6. Elektri- ja gaasituru protsessid
Selles peatükis on vaatluse all põhiliselt elektrituruga seotud protsessid, kuid maagaasituru protsessid kattuvad nendega suurel määral. Protsesside selgitamiseks toome näited Eesti elektri- ja gaasiturgu reguleerivatest õigusaktidest ja turuosalistest, kes üht või teist tegevust teevad.
6.1 Energiaturu põhiprotsessid Elektrituru struktuuris saab eristada vähemalt viit põhilist äriprotsessi. Gaasituru protsessid kattuvad elektrituru omadega, välja arvatud tootmine – maagaasi veeldamise ja hoiustamise tõttu on siin protsesse ka mõnevõrra rohkem.
6.1.1 Süsteemijuhtimine Süsteemijuhtimisega (ingl system operation) tagatakse energiasüsteemi bilanss ja varustuskindlus igal hetkel. Energiasüsteeme, mida on vaja juhtida, on eri mastaabis – alates jaotusvõrgu lokaalsetest energiasüsteemidest kuni kogu riigi elektri- või gaasisüsteemide, riikidevaheliste ühendatud süsteemide, regionaalselt ühendatud elektri- või gaasisüsteemideni. Tulevikus, kui on suudetud luua Euroopa Liidu ühtne elektri ja gaasi siseturg, tuleb juhtida kogu Euroopa Liidu elektri- või gaasisüsteeme. Süsteemijuhtimine on energiaturu toimimise aluseks, milleta ei ole teised energiaturu põhitegevused võimalikud. Elektrituruseaduses reguleerib kogu riigi elektrisüsteemi juhtimist kolmas peatükk, samuti on võrgueeskirjas detailselt lahti kir-
73
Energiaturukorraldus
jutatud elektrisüsteemi varustuskindluse ja bilansi tagamisele kohaldatavad nõuded. Maagaasiseaduses reguleerib 2. peatüki 3. ja 4. jagu gaasisüsteemis bilansi hoidmist ja süsteemivastutust ning 3. peatükk varustuskindlust. Eesti elektrisüsteemi juhib ja bilanssi tagab põhivõrguettevõtja ja süsteemihaldur Elering AS, kelle ülesandeks on planeerida ja juhtida võrgu toimimist nii, et alati on tagatud võrgu ohutus ja varustuskindlus. Gaasisüsteemi juhib AS EG Võrguteenus. Eesti riigi elektrisüsteem ühendab omavahel Eestis paiknevad elektrijaamad, võrguettevõtjad ning elektritarbijad. Eesti elektrisüsteem omakorda kuulub suurde ühendsüsteemi BRELL, mille moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine pidi ühendatud naaberriigid Läti ja Venemaa ning nende naabrid Leedu ja Valgevene. Põhjamaadega on Eesti ühendatud merekaabli EstLink 1 kaudu ja saab ühendatud aastaks 2014 valmiva teise merekaabliga EstLink 2. Eesti gaasisüsteem koosneb Eesti territooriumil asuvatest gaasivõrkudest koos juhtumis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemidega. Nagu öeldud, peavad elektrisüsteemi sageduse hoidmise huvides elektrienergia tootmine ja tarbimine olema igal hetkel tasakaalus. Ettevalmistusi bilansi hoidmiseks järgmisel päeval tehakse iga päev (süsteemi bilansiplaan), selleks kogutakse kokku kõigi turuosaliste tootmisplaanid, prognoositud tarbimine ning planeeritud kauplemine. Plaani põhjal jälgitakse ja juhitakse elektrisüsteemi talitlust. Kui tegelik tarbimine ja tootmine peaksid liialt erinema planeeritud suurustest või kui peaks avariiliselt välja lülituma mõni generaator, on eelnevalt loodud võimalused süsteemi bilansi tasakaalu taastamiseks – selleks sõlmitakse lepingud reguleerimisvõimsuste ja avariireservi võimsuste kasutamiseks. 148 Elektrijaotusvõrgu juhtimine sarnaneb põhivõrgu juhtimisega, kuigi jaotusvõrk on kesk- ja madalpingevõrk ning võrk ise on väiksem. Jaotusvõrgu juhtimisel tuleb jälgida võrgu toimimist, kõrvaldada rikked ning tagada bilanss. 148 Süsteemivastutusest vt Elering AS-i veebilehelt http://www.elering.ee/elektrisusteem/.
