Treenime vaatame võidame
om.postimees.ee
Peking 2022 04.02–20.02 Kelly Sildaru vigursuusataja
#alatikoos
ajakirjanik
K
õigest 181 päeva pärast Tokyo suveolümpia lõppu on taas aeg ennast olümpia lainele, või talimängude kontekstis, -hangele istuma sättida. Säärane lühike paus kahe spordipeo vahel on kahtlemata harjumatu, kuid mitte enneolematu. 1992. aastani peetigi suve- ja taliolümpiat sama aastanumbri sees ning näiteks Albertville’i ja Barcelona mänge lahutas ajaliselt kõigest 153 päeva ehk kuu aega vähem kui praegusi. Ent see pole see, mis teeb 4. veebruaril algava 24. taliolümpia eriliseks. See maagiline «miski» pole ka koroonapandeemia, mis teist aastat järjest maailma enda näo järgi kujundab. Jah, Pekingi mängud tulevad Covidi tõttu kõike muud kui tavalised – väidetavalt tehakse karmide koroonareeglitega silmad ette kõigile senistele spordi suurvõistlustele – kuid kui nii on, siis lihtsalt on! Põhiline on ikkagi see, et mängud toimuksid ning tooksid endaga kaasa olümpia erilise aura, millest lihtsalt ei saa üle ega ümber. Maailma suurima spordipeo tähtsust ei ole lihtsalt võimalik ülehinnata, sest see toob inimesteni emotsioonide paleti kõik värvid.
Olgu need mured siis kahe aastaga kuhjunud koroonaväsimus, kolmandat kuud järjest postkasti prantsatavad üle mõistuse suured elektri- ja gaasiarved või hoopis midagi viiendat. Veebruaris on aga kõigil võimalik argiasjad ajutiselt tahaplaanile lükata – mitte siiski unustada, sest elektriarvet tasumata olümpiale kaasa elada ei saa! – ning keskenduda maailma parimate sportlaste tegemistele. Heal meel on tõdeda, et maailma parimatest rääkides saame juttu teha ka eestlastest. Freestyle-suusataja Kelly Sildaru, kiiruisutaja Marten Liiv ja kahevõistleja Kristjan Ilves kuuluvad omas valdkonnas kõik maailma eliiti, mistõttu ei pea me kartma 2014. aasta Sotši taliolümpia kordumist, kus meie parima tulemuse eest hoolitses iluuisutaja Viktor Romanenko, kes platseerus meeste üksiksõidus 24. kohale. Selle asemel saavad inimesed omakeskis arutada hoopis meeldivamatel teemadel. Praegu ei ole söögilaua taga põhiküsimus see, kas Eesti suudab lõpetada taliolümpiate kontekstis juba 12-aastaseks veninud medalipõua, vaid mitme medaliga meie atleedid – peaasjalikult Kelly Sildaru otsa vaadates – üldse kodumaale naasevad?
Maailma suurima spordipeo tähtsust pole lihtsalt võimalik ülehinnata, sest see toob inimesteni emotsioonide paleti kõik värvid. Meie, eestlased, teame suurepäraselt, mida võib olümpia meiega teha. Iga võidetud medal, olgu ta kulla-, hõbeda- või pronksikarva, kergitab meid ja teeb uhkeks. Ka meie, eestlased, nii väikesed kui me ka pole, suudame maailma suurimale spordipeole värvi anda. Aga tänavu pakub olümpia veel üht võimalust. Võimalust ennast igapäevaelust korraks välja lülitada ja argimured unustada.
Meenutagem, et Peking on eestlastele varemgi häid tulemusi pakkunud: selsamal staadionil, kus 4. veebruaril süttib olümpiatuli, krooniti Gerd Kanter 2008. aastal olümpiavõitjaks. Kolm päeva varem olid Pekingi sõudekanali ääres hõbedased autasud kaela saanud Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson. Ehk kui korra on Hiinamaalt juba kahe medaliga naastud, siis... ega’s muud, kui pöidlad pihku ning loodame parimat!
Kelly Sildaru – tagasihoidlik medalilootus, kes läheb olümpiadebüüti nautima
SISUKORD
8
5
04.02–20.02
KARL JUHKAMI
Eestlased võistlustules
3
Peking 2022
MIDA OODATA
Eesti koondis Pekingi olümpial
12
Kristjan Ilves: tunnen end esimest korda profisportlasena
Kõik oluline otsepildis ja vahetu kommentaariga
20
16
Kelly Sildaru saab nüüd võistelda kolmel medalialal
Jäähokiturniir mängitakse taas ilma NHli tähtedeta
28
1. veebruar 2022
OLÜMPIA,
4
24
Kas Klæbo võidab kõik kuus ja Riiber kõik kolm kulda? Pekingi talimängude põnevamad duellid
Pekingi olümpiamängud on poliitiliselt laetud
32
Toimetaja: Tõnis Poom, tonis.poom@postimeesgrupp.ee; Reklaamimüügi projektijuht: Rauno Vomm, rauno.vomm@postimeesgrupp.ee; Keeletoimetaja: Triin Ploom–Niitra, triin.ploom-niitra@postimeesgrupp.ee; Reklaamitoimetaja: Elina Sirol, elina.sirol@postimeesgrupp.ee; Küljendus: Jelena Kasterpalu, jelena.kasterpalu@postimeesgrupp.ee; Trükk: Kroonpress AS; Väljaandja: Postimees Grupp AS.
EESTI KOONDIS
EESTI KOONDIS
4
PEKINGI OLÜMPIAL
1. veebruar 2022
Peking 2022
04.02–20.02
Eesti lähetab 4. veebruaril algavatele olümpiamängudele 26 sportlast, kes võistlevad kaheksal alal. MARKO KILP
KELLY SILDARU Ala: freestylesuusatamine Vanus: 19 Parim tulemus OMilt: –
EVA-LOTTA KIIBUS Ala: iluuisutamine (naiste üksiksõit) Vanus: 19 Parim tulemus OMilt: –
ALEKSANDR SELEVKO Ala: iluuisutamine (meeste üksiksõit) Vanus: 20 Parim tulemus OMilt: –
KRISTJAN ILVES
KAIDY KAASIKU Ala: murdmaa suusatamine Vanus: 20 Parim tulemus OMilt: –
KEIDY KAASIKU Ala: murdmaa suusatamine Vanus: 20 Parim tulemus OMilt: –
MARIEL MERLII PULLES Ala: murdmaa suusatamine Vanus: 23 Parim tulemus OMilt: –
TATJANA MANNIMA
Ala: murdmaa suusatamine Vanus: 28 Parim tulemus OMilt: 17. koht Pyeongchangi klassikasprindis
MARTIN HIMMA Ala: murdmaa suusatamine Vanus: 22 Parim tulemus OMilt: –
KAITLYN VESTERSTEIN Ala: mäesuusa tamine Vanus: 22 Parim tulemus OMilt: –
TORMIS LAINE
Ala: mäesuusatamine Vanus: 21 Parim tulemus OMilt: 40. koht Pyeongchangis
TUULI TOMINGAS Ala: laskesuusatamine Vanus: 27 Parim tulemus OMilt: –
RENE ZAHKNA Ala: laskesuusatamine Vanus: 27 Parim tulemus OMilt: 65. koht Pyeongchangis
KALEV ERMITS
Ala: laskesuusatamine Vanus: 29 Parim tulemus OMilt: 32. koht Pyeongchangis
KRISTO SIIMER Ala: laskesuusatamine Vanus: 22 Parim tulemus OMilt: –
RAIDO RÄNKEL
Ala: kahevõistlus Vanus: 25 Parim tulemus OMilt: normaalmäe 16. koht Pyeongchangis
Ala: murdmaasuusatamine Vanus: 42 Parim tulemus OMilt: 28. koht Pyeongchangis 30 km distantsil
JOHANNA TALIHÄRM Ala: laskesuusatamine Vanus: 28 Parim tulemus OMilt: 22. koht Pyeongchangis
Ala: laskesuusatamine Vanus: 32 Parim tulemus OMilt: 30. koht Pyeongchangis (murdmaasuusatamise sprint)
MARTEN LIIV
ALVAR JOHANNES ALEV
REGINA OJA
ARTTI AIGRO
AVELI UUSTALU
HENRI ROOS
SUSAN KÜLM
KEVIN MALTSEV
Ala: kiiruisutamine Vanus: 25 Parim tulemus OMilt: 18. koht Pyeongchangis
Ala: murdmaa suusatamine Vanus: 21 Parim tulemus OMilt: –
Ala: murdmaa suusatamine Vanus: 28 Parim tulemus OMilt: –
Ala: murdmaa suusatamine Vanus: 23 Parim tulemus OMilt: –
Ala: laskesuusatamine Vanus: 26 Parim tulemus OMilt: –
Ala: laskesuusatamine Vanus: 25 Parim tulemus OMilt: –
Ala: suusahüpped Vanus: 22 Parim tulemus OMilt: 48. koht Pyeongchangis
Ala: suusahüpped Vanus: 21 Parim tulemus OMilt: 56. koht Pyeongchangis
P, 6. VEEBRUAR
Kell 9.00 murdmaasuusatamine: meeste suusavahetus (Marko Kilp, Martin Himma, Henri Roos, Alvar Johannes Alev) Kell 13.00 suusahüpped: normaalmäe lõppvõistlus (Artti Aigro, Kevin Maltsev)
E, 7. VEEBRUAR
Kell 3.30 freestyle-suusatamine: naiste Big Airi kvalifikatsioon (Kelly Sildaru) Kell 4.15 mäesuusatamine: naiste suurslaalom (Kaitlyn Vesterstein) Kell 11.00 laskesuusatamine: naiste 15 km (Tuuli Tomingas, Regina Oja, Johanna Talihärm, Susan Külm)
T, 8. VEEBRUAR
Kell 3.22 iluuisutamine: meeste üksiksõidu lühikava (Aleksandr Selevko) Kell 4.00 freestyle-suusatamine: naiste Big Airi finaal (Kelly Sildaru) Kell 10.00 murdmaasuusatamine: naiste sprindi kvalifikatsioon (Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku, Aveli Uustalu, Mariel Merlii Pulles) Kell 10.30 laskesuusatamine: meeste 20 km (Rene Zahkna, Kalev Ermits, Kristo Siimer, Raido Ränkel) Kell 10.50 murdmaasuusatamine: meeste sprindi kvalifikatsioon (Marko Kilp, Martin Himma, Henri Roos, Alvar Johannes Alev) Kell 12.30 murdmaasuusatamine: naiste ja meeste sprindi finaalid
K, 9. VEEBRUAR
Kell 4.15 mäesuusatamine: naiste slaalom (Kaitlyn Vesterstein) Kell 10.00 kahevõistlus: normaalmäe hüpped (Kristjan Ilves) Kell 13.00 kahevõistlus: normaalmäe 10 km suusasõit (Kristjan Ilves)
Kell 3.37 iluuisutamine: meeste üksiksõidu vabakava (Aleksandr Selevko) Kell 9.00 murdmaasuusatamine: naiste 10 km (Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku, Aveli Uustalu, Mariel Merlii Pulles)
R, 11. VEEBRUAR
Kell 9.00 murdmaasuusatamine: meeste 15 km (Marko Kilp, Martin Himma, Henri Roos, Alvar Johannes Alev) Kell 11.00 laskesuusatamine: naiste sprint (Tuuli Tomingas, Regina Oja, Johanna Talihärm, Susan Külm) Kell 13.00 suusahüpped: suure mäe kvalifikatsioon (Artti Aigro, Kevin Maltsev)
