringlusse suunata ja ka kliente harida. Kui ettevõte on jõuetu suunama toote disainiprotsessi, on ta järelikult lähemal lõppkliendile, keda saab ometi harida, kuidas toodet õigesti kasutada, hooldada või kuhu viia, kui toode enam

kasutada ei kõlba. Business as usual on toota lühikese elueaga asju, millega pole pärast eluea lõppu midagi teha. See on kulu ja selle vältimisse saab panustada iga ettevõte, kes tootmisprotsessis osaleb.

Kas ringmajandus on jäätmekäitlus?

Nagu ütleb Maaülikooli professor Mait Kriipsalu: «Ringmajandus ei saa olla jäätmekäitlus juba sel lihtsal põhjusel, et jäätmekäitluse kohta juba on oma sõna.» Sisuliselt on ringmajandus hoopis kõik see, mis väldib asjade prügiks muutumist. Kvaliteetne toode saab luua väärtust, vahetades omanikku (nt autod, ehted, kinnisvara) või pakkudes tööd teenindussektorile (hooldus, remont, uuendamine). Kui asjade esialgne otstarve lõpeb, on ringmajandamine ka näiteks see, et asja osad või selle materjalid saavad toodetud uuteks toodeteks nii, et nende väärtus ei lange. Seega alumiiniumpurgist uue alumiiniumtoote tootmine on puhas materjaliringlus. Samas ookeaniplastist toodetud vaip enam omakorda millekski kasulikuks ümbertöödelda ei kõlba ja sellega lõpeb materjali elukaar pärast esimest ümbertöötlust siiski prügimäel või põletusahjus. Kas ringmajandus on see, kui mul jääke ei teki?

Joonisel väljendub toote ringmajanduslik saatus. Kasvatatud või kaevandatud materjalidele lisatakse tooteks saamiseks väärtust, mis on kõrgeim lõppkliendi kätte jõudes. Iga järgnev tegevus peaks olema seda väärtust säilitav ning kui see ei ole võimalik, suunatakse toote osad või materjalid tagasi uue toote tootmiseks. Kõik see on kõrget lisandväärtust ja töökohti loov majandustegevus. Peale selle väldib see jäätmetega ning uute toorainete kasvatamise või kaevandamisega seonduva kulu tekkimist.

Joonise autor Kenk, K. Kohandatud versioonist «Master Circular Business with the Value Hill», Elisa Achterberg (Circle Economy & Sustainable Finance Lab), Jeroen Hinfelaar (CIRCO), Nancy Bocken (TU

Kui ettevõte taotleb, et toode püsiks oma kasulikus väärtuses võimalikult kaua ning selle komponendid või koostisosad saaksid püsivalt – mitte vaid ühe või paar korda – ringelda, on vaja muuta ka seda, kuidas ettevõte oma tootest üleüldse mõtleb. Siin aitab alustuseks nendele kolmele küsimusele vastuse otsimine:

– Kuidas saaks toote tootmiseks kasutada teisest materjali?

– Mis juhtub minu tootega pärast müüki?

– Kes teenib raha minu müüdud tootega pärast tehingut?

Küsimus pole, kas ringmajandamisel on mõtet, vaid kui kasulik see saab olla.

See küsimus kummitab tootmisettevõtteid ehk kõige enam ja on ka ehe näide lineaarse majandusmudeli suurimast probleemist. Kui iga ettevõte mõtleb toote loomise juures ainult oma kitsale lõigule, tekibki olukord, kus jäätmekäitlejale jääb kätte hunnik prügi, mida kõlbab vaid ära põletada. Samas ettevõtted, kes suudavad tootmisjääkideta toimida, on küll väga efektiivsed, aga mitte tingimata ringmajandavad. Samm edasi on tööstussümbioos, kui ühe ettevõtte jääk on väärindatav teises ettevõttes sisendmaterjalina või hoopis energiana. Ringmajandav ettevõte ei küsi endalt ainult, kuidas vältida jääke enda tootmises, vaid küsib ka, kuidas tema toodang võiks igavesti väärtust loov olla.

Mida veel küsima peaks?

Lineaarselt mõtlevad ettevõtted ei küsi endalt, mis juhtus enne neid ja mis saab pärast. Nii teenitakse elukeskkondade ja inimeste arvelt, keda seadused ega kultuur ei kaitse. CIRCO programmis küsivad ettevõtted endalt terve jada küsimusi kogu oma toote elukaare kohta. Nii saab kaardistada, kus on toote elutsüklis suurimad väärtuskaod. Igasugune praegu veel eksisteeriv kadu annab tegelikult võimaluse tõsta ettevõtte konkurentsivõimet ning muuta ärimudel kestlikuks. Küsima peaks endalt seega küsimusi, mis aitavad ühtaegu ressursse säästa ja luua majanduslikku kasu. Kui planeeritav toode või teenus arendab kohalikku majandust, parandab elukeskkonda või on muul moel loodusele või inimestele kasulik, kuid ei tooda tulu, siis on tegu heategevusega.

Hollandlaste välja töötatud ja üle maailma rakendatud CIRCO ringdisaini programmi on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ka Eestisse toonud. Foto: CIRCO

Delft).

Allikas: Innovatsiooniprogramm

Kuidas teha nii, et aastal 2026 oleks pakendite korduskasutus Eestis osapoolte esimene valik?

KRISTIINA KERGE

Teeme Ära Sihtasutuse arendusjuht

Iga ettevõte, kes kasutab oma äri tegevuses ühekordseid plastist toidupakendeid ja joogitopse, peab rakendama ettevõttesiseseid meetmeid, et vähendada 2026. aas taks antud ühekordsete pakendite kasutamist – nii seisab kavandatavas eelnõus. Korduskasutuspakendite kasutuselevõtt on üks võimalus selleks.

Selle aasta alguses käivitus Innovatsioonitiimi vedamisel uus avaliku sektori innovatsiooniprogramm. Ühisel koostööplatvormil otsitakse lahendusi olulistele ühiskondlikele probleemidele, lõhkudes ja avardades piire.

Meie otsisime – ja otsime jätkuvalt – vastust küsimusele, kuidas teha nii, et aastal 2026 oleks pakendite korduskasutus Eestis mistahes osapoolte esimene valik.

Selles konkreetses innotiimis nuputavad ühiselt Teeme Ära sihtasutus, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinna linn, Toiduliit, Selver ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Nimetatud organisatsioonide esindajatest koosneva tiimi motivatsioonihüüe on: «Eesti ühekordsest pakendist vabaks!»

Ent ainult motiveeritud loosungitest mõistagi ei piisa.

Meie innotiim on programmi raames läbi viinud 28 eriilmelist intervjuud. Pakendite tavakasutajate kõrval intervjueerisime näiteks ka kaupluse-, restorani-, kioski- ja tanklakette. Tiim külastas erinevaid tootjaid ning ringpakendi lahenduste pakkujaid.

Neist intervjuudest on se-

ni koorunud kolm olulist taipamist takistustest, mida ületada, et korduskasutus võiks märgatavalt suureneda:

1. Inimestel on umbusk selle suhtes, kas korduskasutus on ikka keskkonnale ühekordsetest pakenditest parem;

2. Kauplejad omakorda kahtlevad, et tarbijad ei pruugi korduskasutuslahendusteks üldse valmis olla ning

3. Mistahes osapooled korduskasutuse ahelas on pisut äraootaval positsioonil ja selgete eesmärkideta. Seega isegi kui ootusi ja lootusi korduskasutusele üle minekuks on, varjutavad neid mitu korralikku kihti kõhklusi ja segadust, millest jagu vaja saada.

Õnneks aga tõusid intervjuudest takistuste kõrval esile ka neli põnevat ja mõjusat sekkumiskohta. Selliseid, mille pinnalt katsetada lahendusi, mis võiksid ikkagi aidata meid kõiki viia mugava ja motiveeriva pakendite korduskasutuse süsteemini.

Need sekkumiskohad on seotud pakendidisainiga, kasutusvaldkondade laiendamisega, olemasolevate korduskasutuse süsteemide skaleerimisega ja kasutajamugavusega.

Näiteks pakendiinnovatsiooni juures on oluline, et korduskasutuspakendi disain oleks kasutajasõbralik ja pakendi kvaliteet selline, mis võimaldaks seda sadu kordi pesta. Tähtis on ka, et tagatud oleks võimalikult kompaktne hoiustamine ja transport ettevõttele, kes neid – oma klientidega koos – kasutab.

Oleme mõistnud, et suure hulga kasutajate kaasatulemine eeldab lihtsat, mugavat ja arusaadavat korduskasutussüsteemi nii tarbijatele kui ka

ettevõtete töötajatele, sh kättesaadavat, ühest ja barjäärideta tagastusvõrku. Abiks kasutajate kaasatulemisel on ka hinnavõit võrreldes ühekordse pakendiga. Nii töötame selle nimel, et võimendada juba olemasolevaid korduskasutuslahendusi, muutes need kasutajasõbralikumaks ja tõmmates kaasa uusi osapooli.

Järgmiseks ongi meil plaanis katsetused iga etapi kohta.

