Mercedes Merimaa V채ega toidud
© Mercedes Merimaa. Väega toidud (2012)
Koostaja Annika Põltsam Fotod Urmas Luik, Artur Sadovski Toimetaja Katrin Streimann Keeletoimetaja Esta Hainsalu Kujundaja Einike Soosaar © Menu Kirjastus Kõik õigused kaitstud Trükk Tallinna Raamatutrükikoda ISBN 978-9949-495-11-5
Mercedes Merimaa
V채ega toidud
k u s Si
ord
RÕÕM TOIDAB
6
1. JUURETOIDUD 21 Aedviljatort 21 Keedetud ja ülepraetud punane peet 23 Kuivatatud peet 25 Peedi-sidrunimahl 27 Peedi-porgandikeeks 29 Kartulikrõpsud 31 Kikerherne-juurviljapada 33 Sibulasalat salatisibulast 35 Võilillekohv 37 2. TOIDUD LEHTEDEST JA VARTEST 39 Nõgesekotletid 39 Nõgesevorm 41 Maitsvad taimed tainas 43 Maltsapesto 45 Küüslauguõievarte pasta 47 Marineeritud küüslauguõievarred 49 Sparglihõrgutis 51 Kuuse- või männikasvudega mesi 53 Kodune salveikonjak 55 Jõujook orasest 57 3. ÕIETOIDUD 59 Looduslik energiafanta 59 Kuivatatud hapukapsas 61 Sidrunikommid kuivatatud ebaküdooniast 63 Müsli 65 Praetud kõrvits 67 Kõrvitsa-kartulisupp 69
Kõrvitsa-varssellerisupp 71 Kõrvitsa-kreveti püreesupp 73 Speltakarask 75 Oapasteet 77 Elus kapsalimonaad 79 Vahtra- ja kasemahl 81 Seenepuljong 83 Tagurpidi õunakook 85 Energiapallid 87 Elujõuga pudrud 89 Riisi-puuviljapuder 91 Marineeritud võilillenutid 93 Võilillevein 95 Õiesalat I 97 Õiesalat II 99 Põhjamaine mangomahl 101 Apelsini-porgandimahl 103 Idandatud terad 105 Külmutatud metsamarjad 107 4. LIHA JA KALA 109 Lambapraad aedviljadega 109 Hautatud kalkun aedviljadega 111 Tindivorm 113 Räimevorm 115 Ahjulestad vutimunadega 117 5. PIIM Tort kuivatatud õuntest ja kohupiimast Kohupiimamagustoit puhkevate jõududega
119 119 121
TOITUMINE JA MINAJÕUD
122
Rõõm toidab Pärnumaal soode ja rabade, põldude ja metsade vahel asub hele maja, mille uksed on headele külalistele alati avatud. Talvisel päeval võib pliidisoojast köögist leida väeka taimetargast perenaise Mercedese külalistega koos laua taga istumas. Maja täidab praetud kõrvitsa isuäratav lõhn, põsed õhetavad ja õhus rõkkab naer. Mõnikord toob perenaine tagakambrist kohvri salapäraste õietilgapudelitega, võtab kätte pendli ja hakkab soovijatele sobivaid õietilku pendeldama. Või pakub närimiseks hirmkibedat kalmusejuurikat, mis pidavat aitama kõigi kõhutõbede vastu. Kõige sagedamini aga kuuleb seal külalislahkes majas juttu taimede väest, uuest ajastust, isiksuse jõududest ja muust põnevast. Kui veab, siis otsib perenaine välja koti kuivatatud nõgeselehtedega, segab juurde mõne keedukartuli ja muna ning praeb puupliidil nõgesekotletid, mis viivad keele alla isegi kõige skeptilisemal mehemürakal. Või kruvib köögilaua külge vanaaegse hakklihamasina, puistab sellesse pähkleid, seemneid ja pihlakamarju, väntab veidi ning veeretab saadud purust maailma kõige maitsvamad energiapallid.
