Kuidas palgata välismaalast
Autor: Kadrin Karner Allikad: advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene
advokaat Andreas Veeret, töötukassa teenusejuht Imbi Must, politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna välismaalaste talituse juhataja Liis Valk
Et palgata välismaalast, tuleb tööandjal esmalt läbi sõeluda kohalikud kandidaadid ning näidata töötukassale, et kandidaat on vaja n-ö sisse tuua. Selleks peab tööandja alustama vähemalt kolmenädalase üle-Eestilise avaliku konkursi korraldamisega. Samuti saab selleks kasutada töötukassa tasuta tööpakkumise avaldamise võimalust. Kui sobivat kandidaati ei leita, saab taotleda töötukassa luba välismaalase töölevõtmiseks. Välismaalaste, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, Eestis elamise ja töötamise ning viibimise aluseid reguleerib välismaalaste seadus, mis jõustus 01.10.2010. Mõistetavalt kulub välismaalase palkamisele rohkem aega ja vaeva kui Eesti töötaja töölevõtmisele.
Kes kannatab, see... Alates mõttest kuni töötaja reaalse tööletulekuni võib minna umbes kolm kuud. – 165 –
40 ärinippi
sammsammult
6 sammu välismaalase palkamisel
1. Alustuseks tähtajaline elamisluba
• Välismaalane esitab taotluse koos põhjendusega tähtajalise elamisloa saamiseks Eesti välisesindusele riigis, kus ta elab. Välisesindus edastab omakorda taotluse politseija piirivalveametile. Erandkorras saab välismaalane elamisluba taotleda ka otse politsei- ja piirivalveametist. • Erandid on sätestatud välismaalaste seaduse §-s 216. 2. Elamisluba kuni kaheks aastaks
• Välismaalase tähtajalise elamisloa annab politsei- ja piirivalveamet kuni kaheks aastaks ning seda on võimalik korraga pikendada viieks aastaks. • Välismaalase elamisloas määratakse kindlaks tema Eestis töötamise tingimused, tööandja, ametikoht ja töö tegemise koht ning neid rikkuda ei tohi. • Tingimuste rikkumine toob ettevõttele kaasa väärteomenetluse ja maksimaalselt 3200-eurose trahvi. 3. Tööandja taotlus olgu põhjendatud
• Tööandja soov töökoha täitmiseks välismaalasega peab olema põhjendatud. • Tööandja peab taotlema töötukassalt töötaja Eestisse tööle toomiseks loa. • Taotluses tuleb näidata, kuidas on püütud palgata töötajat Eestist ja põhjendada, miks just seda välismaalast vajatakse. • Töötukassale taotlust esitama minnes tuleb kaasa võtta tulevase välismaalasest töötaja passi koopia, tema haridust ja töökogemust tõestavate dokumentide koopiad ja
– 166 –
Palk ja personal
• • • •
•
avaliku konkursi läbiviimist tõendava töökuulutuse koopia või väljatrükk. Töötukassa võib loa andmisest keelduda, kui töökoha täitmine välismaalasega ei ole põhjendatud. Töötukassal on aega otsuse langetamiseks seitse tööpäeva alates taotluse esitamisest. Luba kehtib kaks kuud. Samamoodi toimub ka töötukassa loa taotlemine töökoha jätkuvaks täitmiseks välismaalasega, kui välismaalane soovib pikendada oma tähtajalist elamisluba töötamiseks. Teatud juhtudel on võimalik välismaalast tööle võtta ilma töötukassa loata. Vastavad juhud on sätestatud välismaalaste seaduse §-s 181.
