MERILEN MENTAAL
AIA KUJUNDAMINE MÕTETES JA PRAKTIKAS
Toimetanud Eha Kõrge Kujundanud Päivi Palts
© Tekst. Merilen Mentaal, 2013 © Fotod. Autorid, 2013 (Vt lk 419) © Esikaanefoto. Anneli Rannamees, 2013 © Illustratsioonid. Mariet Mentaal, 2013 ISBN 978-9985-3-2710-4 Kirjastus Varrak Tallinn, 2013 www.varrak.ee Trükikoda OÜ Greif
Emale, kes kogu mu teekonda aiandusse on imetlusv채채rselt talunud ja selle juures suureks toeks olnud.
SISUKORD
Saateks
11
1. osa KUJUNDAMINE PABERIL
13
Stiilid 15 Klassikaline 15 Modernne 19 Inglispärane 21 Islami aed 22 Vahemereline 24 Troopiline 26 Maa-aed 29 Linnaaed 30 Maja, aed ja ümbritsev keskkond 32 Avatud meeltega aedu vaatama 36 Kes sa oled ja milline on sinu aed? Millest alustada? Pildistamine 42 Mis on disain? 44 Aia erinevad osad 44 Eesaed 44 Tagaaed 55 Muud aiaruumid 59
42
Aia kolm mõõdet 62 Vorm ja ruum 65 Vormi ja ruumi kombineerimine 66 Vormide kombineerimine: ring ja ruut 77 Eeltöö 84 Vajalikud joonised 84 Aia mõõtmine 90 Sinu alusjoonised 93 Analüüs 97 Soovid ja mõtted 100 Käsitsi või arvutis? 101 Funktsioonjoonis 103 Abistav ruudustik 106 Kuidas geomeetriast plaani saada 109 Kus mida kasutada 111 Illustreerimine ja sümbolid 120 Viimistletud plaan 122 Läbilõige 124 Meeleolulahendus 126
2. osa PRAKTILISED LAHENDUSED
129
Pinnavormid 130 Mõõdujoonised 134 Valgustamine 136 Valgustite tüübid 140 Mida kuidas valgustada? 143 Drenaaž 149 Kastmissüsteemid 152 Ehitamise maksumus 154 Aia elemendid ehk millest moodustub aed 155 Aiapiirded 155 Sillutised ja trepid 160 Killustik ja sõelmed 172 Terrassid 177 Müürid ja vaheseinad, hekid 185 Muru 203 Taimealad ja piirded 206 Aiarajatised 208 Skulptuur 218 Vesi aias 222 Aiamööbel 234 Potid-konteinerid 240
3. osa TAIMEDEGA KUJUNDAMINE 248 Mullatüübid 248 Mullaparandajad 251 Piirkondade eripärad 255 Kuidas valida taimi 256 Taimede tüübid 260 Puud 260
Põõsad 272 Roosid 280 Püsikud 291 Kõrrelised 296 Ronitaimed 301 Suvelilled 306 Sibullilled 310 Taimede vormid 316 Küünlad 317 Nööbid ja kerad 318 Sulgjad vormid 319 Sarikad 320 Karikakralised 321 Sirmid ja kardinad 322 Tekstuur, vorm ja värv 323 Taimede paigutamise stiilid 342 Veidi inspiratsiooni 346 Taimeplaan 350 Töö käik 351 Taimede valimine ja ostmine 353 Istutamine 355 Multšida või rohida? 360 Lapsed aias 365 Köögivilja- ja ürdiaiad 368 Metsaaiad 376 Kiviktaimlad ja sõelmeaiad 380 Aasad 386 Rõdu- ja katuseaiad 392 Aed läbi aastaaegade 403 Kasutatud kirjandus Tänusõnad 412 Register 413 Autorid 419
410
10 AIA KUJUNDAMINE MÕTETES JA PRAKTIKAS
SAATEKS Kirjutan neid ridu talvel, istudes ühe võluva troopilise kuurorthotelli soojal rõdul. Silme ees laiub roheline, värskusest pakatav vaade, pehme muruvaip piirab madalate õhkõrnade valgete õite riba, mille taga kõrgub erepunaselt õitsev hekk. Eemal all avaneb maastik hiiglaslike kõrreliste ja lopsaka palmisaluga. Sealsamas välu peal söövad õndsas rahus mulle tundmatud, suured seataolised loomad. Otse rõdu all sirutab oma haralised paljad oksad laiali plumeeria, mis mõnele on tuttavam ehk frangipani nime all. Tema esimesed lõhnavad kollakasroosad õied on juba avanenud ja õhk on täis lindude hääli ning kutsuvat salapära. Kas selline ongi ideaalne aed, unistuste maastik? Aia rajamine ja kasvamine on protsess, see on nagu pikk palverännak, mille lõpp-punkti võid ju visualiseerida, kuid kõik, mis sind