L, 12. VEEBRUAR
Kell 9.30 murdmaasuusatamine: naiste teatesõit (Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku, Aveli Uustalu, Mariel Merlii Pulles) Kell 10.53 kiiruisutamine: meeste 500 m (Marten Liiv) Kell 11.00 laskesuusatamine: meeste sprint (Rene Zahkna, Kalev Ermits, Kristo Siimer, Raido Ränkel) Kell 13.00 suusahüpped: suure mäe lõppvõistlus (Artti Aigro, Kevin Maltsev)
P, 13. VEEBRUAR
Kell 4.00 freestyle-suusatamine: naiste pargisõidu kvalifikatsioon (Kelly Sildaru) Kell 4.15 mäesuusatamine: meeste suurslaalom (Tormis Laine) Kell 9.00 murdmaasuusatamine: meeste teatesõit (Marko Kilp, Martin Himma, Henri Roos, Alvar Johannes Alev) Kell 11.00 laskesuusatamine: naiste jälitussõit (Tuuli Tomingas, Regina Oja, Johanna Talihärm, Susan Külm) Kell 12.45 laskesuusatamine: meeste jälitussõit (Rene Zahkna, Kalev Ermits, Kristo Siimer, Raido Ränkel)
E, 14. VEEBRUAR
Kell 3.30 freestyle-suusatamine: naiste pargisõidu finaal (Kelly Sildaru)
T, 15. VEEBRUAR
Kell 10.00 kahevõistlus: suure mäe hüppevõistlus (Kristjan Ilves) Kell 11.00 laskesuusatamine: meeste teatesõit (Rene Zahkna, Kalev Ermits, Kristo Siimer, Raido Ränkel) Kell 12.08 iluuisutamine: naiste üksiksõidu lühikava (Eva-Lotta Kiibus) Kell 13.00 kahevõistlus: suure mäe 10 km suusasõit (Kristjan Ilves)
K, 16. VEEBRUAR
Kell 4.15 mäesuusatamine: meeste slaalom (Tormis Laine) Kell 9.45 laskesuusatamine: naiste teatesõit (Tuuli Tomingas, Regina Oja, Johanna Talihärm, Susan Külm) Kell 11.00 murdmaasuusatamine: meeste ja naiste sprindi teatesõit
N, 17. VEEBRUAR
Kell 3.30 freestyle-suusatamine: naiste rennisõidu kvalifikatsioon (Kelly Sildaru) Kell 12.08 iluuisutamine: naiste üksiksõidu vabakava (Eva-Lotta Kiibus)
R, 18. VEEBRUAR
Kell 3.30 freestyle-suusatamine: naiste rennisõidu finaal (Kelly Sildaru) Kell 10.30 kiiruisutamine: meeste 1000 m (Marten Liiv) Kell 11.00 laskesuusatamine: meeste ühisstart (Rene Zahkna, Kalev Ermits, Kristo Siimer, Raido Ränkel)
L, 19. VEEBRUAR
Kell 8.00 murdmaasuusatamine: meeste 50 km (Marko Kilp, Martin Himma, Henri Roos, Alvar Johannes Alev) Kell 11.00 laskesuusatamine: naiste ühisstart (Tuuli Tomingas, Regina Oja, Johanna Talihärm, Susan Külm)
P, 20. VEEBRUAR
Kell 8.30 murdmaasuusatamine: naiste 30 km (Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku, Aveli Uustalu, Mariel Merlii Pulles)
VÕISTLUSKAVA
N, 10. VEEBRUAR
04.02–20.02
Kell 8.20 suusahüpped: normaalmäe kvalifikatsioon (Artti Aigro, Kevin Maltsev) Kell 9.45 murdmaasuusatamine: naiste suusavahetus (Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku, Aveli Uustalu, Mariel Merlii Pulles) Kell 11.00 laskesuusatamise segateatesõit
Peking 2022
L, 5. VEEBRUAR
1. veebruar 2022
EESTLASED VÕISTLUSTULES
5
1. veebruar 2022
Peking 2022
04.02–20.02
KELLY SILDARU
8
KELLY SILDARU – KARL-JOOSEP KÜNGAS
Pekingis teeb viimaks olümpiadebüüdi freestyle-suusataja Kelly Sildaru, kes tegi tänavu kõik selleks, et vältida 2018. aastal toimunut, mil suusatalent pidi vigastuse tõttu olümpiamänge telerist vaatama.
L
äheme ajas tagasi ja heidame pilgud korraks nelja aasta tagusesse aega. Toonane plaan nägi ette, et 17. veebruari hommikul kell 6 vaatab terve Eesti Kanal 2-st freestyle-suusatamise naiste pargisõidu finaali, kus samal pühapäeval 16. sünnipäeva tähistanud Kelly Sildaru lustib (justnimelt lustib, mitte ei võitle, heitle ega rüga!) Pyeongchangi tali olümpiamängude kuldmedali nimel. Ränk põlvevigastus jättis Sildaru neist mängudest eemale. Meie medalilootus ei saanud veel toona täiesti aru, millest ta õigupoolest ilma jäi. Seda eriti olukorras, kus Pyeongchangi mängud olid neiu jaoks esimesed, mida ta teadlikult jälgis. «Ma ei saanud veel reaalselt aru, kui tähtsad need võistlused tegelikult on. Seetõttu polnud ka pettumus nõnda suur. Mõistagi olin kurb, ent teadsin, et minu karjääris tuleb võistlusi veel ja veel. Käisin juba väiksena nii paljudel võistlustel üle maailma ning seetõttu ei osanud liiga kaua nukrutseda,» tõdes Sildaru olümpiaad hiljem olukorrale tagasi vaadates.
OLÜMPIAMÄNGUD ON KÕIGE OLULISEMAD Tänavu on aga olukord kardinaalselt muutunud. Sildaru jaoks oli selle hooaja suurim eesmärk just olümpiamängudel võistlemine ning kõik plaanid – trikid, reisid ja võistlused – pandi paika just Pekingit silmas pidades. Kuigi on olnud väikeseid tagasilööke, läks suures vaates kõik plaanipäraselt. «On olnud hetki, kui tunnen, et olen väsinud. Kui varasemalt oleksin ikkagi kõik planeeritu ära teinud, siis nüüd olen kehale puhkust andnud. Kui ikka keha ütleb, et olen väsinud, siis on tänavu olnud targem seda ka kuulata,» selgitas ta. «Halvad otsused võivad viia kehva vigastuseni, mis võivad olümpiamängud [minu jaoks] sootuks ära jätta. Seetõttu olen olnud äärmiselt ettevaatlik ja ma ei tahtnud 2018. aastal kogetut enam uuesti tunda.» Eesti koondise medalilootuselt on varem palju küsitud, mida tema jaoks
täpsemalt tähendab olümpiamängudel võistlemine ja vastus on selgelt ajas muutunud. Praegu, peaaegu 20-aastase sportlasena oskab ta maailma suurimal areenil võistlemist rohkem väärtustada. «Sain eelmisel aastal maitse suhu noorte olümpiamängudel, ent see pole juba mastaabilt kaugeltki nii suur. Kujutan ainult ette, et see on hoopis midagi erilisemat. Arvestades kõike, ei oskagi ma ilmselt enne hoomata selle suurust. Pean esmalt sinna kohale jõudma, et mulle kõik pärale hakkaks jõudma,» lausus freestyle-suusataja enne olümpiadebüüti.
EESTI ESINDAMINE ON MIDAGI ERILIST Freestyle-suusatamine on individuaalspordiala, millega just liiga paljud eestlased ei tegele. Sestap pole Sildarul kunagi olnud võimalust olla võistlustel koos mõne teise Eesti sportlasega. Olümpiamängudel ootabki ta just oma riigi värvides võistlemist. Samuti soovib ta kogeda tunnet, mida varasemalt pole õnnestunud. «Ma pole kunagi saanud isegi midagi sarnast tunda, kuna tegelen individuaalalaga. Mul pole võistkonda, kellega koos reisida või lihtsalt võistluspaigas muljetada. Ma ei tea, kuidas täpselt Hiinas elukorraldus on, aga vähemalt saan paljude eestlastega üheskoos sinna reisida. Ühtekuuluvus on minu jaoks kindlasti erilisel kohal. Nüüd kaks nädalat enne võistlusi siin rääkides hakkabki väike ärevus juba sisse tulema. On selline vau-efekt, et kõik on nii lähedal.» Olümpiamängudel võtab Sildaru koos suurima konkurendi hiinlanna Eileen Guga ette väga raske programmi. Nad osalevad ainsatena nii Big Airis, pargi- kui ka rennisõidus. Õnneks on korraldajad pannud paika ajakava, mis on sportlasele soodne. Pekingis tuleb Sildaru esimest korda lumele 7.–8. veebruaril, mil peetakse Big Airi võistlused. Seejärel alustatakse pargisõiduga 13. veebruaril ning olümpiaprogramm lõpeb Sildaru jaoks
17.–18. veebruaril rennisõiduga. Eestlanna tunnistab, et talle sobib selline ühtlaselt jaotatud ajakava ideaalselt. «Mulle väga meeldib, kuidas ajakava lõpuks kokku pandi. Saame kindlasti rohkem hingata ja võistlustest taastuda. Kui võrdlen seda näiteks MK-sarja, Dew Touri või X-Mängudega, siis on olümpiamängudel oluliselt rohkem sportlastele mõeldud. Füüsiliselt on üpris raske, kui pead ühel päeval mitut ala tegema. Annad küll alati endast maksimumi, ent see pole kõik, milleks sa tegelikult võimeline oled. Keha on lihtsalt väsinum,» lausus neiu ja lisas, et sellel on mõistagi ka teine külg. «Samas oleks muidugi hea, kui kõik kiiresti läbi saaks. Ei peaks nii palju närveerima, kuidas miski ikkagi läheb. Ma ise pole õnneks seda sorti inimene, kes palju võistluste ajal pabistaks või närveldaks.» Kui aga võistlustest rääkida, siis soovis Sildaru just olümpiamängudel tulla publiku ette millegi erilisega. Tal oli kavas õppida hooaja jooksul selgeks mõned trikid, mis varasemalt tema arsenali ei kuulunud, ent sügisel saadud kämblavigastus jättis need seekord tagaplaanile. Praegu läheb 19-aastane eestlanna Pekingisse plaaniga kõike sammsammult vaadata. Võistluskava paneb ta paika Hiinas olles ja neil on treener Mihkel Ustaviga mõtteid, mida võiks võistlustel proovida. Täpsemalt ei soovinud ta kõiki kaarte avada. Sildaru teab, et ta on paljude eestlaste ootused olümpiamängudeks kõr-
Kelly Sildaru näitas 9. jaanuaril Mammoth Mountaini MK-etapil oma trumpalal pargisõidus suurepärast esitust ning saavutas põhikonkurendi Eileen Gu ees esikoha. FOTO: SEAN M. HAFFEY/GETTY IMAGES/AFP/SCANPIX
Eesti suurim medalilootus pani kõik selle hooaja plaanid – trikid, reisid ja võistlused – paika just Pekingit silmas pidades.
