Viljandimaa ettevõtlus 2022

KAKS SAJANDIT MAJANDUSTSÜKLEID

simeseks tänapäevaseks majanduskriisiks ja seega tsüklilise majanduse alguseks peetaval 1825. aasta paanikal ja praegu algaval majanduslangusel on nii mõndagi ühist. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad käivitasid XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi al guses Inglismaal kenakese rahatrüki, mis lõi finants sektori õitsele. Börs buumis ja kerge laenuraha otsis spekulatiivseid kanaleid, kust omanikud lootsid muinasjutulisi kasumeid. Neist silmapaistvaim oli šoti sõjaväelase ja aferisti Gregor MacGregori väljamõeldud LadinaAmeerika riik Poyais, mille pealiku või printsina ta end esitles. Õnne tumad uusasunikud jätsid petise valede tõttu oma elugi, enamik aga kulutas raha asjale, mida tegelikult polnud olemas. Paralleele võib siin tõmmata nii püramiidskeemide kui krüptoafääridega.

Majanduskriise oli maailmas ette tulnud küll ka varem, kuid ena masti olid need olnud põhjustatud mingitest välistest sündmustest, nagu sõjad, looduskatastroofid või taudid. 1825. aasta paanika oli esimene, mil sellist otsest erakordset ajendit polnud.

Niisiis, varsti võime tähistada esimesest majanduskriisist 200 aas ta möödumist. Mida me oleme selle ajaga õppinud?

Muidugi oleme saanud selgeks klassikalise majandustsükli tsent rifuugi, mis pöörleb kord ühes ja siis teises suunas. Tõusu ajal keerleb nõiaratas sedapidi, et tööhõive suurenemine toob kaasa palgakasvu, see müügi hoogustumise, mis tõukab tagant tootmist, mis omakor da kasvatab tööhõivet. Languse ajal vähendab tootmise kahanemi ne tööhõivet, see põhjustab inimeste sissetulekute kokkukuivamist, mis tähendab kesisemat müüki, ning müügi vähenemine kärbib tootmist. Tõusu tipust algab langus ja languse põhjast uus kasv. Ent kuigi majandustsüklite mudel on üldjoontes sama, näitavad kas või viimased aastad, et päästik, mis tõusumullist õhu välja laseb, võib ol la iga kord erinev.

Praegu seisame korraga silmitsi ühega neist täiuslikest tormidest, milles tuuled puhuvad kõigist ilmakaartest korraga ning ülevalt ja alt takkapihta: juba aastaid on väldanud rahatrükk, mis pidi masust väl ja aitama, kuid sai koroonaga hoopis hoogu juurde; meil on ränk keskkonnakriis, mis sunnib kiirkorras üle minema puhtamale ener giale ja vähendama raiskamist; meie tarneahelad on viimase kolme aasta jooksul kaks korda kapitaalselt segi löödud; meil on Ukraina sõja tõttu puudus energiakandjatest ja seega meeletu hinnatõus. Ja lõpetuseks on meil klassikaline tsükli lõpp ning kõik eelmainitud või mendavad üksteist.

Korralikku kukkumist kardeti juba koroona puhkedes. Nii ette võtted kui avalik sektor tegid kiiruga kärpeplaane, ent kui välja arva ta turismi- ja meelelahutustööstus, suurt kidumist ei saabunudki.

Vastupidi, mööbli- ja ehitussektor lõid õitsele, nagu oleks neid super väetisega kastetud. Eks kastetudki. Kodus istuvad inimesed lasid ol me parandamiseks säästud käiku, Euroopa Keskpank ja valitsused süstisid veel tublisti juurde, et majandus mingil juhul kokku kuivama ei hakkaks. Praegu nahutatakse rahatrükkaleid sajaharulise piitsaga, kuid 2020. aasta kevadel maailma tabanud peataolekule tagasi vaa dates pole põhjust neile toonaseid otsuseid ette heita. Kui majan duskriis oleks meid tabanud pandeemia alguses, oleks see löönud valusamaltki kui viirus ise. Oli igati mõistlik lükata majanduslangus edasi rahulikumale ajale, sest vaid huupi sihtides võis toona pakku da, et pandeemiaärevus vahetub peagi sõjahirmu vastu.

Seda, et ka Viljandimaad suure hooga vedanud puidu- ja mööbli tööstused langusse satuvad, oli samas võimalik ette aimata. Polnud mingit alust arvata, et kui inimene pandeemia ajal kodus istudes ae da sauna ostis või diivani välja vahetas, teeb ta seda kahe aasta pä rast uuesti. Ettevõtjatest oli igati mõistlik laineharjal tootmist laien dada ja inimesi juurde palgata, kuid sama loomulik on, et tõusule järgneb langus.

Seda, et olukord on täielikult muutunud, tunnistab ka mitu täna ses ettevõtluslehes sõna saavat firmajuhti. Palusime neil rääkida eel mise aasta supertulemuste pärast, nende mõtted on aga ammu selle juures, kuidas ettevõtet vee peal hoida ja töötajaid võimalikult vähe koondada.

Ega me praegugi tea, mis ees seisab. Võib-olla kihutame, nina ees, kuristiku poole, võib-olla suudavad valitsused, keskpangad ja tu rud laine põhja aga sedavõrd ära täita, et süda tõuseb vaid korraks kurku nagu Lõuna-Eesti kuppelmaastikul mõnest järsemast mäest alla sõites. Iseküsimus on, kas sellise tsükli tasandamise jaoks on vaja võtta täiteainet tulevikust ja seega järgmist lohku sügavamaks kae vata.

Inimlikult on arusaadav, et nii inimesed kui firmad tahavad näi data endast nii-öelda Instagrami-pilti, millel soeng sätitud ja nägu rõõmus, ning raskel ajal varju hoida, kuid tegelikult on kriisis avatult suhtlemine veelgi olulisem kui headel aegadel. See aitab nii avalik kusel, partneritel kui oma töötajatel mõista, miks asjad on just nii, nagu need on, mida tulevikult loodetakse, mida kardetakse ja millest nende kahe täitumine sõltub.

Teisest küljest tuleb ka ülejäänud ühiskonnal ettevõtjatesse kriisi ajal mõistvalt suhtuda. Hinnatõusud, koondamised ja omavalitsuste eelarvetulu ootustele mittevastamine kriibivad valusalt ka neid, kel oma töö alles ning otseselt suurt häda polegi. Majandusmasendus ei tähenda aga, et raskustega maadlevatesse ettevõtjatesse peaks lan guse ajal viltu vaatama või neile parastavalt näpuga näitama. Kui nad just Poyais’ kinnisvara ei müünud.

ETTEVÕTLUSVÕISTLUS 2022

Viljandimaa ettevõtlusvõistlust korraldavad Sakala, Viljandi maa arenduskeskus ja Viljandi maa omavalitsuste liit juba viiendat aastat, et tunnustada siinsete ettevõtete rolli tööandjate, uuen dajate, maksumaksjate, tootjate, teenu seosutajate ja mitmel muul moel ühiskon da panustajatena.

Tänavusel võistlusel võeti enamikus ka tegooriates aluseks 2021. aasta majandus aasta tulemused. Osalevaks arvati ettevõt ted, kellel oli majandusaasta aruanne ärire gistrist teabepäringu tegemise ajaks esita tud ja kellel ei olnud maksuvõlga. Toote ja teenuse kategoorias said kandidaate välja pakkuda kõik Sakala lugejad.

Kogutud andmete põhjal valis žürii võit jad neljas kategoorias: parim väikeettevõte (alla kümne töötaja ning käive alla miljoni euro), parim keskmine või suurettevõte, aas ta rakett ehk kõige kiiremini kasvanud ette võte ja aasta investeerija. Nende nelja kate gooria esikolmikutest valiti peaauhinna saa ja – Viljandimaa aasta ettevõte 2022. Lisaks andis Coop pank välja eripreemia kohaliku elu edendajale ning Sakala lugejad said vali da oma lemmiktoote või -teenuse.

Žüriisse kuulusid mulluse konkursi võit ja aktsiaseltsi Eleväli juhatuse liige Rein Pius, aktsiaseltsi BHC juhatuse liige Kait Lukka, Viljandi linnapea Madis Timpson, Sakala peatoimetaja Hans Väre, Viljandi val lavanem Alar Karu, Viljandimaa arendus keskuse juht Elmo Puidet, Mulgi valla voli kogu esimees Arvo Maling ja Coop Panga ärikliendisuhete juht Madis Hünerson.

Võitjad kuulutati välja ja auhinnad anti kätte 18. novembril Viljandis Amservi esin duses ettevõtlusgalal. Konkursi võitjad said endale klaasikunstnik Aleksandra Pavlen kova valmistatud klaasist laine harjale tõusnud paadi. Parima tootega kaasnes Sakala väljapandud 5000 euro eest reklaa mi Postimees Grupi väljaannetes. (Sakala)

PROJEKTIJUHT: MARGUS METS margus.mets@postimeesgrupp.ee

TOIMETAJA: VILJANDIMAAL HANS VÄRE hans.vare@postimeesgrupp.ee

REKLAAMIMÜÜGI JUHT: LISETT HEIL lisett.heil@postimeesgrupp.ee

VÄLJAANDJA AS POSTIMEES GRUPP TRÜKK AS KROONPRESS

Käesolevas ettevõtluslehes ei tutvustata eraldi aasta raketi kategooriat, sest kõik selle esikol mikusse jõudnud ettevõtted olid esindatud ka teistes kategooriates. Aasta raketi nominendid olid Viiratsi Saeveski ja Scandagra Eesti. Võit jaks tuli osaühing Vincom. (Sakala)

AASTA ETTEVÕTE VÕITJA

VINCOM

Vincom oli ka aasta raketi kategooria võitja.

Vincomi toormeks on männipuidust saematerjal, mida ta ostab peale Eesti Lä tist, Soomest ja Rootsist. Valmivaid tooteid kasutavad peaasjalikult liistu-, akna- ja uksetööstu sed.

SIGRID KOOREP

uure-Jaani ligidal tegutsev puiduettevõte Vincom tegi mullu soodsa majanduskesk konna najal rekordkäibe, kuid nagu puidu sektoris üldiselt, puhuvad sealgi tänavu sootuks teised tuuled. Vincom toodab männist sõrmjätkatud ja liimitud komponente. See tähendab ettevõtte juhatuse liikme Jaanus Heile selgitust mööda, et sisseostetavast saema terjalist valmistatakse kliendiga kokkulepitud kvaliteedi, pikkuse ja mõõduga toode. «Höövel dame saematerjali, seejärel jagab kaamera selle kvaliteedi järgi eri rühmadesse, tükeldame selle optimeerimisliinil ja siis sõrmjätkame,» rääkis ta.

Põhiliselt läheb toodang kolme sektorisse: liistu-, akna- ja uksetööstusse. Kuigi Eesti on ette võtte põhiturg, jõuab kaupa ka mujale Euroopas se ja Suurbritanniasse.

Vincom kuulub üheksat Eesti puidutöötlemi se ettevõtet ühendavasse võrgustikku Combi wood Grupp. Tehas valmis samuti Combiwood Gruppi kuuluva Combimill Sakala saeveski kõrva le 2013. aastal, kui omanikud otsustasid kompo nenditööstusse investeerida. «Sellest saati oleme aasta-aastalt kasvanud ja jõudnud 60 000-tihu meetrise aastamahuni,» ütles Heile.

Praeguse tähelepanu võlgneb Vincom eelmi se aasta headele tulemustele. Suuri investeerin guid siis ei olnud ning oma osa andsid nii hinda de kui turunõudluse kasv. «Müüsime natuke roh kem, aga käive kasvas ikkagi üle 50 protsendi,»

lausus Heile. Krediidiinfo andmetel oli eelmise aasta müügitulu 35 448 510 eurot.

Tänavust aastat vaadates nentis Heile, et toodangu maht on kindlasti kahanemas, kuid mis lõpptulemuseks jääb, pole veel selge. Juba alates juunist oli kogu puidusektoris näha telli muste kahanemist ning tegelik seis sai selgeks augustis ja septembris. Vincom nagu hulk teisigi ettevõtteid on pidanud tootmismahtu vähen dama ja osa töötajaid koondama: kui varem lei dis firmas rakendust 89 inimest, siis nüüd on neid 70.

«Väga keeruline olukord koondatud töötaja tele ja ettevõttele,» tõdes juhatuse liige ning vas tas küsimusele, mis siis õieti valdkonnas juhtus: «Ega keegi ei tea täpselt. See on ilmselt kõikide asjade koosmõju.»

Heile meenutas, et kui 2020. aastal keerulised ajad koroonapuhanguga algasid, sai peetud iga suguseid negatiivse stsenaariumiga plaane, kuid positiivse üllatusena tekkis hoopis vastupidine efekt: nõudlus kasvas. Praegu on tema ütlemist mööda näha, et kallid eluaseme- ja igapäevaku lud ning ettearvamatus on tarbimist vähenda nud. Suured ehitusprojektid on küll veel töös ja võib-olla ka mõned planeeritavad hooned saa vad valmis, aga uusi objekte ilmselt enam kuigi reipalt ette ei võeta ja pigem tuntakse tuleva aas ta ees kartust.

«See viimane kaks ja pool aastat on näida nud, et oleme kaugel stabiilsusest ja kogu maa ilm on ebakindel. Praegu tuleb võtta kvartal kor raga ning jälgida, mis hinnad teevad ja kuhu turg liigub,» nentis Heile.

Marko Saarm

PARIM VÄIKEETTEVÕTE VÕITJA

SAUNADELE JA PÕRANDATELE KESKENDUDES JÄI MÖÖBLI TOOTMINE SELJATAHA

SIGRID KOOREP

Peagi Kase Furniture nimega lõpparve te gev ja uue nime Kase Factory võttev pui duettevõte tegutseb Karksi-Nuias ning ehkki niisuguseid tootmisettevõtteid ümbruskonnas jagub, teeb selle mees kond midagi erilist.

See eriline, mille Meelis Rulli juhitav ettevõte läinud suvel töösse võttis, on põrandamaailma kalleim toode – lainelised põrandalauad. Saarevõi tammeparketi iga laud on ise nägu just nagu pusletükid, nii et kliendile antakse kindlasti kaasa täpsed kokkupanekujuhised. Toota on neid teh noloogiliselt keerukas ja sobivad need vaid sinna ruumi, mille tarvis on valmistatud. «Tehniliselt oleme jõudnud kõige kõrgemale tasemele. Edasi oleks ainult võib-olla graveering peale,» lausus Rull.

