Kuidas saada digifotograafiks Digifotograafial on traditsioonilise filmile pildistamise ees mitmeid eeliseid (praktilisi, tehnilisi, loomingulisi ja isegi majanduslikke). Üle 90% tänapäeval müüdud kaameratest on digitaalsed, aga ainult vähesed fotograafid suudavad oma aparaatide võimalusi täielikult ära kasutada. Digikaameraga saab pildistada ja salvestada sadu pilte, kulutamata selleks midagi. Neid pilte on võimalik kohe üle vaadata ja ümber pildistada. Neil on märkimisväärne kvaliteet. Neid saab arvutiga töödelda, ebaõnnestunud säritusi ja vanu fotosid on võimalik parandada. Alati saab reguleerida värve ja lisada eriefekte. Ja siis võite pildid üles panna oma fotosaidile. Võimalused on vaimustavad ja sisuliselt piiramatud. „Digifoto käsiraamat” näitab, kuidas kasutada kõiki võimalusi, mis teie kaameral olemas on. Varasemad eelteadmised pole vajalikud. See raamat aitab teil kiiresti saada päris digifotograafiks – ükskõik, kas te tahate arendada oma baasteadmisi, kuidas teha veavaba pühapäevaklõpsu, või soovite oma professionaalsetest pilditöötlusoskustest kätte saada maksimaalset loomingulisust.
2 Digifoto käsiraamat
See raamat juhib teid samm-sammult läbi nelja võtmevaldkonna, milles te tahate saada täiuslikuks: 1. Digitaalne algus – põhiteadmised, kuidas valida kaamerat ja varustust ning millest alustada. 2. Digikaamera kasutamine – kuidas teha häid pilte. 3. Digipimik – piltide töötlemine arvutiga. 4. Lõpptulemus – kuidas saada parimad pildid väljatrükiks või veebi riputamiseks. Lisaks on see raamat täielik digifotograafia algkursus. Oma oskuste arendamiseks ei pea te töötama läbi kogu raamatut. Iga peatükk on loetav teistest sõltumatult, pealegi saate te kasutada sisuväljavõtteid ja mahukat aineloendit, et leida üles kõik, mida te parasjagu vajate. Kaldkirjas ristviited suunavad teid teiste kasulike ja uuritava valdkonnaga seotud teemade juurde.
Kuigi „Digifoto käsiraamat” on mõeldud ennekõike algajatele, ei väldita siin näiliselt keerulisi teemasid, mida tegelikult on vaja teada. See demüstifitseerib harilikult raskekspeetavaid mõisteid nagu pikslid, teravussügavus, ava-arvud ja kloonimine. Sellised mõisted seletatakse lahti lihtsas keeles ja koos näidetega, milline on nende praktiline sisu. Tehnilised põhimõisted, millega teil tegemist tuleb, on kiireks ülevaatamiseks olemas ka sõnastikus. Peale selle viib see raamat teid samm-sammult läbi paljude pilditöötlusnäidete, nii et isegi kui te olete alles algaja arvutikasutaja, jõuate te omas tempos liikudes ikkagi professionaalsete tulemusteni
Teie digitaalne seiklus algab siit. Nautige! Doug Harman
Millest te ka ei alustaks, see raamat pakub hulgaliselt nõuandeid ja on täis kasulikku infot. Ühtlasi suunatakse teid alati kõige olulisema juurde – punased ja rohelised nõuandekastid ütlevad teile kohe, mida teha ja mida kindlasti mitte, et parandada oma tulemusi. Sinised kastid keskenduvad iga peatüki põhitehnikatele ja -teadmistele ning kiirendavad õppimisprotsessi.