Kelly Sildaru ja tema suurim konkurent hiinlanna Eileen Gu osalevad ainsatena nii Big Airis, pargi- kui ka rennisõidus. gele ajanud. Ta püüab mõistagi ootustele vastavalt esineda, ent ei lase end liiga palju segada teiste arvamustest. «Eks midagi ikka kuklas istub. Samas võistluste ajal suudan ma ennast kõigest ümbritsevast välja lülitada. Mul on seatud endale ootused ja püüan neid täita. Teen sporti ikkagi enda jaoks ja selleks, et mul hea olla oleks,» tunnistas freestyle-suusataja. «Samas pean tunnistama, et elada olukorras, kus mitte midagi enda kohta käivatest uudistest ei tea, pole võimalik. Kui ma isegi ei ava ühegi meediaväljaande kodulehte, siis sotsiaalmeedias viskab vahel ikka minu
kohta käiva asja reklaamina ette. Aga see ei häiri mind üldse.»
MEDAL POLE KÕIGE OLULISEM Millised oleksid Kelly Sildaru enda jaoks edukad olümpiamängud? Sportlane jääb vastates talle iseloomulikult tagasihoidlikuks. Tema esimene soov on esmalt Pekingisse kohale jõuda ja kõike nautida. «Kui võistlustest rääkida, siis tahan iseenda sõitmisega rahul olla. Tänavu olen suutnud väga ilusaid esitusi näidata ja enda üle uhkust tundnud. Seega pole tähtis, et ilmtingimata saavu-
Koroonamullis võistlemine eestlannat ei hirmuta, sest tal puudub kogemus n-ö normaalsetelt olümpiamängudelt.
KELLY SILDARU 04.02–20.02
taksin mõne kõrge koha. Ideaalselt võistlemine on jõud, mis viib mind edasi ja annab motivatsiooni. See on kõige olulisem,» ütles Sildaru. Pekingis ootab Eesti sportlasi ees järjekordne n-ö koroonaolümpia, kus olümpiakülast liiga palju väljas käia ei saa. Selline mullis võistlemine Silda rut ei hirmuta, sest tal puudub kogemus n-ö normaalsetelt olümpiamängudelt. Hetkel arvab noor suusataja, et mullis elamine ei erine liiga palju tema praegustest võistlustest. «Käin praegugi võistlustel ainult suusamäe ja kodu vahet. Ma pole väga inimene, kes käiks võistluspaiga lähistel midagi avastamas. Koormused on nii suured, et enamasti pole jõudu ja jaksu lihtsalt selleks,» rääkis ta. «Samas on Hiina eksootiline riik, kus oleks väga huvitav ringi käia. Esiteks sinna ei satu iga päev ning mulle pakub huvi sealne loodus ja kõik, mis jääb linnast välja. Kui oleks võimalus, siis mõistagi käiksin seal ka natuke ringi ja avastaksin paiku, kuhu võib-olla kunagi tagasi ei lähe.» Kui palju jõuab enamasti Euroopast väljas võistlev Sildaru teiste Eesti sportlaste tegemistega kursis olla? Eestlanna tunnistab, et ta sooviks veidi enam olla kursis, mida Eesti koondise sportlased teevad, ent tema enda plaanid ei luba lihtsalt kõike jälgida. «Näiteks viimati elasin kaasa, kui Kristjan Ilves Saksamaal kahevõistluse MK-etapil kaks korda teise koha teenis. Samuti jälgin mitmeid sportlasi sotsiaalmeedias ja nõnda saan nende tegemistel kätt pulsil hoida,» lausus Sildaru ning lisas, et mullu suvel sai ta Tokyo olümpiamängude ajal eestlannade kullavõidule kaasa elada. «Tegin selleks puhuks endale kohe märkmeid, millal pean Portugalis olles olümpiavõistlusi jälgima. Mul oli teada, millal sõudjad ja vehklejad oma sooritusi tegema hakkavad. Vehklemist sai ikka nõnda vaadatud, et pingsalt uuendasin veebilehti ja ootasin viimaseid tulemusi.»
Peking 2022
KES LÄHEB OLÜMPIADEBÜÜTI NAUTIMA
1. veebruar 2022
TAGASIHOIDLIK MEDALILOOTUS,
9
SISUTURUNDUS
1. veebruar 2022
Peking 2022
04.02–20.02
KRISTJAN ILVES
12
KRISTJAN ILVES: TUNNEN END ESIMEST KORDA PROFISPORTLASENA JARMO JAGOMÄGI
Õiged otsused, töötahe, eneseusk, kannatlikkus ja killuke õnne on loonud vundamendi, et kahevõistleja Kristjan Ilves võib Pekingi taliolümpial mõelda medalist.
T
õsi, poodiumile jõudmiseks peavad mitmed asjad kokku langema, ent 25-aastane elvalane pole tipule kunagi nõnda lähedal olnud. Sähvatusi on tulnud varemgi, kuid tänavu kinnitas Ilves MK-etappide esikümnes või selle piirimail kindlalt kanda. Miks peaks Hiinas kehvemini minema? Teekond, mis pole veel kaugeltki lõpusirgel, on olnud pikk ja käänuline. Ilves tutvus tänu isale kahevõistlusega juba kolme ja poole aasta vanuselt, esimese suusahüppe – 10 meetri mäelt – tegi ta neljaselt slaalomisuuskadega. Edasine on juba (ilus) ajalugu, millele nüüd tagasi vaatamegi. Kuidas kõik algas? Paljuski tänu isale. Ta oli Elva suusaklubis treener. Vaatasin, et ta käib kuskil ära, hakkasin huvi tundma, mis ta teeb. Läksin ühte trenni kaasa. Nägin, et poisid hüppasid ja tundus väga vinge. Ühe korra sain kaasa, siis hakkasin juba teist korda nuruma ja nii ta vaikselt läks. Alguses isa mind kõige parema meelega kaasa ei võtnud, käisin rohkem segamas. Aga nii harjumus tekkis. Mida rohkem käisin, seda enam hakkas meeldima. Sport on mind kogu aeg huvitanud. Võistlushimu on alati olnud, soov olla teistest parem. Väiksema vennaga pidasime koduhoovis pidevalt erisuguseid võistlusi: suusatasime, mängisime palli, tegime kergejõustikku või mõtlesime midagi muud välja. Miks just kahevõistlus, mitte suusatamine või hüppamine eraldi? Ma ei teagi... Mind on päris palju tiritud ka hüpete poole. Aga tundsin, et hüppamisest üksi on kuidagi vähe. Suusatamine on samuti kogu aeg minuga kaasas käinud. Lihtsalt öeldes: millestki jäi alati puudu, kui kahest alast ainult üht tegin.
Kristjan Ilves on MK-sarjas kõrges mängus ja hakanud jõudma poodiumilegi. Kuidas läheb Pekingi olümpial? FOTO: TAIRO LUTTER
Kui nii varakult alustasite, siis kas hiljem on üldse hüppemäel hirmu tekkinud? Ikka. Mäletan üht tõrget Elva hüppemäel. Pidin suurde torni minema. Esimesel korral ei julgenud alla tulla, võtsin suusad kätte ja kõndisin trepist alla tagasi. Teine kord ei julgenud Mustamäe 50 meetri mäel lihtsalt poomist lahti lasta. Tundus maru suur ja hirmus. Võtsin suusad kätte ja kõndisin alla. Kas ka hiljem mõnel tähtsamal võistlusel? Midagi sellist mitte, ent veidi teistsuguseid hirme küll. Näiteks kui olud on keerulised ja hüpped pole väga kindlad, siis käivad peas väikesed deemonid. Aga seda pole, et ei julgeks hüpata. Millal hakkasite mõtlema, et kahevõistlusest saabki elukutse? Ei pannudki tähele, millal sellest sai n-ö real deal. Mingil hetkel hakkasin välismaal võistlustel käima ja sain aru, et läheb hästi. Tahtsin edasi proovida ja näha, mis saab. Teatud ajani oligi lihtsalt lõbu. Aga millalgi, kui hakkasin raskemaid trenne tegema – läks tõsisemaks. Kahevõistlus on kogu aeg olnud minu elu lahutamatu osa.
Võistlushimu on alati olnud, soov olla teistest parem.
2013. aastal võitsid esimese juunioride EMi pronksi, 2015. ja 2016. aastal järgmised kaks. Kui kõvaks tegijaks end tol ajal pidasite? Olin [2013. aastal] alles 16, see tuli väga suure üllatusena. 2014. aasta ei läinud nii hästi, 2015. ja 2016. aastal suutsin 5 kilomeetri võistluselt taas medali võtta. Juunioride ajal märkasin, et olen omavanuste seas väga hea, ent ma pole kunagi neid medaleid väga tõsiselt võtnud. Hakkasin üpris varakult käima MKdel, kus nägin oma reaalse taseme ära. Teadsin, et kui tahan olla parim täiskasvanute seas, on veel meeletult palju minna. Reaalsus on mulle kogu aeg lähedal olnud. Pole juunioride medalitega pilvedesse tõusnud. Oli tore, aga nägin, et tegelikult pole ma veel maailma mõistes mitte keegi. See on mind alati töös hoidnud. Tundute üldiselt väga kaalutletud ja kahe jalaga maa peal sportlane – kas see on alati nõnda olnud? Ma arvan küll, kuigi seda on ise raske öelda. Mu iseloom on lihtsalt selline, et kui midagi hästi teen, tunnen, et õnnestusin tänu suurele vaevale ja panusele. Ma pole kunagi eeldanud, et midagi peaks lihtsalt tulema. Tean, kuhu tahan liikuda. Kui ma pole eesmärki saavutanud, siis ei ole ma enne rahul, kui olen mingi väikese vahepunktini jõudnud ja järgmise ette võtnud.
1. veebruar 2022
Peking 2022
04.02–20.02
KRISTJAN ILVES
14
Olen ajanud joont, et väikestest peatustest mitte väga suurt numbrit teha. Tee tippu pole olnud väga kiire, aga olete liikunud pigem alati tõusvas joones. Kas on olnud ka väga raskeid perioode? Eks ikka. Üldiselt vaadates on tulemused läinud iga hooajaga paremaks. Aga 2019. aastal olümpia järel tekkis täielik mõõn. Kõik asjad läksid kuidagi valesti. Ilmselt oli tegemist väikese ületreeninguga. Kui norrakatega [2019. aasta suvel] liitusin, polnud esimene aasta ka midagi väga erilist. Kohanesin uue süsteemiga. Teisel aastal hakkas midagi tulema. Praegu tunnen alles esimest aastat, et võin end tippsportlaseks nimetada. Võitlen igal võistlusel reaalselt poodiumikoha, mitte lihtsalt kuskil keskel olemise eest. Kas mingil hetkel on peast läbi käinud ka loobumismõtteid? Kui midagi läheb väga nässu, siis mõtled ikka, et «ah kuradile sellega – olen nii palju energiat alla pannud ja kõik läheb ikka järjest halvemaks». Arvan, et kõik sportlased on nii mõelnud. Aga see on pigem emotsioon. Ütlen kindlalt, et kevadel 2019 leping Norraga võis küll olla murdepunkt. Kui oleksin jätkanud samamoodi, samade treeningmetoodikatega... Tundsin sel hetkel, et tiim on hea, kuid nüüd tagasi mõeldes oli kindlasti väga palju puudusi. Tollel hetkel võinuks loobumise mõte saada reaalsuseks. Maailma parimasse koondisesse kuulumine tundub endiselt veidi ulmeline. Kuidas kolm aastat tagasi kõik lahti rullus? 2019. aasta jaanuaris, pärast mingisugust MK-etappi tuli lennujaamas Norra kahevõistluse spordidirektor jutuga, et neil on pakkuda selline võimalus. Enne oli Šveitsi poiss põhimõtteliselt samamoodi, ilmselt natuke kehvematel tingimustel kui mina, aga ta lõpetas karjääri. Siis läks suusaliitude vahel tõsisemaks aruteluks, käisime mais Norras kohtumas. Rääkisime täpsemalt plaanidest, kohtusime treeneritega ja arutasime mõlema poole ootusi. 2019. aasta juulis oli esimene ühine laager Saksamaal. Iga aastaga saan ise aina rohkem kõigest aru, kuidas süsteem toimib, ka mind usaldatakse ja suhtlus on üha parem. Kõik on nagu omad. Mõne sportlasega oleme sõbraks saanud, treeneritega on väga mõnus sportlase-treeneri suhe. Kõik on paika loksunud. Alati pole kõik nii lilleline olnud. Mingisuguseid tõrkeid ja lahkhelisid on ikka ette tulnud, aga muidu on üldjoontes kõik hästi. Praegu tunnen, et olen [Norrasse] sisse sulandunud ja võetakse nagu oma inimest.