teel ees ootab, on üks suur üllatus ja pidev areng, mis võib sind täiesti uueks inimeseks muuta. Aed ja aiandus on midagi, mis on alalises muutumises, hoia oma meeled avatud ja kulge nendega ühes rütmis. Kui liigselt kiirustad, ei pruugi sa märgata seda nähtamatut, kuid tunnetatavat, mis sind aeda ikka ja alati tagasi meelitab. Seepärast ongi õige enne oma aia rajamist hoolikalt ringi vaadata, uurida, lugeda, võimaluse korral reisida ja endaga kaasa võtta just selle, mis su südame kiiremini põksuma paneb. Oma aed võib välja kujuneda läbi mitme aia rajamise, pidevalt õppides ja katsetades, kuni lõpuks see õige on leitud. Kuid ka see „õige” võib ajaga muutuda, kui sa ise muutud. Aial on palju nägusid, sest igaühel meist on oma arvamus sellest, mis on aed. Nii võiks üldistavalt aiaks kutsuda seda ruumi, mis on vabas õhus, väljaspool siseruume, kuid kuulub nende juurde. Kuid aiaks võib nimetada ka neid eraldi maatükke, mis ei ole vahetult eluruumide juures, kuid mis on antud kellegi kasutusse, et seal aiandusega tegeleda, ja neid siseruume, mis on oma nime saanud just rohke taimestuse järgi – talveaiad. Samaväärselt kutsun aiaks ka rõdusid ja katuseterrasse, mis meie eluruume vabasse õhku laiendavad. See raamat on minu nägemus aiadisainist, minu tõekspidamised, mis on vormitud läbi enda praktika, erinevate õpetajate ja väiksemate või suuremate eeskujude ning nende tegemiste järgi. Selles leidub nii mõtteid kui ka väga praktilisi juhiseid, kuidas ise oma aed ära kujundada. Räägitu ei pruugi ega saagi olla lõplik tõde, sest kõigil meil on oma tõekspidamised ja arusaamad, omad kogemused. See on vaid üks tee, mida mööda minna, üks võimalus paljudest. Kutsungi su kaasa sellele veidi ettearvamatule, kuid põnevale teekonnale, et avastada midagi uut, midagi vana ja tuttavat ning midagi, mis sind edasi kannustaks. Merilen Mentaal India, veebruar 2012 11 STIILID
1. OSA
KUJUNDAMINE PABERIL
14 AIA KUJUNDAMINE MÕTETES JA PRAKTIKAS
STIILID KLASSIKALINE Klassikaline aed tuleb 17.–18. sajandi Itaaliast ja veidi hiljem ka Prantsusmaalt. Kui manada silme ette selle ajastu lossid, kus kõik ruumid on jagatud geomeetriliselt, kindla loogika järgi, siis sealsed aiad peegeldavad losside sisemist struktuuri. Suured aiad jagunevad sümmeetrilisteks aiaruumideks, kus lossiakendest avaneb kaunis, kuid korrektne aiamuster. Ruume jaotavad kõrgemad või madalamad, vormi pügatud hekid, aiaruumid ise on kaunistatud erinevate motiividega, mis on samuti pügatud või värviliste õitega ehitud. Läbi aia jooksevad telgedena teed, mis jagavad aia kaheks, teineteist peegeldavaks pooleks. Need aiad nõuavad rohkelt hooldust ja tavaliselt terve hulga aednike vilgast toimetamist. Kui suurem osa aiast oli eelkõige dekoratiivne ja ülevalt vaadeldav, siis praktilisemaks aiaosaks oli köögiviljaaed, kuhu klassikalise aia hiilgeperioodil oli kokku kogutud kõikvõimalikke ürte ning köögi- ja puuvilju, mis majapidamises ära kasutati. Sellest ajast pärinevad ka erinevateks kujudeks kasvatatud ja vormi pügatud topelt U kujulised õunaja pirnipuud, lehvikukujulised kirsi-, nektariini- või ploomipuud, madalad piirded, diagonaalid ja muud fantaasiavormid või muidu põnevad, vilja kandvad puud ja põõsad. Seda arengut soodustasid teatud valitsejate ja ülemklasside kapriisid ja ekstravagantsed soovid kasvatada kohapeal kõikvõimalikke