Nipiraamat - uuem, suurem, sisukam!

Nr 74 I aprill 2014

KALLIS KODU

SÄÄSTA VETT

1

! Rõõmus lilleredel ! Uus ajalehekast NIPIRAAMAT I nr 72, aprill 2014 ! Kevadõitega sall

7 päeva, 7 rooga

Lihtne ja maitsev argitoit igasse päeva

Lemmiku hingetohtrid

Kas viid oma kassi psühholoogi juurde?

Eksperiment

Tee ise!

Puhkus

Ohhoo!

Raha

Nipp, millega veearve väheneb aastas lausa poolsada eurot

Ilu & mood

Milliste asjadeta ei kujuta oma kodu ette Laura Remmel?

Suhted

«Jõudu annab see, kui koduvärav kinni kolksub.»

Köök

1€

VAID

Kodu

Ülle Lichtfeldt:

FOCUS

MONDEO

B-MAX

FIESTA

GALAXY

KUGA

TOURNEO CONNECT

GRAND C-MAX

TRANSIT CONNECT

FIESTA

TRANSIT

C-MAX

TRANSIT CONNECT

FOCUS

MONDEO

KUGA

FIESTA

GRAND C-MAX

GALAXY

Autovahetuskuu!

FIESTA

FOCUS

MONDEO

B-MAX

GRAND C-MAX

KUGA

S-MAX

FIESTA

APRILLIS VAHETA VANA AUTO UUE FORDI VASTU Müü oma vana auto Info-Autole Maksame tema väärtusele 1700 — 6000 € peale Too oma vana auto Info-Auto Tallinna, Tartu või Pärnu esindusse. Võtame vastu kõik autod margist sõltumata!

Hindame ta ära ja lisame tema väärtusele 1700 — 6000 € juurde. Edaspidi naudid igat hetke oma uue Fordi roolis.

Sooduspakkumine vana auto vahetamisel uue Fordi vastu kehtib aprilli lõpuni. Pakkumise tingimustega tutvu aadressil www.ford.ee või küsi lisainfot Info-Auto esindustest.

C-MAX

FOCUS

TRANSIT CONNECT

GALAXY

B-MAX

MONDEO

FIESTA

FOCUS

FIESTA

TRANSIT CONNECT

MONDEO

C-MAX

FOCUS

TRANSIT

FOCUS

TOURNEO CONNECT

KUGA

TOURNEO CONNECT

MONDEO

C-MAX

FOCUS

KUGA

FIESTA

TOURNEO CONNECT

FIESTA

FOCUS

MONDEO

FIESTA

MONDEO

B-MAX

FIESTA

C-MAX

KUGA

GRAND C-MAX

FIESTA

GALAXY

FOCUS

S-MAX

MONDEO

KUGA

TRANSIT CONNECT

S-MAX

FOCUS

GRAND C-MAX

FOCUS

GRAND C-MAX

GRAND C-MAX

FOCUS

FIESTA

MONDEO

FOCUS

B-MAX

FOCUS

FOCUS

MONDEO

FIESTA

TRANSIT CONNECT

S-MAX

TOURNEO CONNECT

GRAND C-MAX

FOCUS

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0121 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

CO2 heide 95 – 252 g/km. Keskmine kütusekulu 3,6 – 9,6 l/100 km.

Pildid on illustreerivad. Pildil olevad autod on lisavarustusega.

Pakkumine kehtib kuni 30.04.2014 või kampaaniaautode lõppemiseni. facebook.com/infoautoford

ford.ee

Sisukord 3 6 8

SISUKORD

APRILLIKUUS Mõnusad munad ja mõnusad pühad LUGEJATE NIPID Sõelu lõngad kudumisvalmis

lk 60

Kodu 12 20 22 28 30 32 34

MINU KODU Ülle Lichtfeldt: «Teater ongi minu kodu.»

TRENDITUBA Toast välja, hoopis aeda!

KAUNIS KODU Oaas keset linna

lk 64

SAMAS STIILIS Sisustuseeskuju koduloost AIAREDEL Vana kola saab uue ilme

AJALEHEKASTID Kas kodus on makulatuuri­ uputus? Meil on lahendused.

LILLEKEE Kevadised tuuled kaelas

Sina ise 36 40 44 46

MIDA MÕTLEB MEES? Külmetus murrab mehe PÄRISNAISE PÄEVIK Vallaline ja lapsega – uus väljakutse

SÄÄSTLIKULT Kuidas aastas vee peale 50 eurot vähem kulutada?

MÜSTIKA Uudiseid hämmastavast maailmast

Hea toit 49 58 60

ARGIROAD Üks hea roog igasse õhtusse

SÖÖGITUBA Toidu-uudised Eva Palult LUGEJATE TOIDUD Parimale 50 eurot!

KARJÄÄR Plokkflöödi ja trompeti juurest massaažilaua ette

lk 40

LEMMIK Kass või koer psühholoogi juurde

ELA HÄSTI Hakka samme lugema!

Pere ja suhted 78 79 80 84 88 91

PEREELU Miks kolida välismaale?

Ja kuidas seal ellu jääda?

LAHE LAPS 15aastaselt täitsa tipus

Ilu 64 68 70 74 76

MOESEERIA Selle suve suurimad moehitid MOENIPP Talvisest kampsunist hoopis kevadine

LASTETUBA Kuhu minna ja mida teha ­lapsega?

Proovi 92 94 98

ILUNIPP Igale nahatüübile oma õige meik

AEG MAHA Lihavõtted teleri eest eemal

MEIGIKOTT Millise kosmeetikata ei saa hakkama Cathy Tullkvist?

EKSPERIMENT Kas internet õpetab ideaalseks pagariks?

HOBITUBA Ööelu väärikad tunnistajad

TAGATUBA Laura Remmeli kodu ABC

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 3

Nipid

Kodu

Köök

Suhted

Ilu ja mood

Raha

Puhkus

Eksperiment

Telli uuem, suurem, sisukam Nipiraamat ning saad kingituseks Victorinoxi kööginoa!

Telli nüüd uuenenud Nipiraamat, saad kingituseks Victorinoxi kööginoa!

Nipiraamat

on praktiline millest leiad koduajakiri, nõuandeid, väärt nippe ja kuid koduseid to as lihtsamalt im igapäevaelu etusi ning korraldada.

Nipiraamat teeb elu x lihV tsic ato mariknso . tele Nipiraamatu uu cm 10 e im ng ki tellijatele imisnoa, or ko e ts ee it teraga kval ne igas ili ab atu mis on hindam tatud is lm va is köögis. Šveits uaegne kööginoal on el - ja is m ot to garantii tide ek ef lid ja mater vastu.

s! u t i g Kin tu uutele

ime aama Nipir tele king saalse tellija xi univer on is rino Victo öginoa, m biline a kö matu . hinda s köögis a ig

Nipiraamat on Eesti kõige praktilisem naisteajakiri, mis jagab väärt nõuandeid, kuidas lihtsamalt ja kergemalt koduseid toimetusi ning igapäevaelu korraldada. Nipiraamat ilmub kord kuus ja selles on vähenalt 150 lk kasulikke nippe ja ideid iseenda ning kodu värskendamiseks.

Nipiraamat ilmub kord kuus tellimishind on vaid 24.9 aastas, Nipiraamatu tellimishind onja 22selle € aastas, otsekorraldusega 1,99 €€kuus. e-arve püsimakse lepinguga 2,49 € kuus.

Tellimuse võid vormistada telefonitsi või internetis: Pakkumine kehtib uutele tellijatele. Tallinnas ja Harjumaal elavad tellijad saavad � mine aadressile www.telli.ee � saada e-kiri levi@presshouse.ee � helista tööpäeviti 660 97 97 alates 1. maist kingituse kätte Nipiraamatu toimetusest (aadress Jõe 9, Tallinn, 3. korrus), ülejäänutele saadame selle postiga koju.

Pakkumine kehtib uutele tellijatele. Tallinnas ja Harjumaal elavad tellijad saavad alates 23. maist kingituse kätte Nipiraamatu toimetusest (aadress JõeLisainfot 9, Tallinn), ülejä nutele saadame selle postiga koju. saad internetist www.telli.ee või ja ätellida saad telefonitsi võiLisainfo internetis: helistades tötööpäeviti öpäeviti numbrile 660 97. e-kiri levi@presshouse.ee ▶ mine aadressile www.telli.ee ▶ helista 660 97 97 ▶ 97 saada

Nipid

Kodu

Köök

Suhted

Ilu ja mood

Raha

Puhkus

Eksperiment

Avasõna

Uue hingamisega Aadress: Jõe 9, 10151 Tallinn Telefon: 661 6186, Faks: 661 6185 E-post: kai@nipiraamat.ee

S

iin me nüüd siis oleme ... Igaks juhuks jätsin enda pildi selle kuu toimetajaveeru juures veel samaks, et mõni asi meie totaalselt uue­ nenud Nipiraamatu juures sulle, hea lugeja, ikka ka tuttav ette tuleks!

Nali naljaks. Teadagi tekitab iga suur muutus inimloomuses algul terake stressi. Võimalik, et sul oli esimesel hetkel lausa raskusi aru­ saamisega, et see ajakiri, mille sa täna postkastist said, on ikka seesama hea ja armas Nipiraamat. Kuid luban, et kohe, kui sa lehte keerad ning lugudesse süvened, näed, et uues Nipiraamatus pole midagi vähem, kui oli vanas – on hoopis rohkem. On rohkem teemasid ja rubriike, rohkem infot, rohkem pilte ja rohkem õhku.

Toimetus Peatoimetaja: Signe Lahtein Tegevtoimetaja: Kai Väärtnõu Toimetajad: Merle Luik Anne Põder Helen Perk Heidi Toome Ilona Talumets Eger Ninn Moetoimetaja: Jaunika Jartsev Köögitoimetaja: Tiina Trolla Keeletoimetaja: Piret Reidla Fotograaf: Penelope Russak Kujundajad: Ülla Haljand Sirli Siniväli

«Mida segasemad on ajad, seda tähtsamad on kodu ja pere.»

Ajakirja tellimine helista 660 9797 saada e-kiri levi@presshouse.ee mine kodulehele www.telli.ee Reklaam Ede-Mall Jüriado edemall.juriado@presshouse.ee Tel 661 6186, GSM 510 0709 Erich Miller erich.miller@presshouse.ee Tel 661 6186, GSM 5322 9292 Väljaandja Presshouse OÜ Trükk: AS Printall © Presshouse OÜ. Nipiraamatus avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata.

Kõik õigused on kaitstud.

Kirjakast

Nipiraamatu uuenduskuur langes kogemata aega, mil uut on meie ümber üldse väga palju. Sel aastal tuli kevad teisiti – soojakraadide ja mõnusa ootuse kõrval hiilivad paljudes hingedes ka arusaamatus ja hirmualged. Välis­ uudised on olnud murettekitavad ja meil samal ajal polnud justkui valitsust. Ka need, kes muidu poliitikast suuremat ei huvitu, tegid igal hommikul uudisteportaali lahti, et luge­ da, mis toimub. Mul on mitu tuttavat, kel on valmis tege­ vuskava, kuis ohu korral võimalikult kiirelt Tallinnast minema saada ...

Igaühel on oma viis, kuidas kahe jalaga maa peal püsida, mis ka ei juhtuks. Mina, näiteks, koristan.

Olen seda meelt, et mida segasemad on ajad, seda tähtsamad on inimesele kodu ja pere ning kõik, mis sellega kaasneb. Nipiraamat püüab olla toeks nii sulle kui su perele – et su südames valitseks mitte segadus, vaid kodutunne.

SIGNE

Kevad tuleb, kuulake!

Viimane Nipiraamat oli nagu sõõm värsket õhku. Juba peatoimetaja Signe lookene pani lumikellukeste ja poriloikude ja aknalaual tärkavate ürtide peale mõtlema. Ning mida lugu edasi, seda toredamaks läks.

Mulle väga meeldib Tiina Loki kodu! See on nii ilus ja kerge ja õhuline. Ja Tiina ise nii soe ja kodune. Sama soe ja kodune tundus ka seekordne kodu seal Taevaskojas. Minu itoa suurim lemmik oli Väike vann kuur värskendus raudselt aga vanni­ tuppa uute (mere) I tuulte toomise lugu. eteemalise idega teed mer Lihtsate nipp s suisa ühe päevaga. muutuse teok PERK TEKST: HELEN SON LOIK-TOM FOTOD: HELIN

van­ segi kui hakkad nõu­ nituba meie mere­ annete järgi ümber teemaliseks kõik siis mõtle kujundama, ult läbi. enne põhjalik ju visata sinist Lihtne on tegeli­ aga sinna, värvi siia ja parem, kui kult saab tulemus vihje me­ otsene sinise värvi ka teisi toone ja rele ei varjuta mereteemaga mustreid, mida saab. imeliselt siduda peidus rohe­ Meres on ju läiget. st kuldset list, päikese vihjab randadele Võõrastele detest ja kõrk­ türkiis. Liivaluiannavad aimu jatest kaldal ning hõbeda­ beežikad toonid sisse punast ne kuma. Tuues või lookleva­ (näiteks triipude tekstiilis), viitad näol te joonte le. ja majakale, kodutee on aegumatu Mereteema mänguruumi. pakub rohkelt see, et pole kodu, Parim on aga omast meretee­ kuhu meile niisaaks – mänguli­ t mat tuua ei üle võlli esitatuli­ selt ja veidi väikeste aktsent lastetuppa, ppa, skandinaa­ dega vannitu elutuppa. rahuga viapärase

at nr 73, märts

e Nipiraam

40 •• Naisteleh

Olen sageli mõelnud, et peaks oma duširuumis korra majja lööma, aga leidnud lõpuks, et see on ikka üle mõistuse keeruline ettevõtmine. Nüüd aga vaatasin teie nippe ja nipikesi ning hakkas tunduma, et saan täitsa oma jõududega hakkama. Otse loomulikult ei saa jätta mainimata seda, et ehkki igal kevadel kirjutatakse salakavalatest kaloritest, loen ma neid lugusid ikka ja jälle. Sest need lihtsalt on nii inspireerivad.

KERLI S.

Enne 2014

Pärast

Naistelehe

Nipiraamat

nr 73, märts

2014 •• 41

Kirjuta meile!

Saada meile oma

arvamus, mis sulle Nipiraamatus meeldib ja mis võiks olla paremini. Võitjale anname Fiskarsi rätikud ja aiakäärid. Sel kuul saab auhinna Kerli S. Võtame võitjaga ühendust.

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 5

Aprillikuus

Tibude lugemiseaeg on käes (ja ka jäneste)

Fotod: BULLS

Tibudega pulgakook Purusta keeks kaussi, vahusta toorjuust mikseriga, lisa keeksipurule, sega läbi ja vooli segust käte vahel pallid. Pane need sügavkülma tahenema.

Värvi pallid söödava värviga üle ja kujunda martsipaniga.

Liblikad laual

Selge sõnum

Sibulad on klassika.

Vanade ajalehtede-raamatute munakoorele kleepimine aga taaskasutus.

Munasoojendaja Kõigile heegeldajatele! Kasvata ja kahanda ringjalt heegeldades nii, et saad valmis keha.

Eraldi tee kõrvad ja lõngajuppidest moodusta sabatuust. Nina ja silmad tiki pähe.

6

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Suvelilli ja liblikaid on aprillis liig loota. Sestap tuleb need võtta välja ahjust. Kust kaunistuseks materjali saada, seda loe täpsemalt ajakirja lõpust eksperimendirubriigist.

Jänkud ahju!

Tavaline kukkel on igav, jänesekujuline hoopis lõbusam. Silmaks säti pistaatsiapähkel või rosin.

Värvi tulpe!

Kingikarp

Ehkki tulpe on poes eri värvi, võid proovida ka ise kunsti teha. Pane valged tulbid mitmesse vaasi ja tilguta vette mõni tilk toiduvärvi või tinti – 12 tunni pärast on aeg vaadata, kas tulbid on uue tooni saanud.

Munakarbid rändavad reeglina prügi sekka.

Sina mine vanemate juurde pühi tähistama sellise ilusa kingiga.

Külva kevadet!

Eeskuju lõunast

Kasvata ürte munakoores.

Kui sul õnnestub kuskilt saada jaanalinnumuna koor, on aknalaud veel eriti efektne.

Moldovas Bucovina linnas on väga lõbus lihavõttemunade muuseum – loomulikult muna­kujuline. Sealmail on munade kaunistamine nii kõrge kunst, et meie oma kleepsude ja sibulakoortega ei pääse ligigi. Inspiratsiooniks on nad aga suurepärased – otsi Facebookist Bucovina Egg Museum.

Lihtne ja rõõmus vilt Kui käsitööst jääb materjali üle, kasuta kõik vildiservad munade kaunistamiseks.

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 7

e t a j e g u L

d i p ni

50 euro võidunipp!

50 !

Tead mõnda toredat nippi, mis elu lihtsamaks teeb? Saada see anne@ naisteleht.ee ja võid võita 50 eurot!

SINEP

pehmendab veiseliha

SÕELUTUD LÕNGAD Näputöömeistrid on kind­ lasti kogenud, et mitme lõngakeraga üheaegselt toimetada on üks igavene rist ja viletsus, sest need kipuvad omavahel sassi minema. Suur osa ajast ja energiast läheb kerakeste lahtiharutamisele ja see teeb tugevamagi närvikava­ ga inimesel hinge täis.

Meil on aga hea nõuanne: otsi köögikapist välja kurn­ sõel, pane lõngakerad sinna sisse ja tõmba lõngajupid erinevatest aukudest välja.

Nii püsivad kerad kõik kenasti koos, kuid jookse­ vad lahti siiski omasoodu.

Võida €

Veiseliha on üks paras pujään, mida kiirelt pehmeks saada polegi nii lihtne.

Kui liharooga pole aega hautada, võta appi sinep.

AINI LAAP

Tee nii

1

Lõika liha paraja paksusega viiludeks.

MERJE MUSTIK

RIIULID teevad elu lihtsaks

Kui sahtlis ja pliidi ümber pole enam ruumi, tekita kapi külge nutikas korvide süsteem.

Poest saab interjööriga sobi­ vaid korve mõnikord täitsa soodsalt. Jääb vaid üle lasta fantaasial lennata ja korvid ära kaunistada. Seejärel puuri köögikappidesse augud ja paigalda sobivad kapinupud, riputa korvid nuppude külge ja kinnita ääreosa takunööriga läbi põimides välimise serva külge. Korvidesse sobib pan­ na näiteks oliiviõli, jämedat soola, vahtrasiirupit ja muud sellist.

EVELIN ORG

8

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

2

Määri kokku sinepi ja törtsu õliga ning jäta teiste toiduainete ettevalmistamise ajaks või võimalusel isegi kauemaks seisma.

3

Enne kui hakkad rooga valmistama, loputa liha külmas vees puhtaks ning maitsesta nii, nagu sulle sobib. Liha valmimisaeg on tänu sinepi teravale mõjule tunduvalt lühem.

Kotipõhi puhtaks!

Käekotti korrastades selgub pahatihti, et selle põhi on kaetud paksu puru- ja tolmukihiga. Kuidas seda jama sealt kätte saada? Tolmuimejaga see ju ei õnnestu.

Kõige lihtsam ja kiirem on kasutada kleeprulli.

Kui liimipaberiga rull suudab puhtaks teha su riided, siis sama edukalt saab see hakkama ka koti koristamisega.

MIRELL S.

PESULÕKSUD kleidile appi

Peente õlapaeltega kleidid ei taha tavaliselt riidepuul hästi püsida, kippudes üle otste maha libisema. Nii võib juhtuda, et kui lähed kleiti selga panema, leiad selle hoopis kapi põhjast nusarast. Palju nutikam on riputada kleit võimalikult õhukese riidepuu peale ja kinnitada traksid selle külge pesulõksudega.

KERLI KALA

Hea nipp

Tee VAHVLID RULLI nii sõrmi kõrvetamata!

Vahvlisõbrad teavad, 1 et need krõbedad maiused maitsevad palju paremini 2 rulli keeratuna! Häda on selles, et neid on sisuliselt 3 võimatu rulli keerata sõrmi kõrvetamata. Ometi 4 leidub üks hea lihtne nipp.

5 6 1 2 3 Võta nuga ja söögipulk.

RELIKA RANNALA

Kui LAPSED tahavad ronida

Pole mingi uudis, et lastele meeldib igal pool turnida, kuid kodus pole selleks tavaliselt kuigi palju võimalusi. Kui sul juhtumisi vede­ leb kuskil kuurinurgas või keldris remondiks mõeldud maalriredel, tuuni see kodusesse interjööri veidi paslikumaks – las lapsed ronivad.

Lõika 2–3 cm laiused kaltsuribad ning keri need tihedalt ümber astmete. Keri kohe mitu kihti, et lastel oleks sinna pehmem ja mõnusam astuda. Ka teravad nurgad astme­ te ääres tuleb riideribaga katta. Sõlmed jäta astme alla peitu, et vältida koperdamist.

Selline redel on majapidamises ka igas mõttes praktiline – saab kõrgelt riiulilt asju võtta ja kas või laelambi pirni vahetada.

4

5

TRIIN PAUMER

Lõika söögipulga üks ots pooleks.

Nii saad pulgast justkui pikkade harudega näpitsad.

Haara kuuma vahvli üks serv kohe küpsetaja peal pulgast tehtud «näpitsa» vahele.

Keeruta vahvel nii tihedaks rulliks, kui ise soovid.

Aseta rulli keeratud vahvel taldrikule jahtuma.

6

s

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 9

e t a j e g Lu

nipid Tee ise

Krõbisev MÄNGUASI kassile

Kassid on mänguhimulised loomad.

Miks mitte valmistada kassile mõni armas mänguasi? Selleks pole vaja muud, kui üllatusmuna sisusid, venivat trikotaažmaterjali, kummiri­ ba, kaunistamiseks markerit ja käsi­ tööpoodides müüdavaid silmakesi.

ANNA GOLOVTŠENKO

1

Täida üllatusmuna sisu riisi-, tatra- või kruubiteradega, et see krõbiseks.

MUSTRILISED LILLEPOTID

Kas oled oma lillepottidest tüdinud? Siin on lahendus! Vajad vaid mustrilisi võrksukki. Lõika nendest lilepoti suurust arvestades parajad jupid.

Kinnita üks ots liimi või teibiga lillepoti alumise serva külge ning teine ots ülemise serva külge. Lillepotid on kohe palju naiselikumad ja teistmoodi väljanägemisega.

NELE LAHT

Tõrksa küünelaki taltsutaja Kui küünelakipudeli ots jääb pärast kasutamist puhastama­ ta, võib kindel olla, et järgmisel korral pole lakipudelit kuigi hõlbus avada, sest lakk on korgi pudeli külge kinni kuivatanud.

Sellistel ebameeldivatel hetke­ del on hea, kui käepärast on võtta mõni rahakumm. Mida sellega siis teha?

2

Otsi mõned vanad sukkpüksid või veniv trikotaažist riideese, mida sa enam ei kasuta. Et mänguasi saaks pehmem, võid riide alla muna ümber toppida ka veidi vatti või mõnd muud täitematerjali.

3

Seo riidetükk kummi või väikse paelaga kokku, et tekiks saba moodi ots.

4

Liimi mänguasjadele silmad pähe ja joonista markeriga näod peale.

Ongi valmis!

10

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Sidrunikoor pehmendab suhkrut

Tumedal suhkrul on halb omadus seistes kivikõvaks muutuda. Pere­ naised katsetavad kõikvõimalikke nippe, et seda vältida. Nüüd on tähel­ datud, et suhkru aitab pehmena hoida karpi pistetud tsitrusvilja koor. Lõika koorimisnoaga sidrunilt vaid õhuke kooreriba. Pista see suhkrukarpi ja sulge karp. Järgmisel korral suhkrut kasutades rõõmustad, et suhkur polegi kõvaks tõmmanud.

MEELI M.

1 2

TERJE K.

Keeruta kumm küünelakipudeli korgi ümber nii laialt kui võimalik.

Keera kork lahti. Tänu kummipinnale ei libise peenike pudelikork sõrmede vahelt ja jõudu seda lahti keerata on rohkem.

Tee nii

Ega siin erilist nippi polegi.

Lihtsalt teeme silmad korda.

LASEROPERATSIOONID FEMTO-LÕIKUSED SILMAKIRURGIA

www.silm.ee DR. KAI NOOR SILMAKABINET / TEGEVUSLUBA L03064

Minu nipid

12

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Ülle Lichtfeldt:

«Teater ongi minu kodu.»

«Mu voodi all on salakarp komme ja ma olen tihti jäänud magama, komm suus. Pärast on padi pruun. Kuskilt pean ju oma energia tagasi saama,» muheleb maiasmokast näitlejanna Ülle Lichtfeldt.

Tekst: ILONA TALUMETS Fotod: PENELOPE RUSSAK

Ü

lle (43) kirjeldab värvikalt, kuidas ta jõuab rampväsinuna koju Viitna metsade vahele teinekord alles südaööl. Ses­ tap võõrustab ta meidki Rak­ vere Teatris – töökodus, kuhu kuulub tema süda ja läheb aeg.

«Millal ma kodus Viitnal vedeleda saan?

Kuus tuleb päevake, võib-olla isegi kaks.

Tavaliselt on puhkepäevaks pühapäev või üle nädala laupäev, kuid nendel päevadel teeb näitleja seriaali ju ...» märgib Ülle, keda kohtab ekraanil endiselt nii Eesti pikimas teleseriaalis «Õnne 13» kui ka värskes polit­ seisarjas «Viimane võmm», kus Ülle kehas­ tab psühholoogi.