Kuidas saada digifotograafiks 3
Sisukord 1
Digitaalne algus Baasteadmised – millest alustada
Digikaamera Kaamera omaduste selgitus . . . . . . . . . 8 Digikaamerate tüübid . . . . . . . . . . . . . 12 Kui palju megapiksleid? . . . . . . . . . . . 14 Mälu ja mälukaardid. . . . . . . . . . . . . . . 16 Ostujuht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 Millest alustada kaameraga töötamist?20 Hooldus ja puhastamine . . . . . . . . . . . 22
Objektiivid Suumobjektiivid . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 Fiksobjektiivid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Objektiivide vahetamine . . . . . . . . . . . 27
Arvuti Milline arvuti? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 Arvuti lisaseadmed . . . . . . . . . . . . . . . 32 Internetiühendus. . . . . . . . . . . . . . . . . . 34
Lisavarustus Milline tarkvara? . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 Milline printer? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 Milline skänner? . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 Kuidas vältida kaamera liikumist? . . . 42 Lisavälk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 Lisakõvakettad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 Valgusmõõtjad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 Patareid ja toide . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49
2
Digikaamera kasutamine Kuidas teha häid pilte
Pildistamistehnikad Kompositsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 Teravustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56 Teravussügavus . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 Säritamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 Valge balanss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .62 Loominguline välk . . . . . . . . . . . . . . . . 64 Hämarus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 Lähivõtted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 Mustvalge . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72
Pildistamisvaldkonnad Portreed ja inimesed . . . . . . . . . . . . . . 74 Natüürmort . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 Reportaaž . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 Reisifoto . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 Arhitektuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88 Maastikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91 Sport ja kiired liikumised . . . . . . . . . 95 Pulmad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .98 Aiad ja lilled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .102 Lapsed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .106 Loomad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .110 Abstraktsed kujundid . . . . . . . . . . . .114
3
Digitaalne pimik Pilditöötlus PC-s
Algajale Pilditöötlustarkvara kasutusele võtmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 120 Fotode salvestamine. . . . . . . . . . . . . . 124 Automaatne ja kiirparandus . . . . . . . 128 Kärpimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 130 Õgvendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 132 Suuruse muutmine . . . . . . . . . . . . . . . 134 Teravustamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136 Heleduse ja tumeduse muutmine . . 138 Punasilmsuse eemaldamine . . . . . . . 140 Must-valge looming . . . . . . . . . . . . . 142
Edasijõudnule Värvihaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 Värvide sättimine . . . . . . . . . . . . . . . . 146 Tasemed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 Kõverad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150 Funktsioon Curves edasijõudnuile. . 152 Värvikanalid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 154 Kloonimine ja parandamine . . . . . . . 156 Heledamaks ja tumedamaks. . . . . . . 158 Kihid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 Maskid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 164
Meistriklass Taustade hägustamine . . . . . . . . . . . . 168 Liikumisefekti lisamine. . . . . . . . . . . . 170 Panoraamide tegemine . . . . . . . . . . . 172 Vanade fotode taastamine . . . . . . . . . 174 Eriefektid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 176 Eriefektide loomine filtrite abil . . . . . 179 Kunstiteose loomine: plakat. . . . . . . . 182 Kunstiteose loomine: maal. . . . . . . . . 185
4
Väljastus Parim lõpptulemus
Varundamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .190 Printimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .193 Fotode skannimine . . . . . . . . . . . . . . .196 Slaidiesitluste loomine . . . . . . . . . . . 198 Fotode saatmine meiliga . . . . . . . . . 200 Fotosaidi loomine veebis . . . . . . . . . 202 Portfolio tegemine . . . . . . . . . . . . . . . 207 Rahateenimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 209 Autoriõigus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 211
Sõnastik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 213 Register . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 217 Fotod . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 222 Autor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 224
Digitaalne algus Sellest osast leiate kõik, mis on vajalik alustamiseks, kaasa arvatud:
Kuidas valida endale sobiv kaamera. Põhiteadmised – digikaamera omadused, operatsioonid ja hooldus. Olulised kaameraga seotud asjad – mida on vaja teada mälukaartidest, toitest ja objektiividest. Nõuanded arvutite, tarkvara, printerite ja muu kasuliku varustuse kohta. Selgitused – mis on megapiksel, fookuskaugus, suumiulatus, režiim, menüüd, ühenduse kiirus, gigabait, D-SLR, pistikprogramm jm.