maailmas leiduvaid vilju ja panna neid viljuma just sel aastaajal, kui soov tuli. Klassikalise aia erinevaid elemente, nagu vormi lõigatud erikujulised dekoratiivpõõsad ja viljapuud, madalad pügatud piirdehekid ja muu taoline, kasutatakse tänapäeva aedades üsna palju, kuid täismõõtmelisi klassikalisi aedu rajatakse vähe, sest nende formaalsus ja sümmeetria nõuavad aia kaheks analoogseks osaks jagamist, millega kaob palju kasulikku ruumi. Tänane ratsionaalne mõtlemine ja aiapinna nappus ei toeta selliseid mastaapseid ideid, kui need just pargid või ajaloolised aiad ei ole.
15 STIILID
18 AIA KUJUNDAMINE MÕTETES JA PRAKTIKAS
MODERNNE Modernne aed vastandub klassikalisele, peegeldades tänapäeva tõekspidamisi, praktilisust ja lihtsust. Jooned on küll samamoodi sirged nagu klassikalises aias, kuid need on väga selged ja lakoonilised. Kasutusel on nüüdisaegsed materjalid, nagu betoon, klaas ja metall, ning uuemad sünteesid ja sulamid, kuid endiselt ka puit ja kivi oma lihtsas ja puhtas vormis, ilma suuremate ilustuste ja nikerdusteta. Sümmeetriat kasutatakse haruharva. Pea kõik on asümmeetriline, iga aiaruum on oma funktsiooniga ja midagi ei ole kujundatud lihtsalt kujundamise pärast. Modernsel aial on palju nägusid ja teda ei olegi võimalik väga täpselt defineerida, kuid enamikul juhtudel kuulub ta oma funktsionaalse olemuse ja moodsa arhitektuuriga siiski linnakeskkonda. Sellise aia taimestus on pigem minimalistlik nii erinevate taimede kui ka värvide osas, teatud elementide ja taimede kordamine loob korra tunde.
19 STIILID
20 AIA KUJUNDAMINE MÕTETES JA PRAKTIKAS
INGLISPÄRANE Meie mõistes inglispärane aed tekkis selliste inglise aiaikoonide nagu Gertrude Jekyll, Rosemary Verey, Penelope Hobhouse, Christopher Lloyd jt visiooni, ideaalide ja sihikindla töö tulemusena. Inglise aia iseloomulikuks ja lahutamatuks osaks on laiad lopsakad püsikupeenrad, kus on sujuvalt kombineeritud erinevad värvid ja vormid, mille üleminekud väärivad lähemat uurimist. Neis on hoolega valitud toonid, mis erutavad meeli nii kevadel, suvel kui ka sügisel. Kuna Inglismaa kliima paneb paljud taimed lopsakalt kasvama, siis on sealne aiastiil pehme ja rikkalik ning annab palju kombineerimisvõimalusi. Inglise aed kutsub liikuma läbi erinevate ja eriilmeliste aiaruumide, kus ruumide jagajaks on enamasti hekid ja kõrgemad põõsad, mõnikord ka puud. Ja üleüldse, inglased armastavad kõiksugu pügatud vorme ning need on lausa hädavajalikud, et tasakaalustada seda suurt ja pehmet püsikumassi. Inglispärast aeda, eeskätt tema taimestust, on meie tingimustesse väga lihtne sobitada, sest paljud sealsed taimed kasvavad hästi ka meil. Tuleb lihtsalt meeles pidada, et kuna Inglismaa kliima on hea ja taimed võimsad, peaks meie inglispärane aed saama samuti veidi kõrgemad püsikud ja ikka massina istutatud. Materjalidest kasutatakse inglise aias peamiselt tellist, sellest rajatakse terveid aedu, sillutatakse teid ja terrasse ning ehitatakse müüre. Puitu kasutatakse veidi vähem ja aiarajatised matkivad neidsamu stiile, milles majad on ehitatud; midagi väga modernset kohtab maapiirkondades harva. Kui köögivilja- ja ürdiaiad ei ole inglise aias olnud möödunud aastakümnete jooksul eriti tähtsal kohal, siis viimase aja trendid näitavad vaid tõusuteed. Isekasvatamine ja kõik orgaaniline on inglastel lausa elustiiliks saanud.
