Miks ja Kuidas by Presshouse

S! UU

VÕISTLUSAUTODE TULEVIK

2€

TUTVUMISHIND TM

TE ADUS n KESKKOND n TEHNIK A n TRANSPORT n A JALUGU n KOSMOS

LOE LISAKS

ERIÜKSUSTE SALADUSED

OOKEANIHOOVUSED n RICHARD FEYNMAN n KOSMOSELAEVAD n TURBOMOOTORID n KUIVŠAMPOON n ELEMENDID n INIMAHVID n VISTRIKUD n ELU MAAL n ELEKTER n RAKUD n

ROBOTID, MIS UURIVAD VÕÕRAID MAAILMU, PALJASTAVAD MUISTSEID SALADUSI JA AITAVAD INIMKONDA

TÕELISED

TÄHESÕDADE

HAUATAGUNE ELU MUISTSES EGIPTUSES

PLANEEDID

Allilma jumalad, deemonid ja rituaalid

RASVA LIIGID

Millised rasvad on kasulikud?

HAKKA ASTRONAUDIKS Kuidas kosmoses karjääri teha?

Nr 1, oktoober 2016

Hind: 2 €

LINNADE SALADUSED

Kuidas pilvelõhkujad püsti püsivad?

EESELPINGVIINID

Milline on nende Antarktika asukate elu?

im astat par Juba 19 a lelahutus ee teadusm Eestis!

Vaata mängude maailma läbi laste silmade Uuri, millised on mängude psühholoogilised efektid Loo enda jaoks uusi mängimisvõimalusi Saa teada, et mäng ei ole ainult väikese inimese töö

NUMBER 1

TERE TULEMAST Ajakiri sellest, kuidas maailm toimib

Ajakirja Miks ja Kuidas rubriigid KESKKOND Kõigest, mis puudutab loomi, linde, taimi.

TEADUS Selgitame, kuidas teadust igapäevaelus rakendatakse.

AJALUGU Siin on vastused küsimusele, kuidas see vanasti käis.

TEHNIKA Selgitame, kuidas töötavad uued tehnikaimed.

KOSMOS Põnevad lood päikesesüsteemist süvakosmoseni.

TRANSPORT Liikugu see maanteel, raudteel, õhus või vees – lõpuks jõuab ikka siia rubriiki.

VÕTA ÜHENDUST

Miks ja Kuidas

@miksjakuidas@presshouse.ee

Mis toimub Marsil? Kuidas töötab hävituslennuk? Miks me ei suuda nohu ravida? Kuidas näeb välja kool aastal 2050? Kuidas kalad magavad? Ja mis peamine – miks naised meestest kauem elavad? Hoiad käes uue ajakirja Miks ja Kuidas avanumbrit. See on Eestis ainulaadne väljaanne, mis vastab sadadele huvitavatele küsimustele ja seletab lihtsas keeles ning suurepäraste illustratsioonide abil lahti kõik, mida soovid ümbritseva maailma kohta teada. Ükski teema pole liiga suur, liiga väike ega liiga keeruline, et seda ei saaks nii põhikoolilastele kui ka vanavanematele arusaadavalt ja huvitavalt selgitada. See ajakiri on parim tõestus väitele, et õppimine ja uute teadmiste omandamine ei pea olema tüütu ja igav kohustus, vaid hoopis lust ja rõõm, mis haarab kaasa samamoodi nagu põnev film, lemmikraamat või arvutimäng. Oodatud on kõik erksa meelega lugejad. Vaadake, lugege, mõelge kaasa ja nautige.

Margo Kokerov

Peatoimetaja

Miks ja Kuidas | 003

SISUK RD KESKKOND

TEHNIKA 12 Superdroonid

Robotid, mis aitavad paljastada muistseid saladusi, kaitsta loodust ja uurida päikesesüsteemi.

18 Õpetamise tulevik

Millised on koolid aastal 2050?

24 Linnade saladused 26 Matkapliit BioLite

62 20 fakti inimahvide kohta Õpi tundma oma lähimaid sugulasi loomariigis.

68 Ookeanihoovused 68 Kivimid, mineraalid ja elemendid 69 Eeselpingviinid

KOSMOS

26 Fotokroomsed klaasid 27 Kas Li-Fi on uus Wi-Fi? Kaablita andmeside tulevik.

28 Vertikaalne tuuletunnel 28 Paberihundid 29 Kuidas tekib digifoto?

70 Tõelised „Tähesõdade” planeedid Kummaliste maailmade leidmiseks pole tarvis rännata kaugetesse galaktikatesse.

74 Kui kaugele me näeme? 75 Elu meie planeedil

TEADUS 30 Loeme rakke

76 Kosmoselaeva võimete piirid

AJALUGU

32 Elementide värvid 32 Laulvad klaasid 33 Head ja halvad rasvad 34 Kuidas koerad joovad? 35 Mis on vistrikud? 36 Kui puhtad on meie käed?

78 Hauatagune elu muistses Egiptuses

Rituaalid eluks pärast surma.

ERIÜKSUSED

Tuleviku võistlusautod

Sinu kätel pesitseb rohkem mikroskoopilisi pisikuid, kui aimata oskad.

36 Kuivšampoon 37 60 sekundi teadus: elekter 38 Kangelased teaduses: Richard Feynman

TRANSPORT 50 Tuleviku võistlusautod

Kuidas tipptehnika võistlusradadelt tänavaautodesse jõuab.

58 Turbopropellermootorid

60 Puksiirautod

Tõelised „Tähesõdade” planeedid

004 | Miks ja Kuidas

PÜSIRUBRIIGID

SUPERDROONID

06 360° vaade

Teaduse ja tehnika värsked saavutused ning olulised uudised kõikjalt üle maailma.

Inimahvid

84 Ajutrust

Huvitavad küsimused ja selged vastused meie ekspertidelt.

Kuidas koerad joovad?

89 Faktileht

Põnevaid tõiku meilt ja mujalt.

UU S!

K TODE TULEVI VÕISTLUSAU

2€

TUTVUMISHIND TM

ND n KES KKO TEA DUS

A n TEH NIK

ORT n TRA NSP

A JALU GU

KOS MOS

LOE LISAKS

OVUSED n OOKEANIHO AN n RICHARD FEYNM EVAD n KOSMOSELA ORID n TURBOMOOT ON n KUIVŠAMPO n ELEMENDID n INIMAHVID n VISTRIKUD n ELU MAAL ELEKTER n RAKUD n

ERIÜKSUSTE SALADUSED

TAVAD MU, PALJAS RAID MAAIL UURIVAD VÕÕ D INIMKONDA ROBOTID, MIS D SALADUSI JA AITAVA MUISTSEI

TÕELISED

Ujuvad farmid

ad, deemonid Allilma jumal ja rituaalid

HAKKA AUDIKS ASTRON

d on Millised rasva kasulikud?

Rasv meie toidus 78

Hauatagune elu muistses Egiptuses

PLANEEDID

NE HAUATAGU TSES ELU MUIS EGIPTUSES

RASVA LIIGID

TÄHESÕDADE

oses Kuidas kosm karjääri teha?

er 2016

Nr 1, oktoob

Hind: 2 €

LINNADESED SALADU

hkujad Kuidas pilvelõ püsti püsivad?

EESEL- INID PINGVI

Milline on nende te elu? Antarktika asuka

KAKS KUUD TASUTA!

Vaata ülisoodsat tutvumispakkumist lk 22 Miks ja Kuidas | 005

360 VAADE

Uut ja huvitavat meie uskumatust maailmast

Jupiteri Suur Punane Laik on ülikuum Viimased uuringud näitavad, et gaasihiiu pöörlev megatorm on tohutu kuumuseallikas. Jupiteri Suur Punane Laik on kahtlemata planeedi iseloomulikem nähtav tunnus. See röögatu igikestev torm on kaks kuni kolm korda suurem kui Maa ning selle päritolu ja käitumist on uuritud sellest ajast peale, kui see 350 aastat tagasi avastati. Bostoni ülikooli kosmosefüüsika keskuse teadlased väitsid hiljuti, et see torm võibki olla Jupiteri atmosfääri ülemise kihi kuumenemise põhjus. Üllataval kombel on Jupiteri välimistes kihtides sarnased temperatuurid nagu Maal. Ent kui meie atmosfääri temperatuure mõjutab Päikese kuumus, siis Jupiter tiirleb Päikesest viis korda kaugemal ning järelikult peab tema soojus tulenema teistest allikatest.

Suure Punase Laigu tuuled võivad tõusta kiiruseni 650 km/h, mis ületab umbes kaks korda Maa võimsamate orkaanide kiiruse.

See avastus tehti Hawaiil Mauna Keas asuva NASA infrapunateleskoobikeskuse kolmemeetrise teleskoobiga.

006 | Miks ja Kuidas

Hawaiil asuva NASA infrapunateleskoobi ja spektromeetri Spex abil kaardistas teadlaste meeskond Jupiteri atmosfääri temperatuurimuutusi. „Me nägime peaaegu kohe, et maksimaalsed temperatuurid suurtes kõrgustes on Suure Punase Laigu kohal,” selgitas teadustöö põhiautor James O’Donoghue. Teadlased oletavad, et Jupiteri torm põhjustab nii gravitatsiooni- kui ka akustilisi laineid ning kui need atmosfääri ülemises kihis kokku põrkavad, tekitavad nad kuumust. See seletab asjaolu, et tormi kohal asuvad piirkonnad on sadu kraade kuumemad, kui nad oleksid siis, kui Jupiteri soojendaks üksnes päikeseenergia.

Päikesesüsteemi äärmuslikke kosmilisi ilmastikunähtusi ...

Saturni Suured Valged Laigud

„See üüratu igikestev torm on kaks kuni kolm korda suurem kui Maa.”

Need tohutud tormid tekivad perioodiliselt, suviti Saturni põhjapoolkeral. Algul on need lihtsalt laigud, kuid tormi „saba” võib pikeneda nii kaugele, et ulatub lõpuks ümber kogu planeedi.

Neptuuni kaduv Suur Tume Laik See Maa-suurune antitsüklon, mida märgati Voyager 2 möödalennul 1989. aastal, kubises tuultest, mis liikusid kuni 2400 km/h. 1994. aastaks, mil tormi Hubble’i teleskoobiga vaadeldi, oli see raugenud.

Marsi liivatormid Vahel haaravad Marsi liivatormid terve planeedi oma valdusse. Need tormid võivad varjutada Päikese ning see tekitab probleeme Maalt Marsile saadetud päikesepatareidega kulguritele.

Päikesetornaadod Päikese pinnal keerlevad vahel tohutud ülekuumenenud plasma keerised, mida tõmbavad ja tõukavad võimsad magnetjõud, nii et nende kiirus tõuseb 300 000 kilomeetrini tunnis.

Miks ja Kuidas | 007

If the Sun becomes a red giant, the ice on Jupiter will melt

JUTUPUNKT

KAS DROONE SAAB „KASVATADA”?

BAE Systemsi idee ühendab endas lennumasinate tootmiseks 3D-printimise ja keemilised reaktsioonid.

Kaitsetööstusettevõte BAE Systems ja Glasgow ülikooli teadlased on välja arendanud uudsed lahendused, mis võivad otsustavalt muuta mehitamata õhusõidukite (UAVde) valmistamist. Seni veel üksnes teoorias eksisteeriv masin ehk „kempuuter” ehitaks keerukate keemiliste protsesside abil sõjalennukeid ja nende osi. Kui 3D-printer paneb masina füüsilised osad kokku, siis kempuuter aitaks kiirendada keemilisi reaktsioone. Droone saaks kujundada ja kasvatada konkreetse missiooni jaoks. See ainulaadne lähenemine tähendab seda, et

008 | Miks ja Kuidas

spetsiifilisi UAVsid oleks võimalik toota mõne nädalaga ning nende väljatöötamine ei nõuaks aastate-pikkust uurimis- ega arendustööd. Selline tehnoloogia annaks sõjanduses tohutu eelise ja võimaldaks UAVsid valmistada kiiresti vastavalt pidevalt muutuvatele hädaohtudele. „Praegu on keemia arengus väga huvitav aeg,” ütleb Glasgow ülikooli professor ning kempuutri arendamisega tegeleva firma Cronin Group PLC asutaja ja teadusdirektor Lee Cronin. „Oleme jõudsasti liikunud sünteetilise ja materjalikeemia digitaliseerimise poole ning mingil hetkel

loodame koostada ühes masinas keerukaid seadmeid nullist alates või siis minimaalse inimtööjõu abiga.” See idee võib tunduda ulmelise fantaasiana, kuid arvestades seda, et me juba kasutamegi 3D-printimist sõjalennukite osade ja droonide tootmiseks, ei kõlagi see absurdsena. „Väikelennukite valmistamine oleks väga põnev väljakutse,” lisab Cronin, „kuid ma olen kindel, et lõpuks viib loov mõtlemine ja arenev digitaalne tehnoloogia keerukate keemiliste ja materjalisüsteemide digitaalse programmeerimiseni.”

UUDISED ARVUDES

400

aastat Nii vanaks võivad elada grööni vaalad, kes on seega pikima elueaga selgroogsed.

200

Nii palju meteoore (kaks korda rohkem kui tavaliselt) sadas tänavu augustis perseiidide aegu.

10 × 43,03 sekundit

Uus 400 meetri jooksu maailmarekord, mille püstitas Rio olümpial lõuna-aafriklane Wayde van Niekerk.

Vee peal loomade kasvatamine vabastab haritavat põllupinda ja laseb liigkasutatud põldudel taastuda.

Ujuvad farmid

See uuendus võib lahendada kasvava elanikkonna toitmise probleemi. Arendajad kavatsevad Hollandis Rotterdami ranniku lähedale merre rajada ujuva piimafarmi. Farmi hakatakse ehitama veel selle aasta jooksul ning valmides mahutab see kuni 60 lehma. Farm hakkab tegutsema ühtaegu meierei ja

Elizabeth I portree on ühiskondlik omand See kuulus maal osteti Suurbritanniale. „Armaada portree”, mis meenutab hispaanlaste 1588. aastal nurjunud vallutusretke, on üks Inglise renessansi kuulsamaid maale. Menuka üleskutse peale, millega esines Royal Museums Greenwich Art Fund, tegid eraisikud ja kõikvõimalikud fondid kokku 8000 annetust, sh Heritage Lottery Fundi 7,4 miljoni naelane annetus. Nüüd on Elizabethi portree ühiskondlik omand ja oktoobris hakkab see rippuma Greenwichis kuninganna majas. Seal asus omal ajal Greenwich Palace, kus kuninganna Elizabeth I sündis.

kõrgtehnoloogilise laboratooriumina, kus teadlased katsetavad tõhusamaid piimatootmis-, jäätmekäitlus- ja veepuhastusprotsesse. Loodetakse, et see kontseptsioon innustab käivitama sarnaseid projekte, mis aitaks kasvatada piiratud maa-alal rohkem toiduaineid.

„Armaada portree” on mõjutanud Elizabeth I kujutamist nii teatrilaval kui ka kinoekraanil.

Superpisikute tapja võis tegutseda otse meie nina all.

Ninast leiti uus antibiootikum Meie endi bakterid võivad meid kaitsta superpisikute eest. Liigne antibiootikumide tarvitamine on toonud kaasa ohtlike bakterite arenemise, mis on immuunsed isegi uusimatele ravimitele. Teadlased, kes töötavad välja uusi superpisikuid tapvaid aineid, leiavad võimalikke uusi antibiootikume üsna ootamatuist kohtadest. Äsja avastati, et üks paljudest meie sõõrmeis elutsevaist baktereist, Staphylococcus lugdunensis, toodab ainet nimega lugduniin, mis hävitab metitsilliini vastu resistentset bakterit Staphylococcus aureus’t (MRSA).

Miks ja Kuidas | 009

Nii palju tõhusam on biooniline puuleht võrreldes loodusliku fotosünteesiga.

360 VAADE

LAHEDAT ASJA, MIDA SEL KUUL TEADA SAIME

Primaadid napsutavad

Värskest uuringust on selgunud, et nektarit otsides eelistavad primaadid kangemat kraami. Kahe primaadiliigi, aiede ja looridega tehtud katsetes pakkusid teadlased neile mitut nektariga sarnanevat suhkruveesegu, milles oli erinev kogus alkoholi. Primaadid jõid peaaegu kaks korda rohkem kangemaid kui lahjemaid jooke. Teadlased arvavad, et napsulembus tuleb neile vihmametsas elades kasuks: suhkrurikkad käärima läinud puuviljad lõhnavad tugevamalt ja tänu sellele on neid lihtsam leida.

Süsinikust nanotorud muudavad lennukid tugevamaks Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) insenerid on töötanud välja uue meetodi, kuidas ühendada lennukikere detaile. Nad kasutasid selleks süsinikust nanotorusid, millest moodustub liimilaadne aine. See hoiab lennukikere osi koos, muutes kere 30% tugevamaks ja kahjustustele vastupidavamaks.

Tagavarakoopia inimkonnast Kickstarteri ühisrahastuskampaaniaga kogutakse vahendeid, et saata kosmosesse digitaalne ajakapsel, mis sisaldab informatsiooni inimkonna kohta. Projekt „Inimkonna hääled” loodab valmistada „inimkonna kiibid” fotode, videote ja geneetilise informatsiooniga ning saata need kosmosesse. Kui kampaaniaga suudetakse koguda vähemalt 100 000 dollarit, lubavad selle algatajad ehitada laserisüsteemi, mis kiirgab digitaalselt kodeeritud informatsiooni ka sinna, kuhu rahastajad soovivad – olgu selleks eksoplaneet või mõni muu kauge objekt.

010 | Miks ja Kuidas

Muru on taastuvenergiaallikas Sinu aiast võib saada soodne ja keskkonnasäästlik taastuvenergiaallikas. Cardiffi ülikooli eksperdid avastasid, et kasutades päikesevalgust ja odavat katalüsaatorit, võib murust toota vesinikku.

Kuumehe parema silma põhjustas hiiglaslik asteroid

Pähklivõi aitab katku levikut piirata Antibiootikumid võivad aidata Alzheimeri vastu Inimsilm suudab tajuda üksikuid valgusosakesi

Hiirtega tehtud katsed näitavad, et pikaaegne antibiootikumikuur võib vähendada Alzheimeri tõvele iseloomulike amüloidnaastude hulka ajus. Usutakse, et soolebakterid võivad mõjutada aju tervist. Kui hiirtele anti antibiootikume, suurenes nende soolebakterite ja vähenes amüloidnaastude hulk.

Pähklivõi võib päästa Põhja-Aameerika ühe ohustatuma imetajaliigi mustjalg-tuhkru. Laastav katk kahjustab rohtlahaukureid, kes on mustjalg-tuhkrute põhisaak, jättes viimased nälga. Katkuvaktsiin on olemas, kuid seda on keeruline tervetele rohtlahaukurite kolooniatele manustada. Seetõttu testisid teadlased uut meetodit, lisades ravimit nende toidu sekka. Katsetest, mille käigus peideti vaktsiini mustikatesse, kartulitesse ja pähklivõisse, väljus rohtlahaukurite lemmikuna viimane.

Pärast seda, kui inimeste nägemist on üle 70 aasta põhjalikult uuritud, on jõutud järeldusele, et meie silmad suudavad eristada üksikuid footoneid – väikseimaid valgusosakesi. Kui katsealuste silmad olid kottpimedas ruumis kohanenud, paluti neil vajutada nuppu, mille peale kuulsid nad sekundilise intervalli järel kahte helisignaali. Mõnikord kiirgas optiline süsteem heli vältel välja ühe footoni. Katses osalenud suutsid footoneid tuvastada sagedamini, kui see on juhuslikult arvates võimalik.

Austraalia liigub põhja

Austraalia liigub iga aasta umbes seitse sentimeetrit põhja suunas, 22 aastaga on manner rännanud ligikaudu poolteist meetrit. See on muutnud GPS-andmed ebatäpseks ja valmistab probleeme süsteemidele, mille jaoks on täpne asukoht väga tähtis, näiteks isesõitvatele autodele.

Geneetiliselt muundatud siid on kevlarist tugevam

„Draakonisiid” on geenitehnoloogia abil loodud materjal, mis ühendab endas ämblikuvõrgu tugevuse ja elastsuse ning mida on sama lihtne tööstuslikes kogustes valmistada nagu siidiusside kookoneist tehtavat siidi. Teadlased isoleerisid osa ämbliku DNAst ja siirdasid selle geneetilise informatsiooni siidiussidele. Kiud, mida need geneetiliselt muundatud siidiussid toodavad, on ühed tugevamad maailmas. USA armee uurib võimalusi, kuidas seda sõdurite soomusvestides kasutada.

Miks ja Kuidas | 011

Asteroid, mis 3,8 miljardit aastat tagasi Kuule kukkus ja põhjustas Mare Imbriumi kraatri, mis on tuntud ka kui Kuumehe parem silm, oli seniarvatust palju suurem. Värske teadustöö kohaselt oli selle läbimõõt üle 240 kilomeetri, mis on piisav, et klassifitseeruda protoplaneediks.

TEHNIKA

SUPERDROONID SAA TUTTAVAKS ROBOTITEGA, MIS UURIVAD VÕÕRAID MAAILMU, PALJASTAVAD MUISTSEID SALADUSI JA ABISTAVAD INIMKONDA. 012 | Miks ja Kuidas

Droon suudab ühe lennu jooksul kaardistada 1 km2 suuruse maa-ala.

KAEVAMINE ALGAB TAEVAST

Fotogramm-meetria protsess

Indiana Drones viib arheoloogia uude ajastusse.

Maastiku läbiuurimine droonide, satelliitide ja vanamoelise kaevamise abil.

rheoloogid on aerofotograafiat kasutanud väljakaevamiste kaardistamiseks juba aastaid. Ent seal, kus varem läks andmete kogumiseks tarvis õhupalle, tuulelohesid ja lennukeid, muudavad droonid protsessi kiiremaks, odavamaks ja tagavad enneolematu pildikvaliteedi. Droone võib juhtida käsitsi või neisse enne programmeerida lennuteekonna üle huvipakkuva ala, pildistada seda korrapäraste vahemike järel ja seejärel panna tarkvara abil pildid kokku – tulemuseks on uskumatult täpne topograafiline kujutis piirkonnast. Protsessi ennast nimetatakse fotogramm-meetriaks ja see toob muutuse arheoloogide töömeetoditesse. Saadud detailset kolmemõõtmelist kaarti võib ekraanil töödelda, mis annab arheoloogidele võimaluse märgata pisidetaile, mille läbimõõt jääb vaid sentimeetritesse, ilma et nad peaksid oma jalga väljakaevamispaika tõstma. Kombineerides neid fotosid satelliidipiltidega, ammutavad teadlased neist suure hulga andmeid. Nende alusel suudavad nad paremini mõista, kuidas oli korraldatud elu muistses ühiskonnas, ja leida taevast avanevalt pildilt isegi kaljujooniseid. Muidugi mõista võivad droonid arheoloogidele anda infot vaid piiratud ulatuses – kui teadlased on kogunud ja läbi analüüsinud droonide abil kogutud andmed, sõidavad nad ikkagi kohale ja alustavad väljakaevamisi. Siiski saavad teadlased droonide kogutud info abil suurema täpsusega kindlaks määrata parimad kaevamiskohad ning jõuda sel moel kiiremini avastusteni. Kuid droone ei kasutata üksnes väljakaevamiskohtade valikul. Need annavad arheoloogidele ka informatsiooni, mis peaks takistama tähtsate ajalooväärtuste rüüstamist. Näiteks Jordaania asustamata piirkondades on röövimine tõeline probleem, kuid valitsustel on raske jälgida, mis minema viiakse ja kui palju kahju röövlid teevad. Droonid suudavad piirkonna üle vaadata paari päevaga ning lahutusvõimega üks kuni kaks sentimeetrit piksli kohta. See võimaldab arheoloogidel tuvastada muutusi maastikus isegi siis, kui rüüstatud piirkond on suurem kui 50 000 ruutmeetrit. Andmeid kogutakse mitme aasta jooksul, et määrata kindlaks, kui tõsine rüüstamine konkreetses piirkonnas on. Sel moel saavad teadlased ja valitsused probleemi ulatusest paremini aimu.

Droonide lennuulatus võib küündida kümnete kilomeetriteni ja nad vajavad vaid segamatut ühendust droonijuhiga.

Muld ja kivid Palja silmaga vaadates paistab arheoloogiliste väljakaevamiste koht nagu kuhi mulda ja kive ning maapinnalt avaneb täpselt samasugune pilt.

Maapinnal Selgepiirilised ehitised, näiteks külad või templid, on selgelt märgatavad ja juba välja kaevatud.

Drooni pilk Arvutiprogramm liidab satelliidi- ja droonifotod kõrge lahutusvõimega kujutiseks.

Kombineeritult Topograafiline Droon teeb erineva nurga alt hulga fotosid, mis võimaldab arvutitel piirkonnast koostada kolmemõõtmelise pildi.

Kui need kujutised kombineeritakse ja läbi uuritakse, on võimalik leida mustreid, mis on nähtavad üksnes õhust.

Täpsustamine Need mustrid viitavad ammuilma kokku varisenud ehitistele ja annavad arheoloogidele täpselt teada, kus kaevama hakata.

Uued avastused Petras Tundub kummaline, et arheoloogid leiavad niivõrd hästi läbi uuritud arheoloogilistes leiukohtades nagu Petra Jordaanias ikka veel uusi ehitisi, ent tänu droonidele on teadlastel nüüd võimalik üles leida kohad, mis jäid varem varjatuks. 2016. aasta alguses kombineerisid arheoloogid Sarah Parcak ja

Christopher Tuttle droonisalvestusi ja satelliidipilte, et tuvastada vaevu nähtavaid jälgi muistsetest hoonetest, ning avastasid sel moel hiiglasliku ehitise vaid 800 meetri kaugusel iidse linna keskusest. See on umbkaudu kahe olümpiabasseini suurune, kuid jäi aastateks avastamata.

Petra on juba ammu suur arheoloogiline ime, kuid droonid näitavad, et seal leidub veel nii mõndagi.

Miks ja Kuidas | 013

KAS TEADSID?

TEHNIKA

DROONID LOODUSKAITSES Väikesed lennumasinad aitavad loodust säilitada. Laimokk-ninasarvikud on hävitava ja agressiivse salaküttimise tagajärjel ohulähedases kaitsestaatuses, mägigorilla ja orangutan on aga ulatusliku metsaraie ning laieneva asustuse tõttu kuulutatud eriti ohustatud liikideks. Ilma sekkumiseta pole kahtlustki, et need imelised olendid surevad välja enne sajandi lõppu. Ent teadlased ja looduskaitsjad töötavad selle nimel, et teha lõpp kohutavale hävingule, ja kasutavad selleks tehnika viimast sõna, droonitehnoloogiat. Ohustatud loomade üks suuremaid ohte on tänapäeval salaküttimine, mis nõuab aastas sadade laimokk-ninasarvikute elu. Kuigi pargivahid ja pidev patrullimine võivad aidata salakütte teatud piirkondadest välja ajada, on nad sageli hästi relvastatud ega pelga avada tuld nende pihta, kes püüavad ninasarvikuid kaitsta. Sel hetkel tulevad mängu droonid – kui looduskaitsjad peaksid töötama seal, kus tekib võimalus kohtuda salaküttidega, võib teadlaste elu ohtu sattuda. Ent saates andmeid koguma, liikumismustreid jäädvustama ja loomi loendama droonid, väldivad bioloogid enamikku sellistest ohuolukordadest. Droone ei kasutata üksnes informatsiooni kogumiseks ohtlikest piirkondadest – neid võib taevasse lennutada ka raskesti ligipääsetavate alade kohal, et hankida andmeid, mida muul moel oleks raske saada. Mägigorillad ja orangutanid elavad enamasti tihedas džunglis

ning ekspeditsiooni korraldamine sinna on kulukas, aegavõttev ja nõuab pikka kavandamist. Selle asemel võivad uurijad saata droonid metsa kohale, et salvestada andmeid loomade elupaiga kohta ja teha ka mõni kõrge kvaliteediga ülesvõte ahvidest endist. Selline informatsioon võib osutuda uskumatult väärtuslikuks ka siis, kui teele läheb ekspeditsioon, sest teadlased saavad värskendatud informatsiooni ringiliikuvate loomade asupaiga kohta. Sellises olukorras

Laimokk-ninasarvikute populatsioon on viimastel aastatel suurenenud tänu looduskaitsjatele, kes kasutavad oma töös droone.

annavad endiselt parimaid tulemusi inimeste juhitud uuringud, kuid droonid võivad looduskaitsesse anda väga tähtsa panuse. Miinuspooleks on praegu maksumus, mis võib ulatuda tuhandetesse dollaritesse. Siiski muutub droonitehnoloogia võitluses loomade väljasuremise vastu järjest taskukohasemaks.

Organisatsioonid nagu WWF hangivad droonidega väärtuslikke andmeid igas maailma nurgas.

Salaküttidevastased droonid

Lennuteekond Drooni lennutrajektoori saab enne programmeerida; seda saab juhtida ka käsitsi, salvestades seadme abil pilte ja muid andmeid.

Looduskaitsjad kasutavad taevaseid silmi kütijõukude peatamiseks.

Juhtimiskeskus Mobiilne juhtimiskeskus töötleb droonilt laekuvaid andmeid ja saadab olulise informatsiooni korrakaitsjaile edasi.

Seaduse pikk käsi Mobiilsed korrakaitseüksused saavad droonilt kahtlusaluste salaküttide koordinaadid, üksikasjad ja pildid.

Salaküttide jõugud

Rühmakaupa liikuvad salakütid võivad looduskaitsjaid tulistada ja nende elu ohtu seada, aga kõrgel taevas lendavad droonid on palju raskemini tabatavad sihtmärgid.

Märgistatud loomad Saatjaga varustatud loomadelt saabuvad andmed juhtimiskeskusesse, mis aitab leida droonile parima asukoha.

014 | Miks ja Kuidas

KAS TEADSID?

Karud lähevad drooni nähes ärevile – uuringud on näidanud nende südamerütmi kiirenemist ülelennu ajal.

Droonivastane tehnoloogia

Kuidas droone kasutatakse?

Mida tavalisemaks droonid muutuvad, seda olulisem on nende liikumise piiramine.

1 DroneDefender

2 Droon vs droon

See seade segab droonide sidet raadioimpulsside abil, muutes need 400 meetri raadiuses tegutsemisvõimetuks.

Jah, droone saab kasutada teiste droonide püüdmiseks. Antud juhul püüab suurem droon väiksema lennumasina võrku.

3 Põmm! 50 mm Bushmasteri kahuritega varustatud sõidukeid on katsetatud droonide hävitamiseks olukordades, kus need võivad ohustada sõdureid.

5 Tulepositsioonid Olulistel hoonetel, nagu Valgel Maja, on statsionaarsed tulepositsioonid, mille abil kaitsta inimesi droonirünnakute eest.

Nova Scotia Hüljeste loendamine

Kariibi mere saared

Nepal

Haruldaste taimede otsingud

4 Perimeeter on vallutatud

Liustike uurimine

Valvatava ala piirile võib paigutada nutiseadmed, mis saadavad drooni tuvastamisel e-posti teel hoiatuse.

6 Nutikad vangivalvurid Vanglad juurutavad praegu droonivastast tehnoloogiat, et takistada vangidele salakauba kohaletoimetamist.

Vaikne ookean Laavavoolu kaardistamine

Lõuna-Aafrika Savanni olukorra määramine

Uus-Meremaa Kliimamuutuse uurimine

„Spetsiaalsed nutiseadmed saadavad hoiatuse, kui nad tuvastavad mõne drooni.”

6 1 3 Miks ja Kuidas | 015

TEHNIKA

TÄHERÄNDURID Kuidas droonide abil kosmost uurida?

Selle seadme abil katsetatakse NASA drooni prototüüpi, et hinnata selle sooritusvõimet nõrga gravitatsiooni tingimustes.

Külma gaasi jõud

Droonid ekstreemoludesse Nelikopterite arengu järgmises faasis tulevad kasutusele Marsil toodetud kütused.

Rootorite asemel kasutavad droonid tõusmiseks ja manööverdamiseks hapnikku või veeauru.

Navigeerimine Navigatsioonisüsteem tunneb ära maastiku ja suudab end sel moel juhtida enne programmeeritud asukohtadesse.

Laadimine

Missioon Marsil vee ja jää leidmiseks võtab tänu NASA teadlastele varsti kasutusele uue põlvkonna droonitehnoloogia. Punasel planeedil võib üsna pea õhku tõusta uus tilluke droon, mis suudab kaugetel planeetidel ja asteroididel lennata kõige raskemini ligipääsetavatesse piirkondadesse, et otsida sealt ressursse, milleni maad mööda sõitvad kulgurid ei pääse. Just droon võib avastada vee Marsi pinnal.

Baasis, kust droon teele asub, laetakse see päikesepaneelide abil salvestatud energiaga.

Võtame proove

Tiivikuid pole Marsi droonil puuduvad tiivikud, kuna need peaksid hõredamas atmosfääris tõstejõu tekitamiseks olema hiiglasuured.

Droon projekteeritakse nii, et see koosneb moodulitest, mis võimaldab sel kaasa võtta sõltuvalt missioonist erinevaid tööriistu.

Minidroon

„Punasel planeedil võib üsna pea õhku tõusta uus tilluke droon.”

Droonid, mida NASA praegu katsetab, on umbes peopesa suurused, mistõttu saab ühe missiooni ajal maandurile mahutada mitu drooni.

NASA Prandtl-D Droone juba kasutatakse kosmose uurimisel – juhul, kui võtta arvesse kulgurid ja õhupallide külge kinnitatud kaamerad. Ent sadade tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvatel planeetidel võib droonide abil varsti teha maastikuluuret, kui valmis saavad ülikerged uued droonid nagu Prandtl-D. See õhusõiduk, mis on NASAs parasjagu arendusjärgus, võib tänu revolutsioonilisele disainile olla maadeuurimise tulevik. Uuel tiival on traditsioonilise ellipsi asemel kella kuju ning saba ja tüürpindade kaotamine vähendab tuntavalt lennumasina kaalu. Üheskoos on tulemuseks rohkem kui 30protsendiline kütuse kokkuhoid. Projekt sai alguse 20. sajandi alguse lennundusinseneri Ludwig Prandtli uuringutest ja kaasab ka mitme teise inseneri ning aerodünaamika teerajaja töövilju. Samas tähendab lennumasina nimi Prandtl-D ka väiksema õhutakistusega aerodünaamilise disaini eeluuringut (Preliminary Research Aerodynamic Design to Lower Drag) – tahaks küll teada, mida Ludwig oleks sellest arvanud …

016 | Miks ja Kuidas

Revolutsiooniline lame disain on ammutanud inspiratsiooni linnulennust.

KAS TEADSID?

Droonid suudavad seestpoolt uurida Marsi laavatorusid, millest võib hiljem saada turvaline baas astronautidele.

Laadimisjaam

Esimesed prototüübid on suured, kuid lõplik droon võib mahtuda peopesale.

Avastusretk Saturni kuudele Droon, mis võib üsna pea uurida Titani pinda, meresid ja taevast. Titan on praegu ainuke meile kättesaadav Maa-sarnane maailm; see taevakeha on oma vedelate järvede, paksu atmosfääri ja kliimasüsteemiga paljude astrofüüsikute „reisinimekirjas”. Praeguseks oleme jõudnud esmakordse, kuid üürikese külaskäiguni, mille tegi Huygensi sond 2005. aastal, kuid droonitehnoloogia edenedes võib varsti olla võimalik uurida Saturni kuud nii selle kohal, pinnal kui ka meredes.

Kauge maailm

Praeguseks on teadlased suutnud organiseerida vaid üürikese maandumise Titanil ja kahjuks jääb järgmine missioon veel aastateks tulevikku.

Õhupallid võivad olla mobiilsed laadimisjaamad väiksematele droonidele, mis saavad enne uuesti õhku tõusmist jätta sinna võetud proovid.

Fotosessioon Kaameratega varustatud õhupallid suudavad lennata kaaslase pinna kohal, salvestades samal ajal kõrge lahutusvõimega pilte.

Tagavaraplaan Ühele maandurile võib panna mitu drooni – juhul, kui üks rikki läheb, saab välja saata teise.

Rootori jõul Tänu Titani tihedale atmosfäärile lendavad rootoritega varustatud droonid palju paremini kui need, mis liiguvad gaasi jõul.

Kraken Mare Titani suurim meile tuntud meri Kraken Mare on kõigi veealuste droonide esmane siht.

Allveelaev analüüsib järve keemilist koostist, pildistab põhja ja kaardistab hoovusi ning loodeid.

Rootoritega droonid suudavad maanduda raskesti ligipääsetavates piirkondades, kaasa arvatud järsu nõlva ülaserval.

Tee tundmatusse Titani mered koosnevad vedelatest süsivesinikest, mitte veest, seetõttu on sobivat drooni väga raske projekteerida.

Instrumendid

Keerulised maandumiskohad

Miks ja Kuidas | 017

TEHNIKA

TULEVIKU

KOOL

KUIDAS Ã&#x2022;PIVAD KOOLILAPSED AASTAL 2050?

018 | Miks ja Kuidas

Universe Sandbox² on füüsikateemaline VR-rakendus, kus mängijad saavad luua ja uurida planeete.

änapäeva klassiruum ei erine kuigi palju saja aasta tagusest klassitoast. Õpetaja seisab endiselt klassi ees, lapsed istuvad näoga tema poole, vastavad küsimustele ja teevad käsikirjalisi märkmeid. Vitsa küll enam pole ja kriiksuva kriidi oleme vahetanud markerite vastu, kuid formaat pole muutunud. Kui mõelda, milliseid edusamme oleme teinud samal ajal teistel elualadel – maandunud Kuul, lahendanud inimese genoomi mõistatused ja loonud taskusse mahtuvad superarvutid –, on see veider. Miks on haridus jäänud kinni 20. sajandisse? Mõnes koolis see polegi nii. Edusammud õpetamises, kommunikatsioonis ja tehnoloogias on kõikjal maailmas õpilaste töökeskkonda muutmas ja tulevik toob üha uusi arenguid. Põhjalikum vaade tänapäeva klassiruumile paljastab üksikasjad, mis võivad jääda pealiskaudsel vaatlusel kahe silma vahele. Need käsitsi tehtud märkmed võivad olla kirjutatud puutepliiatsiga iPadil, käsikiri teisendatud trükitekstiks ja sellest tehtud fail salvestatud pilvekettale. Tahvelarvuti on interaktiivne, see saab kuvada veebilehti, videoid ja muudki ning õpetajal on võimalik seda distantsilt juhtida. Ehkki õpetamise põhimeetod on suuremalt jaolt jäänud samaks, on tehnoloogia laste õppimise viisi, õpitavat materjali ja õpetamise meetodeid tegelikult täiustanud. Õpikud mängivad koolis endiselt tähtsat osa, kuid üha enam kasutatakse traditsiooniliste köidete asemel e-raamatuid ja võrgus tehtud uurimistöid. Mõnes koolis laenatakse õpilastele tahvelarvuti, kuhu on laaditud kogu aasta lugemisvara. Selle asemel, et vaevata selga hiiglaslikku seljakotti kaasas tarides, vajavad nad ühtainust seadet. Mis veel parem, nad saavad teha sealsamas märkmeid, tõsta esile olulisi lõike, ega pea pelgama karistust raamatu rikkumise eest. Loomulikult leiab neist raamatutest ka lingid õppimist toetavatele veebilehtedele. Digilehtedelt leiab kasulikku teavet lisaõppe ja kodutööde kohta, need võivad õpilasi suunata koguni online-testide juurde. Õpetaja saab seejärel kontrollida, kes on testi teinud, millise tulemuse nad said, ning hankida muudki teavet õpilaste kohta, näiteks kui kaua neil mõne küsimuse vastamiseks aega kulus. Internetist on saanud väärtuslik teadmisteallikas ja klassis kasutatakse seda pidevalt. Videokassettide päevil salvestatud formaalsete videote asemel saab õpetaja leida kiiresti kasulikke klippe ja neid klassile näidata. See pole üksnes huvitavam kui aastakümneid vana video, vaid võib ergutada ka arutelusid. Tehnoloogilised muutused on muutnud ka õpetajate tööviise. Üha enam julgustatakse õpilasi töötama väikestes rühmades, soosides omavahelist suhtlust, mida toetab tehnoloogia.

TAHVELARVUTID ÕPIKUTE ASEMEL

See, et igal õpilasel on tahvelarvuti, pole kümne aasta pärast uudis.

Arvatavasti jääb juba lähiaastatel ajalukku vajadus tassida igal koolipäeval kaasa raskete raamatute virnu. Ükskõik kas tahvelarvutid annab õpilastele kool või võtavad nad kaasa oma seadmed, õpikute tulevik on ilmselgelt puutetundlikel ekraanidel. Ühte tahvelarvutisse mahub terve aasta jagu õppematerjale, lisaks saab õppuritele pakkuda kooli poolt juhitavaid interaktiivseid teste, videoid ja rakendusi. Mõnes USA koolis see juba käib nii ja kahtlemata on see õpetamisrevolutsiooni esimene samm.

Programmeerimistundides kasutatakse mänge selleks, et õppimine huvitavamaks muuta.

ÕPPIMINE MÄNGU KAUDU

Paljude õpetajate ja vanemate meelest on arvutimängud tarbetult vägivaldsed ja sõltuvust tekitavad, hariva sisuta. Viimastel aastatel on aga mängud hakanud õppevahenditena klassitubadesse tulema. Mängud nagu „Minecraft”, millel nüüd on olemas spetsiaalne kooliversioon, võivad õpetada lapsi mängu kaudu. Lapsed, kes veedavad kodus tundide viisi oma vaba aega selliste mängudega, naudivad õppimist rohkem kui kunagi varem. Mängude kasutamine klassis vaid kasvab, kui programmeerimisõpe lähitulevikus enam levib.

Virtuaalreaalsus viib õpilased reisidele ajalukku ja kosmosesse.

VIRTUAALREAALSUS KOOLIS

Üsna pea pole vaja ekskursiooniks koolist lahkudagi. Virtuaalreaalsuse peakomplektid võimaldavad õpilastel reisida kogu maailmas, sukelduda lainetesse või hõljuda kosmoses klassiruumist kordagi väljumata. Kui see tehnoloogia odavamaks muutub ja tarkvaraarendajad hakkavad looma virtuaalseid õpiruume, muutuvad tunnid põnevamaks ja haaravamaks kui eales varem. Õpilased võivad uurida vulkaane Etna kraatri serval, jalutada Vana-Egiptuse väljakaevamiste paikades ja reisida anatoomiat uurides koguni läbi inimkeha.

Sellest lähtuvalt kujundatakse ümber õpperuume ja õpetaja roll on aegamööda muutumas passiivsemaks. Mida kättesaadavamaks muutub tehnoloogia, seda enam see suund tugevneb. Uued tehnoloogiad, näiteks 3D-printimine, võimaldavad nii õpilastel kui ka õpetajatel luua õppematerjale minutitega. 3D-modelleerimise õpingud jõuavad disainist prototüüpimiseni mõne tunniga, bioloogiatundides prindivad õpetajad välja iidsete loomaluude 3D-mudeleid, mida klassis õpilastele näidata. Pilvandmetöötlus kaotab vabandused stiilis „koer sõi kodutöö ära” ja

annab klassikaaslastele võimaluse omavahel tööd ka kodus arutada, kasutades selleks õpetaja juhitavat ja koostööprojekte võimaldavat jututuba. Üha enam kasutatakse õpetamisel mänge ja silmade jälgimise tehnoloogia võimaldab õpetajatel analüüsida, mis klassis paremini töötab. Loomulikult muutub ka õppekava. Sedamööda, kuidas arvutioskused üha tähtsamaks muutuvad, õpivad paljud õpilased programmeerima. Mitmes riigis õpetatakse programmeerima juba viieaastaseid, kellele selgitatakse selle põhialuseid mängude kaudu.

Miks ja Kuidas | 019

KAS TEADSID?

TEHNIKA

Lauda integreeritud arvutid

Arvutipõhine õpe.

TULEVIKU KLASSITOAD

Kuidas muudab tehnika lähiaastatel õppimist?

3D-projektsioonid Interaktiivsed hologrammid võimaldavad õpilastel liikuda loomade, planeedimudelite ja muude objektide vahel ning neid lähemalt uurida.

Arvutipõhine õpe Spetsiaalse virtuaalekraaniga prillid pakuvad õpilasele asjakohast kasulikku teavet õpitava teema kohta.

Ekskursioonid klassist lahkumata Õpilased võtavad kodust kaasa oma VRpeakomplektid ja lähevad klassikaaslastega rändama.

Suunatud õpe Interaktiivse tahvli abil saavad õpetajad püstitada tunni alguses küsimusi, enne kui õpilased rühmadesse jagunevad.

Lauda peidetud arvutid Lauad on palju enamat kui vaid pind, kuhu toetuda. Lauaplaati ehitatud kuvari abil saab õpilane töötada ilma täiendava arvuti või riistvarata.

Digitaalsed töölehed Võrguarutelud Võrgufoorumit kasutatakse suhtluskohana, kus arutellu päeva tundide või kodutöö teemal panustavad nii õpilased kui ka õpetajad.

020 | Miks ja Kuidas

Paberõhukesed ekraanid saavad tavaliseks. Nii võib üksainus tööleht muutuda kogu päeva vältel, kuvades õpilasele vajalikku teavet.

Mängud Mängud tuuakse õppevahendina klassituppa, see teeb klassiruumi õpilaste jaoks huvitavamaks ja kaasahaaravamaks paigaks.

KAS TEADSID?

Praegu kulub 3D-printeril väikese mudeli printimiseks tunde, kuid tulevikus vaid minuteid.

Sõnumite saatmine

Sõnumite saatmine Lapsed ei saada enam üksteisele paberkirjakesi – selle asemel vahetavad nad sõnumeid nutikelladega, nii et õpetaja ei näe.

VR-tunnid

VR-tunnid Spetsiaalsetes boksides saavad õpilased klassiruumist välja astuda ja reisida ajalukku, kosmosesse või tulevikku.

„Interaktiivsed hologrammid võimaldavad õpilastel liikuda planeedimudelite, loomade ja muude asjade vahel.”

Analüütiline õppimine Õpilasi julgustatakse oma tööd salvestama, et nad saaksid seda hiljem vaadata ja oma tegevust analüüsida.

Uued õpikud Kopsakate õpikute kaasavedamine kaob minevikku ning õpilase kogu õppeaasta lugemisnimekiri mahub tahvelarvutisse.

Tuleviku printimine 3D-printerid klassitoas võimaldavad õpilastel luua vaatlemiseks ja analüüsimiseks reaalseid, käegakatsutavaid koopiaid uuritavatest asjadest.

Miks ja Kuidas | 021

UUS TEADUSTELLIJALE 2 KUUD

TASUTA! KESKKOND Kõigest, mis puudutab loomi, linde, taimi.

TEADUS Selgitame, kuidas teadust igapäevaelus rakendatakse.

AJALUGU Siin on vastused küsimusele, kuidas see vanasti käis.

TEHNIKA Selgitame, kuidas töötavad uued tehnikaimed.

KOSMOS TRANSPORT Liikugu see maanteel, raudteel, õhus või vees - lõpuks jõuab ikka siia rubriiki.

Põnevad lood päikesesüsteemist süvakosmoseni.

Ajakiri sellest, kuidas ma

JA TEHNIKAAJAKIRI

aailm toimib

IGAS NUMBRIS:

põnevad faktid võrratud fotod ja illustratsioonid põhjalikud artiklid tehnika ja teaduse viimased saavutused

MIKS TELLIDA?

saad 2 numbrit TASUTA säästad kaanehinnast sa ei jää ilma ühestki numbrist TASUTA kojukanne otse sinu postkasti

KUIDAS TELLIDA? Mine aadressile www.telli.ee Saada e-kiri levi@presshouse.ee Helista tööpäeviti 660 97 97 Tellides ajakirja

Miks ja Kuidas e-arve püsimaksega, tasud esimesel kuul 3,99 €, teisel ja kolmandal kuul

saad maksevabastust. Kui jääd ajakirjaga rahule ja tellimust ei katkesta, tasud edaspidi

3,99 € kuus. Miks ja Kuidas ilmub kord kuus. Pakkumine kehtib 31. oktoobrini 2016. Kampaania tingimused: www.telli.ee

TEHNIKA

Linnade varjatud saladused

Tehnoloogiasaavutused hoiavad maailma linnades elu käimas.

Kuidas pilvelõhkujad püsti püsivad? Miks elektriliinid sumisevad?

Kui puhas on meie kraanivesi?

Dubai taevas 828 meetri kõrgusele küündiv Burj Khalifa on maailma kõrgeim ehitis. Hoone kõrguse saladus peitub selle tuumas, 11 meetri laiuses kaheksakandilises tugevdatud raudbetoonist torus. Burji eeskujuks on gooti katedraalid – selle põhistruktuuri hoiavad koos seinatoed ehk tugipiilarid. Selle tulemusena moodustunud tugevdatud tuumik jookseb jäiga lülisambana hoone esimesest korrusest tippu välja. Selline konstruktsioon võimaldab rajada kõrgemaid hooneid ilma Empire State Buildingus kasutatud terassõrestikuta.

Vesi läbib mitu puhastusprotsessi, enne kui viimaks kraanist välja voolab. Esmalt eemaldatakse suurreostus (näiteks puulehed) ja veele lisatakse kemikaali, et väiksemad osakesed tõmbuksid klompideks. Siis segatakse vett, et klombid kokku kleepuksid. Seeläbi vajuvad raskeks muutunud klombid mahuti põhja ja pumbatakse välja. Seejärel filtreeritakse vett läbi mitme liivakihi, et eemaldada viimsedki osakesed, ning osooni või kloori abil hävitatakse vees bakterid. Selle tulemusena saadav kraanivesi on niisama puhas kui pudelivesi.

024 | Miks ja Kuidas

Elektriliinid juhivad elektrit, mille pinge on kuni 400 000 volti. Elektriväli tekitab kaablit ümbritsevas õhus laengu. See eemaldab lämmastikumolekulidest elektrone ning vabastab energiat heli ja vahel ka valguse kujul. Et elektriliinid kasutavad vahelduvvoolu, mis vahetab igas sekundis 50 või 60 korda suunda, ei kuule me iga üksiku elektroni eraldumise heli, vaid ühtlast suminat. Õhus sisalduv vesi suurendab selle elektrijuhtivust – seepärast on sumin vihma- ja lumesaju ning uduga tavaliselt palju valjem.

KAS TEADSID?

1950. aastal elas kolmandik maailma elanikest linnades. Praegu elab linnades üle 54% ja 2050. aastaks juba 70%.

rajatakse tunneleid tohutute Kuidas kaevata tunnelit? Tänapäeval mehaaniliste „vihmausside” ehk tunnelipuuridega.

Kivipurusti

Betoonrõngas

Puuri ümmargune lõiketera on kaetud paljude volframkarbiidist „hammastega”. Pööreldes lõhestab see maapinda.

Pöörlev hüdrauliline seade paigaldab kaarjad betoonelemendid rõngakujuliselt, nii et neist moodustub tunnelit vooderdav koorik.

Tunneli toestus Iga rõngas kaalub 22 tonni ja koosneb kaheksast elemendist: seitsmest kaarjast rööptahukast ja kiilukujulisest päiskivist.

EKSPERT

Laurie Winkless on füüsika- ja materjaliteaduse haridusega teaduskirjanik. Oma uues raamatus viib ta lugejad teaduslikule uurimisretkele mööda linnamaastikke. Raamat „Science and the City” ilmus kirjastuselt Bloomsbury Sigma.

Jäätmete äravedu

Kohaleveosüsteem Pinnasepraht

Edasiliikumine

Kruvikonveier suunab purustatud pinnase puurmasina „kõhtu”, kus seda segatakse teiste komponentidega ühtlaseks „ködiks”.

Tunnelipuuri ümbritsevad hüdraulilised kangid suruvad vastu äsja paigaldatud rõngast ning tõukavad nõnda puuri edasi.

Londoni uute Crossraili tunnelite jaoks kulus üle 200 000 betoonelemendi ja need kõik toimetati kohale tunnelipuuri süsteemi abil.

Konveierilint veab „pinnaseprahi” puurmasinast eemale ja toimetab selle maapinnal asuvasse jäätmejaama.

Miks on kõrghoonetes pöörduksed?

Kas foorid „näevad” autosid?

Pöörduksed reguleerivad temperatuuri. Talvel tõuseb köetud õhk kõrgemale ja tekitab alumistel korrustel vaakumi. Hingedega uste puhul imeb vaakum külma õhu väljast sisse ja tekitab tuuletõmbe. Suvel vajub konditsioneeritud jahe õhk allapoole ja paiskub hingedega uksest välja. Kuid pöörduks on välisilmale alati „suletud” ega lase õhku sisse ega välja.

Standardsed foorid kasutavad sõidukite tuvastamiseks teekattesse paigaldatud magnetsensoreid, kuid Londonis katsetatavad uued foorid „näevad” tõesti jalakäijaid ja jalgrattureid. Need tuvastavad ristmikel viibivaid jalakäijaid ja liiklussõlmedes jalgrattureid, kasutades selleks radari- ja soojusandurisüsteeme ning kaameraid.

Millist kütust kasutavad Londoni bussid?

Kuidas tekivad ummikud?

Enamikul Londoni 9300 bussist on standardne bensiini- või diiselmootor, kuid 1500 neist sõidab hübriidmootoriga, mis ühendab endas elektri- ja vedelkütusajami. Londoni uued ainult elektri jõul liikuvad kahekordsed bussid läbivad ühe laadimisega kuni 290 km. Kaheksa bussi sõidab vesinikumootoriga, mis toodab elektrit hapniku abiga.

Paljud ummikud tekivad sellest, et autosid on liiga palju ja teid liiga vähe. „Fantoomummikud” sünnivad aga sellest, et juhid ei suuda ühtlast kiirust hoida. Kui üks juht sõidab liiga kiiresti, peab ta kiiruse korrigeerimiseks pidurdama. Tema taga sõitja pidurdab veel rohkem ja nii edasi. See efekt võimendub kogu autode rivi ulatuses, kuni liiklus lõpuks seiskub.

Miks ja Kuidas | 025

TEHNIKA

Matkapliit BioLite

Puupliit, millega saad ühtaegu vett keeta ja telefoni laadida.

atkapliidi BioLite peamine eesmärk pole elektrit toota, vaid tõhusamalt kütust põletada. Enamik väikeseid matkapliite ei suuda imeda endasse piisavalt õhku, et kütust lõpuni põletada. Just seepärast tekitavad nad suitsu – tillukesi süsinikuosakesi, mis lendavad enne ära põlemist sooja

Puupulkadest elektrini

õhuga minema. Mõni puupliit imeb rohkem õhku sisse, kuid hakkab soojenedes siiski suitsema. BioLite’is on elektri jõul töötav ventilaator, mis surub õhu põlemiskambri põhja ning võimaldab seeläbi kõrgemaid temperatuure, väiksemat kütusekulu ja puhtamat söögivalmistuskeskkonda. Elekter

tuleb soojus-elektrigeneraatoriks nimetatavast seadmest. See kasutab elektrilaengu tekitamiseks spetsiaalse silikoonvahvli kahe poole temperatuuride erinevust. Kui ventilaator töötab piisavalt kiiresti, suunatakse kogu ülearune elekter välispidiseks laadimiseks USB-pistikusse.

Soojuselektrigeneraator Pooljuhtmaterjalid muudavad temperatuuri gradiendi elektriks.

Kuidas BioLite jääksoojust elektri tootmiseks kasutab?

Soojusjuhtiv toru See juhib tules tekkiva soojuse soojuselektrigeneraatori sisemisele pinnale.

Ventilaator Soojuselektrigeneraatori jõul töötav ventilaator surub põlemiskambrisse lisaõhku.

Põlemiskamber Sundventilatsioon võimaldab kõrgeid temperatuure vähema suitsu ja tahmaga.

Laadimispistik Pistik annab 2–4 vatti viievoldist elektrit. Sellega saab laadida väikeseid USB-seadmeid: nutitelefone ja leedvalgusteid.

Kütus BioLite põletab puupulki või männikäbisid, mida lisatakse pliidi ülaosast.

Võimsuseregulaator See kontrollib USB vooluväljalaset, et ventilaator töötamast ei lakkaks.

Fotokroomsed klaasid

otokroomsete (ehk isetumenevate) klaasidega prillid on tubastes tingimustes värvitud, kuid loodusliku valguse kätte minnes muutuvad justkui päikeseprillideks. See sünnib tänu klaasi pinnas asuvaile värvainemolekulidele, mis muudavad ultraviolettkiirgusega pommitades struktuuri. Muutudes neelavad nad rohkem valgust ja näivad seepärast tumedamad. Kui astud tagasi tuppa, langeb prilliklaase tabava UV-kiirguse tase, sest aknaklaasid tõkestavad neid kiiri. Seejärel taastub värvainemolekulide värvitu kuju umbes

026 | Miks ja Kuidas

15 minuti jooksul. Fotokroomsed klaasid on prillikandjaile suurepärane võimalus vabaneda eraldi päikeseprillide vajadusest, kuid neilgi on omad puudused. Reaktsioon, mis muudab klaasid värvituks, toimub tegelikult kogu aeg, aga UV-valguses domineerib tumenemisreaktsioon ja klaasid lähevad tumedaks. Paraku on helenemisreaktsioon kõrge temperatuuri käes kiirem ja palaval päeval ei lähe klaasid päris tumedaks. Külmaga võib toas selginemine võtta kuni pool tundi.

Fotokroomsed klaasid vabastavad prillikandjad vajadused osta eraldi päikeseprille.

Kuidas prillid päikesevalguses automaatselt tumenevad?

Valgus võib liikuda vees raadiolainetest kiiremini, seepärast võiks Li-Fit kasutada veealuses sidepidamises.

Kas Li-Fi on uus Wi-Fi? Uus tehnoloogia, mille kõrval mõjub Wi-Fi suitsusignaalina.

i-Fi on nagu Wi-Fi, ainult et raadiolainete asemel kasutab see andmete saatmiseks ja vastuvõtmiseks nähtavat valgust. Valgus ja raadiolained on lihtsalt erinevad sagedusvahemikud samas elektromagnetilises spektris, kuid valguslainete kasutamisel on mõni suur eelis. Esiteks on nähtava valguse vahemik spektris kümme tuhat korda suurem kui kogu raadiospekter ning Wi-Fi kasutab sellest vaid osakest. Seega saab Li-Fi oma signaali sisse rohkem andmeid mahutada. Reaalelus tehtud katsetel on saavutatud kiirusi kuni üks gigabait sekundis, laboris aga veel palju suuremaid. Pealegi on Li-Fi odav ning kasutab andmete edastamiseks lihtsaid valgusdioode, mis vilguvad nii kiiresti, et inimsilmale ei paistagi need põlevat. Li-Fi leviulatus on palju väiksem kui Wi-Fil, sest see ei liigu läbi seinte ega põrandate, aga see teeb side turvalisemaks, sest kõrvalistel isikutel on raskem teie signaali jälgida. Kodudes ja kontorites võib igasse lambisoklisse panna odava järguri ning signaal töötab ka seintelt ja mööblilt põrgates, nii et see ei vaja allikaga otsesidet. Li-Fi ei asenda mobiilitehnoloogiaid nagu 4G ega traadita mikrolaineühendusi, kuid selle kiirus, odavus ja turvalisus võib tavalise Wi-Fi peagi välja suretada.

Pääsupunktid Iga lambi saab muuta pääsupunktiks – selleks tuleb vaid tavaline lambipirn Li-Fi-võimekusega pirni vastu vahetada.

Internetiühendus Lakke paigaldatud valgustid on kaabliühenduses kohtvõrguga ja ühendavad kasutajad internetiga.

Li-Fi on kiire alternatiiv Wi-File.

Ühesuunaline liiklus Mõnel seadmel on vaja vaid andmeid vastu võtta – näiteks kell, mis sünkroniseerib end interneti kaudu.

Turvalisus Li-Fi ei liigu läbi seinte ega uste ning on seetõttu ta Wi-Fist turvalisem.

Asjade internet Lillepotti pistetud ja patareiga töötav sensor võib saata sõnumi, et lille on vaja kasta.

Nähtamatu

Valgusega ühendatud

Signaale edastatakse vilkuva taustavalgusena, mis on nii nõrk, et inimsilm seda ei näegi.

Li-Fi on soodne viis ühendada kodus või kontoris seadmed võrku.

Li-Fi-tongel Lihtsa USB-tongliga saab iga arvuti Li-Fi-võrku ühendada.

Kas see tehnoloogia on uus? Nähtamatuid valgusimpulsse on digitaalsete andmete saatmiseks kasutatud vähemalt 35 aastat. 2000. aastail kasutasid paljud arvutiseadmed infrapunastandardit IrDA, kuid see vajab tööks otsesidet. Infrapuna kasutab elektromagnetilisest spektrist väiksemat osa kui Li-Fi poolt kasutatav nähtava valguse vahemik, seepärast on see Li-Fist umbes 250 korda aeglasem. Li-Fi tehnoloogia pole revolutsiooniline, vaid ühendab endas Bluetoothi suundlevieelise ning IrDA hinna- ja turvaeelised. Seda kõike teeb ta kiirusel, mille kõrval kahvatuvad Teleripult on tänapäeva Li-Fitransiiveri eelkäija. nii need mõlemad kui ka Wi-Fi.

Miks ja Kuidas | 027

KAS TEADSID?

TEHNIKA

Kuidas töötab vertikaalne tuuletunnel? Kuidas vabalt langeda ilma maale jõudmata?

lgul töötati vertikaalsed tuuletunnelid välja lennunduskatsete jaoks, kuid praegu on need märksa menukamad inimeste seas, kes tahavad langevarjuga hüppamist proovida (ilma kaunite vaadete ja hirmutava kõrguseta). Diisel- või elektrimootor käivitab tunnelis hiigelsuure propelleri, mis teeb 990 pööret minutis ja tekitab 190 km/h puhuvat tuult – just see on kiirus, millega saab keskmise inimese õhku tõsta. See õhuvool suunatakse läbi tunneli ülaosa tunneli väliskihi kaudu alla ja siis sisselaskeava kaudu jälle sisse tagasi. Kuna õhu kiire liikumine tekitab

hõõrdumist ja see omakorda kuumust, jahutatakse õhk kliimaseadme abil lendaja jaoks mugava temperatuurini. Seni, kuni õhk liigub täpselt sel kiirusel, hõljub lendaja tunnelis nagu kaaluta olekus. See toimub seepärast, et õhu liikumise kiirus võrdub lendaja lõppkiirusega (st gravitatsioonijõud võrdub õhu tõukejõuga). Seejuures saavad langevarjurid tunnelis väikeste jäsemeliigutuste abil ringi liikuda. Võimalike vigastuste pärast ei pea nad muretsema, sest tunneli otsas pöörlevate hiigellabade eest kaitseb neid terasest turvavõrk.

Kuidas see käib? Tehnika, mis võimaldab tunnelis hõljuda.

Turvavõrk Terasest võrk kaitseb lendajaid propelleri eest.

Mootor Võimas diisel- või elektrimootor paneb propelleri tööle kiirusega 990 pööret minutis.

Pealtvaatajad Läbi küljel asuvate akende saab lendamist pealt vaadata.

Polster Tunneli seinad on polsterdatud ja põrand on valmistatud batuudivõrgust.

Õhuringlus Õhk liigub tunneli väliskihti mööda ülalt alla ja siseneb siis jälle põhjast.

Sisselaskeava Kitsenev sisselaskeava kiirendab õhuvoogu üle 190 km/h ulatuva kiiruseni.

Tavaline langevarjuhüpe kestab seitse minutit, kuid tuuletunnelis saab hõljuda palju kauem.

Paberihundid P

aberihundi võimas elektrimootor käitab tervet rida üksteisest nelja millimeetri kaugusel olevaid ketaslõikureid, mis hakivad A4-paberilehe 53 ribaks. Lehest saaks teha rohkem tükke seda oma kätega seitse korda järjest pooleks rebides. Kuid pikki ja kitsaid ribasid on raskem taas kokku sobitada, sest need lähevad katki ja sõlme ning sirged lõikejooned raskendavad pusle kokkupanemist. Sellest hoolimata on paberihundist läbi lastud dokumente kokku sobitatud – dokumendid, mis CIA 1979. aastal toimunud Iraani

028 | Miks ja Kuidas

pantvangikriisi alguses ribadeks hakkis, pandi mitme aasta jooksul käsitsi kokku. Just seepärast on tänapäeva paberihuntidel ka horisontaalselt liikuvad lõiketerad, mis hakivad iga riba lühikesteks juppideks. Paremad kodukontorihundid lõiguvad paberilehe 4 × 30 millimeetri suurusteks tükikesteks. Kuid Euroopas kehtivate standardite järgi on see vaid kolmas tase. Kõrgeim standard, kuues tase, nõuab, et paberihunt tekitaks 30 korda väiksemaid paberitükke. Ja on selliseidki hunte, mis purustavad paberi peaaegu tolmuks.

USA valitsus on töötanud välja võimsa arvutitarkvara, mis taastab ribadeks hakitud dokumentide sisu automaatselt.

Kuidas hulk pöörlevaid nuge isikuandmeid kaitseb?

KAS TEADSID?

Maailma suurim kaamera on 3200megapiksline teleskoop LSST, mida praegu Tšiilis ehitatakse.

Kuidas tekib digifoto?

Vaadake kaamerasse ja öelge: „CMOSsensor!”

Kuidas muudab kaamera valguse fotofailideks mälukaardil?

elga nupuvajutusega muudab digikaamera valguse andmeteks. See protsess saab alguse pildisensorist – silikoonist kiip, mida tuntakse CCD või CMOSi nime all. Kaameraobjektiivist sisenev valgus suunatakse sensorile, kus see paigutab tillukesel silikoonipinnal (seda nimetatakse piksliks) mõne elektroni ümber, mis omakorda tekitab elektrilaengu. Mida eredam on valgus selles kujutise osas, seda tugevam on elektrilaeng, mis tekitatakse sensori vastaval alal. Sensor ise on värvipime. Selleks et tekitada värvipilt, kasutatakse valguse iga põhivärvi tuvastamiseks punast, rohelist ja sinist filtrit. Selleks on mitu meetodit, kuid neist kõige lihtsama puhul laotatakse sensorile värvilistest filtritest mosaiik. Sensori iga piirkond suudab salvestada mosaiigil neljast pikslist koosnevat komplekti läbiva punase, rohelise ja sinise valguse hulka. Igal pikslil võrreldakse värvi intensiivsust naaberpikslitega ning kujutise

Pikslitest piltideks Heidame valgust sinu digikaamera tööprotsessile.

tõelised värvid luuakse algoritmide abil, mida juhib kaamera keskprotsessor. Iga piksli ümber peab olema ka vooluring, mille abil elektrilaenguid võimendatakse ja loetakse. Valgus, mis langeb sensorkiibi sellele osale, läheb kaotsi, ning seepärast kasutab mõni kaamera mikroskoopiliste läätsede võrgustikku, mis suunab rohkem valgust iga piksli keskele ja tugivooluringist eemale. Seejärel töödeldakse baaskujutist, et eemaldada digitaalne müra, korrigeerida kaameraläätsede heidetud varjud ja eemaldada

kunstlikust valgusest põhjustatud võbelus. Seejärel seatakse need andmed formaati, mida suudavad lugeda teised arvutid, ja kirjutatakse JPEG-failina SD-kaardile.

Salvestamine Algul salvestatakse failid kiiresse vahemällu ja seejärel kirjutatakse need mälukaardile.

Analoogdigitaalmuundur Analoogpinged muudetakse digitaalandmeiks ja põhivärvid kombineeritakse, et tekitada vahepealseid varjundeid.

NE AL A IT DIG

OLPF OLPF ehk optiline madalsagedusfilter hägustab veidi kujutist, et vähendada muareeefekti, mis võib tekkida korduvate mustritega kujutistel.

Kokkusurumine

Pildisensor

Objekt Valgus peegeldub pildistatavast objektist kaamera objektiivi, kus see fookustatakse kujutiseks.

OG LO A AN

CMOS- või CCD-sensori maatriks registreerib igat värvifiltri ruutu läbiva valguse tugevuse ja muudab selle pingeks.

Kaamera tarkvara kõrvaldab korduvad andmed ja värvid, mida inimsilm hästi ei näe, et pildifaili suurust vähendada.

Pöördkatikuefekt

Värvifilter Värvilistest filtritest mosaiik jagab valguse kolmeks põhivärviks: roheliseks, punaseks ja siniseks.

CCD-sensorile salvestatud signaalid saadetakse ridahaaval analoog-digitaalmuundurisse. Seda kujutise ridahaaval salvestamist nimetatakse „pöördkatikuks” ning kuigi see toimub väga ruttu, võib kiiresti liikuv kujutis olla muutunud aja jooksul, mis kulub sensori ülalt alla skannimiseks. Seepärast näevad propellerid Selle pildi tegemise vältel pöördus helikopteri tiivik 90 ja helikopterite tiivikulabad digitaalfotodel kraadi võrra. tihti kummaliselt väändunud välja.

Miks ja Kuidas | 029

TEADUS

Mitu rakku sul on?

Loeme kokku Millistest rakutüüpidest su keha koosneb?

Väikesed, aga tublid

Keha väikseimate koostisosade hulga hindamine pole kaugeltki nii lihtne, kui esmapilgul tundub.

Punased vererakud: 5,5% kogumassist Hoolimata nende tohutust hulgast, moodustavad nad kehamassist tagasihoidliku osa, sest punane vererakk kaalub vaid 25–35 miljardikku grammi.

iimaste hinnangute kohaselt koosneb keskmine inimene ligikaudu 37,2 triljonist rakust. Et panna see hoomamatult suur arv konteksti, mõtle sellele, et terves galaktikas on „kõigest” 100 miljardit tähte. Isegi, kui oleks võimalik isoleerida iga üksik rakk, kuluks sul 37,2 triljonini lugemiseks üle miljoni aasta. Kuidas teadlased selle peadpööritava arvuni jõudsid? Itaalia, Kreeka, Saksamaa ja Hispaania teadlastest koosnev töörühm kasutas süsteemset lähenemist, hinnates erinevaid rakutüüpe eraldi. Nad kogusid teadusuuringutest kokku kogu saadaoleva informatsiooni, et teha kindlaks iga organi ja süsteemi rakkude hulk. Liites need kokku, jõutigi hiiglasliku 32,7 triljonini. Inimkeha rakkude kokkulugemine võib näida mõttetu ülesandena, kuid tegelikult on see informatsioon väga oluline. See aitab suurendada inimkeha kohta tehtud arvutimudelite täpsust. See omakorda võib aidata teadlastel virtuaalselt kaardistada haigusi ja katsetada potentsiaalseid ravimeetodeid. Võimalus võrreldes patsiendi organi rakkude hulka keskmisega võib parandada haiguste diagnoosimise täpsust.

Su kehas olevate rakkude hulk sõltub soost, mõõtudest ja vanusest.

Ülejäänud 8,7% kõikidest rakkudest Ehkki nad moodustavad keha massist enamuse, on sul vaid ligikaudu 50 miljardit rasvarakku ja 17 miljardit lihasrakku.

Naharakud 5,5% kõikidest rakkudest Nahk on su suurim organ, mis koosneb ligikaudu kahest triljonist rakust.

Vere- ja lümfirakud 6,8% kõikidest rakkudest Umbkaudu 2,5 triljonit endoteelirakku moodustavad veenide, arterite ja lümfisoonte võrgustiku.

Närvisüsteem 8,3% kõikidest rakkudest Sul on umbes sada miljardit neuronit, mida eraldavad ja toetavad kolm triljonit gliiarakku.

Suured ja kaalukad Lihased: 44% kogumassist Rasv: 28,5% kogumassist Enamiku su kaalust moodustavad lihasrakud (tähistatud lilla värviga) ja rasvarakud (kollane). Ehkki neid on üsna vähe, on nad võrdlemisi suured.

Punased vererakud 70,7% kõikidest rakkudest Sinu arterites ja veenides rändavad 26 triljonit imetillukest rakku, mis kannavad hapnikku üle keha laiali.

„See võib aidata teadlastel kaardistada haigusi ja katsetada ravimeetodeid.” Mass 030 | Miks ja Kuidas

Kogus

TEADUS

Värviline tuli

Leegikatsed

Leekide abil saab metalle tuvastada ja luua värvikaid ilutulestikke.

Erinevad elemendid tekitavad põledes terve värvide vikerkaare.

isates erinevaid elemente tulle, võid tekitada väga võimsaid ja kauneid efekte. Sõltuvalt elemendist muudab leek värvi ja seda põhjustavad pelgalt elektronid. Neid leidub iga aatomi tuuma ümber ning nende arv ja muster on kõigil elementidel erinev. Tavalise energiataseme juures paiknevad need elektronid kindlal positsioonil, mida nimetatakse orbitaaliks, ent energiat lisades muutuvad nende positsioonid. Tuumast kõige kaugemal asuvad elektronid võivad liikuda kõrgematele orbitaalidele ja „erutuda”. Langedes jälle esialgsele positsioonile vabastavad nad energia taas valgusefootoni kujul. Leegi värvus oleneb sellest, kui kaugele on elektronid hüpanud ja tagasi langenud – see vallandab kindla energiahulga ja tekitab kindla lainepikkusega valguse. Eri elemendid tekitavad eri värve olenevalt sellest, kui palju elektrone neis on ja kus paiknevad nende orbitaalid. Keemikud saavad seda omadust kasutada ühendites ja segudes olevate tundmatute elementide tuvastamiseks. See ei kehti kõikide elementide puhul, kuid paljud metallid annavad leegile kindla värvi ja reedavad kohe oma kohalolu.

Kas oskad öelda, milliseid metalle on selles ilutulestikus kasutatud?

Kaalium

Liitium

Kaltsium

Naatrium

Liitium annab ilutulestikes kasutatava punase värvi.

Kaltsium annab leegile punakasoranži tooni.

Naatrium annab vanades tänavalampides nähtava kollakasoranži tooni.

Boor Kuigi boor tuleb araabiakeelsest sõnast, mis tähendab valget, põleb see rohelise tooniga.

Laulvad klaasid

Kaaliumileegil on iseloomulik lilla või violetne värv.

Vask

Tseesium

Rohekassinine leek reedab ühendi vasesisaldust.

Tseesiumileek põleb vaheldumisi sinise ja lilla värviga.

Veiniklaase saab kasutada klaasharmooniumiks nimetatava isetehtud pillina.

ee armastatud peotrikk põhineb samadel füüsikaseadustel, mis seletavad kõigi pillide olemust – see kõik taandub võngetele. Kui libistad kuiva näpuga mööda klaasiserva, tekitab see hõõrdumise. Sinu naha- ja klaasimolekulide vaheline elektromagnetiline külgetõmme tõrgub sinu käe liikumise vastu ja pidurdab seda. Märg sõrm libiseb mööda klaasipinda kergemini, kuid tekitab ometi väikese hõõrdumise ning just see hõõrdejõud panebki

032 | Miks ja Kuidas

klaasi võnkuma. Iga materjal võngub veidi erineva sagedusega ning veiniklaaside puhul jääb see parajasti selle sagedusvahemiku keskele, mida kõrv tajub helina. Helikõrgust saab muuta klaasis oleva veehulga muutmisega. Vee lisamine klaasi aeglustab võnkeid ja annab tulemuseks madalama heli. Kui eemaldad käe võnkuma hakanud klaasilt, heliseb see mõne sekundi vältel edasi, ning kui sead enda ette terve rea erineva veetasemega klaase, saad nende peal esitada ka keerukamaid viise.

Veiniklaasisümfoonia loomise libe teadus.

KAS TEADSID?

Eelmisel aastal teatas USA transrasvade keelustamisest toidus, sarnased vaidlused ootavad ees ka ELi.

Rasvaga silmitsi Milliseid rasvatüüpe sinu toit sisaldab?

asval on halb maine. Liigset rasvasöömist seostatakse ülekaalulisuse, vere suure kolesteroolisisalduse ja kõrge infarktiohuga ning poes nügivad toiduainete pakendid meid vähese rasvaga või rasvatute toodete poole. Kuid päris ilma rasvata pole elu. Rasvadest moodustunud membraan ümbritseb igat meie keha rakku. Rasv isoleerib meie närvirakke nagu elektrijuhtmeid ümbritsev plastist kest. Rasv annab soojust ning pehmendab meie jalataldu ja peopesi. Toidurasv aitab meil ka omandada vees lahustumatuid A-, D- ja E-vitamiine. Rasvad on üks kolmest põhitoitaine tüübist, mis annavad meie kehale energiat. Ülejäänud kaks – süsivesikud ja valgud – annavad kumbki neli kilokalorit energiat grammi

kohta, kuid rasvadest saame tubli üheksa kilokalorit ning seega on nad meie tõhusaim energiaallikas. Soovitatav päevane rasvakogus on umbes 95 grammi mehe kohta ja 70 grammi naise kohta, ent mitte kõik rasvad ei mõju meie tervisele ühtmoodi. Ehkki need kõik annavad sama hulga energiat, on tõsi, et mõni rasv on organismile parem kui mõni teine.

OOMEGA-3RASVHAPPED

Seda tüüpi polüküllastumata rasvu leidub peamiselt rasvases kalas, kuid ka taimses toidus: pähkleis ja seemneis. Organism neid ei tooda, kuid need on olulised kasvamiseks ja arenemiseks ning arvatavalt kaitsevad nad ka vereringet. Aju sisaldab suures koguses oomega-3-rasvhappeid ning arvatavalt on nende toitainete küllaldane omandamine lapsepõlves oluline närvide väljaarenemiseks.

OOMEGA6-RASVHAPPED

Nagu oomega-3-rasvhappeid, ei suuda meie organism toota ka oomega-6. Neid leidub lihas ja taimseis õlides ning neid tarvitatakse meelsamini kui oomega-3. Näiteks USAs sisaldab keskmise inimese toit oomega-6 üle kümne korra rohkem kui oomega-3. Kuigi mõlemad on vajalikud, on optimaalse tervise säilitamiseks oluline omandada neid tasakaalustatult.

KÜLLASTUNUD RASVAD

Enamik rasvu omandame toidust rasvhapete kujul. Need molekulid moodustuvad süsiniku-aatomite ahelaist, mille ühes otsas on karboksüülrühm. Iga ahelas sisalduv süsinikuaatom võib siduda kuni kaks vesinikuaatomit. Kui kõik süsinikuaatomid on seotud maksimaalse arvu vesinikuaatomitega, on rasvhapped „küllastunud”. Sellised rasvad on tavaliselt toatemperatuuril tahkes olekus, sest nende molekulid on sirged ja tihedalt vastamisi surutud. Küllastunud rasvu omandame peamiselt lihast, kuid neid on ka näiteks palmi- ja kookosõlis. Nende söömist seostatakse vere suure kolesteroolisisaldusega, mistõttu soovitatakse neid tarbida mõõdukalt.

MONOKÜLLASTUMATA RASVAD

Küllastumata rasvades pole kõik vesinikuaatomid oma süsinikuahelaga seotud. Vähemalt kaks süsinikuaatomit on kaksiksideme abil kokku liidetud. See tekitab pikkades ahelates sõlmi ja raskendab molekulidel kokku hoida. Seepärast on need rasvad toatemperatuuril enamasti vedelad. Monoküllastumata rasvades on vaid üks kaksikside. Toidud sisaldavad sageli küllastunud ja küllastumata rasvhapete segu, kuid sellistes taimsetes toitudes nagu oliiviõli ja avokaado on küllastumata rasvade osakaal suurem. Need aitavad vere kolesteroolisisaldust langetada.

POLÜKÜLLASTUMATA RASVAD

Polüküllastumata rasvade süsinikuahelas on rohkem kui üks kaksikside ja seetõttu on neis mitu sõlme. Neid rasvu leidub taimseis õlides ning rasvastes kalades, näiteks makrellis, sardiinis ja lõhes. Tõestatud on, et need aitavad vere kolesteroolisisaldust langetada ja mängivad meie rakkudes olulist osa. Igat keharakku ümbritseb membraan, mis sisaldab rasvhappeahelaid. Polüküllastumata rasvad on väga olulised nende membraanide voolavuse ja paindlikkuse säilitamiseks. Kuigi organism toodab paljusid kehale vajalikke rasvu, on mõni polüküllastumata rasvadest hädavajalik, st me omandame neid üksnes toidust.

TRANSRASVAD

Neid rasvu ei leidu looduses suurel hulgal ja tavaliselt tekivad need toiduainete töötlemise käigus. Selle protsessi käigus tungib vesinik küllastumata rasvadest läbi ja täidab süsinikuahelais olevad tühikud. See aitab molekule sirgendada ja paneb nad rohkem küllastunud rasvade kombel käituma. Need rasvad on toatemperatuuril tahked ja säilivad kauem kui töötlemata toiduainetes sisalduvad rasvad. Neid sisaldavad näiteks margariin ja töödeldud toiduained nagu koogid ja küpsised ning need on küllastunud rasvadest halvemad, sest tõstavad vere kolesteroolisisaldust.

Miks ja Kuidas | 033

TEADUS

Koerad kasutavad keelt kulbina, millega tõstavad vett suhu.

Kuidas koerad joovad?

1Põsed

Koerad ei saa moodustada põskedest veekindlat kambrit, mistõttu ei saa nad vett juua nii nagu meie.

034 | Miks ja Kuidas

2Kulp

Kasutades keeleotsa kulbina, tõstavad koerad vett endale suhu.

Kiired tõmbed Suu kinni Neelamine Veesammas 6 7 3Nagu sõelaga 4 5 Nende keeled ei tööta kulbina kuigi hästi, enamik veest langeb alla tagasi.

Keele sissetõmbamine tekitab märkimisväärse See kiire ülespoole kiirenduse, mis on liikumine tekitab inertsi, raskuskiirendusest viis tänu millele tõuseb vesi korda suurem. gravitatsiooni kiuste.

Enne kui gravitatsioon põhjustab veesamba languse, sulgeb koer selle ümber suu.

Ajal, kui keel suundub järgmise veekoguse järele, suunatakse eelmine suu tagaossa, kus see alla neelatakse.

Meie nutikad sõbrad kasutavad janu kustutamiseks vedelike dünaamikat.

KAS TEADSID?

Teadlased pole suutnud tõestada kuuldusi, mille kohaselt põhjustab šokolaad aknet.

Mis on vistrik? Miks tekivad vinnid ja mida nendega ette võtta?

istrikud, vinnid, punnid – need võivad olla tõelised nuhtlused. Kuid need väikesed nahavead puudutavad umbes 80% 11–30aastastest inimestest. Need tekivad siis, kui karvanääps – kanalid, mida mööda karv nahast välja kasvab – ummistub ja nakatub. Tavaliselt tekivad need näol, seljal, rinnal ja õlgadel. Nende nääpsude külge kinnituvad rasunäärmed, mis toodavad pidevalt rasuks nimetatavat rasvast ainet. Rasu aitab nahka ja karvu õlitada, ent kui seda liiga palju toodetakse, võib see põhjustada aknet. Rasu seguneb surnud naha-

rakkudega, mida pole korralikult eemaldatud, ja ummistab karvanääpsu. See võib põhjustada suletud (kui poor on nahaga kaetud) ja avatud komedoone (kui poor on lahtine). Seejärel võivad ummistunud nääpse nakatada nahabakterid, mis on tavaliselt ohutud. Need toituvad rasust ja toodavad ainet, mis käivitab immuunvastuse - tulemuseks on punetav ja põletikuline nahk. Selle tagajärjel tekivad sõlmed (roosad või punased kühmud) ja mädavillid (mädaga täidetud punased vistrikud) ning teised, tõsisemat tüüpi villid.

Vinnide teket võivad põhjustada hormoonid, Läänemaailmas põeb aknet kuni 90% nimelt testostenoorukitest. roon, mis stimuleerib rasunäärmeid ülemäära rasu tootma. Just sel põhjusel on puberteedieas teismelised aknele vastuvõtlikumad, kuid vistrikke võib tekkida ka täiskasvanuil. Vinnid võivad olla pärilikud ning neid võib põhjustada ka mõni kosmeetikatoode ja ravim.

Tagane, vistrik!

Läbi naha

Mis on vistrik ja kuidas see tekib?

Ummistunud poor Nahk Naha sees on tillukesed poorid, millest kasvavad välja karvad ning mille kaudu vabaneb rasu ja higi.

Poor ummistub, kui ülemäärane rasu seguneb surnud naharakkudega ja moodustab tropi.

Põletik Põletik, mis väljendub vinni punetamises ja paistetuses, on immuunsüsteemi vastus nakatunud karvanääpsuga võitlemisele.

Vistrike vastu pole imerohtu, kuid sümptomeid saab raviga leevendada.

Kuigi vinnidest ei saa ühegi nipiga päris lahti, on võimalik nende tekkimist ennetada ja sümptomeid leevendada. Käsimüügis on saadaval mitmeid aktiivsete koostisosadega seepe ja vedelikke, mis aitavad ummistunud poore vabastada, ummistusi ennetada ja baktereid hävitada. Raskemate aknejuhtude puhul võib vaja minna arsti määratud retseptiravimit. Paraku võib aknevastastel toodetel olla ka kõrvaltoimeid ja sümptomite vähenemiseks võib kuluda mitu kuud. On ka radikaalsemaid raviviise, näiteks laser- ja valgusteraapia, kuid nende toime on seni kaheldav. Muidugi on vistrikuohu vähendamiseks lihtsamaidki viise: tasub nägu pesta (aga mitte rohkem kui kaks korda päevas), hoiduda vinnide pigistamisest, mis võib nakkusohtu suurendada, ja takistada rasvaseid juukseid näole langemast.

Bakteriaalne nakkus

Karvanääps Vistrik moodustub siis, kui karvanääps – kanal, kust karv välja kasvab – ummistub ja nakatub.

Rasunääre Rasunääre toodab rasuks nimetatavat rasvast ainet, kuid akne puhul toodetakse seda üle.

Nahabakterid, mis on tavaliselt ohutud, võivad nakatada ummistunud karvanääpsu ja toituda rasust.

Miks ja Kuidas | 035

TEADUS

Kuidas toimib kuivšampoon? Avasta juuste ilma veeta pesemise saladus.

Kuivšampoon vabastab juuksed rasust ilma duši all käimata. UV-valguse käes on näha baktereid, mis meie kätel elutsevad.

Sinu kätel pesitseb rohkem mikroskoopilisi pisikuid, kui aimata oskad.

äeva jooksul puudutavad meie käed paljusid pindu – nutitelefonidest ja loputuskastidest käsipuude ning lemmikloomadeni. Bakterid kanduvad neilt pindadelt meie kätele ja tekitavad seal tohutu mikroskoopiliste pisikute populatsiooni – üle 3000 erineva tüübi. Enamik käebaktereid on head (normaalne mikrofloora), kuid me võime üles noppida ka halbu pisilasi: fekaalbaktereid, kolibaktereid ja teisi pahalasi, nagu stafülokokke ja viirusi: noroviirust ehk kõhugrippi ja grippi.

Need pahad pisilased levivad pindadele ja inimeste kätele, kui me ei pese pärast WCs käimist ja prügi välja viimist käsi puhtaks. Kui me siis sööme või oma suud puudutame, neelame bakterid alla ja võime haigestuda. Uurimused näitavad, et parim viis puhastada käed soovimatuist pisikuist ja ohjeldada nakkuste levikut on pesta käsi seebi ja veega – eriti pärast WCs käimist ja enne söömist. Asjatundjad soovitavad hõõruda pestes käsi sama kaua, kui võtab aega kaks korda „Palju õnne” läbi laulmine. Palun ulatage seepi ...

Prill-lauast räpasemad

as oled olnud olukorras, kui esmaspäeva hommikul pole aega duši all pead puhtaks pesta? Kuivšampoon kui pesemise tõhus alternatiiv võib imesid teha. See on olemuselt pihustatav pulber, mis eemaldab juustest ülearuse rasu. Seda rasu toodavad sinu karvanääpsude küljes paiknevad rasunäärmed. Tavalise šampooniga pesemine uhab minema kogu rasu ja mustuse, ent kui vett ei ole, imab kuivšampoon lihtsalt ülearuse rasu endasse. Selline tulemus saavutatakse tänu kuivšampooni imavaile koostisosadele: tärklisele, savile või ränidioksiidile. Need pulbrid imavad rasu endasse ja tekitavad kergesti väljakammitavaid klompe. Enamik kuivšampoone sisaldab ka aerosoolgaasi, mis paiskab pulbri juustele, ja mõni sisaldab alkoholi, mis aitab tärklist pudelist välja päästa. Paraku ei kõrvalda kuivšampoon juukseosakesi, mustust ega surnud naharakke, nii et regulaarne juustepesu vee ja vedelšampooniga on siiski tarvilik.

Kui puhtad on meie käed?

Kuivšampoonis sisalduv tärklis imab juustest rasu endasse.

Nutitelefonid

Käekotid

Lõikelauad

Huvitav on teada, et 11% inimestest kasutab WCs käies aja viitmiseks nutitelefoni või tahvelarvutit.

Päeva jooksul puutub kott vastu paljusid räpaseid pindu: restoranipõrandast trammiistmeteni.

Keskmise lõikelaua pinnal on üle 200 korra rohkem fekaalbaktereid kui WC-poti prill-laual.

036 | Miks ja Kuidas

KAS TEADSID?

Esimene kirjalik teade elektrivalguse kasutamisest Eestis pärineb aastast 1882.

Elekter seletatult

TEADUS

VOOLURINGIDE, VOLTIDE JA VATTIDE PÕNEV TEADUS.

Vooluringi olemus Siin on lihtsa vooluringi põhikomponendid.

TAUSTAINFO

KOKKUVOTE Elektrit tekitab laetud osakeste – elektronide või ioonide – liikumine. Voolu tekitamiseks on vaja kinnist vooluahelat ja elektrone paneb liikuma potentsiaalide erinevus.

Voolutugevust mõõdetakse amprites. Ampermeeter näitab, kui tugev vool läbib parajasti vooluringi mingit osa.

3 7

2 Voltmeeter (rööbiti) Elektrivoolu tekitamiseks on vaja potentsiaalide erinevust ja seda mõõdetakse voltides. Voltmeeter näitab potentsiaalide erinevuse määra vooluringi mingis osas.

3 Lüliti

Vooluring peab olema suletud, et elekter liikuma pääseks. Avatud lüliti katkestab vooluringi.

.. LUHIDALT

Et elektronid saaksid ringi liikuda ja voolu tekitada, vajavad nad vooluringi. See on kinnine vooluahel, mis võimaldab elektronidel püsivalt liikuda ja selle käigus pisikesi elektrienergia hulki edasi kanda. Vooluringe saab teha tahketest materjalidest, näiteks vasktraadist, milles on laengu kandmiseks vabu elektrone, või ka laetud ioone sisaldavaist vedelikest, nagu meie kehas voolavad soolased vedelikud, või siis gaasidest, nagu näiteks õhk pikselöögi ajal. Vooluringist endast ei piisa elektrivoolu tekitamiseks; selleks on vaja pinget ehk potentsiaalide erinevust. Seda saab tekitada patarei, generaatori või staatilise energia abil.

Elekter on energia vorm ja koos magnetjõuga on see üks füüsilise maailma neljast põhijõust. Seda tekitab elektronide liikumine, elektronid aga on aatomi osakesed, mis tiirlevad iga aatomi tuuma ümber. Paljudes materjalides, näiteks puidus ja plastis, on elektronid aatomis tihedalt kokku surutud, ent mõnes materjalis, näiteks metallides, võivad need vabaneda ja omapead ringi liikuda. Elektronidel on negatiivne laeng ja selle laengu liikumine tekitabki elektri.

1 Ampermeeter (jadamisi)

4 Vooluallikas (patarei)

Patarei tekitab potentsiaalide erinevuse, mis paneb elektronid vooluringi mööda liikuma.

5 Juhtmed Juhtmed ühendavad komponente ja tekitavad tee, mida mööda elektronid liikuma pääsevad.

6 Takisti

See komponent piirab voolutegevust ja seda kasutatakse vooluringis pinge langetamiseks.

7 Lamp Hõõglamp kuumeneb ja hakkab põlema, kui vool sellest läbi läheb.

ELEKTRI AJALUGU PÄRIS ESIMESI KATSEID ELEKTRIGA TEGID VANAD KREEKLASED, KES OLID MÄRGANUD, ET KUI MEREVAIKU KARUSNAHAGA HÕÕRUDA, HAKKAB SEE TOLMU JA TEISI PISIKESI AINEOSAKESI ENDA KÜLGE TÕMBAMA. ÕIGUPOOLEST TULEBKI SÕNA „ELEKTER” KREEKAKEELSEST SÕNAST „ELEKTRON”, MIS TÄHENDAB MEREVAIKU. ELEKTROONIKA KUI TEADUS HAKKAS TEKKIMA ALLES 17. JA 18. SAJANDIL, MIL SÄÄRASEID KATSEID HAKATI UUESTI TEGEMA. ALGUL ARVATI, ET ELEKTER ON VEDELIK,

NING HOLLANDI TEADLASED MEISTERDASID SELLE KINNIPÜÜDMISEKS „LEIDENI PURKE”. 1752. AASTAL KIRJELDAS BENJAMIN FRANKLIN KATSET, MIS TÕESTAS, ET VÄLGULÖÖK ON TEGELIKULT ELEKTER: SELLEKS LENNUTAS TA ÄIKSETORMI AJAL TUULELOHET, MILLE NÖÖRI KÜLGE OLI SEOTUD METALLIST VÕTI. 1800. AASTAIL AVASTAS ALESSANDRO VOLTA, ET ELEKTRILINE POTENTSIAAL VÕIB ELEKTRILAENGU LIIKUMA PANNA. SEDA TEADMIST KASUTAS TA ÄRA PATAREIDE LEIUTAMISEKS.

037 | Miks ja Kuidas

KANGELASED TEADUSES

ähe on kümneaastasi lapsi, kel on kodus oma labor, kuid Richard Feynman polnud tavaline. Juba lapsena huvitas teda väga, kuidas maailmas asjad käivad, ning matemaatikas ja füüsikas oli ta üliandekas. 15aastasena oli ta juba iseseisvalt algebrat, kõrgemat matemaatikat ja trigonomeetriat õppinud. Lõpetanud Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) füüsika erialal, tegi Feynman Princetoni ülikooli doktorantuuri sisseastumiseksamitel rekordilise tulemuse. Juba enne doktorikraadi kaitsmist värbas USA valitsus Feynmani tööle New Mexicos Los Alamoses läbiviidava ülisalajase Manhattani projekti juurde. Hulk tolle aja väljapaistvamaid teadlasi töötas selle raames üheskoos välja maailma esimese tuumapommi, mis aitas lõpuks liitlasvägedel teise maailmasõja võita. Feynmanil oli oluline roll – arvutada välja pommide lõhkemisel vallanduva energia hulk – ning ta kasutas esimesena projekti jaoks vajalike tohutu hulga tehete tegemiseks arvutusmasinaid.

„Tänu säravale esitusele ja nakatavale vaimustusele oma eriala vastu said tema loengud legendaarseks.”

Richard Feynman

Isepäine teoreetiline füüsik, kelle entusiasm ja terane taip panid teadusharu elama.

ELUTÖÖ Heidame pilgu ühe suure teadusteoreetiku eriskummalisele eluteele.

038 | Miks ja Kuidas

1918

Richard sünnib 11. mail 1918 New Yorgis Melville ja Lucille Feynmani pojana.

1928

Los Alamoses töötatud aja jooksul pani Feynman tihti projekti turvameetmeid proovile: ta muukis lukke ja murdis seife lahti. Peagi pöördus tema poole igaüks, kes tahtis mõne parajasti puuduva kolleegi seifist oma tööks vajalikke dokumente kätte saada. Pärast sõda naasis Feynman Cornelli ülikooli abiprofessorina teadustöö juurde. Ta viis lõpule oma töö kvantelektrodünaamika alal – ta selgitas kvantmehaanika abil elektromagnetilise kiirguse ja subatomaarsete osakeste vahelist vastastikust toimet –, mis tõi talle lõpuks Nobeli auhinna (vt lisalugu „Suur idee”). Kogu oma professorikarjääri vältel, esmalt Cornellis ja seejärel California

1939

Ta lõpetab MITi ja saab Kümneaastasena Princetoni ülikooli on Feynmanil doktorantuuri juba oma sisseastumisisiklik kodune eksamitel täiuslikud laboratoorium. tulemused.

1940ndad MITis õppides tunnistas Feynman, et teda „huvitas üksnes teadus”.

Feynman värvatakse New Mexicos Los Alamoses teostatavasse Manhattani projekti, et aidata luua Esimene tuumapommi. tuumapommiplahvatus.

Feynmani suur idee

Viis fakti …

Tema kuulsad diagrammid aitavad füüsikutel osakeste käitumist visualiseerida. Kvantelektrodünaamika (QED) on füüsika valdkond, mis püüab aru saada elektromagnetismist ja subatomaarsetest osakestest. Kvantmehaanika sünd tõi esile mõne vea, mis leidus klassikalises arusaamises aatomite käitumisest. QED oli püüe neid parandada. Endale tüüpilises ebaharilikus stiilis lähenes Feynman neile küsimustele teisest vaatenurgast. Lihtsate joondiagrammide abil pääses ta mööda paljudest QED

jaoks vajalikest keerulistest võrranditest. Need „Feynmani diagrammid” selgitasid keerukaid nähtusi visuaalselt nii tõhusal moel, et tänapäeval kasutatakse neid teisteski valdkondades, näiteks galaktikate evolutsioonis. Feynmani abiga sai QEDst kõigi aegade arvuliselt täpseim füüsikateooria. Tänu sellele saavutusele sai ta 1965. aastal koos QED-teadlastest kolleegide Sin-Itiro Tomonaga ja Julian Schwingeriga Nobeli füüsikaauhinna.

RICHARD FEYNMANIST

Feynmani lihtsad joondiagrammid aitavad teadlastel mõista osakeste keerukat vastasmõju.

plahvatas 73 sekundit pärast starti ja kõik seitse meeskonnaliiget hukkusid. Feynman tõmbus komisjoni ühisest juurdlustööst eemale, jätkas uurimist omal käel ning avastas, et plahvatuses oli süüdi üks vigane tihend. Paraku läks see uurimine talle kalliks maksma – Feynman oli tööst kurnatud ja vähi tõttu ütlesid tal neerud üles. Ta otsustas, et ei lase end rohkem opereerida, ning ta suri 15. veebruaril 1988 haiglas. Maailm kaotas ainulaadse teadlase, kuid Feynmani piiritu vaimustus füüsika vastu elab edasi tema avastustes, loengutes ja raamatutes, mis innustavad üha uusi füüsikute põlvkondi.

Feynmani loengud olid tuntud tänu tema haaravale esitusele ja stiilile.

Feynmanil oli teadlase kohta ebaharilik maine. Ta vennastus oma üliõpilastega ja jõlkus mööda Las Vegase baare.

Teadus oli tal veres

Tal olid veidrad hobid

Lapsena palkas Richard noorema õe Joani nelja sendi eest nädalas oma laborisse assistendiks. Joanist sai hiljem NASA astrofüüsik.

Feynman armastas väga bongot mängida ja ta õppis maiade hieroglüüfe dešifreerima.

Feynmani esimene naine suri 25aastasena tuberkuloosi, samal ajal kui Richard Manhattani projekti kallal töötas.

1960ndad

Ta saab Feynman kirjutab kahasse Nobeli Caltechi tudengite füüsikaauhinna õppekava täielikult oma töö eest ümber. „Feynmani kvantelektroloengud” on tänini dünaamikas menukad raamatud. ja „Feynmani diagrammide” eest.

Ta jälgis Trinity plahvatust

Feynman oli ainus inimene, kes vaatas katsetust ilma mustade turvaprillideta. Tema jälgis seda läbi veoauto tuuleklaasi, mis kaitseb tugeva UV-kiirguse eest.

Feynman esinemas 1986. aastal kosmoselaev Challengeri katastroofi avalikul juurdlusistungil.

1965

Ta oli kolm korda abielus

Paljude maade füüsikatudengid loevad tänini Feynmani loovaid seletusi.

1986

Challengeri Pärast kosmoselaev juurdlusel selgus, Challengeri plahvataet plahvatuse mist palutakse Feynman põhjustas üks appi õnnetuse põhjuste vigane tihend. väljaselgitamiseks.

1988

Feynman sureb 69aastasena 15. veebruaril 1988 pärast võitlust kõhunäärmevähiga.

Miks ja Kuidas | 039

tehnoloogiainstituudis (Caltech), sai Feynman tuntuks oma loova ja ebahariliku õpetamisstiiliga. Tänu säravale esitusele ja nakatavale vaimustusele oma eriala vastu said tema loengud legendaarseks. 1970. aastate lõpul diagnoositi Feynmanil kõhunäärmekasvaja ning lootuses sellest jagu saada tehti talle mitu operatsiooni. Ta elas veel piisavalt kaua, et osaleda 1986. aastal kosmoselaev Challengeri katastroofi uurimiseks moodustatud komisjonis. Kosmoselaev

Ta oli „füüsikust rokkstaar”

ERIÜKSUSTE

SAL ADUSED

ERIÜKSUSTE SALADUSED

PILGUHEIT ELIITSÕDURITE TIPPTASEMEL TEHNIKALE JA VÄLJAÕPPELE.

eid teise maailmasõja süngeil päevil sündinud üksusi nimetati algul eriteenistusteks. Lihtsõdurid ei tõtanud targu midagi küsima, kui nende kaasvõitleja äkki mõnesse „eraarmeesse” kadus. Väikesed eriväljaõppega üksused, nagu Briti sõjaväe Commandod ja USA armee Rangerid, moodustati selleks, et viia läbi keerulisi ja äärmiselt ohtlikke operatsioone. Üks esimesi sääraseid oli 1942. aasta augustis Prantsusmaa sadamalinna Dieppe’i tehtud dessant, mille sooritasid Commandod ja Rangerid ühisel jõul. Operatsioon, mis pidi näitama, et liitlasväed suudavad okupeeritud

040 | Miks ja Kuidas

Prantsusmaad rünnata, kukkus läbi ning pooled võitlejad tapeti või vangistati. Kahte teist Briti üksust, LRDG (Long-Range Desert Group) ja SAS (Special Air Service), saatis Põhja-Aafrikas suurem edu. Nende habetunud sõdurid rõivastusid beduiinideks, liikusid kuulipildujatega varustatud džiipidega ning ründasid sakslaste lennuvälju ja moonaladusid. Need esimesed missioonid kätkesid ka tänapäeva eriüksuste põhirolle: tegutsemist koos kohalike vastupanuvõitlejatega ja riiklike mässuvastaste jõudude nõustamist, kaugluuret ja -seiret ning ülioluliste sihtmärkide pihta suunatud otsest võitlustegevust.

SAS ja selle merel tegutsev ekvivalent SBS (Special Boat Squadron) ning Rangerid elasid sõja ühel või teisel kujul üle, ent paljud teised üksused saadeti laiali. Külma sõja ajal aga kerkis taas vajadus varjatult tegutsevate üksuste järele. 1950. aastail loodi USAs Rohelised Baretid ja mereväe eriüksus Navy SEALs ( SEa-Air-Land ehk ‘meri, õhk ja maa’), kes saadeti Vietnami sõtta. Tänapäeval seostuvad eriüksuslased ennekõike terrorismivastase sõjaga. Eriüksused jahivad terroristide juhte Süürias ning võitlevad terrorismiga Pariisi ja Brüsseli tänavail, nad on alati valmis pantvange päästma ja kõikvõimalikele terrorirünnakuile reageerima.

Sobivad vaid kõige sitkemad

Et valituks osutuda, on vaja haruldast kehalist ja vaimset vastupidavust.

KAS TEADSID?

SASi valikkursus kestab viis kuud ja 90% kandidaatidest kukub läbi.

ÜLAL USA Navy SEALsi kandidaadid roomavad instruktori karmi pilgu all läbi lainete. VASAKUL Kurnatud kursant tassib ühe USA armee eriüksuse valikkursuse raames nii-öelda haavatud kaaslast. ALL Rohelised Baretid õpivad tegutsema ja ellu jääma karmis pakases.

Ekspert

Eriüksustega liituda soovijad on tavaliselt keskmisest sõdurist vanemad ja vähemalt ühe sõjaväeteenistuse laitmatult läbinud. Senistes väeosades on nad kuulunud parimate sekka. Valikkursusele vastu võetud sõdur peab olema uskumatult heas füüsilises vormis, et katsed üldse üle elada. Paljud treenivad enne kandideerimist üle aasta ning keskenduvad eelkõige raske varustusega rännakmarssidele. Kuid tulevastel eriüksuslastel on üle kõige vaja üht konkreetset omadust – tahtejõudu, mis sunnib neid kõigele vaatamata jätkama. Kehaline vorm aitab neil edasi liikuda, ent ainult vaimujõud võimaldab unepuuduse ja ihu kurnava valuga toime tulla. Kõige tõenäolisemalt läbivad katsed tugevad ja stabiilselt vastupidavad sõdurid. Briti eriüksuste veteranid on soovitanud kandidaatidel sulanduda „halli massi” – rohkem käskudele kuuletuda ja vähem ise sõna võtta. Veel enam kehtib see siis, kui oled üksusse vastu võetud. Enamikus eriüksustes kestab valikkursus kuni aasta, enne kui kandidaat lõpuks üksuse liikmeks võetakse. Seni võidakse neid protsessi käigus suvalisel hetkel välja visata. Uuesti võidakse lubada proovida vaid neil, kes on viga saanud. Ometi võivad ka tugevaimad kandidaadid läbi põruda. Paraku on mõni elugi kaotanud – 2013. aastal hukkus kolm SASi kandidaati ja 2016. aastal uppus kurikuulsa „põrgunädala” raames üks Navy SEALi kandidaat. Kui sõdur on mõne eriüksuse liikmeks vastu võetud, peab ta oma vormi ja oskusi hoolega säilitama, et teda vanasse väeüksusse tagasi ei saadetaks. USA armee eriüksuse Delta Force liikmed peavad ise oma treeningrežiimi järgima ning üksuse psühholoogid ja koolitajad hoiavad neil kogu aeg teraselt silma peal.

Leigh Neville on Austraalia sõjaajaloolane, kes on kirjutanud raamatud „Guns of the Special Forces”, „Special Forces in the War on Terror” ja „Modern Snipers”. Rohkem infot leiate aadressilt www.leighneville.com.

Miks ja Kuidas | 041

ERIÜKSUSTE

SAL ADUSED

Maailma parimate treenimine Karm tõde selle kohta, kuidas saada parima võitlusüksuse liikmeks.

„Surfamisega” pannakse proovile SEALsi kandidaatide vastupidavus ja visadus.

SEALsi kandidaadid sooritavad „põrgunädalal” kurikuulsa palgitassimiskatse.

PÕRGUNÄDAL Treeningprogrammis SERE osaleja süütab talvekursusel lõket.

ELLUJÄÄMINE, VÄLTIMINE, VASTUPANU JA PÕGENEMINE Ellujäämis-, vältimis-, vastupanu- ja põgenemistreening (SERE) õpetab seda, kuidas leida ulualust ja toitu, kuidas põgeneda jälitava vaenlase eest (sh jälituskoerte eest) ning kuidas vaenlase kätte sattudes piinamine üle elada. Paljud peavad viimast etappi, mida Briti eriteenistuses nimetatakse vastupanuks ülekuulamisele (RTI), kõige karmimaks.

KAS TEADSID? „Põrgunädalat” peetakse USA sõjaväe rängimaks treeninguks. Navy SEALsi kandidaatidest läbib selle edukalt keskmiselt vaid 25%.

042 | Miks ja Kuidas

Ülaltvaade USA armee laskemaja vallutavatele eriüksuslastele.

Navy SEALsi kandidaadid peavad sooritama äärmiselt karmi vastupidavusproovi, mida nimetatakse „põrgunädalaks”. See tähendab viis päeva järjest äärmuslikke kehalisi pingutusi ja vaid mõnd tundi und. Kandidaaditel tuleb läbida marssides ja ujudes pikki vahemaid, ületada tõkkeid ja tassida palke, olles ise seejuures läbimärg, kurnatud ja mudane.

LASKEMAJA Kõik uued üksuslased treenivad lähivõitlust ehk CQBd. SAS korraldab seda väljaõpet enamasti spetsiaalselt selleks ehitatud laskemajas, mis võimaldab 360 kraadi ulatuses tulistada ja videostsenaariume projitseerida. CQB õpetab äkk- ja täppislaskmist (tihti pantvangide vahetus läheduses), uste mahalõhkumist tulirelvade ja lõhkeainetega ning ruumide puhastamist paukgranaatidega.

LAHINGSUKELDUMINE Tihti Navy SEALsi ja SBSiga seostatava lahingsukeldumise kursuste käigus õpetavad instruktorid eriüksuslasi kasutama suletud õhuringlusega akvalange, mis ei väljuta reetlikke mulle, ja miniallveelaevu ehk SDVsid (Swimmer Delivery Vehicle). Kahele inimesele mõeldud Torpedo SDV saab startida isegi tuumaallveelaeva torpeedotorust.

USA armee ööprillidega Rangerid osalevad Afganistanis esmaabikoolitusel.

„Teisi võtteid, näiteks „augustamist”, kasutatakse seintesse avade lõhkumiseks.” Poola ja USA eriüksuslased laskuvad ühiskoolituse käigus köisi mööda helikopterilt MH-60L.

Lestadega varustatud eriüksuslane harjutab helikopterist vette hüppamist. Navy SEALsi sõdur ronib allveelaeva külge ühendatud SDVsse.

USA eriüksuse 3rd Special Forces Group võitleja Koreas HALO-hüpet tegemas.

Peale tavaliste langevarjuhüpete harjutavad eriüksuslased kõrgel (HAHO) ja madalal (HALO) avatava varjuga hüppamist. Mõlemal puhul on vaja hapnikumaski ja sõdurid hüppavad välja kõrgel lendavast lennukist. HALOt kasutatakse radariulatusest kõrgemal lennates ja HAHO puhul võib sõdur mitu kilomeetrit õhus hõljuda.

LINNALAHING MOUTi (linnas tehtavate sõjaliste operatsioonide) ja FIBUA (harjutamiseks rajatud hoonetes võitlemise) raames õpetatakse helikopterist hoonete katusele laskumist, lõhkeainetega uste avamist ja ründeredeli abil naaberhoonetesse tungimist. Teisi võtteid, näiteks „augustamist”, kasutatakse seintesse avade lõhkumiseks, et terroristide kantsidesse tungida.

Miks ja Kuidas | 043

MADALAL AVANEVA VARJUGA KÕRGELT HÜPPAMINE (HALO)

ERIÜKSUSTE

SAL ADUSED

Briti SAS või Põhivarustus USA Navy SEALs? Millist erivarustust kannavad SASi ja Navy SEALsi võitlejad oma ohtlikel missioonidel?

USA Navy SEALs

Kiiver

Kumb on omal alal parem ja miks? Ehkki SEALs ja SAS osalevad vahel samadel missioonidel, on nad organisatsioonidena väga erinevad. Esiteks koosneb SAS umbes 300 eriüksuslasest, ent USA mereväes on üle 8000 SEALi, kes jagunevad kümnesse meeskonda ehk Teami. SEALs sooritab kõiksugu missioone, mis on enamasti merega seotud: rannaluuret, hüdrograafilisi vaatlusi ning lühemaid haaranguid rannikul asuvaile sihtmärkidele. Paljud baseeruvad merel ja toetavad seal merejalaväelasi. 11. septembri terrorirünnakutest peale on SEALs üha rohkem tegutsenud veekogudest eemal, näiteks merepiirita Afganistanis, ning viinud seal läbi kõikvõimalikke erioperatsioone. Nende hulka kuulub ka kohalike väeüksuste väljaõpetamine ja sellised kaugluureretked nagu filmis ja raamatus „Lone Survivor”. Kohasem oleks võrrelda omavahel SASi ja SEAL Team 6, mida tihti nimetatakse varjunimega NSWDG (Naval Special Warfare Development Group). Team 6 on SEALsi eliitüksus ja neile õpetatakse samu oskusi, mida SASile, kellega nad tihti üheskoos tegutsevad. Õigupoolest tegi SEAL Team 6 Briti SASiga koostööd juba 2012. aastal Ida-Afganistanis korraldatud operatsioonil Jubilee, mille raames päästeti hulk pantvange. Viimaseid hoiti kinni kahes koopakompleksis ja neid ründasid SASi ja

AOR-kamuflaaž

Ops-Core’i kiiver FAST näeb välja nagu rulakiiver, aga selle ballistilised omadused kaitsevad kuulide ja mürsukildude eest.

SEALsi võitlejad kannavad oma digitaalset kamuflaažrõivastust ehk AORi (Area of Responsibility). Siin on kujutatud kõrbe jaoks mõeldud AOR1, metsas ja džunglis kasutatakse aga AOR2.

Killuvest Crye killuvesti sees on AK47 kuule tõrjuvad soomusplaadid ning taskud laskemoona, granaatide ja raadiosaatjate jaoks.

Püstolkuulipilduja MP7A1 Heckler and Kochi 4,6millimeetrise kaliibriga MP7A1 eelistatakse tänu summuti abil saavutatavale vähesele müratasemele.

Optiline sihik Aimpoint Micro T-1 on punatäppsihik, mida kasutatakse SEAL MP7 ja automaadi HK416 täpsuse tõhustamiseks.

Varusalved SEALsi võitlejad kannavad üllatavalt vähe laskemoona. Paljudel on kergema liikumise huvides varuks vaid kolm lisasalve.

„11. septembri rünnakutest peale on SEALs üha rohkem tegutsenud veekogudest eemal.”

ERINEVATE RIIKIDE ERIÜKSUSED USA Delta Force

Saksamaa GSG9

Austraalia SASR

USA armee erimissioonide üksus Tier One vastutas Saddam Husseini vangistamise ja al-Qaeda Iraagi haru juhi Musab al Zarqawi tapmise eest.

GSG9 oli esimene spetsiaalne terrorismivastane üksus. See sai kuulsaks 1977. aastal, rünnates kaaperdatud Lufthansa lennukit ja vabastades kõik 86 pantvangi.

Vietnamis „džunglifantoomideks” hüütud Austraalia SASR (Special Air Service Regiment) on tegutsenud Somaalias, Ida-Timoris, Iraagis, Afganistanis.

044 | Miks ja Kuidas

Prantsusmaa GIGN GIGN (Groupe d’Intervention de la Gendarmerie Nationale) on Prantsusmaa terrorismivastane üksus, mis sai tuntuks Charlie Hebdo ründajate kahjutustamisega.

KAS TEADSID?

SEALsi ühendatud jõud. Kõik pantvangid pääsesid elu ja tervisega ning kõik 13 pantvangivõtjat tapeti. Nii SEAL Team 6 kui ka SAS harjutavad põhjalikult missioonideks, mille eesmärk on vaenulike juhtide tabamine (näiteks 2012. aastal Osama bin Ladeni kantsi vallutamine), varjatud luure ja terrorismivastane võitlus. Mõlemad üksused tegutsevad oma kodumaal riikliku terrorismivastase valveüksusena, kes on valmis pantvange päästma või sekkuma juhul, kui terroristide kätte peaks sattuma mõni massihävitusrelv. Selleks, et SEALsi „regulaarüksused” saaksid pantvange vabastada, treenivad nad lahingus vajalikke lähivõitlusoskusi. Team 6 ja SAS saavad põhjalikku väljaõpet salaoperatsioonide läbiviimiseks vaenlase territooriumil, kus nende kohalolust ei teata.

Terrorismivastane võitlus lisati SASi tööülesannete hulka alles 1970. aastatel.

Briti SAS Kiiver

Sihik ACOG

SAS kasutab MultiCami kattega kiivrit Crye Airframe. Kiivri relssidele saab kinnitada valgusteid ja kaameraid.

Briti eriüksused eelistavad Trijiconi ACOGi ehk optilist lahingsihikut, mis võimaldab sihtmärki neljakordselt suurendada.

Automaat L119A2 Sel Kanada automaadil on relsid valgustite, käepidemete ja sihikute kinnitamiseks.

Briti SBSi erarõivis võitlejad 2001. aasta novembris Afganistanis.

MultiCami kamuflaaž Esimesena võtsid Crye MultiCami kaitsevärvi rõivastuse kasutusele SAS ja SBS. Hiljem hakkas seda kandma kogu Briti armee.

Varasem Sig Sauer P226 vahetati kompaktsema 9millimeetrise kaliibriga Glock 19 vastu ning SEALs järgis SASi eeskuju.

Matkasaapad Just nagu SEALs, eelistab ka SAS tavalisi matkasaapaid, mis on armeesaabastest kergemad ja tugevamad.

Itaalia NOCS NOCS (Nucleo Operativo Centrale di Sicurezza) pälvis kuulsust ühe USA kindrali vabastamisega Punaste Brigaadide terroristide käest.

SASi vaste mereväes?

Respiraator kaitseb mürkgaaside ja suitsu eest.

Suurbritannia SRR

SBSil on SASiga sarnane töökorraldus ja väljaõpe, kuid nende põhiala on merel toimuvad operatsioonid. Kuid nagu SEALsi puhul, on ka SBSi viimasel ajal üha enam rakendatud missioonidel, mis oleks varem jäetud SASi õlule. Tegelikult omandavad nad kogemusi paljudes SEALsi missioonides, kuid spetsialiseeruvad terrorismivastasele võitlusele, sh kaaperdatud reisilaevade ja naftaplatvormide vabastamisele. SAS domineerib endiselt maismaamissioonidel, kuid mitme aasta vältel, kui SAS keskendus Iraagile, vastutas SBS Afganistani erioperatsioonide eest. SASi ja SBSi vahel juba pikka aega valitsenud vimm pärineb teise maailmasõja päevist. See kasvas veelgi pärast 11. septembri sündmusi, millest alates on SBSile antud „suurem tükk pirukast”, sh vastutus riikliku terrorismivastase võitluse eest, mis varem kuulus SASile.

Kanada JTF-2

SRR (Special Reconnaissance JTF-2 (Joint Task Force 2) on Regiment) on üks uuemaid Briti eriüksusi. See Kanada armee eriüksus, mis on neil moodustati 2005. aastal ohtlikes piirkonpäevil Iraagis Islamiriigi-vastasel dades luureoperatsioonide sooritamiseks. missioonil.

Püstol Glock 19

Venemaa Alfa Grupp Alfa (Spetsgruppa-A) kuulub Föderaalse Julgeolekuteenistuse FSB alla. Alfa kandis põhiraskust 2002. aastal Dubrovka teatri pantvangikriisi lahendamisel.

Miks ja Kuidas | 045

ERIÜKSUSTE

SAL ADUSED

Relvad ja tehnika

Eriüksused kasutavad terroristide vastu võideldes nüüdisaegseimat tehnikat. 1940. aastaist alates, kui eriüksused ellu kutsuti, on nad oma missioonidel kasutanud parimat võimalikku varustust. Tänapäeval ei pea nad osalema tavalistes riigihangetes ja võivad endale kõikjalt soetada vajalikke seadmeid või rahastada nende väljatöötamist. Eriüksuste suuremad tehnoloogilised uuendused on keskendunud kolmele valdkonnale: luuretegevus, ballistiline kaitse ja nn diversiooniseadmed. Üksused kasutavad luuretegevuses kõikvõimalikke mehitamata maa- ja õhusõidukeid ning uusimat tehnoloogiat, mis võimaldab videopilti reaalajas üle kanda ka napilt valgustatud tingimustes. Kui vaenlase asukoht on tuvastatud, kasutavad eriüksuslased terroristide positsioone rünnates üha kergemaid ja tugevamaid turviseid ning kiivreid, mis kaitsevad kandjat isegi AK-47 kuuli eest. Võitmaks üliolulisi sekundeid, et vaenlase ruumidesse tungida, kasutavad nad vastaste segadusse ajamiseks ja halvamiseks viimase põlvkonna paukgranaate, nagu näiteks Rheinmetall MK13.

Akud Prille varustab elektriga aku, mis on tasakaalu huvides paigutatud kiivri kuklaossa.

Neli ühes Neli eraldiseisvat pildivõimendajat annavad kandjale ühendatud komposiitpildi.

Erinevalt SASis kasutatava AN/PVS-21 40kraadisest nägemisväljast võimaldab GPNVG-18 97kraadist ulatust.

Kiivrikinnitus GPNVG-18 kinnitub eriüksuslase kiivri esiservas asuva visiiri külge.

Perspektiivitaju

Ööoptika

Ööoptikat GPNVG-18 kandsid Navy SEALsi võitlejad bin Ladenit tabades.

Kaks keskmist objektiivi võimaldavad sügavamat perspektiivitaju, mille puudumist tavalistele ööprillidele ette heidetakse.

Soomustatud korpus Ööprillide korpus on roostekindel ja seda ei kahjusta vihm, pori ega löögid.

UAV Black Hornet on vaid üks paljudest viimasel ajal leiutatud imetillukestest mehitamata õhusõidukitest. See napilt kümne sentimeetri pikkune minihelikopter kannab tipptasemel videokaamerat, mille ülekannet saavad eriüksuslased jälgida kaasaskantavalt ekraanilt. Tänapäeval kasutavad seda Austraalia, Briti, Norra ja USA merejalaväe eriüksused. Kaamera uusim versioon võimaldab filmida ka vähese valguse ja öönägemisseadmega ning seda on edukalt rakendatud Afganistani operatsioonidel. Mikro-UAV saab lennata tubadesse ja tuvastada seal pantvange või pomme.

Käeskantav kiiker Läätsesid saab ka lahti monteerida ja ühekaupa kasutada.

Mehitamata mikroõhusõiduk (UAV)

046 | Miks ja Kuidas

Kahekordne nägemisväli

Mehitamata maismaaliikur (UGV) Enne sisenemist viskab eriüksuslane ruumi paukgranaadi.

Paukgranaat Paukgranaat töötati välja 1970. aastail ning esimest korda kasutas seda GSG9 1977. aastal. Sel surmava toimeta lõhkekehal on kaks põhifunktsiooni: magneesiumipulbri süttimine tekitab valgussähvatuse, mis pimestab vaenlase kuni viieks sekundiks, ning plahvatusega kaasneb tavaliselt 175detsibelline pauk, mis on valjem kui pumppüssi lask. Mõni tänapäeva paukgranaat tekitab mitu järjestikust plahvatust ning mõni vallandab plahvatades ka pisargaasi või plingib nagu stroboskoop. Varasemad mittesurmavad mudelid olid pürotehnilised ja need põhjustasid näiteks 1980. aastal Londonis Iraani saatkonda vabastades tulekahju.

Algul kasutati UGVsid demineerimisrobotitena, kuid peagi märgati nende kasutusvõimalusi ka seire- ja luuretöös. Tänapäeva UGVd võimaldavad video ülekandmist, öö- ja soojusnägemist ning suunatavaid mikrofone, mille abil terroristide vestlusi pealt kuulata. Viimased versioonid suudavad treppe mööda ronida ning trotsivad granaadiplahvatusi ja püssikuule. Hämaras filmiva kaameraga kaugjuhitav UGV.

Eriüksuslased erilistel missioonidel Neil kodust kaugel toimunud missioonidel võitlesid eriüksused ülekaaluka vaenlasega. SEAL Team 6 võitlejad väljuvad helikopterist CH-47.

Operatsioon Nimrod Aprill 1980 30. aprillil 1980, kui kuus Iraagi terroristi hõivasid Londonis Iraani saatkonna, käivitati üks kõigi aegade kuulsamaid eriüksuste operatsioone. Terroristid võtsid 26 pantvangi, sealhulgas ühe politseiniku ja mitu BBC töötajat. Pärast seda, kui üks pantvang tapeti, anti kontroll olukorra üle ajutiselt Briti armee eriüksusele SAS. See oli tegutsemisvalmis juba piiramise algusest peale, juhuks kui nende eriväljaõpet ja varustust oleks vaja läinud. Üks SASi alamüksus sooritas saatkonnas eeskujuliku ründeoperatsiooni, laskudes katuselt köitega kuulikindlate akende taha ja purustades nende raamid lõhkelaengutega. Teised salgad tungisid majja esimeselt korruselt. Vaid 17 minutit kestnud rünnaku käigus tapeti kõik terroristid peale ühe ning kõik 19 ellujäänud pantvangi pääsesid ainsagi vigastuseta. SASi võitlejad valmistuvad operatsioon Nimrodi käigus aknaraame õhku laskma.

Operatsioon Octave Fusion Jaanuar 2012 langevarjudessandi ja maandus sihtpunktist eemal. Ööoptikaga varustatult lähenesid nad piraatide laagrile kahe kilomeetri kauguselt, et tabada neid ootamatult. Seejärel tungisid nad enne päikesetõusu laagrisse, külvasid piraatide seas paukgranaatidega segadust ja tapsid kõik üheksa pantvangivõtjat. Mõlemad vangid pääsesid elu ja tervisega.

KAS TEADSID?

USA armee Rohelised Baretid 2003. aastal kurdi pešmergidega koostööd tegemas.

Erinevalt põnevusﬁlmidest ei kasutata tegelikkuses peaaegu kunagi nähtava valgustäpiga lasersihikuid.

Operatsioon Viking Hammer Märts 2003 Iraagi invasiooni ajal paiknes riigi põhjaosas umbes 700 Ansar al-Islami rühmituse terroristi. Üks nende liidreid oli Musab alZarqawi, kellest sai hiljem al-Qaeda Iraagi haru juht. Terroristide baasi hävitamise missioon usaldati 3. ja 10. eriüksuste grupi Roheliste Barettide hoolde. Esmalt rünnati laagrit õhust tiibrakettidega. Sellele järgnes kurdi vabatahtlike sõdurite pešmergide maismaarünnak, mida toetasid Rohelised

Baretid. Terroristid olid end hästi kindlustanud ja nendega peeti mitu päeva vihaseid lahinguid. Võitluse käigus langes 22 pešmergi, kuid märkimist väärib, et surma ei saanud ükski Roheline Barett. Lõpuks pagesid ellujäänud terroristid Iraani suunas. Öiseid lahingmissioone toetasid õhust AC-130-tüüpi pommitajad. Umbes 300 Ansar al-Islami võitlejat tapeti ja nende laagrit vallutades leiti hulgaliselt mürkaineid ja biorelvi.

ÜLAL USA armee ööoptikaga varustatud Rangerid koos oma ründekoeraga 2012. aastal Afganistanis.

SEAL Team 6 sooritas oma kõige ambitsioonikama päästeoperatsiooni 2012. aasta jaanuaris, pärast seda, kui piraadid olid röövinud Somaalias maamiinidest hoidumise koolitust korraldanud USA humanitaartöötaja Jessica Buchanani ja tema Taani kolleegi. Kui piraadid keeldusid 1,5 miljoni dollari suurusest lunarahast ja Buchanani tervis järsult halvenes, otsustati päästeoperatsiooni kasuks. SEAL Team 6 tegi öise Somaalia kohal

VASAKUL Austraalia Commandod 2011. aastal Afganistanis Talibani terroristidega tulevahetust pidamas.

Miks ja Kuidas | 047

SAL ADUSED

ERIÜKSUSED

Viimane abinõu Kuidas eriüksused pantvangikriisi lahendavad? Pariisi Bataclani ja Moskva Dubrovka teatri pantvangikriis näitasid, kui keeruline on tungida terroristide hõivatud hoonesse, nad kahjutuks teha ja pantvangid vabastada. Mõistagi on eriüksuste kasutamine pantvangikriiside lahendamisel viimane abinõu. Läbirääkimised või üksainus täpne snaiprilask võib olukorra edukalt lahendada ilma hoonesse tungimisega kaasnevate ohtudeta. Paraku püüavad terroristid üha sagedamini pommivestide ja valimatu kuulirahega massiliselt inimohvreid tuua. Sellise stsenaariumi puhul on eriüksuste vahetu sekkumine üks väheseid võimalusi.

Lähivõitlus Rünnakule! Mitu meeskonda tungivad hoonesse eri kohtadest, et terroriste segadusse viia ja ülekaalu saavutada.

Tulistatakse poolautomaatrežiimil kahe lasu kaupa. Terroriste hoitakse tule all seni, kuni nad on kahjutuks tehtud.

Pantvangide päästmise taktika ja tehnika Kuidas vabastaks eriüksuse terrorismivastase võitluse meeskond valitsushoonesse suletud pantvangid?

Luuretegevus Rünnaku käigus jälgitakse toimuvat pidevalt koerte, teleskoopritvade külge kinnitatud kaamerate ja UGVde või mikro-UAVdega.

KAS TEADSID?

Ründekoertena kasutatakse eriväljaõppe saanud Saksa lambakoeri ja Belgia malinois’sid, kes varustatakse turvise ja kaameraga.

048 | Miks ja Kuidas

Tehniline seire Tehnilist seiret – pealtkuulamisseadmeid ja soojuskaameraid – kasutatakse nii terroristide kui ka pantvangide asukoha tuvastamiseks.

Sidevahendid Eriüksuslaste ballistilise kiivri küljes on kõrvaklapid, mis võimendavad vaikseid helisid ja vaigistavad laskude ja plahvatuste kõma.

Täpsuslaskurid Rünnakut toetavad täpsuslaskurid, kes on treenitud tulistama üle ründemeeskonna peade või laskma pisargaasipadruneid.

„Bataclani teatrit rünnates tabas üht kilpi rohkem kui 20 AK47 valangut.”

Pantvangide turvamine Pantvangid suunatakse isikute tuvastamiseks ja arstiabi andmiseks eraldi alale, kuni hoonest otsitakse võimalikke lõhkekehi.

Aja võitmiseks kasutatakse kõikvõimalikke vahendeid: pisargaasi, paukgranaate ja stroboskoobina vilkuvat tugevat valgust.

Kohese tegutsemise (IA) plaan See käivitatakse vaid terroristide vaenuliku tegevuse (näiteks mõne pantvangi hukkamise) puhul, et kohese rünnakuga inimelusid päästa.

Häirimisseadmed

Sisenemisviisid Sissetungimise tüüpe on neli: mehaaniline (nt tungraudadega), ballistiline (sh pumppüssidega), termaalne (lõikeriistadega) ja eksplosiivne (lõhkeainetega).

Ballistilised ründekilbid Need kaitsevad eriüksuslasi kuulide eest. Bataclani teatrit rünnates tabas üht kilpi rohkem kui 20 AK47 valangut.

Kaalutletud tegevuse (DA) plaan See võimaldab eriüksuslastel sooritada rünnakut nende endi valitud ajal ja kohas, vähendades riske ja inimohvreid.

VASAKUL Lendurikostüümides, respiraatorite ja MP5-automaatidega terrorismivastase eriüksuse võitlejad.

ÜLAL Terrorismivastase eriüksuse võitlejad valmistuvad Blackhawki helikopterist köiega laskuma.

Miks ja Kuidas | 049

TRANSPORT

E S I M G A R N Ã&#x201E; J N O K V L Ã&#x2022; P

T U A S U L T S I Ã&#x2022; V

HÃ¼briid a

ad v a d uu m s i ,m d e s du n e u du e s i l i og o l o n Teh

SÃ¼ kkiu k

050 | Miks ja Kuidas

u. k k i v ule t i d r po s o t u a

KAS TEADSID?

Boksimeeskond on suuteline F1 autol vahetama rattad ainult kahe sekundiga.

K Virtuaalne kpit

D O T Madal kaaluk

ui vaatad autosporti, siis mida sa näed? Kas kangelaslikke võidusõitjaid juhtimas spetsiaalselt võidusõiduks ehitatud kõrgtehnoloogilisi võistlusautosid või lihtsalt lärmakaid masinaid saastamas planeeti? Loomulikult toetavad F1, Indianapolise 500 miili ja Le Mans’i 24-tunni-sõitude entusiastid esimest väidet, aga samas on ühiskonnas palju ka neid, kes kalduvad teise seisukoha poole. Kuid ilmselt ei tea laiem avalikkus, et autotootjate eesmärgiks pole mitte ainult võitmine, vaid nende jaoks on autosport ka katsepolügooniks uutele tehnoloogiatele. Teedel ja tänavatel liikuvate tavaautode mootorid, vedrustused ja isegi väljanägemine on pärit võidusõidust, kus kompromissitus keskkonnas on katsetatud ideid ja konstruktsioone viimase piirini. Ilma autospordita poleks meil ei tiibu ega spoilereid, turbokompressoreid ega isegi topeltsidureid. Ja kõiki neid tehnoloogilisi arendusi pole tehtud mitte ainult suuremate kiiruste, vaid ka puhtama keskkonna nimel, sest luues efektiivsemaid jõuallikaid, suurendatakse nende ökonoomsust ja see tähendab pikemaid distantse väiksema kütusekuluga. Sellest järkjärgulisest evolutsioonist on meie digitaalsel ajastul saanud tõeline sprint autode võimaluste arendamisel ja seda tehakse ennekõike võidusõiduradadel. Viimastel aastatel oleme olnud hübriidautode hüppelise kasvu tunnistajad meie tänavatel ja see suund pole tekkinud sugugi juhuslikult, sest hübriidautode turu suuremate tegijate hulka

kuuluvad Toyota ja Porsche on viimased viis aastat osalenud sportautode kestvussõidu tipptasemel just hübriidautodega. Seetõttu võime saada aimu tavaautode tulevikusuundadest, heites pilgu praeguse autospordi võistlustehnikale, mis keskendub aina enam hübriidtehnoloogiale ja kus autod mitte ainult ei kuluta, vaid taaskasutavad energiat. Nii sisepõlemis- kui ka elektrimootoritega sõidukid, milles pidurdusel

„Tänapäeva tavaautode tehnoloogia on välja töötatud ja katsetatud autospordis.” tekkinud energia kogutakse ja seejärel taaskasutatakse uue elektrienergia tootmiseks, muutuvad tänavapildis tavapäraseks. Milline on autospordi enda tulevik? See põhineb kindlasti elektrienergial. Sportautode kestvussõidu MM-võistlustel, mille hulka kuulub ka legendaarne Le Mans’i 24-tunni-sõit, nõutakse aina puhtamaid autosid, ja samas on FIA Formula E sari toonud radadele ainult elektri jõul töötavad vormelautod. Vaadates, mis toimub autospordis praegu, saame aimu sellest, milliste tavaautodega me lähitulevikus sõidame.

Indy 500 turbomootoritega vormelautod arendavad kuni 700hobujõulist võimsust.

Le Mans’i 24-tunni-sõitu on korraldatud alates 1923. aastast.

Ka ud ra ad

F1 on aastakümneid olnud autospordi kõige populaarsem võistlussari.

Miks ja Kuidas | 051

TRANSPORT

Vormel 1 vs vormel E Kummast saab tuleviku autospordi tippsari? Need võivad tunduda üsna sarnaste autospordialadena, aga vormel 1 (F1) ja vormel E (FE) erinevad teineteisest väga palju. F1 on aastakümneid kestnud kõige ekstreemsemate üheistmeliste võidusõiduautode globaalne autospordisari. 1950. aastast alates korraldatavas sarjas on kiireimad autod ja mitme autospordifänni põlvkonna poolt austatud legendaarsed võidusõitjad. FE on aga täiesti uus ja enneolematu sari, kus kihutatakse elektriautodega, mis on konstrueeritud energiat kulutama võimalikult säästlikult. Eesmärgiga muuta FE

sari publikule atraktiivseks, on elektrivormelid disainitud F1 autode sarnaseks. Viimastel aastatel on ka F1 sari hakanud omaks võtma rohelist mõtteviisi ja rakendab energia taaskasutussüsteemi. See on muutnud F1 vormelid sisuliselt hübriidautodeks. Alates 2014. aastast kehtestas FIA (F1 sarja katusorganisatsioon) reegli, millega vähendati võistlusautode lubatud kütusekulu kolmandiku võrra. FE võistlused ei kujuta F1 sarjale ohtu ärilises mõttes, sest F1 võidusõidud toimuvad maailma parimatel ringradadel, samal ajal kui FE autod

Hübriidtehnoloogia MP4-X ei kasuta mitte ainult sisepõlemismootorit, vaid ka teisi energialiike, nagu päikeseenergiat ja elektromagnetilist induktsiooni.

Kohanduv aerodünaamika

Suunatud reklaam

Auto aerodünaamika on liikuv ja kohanduv vastavalt erinevatele kiirustele ja aerodünaamilistele jõududele.

MP4-X on kaetud digitaalsete tahvlitega, mis pakuvad reklaami vastavalt vaataja tarbimisharjumustele.

McLareni MP4-Xideeauto Selle järgmise põlvkonna F1 autoga

loodetakse kujundada autospordi tulevikku.

kihutavad televisioonile mitte just kõige atraktiivsematel radadel – inetute barjääridega palistatud konarlikel tänavatel. F1 sarja kasuks räägib ka üks võidusõidu oluline meelelahutuslik aspekt – mootorite müra, sest FE vormelite Scalextricu mänguautode sarnane vingumine ei saa kuidagi vastu F1 jõuallikate lärmakale möllule. Seega on vähetõenäoline, et FE saab peagi endale juhtpositsiooni maailma autospordis, pigem võtavad F1 võistkonnad tulevikus kasutusele ainult elektrienergial toimiva tehnoloogia.

Sõitja abi

Kinnine kokpit

Biotelemeetria jälgib sõitja füüsilist olukorda, sealhulgas vedeliku ja väsimuse taset. Sõidukombinesoon on kerge ja energiat taaskasutav.

Konstrueeritud küll praeguste F1 autode trendide kohaselt, aga sõitja on MP4-X-vormelis kaitstud kinnises kokpitis.

Maaefekt MP4-X-auto juures kasutatakse maaefekti põhimõtet ja suured Venturi tunnelid auto all aitavad seda teepinna külge „imeda”.

Kokpitid: turvalisuse huvides Praeguste F1 autode kokpitid on avatud, mistõttu pealtvaatajad küll näevad sõitjate tegutsemist, aga samas on nende pead avatud kokpitis kaitsetud. Seetõttu on sõitjad suures ohus avarii korral või õhku paisatud autoosade ja prahi puhul. Kurvaks näiteks on 2014. aastal Jules Bianchi traagiliselt lõppenud avarii. Seetõttu on hakanud võistkonnad välja pakkuma ideid ohutuma kokpiti konstrueerimiseks, et kaitsta paremini sõitja pead. Laual on kaks ideed: Mercedese ja Ferrari võistkondade poolt väljapakutud „krooni” hüüdnime saanud konstruktsioon, ja Red Bulli tiimi esitletud tuuleklaasisarnane ekraan. FIA on otsustanud 2017. aastast kasutusele võtta „krooni” variandi, aga tulevikus pole välistatud heakskiidu andmine ka Sõitja pea kaitsetuks jätvad avatud tuuleklaasile. kokpitid võidakse peagi keelustada.

052 | Miks ja Kuidas

KAS TEADSID?

FE sõitjad vahetavad võistluse keskel autot, sest akude energiat ei jagu terveks võistluseks.

Vormel E tulevikuauto Mahindra Racingu ideeauto on pilguheit spordiala tulevikku.

Süsinikkiust kere Mahindra kontseptsioon pakub välja täielikult süsinikkiust ehitatud, seega kergema ja tugevama kere.

Uudne tagaosa Traditsioonilise tagatiiva asemel on välja pakutud uudne aerodünaamiline lahendus.

Kinnine kokpit Kaitseb sõitjat lenduva prahi eest, aga läbipaistev ülaosa jätab vaate vabaks ja lubab ka publikul sõitjat näha.

Vähendatud kõrgus

360kraadine vaateväli Ümber McLareni paigutatud kaamerad saadavad elava pildi kiivrisse, mis annab sõitjale sarnaselt hävituslenduriga 360kraadise vaate auto ümber toimuvast.

Kaetud ratastega autol on väiksem õhutakistus, mis muudab auto kiiremaks.

Vähendatud õhutakistus Täiustamaks surujõudu tekitavat maaefekti vähendavad kaetud rattad õhutakistust, suunates õhuvoolud üle rataste.

Vormel E autod on sedavõrd vaiksed, et sageli mängitakse võistluse taustaks muusikat.

Müra – kas saaste või osa meelelahutusest? Müra on üks autospordi aspekte, mis on jaganud avalikkuse kahte leeri. Võidusõidufännidele on võistlusauto jõuline möirgamine üks autospordi võludest, aga samas peaks autosport vastutama ka liigse mürasaaste eest (rääkimata kuulmiskahjustustest). Seni on jäänud peale fännide seisukoht – pärast turbomootorite kasutusele võtmist 2014. aastal sai F1 sari massiliselt kriitikat nende lahjavõitu heli pärast. Seepärast muudeti 2016. aastaks reeglitega veidi väljalaskesüsteemi ehitust, et kostev müra oleks natuke valjem, aga kõiki huvilisi pole siiski veenda suudetud. Vormel E korraldajad mõtlesid algul isegi võltsmüra peale, millega oleks varjutatud publiku jaoks elektriautode igavat vingumist. Ideest siiski loobuti, aga eks tulevikus paistab, kas fännid õpivad armastama seda kõhedakstegevalt vaikset võidukihutamist sama palju kui lärmakaid F1 autosid.

Turbomootoritega muutus ka F1 võidusõitudele iseloomulik müra.

Miks ja Kuidas | 053

Kaetud rattad

Valdav osa autost pole kõrgem kui rattad ja seetõttu on auto kaalukese märkimisväärselt madalal, mis aitab kurve kiiremini läbida.

TRANSPORT Praeguste sport-prototüüpide kõrgtehnoloogilisi lahendusi võime juba lähitulevikus tavaautodel kohata.

VERSTAPOST 1 1923 – Esimene võistlus

VERSTAPOST 2 1949 – Alternatiivne kütus

Esimese Le Mans’i 24-tunni-sõidu võitsid André Lagache ja Réné Léonard autol Chenard et Walcker.

Vennad Delettrezid osalesid võidusõidul esimese diiselmootoriga autoga.

VERSTAPOST 3 1953 – Ketaspidurid Briti autotootja Jaguar kasutas efektiivsemaks pidurdamiseks esimest korda ketaspidureid ja tänu sellele saavutati võistlusel kaksikvõit.

VERSTAPOST 10 2030 – Võidusõit elektriautodele? Kuna reeglitega lükatakse hübriidautosid aina rohelisema tehnoloogia poole, võib ehk juba 15 aasta pärast näha võistlemas vaid elektri jõul kihutavaid prototüüpe.

VERSTAPOST 9 2016 – Vähima kütusekuluga Võidukarika viis koju Porsche, võites võistluse 7% võrra väiksema kütusekuluga kui aasta varem.

Areng tänu võidusõidule

VERSTAPOST 4 1967 – Slikkrehvid

Le Mans’i võidusõit on aidanud kujundada autondust selliseks, nagu me seda tänapäeval tunneme.

VERSTAPOST 8 2012 – Hübriidi ülemvõim

Michelin kasutas esimest korda slikke ehk kiilasrehve, mis tänu mustri puudumisele pidasid kuival asfaldil paremini.

VERSTAPOST 5 1974 - Turbomootor

Vaid kuus aastat hiljem purustas Audi taas ühe tehnoloogilise barjääri, võites Le Mans’i võistluse esimest korda hübriidautoga R18 e-tron.

Porsche tõi Le Mans’i rajale esimest korda turbomootoriga võistlusauto, mis sama kütusekulu juures tootis rohkem võimsust.

VERSTAPOST 7 2006 – Diisli triumf Audi R10 oli esimene diiselmootoriga varustatud võistlusauto, millega võideti Le Mans’i võidusõit, ja millega läbiti nädalavahetuse jooksul enam kui 6400 kilomeetrit.

VERSTAPOST 6 1998 – Esimesed hübriidid Ameeriklase Don Panozi eestvedamisel konstrueeriti võistlusauto, mis kasutas peale tavamootori elektrimootorit, aga kahjuks ei kvalifitseerinud auto starti.

Le Mans: tehnoloogia katselabor Kuulsaim 24-tunni-sõit on katsepolügooniks järgmise põlvkonna tehnoloogiale. Tõenäoliselt on Le Mans’i 24-tunni-sõit olnud autotootjatele enam kui ükski teine võidusõit tõeliseks katselaboriks, kus töötada välja tavaautodele uusi tehnoloogiaid. Loosungil „võidad pühapäeval, müüd esmaspäeval” on autotootjate jaoks La Sarthe’i kuulsal ringrajal mitu tähendust – ühest küljest turunduslik, aga teisalt viitab see ka uute ideede tõestamisele. Autotootjatele tekkis võimalus kompida tehnika arendamisel piire tänu võistluse traditsioonile lubada starti mitte ainult võidusõiduks kohandatud tavaautosid, vaid ka „puhtalt lehelt” sündinud sport-prototüüpe. Just tänu sellele reeglile oleme viimastel aastatel näinud Le Mans’i 24-tunni-sõidus võitmas esmalt Audi diiselmootoriga autosid ja hiljem ka hübriidenergiat kasutavaid võistlusautosid.

054 | Miks ja Kuidas

Saadud õppetunnid ööpäev läbi kihutamiselt, kus autosid ja uudset tehnoloogiat on katsetatud äärmuslikes tingimustes, on aidanud tootjatel arendada ka tavaautosid. Pole sugugi juhus, et tuhandeid meie teedel-tänavatel vuravaid diiselautosid tootnud Audi domineeris kümmekond aastat Le Mans’i võistlusel diiselautodega, või et Toyota ja Porsche, kelle hübriidautod on tipus sport-prototüüpide LMP1 klassis, kuuluvad ka maailma juhtivate hübriidautode tootjate hulka. Le Mans’i võistlus pole ainult autotootjatele, vaid katsepolügooniks ka kütusefirmadele ja rehvitootjatele. Näiteks Michelini arendustöö võimaldab toota aina efektiivsemaid ja samas ka keskkonnasäästlikumaid rehvisegusid. Kui rehvid on edukad ööpäevasel kihutamisel, kus

üks auto läbib ligi 5200 kilomeetrit, siis suure tõenäosusega sobib kasutatav tehnoloogia ka tavarehvidele.

Kojamehed, nagu pildil oleval 1953. aasta võistlusautol, said tuleristsed Le Mans’is.

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0121 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

CO2 heide 175 g/km. Keskmine kütusekulu 7,7 l/100 km. facebook.com/infoautoford

ford.ee

TRANSPORT

Indy 500: maailma parim võidusõit? See USA võistlus võib uhkustada enam kui saja-aastase ajalooga. Autodest, mis kihutamas nelja kilomeetri pikkusel trekil, pole esmapilgul midagi õppida, kuid tegelikult on Indianapolise 500 nimeline võidusõit – tuntud lihtsalt kui Indy 500 – andnud oma enam kui saja-aastase ajaloo jooksul autondusele hulga uuenduslikke leiutisi. Pärast ringraja valmimist 1909. aastal kutsus selle omanik Carl G. Fisher autotootjaid katsetama autode tippkiirust raja tagasirgel. 1911. aastal aga sündis juba Indy 500 võidusõit, kus võistlejad pidid läbima 200 ringi võimalikult kiiresti. Distantsi pikkus oli 800 kilomeetrit ehk 500 miili, mille järgi võistlus oma nime sai. Juba

esimene võistlus andis autondusele uuendusliku lahenduse, tahavaatepeegli. 1920ndatel aastatel katsetasid erinevad autotootjad, nagu Fiat, Buick ja Mercedes nii ülelaadimist kui ka neliveolisi autosid. Aastate möödudes paranes autode sooritusvõime, aga ka ökonoomsus. Esimene võistleja, kes läbis kogu distantsi kordagi tankimata, oli Cliﬀ Bergere 1941. aastal, kusjuures just sel aastal oli vähendatud mootorite töömahtu ja kütusepaagi mahutavust. Inspireerituna teise maailmasõja aegsetest lennukimootoritest, ilmus 1952. aastal rajale

Indy 500 tulevikuauto

esimene turbomootoriga võistlusauto. 1970. aastatel lisati autodele aerodünaamilise surujõu suurendamiseks antitiivad. Tehnoloogilisel arengul oli siiski ka oma hind, sest Indy 500 võistlusel on seni hukkunud enam kui 50 võidusõitjat. Tänapäevased Indy 500 autod on üsna sarnased F1 autodega, ainult et suuremate jõuallikatega.

Virtuaalne kaassõitja Auto on küll üheistmeline, aga virtuaalne kaassõitja võib ühineda võidusõiduga kaugühenduse abil, kasutades virtuaalset peakomplekti.

Peugeot L500 R Hybrid võib radikaalselt muuta Ameerika tippsarjas kasutatavaid autosid.

Hübriidenergia L500 autol on võimsust kokku 500 hobujõudu, millest 270 hobujõudu annab tavaline bensiinimootor ja mõlemale teljele paigutatud elektrimootoritest lisandub 115 hobujõudu.

Kergekaaluline Hoolimata bensiinimootorist ja kahest elektrimootorist, kaalub L500 vaid tuhat kilogrammi.

056 | Miks ja Kuidas

Madal profiil i-Kokpit Konstrueeritud autos hõljuva kapslina on i-Kokpitis väike rool ja holograafilised näidikud.

Peugeot’ futuristlik võidusõiduauto on vaid meetri kõrgune ning seega on tal väiksem õhutakistus ja madalam kaalukese.

Indy 500 võitja joob tähistamiseks pudeli piima, traditsioonile pani aluse 1936. aasta võitja Louis Meyer.

Ringrajalt tänavale Kümme tavaautode tehnilist lahendust, mis on pärit autospordist.

3 Kas Peugeot L500 R Hybrid on autospordi tulevik?

1 Õhutakistuse vähendamine F1 autode tagatiibadel on klapid, mis avamise korral vähendavad autode õhutakistust ja pakuvad sõitjale parema võimaluse möödasõiduks. Mitmed superautod, nagu Porsche 918 ja McLaren P1, kasutavad sarnast tehnikat.

2 Aerodünaamika Tavaautode voolujooneline väliskuju, mille eesmärk on vähendada õhutakistust, on inspireeritud võistlusautodest.

3 Surujõud F1 autodelt tuttavad tagatiivad leidsid tee tavaautodele 1970ndatel aastatel, pakkudes suurematel kiirustel paremat haakuvust teepinnaga.

4 Hübriidenergia

8 Nupust käivitus

Hübriidautode sisepõlemisja elektrimootorite koostöö on tuttav sportautode kestvussõidust.

Paljud tänapäeva autod käivituvad klassikalise võtme asemel nupule vajutusega ja seegi lahendus võeti esmalt kasutusele võidusõidus säästmaks hinnalisi sekundeid.

5 Energia taaskasutus Hübriid- ja elektriautod taaskasutavad pidurdamisel eralduvat energiat, nagu ka sportautod Le Mans’is.

6 Aktiivvedrustus Pakkumaks sujuvamat sõitu erinevat tüüpi teeoludes, kasutatakse ka tavaautodel aktiivvedrustust.

7 Rehvid Tänu võidusõidurehvide arendamisele on tavaautode rehvid parema pidamisega kuumades oludes ja suurematel kiirustel.

9 Süsinikkiud Nagu F1 autod, mis on valdavalt valmistatud kergest ja vastupidavast süsinikkiust, on ka tavaliste sportautode kered samast materjalist.

10 Jõuülekanne Võistlusautodel 1970ndatel kasutusele võetud poolautomaatsed käigukastid on muutunud igapäevaseks ka sportlike tavaautode juures.

Hübriidtehnoloogia muutub aina igapäevasemaks nii sportautodel, pereautodel kui ka isegi džiipidel.

KAS TEADSID?

Paigaltstardist suudab L500 läbida kilomeetri 19 sekundiga.

Tagatiiba, millega on tänapäeval varustatud peaaegu kõik sportautod, kasutati esimest korda võistlusautodel 1960ndatel aastatel.

Miks ja Kuidas | 057

TRANSPORT

Turbopropellermootorid

Turbopropellermootori õhu sissevõtuava on propellerist palju väiksema diameetriga.

Kas see on laev või lennuk? Tegelikult veidi mõlemat.

Jõusüsteem, mis rebib lennukid maast lahti.

avalises turboreaktiivmootoris surutakse eest sisse imetud õhk kompressoris rootori labade abil kokku ja suunatakse seejärel põlemiskambrisse, kuhu pihustatakse ka kütus. Osa põlemisgaasidest hoiab töös kompressorit, aga valdav osa suunatakse turbiini, kus tekibki reaktiivtõukejõud. Turbopropellermootorites aga on protsess pööratud pea peale, sest enamik tekkinud energiast suunatakse ette turbiini võllile propelleri käitamiseks, ja ainult kümme protsenti tõukejõust saadakse põlemisgaasidest. Kuna propeller on läbimõõdult reaktiivmootorist palju suurem, suunatakse valdav osa selle

tekitatud õhuvoolust turbiinist mööda, mitte sellest läbi. See on efektiivsem väiksematel kiirustel, sest kütust lisatakse vaid osale tõukejõudu tekitavale õhuvoolule. Turbopropellermootoritega lennukid on aeglasemad kui reaktiivlennukid, aga nende ekspluatatsioonikulud on madalamad. Põhiliselt kasutatakse neid kohalikel lennuliinidel. Põhimõtteliselt on ka helikopteritel turbopropellermootorid, aga nendes jõuab energia rootorile läbi keerulisema jõuülekande.

Pilk mootorisse

Kuidas reaktiivturbiin propellerit pööritab?

Propeller Pikad labad pöörlevad üsna aeglaselt, aga tõukavad suurt kogust õhku.

Jõuülekanne

Turbiinivõlli suur pöörlemiskiirus muudetakse jõuülekande abil paremaks pöördemomendiks väiksematel kiirustel.

Tiiburlaev

Kompressor

Eest siseneva õhu pressivad järjestikku asetsevad rootorilabad kokku.

Turbiin

Suure rõhu all olevad põlemisgaasid suunatakse turbiinilabadele, mis panevad pöörlema turbiini võlli.

üdrofoiliks nimetatakse tiiba, mis „lendab” läbi vee, mitte läbi õhu. Kuna vesi on tuhat korda tihedam kui õhk, tekitab hüdrofoil ehk tiib sama kiiruse juures vees palju suurema tõstejõu. Teekonda alustav tiiburlaev ujub vees nagu tavaline laev, aga kiiruse kasvades tõstavad tiivad laevakere veest välja. See vähendab oluliselt veetakistust, mistõttu on see kordades efektiivsem kui veepinnal libisev tavaline laev. Hüdrofoile ehk tiiburlaevu on kahte tüüpi. Kõige lihtsam ja levinuim on V-kujuline hüdrofoil, kus laeva all asetsevad tiivad paiknevad V-kujuliselt. Kiiruse kasvades tõstavad tiivad laeva veest välja, kuni laeva mass ja tõstejõud saavutavad tasakaalu. Selline tiibur on isestabiliseeruv. Alternatiiviks on veealuste tiibadega tiiburlaev. Sellele on lainete mõju väiksem, aga samas on see ebastabiilsem. Seetõttu peab sellise laeva kõrgust vee kohal pidevalt stabiliseerima veealuste tiibade asendiga. Kuna tiiburlaevad ei talu hästi tormiseid tingimusi, kasutatakse neid enim jõgedel ja järvedel.

Tiiburlaev kihutamas Põhjamere kanalil Hollandis.

Veojõud

Valdav osa veojõust tekitab mootori abil pöörlev propeller, mis tõukab õhku tahapoole.

058 | Miks ja Kuidas

Põlemiskamber Lennukikütus pritsitakse kokkusurutud õhuvoolu ja süüdatakse.

Väljalaskesüsteem Väikese osa tõukejõust annavad ka väljalaskesüsteemist väljuvad heitgaasid.

SUBARU OUTBACK,

LOODUD EESTI OLUDESSE + ADVENTURE

VARUSTUSPAKET T NÜÜD VAID

SUBARU OUTBACK

390 €

alates

31 500 €

( TAVAHIN D 20 0 0 € ) Sisaldab: eesmine, tagumine ja külgmised kaitseliistud, rattakoopa laiendid, porikaitsmed ees ja taga, pakiruumi lävepaneel, LED päevalaternad.

Pakiruumi lävepaneel

Tagumine kaitseliist

Külgmised kaitseliistud Eesmine kaitseliist

Porikaitsmed

LED päevalaternad Rattakoopa laiendid

Kõrge kliirens, tõeline nelikvedu, suutlikud boksermootorid ja tippklassi põhivarustus – Subaru Outback on lausa loodud Eesti oludesse. Kuhu iganes Sul plaan on minna, saad sinna turvaliselt ja vaevata, sest nüüd on Outback saadaval stiilse ja ka kõige pöörasemates seiklustes kindlustunnet pakkuva Adventure+ varustuspaketiga. Just nüüd on ka parim aeg uue Outbacki ostuks, kuni oktoobri lõpuni saad Adventure+ paketi supersoodsalt, vaid 390 euroga! Kiirusta, erivarustusega autosid on piiratud koguses. subaru.ee

Kütusekulu 6,1-7,0 l/100 km, CO2 heitmed 159-161 g/km. Hooldused läbisõidul 15000, 30000 ja 45000 km.

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

TRANSPORT

Puksiirauto sisemus Kui oled hädas tühja rehviga või oma auto katusele keeranud, aitavad nemad välja.

elmise sajandi algusaastail kutsuti üks USA mehaanik appi kraavi sõitnud autot välja tirima. Ernest Homes võttis kaasa köied, talid ja abimehed ning kaheksa tundi hiljem sündis leidliku mehe kätetööna ajaloo esimene puksiir – kraana ja plokisüsteemiga varustatud Cadillac. Ka tänapäevased puksiirautod meenutavad tolle kuldsete kätega mehe konstrueeritud süsteemi. Neil on platvorm, mida saab kallutada ja libistada tänavatasandile ning seejärel veetakse elektrilise vintsiga abi vajav auto kaldteele ja sealt puksiirile. Ohutuse eesmärgil fikseeritakse auto rattad kinnitusrihmadega. Suuremate sõidukite, mis ei mahu platvormile, pukseerimiseks

kasutatakse spetsiaalset puksiiri, mille tagaosas asetseb hüdrauliline poom. Abivajava auto esirattad paigutuvad poomi otstes asetsevatesse neljakandilistesse „pesadesse” ja hüdraulika abil tõstetakse auto esiots üles. Avariisse sattunud sõidukit on tihti vaja kas kraavist välja või katuselt ratastele tõsta. Universaalsematel puksiiridel on selle tarvis L-kujulised käpad, mis saab libistada vraki alla ja seda tõsta. Pukseerimiseks vajaliku võimsuse tarvis on puksiirautodel suure töömahuga mootorid. Need on konstrueeritud võimalikult kergekaalulisteks, tegemata seejuures kompromisse vastupidavuses.

„Vajaliku võimsuse tarvis on puksiirautodel suure töömahuga mootorid.” Autokuhi hinnaga 700 000 eurot 5. septembril 2013 toimus Sheppey Crossingi kahetasandilisel ristteel Kenti krahvkonnas Suurbritannia ajaloo suurim maantee-päästeoperatsioon. Kell 7.15 hommikul vallandasid udus kokku põrganud sõidukid ahelavarii, mis kestis ligi kümme minutit. Hukkunuid küll polnud, kuid kaheksa inimest said raskeid vigastusi ja veel 35 vajasid haiglaravi. Kokku osales ahelavariis 130 sõidukit, mis blokeerisid silla kõik neli sõidurida mõlemas suunas. Puksiirautodel kulus üheksa tundi, et tee vrakkidest puhastada. Peaaegu sama suur, saja sõiduki osalusel toimunud ahelavarii leidis 2012. aastal aset USAs Texase osariigi uttu mattunud kiirteel. Kahjuks hukkus selles avariis kaks inimest ja 58 said vigastada. Udu ongi tavaliselt suurte ahelavariide põhjus, sest juhid ei märka seisvat liiklust enne, kui pidurdamiseks on juba liiga hilja.

Udu vähendab nähtavust ja suurendab avariide tõenäosust.

060 | Miks ja Kuidas

Vastukaal Tasakaalustamaks veetava sõiduki raskust on puksiiridel ees raske põrkeraud.

Puksiirid saavad enim väljakutseid kehvades ilmastikuoludes.

KAS TEADSID?

Suurbritannia Autoabi puksiirid saavad väljakutse keskmiselt iga 9 sekundi tagant.

Alati valmis

L-kujulised käpad

Nüüdisaegsetel puksiirautodel on varustus ka keerulisemate situatsioonide tarvis.

Elektriline vints Jõuülekanne on konstrueeritud selliselt, et ka kõige raskemad sõidukid saavad tõstetud.

Kahveltõstukite abil saab külili või katusele kukkunud sõidukid taas ratastele tõsta.

Hüdrauliline tõstuk Tõstepoomi liigutab puksiirauto mootori abil töötav kompressor.

Konks Selle abil saab välja vedada kraavi sõitnud auto või tõmmata auto ratastele.

Tõkised

Tööriistakast Siia on paigutatud kõigi üldisemateks teeäärseteks remonditöödeks vajalikud tööriistad.

Õhuvoolik Tühjenenud rehvide täitmiseks on puksiiridel spetsiaalne kompressor.

Juhtpult Sellest juhitakse vintside ja hüdrauliliste tõstukite tööd. Osa juhtpuldi funktsioone on dubleeritud ka kabiinis.

Tagarattad Pukseeritavate sõidukite raskust aitavat ühtlasemalt jaotada mitu telge ja suured rehvid.

Miks ja Kuidas | 061

©Thinkstock; Illustration by Alex Pang

Abivajava auto esirattad saab fikseerida spetsiaalsete tõkistega.

0 2 P O E T HVID KESKKOND

I T K A F

AO H T A

d i a m i h ä l a . s m i o g i i a r a m d m n o u o l t Õpi ugulasi s

Inimahvid pole pärdikud Kuigi mõlemad on esikloomalised ehk primaadid, elas viimane inimahvide ja pärdikute ühine esivanem umbes 25 miljonit aastat tagasi. Inimahvid on reeglina kogukamad, erinevalt pärdikutest puudub neil saba, aju ja kehamassi suhe on suurem ning nad tuginevad pigem nägemisele kui lõhnatajule. Inimahvidel on ka keerukamad sotsiaalsed struktuurid ja pikem eluiga.

Bonobod on haruldased Bonobod on üks haruldasemaid primaadiliike, kes elab üksnes Kongo Demokraatliku Vabariigi lopsakates vihmametsades. Arvatakse, et looduses on neid alles vähem kui 100 000 isendit, kes on jagunenud käputäie populatsioonide vahel.

062 | Miks ja Kuidas

KAS TEADSID?

Ainsad suured hominiidid, kel on juuksepiir, on inimesed ja orangutanid. Teiste primaatide näod on karvased.

Orangutanid on džungli jaoks loodud

Aju Orangutanide väikeaju, mis juhib kehahoiakut ja liikumist, on suurem kui inimestel ja see aitab neil puult puule liikuda.

Koletise kõhus Suured inimahvid on keskkonnaga suurepäraselt kohanenud ja kõige paremini neist on sellega hakkama saanud võimas orangutan.

Käed ja jalad

Nägemine

Väga pikad ja tugevate lihastega käed ning jalad võimaldavad teha täiuslikke kiikumisliigutusi läbi puuvõrade.

Ettepoole vaatavad silmad annavad orangutanidele hea binokulaarse nägemise, mis võimaldab täpselt hinnata kaugust ja sügavust.

Karvkate Sumatra orangutanide pikk ja kare karvkate on kliimaga kohanemise tõttu õhem kui Borneo liikidel.

Suurus Isane orangutan võib kasvada 1,5 meetri pikkuseks ja kaaluda 120 kilogrammi. Emased on väiksemad, vastavalt umbes 1,2 meetrit ja 45 kilogrammi.

Orangutanid on metsainimesed

Sõrmed ja varbad Sarnaselt inimestega on orangutanidel neli sõrme ja vastanduv pöial. Samasugused on nende varbad.

Malai keeles tähendab orang inimest ja hutan metsa. See kirjeldab orangutani väga täpselt.

Arvestades meie ja suurte inimahvide DNA suurt kattuvust, pole üllatav, et neil loomadel esineb palju inimlikke jooni. Üks muljet avaldavamaid on emotsionaalne intelligentsus. Kuigi loomadele on kerge omistada inimlikke tundeid, väidavad paljud asjatundjad, et suured inimahvid on võimelised välja näitama ja lugema emotsioone inimestega sarnaneval viisil. Šimpansid demonstreerivad käitumisviise, mis seostuvad keeruka kooslusega emotsioonidest, teiste seas rõõmust, kiindumusest, kaastundest, empaatiast, hirmust, meeleheitest ja vihast. Ühe uuringu käigus filmiti vangistatud šimpanse, kelle üks pereliige põdes surmahaigust. Šimpansid suhtusid haigesse looma uskumatu õrnusega ja pärast tema surma järgnes leinaga sarnanev käitumine. Bonobode uurimisel on selgunud, et need inimahvid õpivad oma emotsioone juhtima inimlastega sarnasel viisil, tõlgendades endast kõrgemal seisjate sotsiaalseid

vihjeid. Katse käigus jälgiti kaht rühma: bonobosid, keda olid kasvatanud vanemad, ja neid, kes kasvasid orvuna. Vanemate kasvatatud inimahvid suutsid pärast tülitsemist eluga kiiresti edasi minna, sellal kui orvud olid veel mõnda aega pärast tüli häiritud. Ema kasvatatud inimahvid näitasid rohkete embuste ja füüsilise hoolitsusega üles ka rohkem empaatiat teiste löömingus osalejate suhtes. Šimpansid ja bonobod on üsna altid anduma ka tujutsemisele ja jonnihoogudele, mossitamisele, nuuksumisele, kriimustamisele ja tagumisele, näidates sellega oma vastumeelsust, kui asjad ei suju nende soovi kohaselt. Kuigi gorillad ja orangutanid ei näita emotsioone välja sedavõrd tugevalt nagu šimpansid ja bonobod, ei saa mingil juhul öelda, et nad seda üldse ei tee. Hämmastaval kombel suudavad inimahvid emotsioone välja lugeda isegi inimese näoilmetest.

Gorillasid on täheldatud leinamas oma surnud järeltulijaid.

Miks ja Kuidas | 063

Ka inimahvidel on tunded

KESKKOND

Gorilladel on range sotsiaalne struktuur Uued juhid Kui hõbeselg sureb ega jäta järeltulijat, laguneb emaste kari laiali või ootab, et mõni teine isane nad leiaks ja üle võtaks.

Inimeste ja šimpanside DNAst kattub üle 99% Gorillad, šimpansid, bonobod, orangutanid ja inimesed kuuluvad kõik esikloomaliste ehk primaatide sugukonda, mida nimetatakse inimlasteks ehk hominiidideks. Geneetilise analüüsi alusel on inimesed lähemas suguluses šimpanside ja bonobodega, kelle mõlema DNAst kattub inimese omaga 99,6 protsenti. Gorillade DNA kattub inimese omaga 98 protsendi ja orangutanide oma 97 protsendi ulatuses. Kuigi sarnasus on rabav, on just see 0,4 protsenti lubanud meil evolutsioonilises arengus mööduda nii kiiresti inimahvidest (pidage meeles, et inimese ja äädikakärbse DNA kattub peaaegu 50 protsendi ulatuses!). Inimesed ei pärine ühestki tänapäeval elavast primaadiliigist. Šimpanside, inimeste ja gorillade ühine esivanem tekkis umbes kümme miljonit aastat tagasi. Ligikaudu kuue miljoni aasta eest lahknes sugupuu ja arenesid tänapäeva inimesed ning šimpansid.

Šimpans

Inimahvidel on oma keel Suured inimahvid on häälekas seltskond ja nad kasutavad suhtlemiseks suurt hulka erinevaid helisid, nende seas kriiskeid, huilgeid, röökimist ja ulumist, lisaks veel teisi, vaiksemaid hääli.

064 | Miks ja Kuidas

Igas karjas elab maksimaalselt neli täiskasvanud isast, ülejäänud on emased, noored isased ja lapsed.

Gorillasid on rohkem kui üht liiki

Lahkuvad daamid Emased võivad karjast aeg-ajalt lahkuda, mõnikord järgnedes lahkuvale isasele või liitudes teise karjaga.

Gorillasid on kaht liiki ja mõlemal on omakorda kaks alamliiki. Kõik nad elavad Aafrika troopilises vihmametsas.

Gorillad naeratavad nagu meiegi, aga mitte rõõmu pärast

Inimene

Isased ja emased

Sarnaselt sellega, kuidas inimene näoilmeid hinnates teab, mida tunneb teine inimene, kasutavad gorillad omavaheliseks suhtlemiseks tervet rida näoilmeid koos žestide ja häälitsustega. Üks kõige hõlpsamini äratuntavaid on „mängunägu”. See tähendab avatud suud, aga kaetud hambaid; see ei mõju ähvardavalt ja tähendab „ma võin sind hammustada, aga ei tee seda”. Üks teine nägu sarnaneb inimese naeratusega, kui näha on kõik hambad. Me seostame naeratusi rõõmuga, kuid see tähendab tervitust või kuuluvust. Sarnasel moel peetakse paljastatud hambaid sageli agressiooni märgiks, kuid gorilladel kehtib see vaid siis, kui suu on avali ja valmis hammustama. Kui hambad on kokku surutud, annab see märku alistumisest. Need ilmed kombineeruvad paljude füüsiliste vihjete ja häälitsustega, moodustades keeruka keele.

Üle kogu näo Gorillade erinevad näoilmed on peamine suhtlusvahend karjas.

Hirm Avatud suu ja kallutatud pea võivad tähendada, et gorilla on hirmul. Sageli kaasneb sellega karje, mis annab teistele märku, et aeg on põgeneda.

Gorillad toituvad umbes 200 liiki taimedest. Täiskasvanud isased söövad umbes 30 kilogrammi päevas. Hõbeseljaga isane Domineeriv hõbeseljaga isane kaitseb oma karja võõraste eest. Tal võib olla ka „asetäitja”.

Täiskasvanud isased Kui karja isased saavad suguküpseks, lahkuvad nad ja moodustavad „poissmeeste” rühmad või omaenda karja.

Kõik suured inimahvid magavad pesades ja ehitavad neid keerukate võtete abil, rajades vitsu ja oksi murdes ning painutades endale mugava magamiskoha. Inimahvid teevad igal õhtul uue pesa, sest magavad harva kaks korda järjest samas paigas. Hõbeselg-gorillad teevad pesa alati maapinnale, kuid emased ja noored isased eelistavad magada kõrgemal. Orangutanid, šimpansid ja bonobod näitavad üles samasuguseid pesaehitusoskusi ja valivad välja suured harunemiskohad tugevatel okstel, kuhu ehitavad pesa, mis suudab nende kaalule vastu pidada, seejärel polsterdavad selle väiksemate okste ja lehtedega mõnusamaks. Oma eluajal võib üks šimpans ehitada üle 19 000 pesa!

Karjad Gorillad elavad rühmakaupa ehk karjadena, mille liikmete arv ulatub kahest kolmekümneni.

Orangutan ja tema poeg magavad oma pesas.

Emaste hierarhia Emased võistlevad läheduse pärast hõbeseljale. Nende hierarhia põhineb karjas viibitud aja pikkusel.

Inimahvid teevad magamiseks aseme

Väljakutsed juhile Tavaliselt domineerib vanim ja tugevaim isane, kuid aeg-ajalt seab tema positsiooni ohtu mõni uustulnukas või suguküpseks saanud isane.

Orangutanid on aeglased paljunema

Aju suurus ei tähenda veel kõike

Orangutanid paljunevad inimahvide seas kõige aeglasemalt: nad elavad kuni 45 aastat ja saavad poja iga kaheksa aasta tagant. Noored sõltuvad emadest üle viie aasta.

Gorillad on suuremad kui inimesed, kuid nende ajud on väiksemad – suure aju töös hoidmine on energeetiliselt kulukas, seega tähendab väiksem aju evolutsioonilist kompromissi.

Mänguhoogu sattumise nägu

Rinnale tagumine Isased trummeldavad peopesadega rinnale, et näidata teistele, kui oivalised isendid nad on! See on meheliku uhkuse ülim demonstratsioon.

Kui pooled hambad on paljastatud, tähendab see, et gorilla on intensiivses mänguhoos.

Häiritud olek Kokkusurutud huuled ja kergitatud kulmud võivad tähendada, et gorilla on häiritud. Seda ilmet näitavad sageli pojad, kes on üksi jäetud.

Mängunägu Avatud suu ja kaetud hambad annavad teada, et gorilla on valmis mängima. See on žest, mis ütleb: „Lõbutseme nüüd natuke.”

Võrgutamine Avatud poos, millega kaasnevad turris karvad ja tähtis või enesekindel kõnnak, annab märku isase soovist köita emaste tähelepanu.

Miks ja Kuidas | 065

KAS TEADSID?

KESKKOND

Inimahvid on kõige nutikamad Tööriistade kasutamist on kaua peetud intelligentsuse tunnuseks ja suured inimahvid on looduses ühed nupukamad tööriistakasutajad. Tööriistu võib laias laastus defineerida kui esemeid, mida inimahvid kasutavad ülesande täitmiseks. Need võivad olla „natuurfaktid”– asjad, mida kasutatakse kujul, nagu need leiti – või ka artefaktid, mida on teatud ulatuses modifitseeritud. Näiteks närivad šimpansid mõnikord oksi, enne kui need termiidipesadesse suskavad. Erinevad suurte inimahvide liigid kasutavad tööriistu erineval moel, kuid kõige nutikamate kasutusviiside ja modifikatsioonidega esinevad šimpansid. Gorillad ja orangutanid kasutavad tööriistu harjumuspäraselt; näiteks on gorillad tuntud sellega, et panevad oksi tugedeks või katavad mudast maapinda, et sellel edasi liikuda. Orangutanid kratsivad end okstega ja hangivad nende abil seemneid ning valmistavaid lehtedest isegi uutmoodi pontšosid. Bonobod aga, hoolimata elust sarnases

keskkonnas, kus on saadaval palju tööriistu, ei kipu neid nii tihti kasutama. Kunagi arvati, et selline käitumine on sotsiaalselt õpitav; et ahvinoorukid näevad vanemaid karjaliikmeid tööriistu kasutamas ja omandavad need oskused ka ise. Uued uuringud on näidanud, et selline käitumine paistab olevat kaasasündinud. Kunagi arvati ka seda, et mõned inimahvid õppisid tööriistu kasutama, kopeerides lähikonnas töötanud inimesi, kuid rudimentaarsete tööriistade avastamine 4300 aasta vanusest šimpanside elukohast Elevandiluurannikul viitab teisiti. Need kivihaamrid olid liiga suured, et inimene võinuks neid kasutada, ja neil leidus jälgi pähklitest ja seemnetest, mida šimpansid süüa armastavad. Tööriistade kasutamine varieerub erinevates ahvide kogukondades erinevates regioonides. See on levinum vangistuses peetavate inimahvide seas, kel on katsetamiseks rohkem aega.

Emased bonobod juhivad ühiskonda Erinevalt ülejäänud suurtest inimahvidest elavad bonobod matriarhaalses ühiskonnas. Emased on domineeriv sugupool: nad on võimelised (rahumeelselt) valitsema isaseid, valides ise paarilisi ja võttes endale parimad toidupalad.

Tööriistade kasutamine Suured inimahvid teevad oma elu kergemaks, võttes lihtsad esemed ja kasutades neid eesmärgipäraselt.

Šimpansid Šimpansid kasutavad tööriistu suure hulga ülesannete täitmisel, näiteks püüavad okste abil putukaid ja peavad teritatud odadega jahti. Nad kasutavad isegi „tööriistakaste”, milles on erinevad tööriistad ülesande eri etappide jaoks.

Bonobod Kuigi looduses pole nad teab mis agarad tööriistakasutajad, on vangistuses peetavaid bonobosid kirjeldatud kasutamas varajase kiviaja inimeste toiduotsimistehnikaid. Siin lööb bonobo kiviga pähkleid puruks.

Orangutanid Gorillad Üks esimesi dokumenteeritud juhtumeid gorillade tööriistakasutusest oli emane, kes õngitses pika oksaga midagi veekogu põhjast.

066 | Miks ja Kuidas

Väidetavalt vaatas üks Borneo orangutan pealt, kuidas kohalikud elanikud ahinguga kalastasid, ja hakkas neid jäljendama. Ta ei suutnud küll kala kätte saada, kuid sai ilmselgelt aru kalameeste töövõtetest.

KAS TEADSID?

Šimpansid suudavad kuni sada meetrit joosta kiirusel üle 40 km/h.

Mõni on osav matemaatikas Oleme rääkinud suurte inimahvide tööriistakasutusest, mis viitab väljapaistvale mõttetegevusele. Ent kui see oskus kõrvale jätta, siis kui targad nad on? Väga targad. Inimahvid ei õpi oma kõri ehituse tõttu iialgi rääkima, kuid see ei tähenda, et nad ei saa keelest aru. Koko-nimeline gorilla õppis Ameerikas märgikeeles selgeks rohkem kui tuhat sõna ja suudab neid suhtlemisel kasutada. Bonobo Kanzi õppis mõistma isegi veidi kõneldavat inglise keelt viisil, nagu seda teevad inimlapsed, elades varajasest noorusest alates keelekeskkonnas. On olemas ka orangutane, kes on matemaatikas oivalised; šimpanse, kes on suutnud meeldejätmismängudes alistada oma inimsoost õpetaja, ja bonobosid, kes suudavad rütmis trummi taguda. Ja suurte inimahvide võimete osas on see vaid kriim pealispinnal. Sarnaselt inimestega on igal inimahvil erinevad kognitiivsed võimed. Veel üht paralleeli tõmmates näib, et see on osaliselt tingitud geenidest ja osaliselt sotsiaalsest struktuurist ning keskkonnamõjudest: ikka see igivana vaidlus geenid vs. keskkond.

Inimahvid on hädaohus

Suurte inimahvide elupaigad Aafrika ja Aasia metsades kaovad metsaraie, kaevandamise ja põllumajanduse tõttu väga kiiresti. Need on vaid ühed ohtudest, mis ahvide ellujäämist ähvardavad.

Nad on vihmametsa aednikud Maailma suurimad puude otsas elavad orangutanid levitavad oma lemmiktoiduks olevate viljade seemneid ja aitavad teiste metsaasukate jaoks säilitada metsa ökosüsteemi.

USA-s Iowa osariigis õpetasid Great Ape Trusti treenerid bonobo Kanzile teisigi oskusi, näiteks tuletegemist ja söögivalmistamist.

Bonobod ei sõdi Bonobodel on kentsakalt rahumeelse ja koostööalti liigi maine, eriti võrreldes tülinorijatest sugulaste šimpansidega. Šimpansid võitlevad isekeskis agressiivselt, ent liigikaaslase tapnud bonobo juhtumit pole kordagi täheldatud. Nad kaklevad harva, lahendades mis tahes konflikti pigem seksuaalkäitumise abil. 2013. aasta uuring põhjendas nende rahumeelset elustiili kilpnäärmehormooni kõrgenenud tasemega vanemas eas, ent inimestel ja šimpansidel hakkab sama hormooni tase pärast teismeiga langema.

Bonobosid, keda omal ajal peeti šimpansi „pügmeedest” alamliigiks, tunnistati iseseisva liigina alles 1929. aastal.

Orangutanid: põsekottidega või ilma? Isastel orangutanidel võivad näole kasvada suured padjakesed, mida kutsutakse põsekottideks, aga pole täpselt teada, miks mõnel isasel need tekivad, aga mõnel mitte.

Miks ja Kuidas | 067

KESKKOND

Ookeanihoovuste olemus

Kuld esineb looduses puhtal kujul, seega loetakse seda mineraaliks.

Konveierilint, mis kaitseb ookeanide tervist. ookeani kohal põhjustab päikese soojus tuuli ning need tekitavad erinevaid pinnahoovusi. Maakera pöörlemise tagajärjel moodustavad need keerlevaid hoovusi, mis pöörlevad põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Hoovused on ookeani ökosüsteemidele üliolulised. Enamik mereelustikust elab veepinna lähedal, kus toitained saaksid varsti otsa, kui hoovused ookeanipõhjast uusi varusid üles ei kergitaks. Samal ajal varustavad allapoole suunatud hoovused süvamereasukaid eluks hädavajaliku hapnikurikka pinnaveega.

Hoovuste ringmäng

Miks on kvarts mineraal, aga graniit kivim?

Kõik Maa ookeanihoovused on seotud üheks pööriste jadaks.

Ekvatoriaalhoovused Põhja- ja Lõunaekvatoriaalhoovus kannavad sooja vett läände, ekvatoriaalsed vastuhoovused aga viivad osa sooja vett ida poole.

Golfi hoovus Golfi hoovus toob Kariibi merelt sooja vett Lääne-Euroopasse. Kanaari hoovus viib külma vett tagasi läände.

California hoovus

Benguela hoovus

Loode-Kanadast pärit külm vesi toob California rannikule sellele iseloomuliku rannikuudu.

Külm vesi hoovab Lõuna-Aafrikast mööda põhja poole, soojeneb üles ja naaseb Brasiilia hoovusena.

068 | Miks ja Kuidas

Norra hoovus Osa sooja vett eraldub Golfi hoovusest ja tõrjub külma vett tagasi, Gröönimaast mööda.

Antarktika ringhoovus See on Lõunamerel valitsev hoovus, mis tiirleb ümber Antarktika läänest itta. See tekitab mõningaid maailmamere suuremaid torme.

Kivimid, mineraalid ja elemendid

Lõunapassaathoovus See hoovab Antarktika ringhoovusest põhja poole ja ühineb seal Lääne-Austraalia hoovusega.

Elemendid on aatomite kogumid, mis moodustavad teatud aine. Iga element koosneb aatomitest, mille tuumas on kindel arv prootoneid. Näiteks raua aatomites on 26 prootonit ja kamakas puhast rauamaaki koosneb tervenisti sellise struktuuriga aatomitest. Erinevad elemendid võivad üksteisega reageerides keemilisi ühendeid moodustada ja mõni neist moodustab kristalle, kus aatomid paiknevad korrastatud kristallvõres. Mineraalid on tahked looduses esinevad kristallid, mis on anorgaanilised (neid ei tooda elusorganismid). Sool on mineraal, sest see koosneb omavahel liitunud naatriumi- ja klooriaatomitest. Kuid suhkur pole mineraal – ehkki sel on kristalli struktuur, on see orgaaniline aine, kuna seda toodavad taimed. Kivim on segu ühest või mitmest mineraalist, mis moodustavad tahke kogumi. Näiteks graniit on kivim, mis koosneb peamiselt kahest mineraalist: kvartsist ja leelispäevakivist. Kivimitel pole keemilist valemit nagu mineraalidel ja neid liigitatakse tekkeviisi järgi kolme rühma: tard-, sette- ja moondekivimiteks. Tardkivimid tekivad tarduvast magmast, settekivimid tekivad aja jooksul kuhjunud setetest ja moondekivimid moodustuvad siis, kui neisse kahte rühma kuuluvad kivimid kõrge temperatuuri või rõhu tõttu moonduvad.

ui Antarktise rannikul moodustub jää, muutub merevesi selle ümber soolasemaks, sest vesi külmub ära ja sool jääb järele. Lisandunud sool teeb ülejäänud merevee tihedamaks, nii et see vajub mööda mandrilava serva alla ja valgub ookeani põhjas aeglaselt laiali. Allapoole vajuva vee asemele peab kusagilt lisa tulema, nii et see tekitab pinnahoovuse, mis tõmbab põhja poolt soojemat vett ligi. Seda nimetatakse termohaliinseks tsirkulatsiooniks (kreekakeelsetest vastetest veele ja soolale) ning see on süvaveehoovuste peamine põhjus. Kuid

KAS TEADSID?

Täiskasvanud eeselpingviin sukeldub kalu ja kalmaare püüdes kuni 450 korda päevas.

Eeselpingviini eluring Antarktise rannakaljudel kostab tillukeste oranžide jalakeste padinat.

le Antarktika poolsaare vänderdades kogunevad eeselpingviinid igaaastaseks paaritumiseks. Seda kevadist rituaali sooritavad nad juba kolmeaastasest peale, tavaliselt ühe ja sama partneriga. Need truud ja hoolitsevad merelinnud sõlmivad püsisuhteid ja erinevalt teistest, rändavatest pingviiniliikidest, ei lähe nad terve aasta jooksul pesitsusalast kaugele. Vanemad kasvatavad lapsi üheskoos ning hauduvad mune ja valvavad tibusid kordamööda, sellal kui teised püüavad kalu, kalmaare ja krilli. Nad sukelduvad kuni 200 meetri

sügavusele ja aeglustavad oma pulssi 80–100 löögilt minutis 20 löögile minutis, et jääda vee alla kuni seitsmeks minutiks. Tänu voolujoonelisele torpeedokujulisele kehale sööstavad nad läbi vee kuni 36 kilomeetrit tunnis – kiiremini kui ükski teine pingviin. Tänu rekordilisele kiirusele ja sellele, et nad jahivad saaki koloonia lähedal, saavad eeselpingviinide tibud sagedamini süüa ning arvatavasti sünnib neil just seetõttu igal aastal kaks poega, mitte üks nagu enamikul pingviiniliikidel. Allpool näete, kuidas vanemad nende elule parima võimaliku alguse annavad ...

Munemine

4 nädalat enne haudumist

Koorumine 0–28 päeva

Sõimefaas

Esimese kuu vältel jahivad vanemad kordamööda rannikuvetes toitu, samal ajal kui teised valvavad tibusid kiskjate eest.

Emane muneb kaks muna ja vanemad hauvad neid kordamööda. Munade komplekti ehk kurna hoitakse pesas mõnusa 30–36 kraadi juures.

Pesitsemine

Nüüd on tibud küllalt suured, et lahkuda pesast ja koguneda „sõimedesse”, kui vanemad saaki jahivad. Nad heidavad udusulestiku maha ja kasvatavad endale kattesuled.

6 nädalat enne munemist

Vanemad ehitavad üheskoos kivikestest, rohust, pulkadest ja sulgedest ümmarguse pesa. Tihti tülitsetakse suuremate kivide ja kõige kaitstumate kohtade nimel.

Iga-aastane sulgimine Pesitsusajal jäävad täiskasvanud pingviinid kõhnaks ja nende suled saavad kahjustada. Niipea kui tibud on pesast lahkunud, suunduvad täiskasvanud nädalateks merele, kus koguvad iga-aastase sulgimiseni rasva.

Paaritumine 3 aastat

Igal kevadel kogunevad eeselpingviinid väikestesse kolooniatesse ja ehitavad kivikestest pesi. Nad saavad suguküpseks kolmeaastasena ja paljud paarituvad igal aastal sama partneriga.

Ujuma õppimine 70–80 päeva

70 päeva vanuses hakkavad tibud meres käima, kuid erinevalt teistest pingviiniliikidest ei hülga nad kohe kolooniat. Vanemad toidavad neid veel nädal aega, kuni nad ujuma õpivad.

Noorlind 1–2 aastat

Tavaliselt jäävad eeselpingviinid kogu aastaks pesitsusalale, kuid mõni neist on rännanud koguni Austraaliasse ja Uus-Meremaale.

Miks ja Kuidas | 069

KOSMOS

Tõelised „TÄHESÕDADE”

planeedid Kummaliste maailmade leidmiseks pole tarvis rännata kaugetesse galaktikatesse.

MIMAS

„TÄHESÕDADE” MAAILM: SURMATÄHT

See Saturni kuu meenutab „Tähesõdade” planeetide hävitusrelva. „Tähesõdade” universumis muutis Surmatähe kurikuulsaks selle nõgu, mis koondas planeetide hävitamiseks mõeldud laserkiirt. Kui see kujutluspilt sulle külmavärinaid toob, hoia eemale Saturni kuust Mimasest. Seda ilmestavad niigi ohtrad pinnakraatrid, kuid sarnasuse Surmatähega loob eelkõige Herscheli kraater, mis sai 1789. aastal nime oma avastaja William Herscheli järgi. Kraatri läbimõõt on 130 kilomeetrit ja selle keskmes asub pinnast kuni kaheksa kilomeetri kõrgusele ulatuv tipp. Mimase teeb eriliseks asjaolu, et see 396kilomeetrise läbimõõduga kuu on teadaolevalt väikseim taevakeha, mille ümmargune kuju on tingitud gravitatsioonist. Seda näib vähe, kuid ikkagi on Minas Surmatähest ligi kaks korda suurem.

Ehitame ise Surmatähe

Herscheli kraater annab Mimasele kõhedusttekitava sarnasuse Surmatähega.

070 | Miks ja Kuidas

Miks mitte ehitada oma planeet? Pennsylvania Lehigh’ ülikooli majandustudengid arvutasid välja selle maksumuse. See pole odav lõbu – nende hinnangul kuluks 150kilomeetrise läbimõõduga esimese Surmatähe ehitamiseks summa, mis on umbes 13 000 korda suurem, kui on kogu maailma sisemajanduse kogutoodang (SKT). Selleks oleks vaja

633 400 triljonit eurot ja ehitamine võtaks aega 833 315 aastat. Positiivse külje pealt võib aga mainida seda, et Maal leiduks piisavalt rauda ka kahe miljardi Surmatähe ehitamiseks. Ent kuna arvatakse, et mõnes asteroidis leidub ohtralt metalle, sh rauda, oleks odavam kasutada Maa ressursside asemel hoopis nende omi.

KAS TEADSID?

Particle problems

2015. aastal avastati planeet, mis tiirleb ümber nelja tähe. Tatooine taevas oli kõigest kaks päikest.

KEPLER-16B

COROT-7B

Esimene mitme päikesega maailm.

Vihase võitluse tanner.

Kes meist ei mäletaks stseeni filmist „Uus lootus”, milles Luke Skywalker vaatab Tatooine taevasse, kus säravad kaks päikest? Meie pärismaailma vaste sellele on Kepler-16b, esimene leitud planeet, mis tiirleb ümber mitme päikese. See 2011. aastal avastatud planeet siiski

Kui sa oled üks neid, kes mäletab „Tähesõdade” sarja õnnetut kolmandat osa „Sithi kättemaks”, meenub sulle ka Obi-Wan Kenobi ja Anakin Skywalkeri võitlus filmi lõpus, mis leidis aset Mustafari laavamaailmas. Kui sa mingil põhjusel põled soovist seda ise läbi mängida, soovitame sul ette võtta rännak planeedile COROT-

„TÄHESÕDADE” MAAILM: MUSTAFAR

„TÄHESÕDADE” MAAILM: TATOOINE

muus osas Tatooine’iga ei sarnane, sest see on ilmselt gaasiline hiidplaneet, mille pinnatemperatuur jääb kaugele alla nulli. Kui sa seal ellu jääksid, näeksid taevas kahte tähte, üks teisest kõvasti väiksem. Planeedil kulub nende mõlema ümber tiiru tegemiseks 229 päeva.

Nüüdseks on teada mitu ümber kahe tähe tiirlevat planeeti.

7b. See 2010. aastal avastatud planeet tiirleb ümber oma tähe väga väikesel orbiidil perioodiga kõigest 20 tundi. Selle tulemusel on planeedi pinnatemperatuur kuni 2000 °C. 1,58 Maa suurune COROT-7b on üks pisemaid avastatud planeete, kuid selle pind pole eluks just ülemäära sobilik.

Tõenäoliselt on COROT-7b meile teada olevate eluvormide jaoks sobimatu.

EKSOKUUD

„TÄHESÕDADE” MAAILM: ENDOR

Need on kindlasti olemas, me lihtsalt ei näe neid veel. Meie Päikesesüsteemis on kaheksast planeedist kuuel kuud. Loogiline on arvata, et ka eksoplaneetidel võiksid olla kuud ning täpselt nagu „Tähesõdade” Endor, võiksid ka need olla eluks kõlblikud. Endor, see metsaga kaetud filmikuu tiirleb ümber hiidplaneedi ja on elupaigaks vastuoluliselt armsatele Ewokitele. Astronoomid usuvad, et ka päris eksokuudelt tasuks otsida elu, kuid probleemiks on praegu see, et meil on keeruline neid näha. Meie vaatlusviisid on üsna piiratud ja seni, kuni paremad kosmoseteleskoobid pole veel tööd alustanud, peame leppima vaid filmiga, milles Ewokid löövad neist palju enam arenenud vastase armeed.

Eksokuude otsinguil

2014. aastal teatasid astronoomid esimese eksokuu avastamisest.

„Nagu „Tähesõdade” Endor, võiksid ka eksokuud olla elukõlbulikud.” 2. Vähe valgust Eksokuid ei saa veel leida transiidimeetodil, sest planeedid on selleks liiga tuhmid.

1. Transiit Planeetide leidmiseks jälgitakse tähe valguse ajutist vähenemist, kui planeet sellest möödub.

4. Avastamine

3. Mikroläätseefekt Selle asemel otsitakse eksokuu gravitatsioonist tingitud väikesi muutusi planeedi orbiidis.

Just nii avastasid astronoomid 2014. aastal planeedi MOA-2011-BLG-262 võimaliku eksokuu, kuid see võis olla ka hoopis teise tähe gravitatsiooni mõju.

Miks ja Kuidas | 071

KOSMOS Selle planeedi tähe mass on meie Päikese omast viis korda väiksem.

OGLE-2005-BLG-390LB „TÄHESÕDADE” MAAILM: HOTH

Kellele kuumalt, kellele külmalt, väga külmalt. Sel eksoplaneedil pole just kõige meeldejäävam nimi, kuid see-eest meenutab see „Tähesõdade” kõige kuulsamat planeeti – jäist Hothi. See 2005. aastal avastatud planeet on seni kõige kaugem, asudes Maast 21 500 valgusaasta kaugusel suunaga Linnutee keskme poole. Planeedi orbiit

oma tähe ümber jääks Päikesesüsteemiga võrreldes kuhugi Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele ning seetõttu valitsevad seal jäised temperatuurid. Selle Maast viis korda suurema massiga planeedi pinnatemperatuur arvatakse olevat umbes –220 °C.

KEPLER-22B

Kepler-22b pinnal

„TÄHESÕDADE” MAAILM: KAMINO

Muutuv orbiit võis sulatada planeedi pinda katnud jää.

Kauge veemaailm või hiiglaslik gaasikera? Mäletate Kaminot? See oli filmis „Kloonide rünnak” vesine maailm, kuhu Obi-Wan reisis ja kus ta avastas klooniarmee kesk mäslevaid laineid ja pidevat vihmasadu. Kuigi Kepler-22b kohta pole veel palju teada, võib see olla sarnane. See 2011. aastal leitud nn super-Maa on meie Maast 2,4 korda suurem ning esmalt peeti seda meie planeediga sarnaseks. Edasised uuringud annavad siiski alust arvata, et seda võib katta täielikult ookean, kuid teiste arvates võib see olla hoopis gaasiline planeet. Planeet asub eluks sobivas vööndis ja seega, kui see pole gaasiline, võib seal leiduda vett. Kepler-22b oli üks esimesi leitud planeete, mis asub eluks sobivas vööndis.

072 | Miks ja Kuidas

Aasta Kepleri 289päevane aasta on lähedane Maa aastale.

Ookean Kunagine jäine pind võib olla sulanud planeeti katvaks ookeaniks.

Temperatuur Planeedi pinnatemperatuuriks arvatakse olevat 22 °C.

KAS TEADSID?

Particle problems

Kepler-70b on avastatutest üks kuumemaid planeete, selle pinnatemperatuur on 6870 °C.

Super-Maad Mõnda planeeti kutsutakse nn super-Maaks. Millisteks need jagunevad?

Kivine Super-Maad, mis tiirlevad tähe lähedal, nt CORT-7b, on tõenäoliselt elutud kivised maailmad.

KEPLER-452B

„TÄHESÕDADE” MAAILM: CORUSCANT

Kas see maailm sobiks planeedisuuruseks pealinnaks?

Veemaailm Need jäised super-Maad, mis nihkuvad tähele lähemale nagu Kepler-22b, võivad muutuda tervet planeeti hõlmava ookeaniga maailmaks.

HIIDPLANEEDID

Eluvöönd Mõned super-Maad võivad tiirelda elu tekkeks sobilikus vööndis, kus on võimalik nii maa kui ka vedelas olekus vee olemasolu.

„Tähesõdades” oli Coruscant impeeriumi keskpunkt, tervet planeeti hõlmav hiiglaslik linn. Kui kosmoses leidub teisi eluvorme, siis sobiks Kepler-452b nende asukohaks päris hästi. See Kepleri kosmoseteleskoobi abil 2015. aastal avastatud planeet tiirleb ümber tähe, mis on 1,5 miljardit aastat Päikesest vanem. See võiks olla andnud võimaluse elul areneda märksa kauem. Oluline on ka see, et planeet asub oma tähe eluvööndis, kus vesi saab olla vedelas olekus. Seal, kus on vett, võib olla ka elu. Ent see planeet on Maast 60% suurem ning isegi kui seal on elu, ei oska me ette kujutada, milline see olla võiks.

„TÄHESÕDADE” MAAILM: BESPIN

Paljud neist tuhandetest seni avastatud planeetidest on gaasilised hiidplaneedid. Ka meie Päikesesüsteemi kaugemad planeedid kuuluvad sellesse kategooriasse. Neil on väga paks atmosfäär ja planeet koosneb peamiselt gaasidest, näiteks vesinikust ja heeliumist. Rangelt võttes puudub planeedil pind sootuks, on vaid väike kivine tuum, mida katavad vedelas olekus gaasid, nii et toetuda pole seal õigupoolest millelegi. Kui suudaksid selles atmosfääris ellu jääda, siis nagu Bespinilgi, elaksid sa pideva pilvkatte keskel. On välja pakutud, et need oleksid head kohad, kust „kaevandada” vajalikke gaase nagu heelium-3 ja vesinik. Hiidplaneet Jupiter on meie Päikesesüsteemi suurim planeet.

Kepler-452b võiks olla planeet, kus õitseb arenenud tsivilisatsioon.

„Kui kosmoses leidub teisi eluvorme, sobiks Kepler-452b nende asukohaks päris hästi.” Miks ja Kuidas | 073

Kas neis maailmades võib leiduda hõljuvaid linnu?

KOSMOS

Kui kaugele me näeme? V Avasta kaugeimad objektid, mida saab öötaevas palja silmaga näha.

õiks arvata, et universumi uurimiseks on vaja teleskoopi, aga kui leiad koha, kus taevas on piisavalt pime ja mis on valgusreostusest vaba, saad ka palja silmaga universumi imesid avastada – vähemalt meie galaktika piires. Iga täht, mida taevas näed, on osa Linnuteest. Ainsad Linnutee-välised objektid, mida sa näha

saad, on Andromeeda galaktika, Magellani pilved ja Messier 33 ehk Kolmnurga galaktika. Seega on kaugeim silmaga nähtav objekt Maast 2,7 miljoni valgusaasta kaugusel. Arvestades seda, kui palju tähti öötaevas on, võib tunduda üllatav, et peaaegu need kõik asuvad meie galaktikas, kuid just see annabki aimu, kui mõõtmatult suur kosmos

tegelikult on – ainuüksi meie galaktikas on hinnanguliselt sada miljardit tähte. Teised galaktikad on meist liiga kaugel, et paljale silmale kätte paista, nende uurimiseks on tarvis Hubble’itaolisi teleskoope. Meie galaktikas on kaugeim silmaga nähtav täht tõenäoliselt V762 Cas, mis asub enam kui 16 000 valgusaasta kaugusel.

Kaugeim nähtav täht V762 Cas

16 000

valgusaastat Kuu

Päike

miljonit km

385 000

150

Kaugeim nähtav planeet Uraan

Kaugeim nähtav galaktika Messier 33

miljardit km

miljonit valgusaastat

2,86

Kuidas saada astronaudiks?

Mida on vaja selleks, et NASA või ESA sind kosmosesse saadaks?

ui soovid saada astronaudiks, pead sellele pühenduma juba varasest noorusest ja soovitavalt sündima õiges kohas. NASA astronaudiks saamiseks pead sa olema esmalt keskmist kasvu (pikkusega 1,49 kuni 1,93 meetrit) USA kodanik. Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad inseneriteaduses, bioloogias, reaalteadustes või matemaatikas ning loomulikult tuleb läbida NASA füüsiliste katsete test. Kui soovid saada piloodiks või missioonijuhiks, pead CVsse lisama veel mõne rea. Kasvupiirang on veelgi rangem – 1,58 kuni 1,91 meetrit – ning sul peab olema seljataga vähemalt tuhat lennutundi. Missioonile võid pääseda ka, olles spetsialist või ekspert mõnes kindlas valdkonnas. Sellisel moel saavad NASA missioonile minna ka välisriikide kodanikud. Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) nõudmised on sarnased, kuid eelnev lennukogemus pole nii oluline. Vanusepiirang on siiski 37 aastat, nii et ära kandideerimisega viivita.

074 | Miks ja Kuidas

2,7

Astronaudiks on raske saada, kuid pingutus on seda väärt.

Elu meie planeedil

Rännak Maa sünnihetkest tänasesse päeva ja edasi tulevikku. Tekib Kuu.

mineviku, oleviku ja tuleviku võtmesündmused.

3,4 miljardit a tagasi 4 kuni 3,8 miljardit a tagasi

4,6 miljardit a tagasi

Minevik Tulevik

Vulkaanilise aktiivsuse lakkamine viib planeedi jahtumiseni, tekib nn lumepalli-Maa.

Maad pommitavad ohtrad asteroidid ja komeedid. See on suur hilise pommitamise ajastu.

Kui kaua on inimene olemas olnud? Suures plaanis on inimese ajalugu väga-väga lühike. Kui kogu Maa ajaloo saaks kokku suruda ühte aastasse, oleks inimkond eksisteerinud vähem kui pool tundi! Selle üsna lühikese aja jooksul oleme suutnud vallutada enamiku planeedist ja hakanud uurima ka teisi maailmu. Ent kui me lähitulevikus ei kinnita kanda teistel planeetidel, ootab meidki tõenäoliselt dinosauruste saatus. Massiline väljasuremine tabab meid varem või hiljem ja paljude asjatundjate arvates peaksime oma liigi jätkumise tagamiseks koloniseerima Kuu ja Marsi ning ehk liikuma veel kaugemale.

Tekib fotosüntees, mikroorganismid kasutavad päikesevalgusest saadud energiat suhkrumolekulide loomiseks.

Maa pind jaguneb hiiglaslikeks laamadeks, alguse saab laamade tektoonika. Esimese 3,5 miljardit a tagasi Tekib vanim teadaolev eluvorm, mandri nimeks on kokkuleppeliselt Ur. ainuraksed mikroorganismid. Pole teada, kas elu saab alguse merepõhjas, avavees või maal.

500 miljonit a tagasi

535 miljonit a tagasi

Mõni loom kolib kuivale maale. Esimesed arvatakse olevat kahepaiksed lülijalgsed, mis on evolutsiooniliseks vahelüliks putukate ja vähilaadsete vahel.

250 miljonit a tagasi Liikide massilise väljasuremise järel ilmuvad dinosaurused, kes valitsevad planeeti järgmised 200 miljonit aastat.

Andromeeda galaktika Päikese temperatuur tõuseb põrkub Linnuteega. Pole sel määral, et valdav osa teada, kuidas see täpselt Maa pinnast on kuivanud Päikesesüsteemi mõjutab, kõrbeks. Järgmise paari kuid vähemalt on öötaevas miljardi aasta jooksul näha suurejoonelist surevad ka viimased Maa vaatemängu. suuremad elusorganismid, jäävad putukad ja bakterid.

Päike on ära kulutanud oma vesinikuvarud ja võib paisudes Maa kas endasse neelata või orbiidilt eemale tõugata.

2,4 miljardit a tagasi Bakterid hakkavad tootma eluks vajalikku hapnikku, millest saab Maa atmosfääri osa. See on edasise elu arenemiseks hädavajalik.

2 miljardit a tagasi Tekivad eukarüoodid, organismid, mille rakkudel on tuum, mitokondrid ja membraanid.

1,5 miljardit a tagasi

4 miljardi a pärast 500 miljoni a pärast

5 miljardi a pärast

3 miljardit a tagasi

Kambriumi ajastu toob kaasa elurikkuse plahvatusliku kasvu. Kõigest 25 miljoni aasta jooksul tekivad kõik peamised elusolendite rühmad. Elurikkuse tõusu põhjus pole teada, kuid sellele võis kaasa aidata koorikloomade parem kivistumine.

65 miljonit a tagasi Kriidi-Tertsiaari väljasuremine: kui asteroid Maad tabab, kaovad dinosaurused koos pterosauruste ja meres elavate hiidroomajatega. Nüüd võtavad planeedi üle imetajad.

Eukarüoodid jagunevad kolme rühma, millest viimaks tekivad vastavalt taimed, seened ja loomad.

650 miljonit a tagasi Tekib esimene keerukam eluvorm, milleks on tõenäoliselt meduus.

900 miljonit a tagasi Tekivad hulkraksed organismid. Nende täpne tekkeprotsess pole teada. Võib-olla aitaks selle avastamine meil otsida elu ka teistest maailmadest.

60 miljonit a tagasi

7 miljonit a tagasi

Aasia kuumades ja niisketes vihmametsades tekivad esimesed primaadid.

Välja ilmub esimene inimese eellane, kelleks on Sahelanthropus tchadensis.

100 000 a pärast

2000 a pärast

Tõenäoliselt on mõni supervulkaan või suur asteroid hävitanud suurema osa elust Maal, sh inimkonna.

Gröönimaa jääkate sulab, merepinna tase kõikjal maailmas tõuseb järsult.

Tänapäev

200 000 a tagasi Pärast pikka ootamist astub areenile esimene inimene (Homo sapiens). 200 000 aastaga vallutab inimene maailma kõik nurgad.

1 triljoni a pärast

100 kvintiljoni a pärast

Hiljemalt selleks ajaks lõpetab Päike kiirgamise ja muutub külmaks mustaks kääbustäheks.

Maa tiirlemine hääbub ja planeet langeb Päikesesse – mis iganes neist kummastki siis alles on.

Kustuvad universumi viimasedki tähed.

Maa ajatelg Meie koduplaneedi

Maa tekib koos ülejäänud Päikesesüsteemiga, kui Päikest ümbritsev gaas ja tolm koguneb klompideks.

2,3 miljardit a tagasi

4,5 miljardit aastat tagasi

075 | Miks ja Kuidas

KOSMOS

Kosmoselaevade võimete piirid Heidame pilgu Euroopa Kosmoseagentuuri kõrgtehnoloogilisse testimiskeskusse.

uroopa Kosmoseagentuur (ESA) koondab ühiste kosmoseuuringute nimel 20 riiki ja agentuuri suurim labor asub Hollandi läänerannikul Noordwijkis. Euroopa Kosmoseuuringute ja -tehnoloogia keskus (ESTEC) on kõrgtehnoloogiline keskus, mis vastutab selle eest, et kõik kosmosesõidukid ja nende last oleks üleslennutamiseks sobilikud. Kosmosesse jõudmine on keeruline ülesanne. Kosmoselaevad peavad vastu pidama tohutule kiirusele, temperatuurile ja vibratsioonile. Need satuvad õhuta ruumi, neid tabab kaaluta olek ja neid pommitab pidev kiirgus, nii et enne, kui kosmoselaevad sellisesse armutusse keskkonda saata, peab ESA veenduma, et need on selleks valmis. ESTECis töötab enam kui 2500 inimest, kes kavandavad uusi missioone, töötavad välja uut tehnoloogiat ja kontrollivad igat kosmoselaeva enne selle starti. Kõik uued asjad tuleb üle kontrollida ja testida ning keskuse varustus võimaldab avakosmose tingimusi võimalikult tõetruult jäljendada. Testimiskeskus on loodud spetsiaalselt sellisena, et kosmoselaeva saaks liigutada ühelt alalt teisele, viies niimoodi läbi järjestikusi lennukõlbulikkuse teste. Kõik ruumid on eraldatud õhulüüsidega, mis tagavad kosmoselaeva saastumise vältimise kogu testimisperioodi jooksul. Keskuse laboreis kosmoselaeva varustust raputatakse, keerutatakse, pommitatakse helilainetega, kiiritatakse ja viiakse vaakumkambrisse. Iga ruum on mõeldud stardiprotsessi ja kosmoselennu mõne aspekti testimiseks. Näiteks akustikakeskus on sisuliselt nagu tohutu valjuhääldi, mis põrutab satelliite sama tugeva heliga, kui neile stardi ajal osaks saab. Järgmiseks võidakse testitavad seadmed jätta näiteks mitmeks nädalaks kosmoses valitsevate temperatuuride kätte. Samal ajal kui kosmoselaeva ja selle komponente testitakse, kogutakse sadade andurite abil jooksvalt andmeid ja analüüsitakse neid. Alles siis, kui kõik komponendid on läbinud testimiskeskuse rangemadki testid, tunnistatakse kosmoselaev kõlbulikuks ohtlikku kosmoseretke ette võtma.

076 | Miks ja Kuidas

Suur kosmosesimulaator See suur vaakumkamber imiteerib kosmoses valitsevaid tingimusi, siin kosmoselaeva kiiritatakse ja külmutatakse väga madalal temperatuuril.

Testimiskeskus Laborite võrgustik võimaldab kosmoselaeva enne kosmosesse saatmist igakülgselt testida.

Elektromagnetilise ühilduvuse labor Need ruumid on kaitstud välise kiirguse eest, võimaldades niimoodi testida kosmoselaeva enda kiirgusemissiooni.

Käimas on ESA atmosfääri naasmise sõiduki IXV (Intermediate eXperimental Vehicle) vibratsioonitest.

Hüdrauliline raputi See HYDRAks kutsutav raputi võimaldab jäljendada suure maavärinaga kaasnevat rappumist.

Particle problems

Tagamaks rangete testide jaoks vajalikku stabiilsust, ulatub ESTECi hoonete vundament 25 meetri sügavusele.

Pehmed kiilseinad neelavad heli ja raadiosignaale ning tekitavad kajavaba ruumi.

Andmetöötlus Vibromootorid Nende abil allutatakse kosmoselaev samasugusele vibratsioonile, nagu tekib stardi ajal.

Kõrvalasuvad ruumid võimaldavad andmeid jooksvalt analüüsida ja testimisprotsessi kiirendada.

Lasti testimise polügoon Siin saab testida satelliite ja muud lasti tingimustes, mis vastavad orbiidil valitsevaile oludele.

Viidud viimase piirini Testimiskeskus on varustatud muljet avaldava arsenaliga, mis võimaldab kosmoselaeva ja lasti testida viimase detailini. Spetsiaalsed masinad kaaluvad ja mõõdavad testitavaid seadmeid ning määravad nende raskuskeskme ja inertsimomendi. See aitab tagada, et kõik oleks tasakaalus ka siis, kui kosmoselaev lennul pöörlema hakkab. Elektrilised raputid panevad seadmed proovile intensiivse starti jäljendava vibratsiooniga, raskema varustuse jaoks on aga hüdrauliline raputi. Akustikakeskuses LEAF pommitatakse satelliite kuni 156 detsibellini ulatuva heliga veendumaks, et need ka pärast üleslennutamist korralikult funktsioneerivad. Kõige muljet avaldavam on siiski suur kosmosesimulaator LSS (Large Space Simulator), mis tekitab avakosmosele lähedase keskkonna koos jäise temperatuuri ja Päikeselt lähtuva kiirguse jäljendamisega. Kogu testimisaja vältel koguvad tundlikud andurid kosmoselaeva käitumise kohta teavet ja nii saab tagada, et kõik oleks päris lennuks valmis.

Õhulüüs

Faraday puur

Kogu keskus on väliskeskkonnast eraldatud ja seda hoitakse kosmoselaevade kahjustamise vältimiseks puhtana.

Seintes, põrandais ja lagedes on elektrit juhtiv metall, mis varjestab ruume välise kiirguse eest.

Large European Acoustic Facility LEAF ehk ESA akustikakeskus on helikindel amortisaatoritel ruum, milles testitakse kosmosesõidukeid stardil tekkiva müra suhtes.

Herscheli kosmoseteleskoop akustikakeskuses LEAF.

Helikindlad seinad Helikambri seinad on poole meetri paksusest terasbetoonist, mis aitab summutada tekkivat müra.

KAS TEADSID?

Miks ja Kuidas | 077

AJALUGU

Hauatagune elu muistses Egiptuses Lugu allilma jumalatest, rituaalidest ja deemonitest.

078 | Miks ja Kuidas

Ligi 4000 aastat oli Cheopsi püramiid Gizas kõige kõrgem inimkäte loodud rajatis maa peal.

aid üksikud kultuurid peale muistsete egiptlaste oma suudavad tekitada sedavõrd suurt uudishimu ja pelgust. Tsivilisatsioon, mis tärkas Niiluse kallastel umbkaudu aastal 3000 eKr, oli üks maailma võimsamaid. Kuigi suurem osa Egiptusest moodustas asustuskõlbmatu kõrbe tühermaa, oli jõgi elu allikas, toites maapinda ja niisutades põllukultuure. Jõgi andis elu ühiskonnale, mille põllumeeste, arstide, ehitajate ja sõdurite saavutused ning leiutised olid võimsamad kõigist sinnamaale nähtutest. Nad lõid varajase kirjasüsteemi, hakkasid esimeste seas tegelema teadusega ning nende kunst pani aluse renessansiaegsete meistrite töödele. Ent muistsete egiptlaste saavutusi mäletatakse kõige enam hiiglaslike püramiidide ja jõledate mumifitseerimisrituaalide järgi. Surm oli tööstusharu ja pealegi õitsev. Selle ühiskonna tugisammas oli religioon, mis korraldas kõiki inimeste elu tahke. Egiptlased uskusid, et on olemas palju jumalaid, kellest igaühel alates sõjajumalannast Sehmetist kuni Niiluse jumala Hapini, kes tõi igal aastal üleujutused, oli täita oma kindel roll. Ent vahest tähtsaim element muistsete egiptlaste religioonis oli usk teispoolsusesse. Kui inimene suri, arvati, et tema hing elab edasi, ent ainult juhul, kui see läbib edukalt allilma. Esmalt pidi hing võitlema deemonite ja väravavalvuritega, siis jõudis see Surnutekohtu saali, kus pidi tõestama, et väärib igavest rahu. Need, kes katse läbisid, võisid jätkata oma teed Pillirooväljadele, mis oli maapealse elu taevane peegeldus. Need, kes Surnutekohust ei läbinud, jäid igavesti rahututeks hingedeks purgatooriumis, mis oli hullem kui surm ise. Selliste uskumuste tõttu valmistusid muistsed egiptlased kogu oma elu jooksul reisiks allilma. See ei tähendanud üksnes igal võimalusel pattudest hoidumist, vaid ka kindlustamist, et füüsilisel kehal oleks koht, kus puhata ja et sel oleks kaasas kõik asjad, mida hing hauataguses elus toimetulekuks vajab. Jõukad egiptlased kulutasid aastaid, et ehitada endale hauakamber, mis oli sageli peenem ja kaunim kui nende kodud ning täidetud hindamatute aaretega. Muistses Egiptuses oli surm tõepoolest üks suur seiklus.

„Jõukad egiptlased kulutasid aastaid, et ehitada endale hauakamber, mis oli sageli peenem kui nende kodud.”

Püramiidid ja hauakambrid Muistsete egiptlaste kuningriigi alguspäevil maeti vaaraod ja teised rikkad ühiskonnaliikmed mastabadesse. Need olid lameda katuse ja kaldus seintega nelinurksed ehitised, mis aitasid hauda kaitsta hulkuvate loomade ja varaste eest. Ent Kolmanda dünastia ajal tuli arhitekt Imhotepile idee laduda suur hulk mastabasid üksteise otsa ja püstitada sel moel palju

kõrgem ehitis, mis koosneks paljudest „astmetest”. See pidi toimima trepina, mis võimaldaks lahkunutel tõusta otse taevasse. Esimest neist hakati nimetama Džoseri astmikpüramiidiks ja see ehitati umbes aastal 2680 eKr. Järgmise paarisaja aasta jooksul said püramiidid tavalisteks vaaraode matmispaikadeks ning viimaks ehitati nende küljed siledana, mitte

astmelistena. Kuningad ja kuningannad võistlesid, kes ehitab endale kõrgeima ja uhkeima mälestusmärgi, ent sel oli oma hind. Püramiidide püstitamiseks läks tarvis tohutut kogust kive ja tööjõukuludest pole mõtet rääkidagi. Need olid ka kerge saak hauaröövlitele. Seitsmenda dünastia ajaks oli saanud palju tavalisemaks komme matta vaaraod sügavale kaljusse raiutud hauakambritesse.

Egiptlaste esimene püramiid, mille ehitas vaarao Džoser, on 60 meetri kõrgune.

Nephthys Anubise ema Nephthys oli surnute ja ka valitseva vaarao kaitsejumal.

Surnuteraamat Nii suure hulga deemonite, koletiste ja väravavalvurite puhul, kellega hingel tuli allilmas rinda pista, kulus alati marjaks ära maagiline loits või paar. Surnuteraamat oli matusetekst, mida kasutati alates Uue kuningriigi algusest (umbes aastal 1550 eKr) ja sisaldas loitse, mis aitasid inimest tema teekonnal teise ilma. Surnuteraamatu soetamist said endale lubada ainult rikkad, sest see tuli

spetsiaalselt tellida ja seda kirjutas ning illustreeris hulk kirjatundjaid. Seejärel asetati raamat lahkunu kirstu või hauakambrisse ja tsitaadid sellest tekstist raiuti seintesse, sarkofaagidesse ja amulettidesse, millega muumia varustati. Igal loitsul oli erinev eesmärk. Mõni aitas surnutel erinevaid jumalaid ära tunda, mõni jällegi kaitses neid kurjade jõudude eest või andis võimu neid ümbritseva maailma üle.

KAS TEADSID?

Surnuteraamatu loits number 17 aitab lahkunul ära tunda jumal Atumi.

Miks ja Kuidas | 079

AJALUGU

Muumia valmistamine Palsameerimisprotsess oli pikk ja võigas, kuid muistsete egiptlaste arvates oli seda vaja teha, et hing ellu jääks. Igavese elu saavutamisel polnud võtmeks pelgalt hinge säilitamine. Muistsed egiptlased uskusid, et hingel on ellujäämiseks tarvis korrapäraselt kehasse naasta ja seetõttu oli vaja keha tervena säilitada. Nad uskusid ka seda, et lahkunu peab meenutama elavat inimest nii palju kui võimalik, et hing oma füüsilise keha ära tunneks. Algselt saavutati see surnukeha matmisega kõrbesse, kus kuum liiv keha kuivatas ja lagunemist pidurdas. Ent aja jooksul arendasid egiptlased välja kunstliku säilitusmeetodi, mis võimaldas nende maistel jäänustel säilida aastatuhandeid. Seda nimetatakse mumifitseerimiseks. Esimesed muumiad dateeritakse aastasse 2600 eKr, kuid mumifitseerimise kõige tõhusamat ja tuntumat meetodit ei loodud enne kui umbkaudu aastal 1550 eKr. Protsess sisaldas lahkunu siseorganite eemaldamist, keha kuivatamist ja seejärel kogu surnukeha mähkimist linastesse sidemetesse. Kõik see võttis aega umbes 70 päeva ja oli erakordselt kulukas, mistõttu said palsameerimist endale lubada vaid väga rikkad inimesed. Vaesemad perekonnad võisid kasutada teist palsameerimismeetodit, mille puhul siseelundid vedeldati seedripuuõliga ja nõrutati läbi päraku välja ning seejärel asetati keha natroninimelise soolasegu sisse, mis seda kuivatas. Tänu kuumale kliimale sooritati palsameerimine niipea kui võimalik pärast surma. Esmalt viidi surnukeha ibu’sse, mis tähendas „puhastamise kohta” – tavaliselt oli selleks telk Niiluse lähedal. Selles „puhastati” keha vee ja palmiõli abil, mis märkis lahkunu uuestisündi ja aitas kauem püsida keha magusal lõhnal. Seejärel viidi keha per nefer’isse, teise telki, kus see palsameeriti. Seda protseduuri viisid läbi ainult väljaõppinud preestrid ja palsameerijate juhti tunti kui „seda, kes valitseb üle jumalate maja”. Tema sümboliseeris palsameerimise ja surnute jumalat Anubist ning kandis oma tähtsuse rõhutamiseks sageli šaakalimaski; just tema vastutas keha mähkimise ja religioossete riituste eest lahkunu juures – see oli sama tähtis element palsameerimisprotsessis nagu keha füüsiline säilitamine. Tänu muistsete egiptlaste nupukusele võime me praegu vaadata otsa meestele, naistele ja lastele, kes näevad välja peaaegu samasugused kui 3000 aasta eest.

080 | Miks ja Kuidas

Teejuht algajale

Puhasta Enne, kui palsameerima hakata, tuleb keha puhastada Niiluse vee ja palmiviinaga.

Kui järgid neid lihtsaid juhiseid, valmistad muumia, mis kestab terve igaviku.

1. samm Pese keha Surnukeha pesemine sümboliseerib uuestisündi, millega lahkunu siirdub järgmisesse ellu.

Eemalda siseelundid Tee keha vasakusse külge sisselõige ja eemalda kopsud, maks, sisikond ja magu.

Kougi aju välja Aju ei peeta oluliseks, see kougitakse või nõrutatakse nina kaudu välja ja visatakse minema.

2. samm Muistsed egiptlased kummardasid kasse ja seega mumifitseeriti pärast surma nemadki.

Säilita süda Süda jäetakse kehasse, sest seda peetakse mõistuse asukohaks ja hauataguses elus vajalikuks.

Anubis

Šaakal-jumal Anubis oli surnuaedade valvur ja palsameerimise jumal.

KAS TEADSID?

Paljud loomamuumiad on osutunud tühjadeks „võltsinguteks”, mida mõni palsameerija suure kasuga müüs.

5. samm Mähi Kogu keha mähkimiseks kasutati linaseid sidemeid, liimina toimis vedel vaik.