Sealjuures on innovatsiooniprogrammil oluline roll selle uue normaalsuse – kus pakendite korduskasutus on Eestis osapoolte esimene valik –jaoks paljude erinevate kogemuste kogumine, et leida Eestile kõige sobivamad korduskasutuspakendi lahendused. Lahendused, mis on mõistlikud nii tootjatele kui ka tarbijatele, ning mille toimimisel võidab ka keskkond, olgu siis läbi vähemate jäätmete või hoopis kestlikuma ressursikasutuse.

Üksikisiku tasandil on igaühel meist juba täna võimalus minna poodi oma karbiga ja osta kaasavõtu kohv oma topsi. Aina enam ettevõtjaid õnneks juba soodustab korduskasutust ühekorranõude kõrval. Ent süsteemse muutuse jaoks on kõige tähtsam roll tarbija ees ikkagi ettevõtjatel, kes saavad luua uue normaalsuse, kus ühekordne kohvitops jääb sootuks ajalukku ja ringluspakendid on tavapraktika nii toidu- kui tanklapoest, nii kioskist kui restoranist kaasa ostes.

Ettevõtjatel on mõistagi vabadus valida oma äritegevuse jaoks paslikke edasisi samme. Julgustan siiski kasutama võimalust olla korduskasutuspakendi lahenduse väljatöötamise ja juurutamise juures esimeste hulgas. Hea võimalus selleks on anda endast märku: nii saad liituda juba sel sügisel algavate katseprojektidega.

Innotiim – mis loom see veel on?

Avaliku Sektori Innovatsioonitiim

Daniel Kotsjuba, Helelyn Tammsaar, Merilin Truuväärt ja Ave Habakuk

Avaliku Sektori Innovatsioonitiimi ülesanne on muuta Eesti avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks. Aitame ametnikel läheneda lahendamist vajavatele probleemidele uute nurkade alt, leida varem proovimata lahendusi, katsetada, kiirelt õppida ja koheselt lahendusi täiustada. Kasutame disainmõtlemist ja välearenduse praktikaid, mis pole seni avalikus sektoris just liialt levinud.

Veame eest 9-kuulist avalike teenuste arendamise innovatsiooniprogrammi, mis koosneb koolitus- ja koostööpäevadest, põhjalikest välitöödest (sh kasutajaintervjuudest ja vaatlustest), koosloomelistest aruteludest ning lahenduste testimisest. Programmi kandideerivad ja seal osalevad asutusteülesed tiimid, kuhu kuuluvad sama teenust arendavad või probleemi lahendavad inimesed erinevatest organisatsioonidest.

Innovatsiooniprogrammi suurimaks väärtuseks on võimaldada koostööd ja koos loomist. Tänaseks on toimunud viis innovatsiooniprogrammi, kus on osalenud 29 projekti ja 280 inimest rohkem kui sajast erinevast organisatsioonist. Toome oma projektide ja koolitustega kokku spetsialiste erinevatest riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustest, aga ka kolmandast ja erasektorist ning haridusasutustest. Just ühised välitööd, sellele järgnev analüüs ning koos väljatöötatud lahendusideed on tihtipeale võluvitsaks kiirelt kasutajasõbralike lahenduste väljamõtlemiseks, testimiseks ning elluviimiseks. Võimalust koostöös probleeme lahendada hindavad kõrgelt ka meie programmi osalised.

«Ma hindan kõige väärtuslikumaks ettevõtetega loodud kontakti, see on palju parem, kui on seni olnud ministeeriumis. See oli mu unistus! Ettevõtjad võtsid omapoolselt initsiatiivi üles: «Kuidas nüüd on selle projektiga? Kas me lähme edasi?»

Peame oma tegemistes oluliseks väledat liikumist ning lahenduste kohest, väikesel skaalal testimist, et kiirelt õppida. Kui ka peaksime millegagi põruma, siis pigem samuti väikselt ja saadud õppetunde koheselt rakendades.

Ühekordse plastpakendi probleemi lahendama asunud tiim on väga mitmekesine, hõlmates olulisi partnereid nii avalikust, kolmandast kui erasektorist. Innovatsiooniprogrammi kestel plaanime ühiselt käima lükata mitmeid katsetusi, et õppida, kuidas korduskasutuslahendused võiksid toimida nii toidutootmises kui restoranides, et mõista, millist õiguslikku raamistikku me selleks vajame ning kuidas jõuda korduskasutuslahendustega üha suurema hulga tarbijateni.

Biotoodete tootmine – samm

Põhjamaade suunas

Kõlab üllatuslikult, kuid esimese vabariigi ajal oli Eestis tugev puidu keemilise ümbertöötlemise tööstus ja teaduslik baas selle arendamiseks. Kui põlevkivitööstuse teadmisi ja traditsioone suudeti aastatega hoida ja edasi arendada, siis puidu väärindamine pöördus kahetsusväärselt loojangule. Samas nii metsarikkas riigis nagu Eesti peaksime ka täna suutma toota kasulikke tooteid kogu metsas saadavast puidust, mitte eksportima toorainet Skandinaaviasse, kus tootmist tehakse meie eest, luues kangaid, plaste, hügieenitooteid, aga ka miljoneid tulu ja tuhandeid töökohti. Keskkonnateadlikud tarbijad pööravad üha enam pilke säästlike materjalide poole, tõstes aastast-aastasse globaalset nõudlust biotoodete järele. Bio tähendab siin eelkõige taastuvatest materjalidest toodetud ja ümbertöötlemisele suunatavaid materjale. Juba sada aastat kasutatakse biomaterjalide tootmiseks puitu, millest eelmisel sajandil toodeti eelkõige erinevaid paberisortimente. Nüüdseks, tänu uutele tehnoloogiatele ja tehtud arendustööle, saab madalakvaliteedilisest puidust toota väga suure osa tarbekaubast, mida kaasaegne inimene oma eluks vajab.

Suurtööstusena on Viru Keemia Grupp alati tundnud huvi suurte, huvitavate tööstusprojektide vastu. Juba kolmandat aastat on tehtud usinat eeltööd Ida-Virumaale biotoodete tootmiskompleksi rajamise võimaluste uurimiseks. Tootmiskompleks kasutaks Eesti metsadest saadavat mädanenud, kõverat, kahjustatud puitu, et toota tooraineid kangatööstuse, farmaatsia ja kosmeetika jaoks. Tegemist on paberipuiduga, mida praegu kas põletatakse energia saamiseks või eksporditakse aastas ligi kolme miljoni tihumeetri ulatuses Skandinaaviasse. Veel enam, valmis biotooted imporditakse omakorda Skandinaaviast Eestisse tagasi, mis tähendab mõttetut süsinikku emissiooni, Eestile saa-

mata jäänud tulu ja potentsiaalselt ka kõrgemaid hindu. Ernst & Young on hinnanud, et sellise väärindamata puidu eksportimisega kaotab Eesti ligikaudu 300 miljonit eurot aastas, mis oleks meie riigile suureks abiks eriti praegusel keerulisel ajal.

Biotootmine – loomulik metsarikka riigi tunnus

Biotoodete tehased ei ole meie piirkonnas midagi uut. Täna töötab Soomes ja Rootsis erinevatel hinnangutel umbes 50 biotootmiskompleksi ja laiendamist või ehitamist ootab veel ligi kümme projekti. Soomes alustati just hiljuti mullu uue tehase ehitamist, mis toodaks aastas 1,5 miljonit tonni biotooteid. Laiemalt läheb Skandinaavias ligi 60% kogu metsaraiest biorafineerimisse. Seevastu Baltikumis ei ole ühtegi kaasaegset biotootmist ja tänu VKG plaanile oleks Eesti selles valdkonnas teerajaja.

VKG biotoodete tulevases valikus on tselluloosi, lahustuva tselluloosi, biokeemia ja bioenergeetika tooted. Edasi töötlemise arendamisel keskendub VKG ennekõike lahustava tselluloosi kasutusvõimaluste laiendamisele. Lahustuvat tselluloosi kasutatakse alates tekstiilkangastest kuni bioplastikuteni, mille uuendatud tootmistehnoloogiat arendab hetkel TalTechi inseneride meeskond eesotsas professor Andres Krummega.

Mis puudutab aga igale Eesti inimesele südamelähedast metsateemat, siis kuigi VKG kompleks kasutaks aastas ligikaudu 2–2,3 miljonit kuupmeetrit paberipuitu, räägime täna eelkõige eksporditava puidu ümbersuunamisest riiki sisse.

Lisaks saab puuduse korral importida vajaminev puit Leedust ja Lätist, kus hetkel tootmiste arendamisest ei räägita.

Suur pilt ja Eesti võimalused kliima toetamiseks

Lisaks CO2 emissioonide vähendamise eesmärgile on biotootmine rahvusvahelises kasvutrendis tingituna aina suu-

renevast vajadusest asendada naftatooteid taastuvatest materjalidest toodetud toodetega ning soovist vähendada puuvilla kasutamist rõivatööstuses.

