Fotograafi pilk 2 by Rahva Raamat

MICHAEL FREEMAN FOTOGRAAFI PILK : GRAAFILINE KÄSIRAAMAT

MICHAEL FREEMAN FOTOGRAAFI PILK : GRAAFILINE KÄSIRAAMAT Digitaalsete fotode kompositsiooni ja kujunduse kiirkursus

SISUKORD Originaali tiitel: Michael Freeman The Photographer’s Eye: A Graphic Guide Ilex 2013

Kõik õigused on kaitstud. Ilma kirjastaja eelneva nõusolekuta ei ole lubatud ühtegi selle raamatu osa taasesitada, talletada andmebaasis ega edastada elektroonilisel, mehhaanilisel ega ühelgi muul viisil.

ISBN 978-9949-27-684-4

Idee, kujundus ja teostus: The Ilex Press 210 High Street Lewes BN7 2QA England

Projektijuht: Alastair Campbell Kaasprojektijuht: Adam Juniper Juhtivtoimetaja: Natalia Price-Cabrera Erialatoimetaja: Frank Gallaugher Toimetaja: Tara Gallagher Toimetusassistent: Rachel Silverlight Loovjuht: Peter James Holywell Juhtivkujundaja: Ginny Zeal Kujundaja: Simon Goggin Värvitöötlus: Ivy Press Reprographics Tõlge eesti keelde: Lauri Liiders Tõlke toimetaja: Aivar Pihelgas Tõlke keeletoimetaja: Siiri Soidro Eestikeelne teostus: Siiri Timmerman

Trükitud Hiinas

SISSEJUHATUS

KADREERIMINE

Täpne Servade joondamine Lahtine kaader Kaadrisse sobitamine Kaadri murdmine Kõrge Ruut Lai Panoraam Kaadrist väljas

10 12 14 16 18 20 22 24 26 28

II. PAIGUTAMINE

III. JAGAMINE

IV. GRAAFIKA

Keskmest nihkes Keskmes Äärel Raamitud Peaaegu Figuur maastikul Paljastamine Kaks kaadris

Klassikaline Sümmeetriline Ekstsentriline Segadusse ajav Nurgeline Sirgjooneline

Horisontaalsed jooned Vertikaalsed jooned Diagonaalid Kaared Kolmnurgad Ringid Rütm Muster ja väli

32 34 36 38 40 42 44 46

50 52 54 56 58 60

64 66 68 70 72 74 76 78

V. VAATEPUNKT

VI. OPTIKA

100

Nelinurkvaade Kõrgelt Pea kohalt Madalalt Läbi vaadates Tunnel Täpsus Lähedal Kaugel

Sügav Võimatult sügav Valiv Segunenud värvustega taust Segunenud värvustega esiplaan Kallutamine Vastandfookus Nihe Lainurkne kohalolu Teleobjektiivi kiretus

82 84 86 88 90 92 94 96 98

102 104 106 108 110 112 114 116 118 120

VII. LIIKUMINE

122

VIII. VÄRVUS

138

Peatamine Õhus Triipudeks venitatud Sisse liikumine Välja liikumine Hetk Pilgujooned

Rikkalik Pastelne Tuhm Teema Palett Laik Kontrast

124 126 128 130 132 134 136

140 142 144 146 148 150 152

IX. KÕRVUTAMINE

154

X. KOMBINEERIMINE

Kollaazˇ Kiirendatud tegevus Komposiit Graafiline komposiit Praktiline komposiit Jada Installatsioon

172

190

Kogemata Kaugel-lähedal Kokkusurutud Virnastamine Kihid Tableau Siluett Tegevuste kokkusobitamine

156 158 160 162 164 166 168 170

174 176 178 182 184 186 188

SISSEJUHATUS

elle raamatu alguspunktiks on mu varasem teos „Fotograafi pilk” (ee Tänapäev, 2011), mis keskendus sellele, kuidas töötab pilt, mitte kaamera. Tolle raamatu ja selle järgede kaudu sai mulle ühtlasi selgeks, et mõnd kompositsiooni või värvivalikut puudutavat tähelepanekut oleks tihti parem selgitada ainult pildi abil ja sõnad hoopis kõrvale jätta. See raamat lähtubki sellest. Sõnu on minimaalselt, põhiline antakse edasi piltide kaudu. Niisugune otsus võimaldas mul ühtlasi teha illustratsioone, mida ma väga armastan, kuigi võite küsida, miks peaks fotograaf joonistama, kui tal on kaamera. Ma ei oskagi sellele vastata, kuid minu silmis kuuluvad need kaks asja kokku. Olen alati arvanud, et teksti ja piltide tõlgendamine toimub ajus nõnda erinevalt, et iga illustreeritud raamat nõuab lugeja peas teatud hüppe tegemist, kui ta pilgu ühelt teisele suunab. Vähemalt siin teoses nõutakse neid hüppeid harvemini, kuna valdav osa informatsioonist on esitatud visuaalsel, graafilisel tasandil. Fotograafia on iseenesest puhtalt visuaalne kogemus, seega on sõnaline kirjeldus sellest, mis võtte tegemise ajal toimus, pigem hilisem rekonstruktsioon. Järgnev on minu käsitlus sellest, mis on pildistamise puhul oluline, nii et võtan enda õlule täieliku vastuste igasuguste väljajätete eest, mis on teadlikult tehtud. Minu jaoks koosneb fotograafia kolmest põhilisest oskuste kogumist: tehnilised, visuaalsed ja kontseptuaalsed. Need erinevad üksteisest; kõik on olulised ja meisterliku fotograafi jaoks vajalikud, kuid ta peab ühtlasi neid tasakaalustada oskama. Tehnilised oskused puudutavad kaamera käsitsemist, säriaja valikut, teravussügavust, piltide arvutis töötlemist jms. Enamik fotograafiaalaseid raamatuid ja internetilehekülgi keskenduvadki neile ning