Kui erinevad tingimused ees ootasid? Kui kunagi võimalus antaks, kirjutaksin sellest raamatu. Esimesel aastal käisin natuke suu ammuli ringi, kuulasin ja vaatasin, üritasin kõike kõrva taha panna. Jälgisin sportlaste rutiini, kuidas treenerid asjale lähenevad ja mida üldine süsteem endast kujutab. Esimene aasta kulus harjumisele. Teisel aastal mõistsin kõike juba paremini. Nad ajavad kindlalt üht süsteemi, sest teavad, et see toimib. Näiteks poolteist aastat õppisin ainult seda, kuidas poomi pealt ära minna. Kaugemale väga ei jõudnudki, sest asi logises juba sealt. Praegu, kolmandal aastal tunnen, et saan asjadest aru. Erinevaid nüansse on tõesti palju. Praegu tundub see normaalsus, aga alguses oli tunne: vau, asja aetakse niimoodi! Kas teil on kohalikega täpselt samad võimalused ja saladusi paljastatakse? Nad on öelnud, et neil pole saladusi. On ka näha, et mind koheldakse samamoodi, tehakse samasugused plaanid. Ainult erilise hüppekombeka materjali, mis on välja töötatud Olympiatoppenis (Norra olümpiasportlasi koondav organisatsioon – toim), saladust ei saa võõra riigi sportlasele väljastada. Ja see on täiesti mõistetav. Aga see pole nii suur asi. Leiame teise parima lahenduse. Kombematerjalide tootjad on palju. Nagu näha, ega see suurt ei muuda. Olen tihtipeale tundnud, et nende super-hüper aretised pole alati mingites oludes nii hästi toiminud. Nüüd olen norrakatega ühes pundis ka suusapargiga, saan endale tunde järgi parima paari välja valida. Varem olid mul omad kindlad Fischerid. Ma pole siin ainult selleks, et saada. Kui küsitakse nõu näiteks hüpete kohta, üritan alati mõtteid jagada. Tunnen, et ma pole enam tagalohiseja, mul on ka neile midagi anda.
Isa Andrusel on Kristjan Ilvese karjääris ülioluline roll. FOTO: TAIRO LUTTER
Ma pole kunagi eeldanud, et midagi peaks lihtsalt tulema.
Praegu tunnen, et olen [Norrasse] sisse sulandunud. 2020. aasta kevadest olen enamuse aja Norras elanud ja igapäevaselt treeninud Trondheimi pundiga. Ongi kaks seltskonda: Trondheimis ja Oslos, kuhu on jagatud A-tiimi poisid ja koondise treenerid. Siia kolides hakkasin saama igapäevast treeningutagasisidet. Tundsin, et ainult laagrites ja võistlemas käia, aga Eestis elada, pole jätkusuutlik. Häid tulemusi on ennegi tulnud, kuid tänavust hooaega võib ilmselt pidada läbimurdeks. Mul on olnud üksikuid sähvatusi. Olen ka
ise tundnud, et võin öelda ja mõelda mida iganes, tahta kõrgeid kohti, ent ma pole olnud selleks reaalselt vaimselt ja füüsiliselt võimeline. Sel hooajal saan esimest korda öelda, et olen vaimselt ja füüsiliselt, aga ka näiteks varustuse poole pealt valmis eesotsas võitlema. Tänavune aasta on hoopis midagi muud kui kõik eelnevad. Tundub, et edu tuleb eelkõige suusasõidu kõva arengu pealt. Mis on selle taga? Võib-olla kõigile paistabki, et suusas on toimunud meeletu areng. Olen sellega mingil määral nõus. Aga tegelikult – olen küll läbi aastate hüpanud hästi – märkan pigem seda, et ka mu hüppetase on meeletult tõusnud. Tehnika on nii palju parem. Minu eesmärk on alati olnud hästi hüpata ja eesotsas olla. Kui seda suudan, tekib suusasõiduks palju rohkem enesekindlust. Saan taktikaliselt hoopis teistmoodi sõita. See ongi normaalne, et suusaajad on paremad. Kõik asjad kokku, ei saa rääkida ainult ühest alast. Kui kõrgele olete lati seadnud: kas näiteks MK-l esikümnest väljajäämine on pettumus? Kui oled saavutanud hea koha, ei tahaks loomulikult väga palju allapoole tulla. Samas tuleb jääda mõistlikuks. Leidub vähemalt 15–20 venda, kes mõtlevad iga päev samamoodi ja on selleks ka füüsiliselt võimelised.
Võrreldes viie aasta tagusega on tase väga palju tõusnud. Kõik hüppavad ja suusatavad ülihästi, 15 seas pole ühtegi nõrka meest, kes kukuks täiesti ära. [Jarl Magnus] Riiber, [Johannes] Lamparter, [Vinzenz] Geiger on teistest natuke ees. Kui tahad esikolmikusse jõuda, peab neil midagi natuke halvasti minema või teistel hästi. Ülejäänute hulgas tundub küll, et võid olla neljas, aga ka 14., kuigi ei teinud väga palju kehvemat võistlust. Kümmet kohta võib lahutada ainult neli–viis sekundit. Konkurents on meeletult tihe. Olümpia on ukse ees: millised eesmärgid julgete välja hõigata? Ütleksin nii, et sel hooajal tehtud tulemused näitavad, milleks olen võimeline. Hea päeva ja õnne korral ei näe ma põhjust, miks peaksin tagapool olema, ent sama mõtlevad veel 20 meest. Kõik ei sõltu ainult minu tahtest. Olen alati välja öelnud, miks Norrasse läksin: tahan võita tiitlivõistluste medali. Olen selle nimel palju panustanud ja teinud elus suuri muudatusi.
1. veebruar 2022
Peking 2022
04.02–20.02
TELGITAGUSED
16
KÕIK OLULINE OTSEPILDIS JA VAHETU KOMMENTAARIGA KARL MIHKEL ELLER
Pekingi olümpialt näitab otseülekandeid Postimees Grupp koostöös Duo Media Networksi telekanalitega Kanal 2 ja Duo 5. Suvemängudest mahult väiksemalt taliolümpialt saavad Eesti televaatajad näha ligi 170 tundi ülekandeid, kuid oma olemuselt on televaatajale kõik tuttav juba mullustelt Tokyo mängudelt ja nelja aasta taguselt Pyeongchangi olümpialt.
E
rinevalt suvemängudest on otseülekandeid vähem, kuid näiteks võrdluses Pyeongchangi olümpiaga on ülekannete arv kasvanud. Duo Media Networksi olümpia projektijuhi Marko Kaljuveeri sõnul ülekannetest puudu ei tule ning kõik mahub kenasti Kanal 2 ja Duo 5 eetrisse. «Keskendume Eesti sportlastele, aga tähelepanu all on veel jäähoki ning iluuisutamises näitame samuti täisprogrammi. Näitame kõiki laske- ja murdmaasuusatamise võistlusi, kahevõistlust, Kelly Sildaru võistlusi, kiiruisutamises on kavas kolm ala. Ka mäesuusatamist näitame võrdlemisi suures mahus, kuigi eestlasi on seal kaks,» ütles ta. Kuna Hiina on koroonapandeemia tagajärjel oma piirid välismaailmale suures osas sulgenud, siis on lisaks sportlastele raskendatud ajakirjanike ja teletöötajate riiki jõudmine. Kaljuveer väljendas optimismi, et kuigi külalisi lubatakse riiki minimaalselt, siis loodetavasti saavad kohalikud ikkagi spordipidu tribüünidelt jälgida. «See on veel segane, kui suurel määral neid võistluspaikadesse lastakse, aga loodame, et nad tulevad. See annab telepildile värvi juurde ja muidugi teise maigu ka sportlastele oma sooritusi teha,» lausus projektijuht.
SUUSAÜLEKANDED MAGUSAL EETRIAJAL Kuigi Eesti teleinimesi reisib Hiinasse vähem kui läinud suvel Tokyosse, siis teleülekannete kvaliteet selle all ei kannata. Postimehest ja Duo Media Networksist viibib Pekingis kokku 10 inimest. «Tehnilisi töötajaid tuleb Pekingisse kaasa minimaalselt, kuid otseintervjuusid meie sportlastega ja maailmastaaridega vahendame sellest hoolimata võistluspaikadest,» lisas Kaljuveer. Erilise tähelepa-
Kanal 2, Duo 5 ja Postimees näitavad Pekingi taliolümpialt ligi 170 tundi otseülekandeid. Seda on rohkem kui neli aastat tagasi Pyeongchangi olümpialt. FOTO: OLYMPIC BROADCASTING SERVICES
nu all on murdmaa- ja laskesuusatamise areenid. «Laskesuusatamisel ja murdmaal on meie käsutusse eraldatud oma intervjuudeala, kuid vahendamata ei jää ka Kelly Sildaru mõtted pärast võistlust. Kõik oluline jõuab eestlasteni otsepildis ja vahetu kommentaariga, see on kõige olulisem,» toonitas projektijuht.
Covidi tõttu on lisaks sportlastele raskendatud ka ajakirjanike ja teletöötajate Hiinasse jõudmine. Kuigi ajavahe tõttu toimub palju huvitavaid võistlusi varajastel hommikutundidel, saab Eestis hilishommikul jälgida laske- ja murdmaasuusavõistlusi, mis kohaliku aja järgi toimuvad õhtutundidel. Korraldajad on nimetatud võistlused sättinud ajakavas teineteise
otsa. Kaljuveeri arvates on televaataja jaoks tegemist suurepärase paigutusega, kuid teleinimeste jaoks läheb tööpäev pikaks ja tihedaks. «Üks suusaala lõpeb, teine kohe algab. Kindlasti on mõeldud Kesk- ja Lääne-Euroopa televaatajale, kes on nende alade peamine sihtgrupp. Samas nõuab see palju ka meilt, ajakirjanikelt, sest võistluspaigad on küll lähestikku, kuid nende vahel liikumiseks tuleb palju aega kulutada,» selgitas Kaljuveer telemaailma telgitaguseid.