6
R천천m toidab
7
Siin majas tehakse süüa kõigest maitsvast, mida parasjagu kapis või maja ümber leidub. Ja koostisaineid ei lisata grammi täpsusega, vaid tunde järgi. “Rõõm toidab,” võib lugeda perenaise meisterdatud sildilt külmkapiuksel, ja sellega on kõik öeldud. Mercedesel pole kombeks külalisi kutsuda, ent tema juurde tahetakse tulla. Lisaks maailma parimatele lastele, nagu ta oma kolme järeltulija kohta ütleb, astuvad tihti läbi endised õpilased, sõprade sõbrad ja kõik teised, kes tunnevad end siin hästi. Siis vaheldub filosofeerimine saunaskäigu, šamaanitrummi löömise või tantsuga ning nõusid peseb see, kes on parajasti vaba. Suvel võid leida eest perenaise, kes on tulnud metsast korvitäie metsmaasikate või mesimurakatega ning hakkab õhtusöögiks maltsaürti korjama. Kui hoiad meeled avali, võib see päev muuta sinu elu. Järsku märkad, milline küllus valitseb su peenramaal ja aia taga, ning viid maltsatõusmed, naadi- ja küüslauguõievarred kompostihunniku asemel kööki, et valmistada neist hõrgutisi. Võimalik, et nakatud tõppe nimega armastus kõrvitsa ehk maapealse päikese vastu ja müttad järgmisel kevadel kompostihunnikute otsas. Muidugi oled sa aiatöödeks ammutanud jõudu kaeratõusmete joogist, mille tarvis külvasid varakevadel Mercedese õpetussõnade järgi aknalauale vilja. Jõudu annab ka elujõuline, vormi- ja loomisjõududest pakatav toit. Seda teab igaüks, kes on käinud mõnel Mercedese arvukatest loengutest või lugenud tema raamatuid. Kuigi Mercedese meelest võiksid kõik maakera inimesed olla sõbrad, ei mahuks kõik korraga tema juurde ära. Kõigil on aga võimalus teha selle kokaraamatu järgi väekaid toite ja avastada loodusest üha uusi söödavaid taimi. Annika Põltsam raamatu koostaja
8
R천천m toidab
9
10
Noortele meeldib Mercedese juures. Kohvi valab Miina Leesment. Pille m채ngib Janek K천vask.
R천천m toidab
11
oodi kõlab nii: Toiduretsept minu m sobivasse nõusse, ed in ua id to ad he • pane vett, da, • lisa klaas head kuidas toitu valmista , st lle se m aa us ar • lisa perenaise , rõõmus meel, ju tu a he e is na re pe • lisa mastatud inimestele ar da ta is lm va ov so • lisa perenaise maitsvat toitu.
Oleme harjunud mõtlema, et omastame toidust mitmesuguseid koostisosi – näiteks valkusid, rasvu, süsivesikuid – või kindlaid aineid: magneesiumi, kaltsiumi jms. Tõsi, seedides hakkame lõhustama toitu, kuid inimliku organismi ehk tervise ülesehitamiseks vajame eelkõige erinevaid jõudusid. Jõud muutuvad nähtavaks, kui suunad oma tähelepanu ja mõtte sellele, et punane peet pole lihtsalt peet oma aineliste koostisosadega, vaid maa sisse juurikasse peitu pugenud vikerkaarevärv. Kui vaatad niidul erinevat värvi õisi, siis võid leida, et eri värvi taimeõites avalduvad kõik valguse värvid. See valgus haihtub ruttu mittemateriaalsusesse.
12
13
ÕHK
JUUR
MINERAALID
KÜPS IGA
LEHT, VARS
KESKIGA
VILI
NOOR
ÕIS
7a 7a 7a 7a 7a 7a 7a 7a 7a
Enne kui rääkida toitumisest, tuleb mõista nüüdisaja inimese terviklikku olemust, inimese ja toiduainete evolutsioonilist kujunemist. See annab võimaluse olla loominguline, süües toidu anorgaanilisi ehk mineraalseid või orgaanilisi aineid liha, taime, seene või õiena. Nii inimene kui ka taim on kolmesed olendid.