Kui palju megapiksleid? Vaadake digikaamerate reklaame. Te näete seal lõputut juttu megapikslitest. Muidugi on megapikslite hulk tähtis omadus, nii et siit leiate selgituse, mis need on ja kui palju neid vaja läheb. Digikaameras on seadeldis, mida nimetatakse sensoriks (kasutatakse lühendeid CCD – charge-coupled device e laengsidestusseadis ja CMOS – complementary metal-oxide semiconductor e komplemetaarne metalloksiidpooljuht). Piltlikult öeldes on sensori ülesanne püüda valgust. Sensor asendas fotofilmi, mida kasutati varasemates kaamerates. Sensor koosneb tuhandetest väikestest valgustundlikest fotodioodidest, mis muudavad valgusenergia elektrivooluks ja suunavad selle fotoaparaadi „pardaarvutisse”. Kui digitaalne info on kaamera mälusse salvestatud, võib selle kuvada arvuti monitorile, fotoaparaadi ekraanile või printida foto kujul välja. Piksel (tuletatud sõnadest picture element – pildielement) on väike iseseisev sensoripiirkond, mis koosneb fotoelemendist, mikroläätsest, mis koondab valguse fotoelemendile ja elektroonikast. Megapikslite arv näitab, kui mitmest miljonist pikslist kaamera sensor koosneb (1 megapiksel võrdub miljoni piksliga, üldkasutatav lühend on MP). 2-megapikslisel kaameral on tähistus 2 MP jne. Pikslite arv on oluline, kuna rohkem piksleid annab detailsema pildi, st, seda kõrgem on pildi resolutsioon ning seda suuremas formaadis on pilti võimalik välja printida. Muidugi tuleb meeles pidada, et mida rohkem on kaameral megapiksleid, seda kallim ta on. Kui palju megapikselid ikkagi peaks olema kaameral, mille te kavatsete osta? Vastus sõl14 Digifoto käsiraamat
tub teie eelarvest ja sellest, mida te kavatsete oma piltidega teha. Kui tahate oma pilte internetti riputada, ei vaja te just palju piksleid. Ka e-mailiga saadetav pilt vajab neid vähem kui 10 × 15 cm standardmõõdus foto. Aga niipea, kui te kavatsete teha suurendusi, läheb teil tarvis suuremat pikslinumbrit. Te saate küllalt normaalse 10 × 15 cm pildi ka 2-megapikslise digikaameraga (näiteks mobiiliga pildistades), aga tänapäevastel kaameratel on enamasti üle 8 MP sensorid. See tähendab, et isegi odavat kaamerat kasutades saate te teha postrisuuruseid suurendusi – A3-mõõdus suurenduste jaoks piisab 4 megapikslist. Alla 4 MP kaamerat tänapäeval poest ei leiagi (kui see pole just mobiilikaamera), seega pole ka suuremat ohtu, et väljaprintide jaoks piksleid ei piisa. Õnneks saab kõiki digikaameraid seadistada ka madalamatele megapikslitele kui nende maksimum, nii et te saate ise otsustada, kui palju megapiksleid mingi pilt tegelikult vajab, ja teha näiteks meiliga saatmiseks mõeldud pildi kohe väiksema resolutsiooniga. See kehtib loomulikult ka tippresolutsiooniga mudelite kohta. (Resolutsiooninõuandeid saab peatükkidest Printimine, Fotode saatmine meiliga ja Kuidas teha fotoveebi.) Oluline on teada, et mida rohkem megapiksleid, seda rohkem mälumahtu on vaja piltide salvestamiseks, sest kõrgema resolutsiooniga pildid sisaldavad rohkem digitaalset infot.
Madala ja kõrge resolutsiooniga piltide võrdlus
6 MP keskresolutsiooniga pilt
Võrrelda infohulka, mida sisaldab 35 mm filmi standardkaader infohulgaga, mida sisaldab näiteks 30 MB pildifail, ei ole sisuliselt võimalik. Aga asi pole alati ainult numbrites. Inimsilm suudab niikuinii tajuda ainult piiratud hulka detaile. Nagu oli juttu, mida rohkem megapikseleid kaamera sensoril on, seda rohkem detaile suudab ta edastada, ning seda suuremaid väljatrükke on võimalik teha. Aga alati pole kõike seda infohulka lihtsalt vaja. Need pildid siin näitavad, mismoodi rohkem megapiksleid tähendab rohkem detaile, ja ühtlasi, kuidas sellest tulenevalt erinevad piltide lõppsuurused.
14 MP kõrgresolutsiooniga pilt
Sama pildi keskresolutsiooniga variant. Kuigi siin on oluliselt vähem piksleid (2000 x 3000), sisaldab pilt siiski piisavalt detaile. Üldisemal vaatamisel tundub see küllalt sarnane kõrgresolutsioonilise 14 MP variandiga ja välja printida saab seda A3 formaadis (297 x 420 mm).