21 STIILID
ISLAMI AED Aiakultuuri alustalaks loetakse just islami aedu – suletud müstilisi ruume, mille eesmärgiks oli anda rahulik, peaaegu meditatiivne varjupaik koos vee ja paradiisliku taimestusega. Aiad olid meelte ergutajad, lõhnavad taimed levitasid meeldivat aroomi, vesi hellitas nii silma kui kõrva, kõikjal oli rahu. Pikad ristikujulised kanalid sümboliseerivad Koraani nelja paradiisijõge ja jagavad kõik aia pinnad neljaks. Sirged ja geomeetrilised pikaks tõmmatud jooned, klaasjalt selged veepinnad ja rohkelt sümboolikat tunduvad meile suure müsteeriumina. Sise- ja väliruumide sujuv üleminek, poolavatud ruumid, mille põrandatel mänglevad tuhandete päikesekiirte hingematvalt filigraansed mustrid, on kõik osake kultuurist, millega me siinmail väga palju kokku puutunud ei ole. Sellel kõigel on sügavam tähendus, iga element on mingi kindla mõttega oma kohale pandud. Hinnalised materjalid, lopsakas rohelus ja sädelev vesi vastukaaluks kuumale kõrbele tähendaksid mitte ainult araablaste, vaid ka meie jaoks paradiisiaeda.
22 AIA KUJUNDAMINE MÕTETES JA PRAKTIKAS
23 STIILID
VAHEMERELINE Vahemeri manab silme ette sügavalt sinise, ühte sulanud mere ja taeva, mille taustal valged värvid eriliselt särama löövad. Sama tuttav tundub ka pikkade põuaperioodide ja pidevalt paistva päikesega seotud hall tonaalsus. Siin maastikul mängivad pearolli kõverdunud tüvedega iidsed oliivipuud koos tikksirgete, mõõkadena taevasse suunatud küpressidega. Taimestus on vee vahetus läheduses troopiliselt lopsakas, kuid mujal maadligi ja alalhoidev, kogudes nädalate veevaru lühikestel vihmaperioodidel oma lehtedesse. Vahemere äärest on meile jõudnud mitmeid taimi, mis on siinsed karmimad tingimused omaks võtnud, nagu lavendlid, salveid, liivateed, seega saame ka meie endale lubada veidi vahemerelist vaheldust. Kuid selline aiaruum eeldab kindlasti päikest ja palju valgust. Vahemerelise aia materjalid on kulunud ilmega kiviplaadid, kõikvõimalikud sõelmed teedel või taimestuse vahel, samuti julgetes toonides seinad ja müürid. Nagu nimi isegi ütleb, võiks vahemerelist aeda kaunistada üks veesilm, olgu ta kas või väike peegelduv pind päikeses, ääristatuna taimedest, milles leidub kribake halli ja natuke rohkem rohelist. Vahemereline aed näeb välja kuumavõitu ja tolmune, kuidagi laisalt rahulik, seda ei peaks üle planeerima. Ettevaatlik tuleks olla lumivalge värvi kasutamisega, sest meie kliima alatoon, eriti kevadel ja sügisel, on pigem hall, nii et järsk valge võib mõjuda nagu šokiteraapia. Sega tilgake halli või beeži oma valitud värvidesse ja saad palju rahulikuma koosluse.