Vara üles, hilja voodi

«Jõudu annab see küll, kui koduvärav kinni kolksub. Siis on kohe huh,» hindab näitle­ janna õndsakstegevat hetke kõrgelt.

Veedab ta ju enamuse ajast teatris, võttel või teatribussis. Viimases on Üllel kaasas ka oma tekk ja padi. «Laps ja vanainimene peavad ikka oma une täis magama, nii kaua olen ma elanud küll, et seda teada,» ütleb ta.

Unehetked kuluvad ära, sest Ülle päev on üsna pöörane. «Ärkan hommikul kolmvee­ rand kuus. Kui laps või lapsed magavad, teen oma esimese hommikukohvi. Veerand seitse ajan üles oma noorema tütre Aleksandra ja annan talle süüa. Poole kaheksast panen tüdruku koduväravast bussile Kadrina kooli poole teele. Kell üheksa algab mõni Briti seriaal. «Südameasi», «Waterloo Roadi kool» või «Holby City haigla». Vaatan selle ära ning siis kiman kella üheteistkümneks teatrisse proovi, mis kestab päeval kella kolmeni,» jutustab ta.

Siis on natuke aega hinge tõmmata, aga kella kuuest tuleb tagasi teatrimajja tulla õhtuseks etenduseks valmistuma. «Kui viimane on koduteatris, jõuan koju pool üksteist õhtul. Kui etendus on kaugemal, näiteks Valgas, saabun koduväravasse alles öötundidel.»

«Pipi Pikksukka», mida Ülle mängis kuus­ teist aastat, nimetasid näitlejad omavahel piinaringiks, sest tihti algas Pipi päev vara­ hommikuse sõiduga teise Eestimaa otsa.

Kui kahesaja mängukorra juurde arvesta­ da kõik «Pipi hommikud» ja heategevus­

Publikuks ei kipu:

Ülle tunnistab, et satub publiku sekka haruharva, heal juhul üks-kaks korda aastas. «Väga imelik on siin istuda,» muigab ta.

s nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 13

Minu nipid

Külapidudelt ja kostüümilaost

RTütre kleit: Selles nukulikus punases kleidikeses mängib Ülle noorem tütar Aleksandra muusikalises melo­ draamas «Jane Eyre» Rochesteride väikest tütart.

Külapidude mantel

«Algselt oli see tavaline must soolika moodi kampsun, mille ma 15 aastat tagasi kudumisest tellisin, aga ei kandnud seda just tihti. Andsin selle sõbrannale, et äkki tahab omale või soovib panna oma poodi müüki. Kaks päeva hiljem saabus mulle postiga pakk, sees selline imeline kunstiteos. Nüüd on see üks lahedamaid ja lemmikumaid riide­ esemeid minu kapis, käin oma küla peal sellega uhkelt ringi ja kutsungi seda küla­ pidude mantliks. Selle autor on Katrin Kivirand, kes kaheksa aastat tagasi Rootsi kolis ning nüüd seal vanadele riietele uut elu sisse puhub,» avaldab Ülle.

üritused, tuleb nelisada Pipit Üllel kindlasti ära.

«Mu vanem tütar Barbara oli väike, kui Pipi välja tuli. Nüüd on temast kasvanud suur 22aastane naine. Ka üheksane Aleksandra on Pipi ära näi­ nud.»

Krambid ja krutskid

Monotükki «Mina, naine» mängis Ülle paari hooajaga 150 korda. «Palusin teatrilt omale loomingulist puhkust, kuna ma lihtsalt ei jaksa­ 14

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

nud seda enam mängida,» meenutab ta. Nii uskumatuna kui see ka kõlab – mida rohkem sai etendust mängitud, seda suuremaks muutus lavakramp. «Seisin Jaapani kardina taga, nägin publikut läbi sirmi. Igal korral oli mul tunne, et keegi peab mind kinni hoidma, muidu ma panen jooksu!»

Kui eesriie lahti läks, oli Ülle taas korras. Ko­ guni nii, et paralleelselt esitatava tekstiga mõtles ta, mida homme süüa teha või lapsele lasteaeda

Pärl kostüümilaost

Seda kaunist punast kleiti, mille on loonud kunstnik Andrus Jõhvik, on võimalik lae­ nutada ka Rakvere Teatri kostüümilaost, näiteks stiilipidudeks. Laval on kleit olnud kahes etenduses: «Kuidas Harry kohtas Sallyt» ja «Kohatu visiit».

tõeline hitt

Ülle on kuulnud, et seda muinasjutulist printsessikleiti armastatakse stiilipidu­ deks kostüümilaost kõige enam laenuta­ da. Väga sagedasest kasutamisest anna­ vad tunnistust ka sõelapõhjaks kulunud kaenlaaugud.

«Räägid, räägid, räägid, aga samas mõtled, et kodus on piim otsas või peab leiba ostma.» selga panna. «Kui etendus on nii sisse tööta­ tud, võivad tekkida maised mõtted. Räägid, räägid, räägid, aga samal ajal mõtled, et kodus on piim otsas või peab leiba ostma.»

Tekst võib sassi minna igal ajal, enamasti kõige lihtsamates kohtades. «Seal, kus on kõik selge ja kus lased end lõdvaks,» märgib Ülle. «Hää on, kui sul on partner, kes sind välja aitab.»

Humoorikaid äpardusi, kus alusseelik takerdub kontsa külge või kellelgi pudene­ vad valehambad suust, tuleb ikka ette, kuid ega näitlejad isegi ei hoia end kolleegidele vimkade viskamisega tagasi.

«Mulle meeldib aeg-ajalt mõnda kolleegi

naerma ajada,» tunnistab Ülle ning jutus­ tab viimati juhtunud lõbusa loo. «Veetsi­ me pika päeva Valgas, kus mängisime etendust «Kaheksa armastavat naist», milles minu tegelaskuju on eatu 40aasta­ ne vuntsidega naine. See teeb muidugi mu kolleegile Silja Miksile palju nalja. Ta ei suuda ilma naeruta mu poole vaadatagi.

Kohas, kus Silja Miks peab tõsiselt teata­ ma: «Me ei pääse enam välja, väravad on lukus, üle müüri ka ei pääse (kohutav olukord, kaheksa naist mõrvariga ühes majas)» ... Mulle siis tundus, et jube kihvt oleks selleks hetkeks, kui ta minu poole jookseb, panna omale ninna kaks sõrme­

Kas lehm, vares või teletups?

«See lehmakostüüm on minu kolleegi oma ja minu meelest üks vaimukamaid üldse. See pärineb kogupere­ lavastusest «Hobune, kes kaotas prillid ära», mille lavastas Elina Pähklimägi.

Mina mängin seal varest, aga väga oleksin tahtnud mängi­ da lehma,» tutvustab Ülle.

Laost võib leida veel igasugu põnevaid tegelasi kuni tele­ tupsudeni välja.

s

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 15

R AITAB LAVA MAHA VÕTTA:

Ülle sõidab tihti teatribussi asemel lavameeste bussiga koju, sest nii saab kiiremini.

Lavamehed Ailar ja Oliver kinnitavad, et kui Ülle tahab nendega otse koju saada, aitab ta meestel lava maha võtta. «Heli ja valgusmehed vaatavad pealt, kuidas Ülle tassib, ja panevad ka siis käed külge,» muhelevad mehed.

16

pikkust soolaküpsist. Publik muidugi ei näinud, olin seljaga, kuid kolleeg oli naeru kätte lämbumas.

Kas see päris täiskasvanute nali on, aga igatahes lõikas ning tekitas elevust.»

Etendusest vabastab surm

Ülle saabub teatrisse viimasel minutil. Tavaliselt peab kohal olema tund enne etendust, siis saab inspitsiendi süda rahu, et kõik on kohal. «Ma ei ole see näitleja, kes peab enne etendust pikalt «loori all» istuma, ma võin keskenduda ka teel teatrisse.» Üllel on ka oma vaimne rituaal, mille ta teeb läbi enne igat etendust, kuid ei kergita sellelt loori.

«Etendusest vabastab ainult surm!» vastab Ülle surmtõsiselt, kui temalt uurida, kas 24 aasta ja üle saja rolli jooksul on ehk ka mõni etendus meelest läinud. «Kõik näitlejad on väga kohusetundlikud ja nalja pärast juba etendus ära ei jää. Lavale minnak­ se kas või roomates. Tööd on tehtud palavikuga ning ka siis, kui lähedane on surnud.»

Näitlejad väga austavad oma publikut ning neil on siiralt kahju, kui keegi on oma teatriõhtut pla­

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

neerinud ning etenduse ärajäämine selle nurjab.

«Kord on minu pärast seda juhtunud ning ma isikli­ kult läksin ja vabandasin pärast kõigi ees.»

Toona toimus kultuurimaja taasavamine, mis pidi algama etendusega, kus Ülle oli peaosas. «Mul läks selg nii paigast ära, et olin täiesti kõveras.

Käisin traumapunktis, kus sain valuvaigistavaid süste ja tablette, aga need mõjusid mulle selliselt, et panid mind oksendama ja minestama,» meenu­ tab ta. Hiljem tegi Ülle siiski etenduse järele.

lapsed kasvavad teatris

Nii Barbara kui ka Aleksandra, kelle lapsepõlv on suures osas teatris möödunud, on laval oma debüü­ did teinud.

«Barbara ütles, et ei taha sellist elu, nagu minul on,» räägib Ülle ja selgitab, et tütar on vaadanud nii palju etendusi, et üksvahe oli tal isegi tugev teatri­ mürgitus, kui ta palus omale «akadeemilist», et vähemalt aasta otsa teatris ei käi. Nalju stiilis, et ta läheb proovib lavakasse, on Barbara teinud küll.

Hetkel õpib ta siiski majandust ja rahvusvahelisi

R Lava reegel: Kui Ülle noore plikana üle lava kalpsas, tegi üks vanem kolleeg talle märkuse: «Tüdruk, jäta meelde, sellist asja ei tehta!

Lavalt minnakse alati ringiga, kunagi mitte üle lava!» meenutab Ülle.

«Minu jaoks

on väga oluline, et 20 aastat sõprust lapsed saaksid omale

kodutoitu soojendada.»

suhteid. «Pool aastat studeeris ta Venemaal, nüüd on veel aastake ülikooli lõpetamiseni jäänud,» märgib Ülle. Üheksane Aleksandra tegi oma esimese näitleja­ debüüdi juba kuuekuuselt, kui mängis «Õnne 13-s» Jane (Maarja Jakobsoni) ja Jaanuse (Ott Aardami) poega. Viimati astus tüdruk lavale aga muusikalises melodraamas «Jane Eyre», kus ta kehastas Roches­

Rakvere Teatri inspitsient-rekvi­ siitor Eili Neuhaus ütleb, et Ülle ei ole normaalne inimene! Seda muidugi heas mõttes. Näiteks toob ta loo Kukruse polaarmõi­ sas mängitavast etendusest «Vassa Zeleznova» (mida ­Rakvere teater mängib ka ­tänavu). «Tegime lavastuse siin teatris valmis ning kõik, mida olime lavale mõelnud, ei sobi­ nud sinna, kus pidime seda etendama.

Tavaliselt vajun taolistes olukordades käed rüpes nõutult

istuma. Aga siis tuli Ülle, kes peksis mind saalist välja. Sekun­ diga olid tal lavamehed ning uued lahendused leitud ja kui mina tulin, oli lava nagu vaja. Ülle jaoks ei eksisteeri olukordi, millele ei leidu lahendust. Ta ei löö kunagi verest välja,» iseloo­ mustab Eili. Ülle lisab, et nad ei ole sõbran­ nad, vaid midagi rohkemat.

«Meil ei ole kohustusi teineteise ees, aga kui kellegagi luurele minna, on selleks esimesena Eili,» ütleb Ülle.

s

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 17

Kohvikus oma tass:

Rakvere ­Teatri kohvikus on igal näitlejal oma tass, mille tunneb eksimatult ära iga kliendi­ teenindaja. Ülle kohvitab eranditult ainult sellest kirssidega tassist.

Pipi fännidelt:

Ülle hoiab kõik kingitused ja joonistused alles. Kodus on tal sahtlis üks pisike armas plastmassist hiir. «Üks laps oli Pipile ostnud väikese plastmasshiire ja ta jättis selle lava serva peale. Hiireke oli lapse hambajälgi täis, sest erutusest oli ta selle ära närinud. See on üks armsamaid kingitusi, mida väga hoian,» räägib Ülle loo.

teride väikest tütart. «Minul polnud laval temaga mingisugust kokkupuudet ja see oli huvitav, sest ema tahab ju ikka õpetada. Ta pani mu kohe paika, öeldes: «Mina teen nii, nagu lavastaja Jaanika Juhanson ütleb!»

Hiljem julgesin vaid küsida, kas tal on järg­ miseks päevaks ikka kõik õpitud,» naerab Ülle. Ülle tõi Aleksandra teatrisse, kui too oli alles rinnalaps. «Tulin väga ruttu tööle.

Andsin aasta rinda ja laps oli kaasas. «Reedel ja alati» oli etendus, kus olime väga gla­ muursed ja sädelusega kaetud ning mu laps sädeles samuti aasta otsa. Vahepeal jooksin lavalt rinda andma ja nii see läks ... Muidugi see on kurb, et etenduse juhile, inspitsiendi­ le, ütles minu laps esimese «emme».

Kodusöök on alati laual

Kuigi Ülle jõuab koju alles hilistel õhtutun­ didel, on nende peres alati ema tehtud kodu­ söök laual. «Süüa teen kas hilisõhtul või 18

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Tee järele

Ülle pere lemmik

«See on meie pere lemmikmagustoit, ma armastan seda teha kitsepiimakodujuustuga,» avaldab Ülle, kes napsas retsepti Rakvere Teatri kohviku kokkadelt.

Vaja läheb: ! vahukoort ! kodujuustu ! vaarikaid ! küpsiseid

Vahusta vahukoor suhkruga ning sega see õrnalt lusikaga tõstes kodujuustuga. Purusta küpsised. Aseta pokaalidesse kihiti vahukoore-kodujuustu­ mass, küpsised, marjad ja nii mitu korda. Lase mõni aeg külmkapis seista ja serveeri.

varahommikul. Minu jaoks on väga oluline, et mu lapsed saaksid omale kodutoitu soojendada,» märgib Ülle, kelle sõnul juhtub väga harva, kus ta palub lastel omale pelmeene keeta.

Kolmapäeviti riputab naabrinaine värava külge pardi- ja kanamunad, ümberkaudsetelt saab värs­ ket piima, kohupiima ja kodujuustu, kellegi käest ka seakintsukest või kala. «Meil on hästi toimiv ühtne kogukond, koopereerume ja toetame üks­ teist. Muu vajaliku saan Kadrina Konsumist.»

Muide, see on ainus pood, kus Ülle poodleb, sest kaubanduskeskustes šoppamist ei salli ta üldse.

«Vanema tütrega koos poodi minnes läksime kohe riidu, sest ma kasutasin taktikat, et hakkasin talle igasugu asju soovitama, mille peale lasi ta mind poest kohe minema,» muigab Ülle. «Mulle piisab mõnest paarist teksapükstest ja kampsunitest. Mis tualette ma teatribussis ikka kannan,» naerab ta. Ülle eelistab tänaval pigem tagasihoidlikuks või suisa nähtamatuks jääda. «Viskan tavalise jopekos­ saka selga ja keegi ei tunne mind ära.» Oma küla NR peal on Ülle ikka oma küla naine.

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 19

Trendituba

Aed Tekst: NIPIRAAMAT Fotod: TOOTJAD

trügib hinge Nende toredate aia- ja taimevidinate peale muutub iga normaalne rohenäpp ostuhulluks.

DŽINN POTIS

Laiskvorsti rõõm

Automaatne niisutussüsteem 4Pot System Pack joodab ja toidab taimi, aga ei vaja ei elektritoidet, aegreleed ega pumpasid. Vesi tuleb isevooluga paagist või mahutist vastavalt ilmastikule. Väga mugav!

Hind 125.00

Varsti on igas potis midagi nutikat. Kui mitte sensorid, siis vähemalt lamp, mis aitab taimedel kasvada.

Sellel LED-kasvulambiga ürdipotil nimega Genie on lisaks veel väga moodne ja kaunis välimus. Iga köögi ehe.

Hind 79.00

Midagi lapsele ja midagi vanaisale ... et mõlemad saaksid terrassinurgas mõnusalt kiikuda, ühel «Kaka ja kevad» ning teisel eilne ajaleht põlvedel. Ilusa aiamööbli leiab mere tagant Ikeast: Svinga lastele ja Värmdö vanaisadele.

Hind esimesel 59.00, teisel 119.00

20

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Nutikas nutipott

Moodsad ajad ja inimesed (kel teadupoolest üldse aega ei ole) nõuavad moodsaid lillepotte – sest kellel ikka on metsikult aega kastmise ja kobestamisega tegeleda. Ettevõte Parrot on teinud valmis vahva oksaraagu meenutava vidina FlowerPower, mis potti pistetuna analüüsib sensorite abil taimede olukorda – temperatuuri, valgust, niiskust ja väetise hulka – ning annab sellest sinu iPhone’i või iPadi teada.

Hind umbes 70.00

Sibullillede sõpradele De Ree spetsiaalne sibullillede istutamise kühvel teeb elu eriti lihtsaks. Küljel on veel skaala sentimeetrites ja tollides.

Hind 4.40

Hea vidin!

Aiatüdruku uhked rõivad

Tavaliselt minnakse aiamaale põlvini vajunud dresside ning vana kampsuniga. Vahest oleks aeg soetada spetsrõivad sarjast Garden Girl? Neil tunkedel on praktiliselt tuhat taskut ja mütsil serv, mida saab soovile vastavalt kitsamaks ja laiemaks tõmmata.

Tunkede hind 75.00, kübara hind 27.90, Hortes

Kodu

Nagu

oaas kesetlinna «Selle koduga oli niimoodi, et kohe, kui uksest sisse astusime, oli tunne, et see on see õige. Me ei olnud teisi tubasid veel vaadanudki,» meenutab Mari-Liis Laanemaa kaheksa aasta tagust kohtumist oma praeguse koduga Nõmmel.

Tekst: EGER NINN Fotod: PENELOPE RUSSAK

M

ari-Liis (45) elas Nõmmel kokku 20 aastat, sealhulgas kogu varase kujunemis­ perioodi. Ja kui ta siis vahe­ peal Tallinna südalinna kolis, hakkas ta tohutult puudust tundma loodusega ühes rütmis elamisest.

«Alles kesklinnas elades sain tegelikult aru, mida see Nõmmel elamine tähendab. Siin on väga tugevalt näha aastaaegade vaheldumist.

Kui näiteks linnas on pori ja lopp, siis siia täna­ vate vahele jõudes avaneb nagu mingi võlu­ maailm,» seletab Mari-Liis.

Tema meelest on just see ideaalne koht ­Tallinnas elamiseks ning lastel kasvamiseks.

Tema mees Pelle Kalmo (37) on päri: «See on logistiliselt ideaalne korter. See on nii kesklinna lähedal, samas on siin väga rahulik. Nagu oaas keset linna!»

Nende neljatoaline kodu asub vanas eesti­

22

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

s

R Nõmme fännid: Mari-Liisi ja Pelle jaoks on oluline, et lastel oleks mõnus kooli jalutada, et neil oleks oma tänav ja väike metsatukk, sest elu ilma looduseta pole ikka päris see.

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 23

Liikuv kodu: Kui varem oli

Mari-Liisi ja Pelle elutoas veidi väiksem diivan, siis hiljuti ostsid nad tiba suurema, mille peal pere pesamunal Paul Ruudul päeval põõnata meeldib. Perenaine on aga veidi mures, et nii suurt diivanit pole ju võimalik enam nii lihtsalt liigutada kui varem.

«Kui linnas on pori ja lopp, siis siia jõudes avaneb nagu mingi

võlumaailm.»

aegses majas, kus peale nende korteri on veel kolm suurt elupinda.

Seinad mäletavad

Majal on äärmiselt kirev ajalugu. Kui algselt elasid siin tähtsad härrad, kellel kõigil olid ette näidata Pätsu-aegsed teenetemärgid, siis nõukogude või­ mu saabumisega muudeti suured korterid ühiskor­ teriteks ning mingil ajahetkel oli maja suisa kuri­ kuulus pättide pesa, mille alumise korruse aknast oli näiteks võimalik puskarit osta.

Mari-Liisi sõnul on nende kodu seintemälu siiani väga hästi tunda. «Mind alguses häiris, et ma ei 24

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

R Tainast pilt: See piip ei ole niisama tavaline kunstiteos, vaid tehtud pesuehtsast piparkoogitainast.

Q Maalidest puudust ei tule: Kuna Mari-Liisil oma ateljeed pole, võib kodu seintelt leida tema omanäolisi teoseid.

Lahe leid PIdamaine: Mitmes kohas kaunistavad kodu idamaiste sugemetega detailid, alustades näiteks Mari-Liisi tehtud mandalatest ning lõpetades küünlajalgadega.

R Elu nagu väike­ linnas: Ka Karoliinale meel-

dib elu Nõmme mändide all, kus oravad ringi hüppavad. Kui jalutada kahe tänava jagu edasi, on ta praktiliselt metsas. «Selline tunne on, nagu elaks mingis väikelinnas,» on ka Mari-Liis õnnelik.

saanud hästi magada ja igasugused imelikud tun­ P Isa nurk: Pelle on kõik ded tulid siin varem toimunu tõttu üles,» meenu­ temale tehtu alles hoidnud ning tab ta esimesi kohanemisraskusi. «Alguses tajusin enda väikesesse nurgakesse ja tunnetasin neid meeleolusid väga selgelt, aga kokku kogunud. «Ma nii kadestan nüüd, olles siin juba nii kaua elanud, olen ära harju­ Pellet selle nurga pärast. Siin on nud.» Pelle aga lisab, et eks iga remondiga muutub kõik, mis talle on joonistatud ja kodu tükk maad kodusemaks. kirjutatud. Minul küll sellist ei Lisaks Mari-Liisile ja Pellele elavad seal ka kolm ole!» ütleb Mari-Liis. nooremat tegelast: Meel, 15-aastane teismeline poiss, 9-aastane Karoliina ning vaid kaks kuud tagasi sündinud Paul Ruut.

Nende kodu on iseenesest neljatoaline korter, ent kuna kahel toal pole seinu ees, saab ukse kinni s

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 25

R Teine lemmik­ paik: Suurte

akendega vanni­tuba on ­Mari-Liisi ja Pelle teine lemmik­kohti. ­Mari-Liisi meelest on vannis võrratult hea mõnuleda ning taevast vaa­ data.

Q Valgust jagub: Kuigi

korter on planeeritud niimoodi, et enamik tubadest jääb maja põhja­küljele, on tubades tänu suurtele akendele siiski igal pool piisavalt palju valgust.

26

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

panna vaid kahes toas ning nii ongi terve pere elu suhteliselt läbi põimunud. «Kuna neid uksi siin on vähe ja kõik on avatud, siis olemegi kogu aeg koos.

Sellist asja ei ole, et igaüks nokitseb oma nurgas,» jutustab Pelle rahulolevalt.

Asjad ei seisa paigal

Selline avatud elamine tuleb mõnikord kasuks ka teist laadi olukordades, sest siin saab näiteks väga mõnusalt korraldada suuremaid koosviibimisi. «Üks, mis meie kodu puhul teistest kodudest erineb, on piparkoogiteosed,» ütleb Mari-Liis ning viitab piparkoogist piibule elutoa seinal. Nimelt korraldab Mari-Liis juba alates 2006. aastast pipar­ kooginäitust «Piparkoogimaania». Nende pere jaoks tähendab see seda, et detsembris ja jaanuaris muutub nende kodu piparkoogimaania kontoriks ning nende toad ladudeks, kust jagatakse laiali üle kolmesaja kilo tainast ning suhkrut. «Inimestel, kes selliste pööraste asjadega ei tegele, on kodud sta­ biilsemad. Neil seisavad näiteks diivanid kindla­ malt ühe koha peal,» tõdeb Mari-Liis, et neil on tõepoolest kogu sisustus tihtipeale liikumises.

Samuti korraldatakse nende juures iga-aastast tantsutrenni üritust, sest siin saab vajadusel terve toa tühjaks lükata ning hulgakesi tantsumänge mängida. «Ma vahel imestan, kuidas osadel inimes­ tel on kodud nii korras ja paigas. Mulle tundub, et meil ei saabu seda kunagi. Aga ju siis ongi pidev liikumine vajalik,» mõtiskleb Mari-Liis.

Enne selle kodu leidmist panid nad mehega kirja kõik asjad, mida nad ühelt kodult ootavad. Ning siin ongi umbes 90 protsenti nende soovidest NR täidetud – vaid rõdu ja kamin on puudu.

R Ilus vana maja: Õnneks tegi eelmine

omanik Pelle ja Mari-Liisi korteri suuremalt jaolt korda. Paari varasemas kodus lõppes just enne ärakolimist kaks aastat kestnud remont ning uues kodus poleks nad jaksanud samasugust ette võtta.

P Karoliina kitarrinurk:

Enne muusikakooli kitarritundi minekut harjutab Karoliina pillimängu just siin. See on tema nurk ja sinna ei tohi mitte keegi mitte midagi muud panna.

P Vihje peamisele peretavale: See piparkoogist purk on üks näide «Piparkoogimaania» näituse teostest. Erinevaid tainast teoseid leiab korterist mujaltki.