Detailsemaks minnes on biotootmise roll rohelise tuleviku loomisel veelgi olulisem. Nii võimaldab biotootmine arendada biokütuseid ja peenkeemiat kosmeetika, farmaatsia ja teiste kõrgtehnoloogiliste tööstusharude jaoks. Näiteks täna tangivad meie piirkonna lennukid (hetkel küll osaliselt) Helsingis biokütusega ning EL nõuab juba, et osa õhutranspordist kasutaks teatud osakaalus biokütuseid. Tulevikus on trend mõistagi veel tugevam ja ilmselt hakkab hõivama ka maapealset transporti. Eestis pole aga alustatudki selle olulise suuna arendamisega. Jõuline liikumine biokütuste poole on mõistetav, sest erinevatel hinnangutel moodustavad just transpordisektori CO2

heitmed ligi 70% kogu Euroopa heitmetest.

Tagasi maa peale ehk numbrid ja julgeoleku argumendid Kuid vaatame otsa hetkeolukorrale – kus on VKG algatus täna ja mida see tähendab riigi ja Ida-Virumaa jaoks? Hetkel on VKG plaan hindamise ja uuringu faasis, mis kestab vähemalt aastani 2024. Kui mõelda ehitusele, siis see algab kõige varasemalt aastal 2025 ja kestab 2–3 aastat. Juba hetkel küünib investeeringu suurus miljardi euroni, aastatega see ilmselt kasvab ning tähendab muuhulgas ka otsest panustamist Eesti logistika-, keemia-, masina-, tehnika-, energeetika- ja arendus- ja teiste sektorite käibesse. Kompleks suudaks toota kuni 500 000 tonni biotooteid ning taastuvat elektri- ja soojusenergiat ligikaudu 730 GWh aastas, mis on praeguse tasemega võrreldes +35%. Eesti majandus-

se tooks arendusprojekt tagasi ligikaudu 250 miljonit eurot aastas.

Numbrite kõrval on äärmiselt oluline, et biotoodete loomine aitab toetada Ida-Virumaad, kuhu luuakse 250 otsest ja ligi 1000 kaudset töökohta, mida piirkond eriti vajab üleminekuajal. Lisaks tähendaks see olulist lisa KOV-idele, kes saavad jällegi investeerida kohalikku kogukonda. Uue tootmise loomiseks on Ida-Virumaa ideaalne asukoht, kus on aastakümneid tegutsenud edukalt põlevkivi- ja keemiatööstusettevõtted. See tähendab, et siin on juba olemas toimiv infrastruktuur, näiteks teed, veevarustuse trassid ja elektriliinid, ilma uusi ehitamata. Sellega vähendatakse oluliselt lokaalseid keskkonnamõjusid ja keskkonnakoormust – sisuliselt oleks tegemist olemasoleva infrastruktuuri taaskasutusega. Põh-

jamaade eeskujul järgib VKG kõige rangemaid Euroopa Liidu keskkonnanõudeid nii õhupuhtuse kui ka veepuhastuse ja -kasutuse osas. Tootmiskompleks hakkaks kasutama kaasaegseimat paindlikku KRAFT-tehnoloogiat, mis on puidumassi keemiliseks töötlemiseks parim võimalik tehnoloogia. Sama tehnoloogia valiku on teinud Skandinaavia suurimad biotoodete tootjad ja peamised arendamisel olevad suurprojektid.

VKG eesmärk on luua tootmiskompleks, mis toetab kohalikku majandust, Eesti kliimaeesmärke ning muudab Eesti puidu kodumaal väärtuslikuks tooraineks keskkonnasõbralikele materjalidele. Kogu projekti arendatakse avatult koostöös kohalike elanikega. Nii luuakse väärtust kõikidele osapooltele – kohalikule kogukonnale, omavalitsusele, riigile ning arendajale.

Puidu väärindamine on keskkonnasäästlik ning pika väärtusahelaga. Biotoodete ning nendest valmistatavate lõpptoodetega puutume meie igapäevaelus kokku igal sammul.

Südamega ettevõtlus parema homse nimel

MERILI GINTER

Impact Day peakorraldaja

Eestis kogub aina enam hoogu südamega ettevõtlus: ettevõtlus, mille peaeesmärk on lahendada mõnd ühis- või keskkondlikku problee mi. Märke südamega ettevõtlusest ehk sotsiaalsest ettevõtlusest leiab nii õpilasfirmadest kui ka Eesti suurimalt ettevõtluskonkursilt Ajujaht. Miks ja kuidas see nii on ning mida võib oodata tulevikus südamega ettevõtlusest, arutleb Baltikumi suurima jätkusuutlikkuse ning mõju festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.

Maailm seisab järjepidevalt erinevate katastroofide lävel. Keskmine temperatuur tõuseb, jäämäed sulavad ja veetase kerkib. Pärgviirus möllab, inimesed tunnevad end isoleeritult ja vaimne tervis saab uusi hoope. Ühismeedia mõjul polariseerume üha enam, kogu maailmas on poliitilisi erimeelsusi ning hinnatõus ehmatab nii meil kui mujal.

Ehk ongi need ja paljud teisedki probleemid andnud aluse südamega ettevõtluse populaarsemaks muutumisele. Kui esiti tekkisid südamega ettevõtted, et aidata vähemusgruppe ehk teisisõnu, et pakkuda sotsiaalhoolekannet, siis nüüd on valdkonnad laiemad. Sotsiaalset ettevõtlust näeb nii hariduses, tervishoius kui tööstu-

ses, aidates meil ühiskonnana jõuda lähemale säästva arengu eesmärkide täitmisele. Uue põlvkonna vajadused

Peale selle, et maailm meie ümber paratamatult vajab uudseid lahendusi valulistele probleemidele, soodustab sotsiaalset ettevõtlust ka järgmise põlvkonna tulek tööturule. Nimelt on just Z-generatsiooni jaoks aina olulisemaks kriteeriumiks töö valikul see, et töö oleks tähenduslik. On märgata tendentsi, et noor küsib juba tööintervjuul ettevõtte vastutustundlikkuse poliitika kohta. Ja südamega ettevõtlus on üks väljund Z-generatsiooni vajadustele.

Märke on näha kasvõi gümnaasiumis loodud õpilasfirmade seas. Selle aasta Eesti kolm edukaimat õpilasfirmat olid kõik sotsiaalsed ettevõtted, lahendamas mõnd olulist probleemi. Näiteks saavutas esimese koha õpilasfirma Drycyle, kes toodab taaskasutatud materjalidest jalgratta sadulakotte. Teise koha pälvinud Käpart aga loob tooteid, mille on maalinud ja kujundanud varjupaiga kassid, kusjuures 50% kasumist suunavad nad tagasi varjupaigas elavate loomade heaolu parandamiseks.

Ümbritsev keskkond

Kui südamega ettevõtlusest veel ehk nii palju ei räägita, termineid ehk ei teata, siis peavoolu on jõudnud teised seon-

duvad mõisted: rohepööre, ringmajandus, jätkusuutlik tarbimine, ka vastutustundlik ettevõtlus jpm. Kõik see suunab taas inimesi aina rohkem kasvõi alateadlikult mõtlema südamega ettevõtlusele: olgu siis vähemasti sotsiaalsete ettevõtete teenuste ja toodete valimisele või lausa sellise ettevõtte loomisele. Viimased aastad on Ajujahilgi populaarsuselt teine teema olnud sotsiaalne ettevõtlus.

Aina enam on tunda ettevõtluse muutumiseks survet ka klientidelt. Seetõttu võib varasemast kordadest enam märgata mistahes ettevõtete reklaame, mis peegeldavad ühel või teisel moel kestlikkust. See kõik sunnib liikuma esmalt vähemalt vastutustundliku ettevõtluseni – ning seejärel ühel hetkel ehk veelgi kaugemale, südamega ettevõtluse suunas.

Takistused südamega ettevõtetel

Kuigi kogu maailm aina enam soodustab südamega ettevõtete teket, on paraku nende teel palju takistusi. Võiks ju eeldada, et südamega ettevõtet on kuidagi lihtsam eest vedada? Tegelikkuses see nii ei ole.

Teravaim kriitika, mis südamega ettevõtlust ikka ja jälle tabab, seostub rahaga. Nimelt on levinud arusaam, et sotsiaalsel ettevõttel pole justkui põhjust küsida oma toodete-teenuste eest tasu, sest «see on ju hea asja nimel». See on väärarusaam, mis ei aita toimivatel lahendustel laialdaselt levida ning pärsib ka muidu sotsiaalse ettevõtlusega alustada soovivate inimeste motivatsiooni.

Peale poleemika õiglase tasu määramise ning küsimise ümber on südamega ettevõtet tavaettevõttega võrreldes keerulisem juhtida. Kui tavaettevõtte peamine muretekitaja on piisava tulu teenimine, siis südamega ettevõte tegeleb korraga kahe asja – tulu ja positiivse mõju – maksimeerimisega. Selline kombinatsioon muudab otsused tavapärasest keerukamaks ja võib tekitada lisapingeid. Samuti on sotsiaalse ettevõtlusega tegelevatel inimestel suurem tõenäosus läbi põleda, sest tegutsetakse suurema hüvangu nimel ning ületöötamine on libe tee suurema mõju saavutamiseks.