4. Muudatustest mitteteatamine on väärtegu
• Tööandja kinnitab politsei- ja piirivalveametile kahe kuu jooksul, et võtab tööle soovitud välismaalase ja edastab töötukassalt saadud loa. • Ühtlasi edastab tööandja ka töö ja töölepingu andmed ehk teatab, millisele töökohale ja millal töötaja tööle asub ning millal tema töökohustus lõpeb. Samuti teatab tööandja töötajale makstava tasu suuruse ja töötamise koha. Igasuguse muutuse korral tuleb tööandjal politseija piirivalveametit teavitada. Teavitamata jätmist karistatakse väärteo korras. • Politsei- ja piirivalveametil on tähtajalise elamisloa andmise otsuse tegemiseks aega kaks kuud alates taotluse jõudmisest ametisse. • Loa andmisest võib keelduda. 5. Fikseeritud miinimumpalk
• Välismaalase töötasu peab olema minimaalselt Eesti eel-
– 167 –
40 ärinippi mise aasta keskmine palk, mis on korrutatud koefitsiendiga 1,24. • Palganõude ehk nn palgakriteeriumi rikkumisel on trahv kuni 3200 eurot. • Teatud juhtudel saab välismaalast tööle võtta ilma palgakriteeriumit täitmata, ent üldine kohustus palka maksta säilib. Tööandja peab siinjuures arvestama seadusest tuleneva nõudega, mille kohaselt peab välismaalasele makstav töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis. 6. Pere võib kaasa tulla
• Kui palgatav välismaalane peaks Eestisse tulema koos perega, võib elamisloa taotlused esitada ühel ajal ning nende kohta tehakse otsus ühel ajal. • Abikaasa saab Eestisse koos siia tööle tuleva välismaalasega kohe kaasa tulla vaid teatud juhtudel. Üldreegel on, et välismaalane peab eelnevalt vähemalt kaks aastat Eestis elamisloaga elama. • Ka pere alaealised või täisealised lapsed, kellel terviseseisundi või puude tõttu ei ole võimalik iseseisvalt elada, saavad tähtajalist elamisluba elama asumiseks vanema juurde taotleda koos oma vanemaga.
vaata veebist
• Välismaalase tööle toomise loa taotlusvormi leiad töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee.
– 168 –
Palk ja personal
Välismaalaste seadus
seadus
Ilma seadusliku aluseta ei tohi töötada
Tööandjal on kohustus kontrollida välismaalasega töölepingu sõlmimisel, aga ka lepingu kehtimise ajal, kas inimesel on seaduslik alus Eestis töötada. Kui töötajal ei ole Eestis töötamiseks alust, tuleb tööleping lõpetada. Mittelõpetamist karistatakse väärteokorras, trahv juriidilisele isikule on kuni 3200 eurot. Lepingu lõppemisel tuleb võime teavitada
Kui tööandja lõpetab töölepingu, peab ta sellest ühe nädala jooksul teavitama politsei- ja piirivalveametit. Loa lõppemisel peab töötaja Eestis lahkuma. Ettevõte peab võimaldama politsei- ja piirivalveametil ning kaitsepolitseil viivitamatut juurdepääsu firma tööruumidesse välismaalasega seonduvaks kontrolliks (tõendamiskohustus). Millal elamis- ja tööluba pole vaja
Ilma töö- ja elamisloata võib Eestis lühiajaliselt töötada siin seaduslikult viibiv välismaalane, kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud politsei- ja piirivalveametis. Politsei- ja piirivalveametis registreerimine annab välismaalasele õiguse töötada lühiajaliselt välismaalaste seaduse §-s 106 loetletud valdkondades. Töötamisaeg ei tohi ületada kuut kuud aasta jooksul. Lühiajaliselt võib ilma elamis- ja tööloata töötada (§ 106):
• • • • • •
etendusasutustes loomingulise töötajana, õpetajana, õppejõuna, teaduslikus tegevuses, välismaa äriühingu filiaali juhina, sportlase, spordikohtuniku, sporditöötajana spordiliidu kutsel, – 169 –
40 ärinippi • diplomaatilises esinduses, • riigi või kohalikus omavalitsuses rahvusvahelise koostööprogrammi raames, • eksperdi, nõustaja või konsultandina, • seadmete paigaldajana, • oskustöölisena, • hooajatöödel põllumajanduses, • lapsehoidjana või koduabilisena, • kutseõppe eesmärgil praktika korras.
kommentaar
Tarmo Kriis, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja
Eesti tööjõuturg on juba lähiaastail suures tööjõu defitsiidis, mida ei ole võimalik katta kohaliku tööjõuga. See puudutab eeskätt oskustöölisi ja spetsialiste. Tööjõupuuduse on tinginud ühelt poolt Euroopa ühtne tööturg, mis meelitab Eesti töötajaid välismaale, teisest küljest ka haridussüsteem, mis ei valmista ette kõikides sektorites vajaminevaid spetsialiste. Tööturu avamine on hädavajalik, et vältida tööturu ülekuumenemist. Oletuslikult ― kui Eestil oleks õnnestunud kinnisvarabuumi ajal leida vajalikud ehitajad välisriikidest, oleksid paljud probleemid tööturul olemata ja tööpuudus palju väiksem.
– 170 –