24 AIA KUJUNDAMINE MÕTETES JA PRAKTIKAS
TROOPILINE Troopilise aia võtmesõnadeks on värske rohelus ja erksad värvid. Kuna troopiline kliima, intensiivne valgus ja rohke niiskus annavad taimedele kasvamiseks kõik vajalikud eeldused, on sealsed taimed suuremad kui nende suguvennad muudes vöötmetes. Kui meie ootame pikisilmi mitu aastat taimede sirgumist ja aiapinna täitumist, siis troopika aiapidajaid teeb murelikuks hoopis taimede kindlates piirides hoidmine. Üksühest troopilist aeda ei saa me Eestisse tuua ka parima tahtmise korral, kui meil ei ole just spetsiaalse valguse ja niiskusega sooja talveaeda. Küll aga saame erinevate nippide abil luua sarnase illusiooni. Troopilises taimestuses tulevad esile suured ja vohavad lehed, siit ka esimene vihje: kasuta aktsendina taimi, millel on kõrgem kasv ja suured lehed (tanguutia rabarber, rodgersia, hiigellehtedega hostad). Mõõgakujulised pikad kitsad lehed, samuti ribajad lehed nagu palmidel on samuti üsna tavalised. Päris palme on nii rootslased kui ka ameeriklased meile sarnastes tingimustes juba edukalt kasvatanud ja paar tugevamat kandidaati ka välja selgitanud. Kuna meie kliimas on ainus kindel asi see, et midagi ei ole kindlat, siis kasuta pigem puid, mis on vastupidavad, kuid väliselt troopikapuude sarnased. Või püga oma kuused palmideks. Troopika värvid on tugevad ja intensiivsed, puhtad kollased, punased, oranžid ja suured valged õied lisavad seda õiget tunnet. Troopika on täis hääli ja helisid. Lisa oma troopikaaeda selliseid puid ja põõsaid, mis meelitavad elu õuele ja linnud okstele.
26 AIA KUJUNDAMINE MÕTETES JA PRAKTIKAS
VORM JA RUUM Asjad, millest ma väga palju räägin ja millest ei saa ei üle ega ümber, on vorm ja ruum. Nende abil saame lõpuks kujundama hakata. Kujundamisel tuleb mõista, kuidas vormid üksteisega suhtes on ja kuidas üldse tekib tugev vormide suhe. Lisaks peaks proportsioonid – massi ja ruumi – viima tasakaalu. Siin saame appi võtta idamaise tarkuse ehk yin ja yang põhimõtte, mis meil kehtib kui positiivse ja negatiivse ruumi suhe. Positiivseks on meil taimestik, negatiivseks aga ehitatud pinnad ja murualad. Need alad peaks ideaalis saama 50 : 50 suhtesse, st 50% jagu taimestikku ja 50% jagu kõva pinnaga alasid ning muru. Kui suudad selle tasakaalu leida, hakkabki ruum kokku sobituma ja saad harmoonilise lahenduse, milles on hea olla.
Kuldreegel, mille võid meelde jätta, kõlab järgmiselt: maja annab aiale ette mõõdud ja skaala ehk majast lähtuvad kõikide aiaruumide suurused.
Bassein sai oma kuju, kopeerides eemal olevat väikest järve. Basseini kaugem, vee ülejooksuga serv on keeratud sellise nurga alla, et jookseb järve küljega paralleelselt, kogu tema vorm on kaarjas. 65 VORM JA RUUM
VORMI JA RUUMI KOMBINEERIMINE VO R MI KO MPO SI T I SO ON Vormi kompositsioon kasutab erinevaid geomeetrilisi kujundeid, milleks on kas ruudud, ristkülikud või ringid. Just nende abil valmib meie kahemõõtmeline joonis, aia eskiis.
R U U MI KO MPO SI T SI O O N Kujundus koosneb kolmest komponendist:
jätkuvus ühtsus rütm
Vormi kompositsioon läheb üle kolmemõõtmeliseks ruumi kompositsiooniks, kus kahemõõtmelisest pealtvaates joonisest saab varsti kolmemõõtmeline aiaruum, kus on seinad, piirded, pergolad, taimestik jms. Nüüd aga lähen veidi detailsemaks ja sukeldun taas kujundustõdedesse, millest võib edaspidi abi olla. Loe alljärgnev osa läbi ja talleta kusagile alateadvusse. See on pisut keeruline, et kõike meelde jätta ja lõplikult selgeks teha, kuid midagi kasulikku leiad siit kindlasti.