Südamega ettevõtluse

tulevik

Vaatamata valdkonna keerukusele on siiski tulevik sotsiaalsele ettevõtlusele helge. Aina enam tekib toetavaid organisatsioone ning algatusi, et südamega ettevõtlus saaks olema võimsam ja suurem. Näiteks sõlmisid 10. mail 23 organisatsiooni kolmest erinevast sektorist, alustades ministeeriumitest, lõpetades pankade ning tugiorganisatsioonidega, koostöökokkuleppe sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni

arendamise nimel. See on esmakordne suurem tahteavaldus erinevate partnerite vahel südamega ettevõtluse edendamiseks.

Ka toimub 7. oktoobril Põhjala tehases Baltikumi suurim mõju ja jätkusuutlikkuse festival Impact Day, mis saab teoks tänu üle 30 organisatsiooni koostööle. Selle festivaliga loodetaksegi nii mõnelegi artiklis mainitud takistusele leida lahendusi ning samas tutvuda juba olemasolevate südamega ettevõtetega. Tarbijale antakse võimalus mõelda, kuidas teha rohkem südamega valikuid, näiteks oma jalajälje vähendamiseks.

Kas ka südamega Eesti?

Praegu on Euroopa sotsiaalse ettevõtluse Meka Inglismaa, kus asutati pelgalt 2020. aastal rekordarv sotsiaalseid ettevõtteid – 12 000 . Meie naabril Lätilgi on mõnevõrra tugevam seis: olemas on ka eraldi juriidiline vorm sotsiaalse ettevõtte jaoks.

Kui Eesti on siiani tuntud peamiselt oma e-lahenduste ning idufirmadega, siis ehk tasub Eestit brändida ka kui riiki, kus õitseb südamega ettevõtlus? Potentsiaal olla eesku-

juks teistele on meil täiesti olemas, sest väikeriigis on uudseid lahendusi lihtsam testida ning ellu viia. Eriti tervitatav algatus on rohepöörde initsiatiiv, mida veab eest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning KredExi ühendorganisatsioon. Samuti on president Kersti Kaljulaid öelnud, et just Eesti peaks olema üks globaalse rohepöörde eestvedajatest. Ehk on käes võimalus seda ampluaad veelgi laiendada ning vaadata kaugemalegi keskkonna hoidmisest, seistes keskkonna kõrval hea ka kogu ühiskonna heaolu eest?

Südamega ettevõtlus ehk sotsiaalne ettevõtlus saab olema järgmine suur liikumine selles suunas, et iga järgmine päev saaks parem. Mõistatuseks jääb veel esialgu see, kes valdkonna arengut eest saab vedama ning kui suurelt. Võimalus seda tulevikku mõjutada on aga meil kõigil: kas valides südamega ettevõtete tooteid või teenuseid, osaledes südamega ettevõtlusega seotud sündmustel või alustades iseenda südamega ettevõttega. Saagem tuntuks mitte vaid kui mõjust rääkijad, vaid kui päriselt mõju loojad. Tegudele!

SÜNDIS SOTSIAALSE ETTEVÕTLUSE JA INNOVATSIOONI LEPE

10. mail liitusid sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostöökokkuleppega 23 organisatsiooni kolmest erinevast sektorist. Tegemist on esimese sellise koostööleppega, kus suur hulk mõjukaid organisatsioone näitavad tahet viia ühiskonda ja keskkonda positiivset mõju loovat valdkonda edasi. Sealjuures saavad leppega jätkuvalt liituda kõik soovijad.

Lepet ning seniseid liitujaid vaata www.sev.ee.

10. mail sõlmitud sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostöökokkuleppe allkirjastas üle 20 erineva organisatsiooni ministeeriumidest ettevõteteni, vabaühendustest ülikoolideni välja. Foto: Helen Hunt

Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht: hoolitseme selle eest, et ka järgmistel põlvedel oleks hea

Veel mõni aasta tagasi räägiti palju CSR (ettevõtete sotsiaalse vastutuse) valdkonnast, täna on selle tähendus laienenud ja saanud uue kolme tähega lühendi – ESG. Lihtsustatult tähendab see jätkusuutlikkust, seda nii looduskeskkonna, ühiskonna kui ettevõtte juhtimistavade vaates. Ootus on, et iga endast ja end ümbritsevast lugupidav ettevõte annab oma parima, et ka aastate pärast oleks maailmas hea elada. Swedbankis alustas möödunud aastal tööd Maris Riim, kes hakkas kujundama täiesti uut ametikohta – jätkusuutlikkuse valdkonnajuhi oma. Istume

Marisega Liivalaia kontori raamatukogus maha ning räägime temast ja jätkusuutlikkuse teemadest lähemalt. Tule kaasa!

Oled tänaseks üle aasta jätkusuutlikkuse valdkonnajuhina töötanud. Nagu spordireporterid küsivad –kuidas emotsioonid on?

Mitmekülgsed. Ma olin kohe alguses meeldivalt üllatunud, kui palju panga sees jätkusuutlikkusega seonduvatest teemadest räägitakse ja kui palju juba tehtud on. Üllataval kombel ka seespool isegi ei tajuta seda piisavalt. Me teeme palju rohkem kui räägime. Samas on see valdkond nii kompleksne, et sellest väga lihtsalt rääkida ongi omajagu väljakutse.

Aga mu süda on rahul, sest me astume iga päev samme, et olla igas oma tegevuses võimalikult jätkusuutlik.

Sa alustasid täiesti uuel ametikohal – jätkusuutlikkuse valdkonnajuht. Seega oled saanud seda ametikohta enda visiooni järgi kohandada. Mis on olnud kõige tähtsamad esimesed kolm teemat su töölaual?

Kõigepealt proovisin aru saada, kus maal praegu oleme ja kuhu on vaja edasi liikuda. See on tegelikult lõputu teekond, sest me kogu aeg areneme, ettevõte on suur ja selles kiiresti arenevas valdkonnas nullpunkti naljalt ei teki. Teise sammuna olen keskendunud meie sisemise teadlikkuse ja kompetentside tõstmisele, sest enne, kui me räägime klientide ja avalikkusega, peame ise uskuma ja end selles teemas kindlalt tundma. Näiteks kutsusime ellu jätkusuutliku reede inspiratsioonihommikud, rohesaadikute klubi, kliendihaldurite koolitused, viisime läbi arutelusid, mis aitaksid leida meie arenguvõimalusi jm. Kolmas samm on meie klientide kaasamine sellesse teekonda. Hetkel on eriti hea meel koostöö üle TalTechiga, kellega koos lõime ESG eksperdi programmi, mille esimese grupiga alustame septembris.

Kuna valdkond on uus ja mõneti keeruline, saame läbi niisuguse koostöö aidata Eesti ettevõtteid jätkusuutlikkusele üleminekul. Lisaks on meil väga hea jätkusuutlike toodete portfell, mis toetab kliendi jätkusuutlikke valikuid ja arengut. Tahan väga uskuda, et hakkame üle saama küsimusest «miks» on meil vaja seda üleminekut teha ja jõuda kiiremini küsimuseni «kuidas». Mõistan, et meil

on praegu ühiskonnas nii palju kriise ühekorraga, aga kui me nendest igaühega ei tegele, veereb lumepall aina edasi.

Miks on ESG vaates just E kõige enam fookuses?

E ehk keskkondlik jätkusuutlikkus on lihtsalt kõige uuem fookus ja hetkel ka kriitilisim.

Swedbank on aastaid panustanud ühiskonda nii läbi hariduse ja rahatarkuse, ettevõtluse ja noortespordi toetamise kui ka ettevõtte juhtimiskultuuri arendamise. Skandinaavia ettevõttena on keskkonnateemad jõudnud meie igapäevategevustesse juba aastaid tagasi, kuid on nüüd saanud strateegilisema fookuse. Kindlasti mängivad siin rolli ka Euroopa Liidu regulatsioonid, mis on seadnud finantssektori rohepöörde üheks veduriks. Aga lõpuks on kliimakriisil väga selge mõju ühiskonna jätkumisele tervikuna. Me lihtsalt peame hoolitsema selle eest, et ka järgmistel põlvedel oleks siin planeedil hea elada.

Mis sind oma töös köidab?

See on tõepoolest valdkond, mis on väärtuste vaates kasvanud mu külge aastatega ja olen väga tänulik, et saan sellesse nüüd igapäevaselt panustada. Surve on suur, tekitab ka omajagu stressi, ma ei salga. Aga sellel tööl on missioon. Oleme Rohetiigri asutajaliige ja mulle meeldib nende visioon Eestist kui esimesest kliimaneutraalsest riigist. Proovime pangana seda eesmärki igati toetada.

Mis on panga roll selle sama kliimaneutraalsuseni jõudmiseks?