Laineliste põrandalaudade jaoks on Kasel pa tenteeritud bränd Floorwaves, mille nimigi viitab lainetele. Laineid on aga tootmises veelgi. Sau

nawavesi nime all valmistatakse haavast, lepast ja termopuidust lainelist saunasisustust, sest miks mitte teha lava sirgete laudade asemel lainelis test.

Primewood on aga põhiline saunamaterjali müügibränd, mille alt käib lavamoodulite ja -lau dade ning voodrimaterjali tootmine neile, kes just sirget lauda eelistavad.

Mitut brändi koondav Kase Furniture saab ni mevahetusega ühele poole uueks aastaks ja nagu Meelis Rull ütles, asendatakse mööblile viitav «Furniture» nimega «Factory» põhjusel, et mööbli tootmine lõpetati oktoobri alguses ära. «Selle osakaal muutus nii väikseks, et ei tundunud enam õige. Otsustasime pigem võttagi siis juba ühe suuna.»

Lainelise lauamaterjali järele tuntakse huvi peaasjalikult välismaal. «Eestisse läheb seda väga vähe,» tõdes Rull. «Eks see ole muidugi kallis ka või siis ei oska me seda ise eestlastele müüa.»

Välisturu kohta ütles Rull esiti, et alati võiks paremini minna, kuid veidi mõelnud, nentis ta, et ega tegelikult vist kurta saa. 2021. aasta käive oli 2020. aasta omaga võrreldes veidi enam kui ka

hekordne ja tänavune käive on mullusest 110 protsenti.

2013. aastal ostis Meelis Rull Karksi-Nuias pankrotti läinud puitmööbli valmistaja, aktsiaselt si Kase Furniture enamusosaluse, kuid juhtima jäi toona veel eelmine omanik. Mõne aasta pärast kõikus ettevõte taas pankroti äärel, aga siis, möö dunud kümnendi lõpul, kolis Rull oma kunagisse kodukohta Mulgi valda tagasi, asus ise firma ette otsa ning arendustegevus läks lahti. Koroonaaja

algus oli kasin, kuid peagi hakkas käive kasvama, tulid lainelised lauad ja uued brändid.

Tehtule tagasi vaadates ütles Rull, et sõit on olnud põnev, kuid uuesti enam alustada ei viit siks. «Ikka on ju nii, et kui oleks alguses teadnud, mille sisse astud, siis pigem ei oleks astunud,» lausus ta ning nõustus samas, et praegu enam tehtut käest ei annaks. «Muutus võrreldes alguse ga on päris suur ja kompleksi areng võimaldab varsti juba külalisi kutsuma hakata.»

Ideed, mis kannavad vilja

kohalikku arengut toetavate ideede elluviimisel ja omavahelise koostöö arendamisel

ETTEVÕTJATELE

• Ettevõtlusega alustamise nõustamine

• Äriidee analüüs

• Äriplaani nõustamine

• Ettevõtte arengunõustamine

• Ettevõtlusalased koolitused, seminarid, töötoad, ümarlauad

• Toetuste ning kaasrahastuse info ja nõustamine

• Mentorprogramm ettevõtjatele

KODANIKUÜHENDUSTELE

• Kodanikuühiskonna toetamine

• Abi MTÜ dokumentide ja juhtimisega

• MTÜde talvekool

• Projektitaotluse ja projektijuhtimise nõustamine

• Koostöö soodustamine

NOORTELE

• Koolitused, laagrid ja õppereisid

• Viljandimaa noorteprojektide konkurss ja laadad

• Rahvusvahelised koostööprojektid

• Noorteprojektide/õpilasfirmade juhendamine ja nõustamine

• Ettevõtliku kooli programm

KORTERIÜHISTUTELE

• Nõustamine Kredexi teenuste osas

• Abi korterelamu rekonstrueerimise planeerimisel ja ettevalmistamisel

• Korteriomanike teadlikkuse tõstmine

TURISMIASJALISTELE

• Piirkonna ühisturunduse korraldamine

• Visit Viljandi veebilehe ja sotsiaalmeedia haldamine

• Visit Estonia tegevustes osalemine

• Diginähtavuse nõustamine

• Turismivõrgustike arendamine

• Arendusprojektide algatamine

•

•

•

Et Meelis Rulli juhitav Kase Furniture lõpetas mööbli tootmise ära, võtab ettevõte endale uuest aastast ni meks Kase Factory. Üks selle ettevõtte tootmissuundi on lainelised põrandalauad.

Viljandimaa Arenduskeskuse eesmärgiks on olla toeks nii ettevõtjale, kodanikuühendustele kui ka omavalitsustele

Arenda koos meiega oma ideest edukas ettevõte!

NOMINENT

VÄIKE EHITUSETTEVÕTE IGASSE PAATI EI HÜPPA

iljandi valda Päri külla registreeritud osaühing Frontrum koondab enda al la kaks tegevusvaldkonda: ehituse ning kauba- ja kullervedude pakkumi se.

Ettevõtte juhatuse liige Germo Koltsin ütles, et ehituse poole pealt on tarvis teha nii eramaju kui tootmishooneid, sekka ka kontori- ja põllumajan dushooneid. «Neid tuleb igasuguseid,» lausus ta.

Kuigi 13–14 inimesega väikeettevõttel jagub

objekte mitmele poole Eestisse, käis novembri al gul suurem töö Valgamaal Otepää ligidal. Seal oli käsil projekt, mis oli veninud kavatsetust tundu valt pikemaks. «Tulime kunagi kolmeks kuuks Otepääle, aga oleme juba teist aastat ja üheks aastaks jätkub seda veel,» rääkis Koltsin.

Et töö on olnud hea ja kvaliteetne, on seda seal kandis aina juurde tulnud: nii kui üks maja valmis, tahab järgmine tegemist ning lõppu nii pea ei paista. Nagu Koltsin nentis, on Otepää selli ne kant, kuhu on paljud tähtsad ninad kalleid krunte ostnud. «Siin on järvesid ja need maailma karikaetapid ja ... Ütleme nii, et Otepääl liigub se da raha oluliselt rohkem ja tundub, et neid numb

reid siin nii väga ei vaadata. Need ongi sellised inimesed, kes tulevad Tallinnast kunagi siia ära elu nautima ja enne ehitavad oma väikseid suvi laid.»

Samas pole Frontrum Ehitus ka Viljandimaad unarusse jätnud. Tegutsetud on näiteks Rakvere Farmidele kuuluva Ekseko juures – sealsete ehi tustöödega kümmekond aastat tagasi saigi ette võttele õigupoolest alus pandud.

Nagu Koltsin rääkis, ei saa isegi praegusele kriisidest räsitud ajale peale vaadates öelda, et et tevõttel raske oleks. Vastupidi – läheb hoopis häs ti. Võti on tema sõnul selles, et tuleb tegutseda õigete inimestega: ei tohi sattuda eufooriasse ja

igasse paati kaasa hüpata. «Tuleb ikka vaadata, millele allkiri anda ja mida ehitama asuda. Hooli kalt tuleb valida ka partnereid, lähtudes sellest, et nendega saaks aastaid koos tegutseda.»

Majad kerkivad Frontrum Ehitusel vajaduse korral nullist sinnamaani, et kliendile saab võt med kätte anda. «Teeme ikka kõik valmis,» märkis Koltsin.

Mure, et inimestel on raha vähemaks jäänud ja turg selle tõttu kokku kuivanud, ettevõtet tema sõnul kimbutanud pole. «Raha inimestel on,» lau sus ta ning lisas naljaga pooleks, et tal on selle kohta välja kujunenud vanasõna: «Raha on juba nii vana asi, et seda peab kõigil olema.»

Frontrum Ehituse mehed läksid Otepää kanti maja ehitama ning on nüüd seal kolme kuu asemel juba teist aastat – aastake on veel soolas. Põhjus peitub selles, et nende kvaliteetse töö järele on suur nõudlus.

SIGRID KOOREP

OLEME SINU ETTEVÕTTELE TOEKS

• Hoiame Sind kursis viimaste ettevõtlusalaste uudistega

• Toetame ekspordi arendamisel

• Toome Sinuni kasulikke koolitusi

• Aitame laiendada suhtlusvõrgustikku

• Pakume praktilist abi: tasuta juristi konsultatsioon ja partnerotsinguteenus

PARIM KESKMINE VÕI SUURETTEVÕTE VÕITJA

le 20-aastase tegutsemislooga Viiratsi Saeveski on üks kolmest Nordwoodi kaubamärgi all tegutsevast saeveskist Eestis. Kaks siinse tööstuse tütarette võtet on Aegviidus ja Viru-Nigulas.

«Tegeleme puhtalt ja ainult ümmargustest as jadest kandiliste tegemisega,» märkis Nordwoodi juhatuse liige Tõnu Ehrpais. See tähendab, et et tevõte toodab saematerjali ning seda nii kodu maisest kui ka Skandinaavia männi- ja kuusepal gist. Enamik kasutatavat ümarpalki on kodumai ne, kuid osa tooret imporditakse Soomest, Root sist, Norrast ja Lätistki. Viiratsi Saeveski toodetud saematerjali kasutatakse Eestis ja eksport turgudel ehituses, aga ka toorainena mööbli-, pa kendi- ja puidutööstuses.

Toodangut müües eelistatakse kõigepealt ala ti kodumaiseid puidutööstusi, kus enamik sellest väärindatakse. Ligi kolmandik toodetust läheb jä relväärindamisele oma gruppi: RaitWoodi, Palma kosse ja Pinestisse, kes toodavad höövelmaterjali, liimpuitu, aiamajasid või akna- ja liistukompo nendi materjali.

Kõik, mis põhitoodangut tehes üle jääb, leiab samuti kasutust. Näiteks saavad sellest tselluloosihakmed Skandinaavia paberi- ja rafi

neerimistööstusele ning saepuru pelletitööstuse le. Puukoor leiab rakendust katlamajades soojus energia tootmisel.

Saeveski puidukuivatite soojavajadus kaetak se oma katlamaja toodanguga, kuid põhiprotses side tööshoidmiseks kasutatakse elektrienergiat ja viimasel ajal on elektriarved mitmekordistunud nagu enamikel tööstusettevõtetel Eestis. Samas otsitakse lisaefektiivsuse võimalusi nii põhiprot sessides kui ka kõigis kuluartiklites.

Nordwoodi kaubamärgi all toodetakse aastas suurusjärgus 275 000 kuupmeetrit saematerjali. Saeveskite emaettevõtted on juba üle 30 aasta puidutööstusgruppidena tegutsenud aktsiaselt sid Rait ja Lemeks, mis põhinevad Eesti kapitalil.

Viiratsi Saeveski tehasejuht Alari Leevit lausus 2021. aastale vaadates, et kokkuvõtvaid edetabe leid on olnud palju, kuid kasvati ennekõike sood sa majanduskeskkonna toel. «Kui saematerjali hind tõusis, siis käive ju kohe suurenes ja see oligi hüpe. Oli ka tootmise kasvu, kuid see polnud hüppeline,» lausus ta.

Samal ajal on ettevõttesse järjest investeerin guid tehtud. Suuremad nendest on uus tunnel kuivati, kuivsorteer ning lisasaeliin tootmises. Et tevõttesse on viimase viie aasta jooksul investee ritud üle 15 miljoni euro. «Saeveski on Eestis üks moodsamaid,» sõnas Leevit ja lisas, et ka teised suuremad saeveskid on Eestis väga moodsad ja konkurentsivõimelised.

Viiratsis lähenetakse igale palgile eraldi. Skan neri abil selgitatakse välja optimaalne kasutus, mis annaks palgi eripära ehk siis kõverust, ovaal sust ja muid parameetreid arvestades temast pa rimad tooted ning tooks suurima tulu. Samas pole puidumaailma karidest Viiratsiski mööda triivitud. Tänavune aasta on mullusega võrreldes hulga keerulisem ning pikalt prognoo simine tänamatu tegevus. Hinnad ja tarbimine on väga muutlikud. Lisaks on üks põhimuresid toor me ja energia hinna tõus. «Praegu on meie toor

VIIRATSI SAEVESKI

Viiratsi Saeveski oli ka aasta raketi kategooria nominent.

me sisendid veerandi võrra kallimad kui Skandi naavia maades,» nentis Leevit. Seetõttu ei ole saeveskitel võimalik täismahus toota. Loodeta vasti olukord ja hinnad stabiliseeruvad ning saab ka pikemaid plaane teha ja uusi investeeringuid kavandada.

Viiratsi saeveskis on ligi 90 protsenti tootmi sest täisautomaatne. Oskuslikke töötajaid on hin gekirjas 72, osa neist küll Tartu ja Tallinna kontoris ning töökaitse pool Aegviidus. Kogu Nordwoodis on 150 töötajat.

Silindia Ehitus OÜ pakub projekteerimis-, ehitus-, rekonstrueerimis- ja restaureerimis- ning remonditeenust

Projekteerime ja ehitame klaasist, kivist, terasest kui betoonist äri-, ühiskondlikke ning tööstushooneid

Restaureerime ja rekonstrueerime vanu hooneid ja ehitame uusi

Sinu usalduse ja rahulolu nimel

Viiratsi Saeveski tehasejuht Alari Leevit tõdes, et mullune käibe kasv tuli toona valitsenud soodsa majan duskeskkonna toel, mida said tunda paljud puiduettevõtted.

SIGRID KOOREP

PARIM KESKMINE VÕI SUURETTEVÕTE NOMINENDID

MITTE AINULT ÄRI, VAID KA INFO ANDJA

SIGRID KOOREP

Scandagra Eesti juured ulatuvad peaaegu 80 aasta tagusesse aega, kui Viljandi raud teejaama lähedusse söödatehase juurde rajati teravilja varumiseks ja säilitamiseks vastuvõtupunkt. Arenev loomakasvatus vajas aga jõusööta ja 1960. aastate algu ses valmis jõusöödatehas. Turu nõudlus on ette võtet üha arendanud ka pärast seda.