M I L L E S T TULE V A D V ORMID ? Etteantud vormid tulevad majast ja ümbritsevast maastikust. Maapiirkonnas võib ümbritsev maastik ette anda vormid, mida tasub aias kopeerida. Linnatingimustes võta arvesse erinevad kõrghooned või muud arhitektuursed vormid, mis on aia vahetus läheduses.
Disainer Jessica Cook. 66 AIA KUJUNDAMINE MÕTETES JA PRAKTIKAS
J ÄTK UV US E H K PID E V US ... on disaini raamistikuks. Jätkuvus tekib siis, kui meil on kompositsioon, kus vormid ja materjalid on omavahel seotud. Vaatame alljärgnevalt, kuidas see juhtub. See disain on tehtud puhtalt ruudu ja ristküliku vormide abil. Kõik erinevad alad (taimealad, terrass ja veesilm) on tegelikult ruudud või ristkülikud, mis on otsapidi üksteise peale asetatud. Otsi alumiselt jooniselt erivärvilisi ruute ja ristkülikuid. Sellise loogikaga saad kogu joonise lahutada algosadeks. Püüa ka ülejäänud vormid joonisel lahti joonistada. Palju ruute ja ristkülikuid saad? 67 VORM JA RUUM
Vorme kombineerides saame mingi teema või stiili, mis omakorda tekitab jätkuvuse. Jätkuvuse saad kas sümmeetria või asümmeetria abil. Sümmeetria ja asümmeetria mõlemad tekitavad tasakaalu. Tasakaal on olukord, kus erinevad kujunduse osad on võrdelises seoses, mille saad, kui paigutad vormid, massid ja aktsendid läbimõeldult oma joonisele. See ei tähenda ilmtingimata seda, et mõlemal pool kesktelge oleks võrdne kogus mingeid elemente.
Sellel joonisel on kasutatud ringide teemat. Kõik saab alguse ringikujulisest alast, mis on maja nurgaga seotud ja areneb sealt kogu aeda edasi. Selliseid ringe kutsutakse kontsentrilisteks ringideks, st et kõikide ringide kese on ühes kohas, sellesama, maja juures oleva ringi keskel. Kasutades ühesuguseid vorme, antud juhul ringe, saamegi teema jätkuvuse. Siin on tegemist asümmeetrilise jätkuvusega.
Sellel joonisel valitseb tasakaal – üleval paremal nurgas on tühjem ala (terrass), all vasakul on samuti tühjem ala, vaid mõned taimed killustikus. Üleval vasakul ja all paremal on taimed massina. Samuti on nii all kui üleval kaaremotiivid, kuid ükski nurk ei ole teise nurga täpne koopia, seega on see aed tegelikult asümmeetriline.
Klassikalised, ajaloolised aiad disainiti enamjaolt sümmeetrilised, andes mõista, et inimene suudab loodusega manipuleerida. Sümmeetrilises disainis suunab aia kesktelg, milleks võib olla tee, pügatud muru või muu selline jagaja, vaate sellele, mis on telje lõpus. Selle tulemusel on mõlemal pool aias täpselt samad elemendid täpselt samadel kohtadel ja neid pooli jagav keskjoon suunab vaataja pilgu automaatselt keskjoone lõpppunkti. Siin peaks midagi olema, millele pilk pidama jääb. 68 AIA KUJUNDAMINE MÕTETES JA PRAKTIKAS
Sümmeetrilist aeda kujundada on palju raskem kui asümmeetrilist, sest ta jagab aia kaheks osaks, mille mõlemad pooled peaksid teineteist kopeerima. See aga jätab palju vähem võimalusi erinevate, huvitavate aiaruumide kujundamiseks ja võib mõjuda liiga kuiva või igavana, eriti kui tegemist on väikese aiaga. Enamik tänapäeva aedu on asümmeetrilised ja seeläbi ka rohkem dünaamilised. Jätkuvus seob kokku kõik disaini elemendid. Jätkuvuse saavutad: kasutades sarnaseid materjale ja sarnaseid taimevorme (lavendel ja salvei) või looduskivisillutist koos looduskividega; kasutades sama materjali, näiteks suured, ühe kindla taime istutusalad läbi kogu aia või sama sillutusmaterjal, sama muster jne.
Hallid graniitkiviplokid, aiamaja graniitsillutis ja peen killustik veesilma põhjas annavad oma värvi ja sama materjaliga kujundusele tugeva jätkuvuse.