Vaatame seda kahe sambana: meie enda kontoritegevuse kliimaneutraalsus ja kliimaneutraalsus läbi meie äritegevuse. Toetame riigi ja Euroopa Liidu plaani jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Sinna jõudmiseks vajab riik ja kogu maailm uusi lahendusi, innovatsiooni. Me peame keskkonda reostavad tegevused ümber kujundama. Mitte vaid energiasektoris, vaid praktiliselt kõigis sektorides. Eraisik saab oma tegevuses muutuda kliimaneutraalseks, kui tal on sobilikke tooteid ja teenuseid, mida tarbida. Enne seda tuleb suur töö teha ettevõtetel ja riigil. See on koht, kus pank tuleb appi rahastusega. Finantseerides rohepöördeks vajalikke tegevusi, saame kliimaneutraalsusele kõige enam kaasa aidata. Meie roll on ühel hetkel otsustada, kas me tahame reostavat tegevust finantseerida. Teeme olulisi otsuseid juba praegu. Näiteks fossiilkütuste tootmist me enam ei finantseeri. Oma kontoritegevuse jalajälje mõõtmise ja vähendamisega oleme tegelenud juba aastaid. Viimase kolme aastaga oleme vähendanud oma CO2 emissioone 60%. Samal perioodil oleme 100% oma emissioonidest kompenseerinud läbi ettevõtte, kes tegeleb metsade istutamisega. Sel aastal alustasime ka oma laenuportfelli jalajälje mõõtmist. Seega kliimaneutraalsuseni jõudmine on järjepidev töö.

Millise soovituse annaksid teistele ettevõtetele?

Jätkusuutlikkuse või ESG-ga me lahendame ühiskondlikke ja keskkondlikke kriise, aga selle oma strateegiliseks suunaks seadmine on ettevõttele konkurentsieelis. Ja ka vastupidi, kui ettevõte ei pea seda oluliseks, siis võib see saada saatuslikuks ja kajastub ühel hetkel nende pangakontol ja üldse mitte po-

sitiivses vaates. Selge on, et tahad või mitte, tarneahelad toovad selle surve nii või teisiti. Regulatsioonid survestavad samuti. Mõistlik oleks juba täna julgeid samme astuda.

Millest sa unistad? Kliimapositiivsest pangast. Küsimus ei ole ainult selles, kes suudab oma süsinikujalajälje ära mõõta, seda vähendada ja

vajadusel mõne muu tegevuse kaudu kompenseerida. Me peame tegema päris tegevusi, mis aitaksid korvata kahju, mida inimkonnana (ja äritegevusena) oma planeedile ja ühiskonnale teinud oleme. On väga positiivne, et järjest enam riike ja ettevõtteid seavad omale süsiniku vähendamise eesmärgid, aga aastal 2050 on natuke hilja hakata mõtlema nendele

taime-, putuka, loomaliikidele, kes selleks ajaks juba hävinenud on. Peame vaatama tervikpilti ja tegutsema paralleelselt. On päris suur väljakutse, millega pank või ükskõik milline muu ettevõte oma põhitegevuse kõrval tegelema peab. Me oleme selles kõik koos.

Merje Klopets Toetustegevuste juht

Juhtimiskultuuris peitub eduka, kaasaegse ja vastutustundliku ettevõtluse edu eeldus

ESG juhtide arenguprogrammi juht

KIUR LOOTUS

ESG juhtide arenguprogrammi lektor, EBS ECC juhtimis- coach

Soov ümbritse va elukesk konnaga tundlikumalt arvestada aitab silma vaadata tegelikele ettevõtluse panust vajavatele väljakutse tele. Ettevõtte aren guteel üks vastutustundlikkusega seotud küsimus ongi: kui sügavuti ol lakse valmis oma tegevuse mõjude mõtestamise ja juhtimisega minema?

Praeguseks juba üsna laialt levinud mõiste

ESG (Environmental, Social and Governance ehk keskkonna-, sotsiaal- ja hea valitsemistava teemadele keskenduv vastutustundliku ettevõtluse kontseptsioon on kasulik ettevõttele oma kavatsuste ja tegevussuundade analüüsimiseks. Kas ollakse ühis-

kondlike väljakutsetega kursis? Kas leidub valdkondi, milles on potentsiaali olla innovaatilisem?

Üks meie hea sõber ütles, et ebaküpset ehk vaid kasumikeskset ettevõtlust võiks võrrelda ainult monokultuuri kasvu soodustamisega metsamaadel: selline tegevus keskendub ühele liigile ega soodusta elurikkust, vaid pigem kahjustab seda. Ettevõtte mitmesugune rikkus võiks kajastuda aga näiteks tema sotsiaalses kapitalis, usalduslikes koostöösuhetes, inimeste tugevas vaimses ja füüsilises tervises ning hoitud elukeskkonnas. Need väärtused ongi täna ka üha sagedamini laual näiteks investeerimisotsuste, ettevõtete ostu- ja müügitehingute ning riskijuhtimise kontekstis. Suurest hulgast analüüsidest selgub veel, et keskkonnaga arvestavast ärist võidab majanduslikult nii ettevõte kui ühiskond ning õnneks on need teemad ka Eesti ettevõtete seas üha enam väärtustatud.

Kui keskkonnasuunalise-

le vastutustundlikule käitumisele pööratakse juba laialdasemalt tähelepanu ning luuakse ka riiklikke ja riikideüleseid kokkuleppeid sellega tegelemiseks, siis sotsiaal- ja valitsemistavade osas esineb rohkem küsimusi ja ebaselgust. Laiemalt vaadates võib öelda, et need teemad on seotud organisatsioonide juhtimiskultuuriga. Mida tähendab ikkagi sotsiaalselt vastutustundlik juhtimine?

Juhtimise ja juhtimisotsuste juures on mitmeid sotsiaalseid aspekte, millega arvestades saab öelda, kas tegemist on sotsiaalselt vastutustundlikult juhitud ettevõttega või mitte. Näiteks ettevõtted, kes investeerivad oma piirkondlikesse sotsiaalobjektidesse, luues niimoodi paremat keskkonda? Kahtlemata on sellisel juhul tegemist sotsiaalsetesse aspektidesse panustavate organisatsioonidega. Ent kui nõnda tegutsev ettevõte ei pööra paralleelselt tähelepanu oma töötajate vaimse tervise ja sotsiaalse toimetuleku teemadele, siis kas tegemist on ikka sotsiaalselt vastutustundliku ja jätkusuutliku organisatsiooniga?

Maailma suurim majandusorganisatsioon OECD annab meile kätte ühe väga olulise suuna sotsiaalselt vastutustundlikuma ettevõtluse poole liikumises.

Nimelt on OECD välja öelnud, et aastaks 2030 on töö- ja

õpikeskkonnas kõige olulisemad oskused sotsiaalsed oskused, tuues esile neist kaks – empaatia ja lugupidamine teiste vastu. Seega saab öelda, et üks sotsiaalselt vastutustundlik organisatsioon peab liikuma inimesekeskse juhtimise suunas. See tähendab, et tuleks kasvatada võimekust mõista erinevaid vaatenurki ning teha otsuseid nii, et see oleks kooskõlas ühiskondlike ja kogukondlike huvidega. Siinkohal tasub välja tuua, et vaatamata empaatia väga laialdastele tõlgendustele ei ole tegemist kaastundega. Teisisõnu: empaatiline juht ei pea tegema otsuseid ainult teiste tunnetest lähtuvalt, kuid ta peaks suutma mõista oma otsuste ja tegude tagajärgi, vaadates ja mõtestades neid teiste positsioonilt.

Veel kolm kümnendit tagasi ei peetud juhi ja juhtimiskultuuri puhul selliseid oskusi ja põhimõtteid esmasteks, ent täna on need muutumas peamisteks kriteeriumiteks töökoha valikul. Kui

otsene juht ei mõista töötajat ega tunne siirast huvi tema käekäigu vastu, langetatakse kiiresti otsus töökoha vahetamiseks. Vaatamata suurele tööpuudusele teatud piirkondades oleme ometi jõudnud aega, kus head töötajad saavad valida endale keskkonna, kus nad soovivad viibida – ning isegi esitada oma tingimusi.

Oluline on ka märkida, et kui organisatsioon on teinud otsuse saada vastutustundlikumaks ettevõtteks, võib tegu olla suure muudatusega, mis võib olla keerukas ja pahatihti ka valulik protsess. Muudatuste juurutamisel on oluline, et kõik mõistaksid nende vajalikkust ning usuksid, et see on parim võimalik tee edasi. Kui organisatsioonis valitseb täielik usaldus juhtide vastu, on palju kergem uuendusi sisse viia. Seega võib julgelt väita, et selliseid tegevusi planeerides tuleb esimese asjana üle vaadata, kas tänane juhtimiskultuur toetab sujuvat hüpet uude arengufaasi.