«MEIE MEES HAVANNAS» Kui Tokyo suveolümpial sai Kaljuveeri kõrval palju eetriaega 2000. aasta Sydney kümnevõistluskuld Erki Nool, kes oli kergejõustiku ekspertkommentaator,
Suuri võistluspaiku on tegelikult kolm – Peking, Zhangjiakou ning Yanqing.
1. veebruar 2022
Peking 2022
04.02–20.02
TELGITAGUSED
18
siis Pekingis täidab sarnast rolli murdmaasuusatamise juures Vahur Teppan. 36-aastane mees veetis mitu aastat Hiinas, pidades nende murdmaakoondises treeneri ametit ja aidates tõsta võõrustajate suusatamistaset. Nüüd on Eesti televaatajal olemas «meie mees Havannas» ning otse-eetris saab kuulda-näha tema hindamatut kogemuste pagasit Aasia talispordi osas. «Ta tunneb võistluspaiku, tal on kohapealne know-how, ta saab hiinlastega hästi läbi, mis on ka meile tähtis. Vahur annab meie ülekannetele kindlasti särtsu ja värvi juurde,» kinnitas Kaljuveer. Teppani partner kommenteerimisel on Kanal 2s mitmeid tiitlivõistlusi kajastanud Margus Uba.
Marko Kaljuveer (keskel) tööhoos eelmisel suvel Tokyo suveolümpial, paremal käel Erki Nool ja vasakul käel Rasmus Mägi. FOTO: TAIRO LUTTER
LIIKUMINE ON VÄGA PIIRATUD Kuigi Peking on juba teine koroonatingimustes toimuv olümpia, on Hiinas asjad isegi komplitseeritumad kui Tokyos. Suuri võistluspaiku on tegelikult kolm – Peking (jääalad nagu näiteks iluuisutamine ja jäähoki), Zhangjiakou (murdmaa- ja laskesuusatamine, kahevõistlus, freestyle-suusatamine) ning Yanqing (mäesuusatamine, bobisõit). Ajakirjani-
Keskendume Eesti sportlastele, aga tähelepanu all on ka jäähoki ning iluuisutamises näitame samuti täisprogrammi. MARKO KALJUVEER, Duo Media Networksi olümpia projektijuht
kud ja kõik olümpiast osavõtjad saavadki liikuda nende nn mullide vahel, Hiinas ja lähipiirkonnas vabalt ringi kulgeda ei tohi. «Transport on ajakirjanike jaoks muudetud korralikuks kadalipuks. Enam ei pääse linna, et teha olemuslugusid. Tokyos sai 14 päeva karantiin läbi ja siis said vaba liikumise, aga Hiinas on asjad teisiti. See on välistatud. Liigud nendes mullides ja nii ongi,» rääkis projektijuht. Peale olümpiaga seotud inimestele
19 TELGITAGUSED
OTSEÜLEKANNETE KOMMENTAATORID Iluuisutamine – Taavi Libe, Margus Hernits, Liina-Grete Lilender Suusahüpped – Kaarel Nurmsalu, Ivar Jurtšenko Murdmaasuusatamine – Margus Uba, Vahur Teppan Kahevõistlus – Kaarel Nurmsalu, Margus Uba, Karl Mihkel Eller, Ivar Jurtšenko Laskesuusatamine – Margus Uba, Karl Mihkel Eller, Kauri Kõiv
04.02–20.02
Freestyle-suusatamine – Mats-Kaarel Ruus, Oliver Treufeldt Mäesuusatamine – Riho Järveläinen, Raidar Mesila Jäähoki – Vallot Pukk, Kaido Kadak, Indrek Petersoo, Rauno Parras, Argo Kungla, Villem-Henrik Koitmaa, Kevin Parras, Silver Kerna Ava- ja lõputseremoonia – Taavi Libe, Riho Järveläinen mõeldud ühistranspordi on Eesti telemeeste käsutuses kaks autot koos kohalike juhtidega. «Ega tegemist ole erilise luksusega. Tokyos pidin ise parempoolse liiklusega harjuma ja ringi sõitma, nüüd siis saab sohvri abi kasutada. Aga see ongi korraldajatepoolne hüve, mis kuulub meile n-ö paketi sisse,» selgitas Kaljuveer. Lisaks otseülekannetele ja intervjuudele võistluspaigast saab olümpial silma peal hoida igapäevaselt Kanal 2
uudistemagasini «Reporter» vahendusel, mis teeb igast võistluspäevast lühikokkuvõtte. Saatelõikudes näete Eesti sportlaste sooritusi, intervjuusid ja maailmatippude õnnestumisi. «See võtab kõik olulise kokku ja on selline hea programm, kus ka inimene, kes ei leia aega, et tunde teleri ees istuda, näeb kõik olulised hetked ära,» lausus projektijuht. Killuke olümpiat jõuab ka Kuku raadiosse ning valitud ülekandeid näitab otsepildis venekeelne telekanal Duo 7.
Endine Hiina koondise suusatreener Vahur Teppan on Pekingi olümpial Kanal 2 ja Duo 5 ülekannete ekspertkommentaator. FOTO: KRISTJAN TEEDEMA
1. veebruar 2022
Peking 2022
Kiiruisutamine – Riho Järveläinen, Mart Markus
KELLY SILDARU
SAAB NÜÜD VÕISTELDA KOLMEL MEDALIALAL
1. veebruar 2022
Peking 2022
04.02–20.02
UUED ALAD
20
Kelly Sildaru võistlemas olümpia uue medaliala Big Airi võistlusel. FOTO: LUKAS HUTER / AFP / SCANPIX
VILLE ARIKE
Paljudele inimestele seostub bobisõit 1993. aastal Jamaica võistkonnast vändatud filmiga «Libe liug» («Cool Runnings»), samuti satub teler kord nelja aasta jooksul, taliolümpiamängude aegu vahel ikka bobiülekandele. Bobis on alati olnud kaks või neli inimest. Ent peagi näeb ka ühtainsat!
J
ah, nii on. Ühebobid teevad 2022. aasta Pekingi taliolümpiamängudel oma debüüdi. Üks sportlane teeb kõike: lükkab bobikelgule hoo sisse, peab selle edukalt läbi kurvide suunama ning jõudma õnnelikult lõpujooneni. Ja Pekingi mängudel on viimane kui üks ühebobiga sõitja naissoost. Bobisõit on vana ja klassikaline olümpiaala. Mehed on võistelnud 1924. aastal Chamonix’s peetud esimestest talimängudest saati. Esialgu olid võistlustules neljabobid. Kaheksa aastat hiljem, 1932. aastal lisandusid kahebobid. Tollele ajastule iseloomulikult olid sportlased väga mitmekülgsed – ameeriklasest Eddie Eaganist sai seni ainus inimene, kes on võitnud kuldmedali nii suve- kui ka taliolümpial erinevatel aladel. 1920. aastal Antwerpenis sai ta esikoha poksis, tosin aastat hiljem Lake Placidis kuulus USA võidukasse neljabobisse.
NAISTE BOBISÕIT KUUENDAT KORDA OLÜMPIAL Uuesti täienes bobiprogramm alles 70 aastat hiljem, ning taas kord teisel pool Suurt Lompi. 2002. aasta Salt Lake City mängudel said osalemisõiguse naised kahebobidel. Seejärel hakati nõudma endale veel ühte distsipliini. Kakskümmend aastat võttis aega, aga asja sai –
ainult et Pekingis ei stardi mitte nelja-, vaid nagu märgitud, eelistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ühebobisid. Mehed võistlevad endiselt kahe- ja neljabobidel. Ühebobi näol on ühtlasi tegemist ainsaga seitsmest uuest medalialast, mis kuulub üksnes naistele. Meile palju lootusi pakkuvas freestyle-suusatamises on uueks medalialaks Big Air, ja seda nii naistele kui ka meestele. Ülejäänud neli medaliala on segavõistkondade pärusmaad: lühirajauisutamise teatesõit ning suusahüpete, lumelauakrossi ja freestyle’i hüpete võistlused. Lisaks andis ROK 2018. aastal uute alade juurdevõtmise aegu teada, et naiste kahevõistlus, mille lisamist olümpiakavva samuti taotleti, jäi siiski välja. Kõige rohkem tähelepanu võivad ikkagi pälvida ühebobid. Kuivõrd selle kulud on suuremate tiimide omadega võrreldes oluliselt väiksemad, samuti piisab ainult ühest sportlasest, on ala geograafia meeldivalt lai.
VÄIKE KELK SUUREST KORDADES ODAVAM Ühekohalise tasemel bobikelgu võib ajalehe New York Times andmetel saada kätte 15 000 dollariga (üle 13 000 euro), kahese hinnad küündivad aga juba 70
000 dollari (üle 60 000 euro) taha. Eelmise hooaja MK-sarjas läks poodiumikohti Jamaicale (koguni kahele naisele!), Brasiiliasse, Austraaliasse, Hollandisse; esikümnesse jõudis kambodžalanna! Seni on bobisõidus rohkem kui ühe olümpiakulla võitnud ainult Saksamaa, Šveitsi, Itaalia, USA ja Kanada kelgutajad. Näis, mida toob kaasa ühebobide ajastu. Lisaks tulevad kõik ühebobikelgud ühelt tootjalt, mis seab kõik sportlased võrdsesse olukorda ega anna rikkamatele riikidele eelist. Tõsi, igaüks võib reeglite piires kelgu endale sobivaks timmida.
Meile palju lootusi pakkuvas freestyle-suusatamises on uueks medalialaks Big Air. Ühebobid on suurematega võrreldes mõistagi kergemad, ka sõitjaid on peal ainult üks, ning see toob kaasa suuremad võimalused kurvides ümberminekuks. Sõiduaeg jääb kahebobidega võrreldes umbes kaks sekundit aeglasemaks. Pekingi rada peaks ühebobidele sobima, sest olümpiapileti teeninud sportlased said hiljuti kolm nädalat olümpia trassi testida. Selle aja jooksul toimus seal ainult kaks õnnetust. Samas on rada kiire, kaval ja nõudlik ning sõitjad
1. veebruar 2022
Peking 2022
04.02–20.02
UUED ALAD
22
Tänavusel hooajal edukalt esinenud Kelly Sildarul on võimalus kolmel alal kaasa lüüa. märkisid, et kahes esimeses kurvis võib kaotada palju aega. ROK kaalus tõsiselt ka naiste neljabobi varianti üheste asemel. Ent Rahvusvaheline Bobi- ja Skeletonisõiduliit toetas väga just ühebobi, osaliselt seetõttu, et see juba kuulus noorteolümpia programmi. Nagu eelpool märgitud, on neljabobi kulud kolm-neli korda suuremad ning ühebobide OM-tasemel kandepind on maailmas oluliselt laiem.
KELLY SILDARU SAI ÜHE ALA JUURDE Kui ROK kuulutas 2018. aasta suvel välja Pekingi mängude uued medalialad, hüppasid eestlased elevusest lakke. Naiste Big Airi lisandumine tähendas, et meie suurlootusel Kelly Sildarul, kes neli talve tagasi pidi Pyeongchangi talimänge vigastuse tõttu jälgima teleri vahendusel, oleks Hiina pealinnas võimalus võistelda kolme medali nimel, sest juba varem olid taliolümpiamängude kavas freestylesuusatamise pargi- ja rennisõit.