Läbi kogu roosiaia on erinevates kombinatsioonides ja teed ääristamas Faasseni naistenõges (Nepeta faassenii) ’Walker’s Low’.
69 STIILID
Ümmargune taimevorm kordub nii bambuse, pukspuupallide kui ka kuhikja kõrrelise ainuroo (Hakonechloa macra) läbi.
ÜHTSUS E HK HAR MO O NI A ... on disainielementide harmooniline suhe. Ühtsuse saame jagada kaheks: looduslik ühtsus – väljapoole vaatav looduslik ühtsus – sissepoole vaatav looduslik ühtsus tehislikult tekitatud ühtsus Loodusliku väljapoole vaatava ühtsuse saavutame siis, kui kordame aias näiteks sama looduslikku kivi, mis esineb ka ümbritsevas looduses, või samu taimi, mis kasvavad looduslikult väljaspool meie aeda. Me näeme seda, mis toimub aia taga, ja saame selle ala võtta endale eeskujuks ning siduda ta visuaalselt aiaga. Sissepoole vaatav ühtsus tekib siis, kui disain sünnib oma piiride sees. Näiteks kõrgete aiapiirete või müüridega väikesed linnaaiad, lossid ja rantšod, mis on üksused omaette ja muust maailmast ära piiratud. See tähendab, et sa ei näe, mis su aia taga toimub, sul ei ole sealt eeskuju võtta.
Puitmajade piirkonnast inspiratsiooni saanud vaheseinad.
71 VORM JA RUUM
Suurte majade vahele jäänud väikesel aiaruumil ei ole võimalust ümbritsevast snitti võtta, see jääb väikeseks oaasiks omaette.
Tehislikult tekitatud ühtsus ongi tehislik. Sellega tood aeda sellised elemendid, mida looduslikult väljaspool meie aeda ei esine, küll aga võib esineda inimese rajatuna, tehislikuna. Sa lihtsalt kordad seda elementi oma aias. Ühtsuse alla käib veel omakorda rida tegevusi ja võtteid, mida kasutada.
Skulptuuri autor Hannah Bennett
Kordamine on sarnaste elementide kasutamine läbi kogu disaini. Seda saad edukalt rakendada, kui kasutad aias võimalikult vähe erinevaid materjale, kuid kordad neid läbi kogu aia. Näiteks otsustad vaid ühe või kahe erineva kivi kasuks ja ehitad neist kõik vajaminevad teed ja terrassid või istutad aeda minimaalses koguses erinevaid taimi, pigem kordad ja kombineerid neid omavahel. Sellega tekib aladevaheline side. Otsene side on teine viis disaini kokku sulatada. Siin puutuvad erinevad alad ja elemendid füüsiliselt kokku ja moodustavad loomuliku voolavuse, sa näed seda oma silmaga. Arvude side ja loogika. Arvude side tekib siis, kui kasutad oma disainis paaritut arvu elemente. Aju jagab paarisarvu automaatselt kaheks, kuid paaritu arvu puhul ta seda teha ei saa. Paarisarvu puude puhul jääb silm pidama nende vahele ja kui seal midagi ei ole, siis tundub see vaade igav. Paaritu arvu, näiteks kolme puu puhul fikseerib silm keskmise puu. Arvude side kehtib nii taimede kui ka kõige ehitusliku puhul.
AKT SENDI D J A F O O KU S
Väga kontrastne punane trepi käsipuu suunab pilgu edasi punasele piirdele ja sealt edasi kaugele alla.
Aktsendi saad, kui sead teatud elemendi või elementide grupi väljapaistvale kohale. Aktsent on hea, sest ilma aktsendita jääb silm igavlema, fookuspunkt aga tõmbab tähelepanu kohe endale. Keskmisel fotol on fookuseks ümmargune veesilm, mida rõhutavad ja millele suunavad tähelepanu sinna suunduv pikk ja kitsas kanal ning puuderivi ja hekid selle ääres. See on tugevalt rõhutatud fookuspunkt, millest ei suuda keegi mööda vaadata. Väikeses aias domineerib maja ja paistab igalt poolt silma, kuid iga aed, nagu hea fotogi, vajab sellele vaatamata fookuspunkti. Väikeses aias võib neid punkte olla üks või kaks, suuremates rohkem. Suuremates aedades saab fookuspunktid muuta üllatajateks, mis suunavad vaataja aeda ringkäigule. Üks fookuspunkt suunab tähelepanu järgmisele, see omakorda järgmisele ja tulemuseks saadki huvitava jalutuskäigu.