74
6.1.2 Energia tootmine Elektritootmist reguleerib elektrituruseaduse 5. peatükk, detailsed eeskirjad elektri tootmise ja tootmisseadmete – generaatorite, tuulikute ja tuuleparkide kohta leiab võrgueeskirjast.149 Eestis on elektrit toodetud juba üle 100 aasta.150 Ligikaudu 90% elektrist toodetakse praegu veel põlevkivist ning suurim elektri tootja Eestis on Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS.151 Maagaasi Eestis ei toodeta. Toodetud elektrit saab edastada nii põhi- kui ka jaotusvõrku olenevalt sellest, kui võimsa tootmisseadmega on tegu ning kumma võrguga on tootmisseade ühendatud. Võrgueeskirja kohaselt ühendatakse jaotusvõrku kuni 5 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaamad, sellest suurema võimsusega elektrijaamad ühendatakse põhivõrku.152 Elektrit toodetakse mittetaastuvatest primaarenergiaallikatest nagu põlevkivi, kivisüsi või maagaas, või taastuvatest energiaallikatest, milleks loetakse vett, tuult, biogaasi, biomassi, päikest, laine tõusu-mõõna, maasoojust, prügilagaasi ja heitvee puhastamisel eralduvat gaasi.153 Elektrit saab toota veel elektri ja soojuse koostootmise154 režiimil, mida peetakse tõhusa koostootmise korral ka keskkonda säästvaks energia toomisviisiks. Tootmist saab liigitada ka lähtuvalt sellest, kus elektrit toode149 Elektrienergia tootmist Eestis ning selle tulevikuväljavaateid käsitletakse põhjalikult Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruandes, vt nt Elering AS-i varustuskindluse aruannet 2011: http://elering.ee/varustuskindluse-aruanne-2011/. 150 Tallinna Tehnikaülikooli koostatud ülevaadet Eesti elektritootmisest vt: https:// www.energia.ee/c/document_library/get_file?uuid=3cbe8bd1-611e-45a5-b6ed4f69f69cbee1&groupId=10187. 151 Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-is elektri tootmise ajaloo ja tänapäeva kohta vt: https://www.energia.ee/about/organization/concern/narvaelektrijaamad. 152 Elektrituulikute ja tuuleparkide osas sätestab võrgueeskirja § 18 lg 1 p 3, et üle 10 MW võimsusega tuulepark ühendatakse põhivõrguga. 153 Taastuvenergia tootmise ja toetamise kohta vt: http://www.elering.ee/taastuvenergia-5/. 154 Majandus- ja kommunikatsiooniminister on 3.5.2007 kehtestanud määrusega nr 30 „Tõhusa koostootmise nõuded“, avaldatud RTL-is 2007, 41,696, elektrooniliselt: https:// www.riigiteataja.ee/akt/12825847.
75
Energiaturukorraldus
takse. Täpsemalt, kas elektrit toodetakse maismaal (ingl onshore) või avamerel (ingl offshore). Euroopale kõige olulisem avamere tuulepark on planeeritud Põhjamerre.155 Ka Eesti elektrituruseadusesse lisati 2010. aastal peatükk 81, mis reguleerib avaliku veekogu koormamist tuuleelektrijaamaga. Eestis kavandatakse avamere tuuleparke Hiiumaa lähistele,156 Neugrundi madalikule157 ning Liivi lahte.158 Gaasitootmine on tegemas läbi suurt murrangut, millel võib Euroopa energiapoliitikale olla pöördeline mõju. Seni oli Euroopa suurim gaasivarustaja Venemaa Gazprom, kes toodab oma gaasimaardlates looduslikku gaasi, mis asub kivimikihtide vahel ning nafta peal. Gaas pumbatakse üles vee jõul. Venemaa ei ole pikka aega uusi gaasimaardlaid kasutusele võtnud ning ennustatakse, et praegused gaasimaardlad ammenduvad aastaks 2020. Uute maardlate avamine nõuab aga suuri investeeringuid, mida on Venemaa mitmel korral edasi lükanud. Tavaliselt on Venemaa ja Euroopa riikide vahel sõlmitud pikaajalised gaasi tarnelepingud ja gaasi transport ning müük Venemaalt Euroopasse tagab Venemaale vajaliku sissetuleku. Gaasi tarnekindluse suurendamiseks on Venemaal ja 11 Euroopa riigil käimas Nordstreami projekt (valmimistähtaeg 2011–2012).159 Projektis kavatsetakse Läänemerre paigutada kaks gaasijuhet, mille kau-
155 Euroopa Komisjoni teatis 13.11.2008 „Teine strateegiline energiaülevaade EL-i tegevuskava varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas“ käsitles Põhjamere tuulepargi projekti algatamist – projekt seoks Loode-Euroopa riiklikud energiavõrgud ning sellesse lülitataks ka arvukad kavandatavad avamere tuuleenergia projektid (http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri= COM:2008:0781:FIN:ET:PDF), projekti hetkeseisust annab ülevaate hiljutine Euroopa Komisjoni 17.11.2010 teatis „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda – Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava,“ veebis: http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:0677:FIN:ET:PDF. Vt ka projekti kodulehelt http://www.offshoregrid.eu/. 156 Hiiumaa avamere tuulepargi kohta vt: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/ action=preview/id=1169854/L-Eesti+tuulikute+KMH+aruanne,+aprill+11.pdf. 157 Neugrundi avamere tuulepargi kohta vt: http://www.envir.ee/1133902. 158 Liivi lahe tuuleparkide kohta vt: http://gorwind.msi.ttu.ee/home/info. 159 Nordstream projekti kohta vt: http://www.nord-stream.com/ee/.