2 MP madala resolutsiooniga pilt
Sellel pildil on 3425 x 3245 pikslit ning piisavalt detailsust suurte väljatrükkide jaoks. Värvid ja detailid on hästi edasi antud ja väljatrüki formaat võib vabalt olla suurem kui A2 (420 x 594 mm).
See versioon samast pildist koosneb 1400 × 1400 pikslist, niisugused on mobiilikaamerate ja vanemate digikaamerate pildid. E-mailiga saadetavale pildile sobib selline resolutsioon hästi ja netti riputamiseks tuleb pilti arvatavasti isegi vähendada. Standardse 10 × 15 cm foto saamisega ei teki samuti probleeme.
Digikaamera > Kui palju megapiksleid? 15
Suumobjektiivid Suumobjektiiv on üks digifotograafia võtmemõiste. Suumi kasutades muutub kogu pildistamine palju paindlikumaks. Järgnevalt mõned asjad, mida te peaksite teadma suumidest. Enamikul digikompaktidest on suumobjektiivid. Need on objektiivid, mille vaateväli on muudetav ja mis võimaldavad pildistatavat stseeni kas suurendada (sissesuumimine) või laiendada (väljasuumimine). Niisugune võimalus on ideaalne, kui te ei saa minna ligemale, või kui tahate rohkem pildile saada,
Pidage meeles Kui ostate digikompakti, millel on optiline suum, annab see pildistamisele märkimisväärse paindlikkuse, ja mida suurem on suumiulatus, seda suurem on ka paindlikkus.
See Nikon Coolpix S1000pj on tüüpiline suumiv kompaktkaamera, kuid ühtlasi on ta esimene sisseehitatud projektoriga mudel.
aga eemale astuda pole võimalik. Teie kaamera osutub väga mitmekülgseks.
Fookuskaugus Digikompaktide suumiulatuses (vahemik, milles läätsede liigutamine muudab fookuskaugust) tähistatakse fookuskaugused nii, et nad oleks võrreldavad traditsioonilise 35 mm filmile pildistava aparaadi objektiivi fookuskaugusega. Fookuskaugus kirjutatakse objektiivile ja tema mõõtühik on millimeeter. See võib tunduda segadusseajavalt tehniline, kuid õnneks on kõik vajalik taandatud mõistetesse kahekordne (2 x) või neljakordne (4 x) ja nii edasi. Mida laiem on 24 Digifoto käsiraamat
Selle Olympusega sarnanevatel digikaameratel on tavaliselt suured suumiulatused, pildiloleval mudelil Olympus SP-800UZ näiteks 30 x (28-840 mm).
Need kaks pilti näitavad, kuidas suumi kasutamine aitab pildistamist võimalusterohkemaks muuta. Väljasuumimine võimaldab haarata pilti kõike, mida tahate, ja seda isegi kitsastes tingimustes, nagu näiteks need kaks meest laua taga. Rõdu pilti, vastupidi, on sisse suumitud, et tuua esile detaile ja rõhutada kompositsiooniliselt olulisi varje.
suumiulatus, seda suurem on kordaja ning ühtlasi on seda suurem ka suurendus. Järgnev näide peaks asja selgeks tegema. Digikompakt, mille suumiulatus on 35–105 mm, on 3-kordse optilise suumiga, sest tema pikim fookuskaugus 105 mm on kolm korda suurem kui lühim (35 x 3 = 105). 28–112 mm suumivahemikuga objektiiv on seega 4-kordse suumiga ja nii edasi. Tehnoloogia areneb ja sellega koos suureneb ka optilise suumi ulatus. Tänapäevastel kaameratel ei ole 30-kordne suumiulatus enam mingi ime (ulatus 24 mm lainurgast 840 mm teleobjektiivini). Kõige tavalisematel digikompaktidel on suumivahemik enamasti 5–10-kordne. Ultrasuumiga aparaatidele jäävad need küll alla, aga nad on odavamad ja pakuvad siiski võrreldavat pildistamisrõõmu.