Toona veel tütart juhendanud Tõnis Sildaru lausus kolm ja pool aastat tagasi, et ROKi otsuses polnud midagi üllatavat, sest lumelaudurid olid Big Airi edukust juba tõestanud. «See oli natuke etteaimatav. Lumelaud on sama alaga edukalt kavas olnud,» kommenteeris ta. Tänavusel hooajal edukalt esinenud Kelly Sildarul ongi võimalus olümpial kolmel alal kaasa lüüa. Omapärane on asjaolu, et uuel medalialal Big Airis on kvalifikatsioon pargisõiduga kahasse ning olümpiale pääseb kahe ala peale kokku 30 suusatajat. Sama suur on eestlanna kolmanda ala rennisõidu kvoot.
Lühirajauisutamise segateatesõidus sõidetakse järjekorras naine-naine-meesmees-naine-naine-mees-mees. Freestyle-suusatamise medalialade arv kasvab seega 13-le. Uuel medalialal hüpete võistkonnavõistluses saab osaleda kaheksa riiki, kel on hüpetes olümpiale pääsenud vähemalt kolm sportlast ning sealhulgas vähemalt üks mõlemast soost.
SUUSAHÜPPAJAD NAUDIVAD UUT VÕISTLUSALA Segavõistkondade suur võidukäik algas 2014. aasta Sotši talimängudest ning on sealtpeale üha jätkunud. Pekingis selgitatakse paremusjärjestus juba üheksal alal, kus osalevad segavõistkonnad. Suusahüpete segavõistkondade võistlusel saavad osaleda riigid, mille vähemalt kaks mees- ja kaks naishüppajat on kvalifitseerunud olümpiamängudele. MK-sarjas debüteeris säärane formaat juba 2012. aasta sügisel, aasta hiljem võeti see MMi kavva. Võistlus toimub normaalmäel, võistkonna moodustavad kaks naist ja kaks meest. Teise ringi pääseb esimese ringi kaheksa paremat võistkonda. Pekingis toimub enne segavõistkondade võistlust samal mäel nii naiste kui ka meeste individuaalvõistlus. Viimasel neljal MMil on segavõistkondade seas valitsenud sakslased, ent Pekingis ihkavad kirkaimat medalit ka Austria, Norra, Jaapan. Pärast 2019. aastal võidetud kulda kiitis sakslane Karl Geiger võimalust nautida uutmoodi atmosfääri. «See on suurepärane! Meil pole palju võistlusi, kus saame tüdrukutega koos võistelda. On tore olla
23 UUED ALAD
nendega ühes võistkonnas ja kogeda veel üht ägedat tiimitunnet,» rääkis ta. Sama meelt oli austerlane Daniel Tschofenig: «Võistkonnavõistluse fiiling on individuaalvõistlusega võrreldes täiesti teine. Sinuga on terve võistkond.»
NAISTE ARV ÜLETAB 45 PROTSENTI Pekingi olümpiamängudel võisteldakse 109 medalialal. Mehed jagavad omavahel 51, naised 46 ja segavõistkonnad juba 12 medalikomplekti. Medalialasid on peaaegu kaks korda rohkem kui 1992. aastal – ehk kõigest 30 aastat tagasi – Albertville’is. Pekingis osalejatest 45,44 protsenti on naised (Pyeongchangis oli umbes 41 protsenti), ning seega tuleb algavatest talimängudest sooliselt kõigi aegade võrdseim olümpia.
Naiste ühebobi üks kõvemaid tegijaid tuleb maakera kuklapoolelt – austraallanna Breeana Walker. FOTO: LISA LEUTNER / AP / SCANPIX
Peking 2022
kvalifitseerunud juba mõnel muul distantsil; see võib olla ka meeste või naiste teatesõit. Iga segavõistkond koosneb kahest naisest ja kahest mehest, mõistagi esindab iga võistkond nüüd oma riiki. Võisteldakse 2000 meetri distantsil, neli uisutajat läbivad kokku 18 ringi (pikkus 111,12 meetrit). Iga sportlane peab rajal käima kahel korral ning sõidetakse järjekorras naine-naine-meesmees-naine-naine-mees-mees. Sel alal pole ebatavaline, kui lõpujoonel eraldavad võistkondi kõigest tuhandiksekundid.
1. veebruar 2022
Sugudevahelise võrdsuse lähemale toomise raames leidis ROK võimaluse tuua olümpiale ka lühirajauisutamise segateatesõit. Mida see endast kujutab? Osaleda saab maksimaalselt tosin võistkonda, igaühes neli sportlast. Tegemist on äärmiselt vaatemängulise võistlusega, mida igal spordifännil soovitatakse vaadata. Pekingis on see kavas 12. veebruaril. Lühirajauisutamise MK-sarja jõudis segateatesõit esmakordselt hooajal 2018/2019. Noorte taliolümpia kavva kuulus see juba 2012. aastast. Tõsi, näiteks 2020. aasta Lausanne’i noorteolümpial oli formaat suurte mängude omast erinev, igasse võistkonda kuulusid erinevate riikide sportlased. Pekingis saavad segateatesõidus osaleda sportlased, kes on mängudele
04.02–20.02
MIDA KUJUTAB ENDAST LÜHIRAJAUISUTAMISE SEGATEATESÕIT?
HOKI
24
JÄÄHOKITURNIIR MÄNGITAKSE
TAAS ILMA NHLi TÄHTEDETA
1. veebruar 2022
Peking 2022
04.02–20.02
CHRISTOPHER KRUTTO
Taliolümpiamängude kroonjuveeliks peetav jäähokiturniir tuleb juba teist olümpiat järjest ilma NHLi staarideta, sest koroonaviiruse uut lainet vedav omikrontüvi lõi maailma parima hokiliiga kalendri korralikult sassi.
2
018. aasta Pyeongchangi olümpialt jäid NHLi tähed eemale, sest liiga ei saanud Rahvusvahelise Olümpiakomiteega (ROK) erinevates korralduslikes küsimustes kokkuleppele. Olukorra kasutas ära tugevuselt teist kodust hokiliigat omav Venemaa, kes KHLi tähtede eestvedamisel võttis kulla. Õigupoolest pidid tänavu väljakule tulema ka NHLi tähed, sest profiliiga jõu-
dis ROKi ja maailma hokiliiduga (IIHF) kokkuleppele mängijate olümpiale saatmise osas, kuid jättis endale õiguse otsusele kuni 10. jaanuarini vajadusel veto panna. Hilissügisel maailmas kiiresti levima hakanud omikrontüvi lõigi olukorra, kus NHLis jäid mitmed kohtumised üksteise järel ära. Kuivõrd Põhja-Ameerika hokiliiga juhtide jaoks oli prioriteediks oma hooaja edukas pidamine, siis otsustati, et mängijad olümpiale ei pääse.
Olümpiasportlased Venemaalt võidutsesid neli aastat tagasi Pyeongchangis ja suurimateks soosikuteks ollakse ka tänavu Pekingis. FOTO: GRIGORY DUKOR / REUTERS / SCANPIX
1. veebruar 2022
Peking 2022
04.02–20.02
HOKI
26
Nimelt ei keela NHL mängijatel suurvõistlusel osalemist tervislikel põhjustel, vaid algselt oli kalendrisse paigutatud mänguvaba periood, et olümpial osalevate sportlaste puudumine meeskondi liigselt ei mõjutaks. Nüüd võetakse see kasutusele, et pidada veebruaris toimuvate Pekingi mängude ajal ära kohtumised, mis varasematel kuudel ja nädalatel on koroonaviiruse tõttu vahele jäänud. Kuigi NHLi juhid avaldasid lootust, et seal mängivad sportlased saavad osaleda nelja aasta pärast Milano-Cortina mängudel, siis Pekingi korralduskomitee ja ROK ei varjanud nördimust. «Teame, et mängijad soovisid väga Pekingi mängudel osaleda, sest jäid 2018. aasta Pyeongchangi olümpialt eemale. Oleme pettunud, et nad jäävad ilma järjekordsest võimalusest saada olümpialasteks,» seisis ROKi teadaandes. Mõneti võib NHLi otsust mõista, sest koroonaviiruse pandeemia tõttu on tulnud edasi lükata juba üle saja kohtumise ja nende pidamine ilma algselt olümpiaks määratud pausi kasutusele võtmata oleks kaunis keeruline, sest kalender on niigi juba matšidest pungil. Samas polnud kõik mängijad sellega nõus ja nii mõnigi avaldas pahameelt. Näiteks Kanada väljaande Sportsnet reporter Elliotte Friedman kirjeldas, kuidas mitmed mängijad rääkisid talle, et proovisid leida võimalusi, kuidas ikkagi olümpiamängudele pääseda. Mõni olevat isegi uurinud, kas oleks võimalik näiteks oma leping ajutiselt lõpetada või erru minna ja siis pärast olümpiamänge taas meeskonnaga liituda, kuid selliseid asju NHL mõistagi teha ei lubaks. «Minul on vedanud, et olen kahtedel olümpiamängudel osalenud. Tunnen kaasa nendele, kellel on mitu võimalust kaduma läinud. See ei ole midagi, mis toimub igal aastal ja tegu on erakordse võimalusega, mida paljud sportlased ei saa,» sõnas Kanadast pärit hokitäht Sidney Crosby (Pittsburgh Penguins) uudise järel. «Sa kasvad üles, unistades Stanley karika võitmisest ja ma olen sellega hakkama saanud. Lisaks kasvad üles sooviga esindada oma riiki ja võita olümpialt kuldmedal. See on ilmselt midagi, milleks mul nüüd võimalust ei teki,» avaldas oma pettumust Crosby koondisekaaslane Steven Stamkos (Tampa Bay Lightning).
Paljud NHLi selle hooaja kohtumised on peetud peaaegu tühjade tribüünide ees. Toronto Maple Leafsi ja Ottawa Senatorsi kohtumine Scotiabank Arenal 1. jaanuaril. FOTO: CHRIS YOUNG / AP / SCANPIX
Minul on vedanud, et olen kahtedel olümpiamängudel osalenud. SIDNEY CROSBY (Kanada ja Pittsburgh Penguins)
Samas oli ka neid, kes jäid otsusega rahule. Üheks neist oli San Jose Sharksis leiba teeniv rootslane Erik Karlsson. «Määramatust on liiga palju. Olümpial osaledes peame lendama teise riiki, me ei saa ühelegi küsimusele otsest vastust. Tulevad positiivsed testitulemused… Me ei tea, millest kõigest peaksime läbi käima. Mul on pere, ma ei saa riskida. Meil toimus olümpiateemal arutelu. Arvan, et enamiku küsimustega on kõik kursis. Leian, et kui kõik jääb nii, nagu on, ei võta mehed seda riski. See on minu arvamus,» lausus ta NBC Sportsile antud intervjuus. «Kõik teavad, kuidas mulle meeldib koondises mängida ja kuidas ma hindan olümpiamänge, aga praegu ei näi see reaalne. Ma ei mõista, miks keegi nõustuks sattuma riskiolukorda, kui istume lennukisse ja suundume Hiinasse,» lisas rootslane.