76
du saab Venemaalt tarnida gaasi Saksamaale ja sealt varustada gaasiga kogu Euroopat. Pärast seda, kui USA töötas välja ja võttis kasutusele gaasi tootmise uue tehnoloogia,160 on Venemaa gaasi osatähtsus Euroopa gaasivarustuse tagamisel oluliselt vähenemas. USA leiutatud tehnoloogia abil loodetakse savikildast kasumlikult gaasi toota. Pärast uue tehnoloogia kasutuselevõttu ei tarvitse USA ise enam nii suures ulatuses gaasi importida ning vabanenud gaasi kogused saab tarnida Euroopasse, mis peaks kaasa tooma gaasihinna languse. Teine põhjus, miks Venemaa gaasi osatähtsus võib olla vähenemas, on gaasi tootmise võimaluse avastamine Poolas.161 Nimelt uuritakse praegu Poolas USA tehnoloogiat kasutades savikildast gaasi tootmise võimalusi. Esialgsed uuringud näitavad, et USA tehnoloogiat kasutades võiks Poolast saada ligikaudu 5300 miljardit kuupmeetrit gaasi. See on Euroopa suurim gaasireserv ning sellega saaks Poola enda gaasivajaduse rahuldada vähemalt järgmiseks 300 aastaks. Uues tehnoloogias pumbatakse vesi, liiv ja kemikaalid kõrgsurvega maa alla, mille tagajärjel vabaneb seal peidus olev gaas ehk toimub nn hüdrauliline pragunemine. Nii suure gaasitootmisvõimaluse avastamist Poolas on nimetatud ka gaasi revolutsiooniks162 ning mängumuutjaks.163 USA tehnoloogial on aga ka kriitikuid, kelle arvates muudab selline tootmisviis keskkonna elamiskõlbmatuks.164 Euroopa gaasitarnete kindlust ning gaasi hinda mõjutab oluliselt seegi, et gaasi on võimalik Euroopasse transportida ka laeva160 Infot USA tehnoloogia kohta vt nt US Department of State’i veebilehelt http://www.state.gov/s/ciea/gsgi/index.htm. 161 Poola gaasiprojekti kohta vt EUROGAS-i veebilehelt http://www.eurogasinc.com/oil-gas-exploration-poland_37.html. 162 Glachant, J.-M; Ahner, N; De Hautecloque, A. 2011, lk 34. 163 Cienski, J. 2011. Poland hopes to tap big reserves of shale gas, The Financial Times Limited, 9.8, 2011, http://www.ft.com/cms/s/0/9208f8c2-c2aa11e0-8cc7-00144feabdc0.html#ixzz1UbNcgO7Z. 164 USA gaasi puurimismeetodi ohtlikkuse kohta vt nt ajakirja Sientific American veebilehelt http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=natural-gas-hydraulic-fracturing-chemicals-wastewater, või dokumentaalfilmi Gasland (http://gaslandthemovie. com/).
77
Energiaturukorraldus
dega ning hoiustada seda pikaajaliselt Euroopa terminalides.165 Seetõttu peab ka veeldusjaamadele ja gaasihoiustamisterminalidele166 olema tagatud kolmandate isikute võrdne juurdepääs, et eri tarnijad saaksid jaamadesse laevadega oma gaasi tuua ning omavahel konkureerida.