Töökeskkonna rahulolu-uuringud näitavad, et 70 protsendil juhtudest on rahulolematus seotud just otsese juhiga. 65 protsendil juhtudest on inimesed valmis oma lahkumisavalduse tagasi võtma, kui nende otsene juht või juhtkonna liige tunneks siirast huvi nende vastu. Kui mõelda, et kõik muud põhjused moodustavad kokku ainult kolmandiku, ei saa sellest kriteeriumist kuidagi mööda vaadata. Kogu sellele teadmisele tuginedes võib kõhklemata väita, et organisatsioonid, kes ei tee täna pingutusi sotsiaalselt vastutustundlikuma juhtimise juurutamise osas, ei ole homme enam konkurentsivõimelised tööandjad. Samuti ei tasu alahinnata tänast info liikumise kiirust ja leviala. Üks rahulolematu töötaja saab oma kogemust ja pettumust levitada üllatavalt kiiresti ja laiapinnaliselt ning organisatsioon, kus ei soovita luua inimestekeskset organisatsioonikultuuri, ei jää enam (kauaks) saladuseks kellelegi.

KES JA KUS SAAB AIDATA ÜHEL ETTEVÕTTEL VM ORGANISATSIOONIL

SEDA KÕIKE PAREMINI LÄBI MÕELDA?

Näiteks on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Estonian Business School, PriceWaterhouseCoopers ja Miltton New Nordics vastutustundlikkuse toetamiseks pannud koostöös kokku ESG juhtide arenguprogrammi, mis stardib juba 2022. aasta sügisel. Programmi suurim väärtus on oma ala praktikute kogemuste jagamine seoses erinevate ESG ja ringmajanduse teemadega. Läbivad teemad on ringmajandus ja kaasaegsed juhtimisteooriad ja -praktikad. Vt lisa https://www.ebs.ee/esg-juhiarenguprogramm

KRISTIINA ESOP

Kui keskkonnasuunalisele vastutustundlikule käitumisele pööratakse juba laialdasemalt tähelepanu, siis arusaam, mis on sotsiaalselt vastutustundlik juhtimine, vajab veel omajagu õppimist. Foto: Kevin Curtis

Elektriautode laadimisvõrk laieneb jõudsalt, peagi järgneb sõidukite arvu kasv

Veel aasta tagasi võis fossiilkütusel töötava ja elektriauto vahel valides õlgu kehitama jääda, aga tänaseks on elektriauto juba selgelt mõistlikum valik. Kuigi autotootjatelt nõutakse fossiilkütustel töötavate autode tootmise lõpetamist 2035. aastaks, on paljud ettevõtted üleminekutähtaja veelgi lähemale toonud.

Selline trend näitab, et elektriautod muutuvad paljude jaoks kättesaadavamaks ning on sõiduvahendina üliperspektiivikas valik neile, kes soovivad panustada kliimaneutraalsesse transporti.

Tänaseks mõistame elektriautodele ülemineku soovi eriti hästi. Terendav kliimakatastroof, ebakindlus kütuseturgudel, metalli kallinemine, kiibikriis ning ülemaailmne segadus tarneahelates on pannud autotootjad oma tootmisprotsesse ja toodangut läbi mõtlema ning püüdlema üha kindlama tuleviku –säästliku tootmise ning elektriautode poole.

Samuti muutuvad üha vastupidavamaks elektriautode akud.

Kui veel eelmise kümnendi alguses sai ühe elektriauto akutsükliga sõita 100–150 km, siis uuemad autod võimaldavad kuni 500-kilomeetrist läbisõitu. Kui peaks ette tulema pikemaid sõite, siis on juba praegu Eestis arendamisel laadimisvõrk, millega saad auto samalaadselt «tangitud» nagu seni fossiilkütusetanklates. Kui näiteks iga 300 kilomeetri tagant 15-minutine laadimispaus teha, mille jooksul veidi keha kinnitada või silmi puhata, saab energiat nii auto kui ka autojuht ning peatselt võitegi jälle ühes teele asuda.

Elektrisõidukite hind võrdsustub lähiaastatel tavasõidukitega

Tavapäraselt inimestel nii pikki sõite päeva jooksul ette võtta ei tule ning autot võib laadida mugavalt kodus, tööl või kaubanduskeskuse parklas sisseoste tehes.

«Sisuliselt võib sellist autot võrrelda nutitelefoniga: hommikul võtad kaasa, kasutad päeva jook-

sul nii, kuis vaja ning õhtul magama heites paned telefoni taas laadima. Suuremale osale meist on selline liigutus loomulik ning teeme seda suuresti automaatselt, hoolimata sellest, kas telefon tegelikult laadimist vajab või mitte. Mõistagi võib aku väiksema kasutuse puhul kesta ka mitmeid päevi ning täpselt samuti töötab see ka elektriautodega,» kommenteerib Eleporti laadimisvõrgustiku regioonijuht Martin Raadik.

Keskkonnasäästlikkuse tegur heitgaasidelt on elektriautode puhul ilmne. «Kui sisepõlemismootoriga autol kulub 30% kütuse põlemisest saadud energiast, et autot edasi viia ning 70% eraldub lihtsalt soojusena õhku, siis elektriautol kulub edasi viimisele 90% energiast, mis on salvestatud otse akudesse ja mingit põletamist ei vaja,» selgitab Raadik. Hoopis harvem teadvustatakse vaiksema mootori osatähtsust. Loomulikult teeb tasasem mootor ka autost väljaspool viibivate elu meeldivamaks, kuid eelkõige tasuks arvestada pikaajalist mõju vaiksemast autosalongist. Kui aastakümneid oli vähem kui meetri kaugusel mürisev mootor teelolijate paratamatuks tõsiasjaks, siis elektriautos sellist väsitajat ei ole.

Suureks küsimärgiks on paljude jaoks elektriautode kõrgem hind, kuid seegi on pigem mööduv nähtus – elektriautod on meie turul viibinud veel väga vähe aega (meenutame – esimeste seas saabunud Mitsubishi iMew ning Nissan Leaf saabusid Eestisse alles 10 aastat tagasi). Mida kauem mingi tehnoloogia regioonis ringleb, seda odavamaks seda tehnoloogiat kasutavate autode hind läheb – veel enne sõja algust Ukrainas võis korralikke elektriautosid leida juba 5000 euro eest. «Uued mudelid autotootjatelt ning Euroopa Liidu suunised ja toetused teevad uued tehnoloogiad veelgi laiemalt kättesaadavaks – oluline muutus on just mõtteviisis, et auto soetamisel osataks kaaluda ka elektriauto võimalust,» julgustab Raadik.

Laadimisvõrgu arendajana on Eleport valmis nõudluse järsuks kasvuks

Teine pool probleemist on inimeste valmisolek uut tüüpi kütusele üle minna. «Täpselt samuti, kui muutusid igapäevaseks tanklad ja eri tüüpi kütused, muutuvad õige pea igapäevaseks ka eri võimsusi pakkuvad laadimisjaamad,» selgitab Eleporti regioonijuht. Eri võimsused tähendavad lihtsalt öeldes seda, kui kiiresti on võimalik autot laadida ning siingi toimuvad hüppelised arengud: kui varem oli standardiks 50-kilovatine laadija, siis tänane reaalsus on 100-kilovatine laadija. Tulevikus tõotab olla laadijate standardiks juba 200 kW võimsust pakkuv laadimisjaam, mis laeb auto täis 10–15 minutiga.

Praegu on Eestis iga kuue elektriauto kohta üks avalik laadija – kokku enam kui 400 üle riigi. «Statistikaameti andmetel on Eesti teedel kokku praegu veidi üle 810 000 auto ning meie hinnangul võib Eesti teedele 2030. aastaks jõuda kuni 100 000 elektriautot. Kui loeme erinevaid laadimisvõrku puudutavaid uuringuid, siis keskmiselt tuleb välja, et kümne elektriauto kohta võiks meil olla üks avalik laadija. Kokku täidaks Eesti vajaduse seega umbes 10 000 kiirlaadijat, millele kindlasti lisanduvad ka poolkiired laadijad ning era-laadimispunktid inimeste kodudes või nende vahetus läheduses,» loetleb Raadik.

Kindlasti kõige mugavam ongi, kui on võimalik laadija paigaldada eramaja juurde – autoomanik saab ise otsustada, kuhu ta täpselt laadijat tahab ja millal laeb. Kuid korterelamu elanikel pole samuti põhjust muretseda, sest Eleport rajab tulevikukindlat laadimisvõrgustikku ning sisuliselt paigaldab avalikud laadijad igale poole – kaubanduskeskuste, ärihoonete ja meelelahutusasutuste lähedale –, et kõik saaksid probleemivabalt laadida. Seda toetab ka eelmisest aastast kehtiv kohustus luua kinnisvaraarendajatel uute ehitiste juur-

de elektriautode laadimispunkti valmidus.

Raadiku sõnul on olenemata kasutatava laadija võimsusest elektriauto «tankimine» jätkuvalt märkimisväärselt soodsam sisepõlemismootoriga autode ülalpidamiskuludest. Elektriautode laadimise hind sõltubki peamiselt sellest, kui kiiret laadimist parasjagu vaja on. Kodus ja tööl olles, kui autot pikalt pargitakse, on igati mõistlik kasutada poolkiirlaadijaid. Samas kui kaubanduskeskust tunniks külastades võib vaja olla juba kiirlaadijat ning maanteel veelgi kiiremaid, mõneminutilisi laadimisvõimalusi teekonna jätkamiseks.