P Ainulaadne kingitus: Sellise toreda pildi saab kokku, kui andekas ema ja tema andekas poeg teevad kahepeale ühe kingituse.

Q Siidimaal vannituppa:

Kui kellelgi tekib kahtlus, kas siidimaal vannitoas niiskusele vastu peab, siis Mari-Liis võib kinnitada – sellega ei juhtu midagi.

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 27

Samas stiilis Pisut boheemlaslik ja kunsti täis – kui sulle meeldib säärane stiil, siis siin on väikesed vihjed, kust vahvaid sisustuselemente leida.

W Raamat «Siidimaal», autorid Merle Suurkask ja Einike Soosaar.

Hind 7.85, Apollo

RIse kokkupandav riiul Jack.

Hind sõltub suurusest, Incognito

WPEksootilised detailid. Kandik Leht (hind 16.94) ja seinapilt Elevant (hind 6.07), Universaal Universum.

U Buddha küünal.

Hind 5.99, Home4You

RVitriinkapp. Hind 363, Pesapuu 28

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

R Härnösand diivan.

Hind 259.00, Ikea

RCampbelli tomatisupp. Hind 1.50, toidupoed

Head gluteenivabad tooted Eesti tootjalt!

ABC Supermarketsi Comarketi kauplused · Elva TÜ - Elva Konsum ja Otepää Konsum · Kaubamaja Tartu ja Tallinna Toidumaailm Prisma Peremarketi kauplused · Järva TÜ kauplused · Saaremaa TÜ - Pärnu Port Artur · Selveri kauplused Stockmann · Tartu TK kauplused · Viljandi TÜ - Viljandi Maksimarket · Võru TÜ - Võru Maksimarket

Meisterda

redel

Vana

puhkeb õide

Kuidas tuua veidikene rõõmu välisukse kõrvale just tunnike enne külaliste saabumist? Käkitegu! Üks vana redel, veekindel kangas, paar potti lilledega ehteks ja voilà!

Enne

Tekst: HELEN PERK Fotod: PENELOPE RUSSAK

V

õttes ette aastaid pööningul elutsenud kapi, redeli, riiuli, pingi või ükskõik mille uueks värvimise, tuleb eeltöödeks alati arvestada päris suur aja­ kulu. Vana värv tuleb ju eemal­ dada, pinnad korralikult puhastada, tasandada.

Kaval läheb aga lihtsamat teed ja ostab kangapoest paksemat vee- ja ilmastikukindlat impregneerkangast või leiab riiulitelt vana head vakstut. Pinna katmine kanga või vakstuga ei võta üldse aega ja külalised võivad kohe tulla.

Pärast sadu Kuigi impregneerkangas on suhteliselt ilmastiku­ kindel, tuleb kangas pärast suuremaid vih­ masabinaid ära kuivata­ da. Pikema saju korral võib vesi ikkagi riidest läbi imbuda.

30

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Vaja läheb:

! vana redelit ! keskmise jämedusega liivapaberit ! impregneerkangast ! liimi- või klambripüstolit ! kääre ja mõõdulinti

Hea nipp

Tee nii 1

2

Esmalt puhasta redel tolmu ja sodi jääkidest ning lihvi mahakooruv värv.

Mõõda astmiku laius ja pikkus ning lisa igale küljele umbes 4 cm varu kanga tagasi­ keeramiseks.

Kanna mõõdud kangale ja lõika tükid välja. Ükskõik kas kasutad kanga kinnitamiseks kuuma liimi või klambri­püstolit, mõle­ mad hoiavad kangast kenasti paigal. Klambri­ püstol on muidugi kindla peale minek.

Kui viid riiuli õue, võivad lillepotid suurema tuule­ ga sellelt lendu tõusta.

Hea nipp on siduda lillepott kummipaelaga redeli külge kinni. Kummi­ ga sellepärast, et elastne materjal teeb poti vahe­ tamise mugavaks, kui selleks tuju tekib.

3 4

1

2

3

4 Valmis!

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 31

Meisterda

Lehed ritta!

Kes v채hegi uudiste ning muu maailmas toimuva vastu huvi tunneb, sel jagub kodus ajalehti diivaniotsale ja kapinurgale kamaluga (hea, kui kuhjad 체le pea ei kasva).

Kinnitame, et ajalehehoidjaist saab abi.

Tekst: TRIIN RAESTIK Fotod: PENELOPE RUSSAK, BULLS

32

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Palju ägedaid ajalehepesasid

Vaja läheb:

! vana kasti ! nelja mööbliratast ! kruvisid ! akutrelli ! puhastuslappi ! liivapaberit ! pintslit ! vajadusel värvi või peitsi

1

Õmble ja kruvi

Selle lehehoidja tegemiseks peab küll veidi pikemalt nokitsema, kuid midagi üle jõu käivat siin pole. Vajad pisut riiet, niiti, kääre ja õmblusmasi­ nat. Lisaks kaht puidujuppi ja mõnd kruvi. Õmble alustuseks kangast valmis lehekotid.

Seejärel kinnita puitpaneelid T-tähe kujuliselt üksteise külge. Lõpetuseks aseta riidest ajalehehoidja puidule.

Lihvi ja klammerda

Selle lihtsa lehehoidja jaoks läheb vaja suurt klambrit, kruvi ja vana lauajuppi. Kenasti saad ära kasutada näiteks mõnest lootusetult lagunenud mööblitü­ kist üle jäänud sahtli esipaneeli. Kruvi aga klamber puidu külge ning kinnita kogu kupa­ tus seinale.

Tee nii

1 2

Puhasta kast hooli­ kalt niiske lapiga.

2

Lihvi karedad kohad liivapaberiga sileda­ maks. Soovi korral värvi, peitsi või õlita kast üle. Kui oled õnnekombel saa­ nud mõne vahvate piltide või kirjadega (veini)kasti omani­ kuks, siis soovitame kindlasti jätta selle originaalkirjad ­nähtavale.

3

Kinnita trellpuuri ja kruvidega igasse kasti nurka mööbli­ ratas. Need on abiks, kui soovid näiteks koristamise ajal kasti liigutada.

Põrand jääb krii­ mustamata ja ka jõumeetodeid pole nõnda vaja kasutu­ sele võtta.

Värvi ja kruvi

3

Selle lehehoidja saad teha ühest vanast taburetist, millele kruvid alla vaid vahvad mööbli­ jalad. Taburetist saab lausa nõnda toeka asja, et peale ajalehtede võib seal ka raske­ maid raamatuid hoida. Loo­ mulikult võid soovi korral teha suurema muutuse ja võõbata tabureti enne taaskasutusele võtmist teist tooni. Idee ja teostus: Rita Palatu.

Puhasta ja riputa

Sellise ajalehehoidja jaoks pole vaja muud, kui ühte kas või keemili­ sest puhastusest pärit riidepuud, mis muidu ilmselt prügikasti len­ daks. Riputa see seinale ja kasuta näiteks kõige värskema perioodika hoiustamiseks.

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 33

Käsitöö

Suur Tekst: HELEN PERK Fotod: PENELOPE RUSSAK Meik ja soeng: PENELOPE RUSSAK Modell: KRISTI

lilleaed Ei oska heegeldada? Pole hullu! Neid lihtsaid õpetusi järgides teeb ka käsitööpõlgur valmis salli, mis tärkavat lilleilu juba lähemale toob.

S

alli mõõtu heegeltööks on vaja nobedatel näppudel heegeldada umbes 30 lille, sättida need kolmnurkseks kujundiks kokku ja õmmelda omavahel paari pistega kinni. Muidugi võib teha ükskõik millise kujundi, täitsa maitseasi. Õmblemiseks sobib neutraalset tooni lõng või niit. Lillede vahele tekkivad tühikud

võib täita pärlitega või heegeldada sinna väikeseid lihtsaid ringikesi.

Kui lilled on omavahel kinnitatud, vali alussall (sobib veidi paksemast kangast sall) ja kinnita töö näiteks prosside või muude ilunõeltega sinna peale. Samas saab näputööd edukalt kanda üldse ilma alussallita, näiteks õhukese suvesalli või lausa kaelaehtena.

Tee valmis lilled!

Punane karutubakas

Heegelda 4 ahelsilmust, tee aassilmus esimesse ahelsil­ musesse. Edasi loo 1 ahelsil­ mus ja 8 kinnissilmust ringi keskele, lõpeta ring aassilmusega. Järgmist ringi alusta ahelsilmusega, edasi tee kordamööda ahelsilmus ja kinnissilmus (9 ahelsilmust ja 8 kinnissil­ must vastavalt skeemile).

Lõpeta ring aassilmusega.

Kroonlehtede loomiseks heegelda 6 ahelsilmust, kinnitades silmuste rea pikendatud kinnissilmusega eelmise ringi ahelsilmusesse.

Edasi tee 5 ahelsilmust ning kinnita pikendatud kinnissil­ musega ahelsilmusesse.

Lõpeta ring aassilmusega, kui valmis on 18 kroonlehte.

34

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Maasikaõis

Loo 7 ahelsilmust, ringi tekkeks aas­ silmus esimesse ahelsilmusesse. Järgmist ringi alusta ahelsilmusega ja heegelda ringi sisse 14 kinnissilmust. Lõpeta aassilmusega ja katkesta lõng. Ühenda teine, roosa lõng aassilmusega. Loo 4 ahelsilmust ja 4 kahekordset sammast, jagades kaks neist ühte ja kaks järgnevasse kinnissilmusesse.

Edasi heegelda 3 ahelsilmust, 1 kinnissilmus vahele ja uuesti 3 ahelsilmust. Korda skeemi järgi kuni aassilmuseni, mille kinnitad ringi esimesse ahelsilmusesse.

ahelsilmus aassilmus

kinnissilmus

Kahekordne sammas

Aster

Loo sinise lõngaga 4 ahelsilmust, lõpe­ ta ring aassilmuse­ ga. Edasi heegelda üks ahelssilmus ning 11 kinnissilmust ringi sisse, et tekiks südamik. Ära teist ringi alustades lõnga katkesta, kuid ühenda eelmise ringi esimesse, töö esipoole ahelsilmusesse aassilmusega valge lõng.

Heegelda 1 kinnissilmus, 5 ahelsilmust ja 1 kinnissilmus igasse esipoole silmusesse. Kui valmis on 12 õielehte, katkesta lõng. Kolmas ring heegelda taas sinise lõngaga. Alusta kroonlehti 1 aassilmusega, seekord tagumise poole silmu­ sesse. Jätka, tehes 1 kinnissilmuse, 7 ahelsil­ must ja 1 kinnissilmuse igasse tagumise poole silmusesse. Lõpeta ring aasilmusega.

Kolmekordne sammas

pikendatud kinnissilmus

4 kahekordset sammast kokku

kinnissilmus tagumise poole silmusesse

kinnissilmus esipoole silmusesse

alguspunkt

lõnga katkestamine

Apelsiniõis

teise lõnga ühendamine

Heegelda kollase lõnga­ ga 4 ahelsilmust, mis seo ringiks aassilmusega.

Jätka 1 ahelsilmuse ja 9 kinnissilmusega ringi ümber, lõpeta­ des ringi aassilmusega. Loo 1 ahelsilmus ja katkesta lõng. Jätka valge lõngaga, tehes aassilmuse viimasesse ahelsilmusesse.

Kroonlehe alustamiseks heegelda järgmise kinnissilmuse kohale ahelsilmus, edasi aassil­ mus ja 7 ahelsilmust. Seejärel tee kolmekord­ ne sammas kroonlehte alustanud esimesse ahelsilmusesse. Tee veel 6 ahelsilmust ja kinnita needki aassilmusega kroonlehe esi­ messe ahelsilmusesse. Jätka ringi tegemist, kuni valmis on 5 kroonlehte. Viimasel ringil heegelda kroon­lehe ahelsilmuse vahedesse 5 kinnissilmust. Õie tippu tee 2 pikendatud kinnissilmust, kinnitusega kolmekordse sam­ ba tippu, vahele taas 1 ahelsilmus, 2 piken­ datud kinnissilmust ja siis jälle 5 kinnis­ silmust. Jätka kroonlehtede heegeldamist vastavalt skeemile.

Lõpeta lill aassilmusega.

NR

Lobeelia

Heegelda 5 ahelsilmust, sulgedes ringi aassilmusega. Loo 1 ahelsilmus, siis 9 kinnissilmust ringi sisse ning lõpe­ tuseks aassilmus. Kroonlehtedeks loo 5 ahelsilmust, aassilmus eelmise ringi esimesse kinnissilmusesse. Korda sama teist korda. Suuremate kroonlehtede tegemiseks heegelda järgmisse kinnissilmusesse 1 aassilmus, siis 3 ahelsilmust ning kahe- ja kolmekordne sammas kokku kinnissilmu­ sesse. Seejärel tee 2 ahelsilmust sammaste vahele, siis taas kolme- ja kahekordne sammas kokku kin­ nissilmusesse ning 3 ahelsilmust, kinnitades ahela aassilmusega. Korda, kuni valmis on kokku kolm kroonlehte, ja lõpeta lill aassilmusega.

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 35

Säästa!

AEGA I RAHA I NÄRVE

Odav

Tekst: MERLE LUIK Fotod: PENELOPE RUSSAK, TOOTJA, BULLS

vidin säästab

vett

Olles aastaid mõelnud, kuidas vähendada oma majapidamise veekulusid, leidis Merle Luige pere lõpuks lihtsa ja soodsa lahenduse.

36

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Mida ma kasutasin? aeraator

Vett säästev valamusegisti otsik Hansgrohe Ecosmart. Voolav vesi segatakse õhumulli­ dega, mis tekitab tunde, nagu oleks vee­surve tugevam, samas voolab kraanist kuni 50% vähem vett. Tootja andmetel on keskmine vee vooluhulk 5 liitrit minutis.

Hind 5.35, www.hoiamekokku.ee.

dušš

Käsidušš Crometta 85 Green. Dušiotsiku puhul toimib sama süsteem, mis aeraatori puhul. Voolav vesi segatakse õhumullidega, mis tekitab tunde, nagu oleks veesurve tugevam, ehkki tegelikult voolab dušist kuni 50% vähem vett.

Tootja andmetel on keskmine vee vooluhulk 6 liitrit minutis.

Hind 21.59, www.hoiamekokku.ee.

Samu tooteid olen müügil näinud ka Wermstockis, FEBis, Rautakeskos, Bauhausis ja Ehituse ABCs.

M

a ei tea ühtki peret, kus üsna pidevalt ei juurel­ daks selle üle, kuidas annaks raha kokku hoida.

Nii ka meie peres. Kui mitte mitu korda aastas, siis vähemalt iga aasta alguses istume mehe­ ga maha, vaatame oma pangakontodele otsa ... ja jõuame alati ühe tulemuseni: pagan, meie viieliikmelise pere olmekulud on ikka üle mõistuse suured.

Eks oleme üritanud kokku hoida ka. Näi­ teks «tapsime» ühel hetkel ära kõik ajalehte­ de tellimused. Aeg-ajalt kerkib päevakorda suur elektrisäästukampaania. See kujutab endast peamiselt seda, et käime lastel järel ja kustutame tubadesse põlema jäetud lam­ pe, karjume natuke laste peale ... kuni järg­ mise korrani. Kui palju see meie rahakotti neid va eurokesi säästnud on, pole me otse­ selt kokku lugenud. Natukene ehk ikka.

Veearvele pole ma kunagi tahtnud otsa vaadata. Hea küll, lohutan end sellega, et meid on peres viis inimest. Siiski – 16 kuup­ meetrit vett, mis meil igal kuul ära on kulu­ nud, tundub ikka liiga palju olevat.

Näen mõttes juba imestunud nägusid.

Kuhu me selle meretäie vett siis raiskame, küsite? Esiteks huugab meil pea terve näda­ lavahetuse pesumasin. Kolm üsna väikest

«Pärast järjekordse veearve nägemist ja mehe ohkamist valmis mul möödunud aasta lõpus geniaalne plaan – hakkame vett säästma!» last ju ikkagi! Teiseks pestakse nõusid käsit­ si ja kahjuks pole meil tekkinud harjumust lasta esmalt kraanikauss vett täis ning nõud seal korraga ära lobistada. Kõik käib voolava vee all ja vahel nii kümme minutit järjest.

Lisaks hambapesud, tualetis ja vanniskäi­ gud, söögitegu. Ühesõnaga. Pärast järjekordse veearve nägemist ja mehe (kui maksude maksja) ohkamist valmis mul möödunud aasta lõpus geniaalne plaan – hakkame vett säästma!

käsitöö kraani all: Merle luige peres

pestakse nõusid käsitsi ja kõik käib voolava vee all ning vahel nii kümme minutit järjest. See aga paisutab veekulu ­suureks.

s nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 37

Mis on aeraator?

Väga lihtsalt seletatuna piiravad segistite otsas olevad aeraatorid jooksva vee hulka. Vesi segatakse õhumullidega ja nii tundub kasutajale, et veesurve on tugev.

Tegelikult jookseb säästuotsikuga kraanist kuni poole võrra vähem vett.

Lihtne test Et asi selgem oleks, tegin kodus lihtsa katse. Otsisin välja oma mõõdik­ kannu ja vaatasin, kui palju aeraator jooksva vee hulka mõjutab.

Vasakpoolse kannu puhul kraani otsas säästuaeraatorit ei olnud.

Kann (1200 ml) täitus 14 sekundiga.

Parempoolse kannu täitmiseks kruttisin aeraatori kraani otsa. Sama ajaga ehk 14 sekundiga jooksis kannu 700 ml vett ehk täpselt pool liitrit vähem! Kokkuhoid on sõna otseses mõttes silmaga märgatav!

«Selle 49.92 eest, mis me nüüd aastas vee pealt säästame, saan ma ühele lapsele korralikud talvesaapad osta!»

Meie koju kolisid aeraatorid ja vett säästev dušiotsik.

Ae-raa ... mis asi?

Tegelikult on see lausa imelik, et väikesed vett säästvad jublakad, needsamad aeraato­ rid, meil Eestis veel nii vähetuntud on. Kui ma nüüd päris ausalt ütlen, siis olen koha­ nud üsna vähe inimesi, kes on seda sõna kuulnud. Veel vähem on neid, kelle maja­ pidamises vett säästvad aeraatorid olemas on. Mina isiklikult sain neist teada ühest säästvaid santehnikatooteid tutvustavast ajakirjareklaamist.

Millega siis tegu? Põhimõtteliselt on asi väga lihtne – aeraator on segisti otsa käiv sõel, mis vähendab jooksva vee hulka.

Vee ja raha kokkuhoidmiseks ei tule seega teha muud, kui käsutada mees korraks diiva­ nilt püsti, anda talle kätte just täpselt nii palju aeraatoreid, kui palju on teie kodus segisteid, ning torutangid. Las vahetab seni­ sed segistite otsas olevad sõelad moodsate aeraatorite vastu välja. Nii tegime meiegi.

Vanni oma muidugi jäi. Aeraatori soetami­ sel selgitati mulle, et selle vahetamisel pole mõtet: kuna aeraatoriga kraanist jookseb minutis vähem vett, täitub vann aeglasemalt 38

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

ja võib juhtuda, et osa veest jahtub enne vanni täitumist hoopistükkis ära.

Pärast seda, kui vanad kraanisõelad said säästuotsikute vastu välja vahetatud, unus­ tasime veeteema peagi. Nõusid pestes või duši all olles ei taju mitte kuidagi seda, et kraanist tuleb tegelikult vähem vett kui tavaliselt.

Mis on tulemus?

Oh üllatust – järgmise kuu veearvel ilutses kahe «kuubi» võrra väiksem näit! Et mitte veel rõõmust kiljuda, ootasin huvi pärast ära ka ülejärgmise kuu arve. Ja nii oligi, arve taas kahe kuupmeetri võrra väiksem!

Kuna 16 m3 oli arvel ilutsenud stabiilselt aastast aastasse, oli nüüd selge, et aeraato­ rid on aidanud meil vett kokku hoida. Tõsi, kokkuhoid pole suur – 2 m3 vett kuus ehk rahasse ümber arvestatuna 4 eurot 16 senti.

Kuid kui arvestada seda, et valamusegisti otsik maksab 5.35, on üks aeraator end ära tasunud juba pooleteise kuuga. Üldiselt, mina olen rahul. Tasus ikka sundida meest torutange kätte võtma! Selle 49.92 eest, mis me nüüd aastas vee pealt säästame, saan ma vähemalt ühele lapsele ju täiesti korralikud talvesaapad osta! NR

Kui palju ma säästsin?

Tänu aeraatoritele hoiab meie pere kuus kokku 2 m3 vett.

Hetkel maksab Tallinnas vee kuupmeeter 2.08.

Rahaline sääst ühes kuus: 4.16.

Rahaline sääst aastas: 49.92.

T I O T A R E O ASSI- JA K

K

sti! a s t h i l U J TASUTA KO .ee d a r e o k d i s www.kas

SULLE LÄHIM LEMMIKLOOMAPOOD

Lemmik

Haugu

hingeltära! kõik

Kui inimene tunneb, et ei saa eluga enam hästi hakkama, läheb ta psühholoogi juurde. Kui aga lemmikloomal on probleemid, ei kiputa abi otsima.

Tekst: ANNE PÕDER Fotod: TIIT HALJAND

E

namasti ei tea loomapidajad, kuhu üldse pöörduma peaks, kui tundub, et kassi­ volask või koerakratt käib nii närvidele, et enam ühe katuse alla elama ei mahu.

Koerte käitumisprobleemidega on hästi kursis paljud tunnustatud koerte­ koolitajad, kasside puhul tegelevad emotsionaal­ selt haiget saanud loomadega turvakodude ja hoiupaikade töötajad.

Viga on rihma teises otsas

Koertekoolitaja Sirje Vets mäletab hästi aegu, kui koerte käitumismuredega polnudki inimestel eriti kuhugi pöörduda – nõukogude ajal viljeleti koerte kuulekuse dresseerimisel piitsa ja prääniku meetodit. Nüüd on olukord Eestis paranemas. Nii mõnedki on Vetsi teada käinud õppimas kuulsa koeralausuja Jan Fennelli juures Inglismaal ning praktiseerivad tema meetodit.

Vets aga sai oma koolituse põhisuunad taasise­ seisvumise algaastatel Soomes õppides. Nõukogu­ deaegsed meetodid viskas ta seepeale kohe prügi­ kasti ja võttis omaks Rootsi koertepsühholoogi Andreas Hallgreni väljatöötatud meetodi. Ta oli üsna vapustatud, et koeri saab õpetada ka ilma nendes negatiivseid emotsioone tekitamata.

Q Sujuv koostöö:

Reeweil Beb Wrigley kuuletub koertekoolitaja Sirje Vetsile täielikult.

Kui käitumisreeglid on maast madalast selged, on teineteisemõistmine palju lihtsam.

40

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Abi saab loomakliinikust

Ehkki enamiku loomatohtrite teenuste loetelus kasside ja koerte käitumisprobleemi­ de lahendamist pole, tunnevad ka nemad lemmikute hingeelu päris hästi.

Tallinna Vilde tee loomakliiniku loomatohtrid puutuvad sageli kokku koerte ja kasside käitumisprobleemide või probleem­ se käitumisega. Doktor Anu Poopuu rõhutab, et need kaks asja on erinevad.

Probleemseks käitumiseks peavad omani­ kud sageli kassidele ja koertele täiesti omast ja liigile iseäralikku või varases arengufaasis õpitud käitumist, mis lihtsalt ei sobi inimese­ le. «Sel juhul tuleb avada loomaomaniku silmad, selgitada välja käitumise põhjus ja püüda olukorda mõlemale poolele sobivalt lahendada,» ütleb ta.

Käitumisprobleemide alged võivad olla kinni tõu kujunemisloos, geneetikas, iseloomus, tervises või muudes tegurites, mida pole alati lihtne tuvastada. Arstidel on vähemalt olemas uurimisvõimalused, mis saavad haigusele kui probleemi algele kinni­ tust anda või selle välistada.

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 41

RTunneb hingeelu: Vaatamata sellele,

et Navi oli veidi probleemse käitumisega, võlus loomaarst Anu Poopuud koera varjupaigast võttes see, et koeral oli soov olukordi lahendada ja probleemidest välja tulla.

Koerte psühholoogiaga puutus ta hiljem veel palju kokku ennast koerte iseloomu testi kohtunikuks koolitades.

Ehkki koertekoolitus ongi Vetsi põhitöö, satub tema jutule ka palju neid inimesi, kes ei saa enam ühel või teisel põhjusel oma loomaga hakkama.

Levinumad probleemid on koerte häiriv haukumi­ ne, inimeste peale hüppamine, agressiivne käitu­ mine, rihma tirimine, tuppa häda tegemine, halb läbisaamine lastega jne. «Nagu näha, muresid jätkub,» sõnab ta.

Enamjaolt on hädade põhjus koerte õigeaegselt koolitamata jätmine. Õige aja all peab ta silmas koera lapsepõlve ehk siis vanust kuni aastani. Sa­ mas rõhutab ta, et koera muredega tegeleda pole kunagi liiga hilja. «Lihtsalt mida vanemat koera õpetada, seda kauem võtab soovitud tulemuseni jõudmine aega,» tõdeb ta.

Väga paljud koerte käitumishäired tulevat ka sellest, et inimesed teevad koera kasvatamisel vigu.

