Loo Koo Rõõmusta •
Käsitöövõtteid kudumite kaunistamiseks
© Tekst. Autorid, 2014 © Fotod. Autorid, 2014 Fotod: Sandra Urvak, v.a lk 40, 42, 44 – Maren Suurna, lk 67, 116, 119, 121 – Enelin Pedak, lk 71 – Liis Jürken Tehniliselt toimetanud Mari Pukk Toimetanud Kai Nurmik Kujundanud Päivi Palts ISBN 978-9985-3-3077-7
Kirjastus Varrak Tallinn, 2014 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Trükikoda Printon AS
Sisukord Meie inspiratsiooniallikatest 8 Tikitud varrukaotstega kampsun 14 Jaapanipärane kampsun 22 Lapikoeäärisega linavillane kleit 28 Karukostüüm 34 Aplikatsioonidega kampsun 40 Võltskaarustega kuub 46 Vaselistega kaunistatud mantel 52 Kirjatud kantidega kampsun 60 Kihnuaineline meestekampsun 66 Muhu mustritega meestekampsun 72 Tulbitikandiga kostüüm 80 Lehetikandiga kampsun
88
Pitsvarrukatega kampsun 94 Heegeldatud kraega kampsun 102 Seeside ja maniskiga kampsun 108 Tikandi, nööpide ja heegeldatud kätistega kampsun 116 Paeltega kaunistatud kampsun 122 Tikandiga punane kampsun 126 Kärbsekleit 132 Kihnuaineline roosa kleit 140 Heegelpitsiga kaheosaline kostüüm 148 Lilltikandiga kampsun 154
Jämaja naised koos käsitööd tegemas. ERM Fk 580:13
6
S
ee raamat sai alguse TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala kolmanda kursuse erialapraktika ülesandest. Kahe esimese õpinguaasta jooksul omandatud traditsiooniliste tekstiilide valmistamise ja kaunistamise võtted – kudumine, heegeldamine, tikkimine – oli võimalik kolmandal aastal rakendada oma isikliku fantaasia teenistusse, et luua traditsioonil põhinevaid, omanäolisi, nüüdisaegseid esemeid. Inspiratsiooniallikateks võisid olla kunagised traditsioonilisse rõivastusse kuulunud, nüüdseks muuseumikogudesse tallele pandud kudumid, ajaloolised fotod, looduselamused. Üliõpilaste loomislust ja tegutsemisind väljusid kiiresti õpiülesande raamidest ning selle õhina tiivul sündiski otsus tänavuse kevade tulemused raamatuks kokku panna.
7
Meie inspiratsiooniallikatest Eesti maarahva traditsioonilisse rõivastusse tulid silmkoelised kampsunid ja jakid 19.–20. sajandi vahetuse paiku. Eriti levisid need rannikualadel ja saartel, kus tekkis mitmeid omanäolisi paikkonnale tunnuslikke kudumeid. Selleks ajaks võeti juba rõivastuses kiiremini omaks mujalt saabunud moode, uusi tehnilisi võtteid. Saartelt käidi ulgtöödel mandril ja välismaal, mehed sõitsid merd ja naasid reisidelt uute muljetega, tõid uusi võõrapäraseid moeasju kaasagi. Laatadelt soetati esimesi mustrilehti, kus nähtu omatahtsi uude rõivaesemesse ümber pandi. Varrastel kootud jakid ja kampsunid olid just sellised uudisesemed, mida sobitati juba ammu omaks saanud riietusega. Naisterõivastusse tõid need vormi- ja värviuudiseid, lasksid välja paista näpuosavusel: eriti tore oli, kui sai oma uut kudumit kaunistada poepaelte ja -pitsidega. Meestekampsunid kooti väikesemustrilistena, et rõivaese hoiaks sooja ja peaks tuult; neid kanti enamasti töö juures, seega merel. Saaremaalt Jämaja kihelkonnast pärineb valge, viklitega kaunistatud, ülilaiade varrukatega lühike jakk, mis sobis hästi Sõrve naiste kõrge pihaosaga musta-valge-punasetriibulise pihikseeliku peale. Ruudulise kangaga kanditud jakis on kasutatud mitmeid vikkelkoemustreid ja sakilist pitskoes äärekirja. Muhu rahvalik tekstiililooming, selle värvierksus, loodusmotiivide vaba ja nutikas tõlgendamine, tehniliste nippide rohkus ja mitmekesisus on praegustele loojatele ammendamatu inspiratsiooniallikas ja ihaldusväärne eeskuju. Muhu naistele on ikka olnud oluline end ehtida, näidata oma käsitööoskust, kasutada nupukalt ära saadaolevaid materjale. Vanadel piltidel on näha, kuidas rõivaesemeid
8
Muhulased Soonda k端last. ERM Fk 214:166
9
kokku sobitati, kellele millised kaunistused meeldisid, võib aimata ka seda, missugune suur sündmus oli üldse piltniku ilmumine ja pildile pääsemine.
