Glükoosisisaldus on veres suurenenud 3–4% kõigist elanikest, kuid enamik neist seda ei kahtlustagi

Koroonaviirus COVID-19 hoiab üle maailma inimesi ärevuses – see levib üle riigipiiride ja sel pole ravi, saab ainult sümptomeid leevendada. Võitluses viirusega tuleb loota tõhusale ennetusele – usin kätepesu, rahvarohketest kohtadest ja haigetest hoidumine – ning haigestumise korral enda immuunsüsteemi võimekusele. Tugev organism on nakkuste ja haigustega võitlemisel alustala, mille eest tuleb hoolt kanda.

Täisväärtuslik toitumine on vundament, mille najal saab organism teha parandustöid – tellisteta linna ei ehita. Kehale kättesaadavate toitainete kõrval mängivad rolli ka peamiselt soolestikus elavad bakterid, mille liigirikkuse – kas domineerivad nii-öelda head või halvad mikroorga nismid – määrab toiduvalik. Erinevad bakteriliigid võivad aidata haigustest hoiduda või nende teket soodustada. Elu aluseks on liikumine. Kõik teavad, et haiguste ennetamiseks tuleb olla füüsiliselt aktiivne ja et see aitab tugevdada immuunsust. Mis saab aga siis, kui haigus juba kimbutab ja muudab olemise kroo nilise valuga poolpiduseks? Liikuma peaks ikka. Tuleb leida lihtsalt õige viis seda teha. Kui jääda diivanile lamama, kartuses endale liiga teha, süvendab see ainult probleemi ja valu suureneb. Füüsiline aktiivsus võib leevendada nii seda kui ka paljusid teisi haigusnähte.

Aktiivse, tervisliku elustiili abil liigsest kehakaalust hoidumine aitab tagada ka veresoonkonna hea töökorra. See aitab kindlustada, et organites ei hakka tekkima kahjustusi, mis on omased tõsisele haigusele diabeedile. Viimast peetakse ka elustiilihaiguseks, mis tabab üha nooremaid.

Oleme haigushooajal tublid, hoolitseme enda ja lähedaste eest, nii et kehal oleks jõudu teha haigustele tuul alla!

Toimetaja: Marilin Vikat, marilin.vikat@postimees.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova Küljendaja: Andres Didrik Projektijuht: Sirle Kübar, sirle.kubar@postimeesgrupp.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, Tallinn

ENNETA KAHJUSTUSI. Sõltumata kehakaalust ja muudest riskifaktoritest soovitatakse veresuhkrut regulaarselt kontrollida 45. eluaastast. Kuidas ennetada vargsi hiilivat ja tõsiseid kahjustusi toovat diabeeti?

Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

Diabeet võib kaasa tuua palju tüsistusi, sealhulgas nägemise kaotuse, südamelihase infarkti, insuldi ning jalahaavandid. Kuidas mängib veresuhkru tase rolli hiiliva haiguse kujunemisel, selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla endokrinoloogülemarst Mart Roosimaa. VERESUHKUR

Kas üle 40aastane inimene peaks laskma kontrollida veresuhkrut igal aastal? Regulaarne veresuhkru kontrollimine pole tavapäraselt vajalik kuni 45. eluaastani ja sõltub lisaks vanusele ka muudest teguritest. Kuna 40+ vanuses kujuneva suhkruhaiguse puhul on tavaliselt tegemist aastate vältel kujuneva seisundiga, siis soovitatav testimise intervall võiks olla vähemalt kolm aastat ja testima peaksid ennast eelkõige need ülekaalulised inimesed (kehamassiindeks >25), kellel on muud suhkruhaiguse kujunemisega seostatavad riskifaktorid, näiteks kõrgenenud vererõhk või kolesterool ja vanematel esinev diabeet.

Sõltumata kehakaalust ja muudest riskifaktoritest soo

vitatakse veresuhkru testimist alustada 45. eluaastast. Varem esinenud rasedusdiabeedi või teadaoleva kergemakujulise veresuhkru taseme kõrgenemise, niinimetatud prediabeedi ehk diabeedieelse seisundi puhul on vajalik kontrollida veresuhkrut igal aastal sõltumata vanusest.

