2 minute read

Miks on vaja huviringe? Lk

Miks on vaja huviringe?

Õppetöö on peamine osa koolilapse argipäevast, kuid sinna mahub ka hobivajaduse rahuldamiseks osalema õppeaasta jooksul vähemalt ühes liikumist soodustavas ringis, olgu need pallimäntelt ning oskavad selle põhjal lapsele nõu anda. Kui sõelale jääb mitu erinevat ringi, saab käia nendesid ja huvitegevust. Võib tunduda, et esimesel kooliaastal on seda lapse jaoks liiga palju. Tegelikult pakub see lapsele palju võimalusi nii enda arendamiseks kui energia paigutamiseks. Kuidas aga leida lapsele sobiv huviring?

Advertisement

«Huviringides osalemine on üks võimalus meelepäraselt veeta vaba aega,» räägib Melliste algkool-lasteaia direktor Aile Kilgi – laps saab huvitegevusega arendada oma võimeid ja oskusi ning harrastada hobisid. Huvitegevuse hulgast leiab tavaliselt ka erinevaid õppeaineid toetavaid ringe, näiteks matemaatilist ja loogilist mõtlemist arendavaid tunde. See on eriti kasulik lastele, kes õpivad kiirelt ning kel hakkab tavatundides kiiresti igav. Lisaks arendab Kilgi kinnitusel huviringides osalemine suhtlemis- ja meeskonnatöö oskusi ning kasvatab lapses kohuse- ja vastutustunnet.

Lisaks vaimu treenimisele ja sõprade leidmisele aitab huvitegevus ka liikumisharjumusi kujundada. Selleks sobivad kõik spordiringid.

«Iga õpilane peaks liikumisgud, võimlemine, kergejõustik, orienteerumine, tants või ujumine,» arvab Kilgi. Lisaks füüsilisele koormusele on liikumisringid direktori sõnul mitmekülgsed ja arendavad koordinatsiooni, vastupidavust, ruumilist mõtlemist ja palju muud. Lühidalt öeldes toetab huvitegevus lapse füüsilist ja vaimse arengut ning hoiab silmad säramas. Kuidas valida sobiv huviring? Huviringide valik on suur ning neist esimesel aastal valikut teha võib olla keeruline. Mõni laps tahaks proovida kõike, teises jälle ei tekita ükski valik emotsioone. Lapsevanemad tahaksid sageli suunata last ringidesse, mis neile endale kasulikud või huvitavad tunduvad. Lasteaed-algkooli direktori sõnul on vanema teadlik suunamine oluline, kuid esikohal peaksid olema lapse huvid. «Vanem teab oma lapse võimeid ja huve,» selgitab Kilgi, et suunata võiks last vastavalt tema tugevustele. Lisaks on lapsevanemad tõenäoliselt saanud oma lapse tugevuste ja annete kohta infot ka lasteaiaõpetajaga tutvumas ning seejärel valiku teha. Oluline roll on lapsevanemal ka huvitegevuse tutvustamisel lapsele. «Koolides pakutavat huviringide valikut võiks vanem lapsele tutvustada, selgitada olulisust ja ringitöö põhimõtteid, mis aitab lapsel valida,» räägib Kilgi ning soovitab julgustada last proovima ka uusi tegevusi. «Koolides saab käia ka ringiga tutvumas ehk kui laps kõhkleb, saab ta enne otsuse langetamist käia ka niiöelda proovitundides ringitööga tutvumas.» Aktiivsus algab kodust Osavõtlikkus koolielus ja ka huvitegevuses algab kodust. Ühised tegevused kodus ja pereelus loovad tugeva vundamendi lapse ülejäänud eluks. Kilgi rõhutab, et aktiivne puhkus, liikumine ja tegutsemine on vajalikud ka väljaspool kooli ja huvitegevust. «Laste liikumisharjumuste kujundamisel on vanemad suur eeskuju – mis saab olla toredam kui koos perega matkata, sportida ja tutvuda huvitavate paikadega. See toetab ning kinnistab koolis õpitut ja aitab luua õpimotivatsiooni.» Spordiringid aitavad hoida füüsise tugeva ning arendavad meeskonnatunnet, vastutust ja usaldust.

This article is from: