51 Metsamajandus, selle ametimehed ning tulud ja kulud
55 Autod Eesti vabariigis
59 Eesti krooni lugu
62 Kommunistlikud terroristid 1920-ndatel aastatel
65 Poliitvangid – kommarid ja vapsid
69 Ainuke mees, kellel õnnestus põgeneda Patarei vanglast
73 1938. aasta amnestia
75 Valteri poiste ookeanisõidud
79 Haridusolud
83 Põlevkivitööstus tõstab tuure
87 Nimede eestistamisest
89 Tuntud meeste elamised ja sissetulekud 1930-ndate aastate keskpaiku
93 Suursportlaste saavutustest
99 Puhkus ja kuurordid
103 Tants Vabadussamba ümber
105 Eesti mehed olid hülgekütid
111 Eduard Vilde kolm naist
113 Ajalehed ja ajakirjad Eestis
115 Suur majanduskriis Eestis
121 Petserimaa „guljanjed“ ja noakangelased
125 Kuidas elati Piirissaarel ja Kolpino saarel
133 Eesti Vabariigi mõjukamate ärimeeste tegevus ja edasine saatus
149 Pakrirootslased Eesti Vabariigis
152 Rahvakirjanik Oskar Luts
155 Eesti Vabariigi õllevabrikuist
159 Välja- ja sisseränne (opteerumine ja umsiedlung)
167 Plahvatused Männikul 15. juunil 1936. aastal
171 Raamatuaasta
173 Põllumajandus esimese Eesti aja lõpul
179 Riigiisa suveresidents Oru loss
181 Laevad ja meresõit
185 Tsiviillennunduse algusaastad
189 Vabariik kestab, kuid laevad hukkuvad
Sissejuhatus
Noor Eesti Vabariik alustas nullist, tegelikult isegi veelgi madalamalt. Käis I maailmasõda ja selle jätkuks järgnes kohe Vabadussõda. Samal ajal tuli luua vajalikud institutsioonid ja panna majandus uutele alustele.
Tähelepanu nõudsid ka kultuur ja sport ning pärast 1920. aastal sõlmitud Tartu rahu ka Eesti külge saanud venekeelsed ääremaad. Ometi tuldi kõige sellega toime – paraku jätkus Eesti Vabariiki siis vaid napiks kaheks aastakümneks.
Paljud koolid tegutsesid endistes mõisahäärberites.
Ambla kool Järvamaal.
Haridusolud
Eesti Vabariik paistis silma eelnenud tsaariajaga võrreldes kooliolude järsu paranemisega. Koolihooneiks sai 1920-ndate aastate alul mõisahäärbereid, seejärel hakati ehitama uusi koolihooneid nii linnadesse kui maale.
Vabariigiaegne haridus algas algkoolidest, õppeaastal 1938/1939 oli neid 1220 üle Eesti 106 415 õpilasega. Algkoolis käimise kohustus oli kõigil lastel alates kaheksandast eluaastast, algkool oli täielikult riigi rahastusel, õppemaksu ei olnud. Ometi leidus vanemaid, kes oma laste kooliharidust üleliigseks pidasid ja linnalastest jäänud meil hariduseta 0,5%, maalastest 1,2%. Seda ei olegi nii vähe, 0,5% on 100 000 koolilapse kohta 500 ja 1,2% koguni 1200 hariduseta last.
Algkoolis oli neli või kuus klassi, olenevalt sellest, kuhu edasi õppima mindi (kui mindi). Pärast algkooli 4. klassi sai edasi minna progümnaasiumi, mis oli tasuline ja kus õpe kestis viis aastat (5.-9. klass), pärast algkooli 6. klassi sai minna reaalkooli, mis oli samuti maksuline ja kus õpiti kolm aastat (7.-9. klass). Pärast reaalkooli või progümnaasiumi võis edasi minna maksulisse gümnaasiumi, millel oli reaal- ja humanitaarharu.
Gümnaasiumis õpiti kolm aastat (10.-12. klass). Gümnaasiumi ülesandeks oli valmistada õpilasi ette kõrgkooli astumiseks, kuid ka gümnaasium ise andis küllaltki hea hariduse.
Õppeaastal 1939/1940 tegutses Eestis 33 reaalkooli 4280 õpilasega, 44 progümnaasiumi 7213 õpilasega, 39 gümnaasiumi 2850 õpilasega, viis kolledžit eri andmeil 591 või 1359 õpilasega ja Prantsuse Lütseum Tallinnas eri andmeil kas 74 või 206 õpilasega. Nimetatud 39-st gümnaasiumist olid 35 eestikeelsed, venekeelseid oli kaks, rootsikeelseid ja juudikeelseid kumbagi üks. Varem oli olnud ka üks-kaks saksakeelset, kuid need suleti sakslaste äraminekul.
Nende üldhariduskoolide kõrval oli Eestis Teise maailmasõja eel 180 muud algkoolile järgnevat kooli ümmarguselt 13 000 õpilasega. Need olid
Vaade klassiruumi. Tuhala kool Oru mõisas.
Kirepi koolimaja Võrumaal 1929. aastal.
mitmesugused kutsekoolid maa- ja linnatööde õppimiseks, ja ka 33 kodumajanduskooli, 12 kunstikooli, kaks merekooli ja kolm sõjanduslikku kooli.
Kõrgkoole oli Teise maailmasõja eel kaheksa, tähtsaim muidugi Tartu ülikool, kus 1939. aasta II semestril oli ametis 211 õppejõudu (neist 105 professorit) ja tarkust kogumas 2689 tudengit.
Tallinna Tehnikaülikoolis oli õppejõude 41 (neist professoreid 17), tudengeid 1939. aasta 1. detsembri seisuga 491.
Tartus Kõrgemas Kunstikoolis „Pallas” oli 1934. aasta seisuga 64 kunstitudengit kuue õppejõuga. 1938. aastal asutati Tallinnas ka Riigi Kõrgem Kunstikool.
Neile lisaks oli Tallinnas Konservatoorium kuni 450 muusikatudengiga ja Tartus Kõrgem muusikakool. Oli ka Kõrgem Sõjakool Tallinna külje all Tondil koos tähtsate ohvitseridest õppejõudude ja õpilastega. Õppejõudude seas oli siiski ka tsiviliste – näiteks keeleõpetajad ja raadiotehnika ning sõjagaaside õppejõud. Tsivilistid said sama töö eest ohvitseridega võrreldes tunduvalt vähem palka ja seetõttu lahkus näiteks andekas leiutaja Karl Papello Kõrgemast Sõjakoolist juba 1925. aastal.
Sõjaeelses Eestis oli ka üks venekeelne kõrgkool – Vene Akadeemilise
Grupi Eestis Polütehniline Erainstituut. See valmistas ette ehitus- ja mehaanikainsenere, õppeaeg oli 1929. aastast kuus aastat, varem oli viis.
Allohvitseride kool Tondil.
Eesti Põlevkivi tehas 1937. aastal.
Põlevkivitööstus tõstab tuure
Eesti põlevkivitööstuse juriidiliseks alguseks loetakse 24. novembrit 1918, mil Kaubandus- ja tööstusministeerium andis insener Märt Rauale volitused Kirde-Eestis tsaariaja lõpul ja Saksa okupatsiooni ajal tekkinud põlevkivikarjäärides tegutsemiseks.
Sellest alates hakas see järjest laienev ala hoogu võtma. 1919. aastast läks põlevkivi käiku kütteainena ja peagi hakati ajama põlevkivist gaasi linnade valgustamiseks.
5. augustil 1921 aga hakkas Kohtlas tööle katseline õlivabrik, kus selgus, et tonnist põlevkivist saab välja ajada 180-200 kg toorõli. Sellest omakorda sai fraktsioonida tarvilikke vedelikke: bensiini, määrdeõli jm.
Kuni 1924. aasta lõpuni saadi Kohtla katsevabrikus 1100 t toorõli, 1925. aasta jaanuaris aga läks samas käiku uus õlivabrik, mille toodang oli 40 t ööpäevas. Ja töötas see vabrik muidugi seitse päeva nädalas, sest ega seda saanud vahepeal lasta maha jahtuda.
Samal 1925. aastal läks põlevkiviküttele üle 1913. aastal ehitatud Tallinna elektrijaam, mida seni oli köetud puude ja turbaga. Kuid põlevkiviga kütmisest tekkis ümbruskonna elanikke häirivat paksu musta suitsu, kuna uutele Inglise firma Babcock & Wilcock kateldele oli ehitatud vaid 20 m kõrgune raudkorsten.
1920-ndail aastail kaevandati põlevkivi põhiliselt maapealsetest karjääridest, laskmata end segada vihmast või lumest. Oma karjäärid olid ka suurtel Põhja-Eesti tehastel. Nii oli oma pealmaakaevandus Kunda tsemenditehasel ja Tallinnas asunud Põhja Puupapivabrikul. Viimasel oli
Põlevkivi laadimine vagonettidest vagunitesse.
Eesti Põlevkivi Kohtla-Järve põlevkivi utmistehase kaevanduse sisevaade.
põlevkivikarjäär Aserist kagu pool ja see sai tuntuks seetõttu, et 1928. aastal hakkas seal tööle Eesti esimene ekskavaator. See oli mürakas masin, mis kaalus 575 t. Mootori võimsus oli tal 250 hj ja kopa maht 3 m3. Ekskavaatorit kasutati põlevkivilademe pealt pinnase eemaldamiseks.
1930. aastal hakati üha rohkem põlevkivi kaevandama maaalustest kaevandustest. Kuni 1930-ndate aastate keskpaigani kasutati seal põlevkivivagonettide veoks hobuseid, 1934. aastal ilmusid sinna tossu välja ajavad diiselvedurid ja 1936. aastal elektrivedurid.
Aastail 1936-1937 ehitas aktsiaselts „Virumaa Elekter” põlevkiviküttel töötava elektrijaama Püssi raudteejaama juurde Purtse jõe paremale kaldale. 1938. aastal oli Eesti põlevkivikaevanduste üldtoodang poolteist miljonit tonni. Osast sellest aeti 142 000 t põlevkiviõli ja sellest omakorda 16 000 t bensiini.
Eestimaise põlevkiviõli ja bensiini järele limpsasid keelt ka inglased. Nende kullakaevandusfirma „The New Consolidated Gold-Fields“ pani siingi oma jalad maha. Nende asutatud töölisasulast sai Kohtla-Nõmme, oma kaevandus asutati 1937. aastal.
Põlevkivi kaevandamine Järve (Pavandu) karjääris 1930-ndatel aastatel.
Eesti esimene iseseisvusperiood kahe maailmasõja vahel jäi lühikeseks. Kuidas tollal elati? Mida söödi-joodi?
Kus ja kuidas puhati, kus töötati? Kuidas elasid siinsed rahvusvähemused? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele leiab vastused sellest raamatust. Sekka ka põnevaid juhtumisi tollase elu pahupoolelt.