Toonase jõusöödatehase juurde otsustati ra jada oma aja kohta väga modernne jõusööda tootmise kompleks, mis anti lõplikult käiku 1990. aastal.

Scandagra Eesti tegevjuhi Margus Venelaine sõnul on 120 töötajaga ettevõtte missiooniks pakkuda põllumehele lahendusi, et saavutada parim tulemus nii teraviljatootmises, viljamüügis kui ka loomakasvatuses. Tegeldakse väetiste, seemnete, taimekaitsevahendite, silotarvikute, loomasööda ja muu toidutootmiseks vajaliku müügiga.

Viljandis asub endiselt Scandagra söödatehas ja suurim elevaator koos peakontoriga, kuid te gutsemiskohti on ettevõttel mitmel pool üle Ees ti. «Otsime ja soovitame parimaid lahendusi nii põllule kui farmi,» sõnas Venelaine.

Viljakasvatajatelt ostetakse vilja, millest val

mistatakse loomasööta ja ülejääk eksporditak se. «Pakume võimalust sisendite ostuks saagi vastu – see aitab põllumeest rahavoogude pla neerimisel,» lausus ta. Ühtlasi korraldatakse põl lupäevi, seminare ja konverentse, et edastada värskeimat infot põlluharimise ja loomakasva tuse kohta.

Venelaine ütlemist mööda iseloomustab Eesti põllumajandust viimastel aastatel kontsentreeru mine ja efektiivsuse kasv. Põllumajandus sarna neb järjest vähem perekondliku talupidamisega ja meenutab rohkem suurettevõtte toimimist. Ta lisas, et viimastel aastatel sagenenud suvised kuumalained toovad muudatusi taimekasvataja te plaanidesse. See kõik tähendab ka Scandagrale uusi nõudmisi, mis nõuavad omakorda investee ringuid taristusse, IT-lahendustesse ja inimeste teadmistesse.

Viimased aastad on eri kriiside tõttu olnud Ve nelaine sõnul keerulised ka põllumajanduses. Eel kõige on põllumeest ja ühes temaga Scandagrat mõjutanud kiire hinnatõus, toorme tarnerasku sed, tööjõupuudus ning viimasel ajal energia kandjate hinnad. Teraviljakasvataja õnneks on se ni kasvavaid kulusid kompenseerinud vilja hinna tõus, kuid lihatootmine on langenud sügavasse kriisi. «Lihatootja jaoks on söödatoorained ning muud kulud kallinenud, kuid liha hind ei suuda kasvanud kulusid katta,» tõdes Venelaine ja lisas, et mõnevõrra paremini on hinnatõusule reageeri

SCANDAGRA EESTI

Scandagra Eesti oli ka aasta ra keti kategooria nominent.

Kui v ajad ter v isealas t nõu ja abi, as tu julg el t J&L Rehabili ta tsiooni teenus tes t läbi!

Rehabilitatsioo

osutatakse sotsiaalset ja tööalast rehabilitatsioonitee nust Asume Viljandi kesk linnas, kuid oodatud on kõik, kes vajavad vaimse ja füüsilise tervise parenda miseks kompleksteenuseid või üksikteenusena koge musnõustamist. Kui inime sel on soov ja vajadus kohese teenuse järele ja tal ei ole riiklikku rahastust, siis võib tulla tasulistele teenuste le, mille nimekiri on leitav

vusega 2017 aastal, mil mees

konda kuulus kolm spetsia listi. Nüüdseks on meeskond kasvanud paarikümne tööta jani. Ema-tütre tandemina

on pakkuda kvaliteetset tee nust ning seeläbi panustada ühiskonna paremaks muut misesse

se rehabilitatsiooni teenu seid sotsiaalkindlustusameti väljastatud suunamiskirja alusel ning need teenused on klientidele tasuta Tööalase rehabilitatsiooni teenusel osalevad kliendid Eesti Töö tukassa kaudu, kes on vali

nuse osutajaks seegi teenus on kliendile tasuta Lisaks tasub Eesti Töötukassa tee nusel osalemise eest trans porditoetust

Läheneb pime sügis, mis võib kaasa tuua muutusi vaimses tervises, sest on vaja muretseda oma lähedaste ja igapäevaelu pärast Jagatud mure on kergem, kui sellest rääkida inimestega, kes os kavad kuulata, nõustavad ja jõustavad

Lähtudes eeltoodust, tule julgesti kogemusnõustaja ta sulisele või riiklikult rahas tatud teenusele! Kogemus nõustajad räägivad, millega nad on ise pidanud vaeva nägema, ning jagavad selle najal nüüd oma kogemusi teiste sarnases olukorras olevate inimestega Lisaks kogemusnõustajatele on meeskonnas logopeed, eri pedagoog, psühholoog ja sot siaaltöötaja, kes kõik kuula vad, nõustavad oma vaimse tervisega paremini toime tulema

Vanasõna ütleb, et terves kehas terve vaim kui füüsiline keha enam ei suuda ega jaksa, siis ei ole vaimust tõepoolest üksi kasu, pigem on vaja füüsilist vormi toe tada, et suudaks rõõmsalt toimetada. Füüsilise võime kuse suurendamiseks on meeskonnas kaks füsiotera

peuti ja tegevusterapeuti, kes aitavad kehaliste vaevuste korral ja nõustavad abiva hendite teemadel Sageli on inimesed ise nii leidlikud, et kohandavad omale sobivaid

mata, et lihtsam oleks pöör duda tegevusterapeudi poole Meie meeskonna tegevustera peudid osalevad klientide nii

elu- kui ka töökoha kohan damisel, et toetada iseseisvat hakkamasaamist.

kunud juba peaaegu viis aastat, seega on nii edu lugusid kui ka muret tekita vaid juhtumeid. Asutuse kõik töötajad on valmis igat klien ti aitama ja nõustama nii, et tulemus oleks kõiki osalisi rahuldav Kui klient soovib

nud piim. «Viimaste kuude energia hinna tõusu lõplikke mõjusid me veel ei näe, sest palju sõltub kõrgete hindade ajalisest kestvusest,» lausus te gevjuht.

Koos põllumehega on Scandagra otsinud uusi lahendusi ning müügi- ja tarnekanaleid. «Nii oleme kriisis seni ellu jäänud ja ehk ka tugevama na välja tulnud,» sõnas tegevjuht.

Scandagra Eesti juured ulatuvad Viljandis peaaegu 80 aasta tagusesse aega.

minna kas tööle või kooli, siis koos temaga täidetakse see unistus ja aidatakse ma janduslikku toimetulekut parandada.

OÜ J&L

Kui sina, hea lugeja, soovid saada nõu ja abi, siis võta julgesti ühendust! Lossi 22 Viljandi, III korrus Juhataja Luivi Kruusmäe, tel 5331 3115, 525 4147

HEITLIK AEG PANEB TOOTMISETTEVÕTTE TEADMATUSSE

SIGRID KOOREP

Suure-Jaanis tegutsev Eesti Höövelliist on tootnud sisekujunduselementideks pro fiilliiste kolmandiku sajandist, kuid viima sed aastad on ebastabiilses ettevõtlus keskkonnas toimetades toonud palju teadmatust.

Puidusektorit on segased ajad räsinud juba pikalt. Kui tänavu kevadest on andnud teravalt tunda sõda Ukrainas, siis eelmisel aastal tekitas teadmatust koroonapandeemia, ehkki, nagu üt les ettevõtte tegevjuht Andrus Rooks, töö käis ja müüki oli.

Profiilliiste valmistatakse valdavalt täispui dust, aga ka mitmesugusest puidupõhisest ma terjalist. Suur osa toodangust on viimistletud ja värvitud lõppkliendi soovi kohaselt. Siinjuures tu leb märkida, et alates sellest aastast on osaühin gu Eesti Höövelliist ja osaühingu Liistuvabrik Tar tus asuva tehase uueks kaubamärgiks EHL Profi les.

Tegevjuht tõdes, et ettevõtluskonkursil sil maspeetavat möödunud aastat ettevõte ise enam suurt ei meenutagi, sest vahepeal on palju muutunud. Seda võis ta aga küll öelda, et aasta läks hästi ja praeguseid muresid ei olnud.

«Eks muidugi kartusi oli, sest ei teadnud, kui das pandeemia edasi läheb või kaua see kõik kes tab – kas läheb elu uuesti lukku või mitte,» möö nis Rooks ning nentis, et möödunud aasta sügisel oli õigupoolest samasugune teadmatuse hetk na gu nüüd ning palju turbulentsi tekitas toormater jal: selle hinnad käisid üles-alla ja polnud teada, kuidas tarbija selle kõigega kaasa tuleb. See tar

dumus kestis aga nädala või kaks ja siis läks asi ülesmäge.

Koroonamured on praeguseks sumbunud ning puidu hinnad kahanenud ja stabiliseerunud, kuid see ei tähenda veel rahulikku minekut. «Üks asi on, et hinnad on all, teine jälle saadavus,» sel gitas Rooks. «Kõik otsivad tasakaalu ja püüavad teha nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Pole ju mõtet toota, kui ei tea, kas kliendid taha vad. Ei tea ette, kas hind kukub veel ja kas on mõistlik praegu osta või edasi oodata. Kui ladu täis osta, siis ehk on see lõpuks liiga kallilt saa dud ... On igasugu küsimusi õhus ja see tõmbabki pidurit.»

Tänavu kevadel puiduettevõtteid tabanud tarnekriisist Eesti Höövelliist suuresti pääses, sest polnud seotud tarnijatega, kes tõid toormaterjali sulgunud regioonidest. «Ostame enamiku kohali kelt ja Skandinaaviast,» lausus Andrus Rooks.

Praeguse energiakriisi kohta ütles ta, et asi polegi nii väga selles, pigem halvab turgu ebasta biilsusest ja prognoosimatusest tulvil geopoliitili ne olukord. See tähendab ettevõttele, et nii tarni mine kui nõudlus on kahanenud. «See aasta oli kuni septembrikuuni päris okei, aga septembrist on tööd vähem. Läheme üle vähendatud tööajale ja teeme tõesti ka mõningast koondamist.»

Saadud nominatsioon on tegevjuhi sõnul pi gem tagasivaade, ent nüüd on ees juba uued väl jakutsed. Eriti veel, kui selle vahepealse ajaga on maailmas nii palju juhtunud. «Arvan, et ei ole erandlik, kui mõnda eelmise aasta edukat ettevõ tet enam polegi. Aeg on lihtsalt nii muutlik.»

Eesti Höövelliistus töötab praegu veidi üle 200 inimese. Ettevõte asutati aastal 1993 ja kuu lub alates 2002. aastast Rootsi Pomana-Gruppen AB-le.

Viljandi Amserv pakub uues esinduses autoomanikele veelgi rohkem võimalusi

Viljandi Amserv kolis esinduse aadressile Pargi 3b, kus on rohkem ruumi nii klientide kui ka au tode jaoks. Uue esinduse võimalustest räägib Viljandi Amservi esinduse juht Olev Põldme.

Miks kolis Amserv Viljandis Peetrimõisas tegut senud esinduse uude asukohta Pargi tänaval? Peamiselt seetõttu, et vanad ruumid ja klientide tee nindamisvõimalused jäid ajale jalgu. Hoone amor tiseerus, selle kordategemine oleks nõudnud päris suurt investeeringut. Samas poleks see ikkagi lahen danud ruumipuudust. Amserv on Viljandis aastate ga kliendibaasi tublisti kasvatanud ja selle valguses jäid meile väikeseks nii kliendiparkla kui ka teh noülevaatuse ala. Uude esindusse kolimine oli klien tide ja töötajate huvides – saime suuremad ja kaas aegsemad tööruumid.

Kuidas paranes esinduse kolimisega kliendikogemus?

See paranes kindlasti märgatavalt. Suur muutus on see, et uues kohas on ka kasutatud autode müügi saal ning inimesed saavad aasta läbi liikuda soojas ja valges salongis. Varem hoidsime kasutatud sõi dukeid õues, kus autot valides tuli mõnikord trotsi da tuult, vihma või tuisku.

Kogu külastuse protsess on eelmise asukohaga võr reldes sujuvam ja mugavam, alustades suuremast parklast – see oli vanas esinduses suur murekoht, autod lihtsalt ei mahtunud ära. Teiseks on nüüd töö kojas rohkem ruumi ning saime panna juurde veel ühe sillatõstuki. See lühendab hooldustööde järje korda ja võimaldab hooldusnõunikel paremini pla neerida sillatööde aegu. Põrandal on kaks lisakohta, kus saab teha töid, mis tõstukit ei vaja – vajadusel saame pooleliolevate töödega auto ka meile sisse jät ta. Kõik need võimalused vanas esinduses puudusid.

Viimaste aastatega on muutunud väga populaar seks auto kontaktivaba üleandmine, alates oktoob rist on ka Viljandi esinduse juures olemas Cleveroni võtmekapp. Omanik saab jätta autovõtmed kappi ka töövälisel ajal, mil esindus on suletud, pärast neile järele tulla ning kontrollitud-hooldatud masinaga koju sõita.

Jätkuvalt pakume Viljandis kiirteenindust, mis tä hendab, et hooldus tehakse sama hinnaga, kuid poole kiiremini kui tavateenuse puhul. Klient saab seni kasvõi kohapeal aega parajaks teha. Meie kõr val asub Olerexi tankla, kust on võimalik sööki-jooki tuua ning soovi korral pärast autot tankida.

Kuidas on kliendid uue esinduse vastu võtnud? Oleme saanud ainult positiivset tagasisidet. Inimes tele meeldib, et on parkimisruumi ning ka esindus ja müügisalong on avaram ning valgem kui seni.

Kuidas on autoturg Viljandis viimaste aastate jooksul muutunud? Möödunud aastal soetati Viljandi Amservist 206 sõi dukit, millest 146 olid uued ja 60 kasutatud. Viima se kolme aasta jooksul on toimunud müügis väike kasv, samas nõudlus oleks ehk veelgi suurem, aga seisame silmitsi tarneahela probleemidega. See on autode saadavust tublisti mõjutanud.

Trend liigub väikese linnamaasturi ja hübriidide ning elektriautode suunas, gaasi kallinemise tõttu on pisut vähenenud gaasiautode populaarsus.