Õlita

Maat

Aususe ja õigluse jumalannana oli Maati ülesanne teha kindlaks, kas hing väärib hauatagust elu või mitte.

4. samm

Surnukeha määriti õlidega sisse, et nahk püsiks elastne.

Palveta Preester loeb surnu kohal palveid ja loitse, et hoida eemal kurjad vaimud.

Täida kuivtäidisega

Säilita

Surnukeha pestakse puhtaks ja natron kaabitakse välja. Seejärel topitakse keha täis saepuru, vürtse ja linast kangast.

3. samm

Siseelundid pestakse puhtaks, topitakse natronit täis ja seejärel asetatakse kanoopidesse.

Kuivata Soola sisemus Keha topitakse täis natronit, erilist soola, mis imab niiskuse endasse.

Järgmiseks kaetakse kogu keha üleni natroniga ja jäetakse 40 päevaks kuivama. See muumia, mis on näitusel Louvre’is, on mehest, kes elas Ptolemaiose perioodil (305–30 eKr).

Miks ja Kuidas | 081

AJALUGU

Matused ja hauad

Egiptlased lahkusid maisest elust koos kõigi koduste mugavustega. Kaua aega enne oma surma ehitasid rikkad egiptlased endale hauakambrid ja kuhjasid need täis asju, mida võis hauataguses elus vaja minna. Lauad ja toolid, kaarikud, ehted ja mumifitseeritud lemmikloomad garanteerisid, et hing saab kõik, mida ihkab. Toit oli teises ilmas sama oluline nagu selleski ja seega pandi surnule kaasa hiiglaslikud kogused veini, puuvilju ja teravilja. Hauakambrisse maeti isegi liha, mis oli roiskumise vältimiseks sageli soolatud või mumifitseeritud. Kõige kehvemal juhul võis toidu ka seinale maalida – muistsete egiptlaste uskumuse kohaselt olid kujutised surnute riigis sama söödavad kui füüsiline toit. Hauakambrisse asetati ka ušebtid. Need olid

väikesed kujukesed, mis valmistati sageli savist, puidust või kivist ja mille ülesanne oli olla teispoolsuses isanda teenriteks. Mõne inimese juurde maeti neid üks või kaks, ent mõne puhul – näiteks koos vaarao Taharqaga – üle tuhande. Vaesemate egiptlaste hauakambrid polnud nii kaunid ning need, kes kuulusid ühiskonna põhjakihti, mässiti lihtsalt kangasse ja maeti kõrbesse koos igapäevaste esemetega, näiteks keedupoti ja ehk ka mõne relvaga. Ent tseremoonia sai osaks igaühele, rikkale ja vaesele, sest seda peeti vajalikuks, et lahkunu hing jõuaks allilma. Rikastele egiptlastele korraldati uhked matused, mille jooksul kanti surnukeha

Vaarao matusetalitus

leinajate ja tantsijate rongkäigus hauakambrisse. Selles osales ka kaks nutunaist, kelle ülesandeks oli valjuhäälne leinamine. Nagu kinnitas muistsete egiptlaste religioon, siis mida suurem paistis lein, seda paremini läks hingel Surnutekohtu ees. Hauakambri juures viis preester läbi suu avamise tseremoonia, mille käigus muumia tõsteti püsti ja vastu tema suud suruti tseremoniaalne noatera. See andis talle võime hauataguses elus hingata, rääkida ja süüa. Seda korrati silmade ja jäsemete juures, et hing saaks näha ja liikuda. Seejärel tõsteti kirst sarkofaagi, asetati oma kohale ohvriannid, loeti palved ja hauakamber pitseeriti kinni.

Lahkunuga sarnanev surimask kindlustab, et hing oskab oma keha ära tunda.

Matuserongkäik

Kirstud

Leinajate protsessioon kannab kirstu ja hauapanuseid hauakambrini. Mõni leinaja on palgatud kogu tseremoonia kestel valjuhäälselt itkema.

Muumia asetatakse maalitud kartonaažist kasti, mis asub omakorda kirstu sees.

Sarkofaag

Teeme suu lahti

Loitsuga suletud

Kirst asetatakse sarkofaagi – alabastrist kasti, mis peab pakkuma lisakaitset.

Hauakambris viib preester läbi suu avamise tseremoonia, mis võimaldab lahkunul teispoolsuses hingata ja rääkida.

Nii sarkofaag kui ka hauakamber pitseeritakse kinni ja seejärel lausub preester kaitseloitsu, mida tuntakse vaaraode needuse nime all.

Tutanhamoni meteoriitsest rauast pistoda

082 | Miks ja Kuidas

Jumal Osiris, keda kujutati mumifitseeritud vaaraona, valitses hauataguse elu üle.

Surimask

Keerukas ärasaatmine valmistas keha ette elavate ja surnute riigi jaoks.

Juunis teatasid teadlased, et Tutanhamoni hauakambrist Howard Carteri leitud pistoda materjaliks osutus meteoriitne raud. See terariist oli arheolooge hämmastanud juba aastakümneid, sest sepised

Osiris

olid muistses Egiptuses haruldased ja metall polnud roostetanud. Röntgenfluorestsents-spektroskoopia abil tehti kindlaks materjali keemiline koostis. Kõrge niklisisaldus ja koobalti

olemasolu „viitavad tugevalt maavälisele päritolule” ja sarnases vahekorras leiti neid elemente meteoriidist, mis kukkus Tutanhamoni eluajal või enne seda alla 240 kilomeetrit Alexandriast läänes.

Rauast terariist (paremal) on arvatavasti valmistatud meteoriitsest rauast.

KAS TEADSID? Tutanhamoni hauakambrid sisaldasid ka tema surnult sündinud kaksikute tütarde muumiaid.

Anubis Palsameerimise jumal osales tseremoonial ja juhatas hingi hauatagusesse ellu.

Kaalumine Kui süda kaalus sama palju nagu sulg, jätkas lahkunu hing teekonda hauatagusesse ellu.

Osiris Tseremoonia toimus surnute ja hauataguse elu jumala Osirise ning 42 jumalast koosneva kohtu ees.

Süda

Tõesulg

Kui lahkunu süda oli pahategude tõttu raske, neelas selle alla krokodilldeemon Ammut.

Lahkunu süda kaaluti jumalanna Maati sulega, mis esindas tõde ja õiglust.

Tee hauatagusesse ellu Endale taevas koha kindlustamine osutus arvatust raskemaks. küsimustele, et too võiks läbida katse ka juhul, kui pole läbinisti süütu. Järgmisena suundus hing südame kaalumise tseremooniale. Seda juhtis allilma peajumal Osiris. Egiptlased uskusid, et südamesse on talletunud kõik lahkunu eluajal tehtud teod ja selle vastukaalul oli jumalanna Maati sulg, mille abil tehti kindlaks, kui vaga inimene lahkunu oli. Kui Isis kaalukausid püsisid Koos oma õe Nepthysega tasakaalus, võttis Osiris hinge kaitses Isis hauatagusesse ellu vastu. Kui surnuid ja oli ka süda oli sulest raskem, visati laste kaitsejumalanna. see krokodillile-deemonile Ammutile ja hing heideti pimedusse, kus see kunagi rahu ei saanud. Mõistagi võis surnu alati abi otsida oma usaldusväärsest raamatust. Loitsu number 30B lausumine võis takistada südant reetmast oma sünget minevikku. Need, kel oli piisavalt õnne, et kindlustada endale koht hauataguses elus, kogesid Pilliroovälja oivalisust. Surnule anti maatükk, mida kaasa pandud ušabtide abil harida, ja tulevik täis igavest rahu.

Egiptlased maeti koos oma maise varaga, kaasa arvatud voodite ja kaarikutega.

Allilmas pidi hing võitlema hiidmadude ja teiste koletistega.

Miks ja Kuidas | 083

Ükski hauakambrite peale kulutatud varandus ega loitsude päheõppimiseks läinud aeg ei võinud muistsele egiptlasele tagada kohta teispoolsuses. Esmalt pidi hing võitu saama allilma takistustest ja deemonitest ning seejärel astuma südame kaalumise tseremoonial jumalate kohtu ette. Ainult kõige väärikamad hinged võisid jätkata teekonda Pillirooväljale, kus nad elasid naudingute keskel terve igaviku. Muistsed egiptlased uskusid, et kui inimene maha maetakse, lahkub hing tema kehast ja laskub allilma (duat). Seal peab hing läbima 12 väravat, millest igaüht valvab erinev jumal, kelle hing peab ära tundma ja nimetama. See võib kõlada lihtsalt, kuid allilmas leidub ka koletisi, deemoneid ja tulejärvi, millega toime tulla. Surnuteraamat sisaldas nimekirja loitsudest, mis pidid aitama hingel nende raskustega hakkama saada. Edu korral läks hing edasi Surnutekohtu saali, kus pidi 42 jumala ees tõestama, et väärib igavest elu. Surnuteraamat aitas hingel leida õigeid vastuseid jumalate

AJUTRUST Teadmistejanu ei kustu kunagi ...

MEIE EKSPERDID

Kes vastavad küsimustele sel kuul? Laura Mears

Laura lõpetas biomeditsiini erialal Londoni King’s College’i ja kaitses Cambridge’is magistrikraadi. Ta jättis labori sinnapaika, et teha karjääri teaduse populariseerimise alal.

Alexandra Cheung Alex lõpetas Nottinghami ülikooli ja kaitses magistrikraadi Londoni Imperial College’is. Ta on töötanud mitmes prestiižses asutuses, sh CERNis, Londoni teadusmuuseumis ja füüsikainstituudis.

Tom Lean Tom töötab teadusajaloolasena Briti raamatukogus suuliste ajalooprojektide kallal. Hiljuti avaldas ta oma raamatu „Electronic Dreams: How 1980s Britain Learned To Love The Home Computer”.

Shanna Freeman

Uuele tehnoloogiale vaatamata peab enamik rongijuhte ise teadma, millal pidurdama hakata.

Kuidas teavad rongijuhid, millal pidurdada? Ben Grey n Et kiirrongidel võib peatumisteekond kesta mitu kilomeetrit, tuleb pidurdama hakata ammu enne jaama jõudmist. Mõni kõrgtehnoloogiline rong ütleb juhile, millal aeglustama hakata, kuid üldiselt õpivad juhid oma marsruudid selgeks ja teavad ise, millal

Shanna ütleb enda kohta, et teab õige pisut õige paljudest erinevatest asjadest. Nii see läheb, kui kirjutad kõiksugu asjadest, alates kosmoselendudest kuni juustuvalmistamiseni. Shanna leiab, et mälumängudel osaledes lõikab ta oma tööst tublisti kasu.

Mida teeb kilpnääre? Liam Whitehead n Kilpnääre reguleerib organismis mitut

Luis Villazon Luis lõpetas ülikooli reaalajatöötluse erialal ja kaitses Oxfordis magistrikraadi zooloogina. Ta ehitab aurupungimasinaid ja elektroonilisi seadmeid ning tema teadus-, tehnika- ja loodusartikleid on avaldatud üle maailma.

084 | Miks ja Kuidas

pidurdama hakata. Kui rong aeglaselt jaama sõidab, näitavad märgid ja tähised juhile täpselt, kus ta peab lõplikult seisma jääma. Kui rong peatuste vahel sõidab, käsivad valgusfooridega sarnanevad teeäärsed signaalid juhil peatuda, kui eesseisval teelõigul on takistusi. TL

Kilpnääre asub otse hingetoru ees.

funktsiooni, vallandades vereringesse hormoone, mis mõjutavad ainevahetust, kasvu ja arengut ning kehatemperatuuri. Need hormoonid toimivad keemiliste sõnumitoojatena, kes jagavad teiste kehaosade rakkudele juhiseid. Ajuripats reguleerib omakorda kilpnääret, et see toodaks hormoone õiges koguses. Kilpnäärme üle- või alatalitlus võib põhjustada väga erinevaid probleeme. Näiteks hüpotüroosi puhul toodetakse hormoone liiga vähe, mistõttu elundid jäävad loiuks, südametöö ja seedimine aeglustuvad ning tekivad sellised sümptomid nagu väsimus ja depressioon. AC

WWW.HOWITWORKSDAILY.COM

Need kanada lagled säästavad pikaks rännuteeks energiat.

Miks lendavad haned kolmnurgas? Mark White n Haned lendavad kolmnurgas peamiselt kahel põhjusel. Teadlased on linnuparvesid jälgides avastanud, et sellises asetuses lendamine lihtsustab hanedel suhtlemist ja üksteise

jälgimist. Samuti aitab see neil pikal rännuteel jõudu säästa. Haned ei lenda mitte sirgete rividena, vaid igaüks paikneb enda taga lendavast linnust pisut kõrgemal. Nõnda on igal linnul tihedalt eelmise sabas püsides kergem

ning haned vahetavad pidevalt juhtpositsiooni. Teadlased on avastanud sedagi, et kolmnurgas on lindude pulss aeglasem kui üksi lennates. SF

Miks lõpetati linnamüüride rajamine? Ethan James n Linnamüüre ehitati elanike kaitseks ja

Elanikkonna kasvades valgusid inimesed teisele poole vanu linnamüüre.

vahipidamiseks. Neist oli tuhandete aastate vältel kasu, ent relvastuse arenedes ja lennunduse tekkides muutus nende kaitserajatiste ületamine lihtsamaks. Ka linnade rahvaarv kasvas ning üha ebapraktilisem oli neid kõiki füüsilise tõkke varjus kinni hoida. Aga ehkki enamik asulaid tänapäeval end müüriga ei varja, pole inimkond päriselt lõpetanud nende ehitamist. Pidevalt valvatavad piiritõkked ohjeldavad inimeste liikumist ühest riigist teise, müüridega tähistatakse tarastatud kogukondi ning konfliktsetes piirkondades püstitatakse müüre vaenupoolte eraldamiseks. LM

Mis pulber katab liblikate tiibu? Emily Hale n Nii päeva- kui ka ööliblikate tiivad on kaetud pulberja ainega, mis on tegelikult moondunud karvad ehk soomused. Soomuste peamine mõte on väljanägemist kujundada, sest nendest oleneb tiibade muster ja värv. Siiski võivad need aidata liblikail reguleerida ka kehatemperatuuri – tumedad värvid neelavad paremini valgust – või kiskjate eest varjata. Lisaks võivad need aidata liblikail lennates õhuvoole suunata. Tõenäoliselt ei tee mõne soomuse kaotus liblikat lennuvõimetuks, kuid siiski ei maksa nende tiibu katsuda, sest need on väga haprad ja võivad kergesti viga saada. SF

WWW.HOWITWORKSDAILY.COM

Nende mustade liblikate tiibadel olevad soomused aitavad neil päikesekiiri neelates sooja hoida.

Miks ja Kuidas | 085

AJUTRUST PÕNEVAD

NASA kosmoselaev Cassini kasutab Titaanist möödumiseks pii-ülekandeks nimetatavat tehnikat.

FAKTID Kui sügavale saab inimene abivahenditeta sukelduda?

Ülemaailmse sukeldujate organisatsiooni AIDA andmeil püstitas uusmeremaalane William Trubridge 2010. aastal ilma akvalangi, lestade ja köiteta sukeldumises maailmarekordiks 101 meetrit. LV

Mis on pii ja kuidas seda tavaelus kasutatakse? Jo Ellis n Pi (π) on kreeka tähestiku 16. täht ja sellega tähistatakse ringi pindala ja ümbermõõdu arvutamiseks kasutatavat konstanti. Pii võrdub ringjoone pikkuse ja diameetri jagatisega ning selle ligikaudne väärtus on 3,1415.

Tänapäeval rakendatakse piid väga erinevates valdkondades, sh ehituses, kvantfüüsikas ja koguni tordikaunistamises! Ka NASA kasutab seda mitmel moel: alates kosmoselaeva kütusepaagi suuruse väljaarvestamisest kuni asteroidide koostise tuvastamiseni nende tiheduse põhjal. AC

Kopsud õhku täis, ja põhja!

Kas Maci arvutid nakatuvad viirustesse? Ka Apple’i arvutid võivad viirustesse nakatuda, kuid selle tõenäosus on väike. Esiteks on nende tarkvara vähem haavatav ja teiseks on neile tehtud vähem viirusi kui Windowsi kasutavatele arvutitele. TL

Ilmastikunähtusi tekitavad Päike, veeringe ja Maa atmosfäär.

Apple’i arvutid on viiruste vastu kaitstumad.

Kas naised on „rööprapsimises” tõesti meestest üle?

See oleneb olukorrast. Mehed suudavad võib-olla suurema ülesannete hulgaga korraga tegelda, kuid naised eristavad paremini asjade tähtsust ja viivad sagedamini kõik lõpule. SF

Mis kujundab ilma? Zoe Smith n Meie ilma kujundavad Päikese toimel atmosfääri ebaühtlane soojenemine, veeringe ja meie atmosfäär ise. Päikeseenergia käivitab veeringe, lõputu tsükli, mille käigus vesi aurustub ja kerkib atmosfääri, moodustab seal pilvi ning naaseb Maale sademete kujul (vihma, lume, rahe või lörtsina). Vahetult maapinna kohal õhku soojendades tekitab Päike ka tuuli. Kui see soe õhk üles kerkib, liigub atmosfäärist selle asemele jahedam õhk. Atmosfäär pole mitte üksnes ilmastikunähtuste

086 | Miks ja Kuidas

näitelava, vaid see reguleerib ka ise Päikese äärmuslikke temperatuure. Õhurõhu muutused atmosfääris mõjutavad seda, milliseks meie ilm kujuneb. Õhumolekulide kihid suruvad kõiki alumisi kihte madalamale ning tekitavad seeläbi kõrg- ja madalrõhkkondi. Atmosfääris tekkiv madal õhurõhk toob kaasa sademeid, sest õhk kerkib aeglaselt ja tõstab üles veeaurud, mis moodustavad pilvi. Kõrge rõhuga õhk takistab aeglaselt allapoole vajudes ja laiali levides pilvede moodustumist ning teeb taeva selgeks. SF

Naised teavad, mis on olulisem, ja viivad oma töö lõpule.

AJUTRUST

Miks kummitallaga kingad puitpõrandal kriuksuvad?

Siledal pinnal kõndides võivad kingad hõõrdumise tõttu valjusti kriuksuda.

Amy Brooke n Kriuksumist, mis tekib

Miks me kuumas vees ei higista?

Kuum vesi paneb higistama.

Terri Eldridge n Me higistame küll kuumas vees ja õigupoolest higistame kogu aeg, ehkki me ei pruugi seda märgata. Liiga kuuma veega vanni või duši alla minnes oled ehk märganud, et su pea või muud veest välja jäävad kehaosad tunduvad higised. Kuid tegelikult higistavad ka su veealused kehaosad. Kuna vesi uhab higi minema, ei saa see nahalt aurustuda ja selle abil keha jahutada. Teisisõnu, higi ei saa oma ülesannet täita. Liiga kaua palavas vees (näiteks vannis või kuumaveeallikas) viibides võib keha üle kuumeneda. SF

Miks me tavalist nohu ravida ei oska?

kummitallaga kingadega puitpõrandal kõndides, põhjustab nn kleepumis- ja libisemisefekt. See sünnib siis, kui kaks pinda hõõrduvad vastamisi jõnksliku liikumisega, mis tuleb sellest, et need vaheldumisi kleepuvad ja libisevad. Sellises elastses materjalis nagu kumm hakkab energia vaheldumisi salvestuma ja vabanema ning tekitab kõrgsageduslikku võnkumist, st kriuksumist. Seda juhtub tihti just kummitallaga kinga kokkupuutel põrandaga, sest lihvitud puidust, kahhelplaatidest või vinüülist pinnad tekitavad suure tõenäolisega kriuksumiseks vajalikul määral hõõrdumist. AC

Emadepäevast ei pidanud saama kommertslik pidupäev.

Anna Trent n Tavalist nohu võivad põhjustada mitu erinevat viirust, mistõttu seda on raske vaktsiiniga ennetada ja ravida. Arvatakse, et üle poole nohusse haigestumistest põhjustavad rinoviirused, kuid juba neidki on üle saja erineva variandi ning need kohanevad ja arenevad kogu aeg. Kui me üritaksime selle vastu ravi välja töötada, alustaksime bioloogilist võidurelvastumist, mis lõppeks väga tõenäoliselt meie kaotusega – seks ajaks, kui meie hea ravimiga lagedale tuleme, on nohu põhjustavad viirused juba muutunud. Palju lihtsam on takistada tavalise nohu levikut, kui üritada seda täielikult maa pealt pühkida. AC

Kuidas sündis emade- ja isadepäeva traditsioon? Estelle Franklin n Suurbritannias oli emadepäev algselt kristlik tähtpäev, mil inimesed kogunesid kodukandi suurimasse kirikusse ehk emakirikusse. USAs hakati seda püha tähistama hiljem, 1850. aastail, kui Ann Reeves Jarvis asutas imikute suremuse vähendamiseks emaklubisid. Kui ta 1905. aastal suri, otsustas tema tütar Anna kuulutada välja kindla päeva, et julgustada inimesi oma emasid külastama. Vastu Jarvise tahtmist muutus see päev peagi kommertslikuks ning inimesi hakati õhutama kingitusi ostma. See läks nii edukalt, et varsti hakati pidama ka isadepäeva. LM

Kuidas youtuber’id raha teenivad?

Youtuber’id teenivad raha, kui küllalt paljud nende videote juures reklaame vaatavad.

Freddy Mitchell n Põhiline viis, kuidas youtuber raha teenib, on see, kui ta lubab

Nohu põhjustavad rinoviirused on pidevas muutumises.

YouTube’il oma videote juurde reklaami panna. Kui piisav hulk inimesi tema video juurest reklaame vaatab või neis reklaamitavat kaupa ostab, saab youtuber selle eest tasu. Mida rohkem vaatamisi, seda rohkem raha ta teenib. Edukatele youtuber’itele võivad firmad pakkuda ka tootepaigutuse eest sponsorlust ning paljude jälgijatega youtuber’id võivad oma videote vaatamise eest raha küsida või isegi fännidelt annetusi paluda. Ehkki menukaimad youtuber’id teevad oma videotega suurt raha, teenib enamik vähe. Elatise teenimiseks on vaja palju vaatajaid. TL

Miks ja Kuidas | 087

AJUTRUST Välk lööb Eiffeli torni.

Hotelli uksekaardil on kood, mis käsib elektroonilisel lukul ukse avada.

Miks näeme enne välku Kuidas toimivad kui kuuleme müristamist? hotellide uksekaardid? Nathan Doyle n Välku näeme varem seepärast, et valgus liigub helist kiiremini. Valgus liigub kiirusel umbes 300 000 kilomeetrit sekundis, heli aga ainult 0,34 kilomeetrit sekundis, sõltuvalt õhutemperatuurist. Välgusähvatus kuumutab oma teed ümbritseva õhu silmapilkselt temperatuurini, mis ulatub üle 25 000 kraadi Celsiuse järgi. See ülikuumutatud õhk on tohutu rõhu all. Välgust eemale liikudes surub kuum õhk end ümbritseva õhu kokku ning see paisumine tekitab lööklaine, mis muutub seejärel helilaineks. Neid helilaineid kuuleme meie valjude paukude ja raksatuste ehk kõuekõminana. SF Hõõrumine tasandab valguse peegeldamist mõjutavad mikroskoopilised kühmud.

Joe Robinson n Uksekaardisüsteeme on erinevaid, kuid põhimõte on neil sarnane. Kui sa end hotelli registreerid, salvestab administraator teatud aparaadiga sinu uksekaardil olevale magnetribale või kiibile koodi. See vastab sinu toa elektroonilisse lukku salvestatud koodile, lukk loeb koodi, kui sa sinna kaardi sisestad, ja käivitab väikese mootori, mis avab ukse. Selleks et iga uue külastaja jaoks koodi muuta, saadab võrk uksele uue koodi või on kaardil ja lukul ühesugune eelseadistatud koodide nimekiri ning neile saab anda käsu kasutada järgmist koodi. TL

Kas alkoholi kõrrega juues jääb kiiremini purju?

Mõni inimene joob läbi kõrre kiiremini kui otse klaasist.

Lexie Olliman n Arvamus, et kõrrega juues jääb kiiremini purju,

Miks paneb hõõrumine vaha särama?

Martha Phelps n Mingile pinnale langedes allub valgus peegeldumis-

seadusele: peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga. Kui valgus langeb siledale ja läikivale pinnale nagu peegel, langevad kõik kiired sama nurga all ja peegelduvad samas suunas tagasi. Seda nimetatakse täielikuks peegeldumiseks. Kui aga valgus langeb ebatasasele pinnale, tabab see kõiki kühme erinevate nurkade all ja peegeldub ka tagasi erinevate nurkade all. Seda nimetatakse difuusseks peegeldumiseks. Vahatatud pind võib näida sile, aga see on kaetud tillukeste konarustega. Hõõrumine aitab neid tasandada.

088 | Miks ja Kuidas

põhineb kahel oletusel: esiteks sellel, et läbi kõrre juuakse kiiremini kui üle klaasiserva lonksates, ja teiseks sellel, et imedes tekitatakse vaakum, mis sunnib alkoholi pihustuma ning lihtsustab selle imendumist. See on tõsi, et pihustunud alkoholi sissehingamine teeb väga kiiresti purju. Paraku on kõrrega juues tekkiva pihustunud alkoholi hulk imetilluke, nii et kui sa jood sama tempoga, ei tohiks purju jäämise kiiruses mingit vahet olla. LM

PÕNEVAD FAKTID Miks on maratoni pikkus 42,195 kilomeetrit? n Verity Woodhall 1908. aastal toimunud Londoni olümpiamängudel pikendati maratonidistantsi 42,195 kilomeetrini, et jooks kestaks Windsori lossist White City staadionini ja finišeeritaks kuningliku perekonna looži ees. SB

Maratoni pikkus pandi paika kuningliku perekonna rõõmuks.

FAKTILEHT Põnevaid tõiku meilt ja mujalt

127 mld $

Droonide prognoositav turumaht aastal 2020

45 KG 98% NII PALJU KAALUB USA ERIÜKSUSLASE VARUSTUS, SEE ON UMBES SAMA RASKE KUI 13 TELLISKIVI

gorilla DNAst on identne inimese omaga

MUSTA LESKÄMBLIKU MÜRK ON 15 KORDA TUGEVAM KUI LÕGISMAO OMA

15,95

päevade arv, mis kulub Titanil orbiidi läbimiseks

Tridenti raketid on kuni 30 korda võimsamad kui aatompomm, mis heideti 1945. aastal Hiroshimale

SEK

Tokyo ja Osaka vahel sõitva Shinkanseni kiirrongi keskmine hilinemisaeg

CLEOPATRA VII ELUAEG OLI LÄHEMAL ESIMESE INIMESE MAANDUMISELE KUUL KUI PÜRAMIIDIDE RAJAMISELE

10 mld $

„TÄHESÕDADE” FRANTSIISI HINNANGULINE VÄÄRTUS

ÜKSKI NAHKHIIRELIIK POLE PIME IGA INIMESE KOHTA ON MEIE PLANEEDIL 200 MILJONIT PUTUKAT

436

pilvelõhkujate arv, mis moodustavad lähikümnendeil Londoni silueti

7 MLN TONNI

kivide kogus, mis kaevati välja Kanalitunneli rajamisel

2000+

JUMALATE ARV, KEDA MUISTSED EGIPTLASED KUMMARDASID

277

katsete arv, mis kulus lammas Dolly kloonimiseks

minimaalne toenglamangus kätekõverduste arv, mida Navy SEALi kandidaat peab kahe minuti jooksul tegema 089 | Miks ja Kuidas

JÄRGMISEKS

Mida põnevat leiad järgmisest numbrist?

Jõe 9 Tallinn 10151 tel: 661 6186 faks: 661 6185 e-post: miksjakuidas@presshouse.ee

Toimetus Peatoimetaja Margo Kokerov margo.kokerov@presshouse.ee

Tõlkijad Mart Rummo, Triin Olvet, Sven Vahar,

Vahur Lokk, Margo Kokerov Kaanefotod

NASA, Peugeot, Shutterstock, Thinkstock

Fotod ja illustratsioonid

Alamy, Corbis, DK Images, Dreamstime, Getty, NASA, Rex Features, Science Photo Library, Thinkstock, Wikimedia, Sol 90 Images. Kõik autoriõigused ja kaubamärgid on tunnustatud ja kaitstud.

Reklaam tel: 661 6186 e-post: reklaam@presshouse.ee

TULEVIKU

ELEKTRIAUTOD Kuidas kütuseelemendid meid edasi viivad? Lisaks

Tesla vs Faraday Future l Loodussäästlikud alternatiivkütused l Elektrilennukid l

Tellimine tel: 660 9797 (tööpäeviti 9–17) e-post: levi@presshouse.ee veebis: www.telli.ee e-arve püsimakse: 3,99 € aastatellimus: 49 € poolaastatellimus: 29 €

Ajakirja tiim Deputy Editor Jackie Snowden Senior Art Editor Duncan Crook Research Editor Katy Sheen Senior Staff Writer Jack Griffiths Editor in Chief Dave Harfield Photographer James Sheppard Picture Editor Tim Hunt Publishing Director Aaron Asadi Head of Design Ross Andrews Kaasautorid

Stephen Ashby, Sarah Bankes, Ella Carter, Alexandra Cheung, Ed Crooks, Briony Duguid, Nicholas Forder, Alicea Francis, Shanna Freeman, Rebekka Hearl, Gemma Lavender, Tom Lean, Adrian Mann, Tanita Matthews, Laura Mears, Katrina Megget, Philip Morris, Leigh Neville, Jonny O’Callaghan, Newton Oliveria, Alex Pang, Lee Sibley, Jo Smolaga, Jodie Tyley, The Art Agency, Luis Villazon, Laurie Winkless

Disclaimer

Miks ja Kuidas on avaldatud Imagine Publishing Ltd litsentsi alusel. Kõik õigused litsentseeritud materjalile, sh nimele How It Works, kuuluvad ettevõttele Imagine Publishing Ltd ning seda materjali pole lubatud ei tervikuna ega osaliselt reprodutseerida ilma Imagine Publishing Ltd eelneva kirjaliku loata. ©2016 Imagine Publishing Limited. www.imagine-publishing.co.uk „Miks ja Kuidas” is published under licence from Imagine Publishing Limited. All rights in the licensed material, including the name How It Works, belong to Imagine Publishing Limited and it may not be reproduced, whether in whole or in part, without the prior written consent of Imagine Publishing Limited. ©2016 Imagine Publishing Limited. www.imagine-publishing.co.uk

ISSN 2041-7322

Põhjalik kaart: uurime inimkeha

Äärmuslikud ilmaolud ja kuidas need üle elada

Madude saladused: kogu tõde roomajatest

LOE LÄHEMALT n SÜDAMEMONITOR n MÜRGISED TAIMED n HÜDRAULIKA n NIISKUS n TÄHESÜSTEEMID n HTC VIVE n VURRUD n KOSMOSETUALETID Miks ja Kuidas | 090

o s n i g põnev! n i s l e H Eckero Line viib sind Helsingisse, kus leidub põnevaid muuseume ja meelelahutust kogu perele!

Tule ja tutvu meremaailmaga SeaLife’is, roomajatega Tropicarios, Soome kunstiga Ateneumis või moodsa kunstiga taasavatud Kiasmas – või veeda kasvõi pool päeva teaduskeskus Heurekas! Peale avastusretke ja mugavat ööd hotellis jõuad ka kesklinna poodidele värske pilgu peale heita. Rohkem infot leiate www.visithelsinki.fi

Helsingisse viib alati Eckerö Line’i MS Finlandia, hotellipaketid alates 74€ päevakruiisid alates 19€

AUTOGA SOOME!

MS Finlandia pardal seilad mugavalt ka autoga – meie autopaketid on mõeldud kahele kuni viiele inimesele ja sõidukile, soodsate autopakettide hinnad alates 69€. Lisainfo www.eckeroline.ee ja parimatest reisibüroodest üle Eesti.