72 AIA KUJUNDAMINE MÕTETES JA PRAKTIKAS
Väga tugeva fookuspunkti annab valge õienupuskulptuur. Tugevaks kontrastiks on matt valge tumeda läikiva musta keskel ning ringid ja kaarekujulised seinad viivad tähelepanu keskmele. Kolm ümarat kivi suunavad vaate samuti edasi.
Heleda roheluse keskel paistavad tumerohelised jugapuud suurepäraselt välja ja on head pilgu suunajad.
73 VORM JA RUUM
Mustrisse pandud kaks suurt kolmnurka on ühesugused, kuid teineteise suhtes ümber pööratud.
Muru ja sillutuskivide ruudud vahelduvad, kuid äärtes muutub juba rohkem kui üks element, mängu tulevad ka puud ja erinevate rohttaimedega puudealused ruudud.
RÜTM Kui jätkuvus ja ühtsus kuuluvad kompositsiooni juude, siis rütm puudutab aega ja liikumist. Rütm mõjutab disaini neljal viisil: kordamine – rütmi kontekstis tähendab see elementide kordamist läbi kogu disaini, mis omakorda loob nähtava jada; vahetumine – selleks vajad jätkuvat mustrit, mis on pidevas kordamises. Kui muster on olemas, muudad selle intervallid erinevaks. Vahetuvad mustrid on rohkem dünaamilised kui lihtsalt korduvad mustrid; ümberpööramine – kasutades vahetumist, pöörad esialgsed elemendid ümber, mis nüüd vastanduvad algsele jadale; üleminek ja muutumine – see on aeglane rütmi muutumine, millega muutub rohkem kui üks element, mida on algses jadas kasutatud. Siin vaheldub üks suur kivi kahe väiksema kiviga. Sedasama mustrit võiks aias ka veel mujal kasutada, näiteks mõne hekiploki ja istutusalade juures.
Seda kõike ei pea meelde jätma, pigem selgitab see teatud tõdesid, mida disain kasutab. Sõna-sõnalt neid tõdesid järgides on väga raske kujundada. Las ta jääda puhuks, kui tahad mõnele kindlale alale nimelt midagi sellist keerulist ja vaadeldavat kujundada. 74 AIA KUJUNDAMINE MÕTETES JA PRAKTIKAS
Kolm erinevat vormi – madal horisontaalne piirdehekk, kõrge vertikaalne küljehekk ja püstine sambakujuline jugapuu. Parema kontrasti annab hele- ja tumerohelise vastandamine, samas toonis roheline ei annaks piisavalt tugevat kontrasti.
Kuigi siinsete taimede vorm on kõigil kergelt ümar ja kuhikjas, tuleb laialehise linaliilia (Phormium) elegantne vorm teiste püstisemate vormide vahelt hästi välja.
KONTRA ST J A HAR MO O NI A Selleks, et disain huvitav oleks, kasuta lisaks ühtsusele ka kontrasti. Kontrastiga tood teatud elemendid aias paremini välja. Mõtle kontrasti tekitamine hästi läbi, sest juhuslikult tekkinud kontrastid põhjustavad kaose ja elementide võistlusmomendi. Kontrasti ei tohiks olla liiga palju, pigem olgu ta hoolega valitud ja mõjuvates kooslustes. Kontrasti saad tekitada: tekstuuriga – ühe materjali tekstuur erineb ülejäänud materjalidest oluliselt. Näiteks robustne, vanutatud kivipind modernses keskkonnas (graniit, metall, klaas); vormiga – üks vorm on ülejäänutest erinev. Näiteks püramiidne okaspuuvorm laiuvate püsikute vahel; värviga – ere värvilaik muidu pastelse koosluse keskel; kõrgusega – tunduvalt kõrgem rajatis, taim või muu element, mis lihtsalt paistab silma. 75 VORM JA RUUM
Krobelisele, väikeste kividega kaetud trepipinnale tekib tugev kontrast läbi siledate õhukeste kiviliistude.