Optiline või digitaalne suum? Peaaegu ilma eranditeta on kõigil digikompaktidel (kaasa arvatud optilise suumiga mudelitel) ka digitaalne suum. Digisuumimine tähendab, et sensorile jäänud pildist võetakse mingi osa ja lihtsalt suurendatakse välja. Optiline suum seevastu kasutab suurendamiseks objektiivi ja seega rakendatakse alati kogu sensorit. Tulemuseks on parim võimalik kvaliteet ja suurim resolutsioon. Digisuum suurendab sensori keskalalt välja ainult osa pildist. See tähendab, et tulemus on teraline ja täis digimüra. Kui tahate, et pildid oleks kvaliteetsed, tuleb digisuumi kasutamisest hoiduda.
Objektiivid > Suumobjektiivid 25
Digikaamera kasutamine Sellest osast leiate, mida on tarvis heade piltide tegemiseks Kuidas professionaalselt teravustada, valgustada ja kadreerida.
Kuidas vältida ala- ja ülesäri, uduseid pilte, halba kadreerimist, lahjasid värve ja punasilmsust.
Inspireerivad ideed, mis aitavad jõuda loomingulisemate tulemusteni. Praktilised nõuanded, kuidas pildistada paremini portreid, lähivõtteid, lapsi, pulmapidusid, kaugeid maid, loomi ja taimi, natüürmorte, mustreid ja mustvalgeid stseene. Selgitame, mida tähendavad mõisted nagu teravussügavus, säriaeg, valgetasakaal, ava-arvud, ISO, kolmandike reegel.
Kompositsioon Miks üks pilt on meeldivam kui teine? Kui jälgite teadlikult, kuidas objektid pildil paiknevad, võite väikese vaevaga muuta oma pilte märkimisväärselt paremaks. Kompositsioon tähendab objektide ja elementide paigutust pildis. Kompositsioonireeglid aitavad teha paremaid pilte. Mõned kompositsioonitrikid peaks alati olema tagavaraks.
Kadreerimine Kui pildistate midagi, siis täitke kaader. Kui pildistate inimest, vaadake, et inimene ei oleks kaadris liiga väikselt. Niimoodi kasutate sensori täisulatuses ära ja saate detailirikkad pildid. Teine kadreerimisnõks on „raam raamis” tehnika. Kui pildistate, ärge kartke kasutada loomulikke raame, mis aitavad teisi pildi elemente esile tõsta. Läbi akna pildistamine nii, et aknaraamid jäävad pildile, on sobiv näide.
Püst- või põikformaat
horisontaalselt. Mõnel kaameral on nende joonte ekraanile kuvamise võimalus menüüvalikutes olemas. Kui te paigutate objektid pildis nendele joontele (või nende ristumiskohtadesse), saab pilt visuaalset pinget juurde. Näiteks horisont võiks olla paigutatud ülemisele horisontaalsele joonele, mitte pildi keskliinile. Inimene, keda pildistate, võiks paikneda mõnes joonte ristumiskohas, see aitab teda visuaalselt siduda põikformaadis foto tagaplaaniga.
Märklauakompositsioon See olukord tekib siis, kui pildi peamine objekt on paigutatud täpselt tsentrisse. Üldiselt tuleks niisugust tsenderdust vältida, kui teil pole just väga kindlat põhjust, miks seda siiski kasutada. Üldiselt arvatakse, et selline paigutus pole kuigi huvitav vaadata ja selles puudub dünaamika.
Normaalasendist pildistades saate põikformaadis pildi. Kui keerate kaamera püsti, saate püstformaadi. Katsetage nendega, sest formaadivahetus võib vahel väga suurel määral mõjutada pildi kompositsiooni õnnestumist või ebaõnnestumist.
Kolmandike reegel Seda reeglit teadlikult kasutades lisate piltidele visuaalset pinget ja dünaamikat. Kujutage ette, et teie digikaamera ekraan on jagatud üheksaks võrdseks ristkülikuks. Kaks joont jooksevad vertikaalselt ja kaks joont
52 Digifoto käsiraamat
See pilt Nepaali pottseppadest kasutab väga ilusasti kolmandike reeglit. Mõlemad pottsepad istuvad joonte ristumiskohtades. Savipottide vormimine juba iseenesest on huvitav, aga lisaks toob pikk säriaeg liikumisest tekkiva udustuse kaudu nähtavale ka ketrade pöörlemisenergia.