«Kes oskaks näiteks arvata, et liiga sagedane kepi või palli loopimine võib muuta koera närviliseks, aia äärt mööda galoppides joosta laskmine võib 42

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

teha koera kurjaks ja palju muud sarnast,» toob ta vaid mõned ilmekad näited.

Et koeraomanikku aidata, veedab Sirje peremehe ja loomaga koos aega, jälgib nii looma kui omaniku käitu­ mist ning küsib peremehelt põhjalik­ ku ülevaadet koera harjumuste, päevakava ja elutingimuste kohta.

Nii selgitab ta välja mõlema osapoole sobimatu käitumise põhjused ning oskab nõu anda.

«Olen alati öelnud, et koolitada saab inimesi, mitte koeri. Koeri peavad nad ikka ise õpetama ja kasvatama,» sõnab ta.

Kass pole liikuv mööblitükk

MTÜ Kasside Turvakodu asutajaliige Marion Maksimov on oma elu jooksul näinud palju kasse, kelle on inimese ootustele mittevastav käitumine koduta jätnud.

Maksimov on küll loomapsühholoogia vallas iseõppija, kuid kogemused sadade kasside uude peresse sobitamisega on pannud teda kasside peas toimuvat hästi mõistma. Kusjuures, mida rohkem ta mõistab kasse, seda vähem saab ta aru inimes­ test, kes võivad mõnikord kassi majja võttes käitu­ da nii isekalt ja vastutustundetult.

Kassi tahetakse paljudel juhtudel lastele mängi­ miseks või perele stressipalliks. Teda koheldakse kui asja, mitte kui head pereliiget või sõpra. Temalt oodatakse iga kell sõbralikkust, silituste talumist, puhtust ja mida kõike veel. «Siis aga selgub, et kass ajab karva, on inimesest erineva elurütmiga, kasu­ tab liivakasti, vajab tähelepanu – kõik see on tegeli­

R Kodu ootamas:

Kasside Turvakodu kasvandikud on õnnega koos, sest head «kassihaldjad» otsivad nende loomule sobiva uue kodu ja peremehe. Seinale on riputatud nende kiisude pildid, kes on kojuminekuks juba broneeritud.

V Vaga vesi:

kult kogu rõõmu kõrval, mis lemmik pakub, mõne jaoks suur lisatöö,» selgitab Maksimov.

Paljud lastega pered soovivad võimalikult väikest ja noort kiisupoega, et teda «oma käe järgi üles kasvatada». See soov võib olla aga hukule määra­ tud. «Kassipoja kasvatamisel on vaja aega ja rahu, mängudega õigel ajal piiri tundmist ning kassile piisaval hulgal rahu andmist. Väikeste laste kõrvalt kipub aega ja järjepidevust looma jaoks paraku nap­ pima. Kass muutub laste mänguasjaks ning kuna lapsed ei tunneta veel, kui kaugele võib mänguga minna, on meil ühel päeval käsi kriimustav ja jalga kargav kassimürsik, kes on kasvatamatu ja isegi lastele ohtlik.»

Piisavalt sagedased põhjused on ka tuppa (veelgi hullem voodisse) pissimine, häiriv kräunu­ mine, mööbli või seinte kraapimine, allergia tekita­ mine, liigne pelglikkus või toiduga pirtsutamine.

Ehkki täiskasvanud kassi on juba raskem ümber õpetada, on Maksimovi kinnitusel sellistest mure­ dest ülesaamine siiski enamalt jaolt võimalik.

«Elus ei ole lahendamatuid olukordi, on vaid taht­ mine või siis tahtmatus probleemiga toime tulla,» sõnab ta. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele on kassid täiesti kasvatatavad loomad, kuid selleks

peab inimene omalt poolt ka kassi mõistma ja kohanema tema isiksusega. «Me kipume vahel unustama, mis eristab inimesi loomadest – see on hea mõtlemisvõime! Kavalusega ja ilma vägivallata on võimalik paika panna iga kass!»

Mis puutub aga sellistesse käitumuslikesse häi­ retesse, millest üksnes kavaluse ja kasvatusega jagu ei saa, siis tänapäeval on loomakliinikutes müügil mitmesuguseid vahendeid, mida koos käitumise

Kasside turvakodu vabatahtlik Egle Järlov teab, et päris kõigi hoolealustega kohe head kontakti ei saa.

Mõne kiisu ­usalduse võitmiseks kulub ikka väga palju aega.

«Kavalusega ja ilma vägivallata on võimalik paika panna iga kass!» suunamisega kasutada. «Abi saamisel võib minna kas või antidepressantideni välja, kui see peaks vajalikuks osutuma. Peaasi, et see aitaks oma loomaga koos edasi elada ja suhted korda saada,» NR kinnitab Maksimov.

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 43

Ela hästi

Iga samm loeb Tekst: TRIIN TÕNURIST, KAI VÄÄRTNÕU Fotod: ERAKOGU, BULLS

Seekordse südamenädala teema on «Sinu sammud loevad». Kas siis tõesti loevad?

K

adri Lepik (22) sai sammuluge­ ja sõbralt kingituseks rohkem kui aasta tagasi ja hakkas seda kohe igapäevaselt kasutama.

«Kõigepealt jälgisin ja mõõtsin erinevaid vahemaid, et saada teada oma igapäevane kilometraaž,» ütleb ta. On ju huvitav teada, kas läbid päeva jook­ sul kaks või kaheksa kilomeetrit. Kusjuures, kogemus ütleb, et tulemus võib olla vägagi üllatav – ja kahjuks mitte alati heas mõttes.

44

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

«Seejärjel aga suurendasin vahemaid eesmärgiga kaalu langetada,» räägib ta.

Suvel, mil Kadri sammulugejat eriti hoolega kasutas, võttis ta kaalus alla koguni neli kilogrammi. Siis soetas ta endale ka mood­ sama sammulugeja, mis näitab ka põletatud kalorite hulka. See, möönis Kadri, tegi arves­ tamise tõesti lihtsaks. Neiu tunnistab, et kaalunumber ei jäänud küll päris püsima, kuna ta armastab süüa, aga abi oli sellest siiski kõvasti.

Võta osa südamenädalast!

Südamenädalat tähista­ takse Eestis alates aas­ tast 1993. Tänavu toimub see 14.–20. aprillil. Nädala raames toimuvad üle Eesti erinevad liikumisüritused, mille kohta leiad täpsemat infot Terviseinfo portaalist.

Hoia näpp pulsil ja löö kaasa!

Toredaid sammulugejaid Lenco

4GB sammulugejaMP3mängija.

Hind 33.00 Omroni Walking Style One 2.1. Hind 26.90

Kõrge kolestroolitase on ohuks sinu südamele.

Hoia oma kolesterool kontrolli all REDASIN tablettide abil.

REDASIN sisaldab 5 toimeainet, mis aitavad kolesterooli hoida normaalsel tasemel ning kaitsevad sinu südant.

Punase riisi ekstrakt Koensüüm Q-10 Foolhape B6-vitamiin B12-vitamiin

Omroni Walking Style III. Hind 29.00

«Tervis ja enesetunne

on palju paremad, Kadri kui olen päevas nipid edukaks teatud arvu sammusamme ära lugemiseks teinud.»

1 Hetkel kasutab Kadri sammulugejat pigem praeguse kaalu hoidmiseks. «Tervis ja enesetunne on palju paremad, kui olen päevas teatud arvu samme ära teinud,» nimetab ta kõige suurema plussi.

Kadri möönab, et alguses oli veidi keeruli­ ne leida see keskmine sammude arv, mis igapäevaseks eesmärgiks seada. Ta ei tead­ nud täpselt, kuidas sammulugeja reaalse koormusega kohandada. Lisaks tuli vahet teha, kas sammud on tulnud jooksmise või kõndimisega. Aga katsetades saabus enesekindlus ja hea tunne.

Nüüdseks on Kadri aga harjunud ja pole kiitusega kitsi. Ta räägib, et sammulugemine on peale kaalulanguse parandanud tema üldfüüsilist vormi, teinud energilisemaks ja tugevdanud tervist. «Hea enesetunne NR on garanteeritud!»

Kõige tähtsam on sammu­ de lugemisel see, mis eesmärgiga sa neid loed.

Sea endale konkreetne eesmärk!

Väga oluline on, kas sam­ mud tulevad jooksmisest või kõndimisest. Erista jooksu- ja kõnnisamme.

Alusta sammude lugemist iga päev kohe hommikul, siis on ka tulemus rõõmustavam!

Kanna sammulugejat kogu aeg kaasas, olgu see osa sinu igapäevast. Ära piirdu seniste tule­ mustega – ületa end, püüdes koguda aina rohkem samme!

Infojamaaletooja: Loodustoode OÜ

Silva eX Distance.

Hind 21.90

2

3 4 5

Müügil apteekides ja terviseportaalis www.tervis24.ee ning TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn

Müstikatuba Jaapanlased tõestasid AURA OLEMASOLU

Kui miski pole silmaga nähtav, ei tähenda see veel, et seda pole olemas! Rühm Jaapani teadlasi suutis nüüd kaamera abil jääd­ vustada inimese aura, vahendab learning-mind.com. Kõige näh­ tavam on aura näo, suu, põskede ja kaela ümber. Kõige säravam on see hommikuti, õhtuks see tuh­ mub. Eksperdid usuvad, et mee­ todist võib saada tõhus vahend haiguste diagnoosimisel ja ravi määramisel, sest teatud keha­ osade puhul võib aura näidata tervisehäire märke.

Kõikvõimas KASEMAHL

Unusta detox-dieedid ja välismaised supertoiduained. Pöördu hoopis toniseeriva kasemahla poole nagu põline põhjamaalane, kes usub mahlas olevat maagilist väge, mis aitab 101 häda (sealhulgas vanane­ mise) vastu.

Ilueliksiir. Kasemahlaga nägu pestes muutub nahk klaariks.

Juuksed teeb see aga siidjaks.

Elueliksiir. Mahl aitab organismi puhastada toksilistest energiatest.

Juba rahvapärimustes sümboliseeris kasevits ehk urvaplaaster kurja väljaajamist!

Ravijook. Kasemahl aitab kehast välja viia liigseid soolasid ja vedelik­ ku, töötades hea diureetikumina ( ja vähendades isegi tselluliiti).

Soovitatakse ka reumaatiliste probleemide, neeru-, põie- ja sapikivide korral.

KAS TEADSID, ET ...

kuhu minna?

NÄLJAMATKALE!

Aeg: 28. aprill – 4. mai.

Koht: Leesoja, Pärnumaa Sisu: Matk kestab seitse päeva, mille jooksul käiakse maha umbes 80 kilomeetrit.

Nälja kestus on viis päeva (lisandub kaks päeva välja­ tulekut), mille ajal juuakse ainult vett ja kui on, siis kase­ mahla. Igasse päeva kuuluvad psühhofüüsilised harjutused, loengud ja lõkketuli.

Eesmärk: Koguda elujõudu ja -rõõmu, naasta ürgsete juurte juurde. Korraldajate sõnul pole see paastumatk rõhuga enesepiiramisel, vaid avane­ mine loomulikule keskkonnale ja väärtustele.

Info: leesoja.ee või telefonil 510 3779.

... puuk võib vallandada lihaallergia?

Rootsi teadlaste läbiviidud uuringu kohaselt on puugi­ hammustus tugevasti seotud punase liha allergiaga, vahendab medpagetoday.com. Nimelt sisaldab teatud puukide sülg süsivesikut alpha-gal, mis on ka liha koostises.

Kui puuk hammustab inimest, tekivad tal antikehad süsivesiku alp­ ha-gal vastu. Seejärel liha süües tekibki lihaallergia. Mitmetel juhtu­ del on nakatunud patsiente tabanud ka eriti tugev allergiline reakt­ sioon, millega võib kaasneda lööve, kõriturse ja madal vererõhk.

Rohkem on esinenud seda B-negatiivse veregrupiga inimeste seas.

46

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

mõttetera

«M

ulle meeldib looduses viibida nii vaikselt, et ma ei sega ühtegi teist elusolendit ega isegi ühtegi taime ega sipel­ gat, kes ringi askeldab. Ka järve ujuma minnes püüan vette siseneda nii vaikselt, et ei tekitaks isegi virveldust vee pinnale, vaid sulandun sinna sisse,» rääkis Mari Metsallik.

Telli ja saad kingituseks meeldejääva päeva LAITSERALLYPARGIS! US T I G KIN LDAB: SISA õitu

PEAAUHIND! Lisaks loosime kõigi tellijate vahel välja ühe õnneliku, KES VÕIDAB AUTOSÕBRA UNISTUSTEPAKETI:

Hind kokku: 38 €

Hind Autolehe s i a d j tellijale 0 € r ka udemaja piletit ere de äng m linnaku p anaauto v s liiklu usiivsete perele skl ust b ek külast kehtie. e n i tel um Pakkele tellija uut

Metsa kiiruskatse kuuekordse Eesti Meistri Einar Laipaigu kaardilugejana Saunaga kardisõidupakett kümnele

ilmub igal kolmapäeval koostöös Euroopa suurima autoajakirjaga

ilmub igal kolmapäeval koostöös Euroopa suurima autoajakirjaga

Sõit

Uus Škoda Octavia: praktilise inimese unistuste auto

Nõunik: kuidas saada auto ette rohkem valgust?

Elektriveoga luksuskupee: Cadillac ELR läheb tootmisse

Millist autot vältida?

TÖÖKINDLUSE EDETABEL  Kontrollitud 8,1 miljonit autot  Kõige vastupidavamad ja lagunevamad  Milliseid tasub osta, milliseid on targem vältida?

LaitseRallyPark asub Ääsmäe-Haapsalu maantee 11. kilomeetril, 30-minutilise autosõidu kaugusel Tallinnast. Vaata lähemalt www.laitserallypark.ee

ilmub igal kolmapäeval koostöös Euroopa suurima autoajakirjaga

UUS

LAGUNEB: Citroën C4

EI LAGUNE: Subaru Forester

Talveralli kava: kus vaadata Võrumaa talverallit?

Reportaaž: ägedad kaherattalised Helsingi motomessil

Gran Turismo: kõige suurem ja ruumikam 3. seeria BMW

Uus Mazda 6: ilus, aga kallis

PROOVISÕIT EESTIS  Vanast suurem, ilusam ja ökonoomsem  Hästi juhitav, korralikult varustatud  Hinnad 22 500 – 38 500 eurot  Kas omas klassis parim?

sõit

Fiat 500L: mitme puuduse, aga laheda disainiga

Pruugitud Citroën: C4 Picasso nõuab hoolikat omanikku KUUM

EI LAGUNE: Volkswagen Polo

Surm maanteel: miks hukkub aina enam jalakäijaid?

LAGUNEB: Mercedes E-klass LAGUNEB: Renault Mégane

EI LAGUNE: BMW X5

Ralli MM: Loebi vastu ei saa isegi Volkswagen Superkross: võidusõit jääl, kruusal ja asfaldil

Eestis tehtud roomikautod: lumes kõige võimekamad

ISSN: 9771406500005 Hind 1.49 6. veebruar 2013 | Nr 5 (538)

Carisma: vanal Mitsubishil palju tüüpvigu

100 000 km test: kuidas Renault hakkama sai?

Test: milline veebileht on automüügiks parim?

ilmub igal kolmapäeval koostöös Euroopa suurima autoajakirjaga

test

ISSN: 9771406500005 Hind 1.49 13. veebruar 2013 | Nr 6 (539)

Ferrari maailm: autofänni oaas keset kõrbe

test

Testis 20 lampi: milline H7 on parim?

Uus Mercedes-Benz CLA: firma odavaim sedaan

MIS MARKI AUTO ON HEA? KUUM

Subaru Forester: suur, mugav ja hea hinnaga

Corvette: kõige kuulsam Ameerika sportauto saab 60

Kasutatud Legacy: töökindel, aga roostetab Veokieri

Veokid 2013: millised mudelid jõuavad müügile?

AUTODE KVALITEEDIUURING  Edetabelis 20 levinumat automarki  Millised on töökindlad, millised valmistavad omanikule muret?

Automatk: Eesti reisimehi ootab 50kraadine külm

ISSN: 9771406500005 Hind 1.49 23. jaanuar 2013 | Nr 3 (536)

Testis 138 autot: kuhu mahub 3 lapseistet?

Uus Lexus IS: ruumikam ja hübriidajamiga

Eksklusiiv!

Märtin Tänakust ja Eesti autospordist EKSKLUSIIVINTERVJUU MARKKO MÄRTINIGA  Miks Ott Tänaku rallikarjäär katkes?  Kas Ari Vatanen sobib juhtima Eesti autosporti?  Millised on Eesti autospordi põhiprobleemid?

Dakari ralli: Kamaz võttis kõrbes kolmikvõidu

ISSN: 9771406500005 Hind 1.49 30. jaanuar 2013 | Nr 4 (537)

Autolehe tellimiseks ja kampaania tingimustega tutvumiseks: Mine aadressile www.telli.ee Saada e-kiri levi@presshouse.ee Helista tööpäeviti 660 97 97

Toit

7

Esmaspäev

päeva toidud Tekst ja fotod: TIINA TROLLA

teisipäev

kolmapäev

Lõhesalat rukolaga

Kartuli-pestovorm

Juustune kanasupp maisiga

neljapäev

reede

Laupäev

pühapäev

Hernerisoto

Punapeedi-odrapada

Hakklihaköögiviljapikkpoiss

Sealiharibid glasuuris



nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 49

Toit Esmaspäev

Lõhesalat rukolaga Pese rukolalehed külma vee all puhtaks ja nõruta salativurris. Lõika keedetud kartulid paksemateks viiludeks. Paki kartul ümmargu­ seks tagasi, toppides iga ratta vahele kihi soola­lõhet. Tõsta rukola taldrikule, aseta sellele paar lõhega kartulit, kirsstomatid ning õhukesed sibularattad. Siis sega sidrunimah­ last, mustast piprast, toiduõlist, mädarõikast, soolast ja suhkrust kaste ning piserda salatile.

Serveeri kohe.

Vaja läheb:

300 g soolalõhet 3 keedetud kartulit 1 punane sibul 200 g kirsstomateid 100 g rukolat 4 sl sidrunimahla 1/2 tl musta pipart 4 sl toiduõli 1/2 tl mädarõigast 1/2 soola 1/2 tl suhkrut Valmistamise aeg: 30 minutit Eelarve: 4.50

50

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Toit Teisipäev

Kartulipestovorm Pese ja koori kartulid ning lõika viiludeks.

Aseta pooled kartulitest toiduõliga määri­ tud ahjuvormi. Sega pestokaste, peenesta­ tud küüslauguküüned ja hapukoor oma­ vahel ning vala kartulite peale. Kalla ülejäänud kartulid ahjuvormi ning sinna peale piim. Küpseta 200 kraadi juures um­ bes 30 minutit, seejärel tõsta temperatuuri 225 kraadini ja küpseta veel 15 minutit.

Vaja läheb:

8–10 kartulit 2 dl hapukoort 3 sl pestokastet 3 küüslauguküünt 2 dl piima 2 sl toiduõli ahjuvormi ­määrimiseks soola



Valmistamise aeg: 60 minutit Eelarve: 4.20



nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 51

Toit

kolmapäev

Juustune kanasupp maisiga Pruunista potipõhjas tükeldatud kanaliha, lisa porrulaugu­ rõngad ja karri. Kuumuta pidevalt segades, kuni kana on kergelt pruunistunud. Maitsesta magusa sojakastme ja soola­ ga. Kalla potti vesi, peenesta nuudlid ning hauta madalal kuumusel umbes 12–15 minutit.

Nõruta konservmais vedelikust ning kalla koos sügav­ külmutatud hernestega supi hulka. Lisa juurde sulatatud juust. Lase supp madalal kuumusel keema, maitsesta ­suhkruga ning vajadusel ka soolaga.

52

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Vaja läheb:

300 g marineeritud kanafileed 3 sl toiduõli 1 väike porrulauk 1/2–1 tl karrit 1,4 l vett 3 sl magusat sojakastet (Ketjap Manis) 2 dl makarone, nt nuudleid 2 dl konservmaisi 200 g rohelisi herneid 300 g sulatatud juustu 1 tl soola 1/2 tl suhkrut värsket basiilikut Valmistamise aeg: 50 minutit Eelarve: 4.50

Toit

neljapäev

Hernerisoto Kalla potipõhja toiduõli, kuumuta ja lisa risotoriis. Kuumuta, kuni riis muutub kergelt läbipaistvaks, ning lisa peenestatud sibul ja küüslaugu­ küüned. Maitsesta soola ja estragoni­ ga. Kalla riisi juurde umbes kolman­ dik veest, keera kuumus madalamaks ning lase roal vaiksel kuumusel podi­ seda. Kui vesi on aurustunud, lisa seda vaikselt juurde, kuni kogu vesi on otsas.

Keeda pooled herned pehmeks, püreeri ja lisa risotole. Nii tekib toi­ dule ilus roheline värv. Lisa maitseks natuke fariinsuhkrut ja sidrunimahla.

Viimaks lõika kanakintsuliha väikse­ mateks kuubikuteks, prae koos sibu­ latega küpseks ja tõsta risotole alles serveerides.



Vaja läheb:

3 dl risotoriisi 3 sl toiduõli 1 l vett 200 g sügavkülmutatud herneid 350 g kanakintsuliha 1 sibul 2 küüslauguküünt 1/2 tl estragoni 2–3 sl sidrunimahla 1/2 tl fariinsuhkrut 1 tl soola Valmistamise aeg: 60 minutit Eelarve: 4.50



nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 53

Toit reede

Punapeedi-odrapada Lõika sealiha umbes 1 cm suurus­ teks kuubikuteks ja pruunista pannil. Maitsesta soola ja musta pipraga. Soovi korral võid toidule lisada ka sibulat. Koori peedid ja riivi jämeda riiviga peeneks. Lao ahjuvormi kihtidena odrakruu­ bid, riivitud peet ja sealihakuubi­ kud. Puista iga kihi peale natuke

tüümiani. Tee kihte, kuni toidu­ aineid jagub. Siis kalla vormi ka vesi. Küpseta rooga 175 kraadi juures 30–35 minutit, seejärel lisa kohvikoor ja puista peale sini­ hallitusjuustu kuubikud. Küpseta veel 40 minutit. Kui toit hakkab pealt liiga intensiivselt pruunis­ tuma, kata ahjuvorm fooliumiga.

Vaja läheb:

500 g sealihakuubikuid 3 sl toiduõli 2 punapeeti 2,5 dl odrakruupe 7–8 dl vett 1/2 tl tüümiani 2 dl kohvikoort 150 g sinihallitusjuustu 1/2 tl soola värskelt jahvatatud musta pipart rohelise sibula varsi Valmistamise aeg: 80 minutit Eelarve: 5.90

54

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Toit

laupäev Vaja läheb:

450 g hakkliha 2 porgandit 1 suvikõrvits 1 dl riivsaia 1 sibul 1 muna 1 tl soola 1/2 tl musta pipart 200 g brokolit värskeid hernevõrseid vormi määrimiseks toiduõli Valmistamise aeg: 60 minutit Eelarve: 5.20

Hakklihaköögiviljapikkpoiss Keeda brokoliõisikud soolaga maitsestatud vees pool­ pehmeks ja kurna. Pikkpoisi taina valmistamiseks riivi suvi­ kõrvits ja porgand peene riiviga ning sega kokku peenesta­ tud sibula ja hakklihaga. Lisa taina hulka ka riivsai, muna ning maitseained ja sega tainas ühtlaseks.

Määri ahjuvorm õliga üle ning pane pool hakkliha-köögi­ viljamassist vormi. Tekita märgade kätega sellesse süvend.

Suru hakklihatainasse brokoliõisikud ning kata need ülejää­ nud tainaga. Silu roog pealt ühtlaseks. Küpseta 200 kraadi juures 30 minutit. Serveeri koos ülejäänud brokoliõisikute ning värskete hernevõrsetega.



nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 55

Toit pühapäev

Sealiharibid glasuuris Lõika sealiharibid väiksemateks tükki­ deks. Lase vesi keema, lisa vette tükel­ datud sibul, küüslauguküüned, must pipar ja loorber. Tõsta sinna ka sealiha­ ribid ning eralda tekkiv vaht.

Kui vaht võetud, keera kuumus ma­ dalamaks ning lase lihatükkidel vaiksel tulel keeda. Liha on valmis siis, kui see luude küljest lahti lööb. Aega kulub selleks umbes 1 tund. Täpne valmimise aeg sõltub looma vanusest (mida noo­ rem loom, seda kiiremini valmib). Aja kokkuhoiu mõttes võib sealiharibid pehmeks keeta eelmisel päeval.

Valmista liha glasuurimiseks kaste.

Aseta potti kuivatatud aprikoosid, värskelt pressitud apelsinimahl, soja­

kaste, mesi, ingver ja must pipar. Kuu­ muta kastme komponente madalal kuumusel 12–15 minutit või senikaua, kuni aprikoosid on apelsinimahlast pehmeks muutunud. Püreeri segu nui­ mikseriga. Kui kaste tundub liiga paks, lisa juurde apelsinimahla. Kontrolli maitset. Soola pole tarvis lisada, sest sojakaste peaks olema piisavalt soola­ ne.

Pane ahi grillrežiimile kuumenema.

Tõsta keedetud liharibid küpsetus­ paberiga kaetud ahjuplaadile ning kata pealt puuviljaglasuuriga. Küpseta seni­ kaua, kuni kaste muutub pealt mõ­ nusalt kuldseks ja kuumus on lihast läbi käinud. Aega kulub selleks 5–7 minutit.