** Rahvusliku käsitööpärandiga tutvumine ja sellesse süvenemine tekitab austust tegijate vastu, soovi edasi kanda nähtud ja tunnetatud loomisrõõmu. Kasutades omandatud käsitööoskusi, tunnetades pärimusesemeid ja nende loomise tagamaid, lisades isiklikud kogemused ja elamused, sai praegustest üliõpilastest igaüks valmis isikut avava, kandjale sobiva ja vaatajaile rõõmu pakkuva kudumi. Loodame, et tegijate rõõm nakatab raamatu kaudu ka ise proovima ja looma.
Riina Tomberg, õppejõud
Jämaja. ERM 12505
10
Jämaja ERM 12573
Vahtraste külast pärit jakil on suhteliselt vähe kaunistusi, vaid paar „vingupaela” oranži riideriba ääres. Selliseid jakke kandsid vanemad naised. ERM A 358:131
Jakkide põhivärvina on musta kõrval kasutatud ka muid värve. Kandja nimetähti ja lopsakaid lillevaase kujutava rikkaliku ristpistetikandiga jakk on tehtud Kessulaiul 1915. aasta paiku. ERM A 634:90
Jakki on kaunistatud sakilises silmkoes kätiste, ristpistetikandi, poepitsi ja -paeltega. Koos on kasutatud ootamatuid värve, mis kõlavad siiski kenasti kokku. ERM A 640:167
Ristpistes tikitud lindude ja lilledega jakil on samuti ristpistes tikitud heegeldatud kätised. Allserva kaunistab kirju heegelääris. Jakk on tehtud enne I maailmasõda. ERM A 789:5
11
116
Oma nööpsik-kampsuni kavandamisel lehitsesin paljusid rahvakunstiraamatuid, kuid suureks inspiratsiooniallikaks võin pidada siiski oma vanaema kapist leitud pisikest nööbilaegast, milles sobramine toitis mu uusi, üha lennukamaid ideid. Nööbid vallutasid mu südame, ilmudes ikka ja jälle välja kavandites, mis lausa õhkasid mängulisust. Kui mõtlen Saaremaa mõnusatele käänulistele kiviaedadele, on nendes paiknevad kivid kõik ise nägu, üks erilisem kui teine – just nagu nööbidki.
Maren Suurna Maren on naerusuine, jutukas ja uudishimulik Saaremaa tüdruk. Talle meeldib end käsitöö vallas pidevalt proovile panna. Tema tööde puhul kohtab harva eestlaslikku tagasihoidlikkust, pigem domineerivad nendes kirkad värvid ja julge kompositsioon, ning mis peamine, väga hea disain ja täpne tehniline teostus. Mareni leivanumbriks on nõeltehnikas esemed, mida ta oskab omapäraste kaunistusvõtetega veelgi erilisemaks muuta. 1117 117
Tikandi, nööpide ja heegeldatud varrukavärvlitega kampsun Türkiissinine villasest lõngast A-lõikeline kampsun rohekassiniste kaeluse- ja hõlmakantidega.