Millised tööd on töökojas algaval hooajal tavaliselt kõige populaarsemad? Millega autoomanik arvestama peaks? Sügishooaja alguses tõusevad päevakorda enne kõike rehvitööd, aga enne talve vajavad tähele panu ka kojamehed, akud, kasvab nõudlus veer miku remondile. Soovitan mitte jätta rehvivahetust lumetuleku aega – siis on järjekorrad juba pikad.

Kõige mugavam on teha meie kodulehel e-bronee ring just endale sobivaks ajaks. Üks nõuanne veel: kui juba tulete, oleks mõistlik lasta ühe visiidi käi gus võimalikult palju ära teha, näiteks ühildada reh vivahetusega hooldus või remont.

Andrus Rooks tõdes, et puidutööstust on teadmatus räsinud pikalt ja kui mullu oli veel hea aasta, siis tä navu vaatab ta olukorda hoopis murelikuma pilguga.

SISUTURUNDUS

37. AKTSIASELTS HANSA BUSSILIINID 5 878 638 38. WOODBRIDGE OÜ 5 475 772 39. OSAÜHING ENERA 5 418 254 40. CREATIVE WOODWORKS OÜ 5 243 050 41. BALTEST MÖÖBEL OÜ 4 934 310 42. OÜ TEXOR 4 792 460 43. OSAÜHING TOHVRI PUIT 4 728 695 44. OSAÜHING PLEKSOR 4 707 537 45. OSAÜHING AVIATOR 4 692 208 46. OSAÜHING LOGISTA 4 671 618 47. OSAÜHING VILJANDI ÕHUMEISTER 4 583 144 48. OÜ TORU-JÜRI 4 498 631 49. OÜ BALTICHOUSE PRODUCTION 4 301 607 50. ELION OÜ 4 150 732 51. AKTSIASELTS EESTI TURBATOOTED 4 150 122 52. AKTSIASELTS RAMSI TURVAS 4 024 172 53. OSAÜHING SILLER AUTO 3 895 805 54. OÜ PINSKA LIIMPUIT 3 834 222 55. TULUNDUSÜHISTU ÜHINENUD SEAFARMID 3 797 425 56. PROLAND EHITUS OÜ 3 761 254 57. OÜ PINSKA WOODMILL 3 756 124 58. SAIMRE SEAKASVATUSE OSAÜHING 3 751 396 59. OSAÜHING MEAVOR 3 682 362 60. GENOKE TRADING OÜ 3 520 995 61. AKTSIASELTS VMT BETOON 3 519 587 62. OSAÜHING LAANETAGUNE 3 517 155 63. ELITE LOGISTICS OÜ 3 512 741 64. OSAÜHING FLINT KAUBANDUS 3 497 877 65. OSAÜHING MONES & TUUR 3 494 953 66. OÜ STONE HOUSE 3 483 120 67. OSAÜHING LEIGOLA 3 464 358 68. OSAÜHING KÕPU PM 3 448 753 69. OSAÜHING SAKALA PÕLDUR 3 448 461

70. SAIMRE VILJAKASVATUSE OÜ 3 397 579 71. SUSISASI OÜ 3 329 996 72. OSAÜHING SAIMRE 3 312 576 73. DALSBRUK BEDDING OÜ 3 311 566 74. AKTSIASELTS BHC 3 260 667 75. AKTSIASELTS SOVEK 3 252 401 76. OSAÜHING MULGI LIHAKARN 3 212 051 77. OÜ KÕO AGRO 3 107 311 78. OÜ MÕISAKÜLA MASINATEHAS 3 043 985 79. OSAÜHING PIIRITAJA 2 999 863 80. FOLK AUTO OÜ 2 992 792 81. VILJANDI APTEEGID OÜ 2 828 852 82. OSAÜHING CERBOS 2 799 958 83. OSAÜHING ELEKTRIKESKUS 2 702 348 84. OÜ AUTO 100 RENT 2 562 324 85. LX MOTORS OSAÜHING 2 497 428 86. OSAÜHING NUKIKE 2 474 881 87. RAIKU BUILDING OSAÜHING 2 425 641 88. AKTSIASELTS VILJANDI VEEVÄRK 2 393 835 89. OÜ METEST STEEL 2 355 773 90. NAVESTI AGRO OÜ 2 277 300 91. APRICOT OÜ 2 263 021 92. AKTSIASELTS ELECTRUM 2 215 313 93. OSAÜHING KARPO 2 195 260 94. TRL PARTNERS OÜ 2 187 025 95. TRAFOX EESTI OSAÜHING 2 146 990 96. EL MARINE OÜ 2 122 331 97. TRI PROJEKT OÜ 2 112 057 98. TACTICAL SOLUTION OÜ 2 109 369 99. AKTSIASELTS KRAVER 2 041 756 100. DAG REKLAAM OÜ 2 007 377

Nii nagu Scandagra viljaelevaator kõrgub üle Viljandi, troonib Scandagra suurima käibega ettevõtete seas teistest suurusjärgu võrra kop sakama müügituluga. Viimasel kolmel aastal on see aina kasvanud, mullu 8,7 protsenti. 2019. aasta ligi veerand miljoni eurosest kah jumist jõudis Scandagra eelmisel aastal 2,34 miljoni eurose puhaskasumini. 63-protsendiline kasv tõi Viiratsi Saeveski aasta varasemalt kuuendalt positsioonilt see kord hõbedale. Seejuures sai firma ka väga korralikku kasumit – 13 miljonit eurot. Eesti Höövelliist säilitas edetabelis kolman da koha, kuid müügitulu kogunes ligi 11 prot senti üle-eelmisest aastast rohkem. Ka liistu tootja kasum kasvas 5,2 miljoni euroni. Andmed pärinevad äriregistrist.

Coop Pangas on äriklientidel mugav ja soodne toimetada. Sinilille OÜ pakub erinevaid toitlustusega soetud teenuseid ja peab Viljandis mitut toidukohta ning on oma rahaasjad usaldanud just sellele kodumaisele pangale.

Kohalik toitlustaja hindab kodumaise panga lihtsaid ja mugavaid teenuseid

Viljandi poiss Tauri Lillemaa oli 13-aastane, kui isa Raivo ta kohalikul laadal toitlustustelki appi võttis. Nüüd on 33-aastane kolme lapse isa pereäri tegevjuht ja vastutab koos kolleegist isaga 13 töötaja eest.

Sinilille OÜ toitlustab väliüritusi, pakub catering’i teenust ja rendib üritusteks vajaminevat inventari. „Toitlustame firmapidusid, sünnipäevi, pulmi. Meie eesmärk on pakkuda peokorraldajatele stressivaba koosviibimist oma külalistega – see on nende hetk luua mälestusi. Sellepärast hoolitseme meie kõige eest alates laua katmisest kuni koristuseni,“ loetleb Tauri.

„Kõige suurem catering, mida oleme teinud, oli eelmisel aastal, kui teenindasime Heimtali spordihoones 485 inimest. Mäletan, et kui esimest korda pakkusime õhtusööki 200 inimesele, oli see hirmutav. Nüüd oleme aga kindlad, et vajadusel suudame oma meeskonnaga ka ligi tuhande inimesega üritused ära teha,“ sõnab Tauri.

Suurte catering’ide puhul on kõige tähtsam tiimitöö. Sinilille OÜ-s juhivad isa ja poeg meeskonda tandemina: isa Raivo Lillemaa vastutab enda tiimiga, et söök õigel ajal köögist välja saaks, ja poeg Tauri Lillemaa enda tiimiga, et söök õigel ajal lauale serveeritaks.

Väliüritustest on Sinilille osalenud näiteks Rammsteini ja Michael Jacksoni kontserdil. „Jackson ise küll meie maitsvat seapraadi ja šašlõkki ei saanud, küll aga publik. Läbi aastate oleme olnud ka Roheliste Rattaretke ainus välitoitlustaja. Nii oleme igal aastal koos ligi 2500 jalgratturiga käinud juba vaat et igas Eestimaa nurgas. Jaanipäevadel on meil traditsiooniks saamas Eesti maitsete viimine lahe taga elavate eestlasteni – sealsel eestlaste jaanitulel osaleb 6000–8000 inimest,“ teab Tauri.

Mitmekesine äri tagab stabiilsuse

Viljandi kohalikud inimesed tunnevad Sinilillet eelkõige catering’i järgi, kuigi tegelikult haldab ettevõte veel ka kuulsat Ukuaru kohvikut ja kiirtoidukohti Objekt. „Toidukohti on linnas palju ja konkurents on üsna tihe, ent meil on päris suur ring lojaalseid kliente. Nad teavad, et saavad meie juures kõhu alati head ja paremat taskukohase hinnaga täis.“

Männimäel asuv Ukuaru kohvik pakub argipäeviti kella 11–15 taskukohaseid lõunasööke, samuti viiakse sealt lõunasööke eri firmade töötajatele kontorisse, tehasesse või kasvõi põllumeestele põllu peale. Õhtuti ja nädalavahetustel saab kohvikuruumides pidada peo- ja peielaudasid, seminare ja muud.

Kaks kiirsöögikohta asuvad tiheda liiklusega piirkonnas: üks Objekt kesklinnas Ilmarise tänaval ja teine Männimäe alguses Vaksali tänaval. Mõlemas kioskis toimub nii luugimüük

kui ka ise järgi tulemisega ettetellimine. „Selle kõrval teeme koostööd Bolti kojutellimise teenusega ning loetud päevad tagasi liitusime uue kojutellimisteenuse pakkujaga Fudy,“ räägib Tauri ja lisab, et tänu oma kiirtoidukohtadele õnnestus neil ka koroonakriisis jalule jääda.

„Saime veelkord kinnitust, et toitlustuses on väga oluline tegutseda mitmes valdkonnas korraga. Väliürituste hooaeg on tegelikult üsna lühike ja kui oli selge, et suuremad siseüritused on teadmata ajaks keelatud, tegi see meid algul ärevaks. Meie teenuste mitmekesisus on olnud erinevate riskide hajutamiseks ainuõige otsus,“ avab tegevjuht saladuse, mis on aidanud neil juba 14 aastat järjest edukalt äri kasvatada.

Lihtsus ja paindlikkus toovad edu

Tauri Lillemaa ütleb, et nad on koos isaga äri juhtides otsustanud oma ettevõtte hoida võimalikult lihtsana. Näiteks tegutsevad nad laenuvabalt ja uuteks investeeringuteks kasutatakse teenitud kasumit. Lihtsus ja paindlikkus on neile oluline ka ettevõtte igapäevaste rahaasjade korraldamisel. Sellepärast on nad valinud oma finantspartneriks kodumaise Coop Panga.

„Oleme nende lihtsate, mugavate ja soodsate pangateenustega väga rahul ega oska paremat tahtagi. Coop Pangas saame oma rahaasjad aetud kiiresti ning teenindus on olnud alati väga sujuv. Kasutame ka nende kaardimaksete vastuvõtmiseks mõeldud terminale,“ räägib Tauri.

Nagu kõigil teistelgi äriklientidel on Sinilillel Coop Pangas oma personaalne ärikliendi haldur, kes on ettevõtte arengu ja tegemistega jooksvalt kursis. Sinilillet teenindab Pärnu kontoris töötav ärikliendihaldur Markus Eller, kes kiidab ettevõtet pika ja stabiilse tegutsemise ning meeldiva koostöö eest. „Hoolimata muutlikust keskkonnast on ettevõttel olnud alati väga head finantsnäitajad. Tauri ja Raivo on teotahtelised ja tublid ettevõtjad, kelle äri on tublisti kasvanud,“ sõnab Eller.

Tauri Lillemaa sõnul peitub nende äri saladus mitmekesisuses. „Oleme nüüdseks turul olnud juba 14 aastat. Alustasime väliürituste toitlustamisest, seejärel avasime kohviku ja oleme järk-järgult oma äri laiendanud.“ Kui algul tegi süüa peamiselt isa Raivo, siis nüüd on toidutegemine usaldatud kohviku köögis professionaalide kätte – seda muidugi Raivo Lillemaa valvsa pilgu all.

„Aegamisi laienedes oleme välja ehitanud Viljandimaa ühe suurima köögi, kuhu mahub korraga toimetama kuus kuni seitse kokka. Nemad koos ülejäänud töötajatega on ettevõtte kõige väärtuslikum vara, keda hoolega hoiame,“ sõnab Tauri Lillemaa, kes on ettevõtet juhtides ääretult tänulik ka oma pere toetusele.

„Erinevate pidude teenindamine ja väliüritustel käimine on võrdlemisi raske töö, mis alatihti lõppeb varahommikuste koju jõudmistega. Mul on imeline naine ja lapsed, kes selle kõik välja kannatavad. Tean, et kui kodus on kõik hästi, siis läheb ka tööl hästi,“ on tegevjuht Tauri Lillemaa kindel.

• Ärikliendid arveldavad Coop Panga äripaketis tasuta, teenivad arvelduskonto jäägilt Eesti kõrgeimat intressi ning kasutavad paindlikke finantseerimislahendusi.

• Coop Panga äripaketis on piiramatus mahus pankadevahelised välkmaksed, Euroopa maksed, koondmaksed, pangalingi maksete vastuvõtmine tasuta ja lisaks tasuta deebetkaart. Paketitasu ei ole.

• Ettevõtte rahaliste vahendite kasumlikumaks hoiustamiseks maksab Coop Pank turu parimat intressi arvelduskonto jäägile.

• Äriklientide tähtajalisele hoiusele maksab Coop Pank võrreldes suuremate pankadega kõrgemat hoiuse intressi, mis on praegu kuni 2,5 protsenti.

• Coop Panga ärikliendil on võimalik kõigis Coopi kaupluste kassades üle Eesti kanda oma pangaarvele ilma teenustasuta kuni 4000 eurot kuus ja kokku kuni 10 000 eurot kuus.

MARKUS ELLER, Coop Panga ärikliendihaldur, Pärnu- ja Viljandimaa äriklientide nõustaja Tel 664 0778, markus.eller@cooppank.ee

• Finantseerimistoodetest pakub Coop Pank äriklientidele arvelduskrediiti, käibekapitalilaenu, investeerimislaenu, liisingut, faktooringut, pangagarantiisid, hooajaliste tööde laenu ja korteriühistulaenu.

• Coop Pangas on igal ärikliendil personaalne ärikliendihaldur, kes annab nõu ja on alati olemas igas Eestimaa nurgas. Isiklik haldur on nii suurtel kui ka alles alustavatel ettevõtetel.