KESKKONNASÕBRALIK. Äri- ja reklaamkingituste maailm on selgelt suundunud endisest tarbimisühiskonnast praktilisele ja jätkusuutlikule lainele, kus on au sees taaskasutus ja keskkonnasõbralikkus.

Reklaamkingituste ettevõtte ROI arendusjuht ja rohepöörde eestvedaja Sandra Vallik lisab, et soovides ettevõttes läbi viia rohepööret, on oluline meeskonna meelestatus samale lainele.

ROI: rohepöörde toimumiseks ettevõttes peab sellesse uskuma kogu meeskond

Olete reklaamkinkide alal tegutsenud väga kaua. Kas ja kuidas on selle aja jooksul muutunud firmaja reklaamkinkide eesmärgid?

ROI omab kogemusi reklaamkingituste valdkonnas juba 30 aastat ja selle ajaga on tõepoolest firmakinkide tähendus ja eesmärk oluliselt muutunud. Näiteks 20 aastat tagasi ei olnud kliendi jaoks oluline, mis materjalist olid tehtud pastapliiatsid, mis kõlbasid ainult jagamiseks, mitte kirjutamiseks. Või kes õmbles need soodsad T-särgid, mis pärast esimest pesu lagunesid. Lisaks kuulusid tol ajal tootevalikusse asjad, mis olidki «nänn» selle sõna kõige otsesemas tähenduses. Kliendid soovisid esemeid, mida sai lihtsalt jagada ja millele sai oma ettevõtte logo peale panna. Tootena ei omanud need hiljem mitte mingit väärtust ega leidnud kasutamist.

Kogu maailma valusalt puudutavat prügiprobleemi ja sellega kaasnevat saab leevendada vähema tarbimisega. Kuna teema on vägagi oluline ja aktuaalne igal elualal, siis on see jõudnud ka reklaamkingituste valdkonda. Maailma kaubandusvõrgus on palju sellist, mida me tegelikult ei vaja. See puudutab ka firmameeneid, mida valides tasuks mõelda ökoloogilisuse ja keskkonnasäästu peale. Nende põhimõtete järgi valitud firmakingitus jutustab sellest, et ettevõttes hoolitakse keskkonnast ning mõeldakse tulevaste põlvkondade peale.

Kui palju rõhuvad vastutustundlikkusele tootjad?

Keskkonnale mõtlevate tehaste ja toodete osakaal suureneb pidevalt. Valime hoolega oma koostööpartnereid, kelle tootmisprotsessid on kontrollitud taustaga. Eelistame alati Euroopas valmistatud tooteid, mis lühendab tarneaegu ja vähendab transpordiga seonduvat ökoloogist jalajälge. Ühtlasi harime iseend, et olla teadlikumad toodetest ja materjalidest, mis on sõbralikumad meie loodusele või milliseid tasuks kindlasti vältida. Oleme läinud teemaga rohkem süvitsi, et mitte olla pealiskaudsed. Nimelt meiegi valdkonnas on levinud rohepesu ja pahatihti nõuab palju tööd, et tootjast päriselt aru saada, kui tõene «roheteemaline» reklaam on. Tahame olla igas etapis targemad ja teha jätkusuutlikke otsuseid. Nii suuname ka oma kliente tegema valikuid, mis on loodusega tasakaalus.

Miks tasub äri- ja reklaamkinkide tellimisel eelistada keskkonnasõbralikke tooteid?

Esimene samm, mida ettevõtted teha saavad, on kaardistada oma mõju keskkonnale ja oman-

dada ökosõbralikud harjumused äritasandil. Selleks on erinevaid põhjuseid, alustades praktilisematest ja lõpetades sotsiaalse vastutustundega. Näiteks võib tuua investorid, kes eelistavad panustada ettevõtlusesse, mis järgib tulevikku vaadates keskkonnasäästlikkuse printsiipe. Lisaks on oluline kuvand klientide ja partnerite silmis ning töötajate rahulolu tõus, kuna kujundatakse välja ettevõtte hoiakuid ja üldist kultuuri.

Millised näiteks on keskkonnasõbralikud kingitused?

Üks viis üleliigset – eriti plastikust – prügi vähendada on valida taastöödeldud materjalidest tehtud tooted. Need vajavad uute toodete loomiseks vähem energiat kui tavapärane toorainete kogumise ja käitlemise protsess. Samuti vähendab taastöötlemine õhu ja vee saastatust. Õnneks on tänaseks suudetud teaduse abil välja töötada erinevaid lahendusi olukorra parandamiseks, et tootmine ei oleks enam loodusele nii kahjulik.

Teine viis üleliigse prügi vähendamiseks on kasutada tootmises naturaalseid biolagunevaid materjale. See tähendab, et need materjalid on võimelised ise komposteeruma. Meie näidistesaalis on olemas kohvijäätmetest val-

mistatud joogitops, lillepott, pastapliiats ja märkmik.

Kõige olulisem on mõelda läbi toote vajalikkus – kes seda kasutama hakkab ning mis eesmärki see teenib. Võib öelda, et praegusel ajal on tänu roheteemadele kerkinud esile märksõnad kvaliteet, vastupidavus ja praktilisus. Kliendid soovivad tooteid, mis kestaksid ja mida inimesed reaalselt kasutavad. Seeläbi väheneb jällegi ebavajalik tootmine asjadele, mis on ebakvaliteetsed ja kasutuskõlbmatud ning leiavad tee kiirelt prügikasti.

Tooge palun mõni vahva näide taaskasutatud materjalidest tehtud kingitustest Tootjad on tänasel päeval väga leidlikud ning pidevalt otsitakse uusi suundi ja lahendusi, mis oleksid veelgi keskkonnasõbralikumad ning jätkusuutlikumad.

Heaks näiteks on pikalt tegutsenud Šveitsi kvaliteetkirjutusvahendite bränd Prodir, kes pidevalt uuendab oma tootesarju põnevate ideedega. Viimaste leidlike lahenduste hulgas on uus Shell Pens tootesari. Selle tootesarja pastapliiatsi korpus, kork ja ninakoonus on valmistatud plastikust, mis on rikastatud 30% ulatuses taaskasutatud merekarpidega. Ülejäänud 70% on plastikust, millest pool on taaskäideldud. Huvitav fakt on veel, et merekarpideks on näiteks austrikarbid Prantsuse gurmeerestoranidest – ehe näide, kuidas tegelikkuses saab erinevaid tooteid maksimaalselt ära kasutada.

ROI on Belgia jätkusuutliku rõivatootja Stanley/Stella ametlik ainuesindaja Eestis. Valikusse kuuluvad T-särgid, polosärgid ja pusad, mille 100% orgaanilist puuvilla hinnatakse kõrgeimate sertifikaatidega. Lisaks on Stanley/Stella valikus joped, mille polüester on valmistatud plastpudelitest. Kasutatud pudelid kogutakse kokku, need puhastatakse ning purustatakse teradeks, mis seejärel sulatatakse ja töödeldakse kangaks. Tulemuseks on jätkusuutlik rõivas, mis kestab kaua ning aitab vähendada plastireostust. Stanley/Stella brändi ja toodetega saab lähemalt tutvuda meie suures näidistesaalis Tallinna Madara 14, kus on kogu tootevalik kenasti esindatud.

Kas keskkonnasõbralikke kinke tuleb ka Eesti tootjate käest?

Eesti tootjad on tublid ja tegusad ning valikus leidub väga suur hulk tooted, mis on oma olemuselt loodusega tasakaalus ja jätkusuutlikud. Lisaks on keskkonnahoiu seisukohast oluline tegur, et need siin toodetud asjad ei ole läbinud pikka teekonda näiteks Aasiast ja on igati mõistlikum valik. Ka kõnetab kliente Eesti käsitöö, mida saab väikese brändingu lisamisega edukalt reklaamkingitusena kasutada.

Kui vastustundlik ettevõte on ROI oma igapäevatöös?

Proovime leida igapäevaselt uusi säästlikumaid lahendusi. Usume, et looduse hoidmine on olu-

line ka väikeste tegevuste juures, näiteks väldime ebavajalikku paberi printimist, kustutame tuled ruumides, mida keegi hetkel ei kasuta, ühildame sõite, taaskasutame pakendeid jne. Uute töömasinate soetamisel jälgime nende vastavust erinevatele standarditele ning vaatame tulevikku, et saavutada tekstiilitrükis GOTS sertifikaatidele vastavad nõuded. Kas armastus looduse vastu on ka teie töötajatele omane?

Kui soovime ettevõttes läbi viia rohepööret, siis on tähtis meeskonna meelestatus samale lainele. Võime öelda, et ka töötajates näeme erinevaid arvamusi ja arusaamu, kuid üheskoos oleme nii mõndagi kolleegi suutnud mõjutada vahetama igapäevategevusi jätkusuutlikumate vastu. Hea näide on see, kui alles hiljuti oli meil konverents, kus meile ei võimaldatud kohapeal joogiklaase ning pakuti ühekordseid. Me ei suutnud selle mõttega leppida ja võtsime kontorist oma jooginõud kaasa ja tõime pärast tagasi. Tegelikult on oluline igal sammul, nii eraelus kui ka tööl jälgida oma igapäevaharjumusi ja mõelda, millise tegevuse saad täna vahetada selle vastu, mis on päriselt loodusega tasakaalus.