6.1.2.1 Taastuvenergia toetussüsteemid Nagu mainitud, on Euroopa Liidu energiapoliitikas seatud eesmärgiks saavutada aastaks 2020 taastuvenergia167 20%-ne osakaal.168 Selleks on igale riigile antud oma taastuvenergia eesmärk.169 Kõigil liikmesriikidel oli kohustus 30. juuniks 2010. aastal esitada Euroopa Komisjonile eesmärkide saavutamiseks oma riigi taastuvenergia arengukava,170 mida liikmesriigid, sealhulgas Eesti171 ka tegid. Eestile tähendab see aastaks 2020 taastuvate energiaallikate osakaalu tõstmist lõppenergiatarbimises 25%-ni.172 Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks või vastupidi, primaa-
165 Balti piirkonda on samuti kavas rajada üks veeldatud gaasi terminal. Terminali asukoht on poliitilise kokkuleppe küsimus. Maagaasi seadusesse on seetõttu kavas tuua uus regulatsioon, mis puudutab veeldatud gaasi terminali mõistet, terminali halduri määramist ning tema ülesandeid, vt lähemalt: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatatud maagaasiseaduse muutmise eelnõu toimik 11-0261. 166 Kuuluvad maagaasi võrgu mõistesse ning võrgule peab olema tagatud kolmandate isikute võrdne juurdepääs. 167 Euroopa Komisjoni kodulehekülg taastuvenergia kohta: http://ec.europa.eu/energy/renewables/index_en.htm. 168 Lisainfot kliima- ja energiapaketi kohta, millest 20-20-20 eesmärkidega seonduv tuleneb, leiab Euroopa Liidu Infokeskuse kodulehelt http://elik.nlib.ee/?id=32&kv_id=1125, keskkonnaministeeriumi kodulehelt http://www.envir.ee/1159209 ja Euroopa Komisjoni kodulehelt http://ec.europa.eu/clima/policies/package/index_en.htm. Direktiiviga 2009/28/EÜ seatakse siduvad riiklikud eesmärgid taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks energeetikas. 169 Iga liikmesriigi eesmärgi kohta vt Euroopa Komisjoni kodulehelt: http://ec.europa.eu/energy/renewables/targets_en.htm. 170 Riikide taastuvenergia arengukavadega saab tutvuda Euroopa Komisjoni kodulehelt: http://ec.europa.eu/energy/renewables/transparency_platform/action_plan_en.htm. 171 Eesti taastuvenergia arengukava aastani 20202 on avaldatud: https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/majandus-ja-kommunikatsiooniministeerium/Eesti_taastuvenergia_tegevuskava_aastani_2020.pdf. 172 Võrreldes aastaga 2005.
78
rsete ehk mittetaastuvate energiaallikate osakaalu vähendamiseks on Euroopas kasutusel mitmeid otseseid ja kaudseid meetodeid.173 Otsesed toetusmeetmed on näiteks taastuvenergia kulude katmine võrgutasudest (nn feed-in põhimõte) või elektrihinnast, taastuvenergia ostukohustus, roheliste sertifikaatide kauplemise süsteem, taastuvenergia fondipõhine toetussüsteem, kvoodisüsteem, avalike teenuste osutamise maks tootmise toetamiseks, tootmiskulupõhine kompensatsioon, taastuvenergia müük subsideeritud tariifiga jne. Kaudsed toetusmeetmed on näiteks energiasäästu seadmete kasutuselevõtu ja kasutamise toetused, taastuvenergia tootjate võrguga liitumisel liitumistasu hüvitised, taastuvenergia tootmise investeeringu- ja arengutoetused (olenevalt tehnoloogia maksumusest), maksusoodustused ja -vabastused, keskkonnatasude soodustused, vabatahtlikud kokkulepped riigi ja erasektori vahel taastuvenergia toetamiseks, kiirem planeerimisprotseduur, võrgule eelisjuurdepääsuõiguse tagamine, taastuvenergia tootmise riigihanke protseduurid, ökomärgised jne. Kindlasti mõjutab primaarallikate kasutamise vähendamist kasvuhoonegaaside174 õhku paiskamise kõrge hind, mis vähendab keskkonda saastavatest allikatest elektri tootmise konkurentsivõimelisust. Primaarallikate kasutamise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks tuleb tootjatel nii olemasolevate kui uute seadmete ehitamisel teha investeeringuid, samuti on aktuaalseks muutunud tootmisseadmete süsiniku kinnipüüdmise ja säilitamise (ingl k Carbon
173 CEER 2011. Report on Renewable Energy Support in Europe, elektrooniliselt: http:// www.energy-regulators.eu/portal/page/portal/EER_HOME/EER_PUBLICATIONS/ CEER_PAPERS/Electricity/2011/C10-SDE-19-04a_RES_4-May-2011%20final.pdf. 174 Eestis reguleerib kasvuhoonegaaside heitkogustega ja kliimakaitsega seonduvat välisõhu kaitse seaduse 7. peatükk, avaldatud RT-s I 5.7.2011, 26, elektrooniliselt: https:// www.riigiteataja.ee/akt/105072011026, ning selle alusel kehtestatud mitmed alamõigusaktid.
79
Energiaturukorraldus
Capture and Storage, CCS) tehnoloogia175 kasutuselevõtt,176 mis vabastaks tootjad kinnipüütud heitgaaside koguste eest saastekvootide tasu maksmisest. Kuna maagaasi baasil elektri tootmine on praktiliselt heitgaasivaba, on ennustatud ka maagaasile elektri tootmises suurt tulevikku. Eesti on mitmel korral oma taastuvenergia toetuste süsteemi muutnud, viimane olulisem muutus toimus 2010. aastal, kui kaotati senine taastuvenergia ostukohustuse177 kord ja alles jäi ainult taastuvenergia toetuste süsteem, mille kohaselt maksab põhivõrguettevõtja taastuvenergia tootjale vastavalt elektrituruseaduse 5. peatükile toetust. Toetuse rahastamisega seotud kulud kannab lõppastmes tarbija vastavalt võrguteenuste tarbimise mahule. Riik soovib aastal 2012 senise taastuvenergia toetuste süsteemi üle vaadata – toetused on täitnud eesmärgi tuua turule piisavalt taastuvenergia tootjaid ning senise süsteemi jätkudes leiab riik, et taastuvenergia tootjad saaksid tarbijate arvel põhjendamatult suurt toetusraha.178 175 Süsinikdioksiidi kogumine ja geoloogiline säilitamine on üleminekutehnoloogia, mis aitab leevendada kliimamuutuse mõju. See seisneb tööstusrajatiste tekitatava süsinikdioksiidi kogumises, selle transpordis säilitamiskohta ja juhtimises sobivasse maa-alusesse geoloogilisse formatsiooni püsiva säilitamise eesmärgil. Tehnoloogia ei peaks soodustama fossiilkütustel töötavate elektrijaamade osakaalu suurenemist. Sellise tehnoloogia arendamine ei tohiks vähendada jõupingutusi, mida tehakse energiasäästmispoliitika, taastuvate energiaallikate ning muude säästvate ja ohutute vähe süsinikdioksiidi eraldavate tehnoloogiate toetamiseks, seda nii teadusuuringute läbiviimise kui ka rahalise toetuse vormis. Süsinikdioksiidi kogumist ja geoloogilist säilitamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ, avaldatud ELT-s, L 140, 5.6.2009, lk 114–135. Direktiiv tuli liikmesriikidel üle võtta 25.06.2011. Eesti seisukohad ja võimalused süsinikdioksiidi kogumise ja maapõues säilitamise kohta on kokkuvõetult esitatud eelnõude infosüsteemis avaldatud toimikus: „11-0717 - Välisõhu kaitse seaduse, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse, keskkonnavastutuse seaduse, maapõueseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse ning veeseaduse muutmise seadus“ sisalduvas seaduse eelnõu seletuskirjas. 176 CCS-i tehnoloogia kasutuselevõtuga loodetakse aastaks 2050 Euroopa Liidus saavutada kuni 19%-ne kasvuhooneheitgaaside vähenemine (allikas: IEA CCS Roadmap 2009: http://www.netl.doe.gov/publications/proceedings/09/RCSP/PDF/Beck%20IEA%20 CCS%20Roadmap%20-%20RCSP%20Pittsburgh.pdf). 177 Taastuvenergia ostukohustus tähendas põhivõrguettevõtja nimetatud müüja kohustust tootja taotlusel osta tootjalt toodetud ja võrku antud taastuvenergiat seaduses ettenähtud hinnaga. 178 Arengute aluseks on 9.6.2011 Eesti Gaasiliidu teabepäeval majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kiseli ettekanne energiapoliitikast koalitsioonilepingus.
80
6.1.3 Võrguteenuste osutamine Võrguteenuste osutamine hõlmab enamat kui elektri edastamine.179 Võrguteenuste osutamine180 seisneb elektrituruseaduse § 65 kohaselt järgnevas: • võrguühenduste181 loomine ehk võrguga liitumine, mille kohta sõlmib võrguettevõtja võrguga liitujaga liitumislepingu; • tarbimis-182 ja tootmistingimuste183muutmine, mille kohta sõlmitakse samuti liitumisleping, sest tingimuste muutmine on püsiva tähendusega; • liitumispunktis võrguühenduste kasutamise võimaldamine, mis lepitakse kokku võrgulepingus ning mis tähendab võrguet179 Elektri edastamine on üldmõiste erinevatele elektri võrgu kaudu edasitoimetamise viisidele. Nii nimetatakse elektri ülekandmiseks seda, kui elekter liigub mööda põhivõrku – ülikõrgepinge ja kõrgepinge ühendatud süsteemis, eesmärgiga toimetada see lõpptarbijani või elektri jaotajateni. Mõiste ei hõlma elektrimüüki. Elektri jaotamiseks nimetatakse aga seda, kui elekter liigub mööda jaotusvõrku – kõrgepinge, keskpinge või madalpinge jaotusvõrgu süsteemis, eesmärgiga toimetada see tarbijani. Seegi mõiste ei hõlma elektrimüüki (elektri siseturu kolmas direktiiv artikkel 2). Elektri edastamine võib toimuda ka transiidina – sellisel juhul kasutab ühe riigi elektrituruosaline teise riigi põhivõrku elektri müümiseks (ekspordiks või impordiks) kolmanda riigi elektrituruosalisele või elektrituruosaliselt. 180 Maagaasiseaduse § 23 käsitleb võrguteenusena võrgu kaudu gaasi ülekannet või jaotamise teenust, mis sisaldab ka mõõtmist ja mõõtesüsteemide paigaldamist. Võrguga liitumise teenust peab võrguettevõtja tarbijatele § 18 kohaselt samuti osutama, kuid ainult siis, kui võrgu tehnilised võimalused seda võimaldavad ning kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust. See ongi oluline erinevus elektrivõrgu ja maagaasivõrgu võrguettevõtja vahel – esimesel lasub kõigi turuosaliste suhtes kõigi võrguteenuste osutamise kohustus, v.a, kui seaduses on keeldumise alus otsesõnu sees. Maagaasivõrgu võrguettevõtjal on võrguteenuste osutamise kohustus eelkõige aga nende turuosaliste suhtes, kes on juba võrguga ühendatud. Liitumine peab olema tarbijale võimaldatud üksnes siis, kui see on tehniliselt ja ohutusest lähtuvalt võimalik või oleks võimalik, kui võrguettevõtja arendaks nõuetekohaselt võrku. 181 Elektrituruseaduse § 3 p 29 kohaselt on võrk elektripaigaldis või selle osa, mis on ettenähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini. Seega on oluline määratleda elektripaigaldise otstarve, et käsitleda elektripaigaldist võrguna elektrituruseaduse mõttes. 182 Tarbimistingimused on võrgueeskirja § 2 lg 18 kohaselt pingesüsteem, võrguühenduse läbilaskevõime amprites või lubatud võimsus kilovattides, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht ja mõõtepunkti(de) asukoht. 183 Tootmistingimused on võrgueeskirja § 2 lg 181 kohaselt pingesüsteem, tootmisvõimsus, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht ja mõõtepunkti(de) asukoht.
81
Energiaturukorraldus
•
•
•
•
tevõtja kohustust juba liitunud turuosaliste elektriga varustamiseks vajalikud võrguühendused korras hoida; võrgus elektrienergia edastamine liitumispunktini184 (tarbijatele) või alates liitumispunktist (tootjatelt), mis lepitakse samuti kokku võrgulepingus; õigusakti nõuete kohase mõõteseadme paigaldamine võrgus edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks, mis on samuti osa võrgulepingus kokkulepitavast teenusest ning mis tähendab võrguettevõtja kohustust tagada turuosalisele mõõteseadusele vastav taadeldud ja toimiv mõõtesüsteem;185 mõõteandmete kogumine ja töötlemine on võrguettevõtja teenus,186 millega võrguettevõtja määrab kindlaks võrku siseneva ja väljuva elektrienergia kogused, mis omakorda on nii võrgutasude, elektrihinna kui tarbija arvel kajastuva taastuvenergia hinnakomponendi arvutamise aluseks. Mõõtmise detailsed nõuded on paika pandud võrgueeskirja 6. peatükis; võrgu lisateenuste187 osutamine, mille kohta sõlmitakse võrgu lisateenuste osutamise leping.