Kodumaises Coop Pangas on ärikliendile olemas kõik vajalik

Pereäri tegevjuht Tauri Lillemaa teeb Sinilille OÜ-s kõike: koos isa Raivo Lillemaaga juhivad nad kohvikut ja kahte kiirsöögikohta, võtavad vastu ja korraldavad peoteenindusi ning väliüritusi. Vajadusel poleerivad ka kahvleid ja koristavad lauad.

Pangandus ei ole

Helgor Markov Food Studio asutaja, Coop Panga äriklient

Elekter

Töövahendid

Tööriided

nergiaettevõtte

Mailiis Ollino

SIRLE MATT

selgelt olemas. Uute võimsuste lisandudes peaks elektri hind alanema.

On kõlanud, et Eestis oligi elekter liiga odav. Kas oli?

Seda ma ei oska öelda, kas oli odav. Eks see väl jendas toona turureaalsust. Elektribörs Nord Pool toimib tootmistehnoloogiate sisendkulu põhiselt. Turule pääsevad kõigepealt need toot misvõimsused, mis on kütusevabad. Järgnevad soodsama omakuluga elektrijaamad. Kui nen dest veel ei piisa, siis kallimad jaamad. Mida rohkem on kütusevabasid tootmisvõimsusi, näiteks tuuleparke, seda vähem läheb vaja kalli maid jaamasid.

Vene agressioonil Ukraina vastu ja manipu latsioonil gaasitarnetega on olnud ilmne mõju elektrituru hindadele.

Kui Eesti jätkab elektribörsil osalemist, kuidas hind tarbija jaoks odavneb? Nagu selgitasin, sõltub tarbija jaoks lõpphind kogu elektrimiksist, mis iga päeva jaoks kokku pannakse.

Meile on seega oluline, kuidas naaberriikides arendatakse elektri tootmist? Jah, loomulikult. Juba sel suvel oleks Eesti suut nud teatud tundidel oma tarbimise päikese elektriga ise ära katta. Kuna Lätis ja Leedus ei ole nii palju tootmisvõimsusi paigaldatud, ei läi nud elektri hind meie tarbijatele odavamaks. Mul on hea meel, et Utilitas opereerib ka Lä tis ja Leedus ning kavatseb seal tootmisvõimsu si rajada.

Tarbijate jaoks muutub olukord paremaks, kui on uusi tootmisvõimsusi, mis on soodsamad ja mis muudavad kokkuvõttes elektrimiksi oda vamaks.

Millest see tuleb, et pärast universaalteenuse käivitamist muutus elektri börsihind univer saalteenusetaoliseks?

Viimase aasta jooksul on hinda kõige rohkem mõjutanud gaasi hind. Gaasi hind on pärast au gustikuist tipptaset oluliselt langenud tänu sel lele, et Euroopa gaasihoidlad on täis. LNG-gaasil on isegi teatav ülepakkumine. Sellel on mõju gaasi börsihinnale, seeläbi elektri börsihinnale.

Kui palju tuuleparke on Eestisse vaja?

Utilitas osaleb Rohetiigri sihtasutuse tegemis tes. Sihtasutuse meeskonnaga, kuhu on kaasa tud Eesti parimad energeetikaeksperdid erasek torist, tehnikaülikoolist ja maaülikoolist, on väl ja töötatud energia teekaart. Esimene versioon teekaardist avaldati eelmisel aastal. Hiljuti uuendasime seda. Seal hindasime, milline oleks sobiv elektritootmisportfell Eesti sisetarbimise katmiseks. Leidsime, et maismaal oleks juurde vaja suurusjärgus 1000 megavatti tuulikuid. See on umbes sama palju, kui Eestisse on juba raja tud, ehk 145–150 tuulikut.

Postimees kirjutas novembri alguses, et Eestis on vähe sellist maad, kuhu saaks tuulikuid panna. Kuidas maa nappus teid mõjutab? Maad on meil tegelikult piisavalt. Küsimus on, kas on sobilikke maid, mida tuuleparkide raja miseks saab kasutada. Meie oleme eri omavalit sustes algatanud planeeringumenetlusi. Samuti leitakse tuuleenergeetikaks sobivaid alasid üld planeeringu menetlustes, nagu näiteks Saarde vallas. Sobivaid alasid ei ole ülemäära palju, aga neid ikkagi on. Vähemalt selles ulatuses, nagu Rohetiigri energiateekaardis ette näeme, on võimalik tuuleparke rajada.

Me sooviksime, et riik teeks omalt poolt samme, et tuulepargid kerkiksid kiiremini, ehk

Juhid planeerivad, mitte ei ennusta!

Creditinfo turuülene tegevusraport aitab sul end turul positsioneerida, lihvida tegevusstrateegiat ja planeerida äritulevikku. Jäta klaaskuulid konkurentidele, sest segastel aegadel toetub tark juht selgele turuinfole.

•

• Sektori TOP-ettevõtete kokkuvõtet Suurimaid maksumaksjaid Suurimaid kasvajaid ja kahanejaid

• Ekspordi ja kohaliku turu müügitulu

• Turu mahtu ja dünaamikat

• Konkurentide ja klientide tegemisi

• Võrdlusi konkurentide ja turu keskmisega Strateegiaid uueks majandusaastaks

•

•

•

•

•

energiat, raha ja töötunde –marketreview.creditinfo.ee AS CREDITINFO EESTI creditinfo.ee info@creditinfo.ee

vaataksid kriitilise pilguga üle planeeringume netlused ja loamenetlused, et asjatut bürokraa tiat oleks vähem. Et me saaksime liikuda tuule parkide rajamisega kiiremini edasi ja pakkuda leevendust energiakriisis.

Kas Vene piiri lähedus idapoolsetes maakon dades mõjutab tuulikute rajamist? Mõjutab niisama palju kui teisigi investeerin guid. On tõsi, et päris piiriäärsetel aladel ei anna kaitseministeerium nüüdisaegsete kõrgete tuu leparkide rajamisele kooskõlastust ja seetõttu sinna tuuleparke ei planeerita. Aga 65 protsen dile Eesti territooriumist saab tuuleparke kavan dada.

Enne oli juttu, et peaks kombineerima päike se- ja tuuleenergiat. Mis on tuuleenergia eelis päikeseenergia ees? Mis olukordades on me retuulikud paremad kui maismaatuulikud? Praegu räägitakse rohkem hübriidparkide la hendustest, kus kombineeritakse ühte liitumis punkti näiteks päikesepaneelid ja tuulikud. Hea on see sellepärast, et sel ajal, kui päike paistab ja on tuulevaikne aeg, saab päikesepaneelidest elektrienergiat võrku anda ja liitumisressurssi otstarbekamalt ära kasutada. Talvisel ja sügise sel ajal, kui päikest nii palju ei ole, toodavad elektrienergiat tuulikud. Ehk me kasutame liitu mise ressursi, mis on samuti piiratud ressurss, efektiivsemalt ära. Tehnoloogiad täiendavad üksteist.

Selleks et saada puhta energia tootmisport fell kokku, ongi vaja eri tehnoloogiaid. On vaja koostootmisjaamasid, mis toodavad elektrit ja soojust ühises protsessis. On vaja tuuleparke nii merel kui maismaal, päikeseparke. Eri tehnoloo giatel on oma tugevad küljed ja nende kombi neerimises seisneb nende võlu.

ARVAMUS

Kõigepealt on vaja mõistmist, et meil on tarvis kii resti taastuvenergia võimsusi. Tegu on kohaliku energia, odavama energia ja väiksema keskkonnaja lajäljega.

Eesmärk toota 100 protsenti elektrit taastuvatest allikatest on seatud, seaduse tasemel fikseeritud. Rii gi ülesanne on strateegiline suund paika panna, nii et arendajad, investeeringute tegijad teavad: see on valik, mille riik on teinud ja selle suunas liigutakse.

Teiseks peavad planeeringud, menetlused ja kesk konnamõjude hindamised toimuma kiiresti ja ladu salt, et tulemuseni jõuda. Neis asjus on meil vaja mi tu muudatust teha. Muudatused, mida praegu me netletakse, puudutavad võrguvõimsuste vabasta mist. Seda, et ka potentsiaalsele kaevandamisalale võiks tuulikuid planeerida, kui on teada, et 30 aasta jooksul seal kaevandama ei hakata. Veel mõeldakse, kuidas motiveerida taastuvenergia ostmist.

OÜ E.R.O Ehitus on 2000. aastal erakapitalil loodud ehitusettevõte. Kogemusi oleme omandanud elamute, tööstus-, kaubandus- ja büroohoonete uusehituse, remondi ning rekonstrueerimistööde käigus. Meie eesmärk on kliendi vajadusi ja ootusi rahuldav lõpptulemus.

RIINA SIKKUT, majandus- ja taristuminister

AASTA INVESTEERIJA VÕITJA

PIIMAFARM TOOB PÕLLUMAJANDUSSE TÄNAPÄEVA NUTIKUST

SIGRID KOOREP

Tänavu kevadel sai Mangeni PM-i noor loomalautade kompleks Põhja-Sakala vallas Koksveres nurgakivi ning avapidu peeti oktoobri lõpus.

Kahes jaos ehitatud laudakompleksi on Silikaat Grupp, kuhu Mangeni PM kuulub, ka he aastaga investeerinud 10 miljonit eurot. 2021. aastal ehitati vasikalaudad 4 miljoni eest ja 2022. aasta investeeringu suurus oli 6 miljonit eurot.

Varem olid valmis saanud kolm moodsat pii makarjalauta ning erivajadustega loomade ja poegimislaut. Viimase kahe aasta jooksul on ehi tatud ka silo- ja põhuhoidla, piimaköök ning pe suruum. Kõo põllumajandusettevõtete grupi juhi Maarika Susi sõnul on nüüd Eesti suurim täisla hendusega laudakompleks valmis.

«Hea looma kasvatus algab hea lastetoaga,» lausus ta. «Peab alustama ikka väga väikesest peale ja looma eest hästi hoolitsema. See lubab kasvatada kvaliteetse looma, kes ettevõttele ka hiljem kasu toodaks.»

Kuigi Mangeni PM-is on kogu tsükkel täis saa nud, ei lõpeta see investeerimisplaane. Neil on veel teine ettevõte Jõgevamaal Eskus, kus nüüd seks koju tagasi jõudnud Mangeni noorloomad vahepeal peavarju leidsid, ja sinnagi on soov pla

neerida ning ehitada tänapäevane farmikomp leks.

Lehma kohta on aastas Mangeni PM-is välja lüps 11 000 kilogrammi, aga kogutoodang üle 19 000 tonni ja see läheb edasi Valio piimatöös tusettevõttele. Susi märkis, et hiljuti oli ta rääki nud Valio inimestega ja oli välja tulnud, et järjest enam naasevad Eesti inimesed põhiasjade juur de. «Tavaline joogipiim ja hapukoor on eestlaste lemmikud, lisaks juust,» ütles ta.

Koksveres asuva karja suurus on 3800 looma ning ega suurt rohkem sinna mahukski, sest kohti on ligemale 4000 loomale. Nüüd on Susi sõnul mõttes hakata loomi ette tootma Esku tarbeks. Farm tahetakse luua oma karjast, sest see annab võimaluse suunata tõupoolt ja valida oma ette võttele sobilik geneetiline baas.

«Ma arvan, et meil läheb hästi,» sõnas Susi ja tähendas, et nüüd ei pea enam muretsema mit me asja pärast. Inimestel on hea töökeskkond ja loomadel heaolu tagatud. Energia hindadele mõeldes rajati ka väike päikesepark, millele päike juba vaikselt pai teeb, kuid selle tegelik efekt sel gub ilmselt tuleval aastal.

Susi sõnul on nende ettevõte hea näide sel lest, kuidas saab põllumajandusse tuua mood said ja nutikaid lahendusi. Ta tähendas, et põllu majandusel ei ole sageli kõige parem maine, aga Mangeni PM-is usutakse ja püütakse näidata, et valdkonnas on palju uuenduslikku ja ehk tõmbab

see ka noori põllumajanduse poole tagasi. «Toi dutootmine oli, on ja jääb,» sõnas Susi.

Ettevõte ootab heal meelel külla lasteaia- ja koolilapsi, et näidata: loomadel on hea. «Neil on mõnusad liivaasemed ja söök nina ees,» sõnas Susi ja ütles, et piimalehm ongi selline, kes tahab rutiini ja stabiilsust. See, et ta karjamaal väga pal ju ei käi, on mõnes mõttes talle isegi hea, sest kõndimine ja päike kurnavad kõige rohkem. «Pi gem tema sööb ja puhkab oma asemel,» tähen

das Susi ja lisas, et oli hiljuti USA-s tehtud uurin gust lugenud, et lüpsmine vallandab ka lehmas õnnehormooni.

Veel pööratakse ettevõttes tähelepanu kesk konnahoiule. Seda räägib juba asjaolu, et Mange ni PM-i juures on autodele surugaasi tootev osa ühing Biometaan. «See on ringmajandus ja toimi me sümbioosis. Väga palju kuhugi meil utiliseeri da ei ole, kõik käib ringis ja läheb taaskasutusse,» lausus Susi.

NOMINENDID

lelevi on tulevikku vaatav ettevõte, mille turg avaneb rohkem ilmselt mitme aasta pärast, kui elektriautode kasutamine on jõudnud suurema hulga rahva sekka.

«Toodame elektrienergiat päikesest,» ütles Elelevi juht Mark Orav.

Viljandimaal 150 hektaril laiuvatel «päikese põldudel» toodetav roheline energia suunatakse enda loodud laadimistaristu kaudu elektriauto desse. Eesmärk ongi võimalikult palju sellest energiast oma laadimisvõrku lasta, aga see osa, mida ei suudeta ära kasutada, müüakse vabale turule.

«Öeldakse, et hea ettevõtja üritab ette näha kolme aastat või aimata, mis suunas turg liigub. Ma ei saa öelda, et suudan ette mõelda või näha, aga loodan vähemalt, et elektriautod tulevad ja laadimine muutub aktuaalseks,» lausus Orav.