Toitu süües omastame nii ainelisi koostisosi kui ka neid loovaid jõudusid. Taim kasvab valguse jõul. Valgus muundub orgaanilise aine olekuteks ja neid kujundavateks jõududeks. Toitu süües omastame nii ainelisi komponente kui ka neid jõudusid. Taime seedimine vajab isiksuse kõrgemaid jõudusid, kui liha süües. Loomne toit on oma olemuselt inimesele lähemal ning tema seedimiseks on vaja tõsta seda evolutsiooni trepil üks aste kõrgemale, inimese tasandile. Taime on vaja tõsta kahe astme võrra. Mineraalainete seedimisel tuleb tõsta need kõigepealt taime tasandilt looma tasandile ja seejärel inimese tasandile. See vajab isiksuse tugevat jõudu, mis on inimese enese käsutuses.
14
Harilikult ei räägita inimese puhul, kes hakkab keda või mida sööma. Küll aga räägitakse sellest loomade, eriti lemmikloomade toitmisel. Veel vähem köidab meie tähelepanu, kelle organismi ja tervist toitumise abil üles ehitame ja milliste jõudude abil saab näiteks seakarbonaadist inimese ihu. Kas peabki pikalt ja laialt mõtlema, kui tühi kõht nõuab oma? Ei pea, kui meie maitsemeel tunneb meie omapära ja me pole seda “ära õpetanud”. Inimkonda ja iseennast jälgides peab tõdema, et arukus on siinjuures küll tarviline vara. Näiteks kui laual on lõhekala, võiks mõelda sellele, mida on kalal meile anda. Omega rasvhapete vajalikkusest võime kuulda ja lugeda iga päev. Kui leian kommentaari ülitervisliku lõhekala kohta, paneb see juurdlema: miks piiratakse Norras rasedatel lõhe söömist, viidates elavhõbedast küllastunud maailmamerele? Põhjus peitub selles, et ema kõhus kasvava beebi isiksuse jõud ei vaja seedimiseks veel sellises koguses nii tugevaid mineraalseid aineid nagu suure elavhõbedasisaldusega merest püütud lõhe või kasvanduses intensiivselt toidetud lõhe. Tervetele kesk- ja vanemaealistele pole see aga nii raske seedida, sest nende isiksuse jõud on toidu seedimisel tunduvalt arenenumad ja võimekamad. Paljude medikamentide ja ravimtaimede juures on märge: mitte kasutada raseduse ajal. Kas rasedus on siis haigus? Ei ole, vaid arvestada tuleb ka ema tundliku hinge ja beebi noore hinge arenguetapiga. Lapse isiksuse jõud ei ole veel nii tugevad kui emal. Me vajame kõiki Mendelejevi tabeli aineid, kuid ainult parajas koguses. Mis on paras ja kellele, leiab paljudest toitumise käsiraamatutest. Peo või vastuvõtu tarbeks lauda kattes mõtleme harilikult sellele, et pakkuda maitsvaid suupisteid, eksootilisi või vahel ka kallimaid toite. Rääkida võiks sellestki, mis on toidul pistmist sööjate endiga. Laste peolaual võiksid olla teistsugused toidud kui eakate juubelipeol. Kui lähtuksime toitude valimisel ainult sisetundest, siis sööksime ilmselt teistsuguseid toite. Kahjuks oleme harjumuste orjad, suur osa meist on soola- ja suhkrusõltlased.
Rõõm toidab
15
Evolutsioon ja toitumine Inimühiskonna arengus oli enne paikset põllupidamist karjakasvatuslik aeg: loom sõi taimi, tõstes taimse toidu loomsele kõrgusele selleks, et inimene saaks liha süües kätte vajalikud toitained. Seejärel, Zarathustra ajastul jäi inimene paikseks põllupidajaks, hakkas maad harima ning sööma lisaks loomsele ka taimset toitu. Inimeste toitumiskultuur muutus sel ajal märgatavalt. Uusi muutusi tõi soola tarvitamine toiduks. Kui meie eellased hakkasid toidu maitsestamiseks kasutama soola, pidid nende isiksuse jõud olema selle võimeni arenenud. Analoogiline areng leiab aset inimese kasvamisel imikust väikelapseks ja täiskasvanuks. Imik sööb üldjuhul piima – loomset ürgtoitu. Seda on kõige lihtsam seedida ja selle abil inimlikku organismi üles ehitada. Kui saad vanemaks, kuuled käibefraasi, et piim ei ole vanainimese toit. Paljudel inimestel on kujunenud välja piimavalgu talumatus. Miks?