Vaja läheb:

1 kg sealiharibisid Keeduleem: 2,5 l vett 1 sibul 3 küüslauguküünt 4 vürtspipart 3 loorberilehte 1,5 tl soola Puuviljaglasuur: 2 dl kuivatatud aprikoose 2,5 dl apelsinimahla 1/2 dl sojakastet 1 sl vedelat mett 1 sl riivitud ingverit 1/2 tl musta pipart serveerimiseks apelsinilõike Valmistamise aeg: 1 tund ja 40 minutit Eelarve: 6.20

56

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Tõeline elamus küpsistest!

Uus Öko rukkitäisterajahu!

Tartu Mill tõi turule Öko rukkitäisterajahu!

Rukkitäisterajahu Öko on kõrgeima kiudainete sisaldusega, eelistatavalt Eestimaa põldude parimast maherukkist jahvatatud jahu.

Rukkitäisterajahu on saadud kogu tera jahvatamisel ning selles on kõik viljatera kihid. See jahu sobib ideaalselt rukkileibade, rukkivahu ja isegi pannkookide valmistamiseks.

Tasub kindasti proovida!

Krõbista Maiasmoka külluslikke küpsiseid ja võida Piletilevi elamuslik kinkepilet, väärtuses 1000 €.

Loosi läheb veel 10 Piletilevi 50 € kinkepiletit.

Meelepäraseid elamusi saadi ise valida Piletilevi meeletult laiast kinkekaartide valikust – kontserdid, teatrid, ilusalongid, spaad, restoranid, spordiüritused, koolitused ja veel paljud elamused hingele ja kehale.

Kampaania periood 02.–28.04.2014.

Vaata täpsemalt www.maiasmokk.ee

Proovi kindlasti kõiki Maiasmoka külluslikke küpsiseid!

TUNNUSTATUD EESTI HAKKLIHA!

Ainus pääsukesemärgiga pärjatud hakklihasari Eestis!

SöögiTuba lugeja küsib

Mis on sõre nisujahu?

Vastab Maarit Maremäe Kivisaare Veskist: «Nagu nimigi ütleb, on sõre nisujahu sõredam, lisaks voolavam. Sõre jahu sisaldab pisut ka kliisid ning pole nii valge nagu püülijahu. Meie enda hin­ nangul on sõre nisujahu püülijahu ja täisteranisujahu vahepeal.

Tänu heale voolavusele ei lähe sõre jahu nii kergesti tükki ja see­ tõttu on sellest väga hea teha kastmeid.»

Meie köögis on sõre nisujahu lemmik eelkõige pannkookide valmistamiseks. Sel juhul tuleb pannkoogitainas enne küpseta­ mist kindlasti seisma jätta, et jahu saaks paisuda. Sõre jahu sobib ideaalselt ka biskviitkookide ja küpsiste tegemiseks.

Kivisaare Veski sõredat nisujahu saab Tallinnas osta näiteks Rimi hüpermarketitest ning Tartus näiteks Konsumitest ja Maksimarketitest.

Kaks trendi!

KAS SA TEADSID ...

... mida tähendab Gouda juustu nimes?

Gouda juust on oma nime saanud Gouda linna järgi Hollandis, kus aastasadu tagasi tegutses kuulus juustuturg. Kuna see nimi ei ole geograafiliselt kaitstud, on seda nime lubatud kasutada kõikidel juustudel. Klassikaliselt on Gouda siiski lapik juustukera.

Selliseid massiivseid juustu­ kerasid saab Eestis näha näiteks Juustukuningate kaupluste riiuli­ tel. Liisbet Nirk sellest poest selgitab, et Goudat tehes juustu­ piim töödeldakse, lisatakse juure­ tis, laap ja lisandid. Nii saadakse juustukalgend, mida lõigatakse, pannakse ümmargustesse vormi­ desse ja pressitakse, et saada kätte liigne vadak ja vesi. Selle tulemusena jääb juust ilus lapik.

Mida kauem juustu laagerdada, seda intensiivsemaks selle maitse muutub.

Lihatooted lahjemaks

Tarbijad eelistavad üha enam väherasvaseid toiduaineid ja lihatooteid. Pole siis ime, et Atria Eesti tõi müügile uued, senisest lahjemad Maks&Mooritsa hakk­ lihad. Näiteks on sea- ja veiseli­ hast koosneva Delikatesshakk­ liha rasvasisaldus vaid 8 protsenti, teistel uutel toodetel vahemikus 18–28 protsenti.

Proovi lahjemat sorti hakkliha näiteks kastmetes ja pajarooga­ des-pirukates. Kotlettide tege­ miseks riivi tainasse ka köögi­ vilju (kartulit, porgandit, suvikõrvitsat), et lihapallid ikka piisavalt mahlased saaksid.

58

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Piimatooted rammusamaks

Eesti piimatootjad on seevastu võtnud suuna rammusamate toodete suunas. Valio Eesti tu­ rundusdirektor Krista Kalbin räägib, et inimesed ei pelga pii­ matoodete rasvasisaldust, vaid pigem mõistavad, et toidurasvad pole kahjulikud ning pisut rasva annab hea maitse. Hiljuti turule tulnud 29protsendilise rasva­

sisaldusega Eesti juust Rammus ongi näide tõeliselt koorese maitsega piimatootest.

Kes on Eva?

Eva Palu on tuttav veebiajakirjast Perenaine.ee. Talle lihtsalt meeldib küpsetamine, toiduvalmistamine ja kõik sellega seonduv.

Eva ootab teie kirju eva@nipiraamat.ee.

TORE NIPP

Kringlid kaante vahel

Kringli küpsetamine ei ole sugugi keerukas, tõestab Epp Mihkels hiljuti ilmunud «Väikeses kringliraamatus».

Epp teab, millest räägib, sest tavaelus raamatupidajana töötav naine on niivõrd aktiiv­ ne hobikokk, et löönud kaasa isegi Tallinna prantsusepära­ se kohvik-restorani Cafe Lyon pagaritoodete väljatöötami­ sel. Epp ise soovitab oma uuest raamatust lugejatele magusat kringlit rukkijahuga, milles lisandiks kuivatatud puuviljad ja kaneel.

Valmista tiramisu üllatusmuna sisse Võta terav väike nuga, tee noa ots kuumaks ja poolita sellega ettevaatlikult üllatusmuna.

Kasta küpsisetükk kohvi või rohelise tee sisse (mõlemal juhul olgu jook jahe, et šokolaad ära ei sulaks) ning pane šokolaadimu­ napoolikusse. Kata mascarpone ja vahukoore seguga ning sõelu peale kakaopulbrit või matcha’t ehk rohelise tee pulbrit.

Ghee trügib pannile

«Mina eelistan ravimtaimede asemel vürtse. Klassikaline ingveritee ning igasse toitu lisan kurkumit,»

Ajurveeda toitumistarkustega tuttavad inimesed soovitavad praadimiseks ja frittimiseks kasutada selitatud võid ehk ghee’d. Miks siis mitte proovida?

Ghee maitse ja lõhn on meeldivad, meenutades karamellist-magusat võid. Praadides omastavad ka näiteks köögiviljad kerge karamellimaitse.

Väike nipp aga ka: ghee’ga praadimisel pane kõik vajalik varakult valmis, sest ghee kuumeneb pannil üpris kiiresti. Kuigi selitatud või kannatab kuumutamist 190 kraadini (näiteks või läheb kõrbema juba 120 kraadi juures), prae sellega ikka keskmisel kuumusel, et toiduained korralikult küpseda jõuaksid. Ghee’d valmistab ja müüb Tallinnas taimetoidukohvik Gauranga.

räägib Nastja Naistelehele oma kodusest apteegist.

EVA PALU

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 59

Toit

Meie

lugejate toidud

Parimale 50 eurot!

Saada oma lemmikretsep­ tid (NB! Mitte kuskilt maha kirjutatud, vaid ise välja mõeldud või enda pere jaoks kohandatud!) meile, siis saame neid kõigi Nipi­ raamatu lugejatega jagada.

Igal kuul võidab parima retsepti saatnud inimene 50 eurot!

Oma retseptid pane teele:

! anne�nipiraamat.ee või ! Naisteleht, Jõe 9, 10151 Tallinn

60

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

50 euro võitja!

Spinatijuustustruudel

Valmistamise aeg: 50 minutit ! 300 g pärmilehttainast võiga ! 250–300 g (värsket) spinatit ! 100 g riivitud juustu (Emmentali tüüpi) ! 1 muna ! 2 sl võid ! 0,5 tl meresoola Provence’i ürtidega ! 1–2 tl küüslaugupulbrit ! näpuotsaga suhkrut

Haki värske spinat väiksemateks tükki­ deks. Kui kasutad külmutatud spinatit, sulata see täielikult ja pressi välja või­ malikult palju vett. Sulata pannil või ja prae spinat koos maitseainetega, lase jahtuda. Sega hulka muna ja juust.

Rulli külm tainas võimalikult külmal tööpinnal õhukeseks ja lõika sellest näiteks kolm ristkülikukujulist tükki.

Laota spinatisegu ristküliku keskele, tõsta kahelt poolt tainaservad kokku ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahju­ plaadile, ühenduskoht allpool.

Lõika peale sälgud ja küpseta eelsoo­ jendatud 200kraadises ahjus umbes 20–25 minutit, kuni struudlid on kenasti kerkinud ja pruunistunud.

EVE JÜRGENS

Kala-šampinjoni Köögiviljaahjuroog tatrasupp Valmistamise aeg: 50 minutit suitsujuustuga ! 600 g valge kala fileed ! 300 g šampinjone ! 1 suur sibul ! 2 dl 35% koort ! 1 dl hapukoort ! 1 dl kalapuljongit ! 2 dl riivjuustu ! sidrunipipart ! soola (meresoola) ! võid

Määri ahjuvorm võiga. Lao kalafileed vormi ja raputa üle soola ning sidruni­ pipraga. Jäta viieks minutiks maitsestu­ ma. Tükelda šampinjonid: väiksemad pooleks, suuremad neljaks. Haki sibul.

Sulata pannil veidi võid ja pruunista selles suuremal tulel šampinjonid.

Alanda kuumust, lisa sibulad ning pruunista ka need. Maitsesta soola ja pipraga. Kui vedelik on aurustunud ja sibul pruunistunud, lisa vahu- ja hapu­ koor ning puljong. Kuumuta keemise­ ni. Vala kaste kalafileedele ning raputa peale riivjuust.

Küpseta 200kraadises ahjus 20–30 minutit. Sobib hästi nii keedetud kartulite kui ka riisiga.

E. TARTUST

Valmistamise aeg: 30 minutit ! 1,2 l vett ! 1 dl tatart ! 400 g külmutatud köögiviljasegu, nt Maahärra kiirpada ! 200 g sulatatud juustu ! 100 g suitsujuustu ! soola ! serveerimiseks 4–5 viilu leiba, võid, (suitsu)juustu

Keeda tatar 200 ml soolaga maitsesta­ tud vees pehmeks (kuni kogu vedelik on tatrasse imendunud). Lisa 1 l vett ja köögiviljad. Keeda veel 5 minutit. Lisa sulatatud juust ning kuumuta, kuni see on sulanud. Seejärel sega hulka riivitud suitsujuust ning maitsesta supp soola­ ga. Tõsta tulelt.

Määri leivaviilud mõlemalt poolt võiga, lõika kuubikuteks. Prae pannil krõbedaks, puista peale riivitud tavalist või suitsujuustu, lase sulada.

Serveeri suppi juustu-leivakuubiku­ tega, peale puista peenelt riivitud suitsujuustu.

MARJO ILVES

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 61

Toit

Daimitoorjuustukook Valmistamise aeg: 30 minutit + üleöö külmikus Põhi:

! 1 väike pakk Domino küpsiseid ! 40 g võid Täidis:

! 500 g toorjuustu ! 2 dl 35% koort ! 2 väikest Daimi šokolaadi ! 2 sl sidrunimahla ! 3 sl suhkrut Kaunistuseks:

! 50 g šokolaadi ! 3 sl 35% koort ! marju, Daimi šokolaadi

Sulata pannil või. Purusta Domino küpsised ja sega sulavõiga. Suru küpsise­puru lahtise koogivormi põhja.

Vahusta koor suhkruga ja sega sisse toasoe toorjuust ning sidrunimahl.

Purusta Daimi šokolaad ja sega toor­ juustuvahu sisse. Šokolaad ei pea ole­ ma peen puru, võib jääda ka suuremaid tükke. Kalla segu küpsisepõhjale.

62

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Kuumuta potis koor ja tõsta tulelt, kui see on keema läinud. Sega sisse hakitud šokolaad. Sega, kuni šokolaad on sulanud, ja kalla see koogile.

Kaunista soovi korral marjade ja/või purustatud Daimi šokolaadiga.

Pane ööks külmkappi tahenema.

SIRLI

Sulašokolaadiga safranipannkoogid Valmistamise aeg: 1 tund ! 2 muna ! 1/4–1/2 tl soola ! 1/2 tl suhkrut ! 3,5 dl piima ! 2,5 dl nisujahu ! u 30 g sulatatud võid ! 10–12 niidikest safranit ! praadimiseks õli/võid ! serveerimiseks vaniljejäätist ja tumedat šokolaadi

Pane safraniniidid 2 sl kuuma vee sisse

ligunema. Samal ajal klopi munad soola ja suhkruga lahti ning lisa jahu.

Pidevalt edasi kloppides vala vähe­ haaval juurde ka piim. Jälgi, et ei tekiks tükke. Siis kalla sekka jahutatud sula­ või ja safran, sega hoolega. Segu peaks saama vedela hapukoore paksune.

Vajadusel lisa piima. Lase segul jahedas seista umbes 30 minutit.

Tõsta tainast pannkoogid pannile ja prae need mõlemalt poolt kuldseks.

Serveeri kuumalt koogi keskele peide­ tud vaniljejäätise ja veevannil sulata­ tud mõru šokolaadiga kaetult.

EVE Puista peale tuhksuhkrut.

Porgandiananassitort

Valmistamise aeg: 1 tund ja 30 minutit + 3–4 tundi külmikus ! 300 g riivitud porgandit ! 4 dl nisujahu ! 3,5 dl suhkrut ! 2 tl küpsetuspulbrit ! 2 tl vanillsuhkrut ! 5 muna ! 150 ml õli

Alma värske ja puhta maitsega kohupiimakreemid on leidnud täiendust uue aprikoosikohupiimakreemi näol.

Praegusel Lihavõtte perioodil on Alma aprikoosi-kohupiimakreem parim valik, sest annab pühaderoogadele selle õige maitse. Kõik Alma kohupiimakreemid on valmistatud parimast kodumaisest piimast, on säilitusainetevabad ning lisaks head valguallikad.

Puhas piim

Puhas piim Mahlaste aprikoositükkidega Alma kohupiimakreem on aprillis vahvas pühadepakendis!

Täidis:

! 500–600 g 20% hapukoort ! 6–8 tl suhkrut ! 1 väike ananassikompott ! kaunistuseks kookoshelbeid

Riivi porgandid peene riiviga. Eralda munakollased ja -valged. Vahusta munavalged tugevaks vahuks. Vahusta munakollased suhkruga. Sega oma­ vahel kuivained.

Lisa vahustatud munakollastele õli, porgand, kuivainesegu ja sega.

Viimasena lisa munavalged.

Kui valmistad koogi ahjuplaadil, küpseta seda 200kraadises ahjus um­ bes 15 minutit. Kui teed seda vormis, küpseta 175kraadises ahjus 45 minutit.

Jahuta koogipõhi täielikult ja lõika horisontaalselt pooleks. Immuta koogi­põhi ananassikompoti vedeliku­ ga. Kihtide vahele määri pool hapu­ koore ja suhkru segust ning laota kiht ananassitükke. Koogi peale määri ülejäänud hapukoor ja raputa peale kookoshelbeid. Pane 3–4 tunniks kül­ mikusse maitsestuma.

RIIN JUGAPUU

Lihtne kevadine magustoit VAJA LÄHEB 6–8 üllatusmuna 150 g Alma aprikoosikohupiimakreemi 20 g tuhksuhkrut tilgake sidrunimahla 125 ml vahustatud Alma vahukoort «munakollaseks» aprikoosimoosi

• Lõika terava sakilise noaga maha üllatusmunade tipud ja võta mänguasi seest välja.

• Selleks ajaks, kuni täidist valmistad, pista munad külmikusse.

• Mikserda kõik koostisained omavahel segi.

• Pane šokolaadid munatopsidesse.

• Tõsta segu ettevaatlikult munade sisse ja pane need kuni serveerimiseni külmkappi.

• Vahetult enne serveerimist tõsta lusikaga törtsuke kollast moosi «munakollaseks».

Stiilselt

Kust puhub

stiilituul?

Kas nuputad, milliste moesuundadega sel kevadel kaasa joosta? Siin on neli selle hooaja suurimat trendi.

Vali vaid enda lemmik välja!

Stiil ja tekst: JAUNIKA JARTSEV Fotod: STANISLAV MOŠKOV, BULLS Meik: KRISTI PETOLAI Modell: STEFANI

Mustrid – etnilised, lillelised Iga-aastasele lillemerele on lisandunud pastelset neerumustrit ja Hawaii stiilis troopilisi taimemotiive.

Pikad maani seelikud ja kleidid tõukab mõneks ajaks tagaplaanile mugavusest pakatav kombinesoon ehk jumpsuit. ! Kombinesoon. Silvian Heach. 97.50 ! Kaelarätik. Promod. 24.95 ! Kõrvarõngad. Accessorize. 13.90 ! Käevõrud. Accessorize. 2 x 13.90 ! Kingad. Promod. 39.95 Diane von Furstenberg Hermes

64

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Ralph Lauren

Versace

Ainult üks lemmikvärv Kas oleksid kunagi uskunud, et kannad pealaest varvasteni üht värvitooni riideid? Nüüd tuleb valida oma lemmikvärv ning jääda sellele truuks. Ei mingit n-ö kirju kana efekti, vaid puhas ja väljapeetud maitsekus. Mida lihtsamad ja klassikalisemad rõivad leiad, seda parem on tulemus. ! Kleit. Promod. 39.95 ! Päikeseprillid. Reserved. 9.99 ! Väike kott. Accessorize. 69.00 ! Suur kott. Accessorize. 44.90 ! Kingad. Reserved. 34.99

s

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 65

Must ja valge minimalism Paljude armastatud must ja valge pole kuhugi kadunud.

Moeteadlik valib minimalistli­ kud lõiked ja vähe aksessuaare.

Kel figuur soosib, saab mustad püksid vahetada valgete vastu ning katsetada hooaja lemmi­ kut, nabapluusi. ! Pluus. Vero Moda. 16.95 ! Pintsak. Mohito. 44.90 ! Püksid. Mohito. 39.99 ! Püksirihm. Vero Moda. 12.95 ! Kott. Mohito. 29.99 ! Kingad. Reserved. 34.99

Balenciaga

Blumarine

66

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Paul Smith DKNY

Sportlik casual

Selline dressi- ja viigipükste segu on mugavam ning popim kui ükskõik milli­ ne teksapaar. Juurde vajavad need vaid ühte lihtsat pluusi või lohvakat maikat ning ketse. Proovi sellist komplekti näiteks nude-toonides. ! Topp. Promod. 5.95 ! Püksid. Mohito. 39.99 ! Kaelakett. Accessorize. 9.90 ! Jalanõud. Silvian Heach. 29.50

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 67

Moenipp

Talvekampsun suviseks

Boheemlus pole ka sel kevadel moest kuhugi kadunud.

Kõige lihtsam on selle trendiga kaasa minna, kandes teksaseid koos laiade langevate kampsikutega.

Tekst ja teostus: JAUNIKA JARTSEV Fotod: STANISLAV MOŠKOV Meik ja soeng: KRISTI PETOLAI Modell: EGLE

Tee nii 1

Lõika kampsuni alläär ja varrukad nii palju lühemaks, kui soovid. Kui pole tegu hargneva kangaga, võid ääred jätta õmblemata.

2

Kinnita pitskaunistus nööp­ nõeltega ringiratast kampsuni alumise serva pahemale poolele, nii et pits tuleks justkui riide alt.

3 Vaja läheb:

! kaunistuspitsi (umbes 1,5–2 m) ! niiti ! nõela ! nööpnõelu ! kääre

Enne 68

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Õmble pits kampsuni külge – jälgi seda tehes kindlasti kanga venivust. Siis õmble pitsi küljed omavahel kokku.

4

Tee varrukate otstesse minevad pitsitorud ja õmble needki külgedelt kokku.

5

Kinnita pitsitorud nööpnõelte­ ga varruka otstesse kampsuni sisse nagu alläärgi ja õmble kinni.

Tee nii

1

2

3

4

5

Valmis!

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 69

Ilunipp

Kevad igat tooni

nahal!

Poelettidele jõuab katkematu hooga uusi kevadisi meigitooteid.

Teeme neis orienteerumise lihtsamaks ja pakume igale nahatoonile tänavusi hitttooteid jumestuskreemist küünelakini.

Tekst: HELEN PERK Fotod: HELIN LOIK-TOMSON, GettyImages/Scanpix, SIPA/Scanpix, AFP/Scanpix Q Maybelline’i

Näitleja Jennifer Aniston

Sul on keskmiselt jumekas nahk

korrektor Super Stay Better Skin, toon 03 Medium.

Hind 9.40

S Bourjois’

päikesepuuder Maxi Delight, toon Olive Skin.

Hind 13.80

! Nahatoon, mille õnnelikule omanikule on palju lubatud! ! Kevadel sea eelistuste etteotsa pigem soojades toonides meigitooted. ! Kindla peale minek on maalähedastes toonides lauvärvid, huultel aga moehitt oranž. ! Justkui sulle on loodud virsikukarva tooted!

Head tooted

Q Max Factori

huuleläige Colour Elixir, toon Enchanting Coral.

Hind 12.90

P Artdeco

huulepulk Color Lip Shine, toon 23.

Hind 14.80

70

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Q L’Oréali kreem

Nude Magique BLUR, toon Medium To Dark Skin.

Hind 11.29

R L’Oréali

R Artdeco

lauvärv Infaillible, toon Endless Chocolat.

Hind 11.80

küünelakk Ceramic, toon 249.

Hind 7.40

W Manhattani

huulepliiats X-Treme Last, toon 34N. Hind 4.20

V Artdeco

Q Artdeco

lauvärv Baked, toon 18.

Hind 8.80

põsepuna, toon 35.

Hind 7.90

Laulja Gwen Stefani

Sul on väga hele, kahvatu nahk ! Külma varjundiga portselanvalge nahaga ei sobi paksu tekstuuriga tooted. ! Tugevad värvid võivad muuta näo groteskseks. ! Kuldne on out, õrn roosa in. ! Konkreetne lainerijoon mõjub efektselt. ! Punased huuled sobivad. ! Peatu julgemalt küünelakiriiuli hittide ees – heleda nahaga sobivad peaaegu kõik toonid.

Q Manhattani jumestuskreem Endless Stay, toon 02 Porcelan.

Hind 8.10

S Max Factori

lauvärv Earth Spirits, toon Untamed Green.

Hind 7.70

Q Artdeco lauvärv, toon 235.

Hind 5.10

P

Artdeco peitekreem Perfect Teint, toon 5.

Hind 11.80

Q

Artdeco põsepuna, toon 09.

Hind 7.90

P

Head tooted

L’Oréali huulepliiats Contour Parfait, toon Honey.

Hind 5.60

V

Q

Pupa huuleläige Princess, toon 001.

Hind 11.99

L’Oréali päikesepuuder Glam Bronze, toon Blonde Harmony.

Hind 16.10

Q

P

Maybelline’i huulepulk, toon Honey Beige.

Hind 10.20

Max Factori küünelakk Effect Mini, toon Acid Lime.

Hind 5.50

Ilunipp Näitleja Julianne Moore

Näitleja Eva Longoria

Sul on päevitunud nahk

Sul on hele, roosa jumega nahk

! Kõik julged toonid on sinu!

Katseta kas või safiirsinisega! ! Julgemalt jumestatud silma­ de korral kata huuled kulla­ karva läikega. Tumedat huult eelistades jää omakorda tagasihoidlikuma silmameigi juurde. ! Loomulikult tumedatele huultele sobivad õrnemad, soja tonaalsusega huuleläiked ja -pulgad.

! Toonilt roosaka naha neutraliseerimiseks sobivad ülihästi kollaka ja beežika põhjaga meigi alustooted. ! Pehmed, sumedad pastellid silmalaul ei mõju liiga jõuliselt ega pealetükkivalt, nii et katseta õrnu lilletoone julgelt. ! Näpuotsaga roosat või virsikukarva põsenukil võrdub suure koguse säraga.

UGoshi

QMax Factori

päikesepuuder Natural Glow. Hind 11.20

jumestuskreem Whipped Cream, toon Bronxe.

Hind 14.89

Q Oriflame’i

V Artdeco

peitepulk Giordani Gold silmaaluste hoolduseks, toon Apricot Beige.

Hind 11.29

RGoshi põsepuna Natural Blush, toon Melon. Hind 7.84

päikesepuuder, toon 07.

Hind 20.00

Q Max Factori

jumestuskreem Super Stay Better Skin, toon Leight Beige.

Hind 14.60

lauvärv Baked Eyeshadow, toon 37.

Hind 8.80

huuleläige Colour Elixir, toon Dazzling Fuchsia.

Hind 12.90

PArtdeco põsepuna Glam Vintage.