2017. aastal asutatud Elelevi mullused inves teeringud läksid peaasjalikult taastuvenergia tootmisseadmetesse ehk päikesepaneelidesse, kuid üha enam laiendab ettevõte ka laadimisvõr ku. Laadimispunktid on näiteks Viljandi linnastaa dioni ligiduses ja nende hulk üha kasvab. «Tenni sekeskused, spordiasutused, koolid ja lasteaiad –järjest laieneme. Tahame lähema kahe aasta jook sul Eestisse rajada sada uut kohta, kus oleks või malik elektriautot laadida,» ütles ettevõtja lootu ses, et tegu on kasvava turuga.

Seni on talle paraku paistnud, et laadimis

punktid kuigi palju kasutust ei leia, sest elektri autosid on liiga vähe. «Ja ongi niimoodi, et kumb siis enne peab olema, kas laadijad või autod. Praegu ma enne viit aastat küll erilist laadimise kasvu ei näe.»

Orava eeldust mööda võiksid aastad 2028–2030 olla see tulevik, mil elektriautode ka sutus hoogustub, aga selleks ajaks peab olema taristu valmis ehitatud. «Meie soovime taristu en ne 2025. aastat valmis saada ja siis ootame, et in

VIIRATSI SAEVESKI

Aasta investeerija kategooria teine nominent on Viiratsi Saeveski, kel lest on pikemalt juttu ettevõtluslehe seitsmendal leheküljel.

vesteering, mille oleme teinud, end õigustaks. Loodame, et inimesed vahetavad oma sisepõle mismootoriga autod elektriautode vastu ja hak kavad rõõmsasti laadimistaristut kasutama.»

Orav on märganud, et laadimispunkte kasuta takse eelkõige suvel, kui rahvas rohkem ringi lii gub. See on tema sõnul silma hakanud ka Viljan dis, kui inimesed on tulnud siia kaugemalt ja jää nud ööseks.

Seni on olnud kõige soodsam laadida elektri autot siiski kodus ning Orava sõnu kasutades enam-vähem elektriauto sõidab selle laadimis korraga Tallinnast Viljandisse ja tagasi ka. Nii et Elelevile võiks investeering hakata tulu tooma viie kuni seitsme aasta pärast. «Muidugi kui kõik lä heb nii, nagu on öeldud, ja 2035. aastast Euroopa Liidus enam sisepõlemismootoriga autosid müüa ei lubata. Elektriautode pealetulek on siis juba sunduslik, mitte vabatahtlik.»

Praegu on elektriautod veel tunduvalt kalli mad kui sisepõlemismootoriga autod. Orav, kel endal on kaks elektriautot, nentis samas, et esma ne investeering on küll kallis, kuid hiljem on mu gav ja soodne ning tõi näite Prantsusmaalt Vahe mere piirkonnast, kus ta praegu elab: seal olid hil juti rafineerimistehase töötajad streikinud, nii et paar nädalat ei olnud kuskilt bensiini ega diislikü tust saada. Paljudel lapsevanematel oli olnud pa ras peavalu, kuidas lapsed trenni saavad. Temal seda muret ei olnud, sest ta kasutas elektriautot ja kõik läks ludinal.

«Olen kindlasti elektriauto usku,» sõnas Orav ja lisas, et elektriauto on hea, kui see saab tasku kohasemaks.

Mangeni PM on kahe aasta jooksul investeerinud 10 miljonit eurot vasika- ja noorloomalautade ehitusse, et varem valminud lüpsikarjalautadesse minevatel loomadel oleks väga hea lastetuba.

SIGRID KOOREP

PALJUD ETTEVÕTJAD JÄTAVAD ENERGIASÄÄSTU VÕIMALUSED KASUTAMATA

Kõrged energiahinnad on pannud ettevõtjaid mõtlema kokkuhoiuvõimalustele. Turul on mitmeid uusi ja kiiresti ära tasuvaid tõhusama energiakasutuse võimalusi, mida ettevõtted üle Eesti võiksid senisest märksa laiemalt kasutusele võtta.

kontekstis ei ole võimalik oodata uuenduste ellu viimiseks paremat aega. „Kuhu täpselt kellelgi investeerida tasub, kellel omatarbeks elektri tootmisesse, kellel kütte- või ventilatsioonikulude alandamisse või mujale, on juba personaalne ja sõltub toote või teenuse iseloomust.“

Arak jagab energiakasutuse uuendused kolmeks: tootmistehnoloogilisteks, primaarenergeetilisteks ja hoonetega seonduvaks. Tema sõnul on tootmistehnoloogiaga seotud protsessides üldjoontes lihtsaid ja kiireid kokkuhoiukohti vähe, kuna valdavalt töötavad masinad niigi siis, kui vaja. Tarvitatava energia küsimused on kriisi saabudes paljude ettevõtete jaoks teravalt esile tõusnud. Selles osas astutakse ka lihtsamaid ja keerulisemaid samme, näiteks vahetatakse elektripaketti või minnakse gaasilt üle muudele küttelahendustele. „Kõik, mis aga puudutab hoonet ja selle tehnosüsteeme, on säästmise mõttes võrdlemisi lihtne lahendada juhul, kui ei ole vaja hakata uuendama ehituskonstruktsioone.“

ETTEVÕTTED VAATAVAD ÜHA ROHKEM SALVESTUSJAAMADE POOLE

Mikk Saar , tõhusaid energialahendusi pakkuva Energiapartner OÜ juhatuse liige

Pikaajaliselt soodsamalt ja keskkonnahoidlikumalt majandamiseks tuleb tegeleda energia kokkuhoidu andvate tegevustega, investeeringutega hoonete, seadmete ja transpordivahendite energiatõhususse, energia tootmisega päikesepaneelidega ning energiasalvestuslahendustega.

Tootmise puhul on täna kõige kiirem võimalus rajada hoone katusele, seintele või maapinnale hoone kõrval päikeseelektrijaam.

Kui mainida uuenduslikke energialahendusi, mõtlevad paljud vaid päikesepaneelidele katusel. Lähemal uurimisel aga on ettevõtetele mitmeid võimalusi energia säästuks, tootmiseks ja salvestamiseks. Ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtted võiksid luubi alla võtta oma valgustuse, ventilatsiooni, soojustuse ja mõelda ka automaatika peale, mis vastavalt vajadusele neid süsteeme juhiksid. Lisandunud on ka võimalusi keskkonnasäästlike investeeringute rahastamiseks, nagu näiteks LHV panga pakutav roheline investeerimislaen.

Energia- ja ressursitõhususe täislahendusi pakkuva DeltaE inseneribüroo juhatuse liikme Marti Araku sõnul ongi kõige tasuvamad valdkonnad energia kokkuhoiuks valgustuspaigaldiste renoveerimine, küte-ventilatsioon-jahutus-süsteemide uuendamine ja hooneautomaatika väljaehitamine. Suurim efekt uutest tehnoloogiatest tuleb juhul, kui läheneda strateegiliselt. Süsteemid on omavahel seotud. „Tihtipeale võib nimetatud valdkondadest tulla 80 protsenti energiakuludest,“ ütleb Arak. „Suurim märksõna on süsteemide vajaduspõhine juhtimine. Pole vaja 23-kraadist õhutemperatuuri või täisvõimsusel ventilatsiooni, kui ruumis kedagi ei viibi. Valgustuspaigaldiste puhul aitab automaatika kuni 90 protsenti kokku hoida,“ tõi Arak näite.

Tasub ära mõne aastaga

Vahel muretsevad ettevõtjad, et energiatõhususse investeerimine ei tasu end ära. Selle arvamuse lükkab Arak ümber. Kuigi palju sõltub konkreetsest objektist, annab ta üldised rusikareeglid uuenduste tasuvuse hindamiseks: valgustuse uuendus tasub end ära kolme kuni viie aastaga, automaatika ja kütte-ventilatsiooni-jahutuse-süsteemide renoveerimine kahe kuni nelja aastaga, suruõhusüsteemide tasuvusaeg on alla pooleteise aasta, päikeseenergialahendustel olenedes elektrihinnast 6–14 aastat.

tehnosüsteemidega seonduvad investeeringud. Me räägime raha tootlusest üle 20 protsendi ja olukorrast, et paranevad nii haldussuutlikkus, sisekliima, pikeneb süsteemide eluiga, tõuseb töötajate motivatsioon. Positiivset on selles oluliselt rohkem kui esmapilgul paistab,“ räägib Arak, kelle ettevõte aitab energiakulu alla viia ja seda seal hoida.

LHV ettevõtete nantseerimise osakonna juhi Marko Kiisa sõnul tuleks ettevõtetel kõikjal Eestis oma energialahenduste uuendamine käsile võtta kohe, kuna parim aeg selleks oli kahjuks isegi mitte eile, vaid üleeile. Kuid millest alustada?

„Näiteks tootmisettevõttena alustaksin kiiresti kogupildi saamisest: telliksin põhjaliku auditi. Mis on kokkuhoiu saavutamise kohad, mis on asendamise kohad, kuhu ja kui palju tuleks investeerida kokkuhoiu saavutamiseks või näiteks oma tarbeks elektri tootmiseks, kui kiiresti see ära tasub,“ loetleb Marko Kiisa. Ta on kindel, et ettevõtted avastaksid nii tegemata investeeringuid, mille tasuvusaeg oleks vaid mõni aasta, aga mis tooksid enam kui 50 protsenti säästu ja sellega konkurentsieelise.

Võimalusi

on palju

Kiisa sõnul on käimasolev energiakriis teinud lõplikult nähtavaks ja selgeks meie ühiskonna elektrisõltuvuse. Selles

Mõtle kaugemale ette kui paar aastat

Arvatavasti on energiakasutuse peale tänaseks juba kõik ettevõtted mõelnud, aga muudatusteni ei jõua inseneribüroo esindaja hinnangul kahjuks pooledki. Araku sõnul on põhiline põhjus puudulik investeerimisvõimekus. Lisaks sellele valmistab ettevõtjatele takistusi ka teadmiste ja oskuste puudumine ning ajapuudus. „Innustan kahtlemata tegutsema, vaid nii saavutab tulemusi! Parem hilja kui mitte kunagi, sest head ajad energia hindades ekspertide sõnul tagasi ei tule,“ ütleb Arak.

Marko Kiisa julgustab ettevõtjaid mõtlema kaugemale ette kui üks-kaks aastat. „Praegu on sõnum ettevõtjatele väga lihtne: ehkki ajad on keerulised, soodustab LHV pank investeeringuid elektri tootmisse, salvestamisse ja energia kokkuhoidu igati. Ettevõtetele on meil selleks puhuks olemas LHV roheline investeerimislaen, mille võimalustega tasub kindlasti tutvuda,“ ütleb Kiisa. Õnneks on viimasel ajal huvi selliste laenude vastu ettevõtete hulgas kasvanud.

Kui varasematel aastatel olid ettevõtete juurde rajatavad päikesejaamad pigem kaheksa- kuni kümneaastase tasuvusajaga, siis nüüd jäävad eeldatavad tasuvused alla viie aasta. Arvutasime hiljuti, et üks juulis töösse läinud suurem kahepoolselt tootvate päikesepaneelidega päikeseelektrijaam teenis pelgalt augustikuu väga kõrgete börsihindadega tagasi ligi kümme protsenti investeeringust. Vähemalt lähiaastatel pole näha, et taastuksid kunagised madalad elektrienergia hinnad. Lisaks on näha ka võrgutasude kasvu.

Täiendav võimalus, mis aitab suurendada päikeseenergia omatarvet ja kasutada kõikuvaid energiahindu enda kasuks, on energia salvestamine akudesse. Seoses tunnihindade volatiilsusega, võrgusuunalise tootmisvõimsuse piiratusega, aga ka uute salvestuse suunaliste võrguteenustega on salvestuslahenduste osas märgata olulist kasvu. Täna rajatakse suuremaid akusalvestusjaamu eelkõige ettevõtete juurde, kus on nii tarbimine ja oma taastuvenergia tootmine või siis ainult taastuvenergia jaamade juurde. Seal on võit kõige suurem. Parimatel juhtudel oleme saanud akusalvestussüsteemidele tasuvusaegadeks viis-kuus aastat.

Olles mitmeid aastaid tegelenud koduste hübriidlahendustega hakkasime sellel aastal pakkuma ka suuremaid akusalvestussüsteeme.

Akude salvestusturul on potentsiaali palju, eriti varasematele tulijatele.

AASTA TOODE VÕITJA

DISAINEHTED KÕNELEVAD VÄRVILEMBUSEST

SIGRID KOOREP

Kui kord oled juba Lisa Lohu loomingu ga tutvust teinud, siis edaspidi tema Lisa Kroeber Jewellery brändi all müü davaid ehteid kellegi teise omadega segi ei aja. Ennekõike jäävad need meelde geomeetrilisuse ja värvilisusega.

2007. aastal tuli sakslanna Lisa Kroeber Eesti kunstiakadeemia ehte- ja metallikunsti osakonda Erasmuse vahetusaastat tegema ning pärast se da, kui ta oli Saksamaal ehte- ja vääriskividisaini õpingud lõpetanud, tõi tee ta siia tagasi. Ta asus tööle ühes Tallinna stuudios, õppis eesti keelt ja abiellus. Temast sai Lisa Lohu, kuid ehtebränd, millest on nüüdseks välja kasvanud väike pere ettevõte, kannab edasi tema neiupõlvenime.

Viljandimaa aasta toode valiti välja rahvahää letuse teel. Algul sai esitada kandidaate ning hil jem Sakala digilehe kaudu lemmiktoodete ja -teenuste poolt hääletada. Lisa Kroeber Jewellery kogus edukaimana 15,16 protsenti häältest.

Mõni aasta pärast seda, kui Lisa Lohu oli Tal linnas tegevust alustanud, kolis ta perega Viljan dimaale. Ehteid tegi ta siin esiti kodus Sinialliku külas, kuid nagu ta ütles, jäi ruumi väheks. Pealegi on see töö üpris must ja lärmakas, et seda laste kõrvalt teha. Nii ongi kullassepastuudio ja tööko

Ehteid valmistab Lohu messingust ja hõbe dast ning väga tuntud on ka tema sari, mis saab oma kirka väljanägemise pulbervärvidega.

Lisa Lohu käekiri on kahtlemata isikupärane, aga kuidas see välja kujunes, on tema sõnul kee ruline öelda. «Mulle on alati värvid meeldinud ja kindel oli, et tahan midagi nendega teha. Tahtsin ka metalliga töötada,» rääkis ta ning lisas, et vor milt on tema ehted pigem geomeetrilised.