pole veel Laps ei söö tavaliselt eriti soolast. Tema isiksus tallilisi nii arenenud, et ta vajaks ja peaks seedima kris ndile. mineraalaineid ning püüdma tõsta neid vaimsele tasa Lapsele vajalikud mineraalained vajalikus koguses on emapiimas olemas. Mida vanemaks saad, seda soolasemat toitu tahad, eriti füüsilist tööd tehes. Igal eluetapil on inimese isiksuse jõud erinevad. Minu ema ei saanud eluõhtul enam eriti midagi süüa, kuid aeg-ajalt palus ta, et tooksime talle tüki heeringat. Soolane heeringas tegi teda sel hetkel õnnelikuks, organism võttis heeringatüki rõõmuga vastu, saades toitu elujõule. Kui inimese mina muutus evolutsiooni käigus järjest personaalsemaks, hakati tarvitama toiduks korraga nii taimi kui ka liha, tõstes neid vürtside abil filigraansemate jõudude tasandile.
16
Praeguse aja läänemaailmas on iga inimene omaette isiksus, kollektiivne mina on jäänud tagaplaanile. Oskame kasutada isiksuse erinevaid loovaid jõudusid tervise ülesehitamiseks. Nii nagu saab vaadelda inimühiskonna evolutsiooni, võiks iga inimene mõelda oma isikliku seedimisvõime arengu ja ajaloo peale. Toitumise puhul tuleks jälgida mitte ainult seda, mis on retseptides kirjas, vaid ka, milliseid jõudusid suudad sa kasutada toitude seedimiseks ning millised on su isiksuse jõud tervise ülesehitamiseks. Kes on meister, söögu kas või saepuru, närigu kivi või hingaku ainult õhku, kust saab toiduks aineid, mis on sinna tihenenud või lahustunud. Igale täiskasvanule oma. Inimese elurütm on seitsmeaastane. Seitsmeaastaselt kattuvad inimese tšakrad “filtriga”, mille abil ta suudab vahet teha sissetuleval ja väljamineval infol ning saada õppimisvõimeliseks. Sel ajal tulevad lapsele jäävhambad. Keha saavutab võime ehitada kõige tugevamat kude inimorganismis ehk hammaskude. Miks ta seda varem ei suutnud? Sest tema isiksuse minajõud ei olnud oma arengus veel nii kaugele jõudnud. Öeldakse, et kui lapsel tulevad esimesed jäävhambad, siis on ta kooliks valmis: küps iseseisvaks mõtlemiseks. Teise seitsmese tsükli lõpus jõuab laps puberteediikka, kolmanda lõpus saab 21aastaseks. Paljudes riikides tähistab 21. sünnipäev täiskasvanuks saamist. Sel ajal jõuab lõpule näokolju areng. Järgmised seitse pluss seitse aastat kestab elu kesktsükkel ehk pesumasin, mille jooksul tegeldakse laste, pere ja tööga ning saadakse mitmekesiseid elukogemusi. Öeldakse, et 42aastaselt võiksid olla piisavalt elukogenud selleks, et hakata teisi õpetama. Õnneks on inimene ainuke olend maa ja taeva vahel, kellel säilib õppimisvõime kõrge eani. Loomadel lõpeb see väga vara. On teada, et koer tuleb õpetada välja noorena, sest vana koera enam ümber ei õpeta.
Rõõm toidab
17
18
Retseptid
Taim on tagurpidi pö öratud inimene. Juur vastab peale ja mineraalainetele ning tähistab inimese laps eiga, arengusuunda . Leht ja vars toetav ad keha keskosa ja inimese keskiga. Õis ja vili toetavad meie alakeha ja ja lgu ning on abiks küpses eas.
19
20