TÖÖTUKASSA Üha enam ettevõtteid peab oluliseks vastutustundlikku käitumist ja rohelist mõttelaadi. Nii digitaalsetesse kanalitesse ja vähendatakse kontoripindu. See aitab kaasa, et keskkondlik jalajälg oleks taas

Vastutustundlikkus on tulevikus iga

Töötukassa personali peaspetsialist Evelin Ausmees räägib, et töötukassa jaoks on vastutustundlikkus igati loogiline teema, sest ettevõtte põhitegevus on väga suure kaaluga kogu Eesti majanduse ja ühiskonna vaates.

Ausmehe sõnutsi on töötukassal oluline roll ka kogukondades. «Meie suurus ja see, et meil on kontorid maakonnakeskustes, näitab, et oleme tihedalt seotud kogukonnatöö ja kohalike omavalitsustega ja läbi selle toetame ka kohalikul tasandil erinevaid projekte.» Näiteks on kogutud kasutatud raamatuid, et need siis hooldekodudesse viia ja raamatukogu luua. Viimati viis töötukassa Saaremaa osakonna naiskond marjapõõsaid ja viljapuid saare esimese kogukonnaaia tarbeks.

Väikesed sammud viivad muutusteni

Töötukassa klienditeenused on läinud e-kanalitesse, mis tähendab seda, et klient ei pea sõidukit kasutama. Tundub väike asi, aga kui arvestada, et töötukassas on aasta jooksul üle 100 000 kliendi, siis on kokkuhoid muljet avaldav.

Ausmees toob välja koroona ajal saadud õppetunni. «Näiteks hiljutine kaugtöö tegemine ja kodukontorisse minek on väga hea tõuge, et vaadata üle, kas meil tegelikult on neid kontoripindu nii palju vaja.»

Viimase aasta jooksul on oluliselt suurenenud heategevusprojektides osalemine ja algatati erinevaid keskkonnaprojekte.

«Alustasime iseendast, oma töötajate harimisest. Töötukassa töötajatele toimusid temaatilised veebinarid. Juttu oli muuhulgas pakendiringlusest, digiprügist ja sellest, miks eelistada kraanivett. Kutsusime oma töötajaid üles autosid koju jätma ja jalgratta või kondiauruga tööle tulema,» räägib Ausmees. Hästi tore koostöö oli töötukassal möödunud aastal Uuskasutuskeskusega, kes tõi kontori juurde suure kasti, kuhu inimesed said oma asju ära tuua. «Kast sai ikka mitu korda täis, see oli väga meeldiv üllatus!»

Heategevus teeb head ka tegijale Heategevusprojekte on töötukassas toimunud ka enne koroonat ja Ukraina sündmusi. Kenaks kombeks on saanud toetada toidu ja muu tarvilikuga loomade varjupaiku. Heategevus on kasulik kõigile. «Olen märganud, et heategevus aitab suurendada meeskonnavaimu ja annab töötajatele tunde, et nad on saanud midagi reaalselt ära teha,» toob Ausmees välja olulisi punkte. Mingil hetkel avastas Ausmees, et niisama vedelevad kangasmaterjal ja vanad fotoseinad. «Leidsin meie 1000 töötaja seast 10 õmblejat, kes tegid ise 48 ägedat omadisainitud poekotti, mille müüsi-

ka Eesti Töötukassa. Näiteks liigutakse rohkem paberimaailmast natukene väiksem. Kuid lisaks nendele sammudele on tehtud ja plaanis muudki.

ettevõtte loomulik osa

me oksjonil oma töötajatele ja kogu tulu suunasime heategevusse,» meenub peaspetsialistile veel üks muhe seik.

Töötukassas on aktiivne green office tiim, mis toimib vabatahtlikkuse alusel ja kus osalevad kõikide osakondade töötajad. «Sinna ongi kokku tulnud inimesed, kellele on roheline maailmavaade oluline, samas ka vabatahtlik töö ja panustamine. See meeskond on suuresti selle poole eestvedaja ja kuna ta hõlmab paljusid erinevaid osakondi, siis jõuab ka info igale poole.»

Ette on tulnud vajadusel ka oma töötajate toetamist. Kui kellelgi on olnud traagiline sündmus, nagu tulekahju või raske haigus ja ta vajab abi, siis tehakse üleskutse kogu organisatsioonile. Need üleskutsed tulevad inimeste südamest ja proovitakse alati ühiste jõududega ellu viia. «Enamasti suudavad inimesed ise enda välja pakutud idee ka lõpuni teostada.»

Koroona õppetunnid ja katsumused

Meeskonnavaimu hoidmine oli eriti keeruline kahel viimasel aastal, kui ülemaailmne koroonakriis sundis suure osa inimestest kolima oma tavapärasest tööruumist kodukontorisse. Kuna töötajad enam füüsiliselt väga palju kokku ei puutunud ning enamik koosolekuid oli üle veebi, siis muutus mõnevõrra raskemaks ka meeskonnavaimu üleval hoidmine.

Evelin Ausmees toob välja, et tähtis on, et töötajaid tunneksid end hoituna ja osana organisatsioonist isegi siis, kui kolleege pole juba aasta jagu nähtud.

Selleks, et oleks lihtsam ühiselt asju arutada, koos midagi teha (olles samal ajal eraldi), alustati töötukassas «teemakuude» läbiviimist. «Näiteks veebruaris rääkisime me kollektiivselt tööõnnest, töötajad said avameelselt arutleda selle üle, kas nad on enda tööga rahul ja õnnelikud. Märtsikuus toimus meil ettevõtmine «Kiida kolleegi», mis oli väga vahva ja millega väga aktiivselt kaasa tuldi,» kõneleb Ausmees.

Pikalt koduseinte vahel töötamine võib tugevalt mõjutada ka vaimset tervist. Just seetõttu otsustati töötukassas aprillikuus keskenduda töötajate vaimsele heaolule. «Aprillis korraldasime igal nädalal tunniajase veebiseminari, kus pööratigi rohkem tähelepanu töötajate vaimsele tervisele ja seda puudutavatele probleemidele.»

Vaimse tervise kõrval on samavõrd tähtis roll füüsilisel tervisel. Näiteks maikuu on töötukassas sisustatud erinevate tegevustega, et töötajad oleksid füüsiliselt aktiivsemad ja liiguksid rohkem. «Igal hommikul kell 8:05 toimub meil ühine võimlemissessioon, seda küll veebi vahendusel, kuid eesmärk rohkem liikuda saab täidetud,» sõnab Ausmees.

«Ma usun, et inimesed tahavad olla vastutustundlikud ja muretsevad keskkonna ning teiste inimeste pärast, lihtsalt ei teata, kuidas õigesti tegutseda,» lausub Töötukassa personali peaspetsialist Evelin Ausmees.

TÖÖTUKASSA TÖÖTAJATELE MEELDIB AIDATA!

Töötukassa inimesed löövad hea meelega erinevates projektides kaasa.

Viimastel aastatel on osaletud mitmetel kasulikel üritustel.

• Osaleti maailmakoristuspäeval

• Aidati Rahvusraamatukogul raamatuid kolida

• Käidi Toidupangaga abi kogumas

• Toetati erivajadustega purjetajate projekti «Erilised purjetajad»

• Jõulude ajal pannakse püsti kohvikuid, mille tulu läheb heategevuseks

• Annetatakse verd

Eesti ja peavad erinevaid ameteid – raamatupidajatest konsultantideni. Õmblusmasinatele löödi tööpäeva lõpus hääled sisse ja kokku õmmeldi 48 omanäolist kotti, mis pandi oksjonile. Lisaks fotoseintele õmmeldi kotte messitelgi seintest ja surfilipust.

Kogutud raha annetati heategevuseks ja ka see, kellele raha annetada, selgus töötukassa töötajate ühisel otsusel – hääletuse teel.

Kuidas vanad reklaamseinad said uue elu Igas organisatsioonis on üks laoruum, kus hoitakse asju, mis pole enam vajalikud. Vanad reklaamplakatid, fotoseinad, reklaamlipud jne. Ka töötukassas on selline ruum, kuid möödunud aasta lõpul otsustati, et midagi tuleb nende seisma jäänud esemetega ette võtta. Nii küpseski mõte töödelda vanad fotoseinad ja reklaamlipud natuke ümber ja teha neist poekotid. Õmblustiimi moodustasid 10 töötajat, kes asuvad üle

Töötukassa personali pea-

spetsialist Evelin Ausmees ütleb, et idee sai alguse septembris toimunud keskkonnakuust, kui ta nägi ühes toas fotoseina, mida enam kasutada ei saanud, kuna kujundus pärines eelmisest sajandist.

«Kohe seostus see kangas poekottidega. Algul mõtlesin, et jätame selle järgmisesse aastasse, aga et meil töötukassas oli november heategevuskuu, siis miks mitte lüüa kaks kärbest ühe hoobiga – taaskasutus ja heategevus,» lisab ta.