Hind 24.00

WMaybelline’i U Artdeco

Head tooted Q Manhattani

P Bourjois’

huuleläige High Shine, toon 52W. Hind 5.30

huulepulkpliiats Color Boost, toon Fuchia Libre.

Hind 13.00

U Lumene

peitekreem Color Correcting, toon Light/Medium.

Hind 13.10

P Lumene

huulepliiats Wild Rose Liplines, toon Red Whisper.

Hind 5.60

Q Pupa

küünelakk Lasting Color Gel, toon 036.

Hind 6.60

72

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

V Maybelline’i

lauvärv Diamond Glow, toon Blue Drama.

Hind 8.80

P Artdeco

küünelakk Ceramic, toon 231.

Hind 7.40

PL’Oréali

huulepulk Cariesse, toon Nude&Cute.

Hind 11.30

V L’OrÉali

lauvärv, toon Forever Pink.

Hind 11.80

Meigikott

«Kui nahk on ilus, Tekst: HEIDI TOOME Fotod: ERAKOGU, TOOTJAD

pole meiki vaja.»

Miss Estonia ja modell Cathy Tullkvisti ilurituaalid on lihtsad ja kõigile kättesaadavad. Tuleb vaid laiskusest võitu saada!

K

uigi Cathy eelistab alati loomulikkust, peab ta jumestamist siiski ilu üheks möö­ dapääsmatuks eelduseks. «See on nagu väike kunstivorm – värvimaailm, mida oskuslikult kokku segades võib saavutada imeilusa tulemuse,» toob ta võrdluse.

«Tänapäeva kiires ja arenevas maailmas on alati midagi uut ja huvitavat ka meigitoodetes ning väikesed iluni­ pid jumestamises on alati põnevad ja teretulnud.»

Kui teismelisena ei suutnud Cathy isegi randa puuder­kreemita minna, siis praegu eelistab ta vabal päeval kosmeetikakoti olemasolu üldse unustada ja nahal puhata lasta.

«Hästi hoolitsetud ja puhtale nahale pole meik üldse vajalik. Olen kodus alati meigivabalt. Paljud mu sõbrad ongi harjunud mind nägema pigem meigita kui meigi­ ga,» tunnistab Cathy.

Hea näonaha valemiks peabki Cathy eelkõige regu­ laarset hooldamist. «Kindlasti niisutan ja koorin näo­ nahka ja hoolitsen selle eest rohkem kui ehk tavaline inimene, sest igasugune dekoratiivmeik koormab ja väsitab nahka,» pajatab ta.

Samuti proovib ta meeleldi erinevaid salongihooldu­ si. «Olen avastanud kindlad hooldused, mis minu kuiva­võitu nahatüübile vägagi hästi mõjuvad, näiteks naudin vitamiinirikast ja tõhusat niisutavat meso­ teraapiat,» kiidab ta.

Cathy lemmikilurituaalid on aga kadedust tekitavalt lihtsad: kaheksatunnine uni, hommikujooks koeraga ja sidrunivesi. «Mida vanemaks saad, seda rohkem mõt­ led tervisele ja tervislikule eluviisile. Nooremaks ei muutu me keegi, kuid õnneliku elu valemi üheks täht­ saks osaks on kindlasti iseenda äratundmine, armastav pere ja usk jumalasse,» kinnitab ta.

Kui aga argipäeviti on vaja meikida, kulub selleks vaid 5–10 minu­ tit. Siis otsib ta kosmee­

Sära palgeile:

«Mu lemmikute hulka kuuluvad sära andev põsepuuder Shimmer Brick ja Glo­ Mineralsi päikesepuuder.»

74

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Loomulikkus ennekõike:

«Minu kosmeetikakotist ei puudu kunagi GloMineralsi ripsmetušš, mis ei pudene laiali ja püsib peal kogu päeva. Samuti niinimetatud naked-huuleläige, mis niisutab ja on juba aastaid mu lemmikute hulka kuulunud.»

Pidulikeks hetkedeks: «Silmameigi täiusliku look’i saab alati GloMineralsi suitsusilmakomplektiga, mida kasutan esinemistel ja pildistamistel.»

Viimistluseks:

«Meigikotis on alati kindel koht ka toonival päevakreemil ja samuti valgustpeegeldaval peitepulgal.»

Cathy proovis

L’Oréali öökreemmaski Revitalift Cathy: «Kreemi peale kandes oli tunda värskust ja pehmust – kevadiselt siidine tekstuur imendus kiiresti minu talve­ räsitud kuiva nahka. Eelistangi kergeid ja meeldivaid lõhnu, selle kreemi aroom kandis edasi nii sensuaalsust kui õrnust.

Lisaks sellele, et kreem hästi niisutas, oli tunda ka kerget pinguldavat toimet, mis vananeva naha puhul on lausa möödapääsmatult tänuväärne faktor.»

«Mida vanemaks sa saad, seda rohkem mõtled tervisele.» tikakotist välja kolm suurimat lemmikut: Dr. Hauschka tooniva päevakreemi, GloMi­ neralsi huuleläike ning sama firma ilmasti­ kukindla ripsmetuši.

Cathy on avastanud enda jaoks mineraal­ kosmeetika ja üritab igapäevaelus just or­ gaanilisi ilutooteid kasutada. «Orgaanili­ sest kosmeetikast võis kümme aastat tagasi vaid unistada, aga nüüd on see tugev konku­ rent tavakosmeetikale, võites üha enamate naiste südame ja usalduse,» muljetab ta ja tunnistab, et üritab kõigist dekoratiivkos­ meetika toodetest, mis pole looduslikud või mineraalide baasil toodetud, hoiduda.

Pidulikumale üritusele minnes varub Cathy meikimiseks veidi rohkem aega, et ka «suitsused» silmad teha ning põskedele õhetust lisada. «Tunnen oma nägu ja tean, kuidas iluvead kiiresti peita ning anda naha­ le tervislik sära ja jume.»

Cathy teab hästi, et liiga tugev meik võib mõjuda grotesksena ja naise näiliselt vane­ maks muuta. Talle teeb praegugi nalja, kuidas 1990ndatel, mil tema modellikarjääri alustas, muudeti kaunitarid kaanefotodel tundmatuseni. «Tänases moepildis leiab enam loomulikkust ja klassikalist ilu – back to basics, nagu öeldakse.»

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 75

Hobi RMitte ainult ilusasjad:

Kui enim populaarsust kogusid ööpotid just aristokraatia hulgas, siis vaikselt levis see trend ka lihtrahva sekka.

QKlassika:

«Alati ei peagi pilti peal olema, valge poti puhul loeb kuju!»

SRasked: Meeste ööpotid olid eriti

Ööelu väärikad

rasked ja kobakad. Tõsi, ega mehed neid tegelikult vajanudki. Kui aga ostuks läks, siis muretseti uhkete kaunistustega pott.

Tekst: HEIDI TOOME Fotod: PENELOPE RUSSAK

tunnistajad

Tiina Raali koduseinu ei kaunista mitte maalid või perepildid, vaid ... pissipotid!

«Millegipärast on need mulle alati väga meeldinud – igaühel on oma nägu!»

R

estaureerimisfirma Tsunftijänes omanik Tiina (56) hakkas ööpotte koguma paar aastat enne oma 50. sünnipäeva, kui koos abikaasa Matiga Hollandis antikvariaati sattudes üht 16 potist koosnevat komplekti nägi.

«Mul käis klõps läbi neid nähes ja tund­ sin, et pean need saama. Sünnipäev oli lähenemas ja otsustasin selleks puhuks 50 poti näituse teha ning kutsuda kõik

76

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

sõbrad seda vaatama,» jutustab Tiina.

Koju jõudes kulus tal terve päev pottide puhastamiseks ja desinfitseeri­ miseks. See aga ei pärssinud Tiina indu. Kollektsioon aina kasvas, ehkki sünnipäevaks oli paar potti soovitud poolesajast ikkagi puudu. Sellegipoo­ lest ei löönud Tiina käega, vaid jätkas jõudumööda. «Kui alguses oli eesmärgiks osta üks pissipott aastas, siis hetkel olen kahjuks kahega miinuses,» tunnistab ta.

Tegelikult meeldisid ööpotid Tiinale juba lapsepõlves. «Mäletan, et mu vanaemal oli komplekt, millesse kuulusid kauss, kann, hambaharjaja seebialus ning pissipott, mis läks kahjuks katki. Kannu ja kausi kauplesin endale aga juba koolis käies.»

Suurem osa Tiina pottidest on pärit Hollandist, Luksemburgist, Prantsus­ maalt ja Saksamaalt. Põhjamaade toodangut on potiritta vähem sattu­ nud. Eestis pole neid kuigi palju saada,

ehkki siingi on ööpotte ju kasutatud. Ööpotikultuur jõudis Eestisse mõis­ nike kaudu ja oli pigem omane aristo­ kraatiale. «Ega need ju väga mugavad ole, pigem ikkagi iluasjad,» möönab Tiina. «Toona pandi ööpotid hoiule spetsiaalsesse mahagonkappi, mis oli seest marmorist ja töötas külmkapina, et lõhnasid ei tekiks. See kapike käis voodi juurde, kus täitis ühtlasi ka öö­ kapi rolli,» jutustab Tiina.

Teinekord kasutati potte koos

pehmendusega kastikesega. «Kastil oli auk peal ja selle kaudu sisestati sinna ööpott. Kast oli pealt siidine ja mõnus, ebamugavust ei pidanud tundma.

Panid lihtsalt poti sellese, tegid pissi ära, võtsid selle pärast välja ja viisid õue,» tutvustab ta vanu kombeid.

Kui sõbrad esimest korda Tiina kollektsiooni nägid, uurisid nad, mis suured teetassid küll seintel ripuvad, kuid nüüd on tema hobi sõpradelegi nii armas, et teinekord satub uus ese just

RRPott piilub sind:

Potikasutajal pidi asine tegevus tuju ikka heaks tegema.

RVanust rohkem kui Eesti riigil: Võrratu juugend-

pott 19. sajandi Belgiast.

kingitusena suurde kollektsiooni.

Nõnda ongi kujunenud olukord, et kui keegi pissipotti näeb, mõtleb NR ta kohe just Tiinale. nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 77

Mees ütleb

Mahlad lahti ja kellud kätte

P

asundasin lolli peaga kõigile, kuidas mulle ükski Tervishoiusüsteem on meil nii imeliselt seatud, et haige külmetushaigus külge ei hakka. Oli justkui põh­ tuleb olla omaenda vabast ajast. Kui ikka jalaluu sodiks just: pole tõesti juba aastaid pidanud kauni prantsatad ja mitu nädalat kontorisse ei jõua, saad järgmise kevad­ilmaga tekikuhja all värisema ja nina luris­ kuu palga eest napilt karbi validooli ja internetiarve tasutud, tama. Nüüd maksis uhkeldamine valusalt kätte. et siis pankrotist pääsemiseks mõnes portaalis vanaisa Pidasime oma õlleseltsiga meeleolukalt igamargikogu maha parseldada. aastast tuluüritust. Põhimõtteliselt tähendab see rekkatäit Põdesin siis ja tegin vahepeal tööd. Õnneks sain klassikali­ rumalaid kostüüme ja avatud se siidinäpuna suurema osa õllekraane. Kuna aga suitse­ asjatoimetusi koduseinte kaits­ tamine on eurodirektiivide vas embuses rüperaalil tehtud. kohaselt kaheksandaks sur­ Pärast kolmandat päeva taastus mapatuks nimetatud, tuli tasapisi ka kodurahu. Mitte et organiseeritult käia ka suure mina oleks tagasi tõmmanud, kunsti vahelt märja nahaga aga pere töötas ellujäämise karget tähistaevast imetle­ nimel välja uued liikumistrajek­ mas. toorid, mis minu staabist Järgmisel hommikul ette­ kaarega mööda käisid. vaatlikult teki all silmi pilgu­ Ega mul lõpupoole enam tades tundsin, nagu oleks suurt viga polnudki. Näkitsesin «Nu pagadi» multika hunt šokolaadi, teesklesin palavikku minust paar korda teerulliga ja nautisin vaikust. Oleksin üle põrutanud ja pärast veel peaaegu kenasti terveks saanud, igaks juhuks pudeliharja aga siis viskas ilmataat vinger­ kurku torganud. Kui nina pussi ja lasi päikese taevasse ka nagu Ford Sierra mootor lahti. Hakkasin jälle sügelema. tilkuma hakkas, oli selge, See oli selline iselaadi kihelus. et haigevoodist pole pääsu.

Pani läbi akna garaaži suunas Te ei kujuta ette, kui halb õhkama ja peegli ees kiivrit patsient ma olen! Nagu väike tüdruk. Kogu aeg pähe proovima. on jonn peal ja terve maailm mu hädades süüdi. Ühel hommikul ei pidanudki enam vastu.

Tahaks jalgu trampida ja nii. Boonusena tekita­ Kepslesin oma «tuulest viidud» parukaga vad sügelev nina ning kipitavad silmad vastu­ suspede väel elutuppa ja teatasin, et olen pandamatu soovi pead vastu seina taguda. värske kui kurgike ja lähen tsikliga sõitma. Üllar Priks ehk Myrakas Karistatud saavad paraku ka puhtast süda­ Nüüd istun jälle toas ja mahlad jooksevad. on vabakutseline mest appi tõtanud pereliikmed. Supp on liiga See on see, kui ühiskond ja loodusjõud ei lase muusika- ja kirjamees kuum, tee liiga mage, padi liiga pehme ja põdural Eesti mehel rahus kosuda. Mis puudu­ ning muidu mees, kes telekapult valepidi pihku torgatud. tab aga kevade esimest mootorrattatiiru, siis Nipiraamatule igal kuul Isegi koera nägu tundub kahtlaselt parastav. ütleksin nagu songarebendiga talumees vast­ oma toidu- ja elu­ avastustest kirjutab.

Kõige hullem on aga see, et ega siis ohkimise valminud kiviaeda silmitsedes: «Shee oli NR kõrvalt ju igapäevatööd tegemata saa jätta. sheda väärt ...»

«Kepslesin oma

«tuulest viidud» parukaga suspede väel elutuppa ja teatasin, et olen värske kui kurgike ja lähen

tsikliga sõitma.»

Kes on Üllar?

78

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Pärisnaise päevik

ja

Vallaline lapsega uus väljakutse

N

iisiis, üleeelmisel kuul jõustus lõpuks mu lahutus.

Tegelikult olin lapse isast lahus juba umbes poolteist aastat. Piisav aeg, et saaksin vaikselt suhte lõppemise šokist toibuda ja hakata uuesti elavama pilguga enda ümber ringi vaatama. Eks on mul ennegi olulised suhted lõppenud, aga kunagi varem pole ma olnud samas olukorras: vallaline naine lapsega, suundumas taas «turule».

Kui juba varem oli minu meelest armastuse Dagmar Lamp ehk Daki leidmine suhteliselt õnneküsimus ja näis on vabakutseline kolumvahepeal võimatugi, siis kuidas peaks see nist, (aja)kirjanik ja bloginüüd veel käima? Mul on ju laps! ja. Ta kasvatab väikest Väga kummaline, et eestlastel puudub tütart, on avaldanud kohtingukultuur. Kas mäletate stand-up-etendust raamatuid ja arvab, et kirjutamine on sama «Võidab see, kellel on kõige hullem mees»? Ka oluline kui hingamine. seal märgiti ära, et eestlaste jaoks on «kohting» ikka enamasti üks suur joomine. Ning kus vallalised teisi vallalisi Eestis kohtavad?

Ikka pidudel, klubides ja baarides!

Aga mina? Mul on ju laps, töö ja kool, nii et need vähesed vabad hetked, mis väljaminemiseks ka on, kulutan sõprade peale, sest neidki näeb ju kibe­ kiirel argipäeval vähe. Mul pole enam aega (ega tahtmistki) baare mööda tiksuda ja oodata, et keegi kutt silma viskaks. Aga ometi tahaks edasi liikuda.

Isegi kui kohe mitte uut suhet looma hakata, siis hetkekski end jälle naisena tunda: et keegi vaataks imetleva pilguga, silitaks õrnalt põske, nii et külmavärinad selga mööda alla jooksevad ...

Nojah, aga mis siis teha? Lühidalt proovisin õnne temasse kiindub, aga midagi läheb viltu – kõige olulisem ühes kohtinguportaalis. Käisin isegi paaril deidil, on siiski ju lapse heaolu. Niigi on ta pidanud selle lahutuse mis olid meeldivad, kuid tugevat klikki ei tekkinud. Lõpuks läbi elama … väsisin sellest kirjadevoolust, kus kõik sõnumid olid ühe Minagi pole vähem oluline. Mul pole raisata aega ja ener­ ja sama igava küsimuse («Mis teed?») erineva kirjaoskusgiat ebakindlust täis suhete peale, mida oma 20ndatest nii tasemega variatsioonid. hästi mäletan. Mingi mõttetu draama ja telefonikõnede Jah, vahepeal sattus hulka ka huvipakkuvamaid kontakte, ootamine … Ei! Kui juba, siis juba. Ei mingeid mänge. Kui aga … No pole see netikohtamine väga minu jaoks. Imelik on üldse, siis PÄRIS suhe on väärt pingutust. hakata end tutvustama, kui pool elulugu tuleb välja vaid mu Nii mõtlesin ja otsustasin. Kas teate, kui palju kergem hüüdnime Daki guugeldades … Ilmselt tekitas see, pärast sai? Kadus mure selle pärast, et olen «vanem vallaline et olen selline poolavalik figuur, paljudes ka ebakindlust. naine lapsega» ja et kuidas küll kutid sellele reageerivad.

Jätsin kohtinguportaali sinnapaika, sest selliseid asju ikka Puhas pseudoprobleem, jõudsin järeldusele. Kui kellelegi tagant sundida ei saa. Kui juhtub, siis juhtub, otsustasin. meeldin, siis peangi meeldima täiega, kogu komplektina.

Niikuinii ei olnud veel selge, kuidas peaksin üldse toimima, Ootamatult ongi mu elus selline inimene. Aga sellest ehk kui mu ellu uus armsam satub. Kuidas ja millal peaksin ta NR juba järgmisel korral. oma lapsega tuttavaks tegema? Ning mis siis, kui tütargi

Kes on Daki?

«Kui juba, siis juba.

Ei mingeid mänge.

Kui üldse, siis päris suhe on väärt pingutust.»

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 79

Karjäärimuutja

Naine orkester nagu

Marlene Leopard ei osanud klaverit, kitarri, plokkflööti ja trompetit harjutades ettegi kujutada, et ta ühel päeval pillide asemel hoopis inimeste ihusid mudib.

Tekst: TRIIN TÕNURIST Fotod: MARI LUUD

V

anasti oli Marlenel (31) kaks kirge: muusika ja keeled. Oli rohkem kui loogiline, et kui ta kümme aastat tagasi Tartu Ülikoolist muusikaõpe­ taja paberid kätte sai, asus ta tööle Kõrveküla põhikoolis inglise keele õpetajana – inglise keelt oli ta õppinud kõrval­ erialana. «Olen täielik glossofiil! Keelte oskamine tähendab maailma avardumist, see on väga suur rikkus!»

Erinevate õpetajaametitega oligi Marelene rahul kaheksa aastat. Vahepeal sündis kaks last ja teisega kodus olla hakkas Marlenet ootamatult üha enam painama mõte massööriametist. Ta teadis – kas nüüd või mitte kunagi. «See oli minu jaoks tegelikult päris suur julgustükk võtta kätte ja hakata tegelema millegi hoopis muuga.»

Rohkem kui lihtsalt mudimine

Massaažikunsti õppimiseni ei jõudnud Marlene pelgalt soovist ihusid mudida. Tema jaoks oli massaažil hoopis sügavam tähendus.

See huvi sai alguse juba maast madalast, kui väike Marlene oma vanemaid mudis. «Tundsin juba siis, et ammutan sellest tegevusest mingit erilist ener­ giat.» Teda on alati huvitanud vaimsus ja energiate liikumine, vanemaks saades konkreetselt tervenda­ mise kunst.

Nii läkski Marlene, ise tuleviku pärast põnevilärevil, Tartus massaažikooli. «See oli hoopis uus ja põnev maailm,» ütleb ta nüüd.

80

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Ühest küljest avardas õppimine tohutult silma­ ringi – kõik need teadmised anatoomiast ja medit­ siinist, lisaks erinevad massaažiliigid ning -õlid –, aga teisalt muutus Marlene ise tundlikumaks.

«Hakkasin tajuma, et energia tuleb kosmosest ja masseerides annad sa seda edasi, tervendades inimesi.»

Ta lisab, et muusika on massaaži juures ääretult oluline, sest loob õige meeleolu, mis aitab paremini lõõgastuda.

Kodune massaažistuudio:

Kuidas saanukski pereliikmed olla Marlene massööri­ ameti vastu – nüüd on tõeline professionaal ju omast käest võtta! Hetkel naudib naise helli käsi Marlene ­elukaaslane.

«Hakkasin tajuma, et energia tuleb kosmosest ja masseerides annad sa seda edasi, tervendades inimesi.»

Q Distsipliin:

Lastega peab oskama kompromisse leida, on Marlene kindel.

Siis lahenevad kõik probleemid!

Pärast õpinguid sai Marlene esimeseks töökohaks massöörina Tartu Arctic Sport Club. Kohe sai selgeks, et selles ametis tuleb end pidevalt täiendada. Teemakohast kirjandust kulus nagu leiba. Kohanemist toetas ka Marlene perekond, kes tema hullude ideedega juba harjunud oli. «Isa kinkis mulle näiteks «Massaaži ABC», mis on mu lemmik – sealt olen väga palju häid nippe saanud!» on Marlene rõõmus.

Täiskohaga massööriamet lõppes Marlene jaoks poolteist aastat tagasi, kui ta tõdes, et see nõuab

nädalavahetustel töötamist, mis talle kahe väikse lapse kõrvalt kuidagi ei sobinud. Pealegi polnud klientide leidmine sugugi lihtne – aga sellest sõltub ju teenistus.

Nii otsustaski Marlene naasta õpetajaameti juurde, mis tagab stabiilsema sissetuleku. Kuid massöörikutsumust pole Marlene jätnud! Kuna kodus on kõik vajalik olemas, võtab ta kliente vastu seal.

Ta usub, et õpetaja- ja massööriamet täiendavad teineteist. «Kui koolis rabad end vaimselt ribadeks,

s

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 81

Karjäärimuutja

Naudib musitseerimist:

Marlene jaoks on muusika parim hingekosutus.

Paneb ju imestama – et nii erinevad maailmad!

Või siiski mitte? Marlene arvab, et õpetaja- ja mas­ sööriametil on päris palju ühist. Mõlemad elukut­ sed eeldavad suurt empaatiavõimet, rahulikkust, sõbralikkust ja pühendumist.

Muusikust massöör

Kindel tehnika:

Marlene sõnul on massaaž omaette teadus, kus on oluline tehnika ja liigutuste järjekord. «Massaaži tuleb teha kogu kehaga, muidu tapad käed ära!» teab Marlene.

siis õhtul on hea end füüsiliselt väsitada.»

Marlene juures käivad nii võõrad kui ka vanad tuttavad, kes on naise uuest ametist haisu ninna saanud. Näiteks on Marlene iganädalane klient tema ülikooliaegne süntesaatoriõpetaja – pole kahtlustki, et Marlene oskusi hinnatakse!

Kõige rohkem saavad Marlene oskusi nautida aga tema pereliikmed. Ta räägib, kuidas lastel esineb päris palju kasvuraskustest tulenevaid vaevusi.

«Selles ametis kohtud põnevate inimestega, kellel kõigil on oma lugu.»

Tema endagi lapsed – kolmeaastane Andre ja kuueaastane Lisette – kaebavad vahel valu jalgades.

Mitte iga ema ei oska kasvuvalu eriliste tehnikatega leevendada, aga Marlene oskab. Lisaks on ta õppi­ nud Jaapani massaaži, rahvakeeli kondiväänamist, mis tähendab luude korrigeerimist. See vigur kaotab kõik hädad!

82

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Samas on need maailmad ka väga erinevad.

Marlene nimetab õpetajatöö suureks plussiks nooruslikku keskkonda, mis hoiab ennastki värske­ na. Lastega töötamine on väga rõõmurikas. «Eriti nunnukad on esimese klassi lapsed, pidevalt esita­ vad toredaid küsimusi ja kallistavad.» Samas tun­ nistab ta, et õpetajaamet on ääretult stressirohke.

Muidugi ei suudaks Marlene jätta musitseeri­ mist, sest see on osake temast. Praegu töötab ta Tartu Kommertsgümnaasiumis muusikaõpetajana ning on ka Haaslava meeskoori dirigent. Kõik need ametid on naiseni tulnud justkui iseenesest, kui aeg on olnud küps.

Dirigendina 42 meest juhatada on hoopis teist­ moodi väljakutse kui koolis lapsi ohjes hoida. «Kui koori ette läksin, siis mehed naersid. Mida!? Kas see väike nääpsuke naine hakkab meid nüüd kamanda­ ma? Oldi harjunud ikka meesdirigentidega, kuid aja möödudes saadi aru, et ka nääpsuke naine suudab vägesid juhatada!»

Tulevikus tahaks Marlene aga jälle vaid massöö­ riametile pühenduda. Ta nendib, et kui on kindel klientuur, on see töö õpetajaametiga võrreldes märksa tulusam. Samas on masseerimine füüsili­ selt väga kurnav töö. «Kui on ikka suured mehed, siis on tükk tegemist, et neid läbi mudida! Ka klee­ nukestega on raske – pead eriti hoolega vaatama, et neid ära ei murra!» naerab ta.