PARIMAD KAARDID ON VENEMAA KÄES 2018. aastal Pyeongchangis võidutses Venemaa koondis, kes sai kasutada maailma tugevuselt teises hokiliigas KHL mängivaid mehi. Poleks üllatav, kui neil õnnestuks see ka tänavu, sest isegi ajalugu soosib just neid. Nõukogude Liit osales taliolümpial esmakordselt 1956. aastal ja võitis toona hokiturniirilt ka kulla. Kokku osalesid nad üheksal olümpial ja said kirkaima medali kaela seitsmel korral, korra jäädi teiseks ja korra kolmandaks. Ühiseks nimetajaks on mõistagi tolle perioodi ja koos Pekingiga viimase kahe olümpia puhul NHLi meeste puudumine. Jah, USA ja Kanada saa-
vad kindlasti kokku konkurentsivõimelised meeskonnad, kuid olümpiavõiduks peaks korduma 1980. aastal aset leidnud «Miracle on Ice» ehk eesti keelde tõlgituna «Ime jääl». Toona alistas täielikult amatööridest koosnenud USA koondis finaalis varjatud kujul täisprofessionaalse Nõukogude Liidu esinduse. Tõsi, seekord ei ole seis päris nii trööstitu, kuid nii USA kui ka Kanada peavad piirduma Põhja-Ameerika madalamas liigas AHL ja Euroopas mängivate sportlastega. Kindlasti kuulub favoriitide hulka ka Soome, kes 2019. aasta MMil tõestas, et tiitlivõistluste kuld suudetakse kaela riputada ka siis, kui lõviosa mängijaid tulevad kodusest liigast. Lisaks saavad nad Pekingiks kõvasti täiendust ka KHList. Näiteks võivad Maarjamaa spordifännid Pekingis tõenäoliselt kaasa elada koos meie mehe Robert Roobaga Tšerepovetsi Severstalis mängivale Joonas Nättinenile. Kui aga vaadata turniiritabeli teise otsa, siis poleks palju puudu jäänud, et Hiina jäähokikoondis oleks koduselt olümpialt eemale jäänud, ja seda just kehva sportliku taseme tõttu. IIHFi president Luc Tardif andis möödunud aastal korduvalt mõista, et Hiina kohal on küsimärgid ja pole kindel, kas neid ikkagi on mõttekas olümpiaturniiril osalema lasta. «Vaadata, kuidas üks tiim kaotab 0:15, pole kellelegi tore, ei Hiinale ega jäähokile,» ütles ta mullu AFP-le. Kuigi küsimärgid Hiina taseme osas säilisid lõpuni, andis IIHF detsembris teada, et hiinlased võivad turniiril osaleda. Selgitust, miks taoline otsus vastu võeti, ei jagatud.
DUELLID
28
KAS KLÆBO VÕIDAB KÕIK KUUS JA RIIBER KÕIK KOLM KULDA?
1. veebruar 2022
Peking 2022
04.02–20.02
PEKINGI TALIMÄNGUDE PÕNEVAMAD DUELLID VILLE ARIKE
Olümpiamängude eel on ikka arutatud, kes kerkivad suuremateks kangelasteks, milline riik võidab medaliarvestuse, millised on suuremad duellid-vastasseisud? Seda viimast käesolevas loos vaatlemegi. Põnevaid väljakutseid ühele-teisele sportlasele leiab peaaegu igalt alalt. JOHANNES HØSFLOT KLÆBO VS KÕIK ÜLEJÄÄNUD
Omaaegne imelaps, norralane Johannes Høsflot Klæbo võitis juba oma teisel hooajal (2016/2017) murdmaasuusatamise MK-sarjas sprindi väikese kristallgloobuse. Ent ta ei piirdunud ainult sprintidega ning on kerkinud tippu ka pikematel distantsidel. Klæbo käes on mitu mitteametlikku maailma tippmarki. Ta on kõigi aegade noorim MK-sarja, Tour de Ski, MM- ja OM-kulla võitja murdmaasuusatamises. Oma debüütolümpial neli aastat tagasi Pyeongchangis tuli Klæbo kolmekordseks võitjaks – individuaalses ja meeskondlikus sprindis ning teatesõidus. Pekingi mängude eel võib julgelt õhku visata küsimuse, kas praeguseks 25-aastane Klæbo suudab võita kõik meestele mängus olevat kuus kuldmedalit? Tema leivanumbrid on endiselt sprindid, kuid seda põnevam väljakutse ju on. Aastavahetusel sõidetud Tour de Ski põhjal võib Klæbolt oodata kõike.
Murdmaasuusatamises on nii meestel kui ka naistel võimalik osaleda kuuel distantsil. Kas Johannes Høsflot Klæbo osaleb neil kõigil ja võidab need kõik? FOTO: ANDREA SOLERO / ANSA VIA ZUMA PRESS / SCANPIX
RIIBER VS ÜLEJÄÄNUD, ILVES VS MEDAL
Kui Jarl Magnus Riiber hüppemäel alt ei lähe, peaks tema võidusadu jätkuma. Klæbo oli 10. jaanuari seisuga sel hooajal saanud MK-sarjas kaheksa võitu ja kahel korral lõpetanud teisena. Märgiline on asjaolu, et Tour de Skil võitis ta peale sprintide ka 15 km distantsil nii vaba- kui ka klassikalises tehnikas peetud ühisstardist sõidu, andes sellega Pekingi eel tormihoiatuse. Lisaks aladele, kus ta Pyeongchangis juba krooniti olümpiavõitjaks, on Pekingis kavas 15 km klassikatehnikas sõit, 15+15 km suusavahetusega sõit ja 50 km ühisstardist vabatehnikamaraton. Kas Klæbo võtab kõik needki ette ja üritab absoluutset maksimumi?
Kui murdmaasuusatamise MK-sarjas leidub tänavusel hooajal kuus starti, kus Johannes Høsflot Klæbo pole tulnud esimeseks, siis põhja kahevõistluse sarja üldtabelist vaatas 10. jaanuari seisuga esimesel real vastu täielik üksluisus – Klæbo kaasmaalane Jarl Magnus Riiber (24) on võitnud kõikjal, kus ta on starti läinud! Muu hulgas noppis ta kaks esikohta detsembrikuus Otepääl. Mõistagi on Riiber Pekingis mõlema individuaaldistantsi suursoosik, samuti on Norra meeskonnal head kullavõimalused. Neli aastat tagasi Pyeongchangis sai ta 20-aastasena nii
Medalikomplekte mängitakse kiiruisutamises taas välja 14, nii naistele kui ka meestele on seitse distantsi.
normaal- kui ka suure mäe võistlusel koha, mille meie epeemees Kaido Kaaberma 1992. aastal Barcelonas jamaks tituleeris. Norra meeskonnaga võitis Riiber hõbemedali. Riiberi tänavune vorm ja üleolek on olnud nõnda veenvad, et kui ta hüppemäel alt ei lähe, peaks võidusadu jätkuma. Suurimat põnevust võib oodata meeskonnavõistlusel. MK-sarjas asuvad paremusjärjestuse kolm järgmist norralast 6., 10. ja 14. kohal. Samas sakslaste päralt on näiteks 3., 4., 5. ja 9. plats. Eesti spordifännile on kahevõistluses olemas selge oma duell – kas Kristjan Ilves suudab võita medali? Ilves oli tänavusel hooajal varem kahel MK-etapil tulnud neljandaks, jaanuari keskpaigas Klingenthalis noppis aga kahe päevaga kaks teist kohta ja tõusis sarja kokkuvõttes kuuendaks! Ta näitas, et suudab hüppe õnnestumise korral mängida kaasa kõige kõrgemas mängus.
30
1. veebruar 2022
Peking 2022
04.02–20.02
DUELLID
Kamila Valijeva liuglemist jääl ja hüppeid vaadates silm lihtsalt puhkab. Tema esitusi sai jaanuaris peetud EMil nautida ka Eesti publik. FOTO: DANIEL MIHAILESCU / AFP / SCANPIX
Muide, kahevõistlus on taliolümpial veel ainus ala, kus naised ei võistle. Nelja aastat eest lükati naiste kahevõistluse olümpiakavva lisamise ettepanek tagasi. Väikese duelli leiab ka siit – naiste kahevõistlus vs 2026. aasta Milano ja Cortina d’Ampezzo talimängud!
VENEMAA ILUUISUTAJAD VS MAAILMAREKORDID Taliolümpia üks naelu on alati iluuisutamine. Jaanuari keskel Tallinnas peetud Euroopa meistrivõistlustel näitas mitu Venemaa uisutajat, et on juba kuu enne olümpiamängude algust tõusnud hiilgavasse vormi. Nõnda ongi Pekingis pigem huvitav jälgida venelaste võitlust maailmarekorditega. Hooaja jooksul on kõige enam kõneainet pakkunud 15-aastane üksiksõitja Kamila Valijeva, Tallinnas tegid maailmarekordite otsa lahti aga paarissõitjad. Anastassia Mišina ja Aleksandr Galljamov kogusid rekordilise summa nii lühi- kui ka vabakavas ja mõistagi ka kogusummas (239,82 punkti). Valijeva viis hooaja esimese poolega naiste üksiksõidu maailmarekordit edasi kolmel korral, nihutades selle 247 punktilt 272-ni… Venemaa meistrivõistlused tõid talle 283 silma, kuid see rahvusvahelise uisuliidu (ISU) tippskooride arvestusse ei läinud. Loomulikult langesid ka mõlema kava tippmargid. Tallinnas alustas Valijeva maailmarekordiga lühikavas, kuid vabakava näitas, et temagi on surelik – kaks hüpet ebaõnnestusid. Samas rõhutavad spetsialistid, et kui Valijeval kõik välja tuleb, võitleb ta ainult iseendaga. Samamoodi saavad puhta sõidu ja isikliku rekordi seada eesmärgiks Eesti iluuisutajad. Naiste üksiksõidus esindab meid Eva-Lotta Kiibus ja meestest Aleksandr Selevko. Kiibust on eelmise aasta kevadest saati seganud jalatrauma ning EMil jäi ta oma parimast kaugele. Näis, kas ta jõuab kuu ajaga paremasse vormi.
HOLLANDI KIIRUISUTAJAD VS MUU MAAILM Kui suusaalade harrastamiseks Hollandis võimalusi sisuliselt pole, siis kiiruisutamisega on sealmail väga head lood. Nad on lausa maailma parimad. 2014. aasta Sotši taliolümpial võitsid hollandlased tosinast mängus olnud kuldmedalist tervelt kaheksa. Neli aastat hiljem Pyeongchangis loovutati positsioone veidi, siis juba 14st mängus olnud kullast nopiti täpselt pooled.
Ja muidugi on küsimus selles, kui paljude sportlaste olümpia saab positiivse koroonatesti tõttu rikutud. Nõnda on paslik kuulutada välja duell – kas rohkem esikohti võidavad Pekingis hollandlased või ülejäänud riikide kiiruisutajad? Medalikomplekte mängitakse taas välja 14, nii naistele kui ka meestele on seitse distantsi. Hollandi uisumekas Heerenveenis teist aastat harjutav Eesti selle ala parim Marten Liiv pakub, et Pyeongchangis alanud tendents jätkub ning sel korral koguvad rohkem kulda juba muu maailma kiiruisutajad. Samas ei välista ta, et võib minna ka vastupidi. Hollandi suurimad kullalootused on seotud naiste 1000, 5000 meetri ja ühisstardist sõiduga ning Liivi enda trumpalal, meeste 1000 meetri distantsil. «Seal võivad võitjaks tulla täitsa vabalt kõik kolm hollandlast. Arvan, et kõige suu-
Mitmel korral rõõmustab eestlasi medaliga Kelly Sildaru? FOTO: SEAN M. HAFFEY / GETTY IMAGES / AFP / SCANPIX
remad võimalused on Thomas Krolil,» toob meie mees välja suursoosiku. Samas leiab ta veel neli ala, kus näeb hollandlastel võimalusi sekkumaks kullakonkurentsi.