Võrguettevõtja peab võrguteenuste osutamisel järgima turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. Turuosalisel on õigus esitada konkurentsiametile kaebus, kui ta leiab, et võrguettevõtja võrdse kohtlemise põhimõtet rikub.188 184 Liitumispunkt on elektrituruseaduse § 3 p 15 kohaselt turuosalise elektripaigaldise täpselt määratud ühenduskoht võrguga. 185 Võrgueeskirja 6. peatükk sätestab ülemineku kauglugemisseadmetega elektrienergia mõõtmisele järgmiselt: alates 1.1.2013 on arvestid välja vahetatud kõigil, kes tarbivad elektrit üle 1000 V-l pingel ning alates 1.1.2017 mõõdetakse ka korterite elektritarbimist kauglugemisseadmega. 186 Inglismaal osutab mõõteteenuseid võrguettevõtja asemel mõõteteenuseid pakkuv ettevõtja, Eestis on mõõteteenused osa võrguteenustest. Vt lähemalt Suurbritannia energiaturu regulaatori kodulehelt http://www.ofgem.gov.uk/Markets/RetMkts/Metrng/Pages/Metering.aspx. 187 Võrgu lisateenuseid ei ole elektrituruseaduses loetletud, kuid need on teenused, mida võrguettevõtja lisaks põhiteenustele turuosalistele osutab: arvesti vahetus kliendi soovil, elektri sisse- ja väljalülitamine, seadmete plommimine jne. 188 Siin tasub viidata võrdse kohtlemise põhimõtet ohustavale maagaasiseaduse §-le 231 lg 5, mis lubab võrgulepingu tüüptingimustest osaliste kokkuleppel kõrvale kalduda.
82
Võrguteenuste osutamisest keeldumiseks peab võrguettevõtjal olema elektrituruseaduse §-s 65 lg 3 nimetatud alus:189 • võrguteenuse kasutaja elektripaigaldised ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja esitatud tehniliste tingimustega; • võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguteenuse kasutajast tuleneva muu asjaolu tõttu; • võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel; • võrguettevõtja võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik edastamisvõimsus; • selline õigus tuleneb elektrituruseaduses sätestatud muust alusest. Võrguettevõtja peab oma keeldumist põhjendama ning viitama keeldumise õiguslikule alusele. Kui võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguettevõtjast sõltumatul põhjusel või põhjusel, et võrgus puudub vajalik edastusvõimsus, tuleb võrguettevõtjal sellest teavitada ka konkurentsiametit, kes saab vajaduse korral otsustada, kas võrguettevõtjalt tuleks nõuda arenduskohustuse190 täitmist.
189 Maagaasiseaduse § 22 lg 10 lubab võrguettevõtjal keelduda võrguteenuse osutamisest, kui võrguteenuse kasutaja gaasipaigaldis ei ole kooskõlas õigusakti nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega või kui võrgus puudub vajalik võimsus. 190 Arenduskohustus on reguleeritud elektrituruseaduse §-s 66 ja selle põhisisu seisneb võrguettevõtja kohustuses arendada võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis võimaldab järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud turuosalisele.