Massööriameti juures naudib Marlene eriti mit­ mesuguste probleemide lahendamist – see on tõeline väljakutse. «Pead teadma haigusi ja erine­ vaid punkte inimese kehas.» Vähem oluline ei ole ka suhtlemise pool. «Selles ametis kohtud põneva­ te inimestega, kellel kõigil on oma lugu. Kui on pikaajalised kliendid, tekib usalduslik suhe.» NR

ber

HÕISSA, TORT!

saledaks!

e menüüd Figuurisõprad es! igas Naisteleh

Muinasjutuline pulmat mis valmib koduköögis!ort,

36

05 3790

IngaladLusu test ja sellest,

ÕLG ÕLA KÕRVAL

Ratastoolides Irene ja Elgi kasvatavad hoovis roose ja hoiava d kokku

JUBA 14 AASTAT LAULUG OttALeMAA pl L!

an elu kapiparod: «Olen ju terve dist olnud.»

Reet Linna teab, millises otsas lauldakse kõige Eesti paremini!

Nr 26 (376) Hind 1.09

379005

hea vormi sa a «Pilvede all» mis hoiab ted

Kirsti Timmer: «Ole ette näinud kõiki oma suuremaidnelum uutusi.»

8

«MA EI JULG E

SÜÜAGI!»

Ravimatut elab pidevalttõbe põdev 20aasta ne Kert valu ja kram pide hirmus. u juuksemaski päikesest piinatud kiharatele!

Nr 44 (394) Hind 1.09

379005

7717

KAARDID ENNUSTAVAD PEIDUS POOL nge

771736

N: 9

mer Kirsti Tim uued «Mu elus on tuuled ja uued võimalused.»

TEEME ISE!

9Kookospi imast juustu!

9Koduseid vorste täits ahju9Fotoraama nullist!

Millised on atu! parimad programmid 9Moodsa ?

Kas kodusedmaniküüri! püsilakikomp toimivad? lektid

ISSN: 9

ISS

ust pudr ! ike: enteni ad kõ se teev ineeritud mar

Nädala naine: Anne Veski

«Ta ise arvab, et keegi ei tunne teda ära, kui ta prillid ette paneb.»

OHT VERES?

• rõivamoesas • ilumaailmnduses • kodukuju lides • trennisaa

Nr 10 (412) Hind 1.00

u toit sat ’ihirmloween hal oks pe

EPP MARIA KOKAMÄGI

elukorraldus langes tormi ohvriks

Kas ka sina peaksid rinnavähi geenitesti minema tegema?

ISSN: 9 771736

E: jad VeImSbTitu , 5Multikeet L E TA d L nen HER le leppinaupäev tunntema.» OR st jutlu

Kitsas käes!

Talupidaja Kati Saara Vatmann teeb saatuslikke otsuseid, et pankrotist pääseda

id!

Kevadtrend

nädalaga

Ig po ST so «Ma tusega. inna, ku GUGotApePetAi algul R Utn s. kao ahan s DekIKtigUa Visahseursobimatuk N t U t e HKõnedefajaamet

leiutas uutmoodi Lõuna-Eesti jalgpalli

kuidas kasv Janek nägi, st väljus ta naise keha

si

3) 43 (39 9 Nr 1.0 Hind

CONTRA

«Olen vähkiud!» käes hoidn aja

KS ÕIGEesuks IB K i peap SKOeeBfir passlmibamniaskiks! kui ka

1€!

1. novem ber 2013

s o mee ib, ke elik rääg s meh te arva

vaid

28. juuni 2013

2013

e: ain pp S MEKdeid! la n taseda, et ädaula Rlnuad arukasas naäitleja.» ESU loPpuEtuHsvahen N PTestime LA Uraspsenasapoab ande E G AN AAn teKma s«Ltemast

jakiri! naistea

6. märts 2014

too

ok 25.

odsaim Eesti so

KARM KORD !

Endla Vah karjääri nimer on spordisoolast kui el loobunud nii ka šokolaad ist poolväärisk ivi, mis teevad õnnelikuks su

10

nüüd koos TASUTA EESTI suvelisaga!

SOODSAIM Osta ja võida 0,67 ¤ NAISTEKIRI AJAKIRI 700 € eest Tellides vaid

Numb aastatelrihind limu puhul se

auhindu!

Vaata www.telli.ee või helista 660 97 97

Kodu

Kaugel-kaugel, kus on sinu Mis tunne on pakkida Eestis kokku kogu oma elu ning püüda seda lahti laotada piiri taga? Oma välismaal elamise kogemusest jutustavad kolm peret.

Tekst: HELEN EELRAND, SIGNE LAHTEIN, MERLE MUST Fotod: ERAKOGU

Merike Mikk:

«Soomes tunnen, et olen vajalik.»

«Ö

eldakse, et inimese saatus on tema tehtud valikute summa. Meie valik oli võtta oma väikesed lapsed, toona 1,5-, 6- ja 8-aastane, ning minna Eestist ära,» ütleb Merike Mikk.

Näiliselt oli nende perel ka Eestis kõik hästi. Mõlemal olid töökohad: Merike oli tööl pangas ja ta abikaasa piirivalves, lapsed käisid koolis ja väiksem ootas lasteaiakohta.

Nad tegelesid ka ettevõtlusega ja pingutasid, et pangalaen makstud saaks.

«Olime aga Eesti ühiskonnast väsinud ja tahtsime, et meie lapsed kasvaksid teistsugu­ ses keskkonnas. Meile oli ammu selgeks saanud, et sa võid oma peres, oma ettevõttes, oma lähedaste ja sõprade ringis üles ehitada ja kanda teatud väärtusi, aga ümbritsev kesk­ kond ehk väsinud stressis inimesed, kadedus,

84

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

isegi riik oma seadustega, hävitab selle kõik ära,» põhjendab Merike avameelselt.

Soome kolimine oli Merikese sõnul keeruli­ sem, kui nad ette arvata oskasid. Uus kodu, uus töökoht, uued inimesed – see on pidev iga­ päevane õppimine.

«Oleme väga oluliseks pidanud laste toeta­ mist, et nende kohanemine oleks võimalikult kerge. Alates sellest, et igal lapsel oleks oma tuba, võimalus kutsuda sõpru külla, olla laps. Ja lapsed on tõepoolest kiired õppijad. Nelja kuuga

Kus on kodu?:

Merike on seda meelt, et kodu on seal, kus on pere. «Märkasin, et kui algul käisime iga kuu Eestis ja ütlesime, et «lähme nüüd Soome», siis poole aasta pärast ütlesime Eestis olles, et «tahame koju» – ja tulime tagasi Soome.»

Merikese teejuht saatusekaaslastele

Aprillis jõuab lettidele Merike Miku raamat «Teejuht sellele, kes tuleb Soome elama».

Sinna kogus ta kokku nende pere ja palju­ de teiste inimeste kogemused ning küsi­ mused, millele tuleb teise riiki minnes vastused leida. Alates sellest, kuidas saada Soome isikukood, kust leida endale elamispind ja töökoht, miks on kasulik kuuluda ametiühingusse ja mis saab siis, kui tööleping lõpeb. Selles raamatus on praktilised nõuanded koos tõestisündi­ nud lugudega, mõned neist on naljakad, aga on ka traagilisi ja üsna omapäraseid lugusid.

«Meil ei olnud Soome minnes ees ühtegi tuttavat ega sugulast, ka lotovõitu ei olnud tulnud. Tean, kui väga sellist teejuhti vaja on,» ütleb autor.

oli neil soome kõnekeel selge, nüüd kirjuta­ vad ja räägivad nad vabalt nii eesti kui soo­ me keeles,» jutustab Merike.

Ta lisab, et pärast kaht ja poolt aastat Soomes teavad nad, et seegi pole imedemaa.

«Siin on omad probleemid ja teadvustame endale väga selgelt, et oleme siin elu lõpuni immigrandid. Aga ikkagi – siin on palju, väga palju sellist, mille järele Eestis elades igatsesime.»

Esimeseks näiteks Soome-elu headest külgedest toob ta tunde, et inimene on seal väärtuslik. «Igaüks on ühiskonna jaoks oluli­ ne ja vajalik just sellisena, nagu sa oled: terve ja haigena, rõõmsa ja kurvana. Nüüd tean, mida tähendab minna ja olla tööl stressi­ vabalt. Või mismoodi kasvab su sees kind­ lus, et isegi kui teed tööd tähtajalise lepingu­ ga, ei kuku maailm töö lõppedes kokku.»

Mõttetuid pingeid on nende elus palju vähem. «Mulle tõesti meeldib, kui teed on siledad ja tänavad on puhtad, riietuses ei domineeri firmamärgid, inimesed arvesta­ vad üksteisega. Ma olen ikka veel vaimustu­ ses sellest, mismoodi see ühiskond toimib ja kui oluliseks peetakse siin lapsi, nende kasvamist ja kasvatamist. Programmidesse surutud laste asemel on siin julged arene­ nud isiksused, keda aidatakse ja hinnatak­ se,» tõdeb ta.

Merike ei salga, et majanduslikus mõttes elab tema pere Soomes isegi kehvemalt kui Eestis. Ühe inimese sissetulek läheb terve­ nisti ridaelamu üüriks. «Aga tuleme ikkagi omadega ilusasti välja. Hingelist rahulolu rahas ei mõõda. Teame kindlalt, et Eestisse me lähiaastatel tagasi ei tule. Käime Eestis järjest harvem ja tunneme kurbust, nähes väsinud inimesi ja lagunevat ühiskonda.»

Airi Thalen-Peet: «Alguses tundus töö saamine võimatu.»

«T

ulin siia ikka armastuse pärast,» meenutab Hollandi linnas Zwolles elav Airi Thalen-Peet (24), kes tutvus 2010. aastal Pärnus oma praeguse abikaasa, hollandlase Raymond Thaleniga (31).

Samal sügisel koliski Airi tuulikute maale.

Kolimise juures peab Airi esiteks keeruliseks juba seda, et lennukiga reisides ei saa kaalupiirangute tõttu pea midagi, isegi enamikku riideid kaasa võtta.

Hollandisse vastselt saabunud eestlasele oli aga sealne hinnatase šokk. «Kõik oli nii kallis!»

Kõige rohkem kartis Airi Hollandis töö otsimist.

«Arvasin, et see saab olema tunduvalt lihtsam,» tõdeb ta.

Lõpuks pelgas naine suisa, et peab kogutud raha otsa­ lõppedes tagasi Eestisse minema, kuna talle oli vastu­ võetamatu mehe rahakoti peal elada.

«Käisin neli kuud päevast päeva ukselt uksele tööd otsimas,» jutustab Airi. «Esimese asjana teatati, et kuna ma hollandi keelt ei oska, siis pole ka midagi pakkuda.

Kui tööd soovid teha, tuleb keel selgeks õppida.» Lõpuks õnnestus tal saada tootmisjuhi ametikoht nende kodust mitmetunnise sõidu kaugusel, Steendereni linnas. Pol­ nud parata, Airi asus sinna omaette elama ning sai mehe­ ga kohtuda vaid nädalavahetustel.

Kuna Airi ja Raymond olid juba mõnda aega lapsesaa­ misplaane pidanud, jäi naine aprillis rasedaks. Suvel loobus ta ka väga raskeks osutunud tööst.

Kuna Airi pelgas Hollandis väga levinud kodusünni­ tust, valis ta siiski haiglasünnituse – kõik õnnestus hästi ning ta sai nii sünnituse kui ka kogu lapseootuse ajal palju toetust. Küll käidi kontrollimas, kas vanemad on kõigeks valmis, ning sotsiaalkindlustusfirma saatis neile kastitäie vajalikke asjugi, juhuks kui laps peaks kodus sündima.

Praegu on Airi kaheaastase Samanthaga kodus ning arvab, et igakuisest lapsetoetusest piisab toimetulemi­ seks hästi. «Oleme otsustanud ikkagi siia jääda, nii on elu lihtsam, näiteks ei pea ma oma dokumente Eesti kaudu ajama,» selgitab Airi.

Nüüd, kui Airil on ka hollandi keel suus ning mehe ja keeltekooli kaudu on juurde tekkinud ka sõpru, on elu Hollandis aina positiivsemaks läinud.

Holland ja Eesti:

Tütar Samantha teab sõnu juba nii eesti kui hollandi keeles ning sedasi on paaril kavas teda ka kasvatada. «Tore oleks ju, kui ta saaks oma vanaema ja vanaisaga eesti keeles rääkida,» märgib Airi.

s

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 85

Helen Eelrand:

«Need on olnud solidaarsuse õppetunnid.»

M

õne aasta eest Eestis oma pere kokku pakkinud ning Hispaa­ niasse kolinud kirjanik Helen Eelrand ütleb, et kuna nemad pole mitte majandus-, ega klii­ ma-, vaid emotsionaalpõgeni­ kud, tegid nad endale algatuseks selgeks, et kõik potentsiaalsed probleemid Hispaanias on nad endale ise valinud ja tekitanud.

Järelikult ei jäänud muud üle, kui selle riigi suunas imetlevalt kummardada ning loota, et ta vastab samaga. «Vastab­ ki 99 protsendil juhtudest tõele,» ütleb Helen nüüd.

Helenil on üks kindel, aga sealjuures siiras plaat, mille erinevates olukorda­ des peale paneb. ««Ah et miks me His­ paaniasse kolisime? Ainult suurest ar­ mastusest selle maa, kultuuri ja keele vastu. Rohkem põhjuseid polegi.» Selle tagajärjel võib kindel olla, et suletuks ei jää ükski uks,» muigab ta.

Kõik, millega neid enne Hispaaniasse minekut hirmutati (eeskätt asjaajamise aeglus, kohmakus ja lohakus), on osutu­ nud alusetuks. Olnuks ehk nende esime­ ses uues kodulinnas Cádizi provintsis ees mõni asjaajamiste kadalipu läbi teinud eestla­ ne, oleks veel lihtsam olnud, kuid kõik oma doku­ mendid, internetiühenduse ja laste koolipaneku said nad korda suurema vaevata.

Endale ehmatuseks avastasid nad takkapihta õige pea, et jumaldavad Hispaania kooli ja haridus­ süsteemi. Ei suurema ega väiksema tütre puhul nähtud takistust niisuguses pisiasjas, et nad his­ paania keelt ei räägi. Hakkasidki ju mõne kuuga rääkima – milles küsimus. «See, et umbes pool õpetajaskonnast on meesterahvad ning suhtlemine nii õpilaste kui lastevanematega käib joviaalsete põsemuside saatel, on lisaboonus, millest siiani lummatud olen. «¡Katrina es estupenda!» ehk Katrina on lihtsalt suurepärane, olen ma kuulnud erinevatelt klassijuhatajatelt. Mina jumaldan neid vastu,» räägib Helen.

Hispaania on tema sõnul ääretult salliv. Olles lubanud läbi ajaloo oma pinnale mis tahes eri rah­ vaid, ei saa hispaanlased nüüdki omale võõraviha lubada. «Alailma näen armsaid Hispaania vanaini­ mesi hiinlaste poodides või baarides omaniku lapsi nunnutamas ja põsele patsutamas. Minu heleda­ juukselise ja -silmse pesamuna peale nad teinekord lausa hulluvad,» ütleb Helen. Tema vanemagi tütre

86

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Tempera­ mentne pere: Hispaania lihtsalt nakkab, võiks Heleni pere öelda.

ikkagi tublid eestla­ sed:

Ükski Eesti püha ei jää Heleni perel kaugel ­Hispaanias tähistamata.

pärast tekkis esimesel koolipäeval kohe konku­ rents, et kes saab söögilauas blondiiniga kõrvuti istuda. «Meil on peres mõnda aega olnud nii his­ paanlasest väimees kui hispaanlannast minia – aastakese elas Hispaanias ka meie täiskasvanud poeg,» ütleb ta.

Siiski tunnistab Helen, et lähimad sõprussuhted on neil Hispaanias elades tekkinud kaasmaalastega.

Möödunud suvel Valenciasse kolinuna võttis neid ootamatult vastu naerusuine, soe ja ühtehoidev kogukond, millest vähem kui aastaga on kujunenud midagi perelaadset. «Kes teine kui armas kaasmaala­ ne kostitaks sind teinekord Kalevi kommide ja Saku õllega, taipaks soolaleivapeoks kinkida kadakapuust võinuga või naerda «Vanamehe multika» naljade üle.

Ning see pere muudkui laieneb.»

Koos tähistatakse jõule, jaanipäevi ja vabariigi aastapäevi. «Minu meelest seob meid üks kindel, ehkki sõnastamata tingimus: me naudime jäärapäiselt elu ning armastame lisaks sünnimaale ka seda vahvat kuningriiki, mis oma päikese, sinise taeva, apelsinipuude ja imeilusa keelega meid nii lahkelt oma rüppe on võtnud. Sedasama nakatavat soojust jagub meil ka külla tulevate kaasmaalaste NR jaoks. ¡Que viva la vida!»

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 87

Lahe laps

Innustus:

Kui trennikoormus kasvab suureks ja väsimus tikub peale, annab jaksu juurde pilk trofeede riiulile. Igas suuruses karikaid on Siimul terve rivi. Kõige hinnalisemateks neist peab ta maailmakuulsa Blackpooli tantsu­võistluse omi.

Siim: tantsides tipu poole

Tekst: SIGNE LAHTEIN Fotod: TEET MALSROOS, ERAKOGU

Samal päeval, kui prominendid presidendil kätt surumas käisid, tuli tantsupaar Siim Saarik ja Maria Elisabeth Lootus Eesti meistriks. Milline on edu hind?

88

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Siimu partner Maria Elisabeth Lootus:

«Alguses kartsin küll.»

Siim ja Maria Elisabeth ehk omadele Betti on koos tantsi­ nud ligi aasta. Tantsustaaži on kummalgi aga pea sama palju: Siimul seitse aastat juba täis, Bettil saab seitse sügisel.

Mis sa siis mõtlesid, kui sind Siimuga koos tantsima pandi?

Alguses oli nats hirmus küll. Ta on minust vanem, nii et mina hakkasin ka tantsima vanemas klassis ja see oli päris raske. Ma ei saanud aru, kuidas ma üldse vastu pean! Natuke kahtlesin, et kas treeneritel oli see ikka õige otsus.

Mida sa praegu arvad?

Ma arvan küll, et oli.

Mis on hea tantsupartneri juures tähtis?

Et ta oleks andekas ja töökas.

Ja et me saaksime hästi läbi – ainult siis saab koos ka trenni teha.

«S

iimul lõpevad tunnid kolme ajal, kell viis algab trenn, mis kestab üheksani. Seal vahepeal saame rääkida,» kutsub Siimu (15) ema Liesel Saarik meid lahkelt külla.

Kaks tundi vaba aega terve ööpäeva jooksul? 15aas­ taselt? Mõistan, et ei lähe külla mitte toreda hobiga koolipoisile, vaid tippsportlasele.

«Aega ei ole kindlasti piisavalt, aga – peab jõud­ ma,» ütleb Siim ise kiire elurütmi kohta. «Ehk paar aastat tagasi vahel mõtlesin, et tahaks rohkem vaba aega, et pärast kooli lihtsalt sõpradega koos olla.

Aga praegu ma nii ei tunne.»

Klassivälised üritused ja sõprade sünnipäevad – neist paljudest on Siim pidanud muidugi loobuma.

Ometi pole ta kordagi läinud ema juurde jutuga, et enam ei viitsi ja lõpetaks ära. Kui vaja, jõuab kõike.

Näiteks meeldib Siimule tohutult jalgpalli mängida ning suviti, kui trennides on paus, teebki ta seda nii palju kui võimalik.

Pühendumine on peamine

Siimu tantsutee algas seitse aastat tagasi. Et Leevi Tantsuklubi kunagised ruumid asusid otse Siimu kooli kõrvaltänavas, käisid sealsed treenerid Kad­ rioru Saksa Gümnaasiumis lastele tantsutunde andmas. Kui Siim läks teise klassi, kirjutas treener

Kas te Siimuga klapite?

Ma arvan küll, siiamaani oleme klappinud.

Vahel tülitsete ka?

Vahel läheme trennis vihaseks ja tülitseme küll.

Aga järgmine päev, kui trennis näeme, siis oleme jälle sõbrad.

Alguses ma ei julgenud talle midagi öelda, sest ta on ju vanem, aga nüüd juba julgen.

Aleksandr Makarov lapse päevikusse emale kirja, et las poiss tuleb trenni. Nii see algas ja nüüd hõivabki tants suure osa kaheksandas klassis õppiva noormehe päevast – ühte õhtusse võib mahtuda lausa kolm trenni. Ja nädalavahetustel on enamasti võistlused.

«Aega ei ole kindlasti piisavalt, aga – peab jõudma.»

Kogu nende pere on sellise tiheda elurütmiga harjunud, sest tants on spordiala, mis nõuab pü­ hendumist kogu perelt. Kui vanematel huvi pole, siis tavaliselt ei tegele ka laps sellega kuigi kaua.

«Mis seal salata, oma tutvusringkond on päris unaruses,» möönab Liesel. «Kui lapsel on võistlus, siis ei lähe ju mina ka sõbranna sünnipäevale. Terve selle seitsme aasta jooksul on olnud üks võistlus, kus ma ei käinud, sest olin tõsiselt haige.»

Siimu õde Sirelin avaldab, et tema meelest saab Siim vahel oma tantsukoormuse tõttu kodus

s

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 89

Ela kaasa:

Kes soovib noore tantsupaari eduteed jälgida, saab seda teha facebook.com/ siimmaria.

vähe kergemini läbi. No mitte päris nii, et ta mitte kunagi tuba ei peaks koristama, aga ...

Selge see, et suure treeningkoormuse kõrvalt oleks koolis läbinisti viieline olla väga raske. Kuid Siim teab, et kooliasjad peavad olema tehtud ja käitumine selline, et õpetajad ikka jätkuvalt tahaks talle vastu tulla, kui ta jälle tantsimise pärast puuduma peab. Siim kiidab, et tema õpetajad on väga mõistvad.

Tants nõuab palju, aga annab ka vastu.

Näiteks on Siim tänu võistlustantsule saanud üsna palju reisida. Lisaks Inglismaale, kus toimub maail­ makuulus Blackpooli võistlustantsufestival, on ta käinud näiteks Saksamaal, Soomes, Lätis, Leedus, Austrias, Poolas, Rootsis. Et enne või pärast võist­ lust on enamasti ka mõni vaba päev, on ta omajagu maailma näinud.

Sel aastal Siim ja tema partner Maria Elisabeth aga Blackpooli ei lähe. Konkurentide parema tundmise huvides sõidetakse võistlema hoopis Moskvasse. Venemaal ongi Siimu sõnul kõige tuge­ vamad konkurendid. Neid tuleb tunda, sest Eesti meistreid ootab detsembris ees MM Hispaanias.

«Praegu veel pole närvi sees, sest sinna on aega.

Aga valmistuma tuleb hakata juba nüüd, trenni peab palju tegema. Ootused on kõrged, ikka tahaks finaali saada,» räägib noormees tõsiselt. Üldse on Siim eesmärgid, ka kaugemad, hoolega läbi mõeldud. «Kindlasti tahaks jõuda täiskasvanu­ te klassis tippu. See tähendab, et ühel hetkel elan võib-olla hoopis Inglismaal või kuskil mujal Euroo­ pas. Sellisel tasemel pole Eestis paraku midagi teha.»

Kallis spordiala

Võistlustants pole odav harrastus. Juba tantsukingad saavad iga päev tundide viisi vatti, samuti lähevad nõudmised kostüümidele klassklassilt nõudlikumaks. Mitte iga 15aastane noor­ 90

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

mees ei tea, mis tunne on, kui sulle on pähe lastud veerand pudelit juukselakki ning su nägu pruunis­ tava jumestuskreemiga hoolikalt kokku määritud.

Aga Siimu jaoks kuuluvad need asjad vältimatult iga võistluse juurde. «Paras kiiver on peas ikka,» naerab ta ega salga, et näo pruunistamine pole väga mugav protseduur. Aga ilma ka ei saa – põhjamaine kahvatu nahk mõjub prožektorite alla lausa sinakalt!

Kui juurde mõelda ka trennide ja eratundide tasud, siis moodustab Siimu tantsutee väga suure osa tema pere kuludest. «Aga ma tean, et Siim ise tahab seda ning et see pole enam hobi, vaid tippsport. Ja ükski tippsport pole kerge,» elab Liesel poja kirele kaasa.

Siim mõtleb aga tõsiselt järele, kui küsin, kas ta ise tunneb vahel, et lapsepõlv on lühikeseks jäänud.

«Ei saa nii öelda. Väiksena, kui ma veel ei tantsinud, sai ju möllatud küll. Ja nüüd olen ma harjunud.

Kui tahad midagi hästi teha, siis peab ka midagi NR ohverdama.»

Pere toetus on tähtis:

Ka Siimu noorem õde Sirelin tantsis varem Leevi tantsuklubis, kuid kuna loodus otsustas temast modellimõõtu neiu kasvatada, siis jäi võistlustants katki. Nüüd on ta Dance Acti tantsutüdruk.

«Aga ta käib ikka alati võistlustel vennale kaasa elamas,» ütleb ema Liesel.

Hüva nõu

Lasteuudised Tähelepanu!

Löö kaasa!

Ema-isa, TE POLE ÜKSI!