KELLY SILDARU VS KOLM MEDALIT EHK EESTI REKORD Jah! Kelly Sildarust võib saada ühelt olümpialt kõige enam medaleid võitnud Eesti sportlane. Sildaru kuulus maailma paremikku juba 2018. aasta Pyeongchangi mängude ajal, kuid sinna jäi tal vigastuse tõttu minemata. Nüüd tuleb järgmine olümpia ning sellel kahe asemel juba kolm ala, kus Sildaru saab osaleda. Olümpiaprogrammis püsivad endiselt pargi- ja rennisõit, kuid 2018. aasta suvel lisati freestyle-suusatamisse ka Big Air. Sildarule ei ole ühtegi medalit garanteeritud, teisalt pole vaja imestada, kui ta naaseks koju kolme medaliga. Ta on võimeline neid võitma kõigil kolmel alal, kus stardib. Ühtedelt olümpiamängudelt kaks medalit võitnud sportlasi on Eestis kuus. Alles eelmise aasta Tokyo suvemängudel täiendas seda rivi vehkleja Katrina Lehis. Talimängudelt noppis viimati kaks medalit Kristina Šmigun-Vähi 2006. aastal Torinos.
OLÜMPIAMÄNGUD VS KOROONAVIIRUS Viimase duellina ei saa paraku läbi selleta, mis on meie elu juba ligi kaks aastat mõjutanud. Kuni mängud läbi ei saa, pole kellelgi maailmas täit kindlust, ega koroona hakka olümpiamänge segama. Pealekauba on Hiina teatavasti riik, kus koroonaviiruse tõrjumiseks on rakendatud väga karme meetmeid. Teoreetiliselt võib juhtuda absoluutselt kõike. Näiteks öeldakse mängude eelõhtul, et need jäävad ära. Pool aastat tagasi Tokyos liikusid niisugused jutud ringi, kuid terve mõistus võitis ja ühe uurimuse kohaselt mingit koroonaplahvatust olümpiamängud Jaapani pealinnas ei tekitanud. Võib juhtuda, et hiinlased võtavad mängude ajal vastu mingi korralduses suuri muudatusi toova otsuse. Elava fantaasiaga võib veel palju asju ette kujutada. Ja muidugi on küsimus selles, kui paljude sportlaste olümpia saab positiivse koroonatesti tõttu rikutud. Asjaolus, et niisuguseid juhtumeid tuleb, ei kahtle ilmselt keegi. Jääb vaid loota, et ohvriks ei satu eestlasi.
VASTASSEIS
32
PEKINGI OLÜMPIAMÄNGUD ON POLIITILISELT LAETUD
1. veebruar 2022
Peking 2022
04.02–20.02
CHRISTOPHER KRUTTO
Kuigi igaüks on kuulnud väljendit, et sport ja poliitika peavad olema lahus, kipuvad tegelikkuses asjad ikka teistmoodi minema. Eriti kehtib see olümpiamängude puhul ja äraspidisusest ei pääse ka Pekingi mängud, mida on juba enne nende toimumist ilmestanud poliitiline võimuvõitlus. POLIITILINE MÄNG ALGAS ENNE OLÜMPIAT Möödunud aasta lõpus andsid mitmed riigid teada, et on kuulutanud Hiinas toimuvale olümpiale välja diplomaatilise boikoti. See tähendab, et sportlased võivad küll suurvõistlusel osaleda, kuid riigijuhte ja teisi kõrgeid tegelasi Pekingis ei näe. Algselt andis sellest teada USA, peagi liitusid Austraalia, Suurbritannia ja Kanada. Sisuliselt tegi sarnase lükke ka Jaapan, andes detsembris teada, et üh-
tegi valitsuse ametnikku Hiinasse ei saadeta. Ainuke erinevus eelnevate riikidega on, et nemad ei nimetanud seda ametlikult diplomaatiliseks boikotiks. Eesti pole küll Hiina hurjutajatega liitunud, kuid Maarjamaa president Alar Karis tunnistas detsembris samuti, et tema poliitilistel põhjustel Pekingi olümpiat ei külasta. Presidendi sõnul võtsid sarnase otsuse vastu ka meie lähiriikide riigipead. Hiinlaste jaoks oli mitme suurriigi otsus mängudele diplomaatiline boikott
Peng Shuai FOTO: ANDY BROWNBILL / AP / SCANPIX
1. veebruar 2022
Peking 2022
04.02–20.02
VASTASSEIS
34
korraldada mõistagi mõru pill. «USA soovib Pekingi olümpiamänge häirida ideoloogiliste eelarvamuste ning valede ja kuulujuttude põhjal,» vahendas Time detsembris Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Zhao Lijiani sõnu. «Boikott rikub olümpiahartas välja toodud spordi neutraalsuse põhimõtet,» lisas ta. Pärast Austraalia diplomaatilise boikoti välja kuulutamist avaldas Hiina välisministeerium eriti terava sõnumi. «Kedagi ei huvita, kas need poliitikud, kes soovivad enese huvide tõttu mänge boikoteerida ja teistele esinevad, tulevad kohale või mitte,» seisis sõnavõtus. Mitmed inimõigusorganisatsioonid on kutsunud üles olümpiamängude täielikule boikoteerimisele, kuid seda sammu ei soovi ükski riik teha. Suurbritannia peaminister Boris Johnson seletas, et keegi ei taha võtta sportlastelt võimalust võistelda. Miks üldse diplomaatiline boikott välja kuulutati? Hiinas on probleeme inimõiguste järgimisega, kuid eriti teravalt on lääneriikidele jäänud silma kaks murekohta. Esimeseks on Loode-Hiinas elavate uiguuride tagakiusamine. Keskvalitsus on nii nende kui ka teiste moslemivähemuste vastu rakendanud karme meetmeid, mille hulka kuuluvad massilised kinnipidamised, rasestumisvastaste vahendite kasutamisele sundimine ja naiste sunniviisiline steriliseerimine. Teise põhjusena võib tuua Hongkongis 2019. ja 2020. aastal toimunud demokraatlike protestide jõulise mahasurumise. Selle põhjuseks oli vastuoluline riiklik julgeolekuseadus, mis võimaldas Hongkongist inimesi Hiinale välja anda. Kuigi meeleavaldustel osales sadu tuhandeid inimesi, jäi peale keskvõim ja seaduse rakendumise järel on sadu aktiviste vahistatud.
HIINA JÄI TULE ALLA OOTAMATUST KOHAST Ometi võis viimase tõuke anda just tennisisti Peng Shuai avalikkuse eest kadumine. Kuigi üldiselt pole tennisel ja taliolümpial palju ühist, on seekord lood teisiti. Peng postitas mullu 2. novembril Hiina sotsiaalmeediaplatvormile Weibo postituse, kus väitis, et kolm aasta tagasi sundis endine Hiina asepeaminister ja kommunistliku partei kõrge liige Zhang Gaoli teda vastumeelselt seksuaalvahekorda. Tennisisti sõnutsi oli neil kunagi varem juba suhe, samuti mitte naise vabal tahtel, ent see lõppes ammu enne viimast juhtumit. Ometi jõudis tennisisti avaldus olla internetis avalikult üleval vaid loetud minutid, sest peagi kustutasid Hiina võimud selle ühismeediast ja blokeerisid märgusõnu, mille abil võinuks teate kohta infot leida. Lisaks kadus Peng
enam kui kaheks nädalaks avalikkuse eest ja kellelgi ei õnnestunud temaga kontakteeruda. Lõpuks jõudis novembri keskel elukutseliste naistennisistide katusorganisatsioonile WTA kiri, mille väidetavalt oli kirjutanud Hiina tennisist. Seal sõnas ta, et teade seksuaalkallaletungist polnud tõene ja see sõnum avaldati ilma tema nõusolekuta. «Peng näitas suurt julgust, teatades Hiina valitsuse endise tippametniku seksuaalkallaletungist. WTA ja ülejäänud maailm vajavad sõltumatut kinnitust selle kohta, et Peng pole ohus ning on turvalises asukohas. Olen temaga korduvalt püüdnud erinevatel viisidel ühendust saada, kuid see pole õnnestunud,» kirjutas WTA juht Steve Simon toona.
Meeleavaldajad protesteerimas Šveitsis Lausanne’is asuva Rahvusvahelise Olümpiakomitee muuseumi juures Pekingi olümpiamängude vastu. FOTO: LAURENT GILLIÉRON / EPA / SCANPIX
Mitmed inimõigusorganisatsioonid on kutsunud üles olümpiamängude täielikule boikoteerimisele, kuid seda sammu ei soovi ükski riik teha. Kuigi järgnevate päevade ja nädalate jooksul ilmus tennisistist veel videoid ja isegi intervjuu, kus ta asju seletas, oli kõigil kordadel tegu Hiina riigimeediaga seotud meediaväljaannetega. Seetõttu otsustas Simon tühistada kõik WTA turniirid Hiinas ja Hongkongis.
ROKI HAMBUTU TEGUTSEMINE Kõige selle taustal on Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) asunud laveerima mõlemal poolel, et mitte vihastada lääneriike, kuid samas kindlustada, et olümpia saaks kenasti peetud. ROKi Pekingi talimängude koordineerimiskomisjoni juht Juan Antonio Samaranch juu-
nior sõnas, et nad austavad diplomaatilise boikoti välja kuulutanud riikide otsust, kuid ROKi president Thomas Bach ütles, et nad ei saa lahendada probleeme, millega poliitikud pole toime tulnud. «Ei saa oodata, et olümpiamängud võivad fundamentaalselt muuta riiki, selle poliitilist süsteemi või seadusi. Olümpiamängud ei saa lahendada probleeme, millega pole hakkama saanud generatsioonide jagu poliitikuid,» vahendas The Guardian Bachi sõnu. ROKi kritiseeriti ka selle eest, kuidas nad tegutsesid Pengi juhtumi puhul. «Koos ülemaailmse sportlaste kogukonnaga oleme ROKis väga mures kolmel olümpial võistelnud Peng Shuai olukorra pärast. Toetame valitud leebet diplomaatiat ja loodame, et see viib informatsioonini Peng Shuai asukoha kohta ning kinnituseni, et temaga on kõik korras ja tal on turvaline olla,» kirjutas ROKi sportlaskomisjoni juht Emma Terho tennisisti kadumise järel ühismeediasse. Pärast Soome endise jäähokimängija Terho avaldust kirjutas USA laskesuusataja Clare Egan ühismeediasse: «Kui ma kaon ära, siis palun kasutage rohkemat kui leebet diplomaatiat.» Lõpuks õnnestus ROKi esindajatel pidada Pengiga kaks videokõnet, mille käigus olevat tennisist väidetavalt kinnitanud, et temaga on kõik korras ja lükanud tagasi väiteid, nagu oleks ta süüdistanud kõrget riigiametnikku seksuaalrünnakus.
Hiina naistennisist kirjutas WTA-le, et tema algne teade seksuaalkallaletungist polnud tõene ja see sõnum avaldati ilma tema nõusolekuta.