Millised sümptomid annavad märku liiga kõrgest veresuhkrust? Suhkruhaiguse sümptomid ilmnevad juhul, kui veresuhkur on kaks-kolm korda kõrgem kui tervetel inimestel. Tüüpilised diabeedi sümptomid on suukuivus, rohke vedelikutarbimine ja sage vajadus urineerida, tihti ka öösiti. Väga kõrge veresuhkru korral võib koos eelnimetatutega esineda ka kaalulangus. Selliste kaebuste olemasolul tuleks kindlasti kontrollida veresuhkrut. Prediabeedil, mis sisuliselt tähendab kerget veresuhkru taseme kõrgenemist, sümptomid puuduvad.

Enamikel juhtudel on diabeedi kujunemine aeglane ja seetõttu pole sageli ka sümptomeid ja seetõttu leitakse diabeet tihti muu tervisekontrolli käigus, mootorsõidukijuhi tervisetõendi taotlemisel, töötervishoiuarsti

Tüüpilised diabeedi sümptomid on suukuivus, rohke vedelikutarbimine ja sage vajadus urineerida, tihti ka öösiti. vastuvõtul või juba seoses mõne tüsistuse tekkimisega.

Kui kiiresti võib diabeet välja kujuneda? Diabeedi kujunemine võtab aastaid. Isegi kuni 10 aastat enne diabeedi väljakujunemist võib olla veresuhkru kõrgenemine juba tuvastatav. Diabeet kujuneb välja, kui kõhunäärme võimekus insuliini toota on alanenud vähemalt 80 protsendi võrra. Tüüpiliseks diabeeti vallandavaks faktoriks on kehakaalu suurenemine, mis põhjustab insuliinivajaduse suurenemise olukorras, kus kõhunäärme võimekus insuliini toota on juba eelnevalt piiratud.

Kuidas hakkab kõrge veresuhkur keha mõjutama? Vaatamata enesetunde muutuse puudumisele võivad suhkruhaigusest tekkida tüsistused, mis sõltuvad otseselt veresuhkru tasemest. Mida kõrgem on veresuhkur, seda kiiremini tüsistused tekivad. Diabeedi tüsistusena võivad muuhulgas esineda nägemise kaotus, vajadus neerusiirdamise järele, südamelihase infarkt, ajuinsult ja jalgade haavandid, mille tõttu võib vajalik olla amputatsioon. Nende tüsistuste kujunemine võtab aastaid ja diabeedi ravi eesmärgiks ongi nende ennetamine koos muude riskifaktoritega nagu kõrge kolesterool, vererõhk ja suitsetamine, mis veresuhkru mõju võimendavad.

Kuidas on veresuhkrut õige mõõta? Diabeedi diagnoosimiseks kasutatakse veresuhkru määramist veeniverest hommikul, söömata olekus, ja glükohemoglobiini nimelist analüüsi, mis peegeldab veresuhkru taset pikema ajaperioodi vältel. Mõlemad näitajad leiavad kasutust ka diabeediravi jälgimisel.

Milline peaks olema elustiil, et hoiduda kõrgest veresuhkrust ja diabeeti haigestumisest? Eluviisi juurde peaksid kuuluma tervislik toit, piisav füüsiline koormus ja kehakaalutõusust hoidumine.

Kui pista pintslisse korraga terve 300grammine šokolaad, siis mida tähendab selline impulsiivne söömissööst kehale? Organismi eesmärk on hoida veresuhkur üsna stabiilses väärtuses ja tegelikult varieerub terve inimese veresuhkur üsna kitsastes piirides sõltumata oluliselt söögikorra suurusest ja söögikordade vahelise aja pikkusest. Isegi kui ühekordne 300grammise šokolaadi söömine võib ajutiselt suurendada veresuhkru väärtust, on selle mõju piiratud kõige enam mõne tunniga ja ei oma tervele inimesele kahjulikku toimet. Regulaarselt liigsete kalorite tarbimisel võib see muidugi väljenduda kehakaalu suurenemises ja see juba on üks diabeedi avaldumise põhjustest.