Kui sa pole jurist, pole sul ilmselt täit ülevaadet enda kui lapsevanema seadusli­ kest õigustest. Ja vahest ka su lapse omadest. Hea uudis on see, et hüva juriidilise nõu saamiseks ei pea sul olema rahakott puuga seljas! Nimelt on Lastekaitse Liidul koos justiitsministeeriumiga käimas tasuta nõustamise projekt «Hea nõu lastega peredele». See algas juba 2010. aastal ning käesoleva aasta alguseks olid advokaa­ did perekonnaõiguse vallas aidanud üle 650 abivajaja.

Tasuta nõustamised (nii eesti kui vene keeles) toimuvad eelneva registree­ rimise alusel kolmapäeviti Tallinnas Lastekaitse Liidu büroos ja ka Hiiumaal teavi­ tamis- ja nõusta­ miskeskuse HUPS ruumes.

Vaata lisa: www.lastekaitseliit.ee

Lapsele on sünnipäev aasta kõige tähtsam päev, milleks valmistumine algab juba mitu kuud varem. Üks põletavamaid küsimusi on see, kus sünnipäeva pidada. Muidugi on tore minna samasse mängutuppa, kus sõbergi pidu pidas. Aga äkki on veel vahvamaid paiku? Nipiraamat ootab häid kogemusi ja ideid! Kui saadad meile vihje vahva koha kohta või idee, kuidas põnevalt sünnipäeva tähistada, ning sinu soovi­ tus jõuab ajakirja, saadame sulle kingituseks lauamängu «Kassid köögis». Auhinna paneb välja Apollo.

hea raamat!

Uued kangelased: härra Tee ja proua Kohv

Luuletused pole paljude laste meelest tänapäeval muu kui tüütu päheõppimismaterjal, millega õpetajalt head hinnet saada. Aga me julgeme küll en­ nustada, et kui lapsele satub kätte Aino Perviku tore raamat «Härra Tee ja proua Kohv», siis ta kohe tahab esimese luuletuse järel lugeda ka teist ja kolmandat ja ... Kui oled neid kaht humoori­ kat tegelast juba tundma õppi­ nud, siis lihtsalt pead teada saama, mis nad köögis teevad ja kuidas õhtul krimifilmi vaatavad ja haigemajja satuvad ... Ja mille­ ga see kõik üldse lõpeb!?

Reis ümber ... söögilaua!?

Kas näiteks sina tead, kumma soolestik on pikem, kas inimese või lamba oma? Või kas nui­ kapsas on juurvili? Või millest valmistatakse seitanit?

Just selliseid ja paljusid muid toidualaseid tarkusi jagab tuttuus lauamäng «Reis ümber söögilaua». Mõnus mäng sobib kogu perele ning annab pealegi tõepoolest usaldusväärseid teadmisi. Ehkki retsepte mängu­ laualt ei leia, saavad eri vanuses mängijad vastuse lausa 1500 toiduteemalisele küsimusele.

Et asi üksluiseks ei läheks, saab valida kahe mängulaua vahel – kuidas parasjagu tuju on.

Mängu hind jääb vahemikku 23–28 eurot.

TORE NIPP

Mängime lapse LUGEMA!

Aprill on käes ja ehk nii mõnegi sügisel kooli mineja ema-isa murelikud – meie laps veel ei loe! Liigselt muretseda ja last sunniviisiliselt lugema sundida ei tasu. Kasuta parem kavalust ja mängi oma laps lugema! Siin mõned ideed: ! Tee sõnapurk. Kirjuta sedelitele erinevaid sõnu ja/või lauseid, milles peitub lapse jaoks tore või naljakas sõnum. Näiteks «Sul tuleb täna tore päev!» või «Ära kasva nii kiiresti!».

Keera sedelid kokku, pane purki ja lase lapsel sealt igal hommikul endale sõnum võtta ja lugeda. ! Palu laps enne poodiminekut appi ostunimekirja koostama. ! Süüa tehes palu lapsel kokaraamatust juhiseid lugeda. ! Kirjuta märkmepaberitele kogu toa sisustus («kapp», «laud», «padi» jne) ning kleebi sildid valede asjade peale. Palu lapsel sildid uuesti, aga õigesti kleepida.

Allikas: MAILI LIINEV, Eesti Lugemisühingu juhatuse liige

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 91

Aeg maha!

Vallalised naised Võrumaale!

Lihavõtted linnast Tekst: MARIA ROZBAUM Fotod: ERAKOGU

väljas

Peagi on käes munadepühad.

Kingi siis perele üks tore päev, kaugel diivanist ja telerist.

92

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Võru muuseumis lihavõttepühade programmiga tutvu­ des hakkas vägisi tunduma, et kindlasti peaksid seal pakutavatest üritustest osa võtma noored vallalised naised, sest punuma hakatakse punaseid paelu. Vihjeks ütleme, et see on kuidagi seotud sellega, kuidas võimali­ kult kenasti mehele saada (nagu umbes pool vanarahva­ kommetest!).

Pead me muidugi anda ei julge, sest vabalt võib olla tegu ka rituaaliga, mis karja- või viljaõnnele hästi mõjub (nagu ülejäänud pool vanarahvakommetest), aga no ega need ka mööda külgi maha ei jookse.

Spaasõbrad võivad tänu Võru muuseumile samuti raha kokku hoida, sest seal paelapunumisele lisaks paku­ tav on kindlasti rahakotisõbralikum kui mis tahes hoolit­ sus. Näopesu värske kase­ mahlaga ning «vitsutamine» Millal?: pajuurbadega – kõlab ju hästi 14.–17. aprillini. küll?

Kus?: Võrumaa Kel mees ja lapsed juba muuseumis aadressil olemas ning kes ka spaaskäi­ Katariina allee 11, Võru.

Programmidest osa­ gust ei hooli, see saab pisipere munateemalisi meisterdusi võtuks palutakse tegema ja mänge mängima eelnevalt registreeru­ saata ning ise rahulikult hinge da telefonil tõmmata, tutvudes muuseumi 5661 6862. ülejäänud väljapanekuga. See, Kui palju muide, on ühe linnamuuseumi maksab?: 2 eurot. kohta üllatavalt lai ja, ehkki pisut Vaata lisa: tolmu kogunud, igati huvitav. vorumuuseum.ee

Toimetuse lemmik

Humoorikad pühad kilplaste juures!

Lihavõtted vanade eestlaste kombel!

Kes siis kilplasi ei tea? Nemad on ju need, kes otsustasid rumalateks hakata, kepphobustega sõita ja hiirekoeri pidada. Tegelikult tunti kilplasi Saksamaal juba nelisada aastat tagasi, aga kui Fr. R. Kreutzwald kilplaste lood 1857. aastal maakeelde tõlkis, otsustas ta, et nood omamoodi tegelased elavad Järvamaal Peetri kihelkonnas Uppakallo külas.

Nüüd ongi õige aeg aasta ringi avatud teemaparki ­külastada, sest tuleb välja, et munapühi peavad nemadki.

Millal?: Alustuseks saab teha humoo­ 17.–28. aprillini. rika elamusretke, et saada Kus?: Kilplaste teada, miks kilplased jäneseid teemapargis Müüsle­ kartsid. Siis mängitakse te­ ri külas Kareda vallas Järvamaal. Osale­ maatilist munagolfi, tutvutakse kohalike söögikommete ja missoovist peaks -riistadega. teada andma telefo­ Et aga peale nalja ja naeru ka nil 5191 4282 või munapühad väärilise tähele­ e-postiga kilplased@ kilplased.ee hiljemalt panu osaliseks saaksid, maali­ paar päeva ette. takse portselanist munaalus, lihavõttejänes või kirju kana Kui palju ning vaadata saab ka nukunäi­ maksab?: dendit «Kuidas kilplased mu­ 5 eurot (iga 10 lapse kohta 1 täiskasvanu nadega turul käisid». tasuta) ja perepilet Programmi pikkus on kuni viiele inimesele tund-poolteist. Soovi korral 20 eurot. saab kilplastelt ka kõhutäidet, kuid see tuleks ette tellida.

Vaata lisa: kilplased.ee

Eesti rahva kultuuri on kujundanud talupojad ja maa­ haritlased. Kahjuks hakkavad kaduma need oskused, mis on meil aidanud üle elada erinevaid aegu. Isegi kui kõiki neid ei lähegi tänasel päeval vaja, väärib suurem osa siiski meeldetuletamist.

Suurepärane võimalus selleks on Carl Robert Jakobso­ ni talumuuseumi haridusprogrammi raames toimuv lihavõtete tutvustus just sellises vormis, nagu vanad eestlased seda püha pidasid. Kuigi lihavõtted on usu­ püha, tunnevad eestlased neid ka kevad- ja kiigepühade­ na. Kurgja personali abil tehakse end just siis virgaks ja ilusaks, hüpatakse kehad kergeks, trikseldatakse ja koksi­ takse mune ning aetakse liha­ võttejuttu!

Millal?: 7.–21.

Maakeeli tähendab see seda, aprillini. 20. aprillil et lihavõtteteemalise ürituse toimub ka suur ke­ programmiline osa sisaldab vadpühade tähista­ endas mänge, tantse, munade mine, kuhu eelnevalt värvimist ja taluloomadega registreeruma ei pea. tutvumist. Viimane ei ole küll Kus?: Carl Robert otseselt munapühadega seo­ Jakobsoni talumuu­ tud, kuid annab kindlasti elamu­ seumis Kurgja külas Vändra vallas Pärnu­ se omaette, kuna kevad on just see aeg, kui täiskasvanud kodu­ maal. loomade kõrvale lisandub Kui palju üliarmsaid loomabeebisid, kes maksab?: kindlasti nunnumeetri põhja 3 eurot. lükkavad. Üritus kestab 1,5–2 Vaata lisa: tundi, on mõeldud gruppidele kurgja.ee alates 15 inimesest.

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT

93

Eksperiment

Torditegu pole käkitegu!

Tordid maksavad hingehinda. Kas targem poleks neid ise teha?

Seda enam, et moodsal ajal käib see kõik tõesti lihtsalt.

I

Tekst: MARIA ROZBAUM Fotod: URMAS LUIK

nternet on täis õpetusi, kuidas martsi­ panist roos või lammas teha. Materjali šabloonidest martsipanimassini leiab samuti lihtsa vaevaga. Kui koba ma ikka olla saan? Kutsun kaks sõbrannat appi. Valmis peab saama kolm torti.

Esialgne päevaplaan on selline: ! 10.00 poodi asju ostma. ! 11.00 alustame tortide tegemist. ! 18.00 on kõik kolm torti valmis. Avame šampanja, degusteerime, tähistame oma geniaalsust kondiitritena.

Tegelikult kulgeb päev aga nii.

pulbrist – see on kindla peale minek.

Ise küpsetama hakates ei pruugi me kaunistamiseni jõudagi.

Enamik tarvikuid on olemas, aga mõned asjad ikkagi puudu. Lähen poodi. Paraku on naistepäev ja poed šampanja- ning lillejahil mehi triiki täis. Kõik venib.

13.00

10.00

11.30

Tagasi kodus, hakkame asju lahti pakkima.

Igaks juhuks otsustasime teha kaks torti valmis biskviitpõhjadele. Parem karta kui kahetseda, eks. Kõige väiksemale tordile aga teeme põhja ise vanast heast Juubeli tordi­

12.00

Tainas on valmis ja ootab ahju panemist.

Samal ajal mökerdame täidist juba valmis biskviitpõhjadele ja haume plaani. Kuna me pole oma oskustes väga kindlad – ikkagi esimene kord! –, siis otsustame kohe, et kui martsipanimass alumiste äärte juures ilusasti ei jää, siis rullime suhkrumassisist kiirelt pikad «voolikud», punume neist kena patsi ning keerame selle äärte varjamiseks tordile ümber. Varuplaan peab olema.

Oih, tordipõhi on kapiäärele ununenud! See rändab nüüd ahju küpsema. Hakkame You­ tube’ist vaatama õppevideoid kookide suhk­ rumassiga katmise kohta. Keerame kokku ka selle alla määritava võikreemi. Nõukogude ajast on küll meeles, et see maitses nagu vahustatud vakstu, aga meil on ülihea uus retsept ja panema seda peab – muidu ei jää suhkrumassikiht ilus ja sile.

Õpi video järgi Youtube on täis õppevideoid, mis kogu protsessi tunduvalt lihtsamaks teevad.

Meie kasutasime näiteks järgnevaid otsinguid: Tordi katmine suhkrumassiga – «How to cover cake with fondant» Tordi äärde satsi tegemine – «Fondant ruffles tutorial» Suhkrumassist roosi tegemine – «Fondant roses rosecutter» Kreemirooside tegemine – «Rose swirl cake»

94

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Kõige parem võikreem Meie katsetuste tulemu­ sel selgus, et parim on toidutare.ee leheküljelt leitud retsepti mugan­ dus, mille jaoks läheb vaja 250 g võid, 100 g kondenspiima ja 150 g tuhksuhkrut. Pehmenda ja vahusta või. Lisa sõelu­ tud tuhksuhkur ja kon­ denspiim. NB! Vahusta­ tud või ja kondenspiima temperatuurid peavad olema samad, siis seguneb või paremini.

Võta appi Kui sa ei taha kohe kogu tordi kaunistami­ seks vajalikku arsenali osta, siis tasub välja mõelda nutikaid asendusi. ! Võikreemi ühtlaselt laialiajamiseks sobib spaatli asemel ka kõike pikem ja laiem nuga, mis köögis leidub. ! Spetsiaalne suhkrumassirull on liialdus.

Sobib ka vana veneaegne plastmassist tainarull. ! Lillede kuivatamiseks mõeldud aluseks sobivad ka erinevad assortiikarpide sisud. ! Voolimispulkade asemel võta käiku ükskõik milline ümara otsaga köögitarvik, kas või veinipudeli tagavarakork.

13.30

Hakkame torti võikreemiga katma. Lusika­ täis lörtsti põhjale ja siis hoolega määrima!

Aega võtab, aga tulemus saab täitsa korralik.

Ent kui üritan seda võimalikult õhukeseks kaapida, tuleb kogemata ka natuke koogipõhja noa külge. Parandan augu rohke võikreemiga ja lõpuks pole aru saadagi – laual on kena kandiline kook.

14.00

Järgmiseks tort jahedasse ootama ja suhkru­ massi värvima. Muidu on see valge, aga tahaks ikka midagi põnevamat. Nii saabki see pastavärviga, millel nimeks «beebisini­ ne», kenasti uue tooni. Appi saabub teine sõbranna. Võtame suhkrumassist tüki, urgitseme topsist geelvärvi ja hakkame massi käte vahel mätserdama nii, et värv ühtlaselt jaotuks. See on küll lihtne! Lõpuks näeme aga välja nagu kolm kena kondiitrit ... s kellele on siiratud smurfikäed.

Väsinud, aga õnnelik:

Pärast 12tunnist torditegu on jalad küll valusad, kuid tulemusega võib rahule jääda.

nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 95

Rumalad küsimused ja targad vastused! ! Miks ei võiks torti enne suhkrumassiga katmist lihtsalt kas või vahukoorega kokku määrida? Sest vahukoor hakkab suhkrumassi söövitama ega hoia massi korralikult paigal, eriti kui tort lahti lõigatakse. ! Miks tuleb tort katta taimse vahukoorega? Sellepärast, et taimne koor hoiab paremini ilusat vormi.

Vahukoorega saab ka, kui kasutada näiteks kooretugevdajat. ! Miks ei võiks torti värvilise suhkrumassiga katta? Valge mass on selleks sobivama tekstuuriga. ! Miks suhkrumassi rullimisel raputatakse selle alla ja peale jahu? See ei ole jahu, vaid tuhksuhkur, mis aitab massi laua külge kleepumist vältida.

RKaunid värvid kerge vaevaga: Hambatiku

abil on lihtne suhkrumassile värvi lisada.

PVesi toimib liimina:

Kui tahate kujunditele nonparelle lisada, tasub need enne veega üle pintsel­ dada. Nii kleepuvad terake­ sed paremini külge.

Head nipid

16.30

Pesemisest suurt kasu pole, on ikka tugev värv! Aga no vahet pole, tordipõhi on vaja ahjust välja võtta. Kougime põhja välja.

Esiteks on ta kerkides endale korraliku künka peale kasvatanud ning näeb välja nagu steroide võtnud muffin. Lisaks on ta toores. Mis muud, kui ahju tagasi ...

17.00 (meilt kui tänaseks kogenud kaunistajatelt) ! Tortide täidisega peab koonerdama, muidu vajub tort laiali ja massiga katmine on ka keeruline. ! Suhkrumassi värvimise ajaks on mõistlik kätte panna kilest kindad (muidu oled sinagi smurf). ! Ruum, kus torte meisterdama hakkate, võiks olla pigem jahe. ! Enne kreemirooside tordile «istutamist» proovi neid teha küpsetuspaberile. ! Kui ühekordseks kasutamiseks mõeldud pritskotid ära pesta, saavad neist korduvalt kasutatavad.

96

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Sõbrannad hakkavad sinist suhkrumassi õhukeseks rullima. Selleks tuleb kenakesti jõudu rakendada. «Bodypump’is nähtud vaev hakkab ära tasuma!» tõdevad nad. Kui rulli­ tud latakas aga kuidagi kandiliseks ei taha vormuda, vaid hoopis loperguseks läheb, on kuulda oluliselt fantaasiarikkamat sõnavara, ütleme nii. Mõõdame ära, kas

Loomakujulised vormide – jõehobu, konn ja kilpkonn – ning tähtedega kuubikuid teha abistava alusega käib see lihtsalt. Kardame, et äkki ei saa neid sealt kätte, aga libisevad ilusti välja! Kõige keerulisem on hoopis kolme lilla lillekese tegemine. Need ei taha kuidagi vormist välja tulla ning kokkuvõttes kulub nende peale aega rohkem kui kõigi ülejäänud kaunistuste peale kokku.

Ahjust tuleb kõrbelõhna. Õnnetu küngas on nüüd tumepruun. Kindla peale minek oli see tordipulbrist tegemine tõesti, on ju ...

19.00

Mökerdan täidisega kokku teise tordipõhja.

Kallan taimse vahukoore kaussi ja ajan vahtu. Kuna plaan on kasutada kahte värvi, võtan osa koorest ja hakkan sinna hamba-

«Tunne on nagu kokasaates – nii hästi tuleb kõik välja.» ikka ulatub üle tordi – keerame selle koos küpsetuspaberiga ümber tainarulli, tõstame tordi kohale ja hakkame järjest lahti harutama. Tunne on nagu kokasaates – nii hästi tuleb kõik välja.

18.00

Jääb veel tordil nurgad siluda ja alt äärest liigne suhkrumass ära lõigata. Kaks nurka jäävad üsna närud ja alumine äär ei kannata kriitikat. Aga sõbrannad viskavad selle eel­ pool mainitud peitepatsi valmis. Siis hakka­ me meisterdama ka martsipanist kaunistusi.

tikuga umbes hambapasta konsistentsiga rohelist geelvärvi lisama. Hambatikk on hea abimees – tore kohe, et üks tuttav seda nippi soovitas! Meenub, et värv oleks tulnud juba vahustamise ajal lisada! Aga pole hullu, tundub, et saab ka nii.

20.00

Sõbrannad hakkavad uusi «voolikuid» vooli­ ma, sest esimesed tulid liiga õhukesed ja hakkasid pragunema. Mina katan teist torti helerohelise kreemiga. Katsetan, kuidas pritskotiga lillekesi teha on. Lasen mõned

Head töövahendid Kui paljusid asju annab asendada, siis on mõningad töövahendid, mille võiks siiski endale soetada. Meie soovitame selleks e-poodi suhkrukunst.ee. Nende päris pood asub Tallinnas, Mustamäe tee 5c.

W

Täheklotsid –

silikoonist šokolaadivõi suhkrumassivormist tulevad näiteks martsipanist tähed küll nagu lupsti välja.

R

Pärlisprei

annab tordile kauni läike, kuid ei jää RPritskotid ja erinevad ülemäära otsakud teevad kreemitordi sädelema. kaunistamiseks ülilihtsaks.

RValge suhkrumass sobib kõige paremini tortide katmiseks. Kui kõik ära ei kulu, siis toidukilesse mässituna säilib külmkapis väga hästi.

UVolangivormi­ dega saad kena

RRoosad sädelusega suhkrupärlid

kaunistuse.

annavad just selle väikese lisanõksu, et tort pidulikuks muutuks.

QTaimne vahukoor

Slastjona maitseb täitsa hästi.

Q

SVahvlist liblikad on lihtne viis tordile kiirelt kevadine ilme anda!

värvipastad

on mugavad kasutada.

Q

Lahtikäiv pisike koogivorm,

millega saab teha armsa pisikese üllatustordi (15 cm).

RKuldsed ja hõbedased alused on suurepärane leiutis. Tordi saab seal peal algusest lõpuni valmis teha ja neid annab igasugu kreemist jms kenasti puhastada, kui plätserdama juhtute. Meie küll juhtusime.

törtsud proovi mõttes küpsetuspaberi servale – täitsa kena! Peale tulevad väikesed lilled, siis lisan veidi värvi ja teen külgedele rohelised roosikeerud. Kõik ei tule muidugi ideaalsed, aga jube lahe on. Otsustan, et tulevikus hakkangi ainult kreemi­lilledega torte tegema!

20.15

Ülejäänud köögikoore värvin kollaseks, et sellest saaksid kollased roosikee­ rud. Keskele tahan teha veel ühe kauni kreemiroosi, aga kuna pritskotti on jäänud õhumull, tuleb mu kauni tordi keskele roosi asemel suur kollane lärakas. Üritan seda eemaldada, aga ei õnnestu. Asetan sinna hoopis vahvlist liblikad. Sõbrannad punuvad järjekordsete servade päästmiseks suhkrumassist patse.

21.00

Proovin meie viimasest tordikünkast pääs­ ta, mis päästa annab. Lõikan kupli maha ja kratsin natuke «kergelt üleküpsenud» ääri.

Võikreem on külmkapis täiesti hangunud.

Kelle idee oli vahustatud või mitmeks tun­ niks külmkappi panna!? Selle asemel läheb käiku rohelist värvi taimse vahukoore üle­ jääk. Üks sõbranna annab alla ja lahkub.

Pole hullu, ainult roos ja alla äärde käiv pits on ju teha veel! Youtube jälle lahti ja läheb meisterdamiseks. Tuleb välja, et roosi oleks pidanud varem tegema hakkama, sest suhkrumass hakkab sooja käes sulama.

Kordamööda poolikut roosi külmkapis jahutades ja pitsi tehes kulub tublisti aega.

22.45

Jääb veel lilleõiele sädelust lisada ja tort läikespreiga üle lasta.

23.00

Pole isu degusteerida, tahaks heeringat hoopis. Avame šampanja. Tallad on täiesti ümmargused, mulle lööb valu varbasse ja sõbrannale pähe. Täiesti läbipekstud tunne on.

23.30

Sõbranna jääb šampanjaklaas käes mu kõrval diivanil magama. Söönud pole me tükikestki torti.

NR

Vahvlist kevadekuulutajad:

Liblikad ei näe pakis ehk kõige rõõmsamad välja, kuid tordile asetades annavad üldilmele palju juurde. nr 74, aprill 2014 I NIPIRAAMAT 97

Minu kodus peab olema...

Laura Remmel Vaikus

Mitte masendav vaikus, vaid võimalus rahu nautida.

Me ei kuula kodus eriti muusikat ja televiisorigi paneme mängima ainult siis, kui abikaasa soovib jalgpalli vaadata. Hommikuti aga ei pane me mängima raadiot ega sega end maailmamüraga, vaid naudime hommikusööki, loeme Piiblit ja vestleme.

Puhtus

Kodu peab olema korras ja ebavajalikest asjadest puhas.

Piibel

Head raamatud

Enne pikemale reisile minekut kutsume sõbrad külla, et nad saaksid meie riiulist endale raamatuid võtta.

Muidugi oleks tore, kui kodus oleks suur raamatukogu, kuid mõnes mõttes on hea neist lahti öelda ja need edasi anda. Alles jätan mõne üksiku kingiks saadud teose.

Puuviljad

Juhul kui näksimisisu peale tuleb, on neid kohe hea võtta.

Hommikusöök See on väga vajalik osa päevast. Hommikusöögi­ materjal peab alati kodus olemas olema!

Küünlad Need muudavad pimedal ajal – eriti siis, kui lund pole – olemise mõnusalt õdusaks.

Kunst

Mu pisikeses Tallinna-korteris on tohutult palju Epp Maria Kokamäe maale.

98

NIPIRAAMAT I nr 74, aprill 2014

Soe vesi

Armastan sooja duši all käimist!

Tean, et soovitatakse külma dušši, kuna see on tervisele hea, kuid ma võin hommikuti jooksmas käia ja tervislikult toituda, kuid dušš peab soe olema.

Juust

Oleme Joeliga suured juustusõbrad. Mõnel perioodil üritan juustu küll vähem süüa.

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

* 2014. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

TULE AD TEE HE SUL! MAIJOOKl väljas Maiijooksul,al.

m sta avähi tee ka sel aa Avon on te teadlikkust rinn teid, mille o is to a et tõsta n heategevuslikke Vähiliidule.

Tule osta nnetatakse Eesti a kogutulu

Naudi elu igal sammul!

Avon Fleur parfüümvesi, 50 ml Optimistlik lõhnabukett mahlasest passiooniviljast, reibastavatest roosiõitest ja mängulisest sinisest iirisest.

Hind: 21,00 eurot

Vaata lisa meie Facebooki lehelt!