83
Energiaturukorraldus
Arenduskohustus seisneb võrgu planeerimises, ehitamises ja hooldamises191 viisil, mis võimaldab järjepidevalt osutada kvaliteetselt kõiki eespool nimetatud võrguteenuseid. Eesti suurima jaotusvõrguettevõtja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ on arenduskohustuse üksikasjalikult kirja pannud oma võrdse kohtlemise tegevuskava lisas 1.192 Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguteenuste osutamise eest tasu. Võrgutasud või nende arvestamise meetodid peavad olema eelnevalt kooskõlastatud193 regulaatoriga.194 Samuti peavad nii võrguteenuste osutamise tingimused kui ka võrgutasud olema eelnevalt avaldatud ja võrguettevõtja peab turuosalisele viimase taotluse alusel andma vajalikke selgitusi. Võrgutasude arvelt kaetakse muu hulgas ka arenduskohustuse täitmisega seotud kulud. Elektrivõrgu võrguettevõtja osutatavad võrguteenused, sõlmitavad lepingud, võrgutasude liigid ning regulaatoriga kooskõlastamise nõuded on esitatud kokkuvõtvalt järgnevas tabelis:195
191 Eesti õigusaktid, mis reguleerivad elektri- ja maagaasivõrgu arenduskohustuse täitmiseks vajalikke tegevusi: 1) planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579; RT I, 21.3.2011, 4, elektrooniliselt: https://www.riigiteataja.ee/akt/121032011021) reguleerib elektri- ja maagaasivõrgu planeerimist; 2) elektri- ja maagaasivõrgu ehitamist reguleerib ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297; RT I 10.3.2011, 2, elektrooniliselt: https://www.riigiteataja.ee/ akt/110032011005) ja selle alamaktid; 3) elektrivõrgu hooldamist (käitu) reguleerib elektriohutusseadus (RT I 2007, 12, 64; RT I 2010, 31, 158, elektrooniliselt: https://www.riigiteataja.ee/akt/13328897) ja selle alamaktid; 4) maagaasivõrgu hooldamist reguleerib küttegaasi ohutuse seadus (RT I 2010, 31, 158, elektrooniliselt: https://www.riigiteataja. ee/akt/13329208) ja selle alamaktid; 5) elektri- ja maagaasivõrgu talumist võõral kinnistul reguleerib asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590; RT I, 29.6.2011, 1, elektrooniliselt: https:// www.riigiteataja.ee/akt/129062011006 ) ja selle rakendamise seadus (RT 1993, 72, 1021; RT I, 29.6.2011, 1, elektrooniliselt: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062011007). 192 Vt lähemalt: https://www.energia.ee/c/document_library/get_file?uuid=cd4663a8f982-4d67-baf0-8bd2528d7cf5&groupId=10187. 193 Maagaasiseaduse kohaselt tuleb konkurentsiametiga kooskõlastada ülekandeteenuse hind, jaotusteenuse hind ja liitumistasu metoodika. Bilansigaasi hind ega tasu gaasi transiidi eest kooskõlastamisele ei kuulu, kuid konkurentsiamet võib teha järelkontrolli (Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis. Konkurentsiamet 2009, lk 57). 194 Võ r g u t a s u d e j a m e e t o d i t e ko o s kõ l a s t a m i s e i n f o t n i n g a b i m a t e r j a l e vt: http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18032. 195 Tabeli aluseks on elektrituruseaduse 6. peatükk.
84
Võrguteenuse liik
Lepingu liik
Tasu liik
Kooskõlastuse nõue
Võrguühenduse loomine
Liitumisleping
Liitumistasu
Liitumistasu arvutamise meetodite ja liitumislepingu tüüptingimuste kooskõlastamine
Tarbimis- või tootmistingimuste muutmine
Liitumisleping
Tingimuste muutmise tasu
Tingimuste muutmise tasu meetodite ja liitumislepingu tüüptingimuste kooskõlastamine
Võrguühenduse ka- Võrguleping sutamise võimaldamine
Võrguühendusekasu- Võrguühendamise katamise tasu sutamise tasu ja võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamine
Elektrienergia edas- Võrguleping tamine
Edastamistasu
Nõuetekohase mõõteseadme paigaldamine
Võrguleping
Eralditasueiole(sisal- Võrgulepingu tüüptingidub kas liitumistasus muste kooskõlastamine või võrguühenduse kasutamise tasus)
Mõõtmine
Võrguleping
Eraldi tasu ei ole (si- Võrgulepingu tüüptingisaldub edastamis- muste kooskõlastamine tasus)
Võrgu lisateenuste osutamine
Võrgu lisateenuste leping
Lisateenuse tasu
Edastamistasu ja võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamine
Võrgu lisateenuste tasu ja tüüptingimuste kooskõlastamine
Tabel 4. Võrguettevõtja teenused, lepingud ja tasud
Osutatavad võrguteenused peavad vastama kvaliteedinõuetele196 – nende nõuete rikkumise korral on tarbijal võimalik saada hüvitist.197
196 Eestis on võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused nimetatud nõuete rikkumise korral kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 6.4.2005 määrusega nr 42, avaldatud RTL-is 2005, 41, 258, elektrooniliselt: https://www. riigiteataja.ee/akt/129122010047. 197 Maagaasi võrguteenuste kvaliteedinõuete kohta eraldi määrust ei ole, nõuded varustuskindlusele tulenevad maagaasiseaduse paragrahvidest 261 ja 262.
85