Eestlaste seas on kõige menukamaks osutu nud värviliste ehete sari, eelkõige kõrvarõngad. «Mul on ka hõbedaga seeriaid, aga paistab, et kõige populaarsemad on ikka värvilised.»

Värvidest eelistavad kliendid kunstniku tähe lepanekut mööda valget, mis õigupoolest polegi nagu värv, aga sobib igale poole, ükskõik kas on suvi või talv. Teiste värvide valik sõltub aastaajast. «Suvel lähevad rohkem kollased ja roosad, talvel rohelised toonid või must.»

Enamasti müüb Lohu oma ehteid veebipoes, kus on kõige suurem valik. Samuti saab kaupa kaeda stuudios ning jõudnud on need ka disaini poodidesse. Suuremat sorti võit oli pääsemine ju veelikaubamaja Goldtime lettidele. See oli disai neri sõnul küll keeruline, aga nüüd on rõõmu pal ju. «Jõuame nii igale poole Eestis ja seal poes on natuke teised kliendid.» Nagu ta on tähele pan nud, käivad disainipoodides eelkõige noorepool sed inimesed, kes teavad, mida otsivad, kuid suu res poes jäävad tema ehted silma ka neile, kes

Marko Saarm

Lisa Lohu asus oma ehtebrändi kallal tööle kohe, kui oli ligi 12 aastat tagasi Saksamaalt Eestisse kolinud. Nüüdseks on tema looming võitnud paljude südame ja seda kinnitab rahva poolehoid Viljandimaa täna

NOMINENDID

PÄEV LÄHEB KAUBAKS LIGI 800 LIHAPIRUKAT

SIGRID KOOREP

õib-olla on see nostalgiline meenu tus vanaema pliidi juurest või siis lihtsalt ülihea maitse ja tunne sooja saiakest haugates, aga Popsi Köögi müüdavaim kaup on ajast aega ol nud lihapirukad.

Popsi Köök on lihapirukaid valmistanud 2010. aastast, mil kauplus Abja-Paluojal avati. Lihapiru kate koostisained on need kõige lihtsamad: täidi seks sealiha, kanamuna, sool, pipar ja ürdid ning taina koostises nisujahu, pärm, sool, suhkur, rap siõli ja vesi.

Pagarid hakkavad neid valmistama juba vara hommikul pärast seda, kui nad kell 4 on tööle saabunud, ja nii esmaspäevast reedeni, sest rah vas tahab. Kui muid saiakesi müüakse päevas keskmiselt kahe kilogrammi jagu, siis lihapirukaid läheb 40 kilo ehk umbes 800 tükki.

Nime Popsi Köök mõtles välja pereisa Aivar Saar. Nimelt vanasti nimetati suurte maaomanike kõrval väikseid talupoegi popsideks, nii oligi ka Popsi Köök väike äri suure Konsumi kõrval. 2016. aastal, kui hoone teisel korrusel hakati ruume väl ja ehitama, avastati pööningult koolivihikud, mil lest võis välja lugeda, et kunagi elaski selles majas perekond Pops.

Sakala digilehe hääletusel kogusid lihapiru kad 13,76 protsenti häältest.

Kõik Popsi Köögi tooted on valminud käsi tööna ning võimalikult kodumaisest ja kvaliteet sest toorainest. Popsi Köögis töötab kokku 13 tublit naist: neli pagarit, kaks kokka, kaks kondiit rit, neli klienditeenindajat, toidutehnoloog ning juhataja.

2020. aastast on ettevõte märgi Mulgi Värk omanik ning kaupluses on Mulgi riiul, millelt on võimalik valida Mulgimaa tootjate toodangut. 2021. aastast ollakse ka Perekaardi partner.

Siiski tõdes Popsi Köögi juht Sigrit Saar, et ül dine elutaseme kallinemine annab tunda ja ini mesed hoiavad raha kokku, selle asemel et poest saiakesi või kondiitritooteid osta. «Võib-olla küp setatakse kodus,» sõnas ta. Popsi Köögi ost ja müük on kahanenud ning eelmise aastaga ei an na tänavust võrreldagi. Toona oli ostmist ja telli musi palju ning töötati täistambiga, aga sel aastal

on olnud rahulik – isegi suvel, mis tavaliselt on kõrghooaeg.

Popsi Köök pakub lisaks pagaritoodetele, mil le hulka noodsamused lihapirukad kuuluvad, kondiitri- ja kulinaariatooteid, mis kõik valmivad kohapeal nii letimüügiks kui ka tellimise peale.

Tänavu märtsis laiendati tegevust Abja-Palu ojalt naaberlinnakesse Karksi-Nuia, kuid nagu Saar ütles, siis seal enam esmaspäevast reedeni äri avatud ei ole, sest suve lõpul kadus müük ära. «Õnneks kedagi koondama ei pidanud ja kliendi

teenindaja tuli Abja-Paluojale tööle. Kondiitrid aga töötavad Karksi-Nuias edasi ning tellimusi saab esmaspäevast reedeni ikka ka Karksi-Nuias kätte,» sõnas ta. Letist saab nüüd Karksi-Nuias os ta vaid laupäeviti.

Popsi Köök avas uksed 2010. aasta juunis, kui Sigrit Saare ema Ele Saar oli pisikese kulinaaria poe tarvis ostnud endised lihapoe ruumid. Varem oli Ele Saar töötanud kohalikus toidukohas Mulgi Kõrtsis peakokana, ent otsustanud siis ise ette võtjaks hakata. Nüüdseks on ta ettevõtte juhtimi

se usaldanud tütrele, kes on kõrghariduse oman danud kaubandusökonoomika erialal ja õppinud ka raamatupidamist.

Toona, kui pood avati, oli Sigrit Saar veel gümnaasiumiõpilane, aga ta käis emal igal või malusel abiks. Tegutseti algul küll kulinaariaärina, aga Ele Saar küpsetas müügiks ka pirukaid. Peagi sai selgeks, et pirukad on klientide seas väga oodatud kaup, ning nõnda korraldati tootmine ümber: kulinaaria jäi pagari- ja kondiitriäri kõrval lisategevuseks.

Rohkem kui pool sajandit vana sulajuust Merevaik asus tänavusel Viljandimaa ettevõtlusvõistlusel ruttu rahva poole hoidu koguma, kui avanes võimalus ni metada lemmiktooteid ja -teenuseid.

Merevaigu valmistamise tehnoloogia on välja töötatud Viljandimaal ja praegu valmib seda mil joneid karpe aastas just piimatööstusettevõtte Tere Viljandi tehases. Oktoobri keskpaiku, kui Sakala Merevaigust põhjalikumalt kirjutas, võis lugeda, et sulajuustu tootmise tehnoloogia aren dati sõja järel välja Õisus. Nii et juba 55 aasta eest valmis siinmail esimene tops sulatatud juustu ro mantilise nimega Merevaik. Sama retsepti järgi käib tootmine seniajani.

Nagu Tiit Kõuhkna Sakalas meenutas, on te mal juustulõhn lapsest saati ninas. Tema isa Ru dolf Kõuhkna oli mees, kes töötas Õisu katse-õp pejuustulas välja tehnoloogia, mis pani aluse su lajuustude tootmisele Eestis.

Tere Viljandi tootmisosakonna juhi Irmeli Skromani sõnul on inimeste eelistustesse Mere vaigu kinnitumise taga ilmselt ikka hea maitse, aga kindlasti ka pikk ajalugu. «Pole just palju too teid, mis on 55 aastat poelettidel püsinud. Vani mad tarbijad olid veel lapsed, kui Merevaik nende

toidulauale jõudis,» lausus ta. «Aeg on näidanud, et head maitset hindavad kõik põlvkonnad ja maitse loeb.»

Meistrilt meistrile edasi antud teadmistega on suudetud traditsioonilist maitset hoida, samuti on toote pakend jäänud algupärasega sarnaseks.

Skromanile tundub, et Merevaik on muutus tega kenasti kohanenud. Poole sajandi jooksul on meie toitumisharjumused paljuski ümber kujune nud, kuid Merevaigul on endiselt palju kasutus võimalusi: see sobib saia peale, pasta sisse ja näk sikastmeks sama hästi kui varem. «Mitu põlvkon da on üles kasvanud Merevaiku kasutades ning saanud lisaks heale maitsele hea emotsiooni ja meeldivad mälestused. Ehk see ongi põhjuseks, miks ka veel 55 aasta vanusena on Merevaik väärt äramainimist.»

Merevaigu ajatust näitab ka see, et sellest on saanud paljudele eestlastele sulatatud juustu sü nonüüm. Viljandimaa ettevõtluskonkursi toote ja teenuse hääletusel kogus see 12,79 protsenti häältest.

Ka tänapäeval on üks müüdavamaid tooteid just klassikaline Merevaik, ent sellele on aja jook sul lisandunud hulk teisi sorte ja mõni neistki on praeguseks müügil olnud juba ligi 30 aastat. «Hoiame Merevaigu klassikalist retsepti küll muu tumatuna, aga tootearendus otsib võimalusi, kui das seda veel mitmekesisemalt kasutada,» lausus tootejuht.

Tere Viljandi toomisüksuses valmistatakse su latatud juustu viiel päeval nädalas. Tootmiskogu sed on stabiilsed ja müügikogused kuude arves tuses väga palju ei kõigu. Vahepeal on turule tul

nud hulganisti eri tootjate määrdejuuste, kuid Merevaigu müük on jäänud ikka endiseks. See näitab, et Merevaik on väga kindla tarbijaskonna ga ja kodudes kasutusel iga päev.

Lihapirukad on Sigrit Saare kinnitusel Popsi köögi kõige nõutum kaup, mida on valmistatud ühe ja sama retsepti järgi ligi 12 aastast ajast, mil kohvik-pood Abja-Paluojal avati.

Elmo Riig

Oktoobris sai täis kümme aastat ajast, mil Merevaigu tootmine Tallinnast tagasi Viljandimaale jõudis.

SIGRID KOOREP

AKTSIASELTS VILJANDI VEEVÄRK 13 398 128

OSAÜHING VIKINGHAUS 13 088 577

AKTSIASELTS HANSA BUSSILIINID 12 828 606

VINCOM OÜ 12 766 204

OSAÜHING ENERA 11 978 039

MARIMA HOLDING OÜ 11 732 250

AKTSIASELTS HANSA CANDLE 11 486 687

OÜ PRINT BEST 11 377 023 26. OSAÜHING PRENTON 10 687 246

SAIMRE VILJAKASVATUSE OÜ 10 085 472

AKTSIASELTS VMT TEHASED 9 789 932

OSAÜHING RAMSI VK 9 757 954 30. OÜ KÕO AGRO 9 708 044

COMBITRANS OÜ 9 027 555 32. MATAKS HOLDING OÜ 8 289 071

AKTSIASELTS VILJANDI METALL 8 169 463

SAIMRE AGRO GRUPP 7 846 974

37. OSAÜHING BED FACTORY SWEDEN 7 822 099 38. OSAÜHING METEST METALL 6 986 695 39. OSAÜHING MILLIGRUPP 6 980 912 40. AKTSIASELTS RAMSI TURVAS 6 967 201 41. OSAÜHING KÕPU PM 6 903 816 42. BIOMETAAN OÜ 6 726 256 43. AKTSIASELTS NUIA PMT 6 232 774 44. AS LANDCREDIT 5 812 284 45. OSAÜHING SAKALA PÕLDUR 5 541 559 46. AKTSIASELTS ELEVÄLI 5 519 167 47. OSAÜHING LAANEKURU 5 400 981 48. OSAÜHING NUKIKE 5 373 076 49. OSAÜHING VARAKS 5 173 444 50. AKTSIASELTS NETT 5 096 133 51. SAIMRE SEAKASVATUSE OSAÜHING 4 966 074 52. OSAÜHING AVIATOR 4 599 297 53. TRADEUNION OÜ 4 596 191 54. OSAÜHING LAANETAGUNE 4 541 613 55. OÜ AUTO 100 RENT 4 524 186 56. OÜ SAKALAMAAD 4 484 615 57. OSAÜHING PAALA 4 457 179 58. OSAÜHING SAIMRE 4 424 193 59. OSAÜHING KOOKLA SEEMNEKESKUS 4 361 005 60. SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ 4 348 697 61. OSAÜHING FLINT KAUBANDUS 4 333 378 62. OÜ PAALA VARAD 4 329 059 63. VESTMAN SOLAR OÜ 4 236 191 64. OSAÜHING KARPO 4 202 450 65. AKTSIASELTS KRAVER 4 062 940 66. OÜ ML EERIKSAARE 3 955 910 67. OSAÜHING TOHVRI PUIT 3 772 991 68. ABJA TARBIJATE ÜHISTU 3 706 223 69. OSAÜHING MÄNNIKU METSATALU 3 639 274

70. AKTSIASELTS VÕHMA ELKO 3 617 752 71. OSAÜHING PLEKSOR 3 586 977 72. OÜ LAIDONERI KV 3 555 044 73. OSAÜHING RAEL 3 516 485 74. AKTSIASELTS EESTI TURBATOOTED 3 458 553 75. R & R HALDUS OÜ 3 443 856 76. SAKALA TEED OÜ 3 430 256 77. AKTSIASELTS VILJANDI CENTRUM 3 373 538 78. AKTSIASELTS BHC 3 022 762 79. OÜ STONE HOUSE 2 990 672 80. AKTSIASELTS VMT EHITUS 2 920 628 81. GENOKE TRADING OÜ 2 903 987 82. CREATIVE WOODWORKS OÜ 2 886 114 83. OSAÜHING JERWER 2 863 283 84. OSAÜHING ABJA ELAMU 2 849 179 85. AKTSIASELTS IIVAKIVI 2 726 080 86. OÜ TORU-JÜRI 2 722 808 87. FUTUUR FINANTS OSAÜHING 2 689 846 88. OSAÜHING KENDRA 2 399 954 89. UNDI VILI OÜ 2 396 770 90. ASKERSUND TRADING OSAÜHING 2 389 057 91. AKTSIASELTS HERMSEAL 2 380 170 92. OSAÜHING LEOLA KINNISVARA 2 371 658 93. AKTSIASELTS VIVIKOOP 2 368 442 94. OSAÜHING SINUMAA 2 302 559 95. RÜMENA RENT OÜ 2 245 186 96. MORNA ÕNNE TALU OÜ 2 239 402 97. OSAÜHING VILJANDI KEK 2 148 384 98. OSAÜHING VÄLUSTE PL 2 119 579 99. OSAÜHING VILJANDI ÕHUMEISTER 2 116 215 100. OÜ MÕISAKÜLA MASINATEHAS 2 093 707

Viljandimaa kõige varakamate firmade esikolmik moodustub ootuspäraselt neist, kelle bilansis on palju kinnisvara. Esikohal on üks Eesti suuremaid metsamaa omanikke Roger Puit, kellele kuulub üle 36 000 hektari, sellest ligi 30 000 hektarit metsa. Sa mas kui Vestmani kontserni kuuluvad Metsamaahalduse ja Põl luvara aktsiaselts kokku panna, oleksid need 159 miljoni eurose varade portfelliga isegi eespool.

Võrreldes 2020. aastaga on kõik pjedestaalikohal olevad ette võtted oma bilansimahtu märkimisväärselt kasvatanud: Roger Puidul on see aastaga suurenenud umbes 39 miljoni, Metsamaahaldusel 10 miljoni ja Põlluvaral 8 miljoni euro võrra.

Ehkki Roger Puit on metsakinnistuid ka peaaegu 13 miljoni euro eest juurde ostnud, ei tulene suurem osa varade kasvust sellest, vaid puidu hinna tõusust ja metsa juurdekasvust.

Andmed pärinevad äriregistrist.

Elmo Riig

KOHALIKU ELU EDENDAJA VÕITJA

KOHVIK KÄIB LOODUSEGA ÜHES RÜTMIS, KUID KLASSIKUD JÄÄVAD

SIGRID KOOREP

Seda sinise uksega kohvikut teavad vist kõik viljandimaalased ja kui keegi veel ei teadnud, siis kuulis ta Fellinist tõenäoliselt sel kevadel, kui kohvik leidis Michelini ära märkimise.

«Meil käis rahvast ennegi palju ja külaliste puudust pole olnud, aga pärast tunnustuse saa mist tulevad inimesed teadlikult nõudlikumate ootustega,» märkis Fellini kohviku juhataja Maar ja Zelinski. Ta tähendas, et need ootused on ka õi gustatud, sest ega tunnustust ilmaasjata anta ning taset tuleb hoida.

Tänavusele aastale tagasi vaadates ütles juha taja, et Fellinil on läinud hästi, seljataga on väga vinge suvi ja samuti kevad. Kuigi talvehooajal on töötajaid ikka vähem kui suviti ja madalhooajal leiab personali nimekirjast paarkümmend ini mest, ei luba tänavune talvgi rahulikumalt võtta, sest detsembris ootab ees kohviku kümnes aasta päev ja pidu.

Zelinski tähendas, et kohvik on nii kohalikule kui kaugemalt tulijale. «Asume justkui tuiksoonel. Palju käib neid inimesi, kellele Viljandi tee peale jääb ja kes teevad siin lõunapeatuse,» sõnas ta.

Kohalikele pakutakse järjekindlalt seda, mida rahvas ootab ja millega ta on harjunud, lisades sekka üllatusi ja ootamatusi. Nii ei saa ka hooaja

liste muudatustega jätta menüüst välja selliseid klassikuid nagu boršisupp või lambalihavõileib, mis maitsevad ühtmoodi nii väikestele kui ka suurtele. Üldiselt aga püütakse Zelinski sõnul olla oma pakkumistes võimalikult hooajalised ja käia loodusega samas rütmis.

Kuid mitte ainult toit ja kõhutäitmisel saadud elamus ei ole see, mida Fellin pakub. Juba aastaid on nende juures oma loomingut esitanud muusi kud, kirjanikud ja luuletajad. «Ise tahame küll loo ta ja usun, et nüüdseks on see ka kinnitust saa nud, et pakume palju suuremat sisu kui toit,» üt les juhataja.

Kuigi kohvikuäridel oli koroonapandeemia ajal kitsas käes, siis nüüd, kui piirangud on vabaks antud, on inimesed taas väljas einestama asunud. Zelinski sõnul paistab, et tõus ei olnud ühekord ne, vaid on kestma jäänud. Ehk oli selle kodusole misega inimestel aega mõelda, mida üldse tahta ja mis meeldib.

Juhataja ütlemist mööda on näha, et kohali kud käivad heal meelel väljas söömas ja mida rohkem toitlustuskohti tekib, seda suurem on hu vi. «See on väljaskäimise nii ägedaks teinud, et enam ei ole valida ühe või kahe koha vahel, vaid võimalusi on väga palju,» lausus ta. Konkurentsi lisandumine on tema kinnitusel hea, sest tekitab inimestes väljas einestamise harjumust.

Kohvikus käia meeldib inimestele ennekõike aga suvel. Seda näitab ka käive, mis kõneleb, et aasta kolmas kvartal oli tõeline tipp. Tänavu

küündis Inforegistri andmetel sel perioodil Fellini käive 468 600 euroni, mis oli ligi 92 000 eurot roh kem kui aasta teises kvartalis ning 177 000

NOMINENT

a hüdrosilinder, ehkki see töömasinas kiiresti määrdub, võib olla värviline ja läikiv, sest see pakub ostjale emotsioo ni. Nõnda on neid Karksi-Nuias Eesti suurima hüdrosilindritootja värviliini alt tulnud erkpunaseid ja kollaseid. Aastas toode takse Nuia PMT-s ligi 700 mudelit hüdrosilindreid.

Omaaegsest selle kandi suurimast tööandjast Karksi-Nuia Masina-Traktorijaamast kasvas Eesti taasiseseisvumise ja aktsiaseltside moodustami sega välja aktsiaselts Nuia PMT. Selle praegune te gevdirektor Arvo Maling rääkis, et kuna omal ajal remonditi EPT-s näiteks maaparandusmasinaid, seahulgas hüdrosilindreid, jõuti mõtteni, et neid võiks ka valmistada. «Kui tuli Eesti aeg, tekkiski vajadus hüdrosilindrite järele,» lausus ta.

Nuia PMT toodang leiab kasutust metsa-, põl lumajandus- ja ehitusmasinate valmistajate käes Eestis, samuti läheb suur osa ekspordiks. Nagu Maling ütles, kannab hüdrosilinder jõu masinasse edasi. «Kui lähed põllu peale, siis surud tööriista maa sisse ja kui lähed maanteele, tõstad üles,» kir jeldas ta hetki, kui masinad vajavad hüdrosilindri te abi. «Neid vajavad kõik tõstemehhanismid, ka need, mis on metsaveotõstukitel. Silinder teeb pumba jõu nähtavaks.»

Eelmisel aastal valmis ettevõttes natuke üle 50 000 hüdrosilindri, kuid sel aastal on oodata

veidi väiksemat tulemust. «Aasta tagasi pidi järje korras ootama kolm või neli kuud, aga praegu poolteist kuud,» sõnas Maling. Kaks varasemat aastat on olnud nõudlus väga suur, samuti liiku sid hinnad üles. Senine kasum aitab kinni maksta

suurenenud energiaarveid, kuid selles valdkon nas ei ole energia väga suure osakaaluga. Muidu gi nõuavad seda hooned ja tööpingid, kuid mida rohkem toodetakse ja müüakse, seda suurema osa vahel annab kulu jagada.

Et ettevõte on nomineeritud just kohaliku elu edendajana, tuleb tõdeda, et näiteks tehni kaspordi toetaja oli see juba EPT ajal. «Bagi-, mo to- ja autokross – kõik see elas kunagi EPT abil ja sellest on seni jäänud tehnikaspordi toetamine,» lausus tegevdirektor. Aktsiaselts on võtnud en dale kolm suunda, millele sponsorina õlg alla panna. Esimene on tehnikasport, olgu selleks näiteks motokrossivõistlused või autosport, tei seks oma töötajate klubide toetamine ning kol mandaks kooliõpilaste aitamine nende ettevõt mistes.

Samas õpetatakse kohalikke spetsialistideks. Ligi 60 töötajaga ettevõttest on nii mõnigi tulnud otse tänavalt ja saanud spetsiifilised oskused töö kohal. Mehed koolitatakse näiteks treialiteks või CNC-pingi operaatoriteks. Muidugi esiti võtab see kolm või neli kuud aega ja tuleb aru saada, kas töötajast töömeest tuleb. Samuti on oma rendi pinda ja tehnikat välja antud teistele kohalikele ettevõtjatele, et neil oleks äris hõlpsam edeneda. Praegu on Nuia PMT-l kaks rentnikku.

Ettevõtte valdusesse kuulub ka ehituspood, kust kõige muu kõrval saab metalli osta. Seda käiakse Karksi-Nuias nõudmas kogu maakonnast ja isegi naabrite juurest Valgamaalt. «Suured ehi tuspoed sedasi metalli ei müü nagu meie,» mär kis Maling ja ütles, et kauplus ongi nagu üks R-Kiosk. Vahel paneb ennastki imestama, mida kõike nii väikese pinna pealt ei leia. «See on ka kogukonna jaoks, sest kui tahad kotti tsementi või kruvi osta, ei pea Viljandisse sõitma,» lisas ta.

euro võrra enam aasta esimesest kvartalist.

«Suvi ju,» põhjendas olukorda Zelinski ja lisas, et sise- ja välisturismi kõrghooaeg mõjutab neid oluliselt. «Turist, kes Viljandisse jõuab, väisab ka meie kohvikut – need arvud kõnelevad sellest.»

Marko Saarm

Fellini kohvikul saab peagi täis esimene kümnend, mil ta on pakkunud toidu- ja kultuurielamusi viljandi maalastele ja kaugemale rahvale.

SIGRID KOOREP

23.

24.

25.

26.

27.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37. OSAÜHING METEST METALL 35 38. DAG REKLAAM OÜ 35 39. OSAÜHING OJA PUIT 35 40. TRL PARTNERS OÜ 33 41. OSAÜHING PRENTON 33 42. AKTSIASELTS BHC 33 43. AKTSIASELTS SOVEK 32 44. OÜ LAIDONERI KV 32 45. OSAÜHING SILINDIA EHITUS 31 46. AKTSIASELTS ELECTRUM 30 47. CREATIVE WOODWORKS OÜ 30 48. AKTSIASELTS RAMSI TURVAS 29 49. AKTSIASELTS VMT BETOON 29 50. OSAÜHING SAIMRE 27 51. SAIMRE SEAKASVATUSE OSAÜHING 27 52. OSAÜHING PAALA 27 53. OÜ TORU-JÜRI 26 54. OÜ MÕISAKÜLA MASINATEHAS 26 55. OÜ PINSKA WOODMILL 25 56. AKTSIASELTS VILJANDI VEEVÄRK 25 57. OSAÜHING KARPO 25 58. AKTSIASELTS ROGER PUIT 24 59. OSAÜHING MONES & TUUR 24 60. AKTSIASELTS VILJANDI HAMBAKLIINIK 24 61. AKTSIASELTS EESTI TURBATOOTED 23 62. RAIKU BUILDING OSAÜHING 23 63. UNDI TEENUSED OÜ 23 64. OSAÜHING PLEKSOR 22 65. OÜ STONE HOUSE 22 66. AB RENT OÜ 22 67. OSAÜHING ANNEMELI LIHATOOTED 21 68. SILVA ENGINEERING OÜ 21 69. OÜ AVITAR 21

Suurima töötajate arvuga ettevõtete edetabelist on puudu vähemalt üks ettevõte – Viljandi Aken ja Uks, kes hõivanuks möödunud majan dusaasta lõpus palgal olnud 690 töötajaga kind lalt esikoha. Et aga Viljandi Aken ja Uks polnud õigel ajal majandus aasta aruannet esitanud, ei kajastunud ta konkursi jaoks äriregistrile saadetud andmepäringu vastuses ega ole esindatud selle põhjal koosta tud edetabelites.

Eesti Höövelliistu käekäigust on pikemalt juttu ettevõtluslehe ühek sandal leheküljel, kuid muutusi puidusektoris on näha ka töötajate ar vus. Kui mullu oli firmas 230 töötajat, siis septembri lõpuks oli nende arv kahanenud 207 peale.

Ligi 30 inimese võrra paistab esmapilgul olevat kahanenud ka Cleve roni töötajaskond, ent kui võtta arvesse kevadel emafirmast lahutatud Cleveron Mobility, on inimesi hoopis poolesaja võrra juurde tulnud. Rakvere Farmides, mida rahvasuus Eksekoks kutsutakse, on tööta jaid mullusega võrreldes samuti ligi 30 võrra vähemaks jäänud. Andmed pärinevad äriregistrist.

70. AKTSIASELTS VÕHMA ELKO 21 71. OSAÜHING LAANETAGUNE 20 72. OSAÜHING CERBOS 20 73. OÜ KÕO AGRO 20 74. HARMOONIA CATERING OÜ 20 75. OSAÜHING TOHVRI PUIT 19 76. OSAÜHING A.G.M. KAUBANDUS 19 77. RAUDCOM OÜ 19 78. AKTSIASELTS SALALUX 18 79. OSAÜHING ANTS VILJANDI 18 80. OÜ BALTICHOUSE PRODUCTION 18 81. SAIMRE VILJAKASVATUSE OÜ 18 82. OSAÜHING BS TRANS 18 83. OÜ J.ROOTS TIMBER 17 84. OÜ FINEST WOOD 17 85. GARAM ELEKTRONIK EESTI OÜ 17 86. EZIIL PRODUCTION INTELLIGENCE OÜ 17 87. PROLAND EHITUS OÜ 17 88. OÜ VILJANDI TERVISEKESKUS 17 89. OSAÜHING DENTES A&E 17 90. TACTICAL SOLUTION OÜ 16 91. AKTSIASELTS KRAVER 16 92. APRICOT OÜ 16 93. OSAÜHING IPSE 16 94. AKTSIASELTS HERMSEAL 16 95. OSAÜHING INKOGNIT 16 96. AMRITA CAFE OÜ 16 97. OSAÜHING ARGENTA 15 98. GARE BUILDING OÜ 15 99. FELLIN INVEST OÜ 15 100. NORDSTEEL OÜ 15