Materjalid ja töövahendid
118
*
villane lõng varrukavärvlite ja äärepitsi heegeldamiseks: türkiissinine, oranž, sinakasroheline ja sinepikollane; tikkimiseks: türkiissinine, oranž, helerohelised ja hallid toonid
*
kaks sobivas suuruses kiletükki tikkimismustri kandmiseks hõlmale ja seljale
* * * * * * * * *
veekindel marker sukanõel valge hambapasta nööpnõelad erinevad hõbeda tooni metallnööbid kampsuni tooni õmblusniit tikkimisnõel heegelnõel nr 2 haagid, 6 paari
Töövõtted Kanna soovitud mustrid kilele ja augusta mustri piirjooned u 3 mm tagant sukanõelaga. Kanna tikkimismustrid järgemööda kampsunile. Selleks aseta kampsun siledale pinnale, kinnita kile nööpnõeltega kampsunile ning määri mustrijooni ettevaatlikult hambapastaga nii, et pasta kinnitub läbi aukude kampsunile. Lase pastal kuivada. Tiki mustrid endale meelepärastes värvides, kasuta vars- ja mähkpistet. Viimasena kinnita kaunistuseks nööbid.
119
Heegelda kampsuni alläär ßle kinnissilmuste reaga, kasuta selleks kampsuni tooni villast lþnga. Kinnissilmuste reale heegeldada äärepits.
** Värvilised varrukavärvlid heegelda ringselt kinnissilmustega. Kahe värviga heegeldades tee silmuse viimane vþte juba uut värvi lþngaga, nii jääb tulemus korrektne. Vaba lþng heegelda rea sisse. Järgmist rida heegeldades pista heegelnþel läbi silmuse tagumisest poolest, nii saad joonelise heegelpinna. Heegeldatud varrukavärvlid silma eelnevalt sobiva pikkuseni harutatud kampsunivarruka kßlge.
120
Kampsuni hõlmadele õmble kinnituseks haagid nii, et hõlmad ulatuksid täpselt kokku. Kasuta haakide kinnitamiseks kampsuni tooni õmblusniiti.
** Viimistlemiseks auruta kampsunit kergelt triikrauaga, ole ettevaatlik nööpidega.
121
148
Kaheosaline hall täisvillane komplekt koosneb varrukateta kleidist ja käiseid meenutavast kampsunist. Komplekti inspiratsiooniallikaks olid meie kaunid rahvariided – Põhja-Eesti käised. Villaseid käiseid kaunistab setuaineline pits, mille algupärane värvigamma heegeldatud kellukeste motiivides on asendatud valgetehallide toonidega.
Sigrid Talviste Mäletame inimesi nende loodud esemete ja tehtud tegude kaudu. Sigridi filigraanne, väga hea värvitunnetusega looming jääb meelde ning üllatab alati. Ta on näidanud oma tavapäratute värvikombinatsioonidega, milliseid ootamatuid toone kokku sobitades sünnib suurepärane tulemus.
149 14 49
Heegelpitsiga kaheosaline kostüüm Villane varrukateta kleidist ja lühikesest jakist koosnev komplekt.
Materjalid ja töövahendid
150
*
peenvillane lõng heegeldamiseks: neli tooni halli ja kaks tooni valget
* * * * * * *
heegelnõel nr 1 väikeseid metallhelmed või pärlipidurid helmenõel helmeniit või nailonniit helmeste kinnitamiseks mustriline kangas hõlma katteriideks õmblusnõel haagid, 1 paar
Töövõtted Mõõda käiste allääre pikkus ja varrukasuu ümbermõõt. Heegelda vastava pikkusega pitsiread. Alusta pitsi heegeldamist kellukesemotiivi keskelt 24 ahelsilmusega. Motiivi keskosa sambaread vahelduvad kinnissilmuste ridadega. Kellukese servas olevad viimased kaared heegelda üle sämpude ehk pikoodega. Eraldi heegeldatud kellukesed ühenda ämblikumotiividega. Pitsi ülaserva heegelda ringi- ja rombikujulistest motiividest riba.
151
Õmble kellukestega pits käiste alläärde ja varrukaotstesse ning kinnita pitsile metallhelmed. Hõlma siseküljele õmble käsitsi 6–7 cm laiune mustrilisest kangast lõikekohane katteriie. Kaelusesse õmble kinnituseks haak.
** Seejärel mõõda kleidi alläär ja heegelda vastava pikkusega ringi- ja rombikujulistest motiividest riba. Kasuta selleks käiste pitsi ülaosa mustrikorda. Kinnita pitsiriba käsitsi kleidi alläärde ja kaunista metallhelmestega. Kaunista metallhelmestega ka kleidi kaelus.
152
153