mõistagi on need väga olulised, kuid siiski vaid loo algus. Visuaalsed oskused puudutavad nägemist, arusaamist, fotode kadreerimist pildiotsijas ja mõistagi ka kompositsiooni. Just siin muutub fotograafia tõeliselt huvitavaks ega ole enam vaid tehnikanohikute ala. Kolmandana tulevad kontseptuaalsed oskused, kuid see sõna ei peaks meid kohutama, sest tegelikult seisneb asi vaid selles, et meil peab olema selge ettekujutus, mida me kavatseme pildistada. Kas soovime ilu, draamat, vaatemängu? Või üritame vaatajat milleski veenda? Kaamera abil mõnd lugu jutustada? Kuna enamik fotograafiakirjutistest keskendub vaid tehnilisele poolele, olen alati püüdnud rõhku asetada ülejäänud kahele oskuste kogumile, kuna need väärivad tavapärasest põhjalikumat käsitlemist. Selles raamatus vaatlen peamiselt visuaalseid oskusi, ehkki neid ei saa loomulikult täielikult eristada tehnilistest küsimustest, nagu õige teravussügavuse valimine soovitu paremaks esiletoomiseks või täpse säriaja leidmine, et saavutada sobiv tardunud või triipudeks venitatud liikumine. Need pole ka täielikult lahutatud kontseptuaalsetest ideedest, nagu kahe subjekti kõrvutamine mingi sõnumi saavutamiseks. Üritan järgnevalt võimalikult väheste sõnadega kirjeldada, kuidas ja miks siin esitatud pildid töötavad. Selleks et tohutult avarat teemat veidigi selgemaks muuta, on raamat jagatud kümneks peatükiks, mis keskenduvad fotograafia pea teemadele, alates lihtsatest, nagu potentsiaalse subjekti kaadrisse paigutamine, kuni keerulisemateni, nagu ideede ja kujutlusvõime rakendamine pildi elementide kõrvutamisel ja kombineerimisel.

1. OSA KADREERIMINE

adreerimise ja kompositsiooni vahel

saa pidada kokkusattumuseks, et see

on vaevumärgatav, kuid siiski oluline

termin pärineb algselt filmindusest, kus

erinevus. Pildi kadreerimine eelneb

stseen raamitakse (kadreeritakse) ja

tavaliselt kõigele muule – see on esimene

tegevus toimub siis selle sees.

otsus. Kompositsioon (või kujundus, kui

Fotograafias ei ilmne see eristus sama

eelistada seda terminit) hõlmab kogu

selgelt, kuna tehakse vaid üks pilt paljude

pildi organiseerimist, samas kui

asemel, kuid otsused, kust maastik,

kadreerimine seisneb stseeni raamimises

figuur või objekt ära lõigata ning mida

juba enne pildis sisalduvate elementide

sisse või välja jätta, kuuluvad siiski pildi

omavaheliste suhete peale mõtlemist. Ei

loomisel olulisimate hulka.

KADREERIMINE

TÄPNE

adreerimine võib olla just nõnda nõudlik ja täpne, kui palju teil aega ja energiat on. Selle äärmuslikuimaks vormiks on ilmselt vaikelufotode tegemine stuudios, kus teil on asjade korrastamiseks täielik kontroll ja ühtlasi tungiv kohustus. Seekord on subjektiks valge kaurikarp. Mis võiks veel lihtsam olla? Ka taust ja valgustus on sihilikult lakoonilised: pinnaks on must akrüül, mida valgustab ülalt suur mahevalgusti. Need pole huupi ja kiirustades langetatud otsused, vaid kujutavad endast parimat viisi vormikuse ja kuju esile toomiseks. Pildistan lähedalt, kuna soovin mängida elegantsete kaartega, sest sellised detailid võivad meie ees avada teistsuguse tajumaailma. Aga kui suurt osa karbist näidata ja kust maha lõigata? Kui lähedal kaadri äärtele peaks paiknema karbi kaarduv kontuur ning kuidas jagada proportsioonid karbi, musta tausta ja punaka sisemuse vahel? Viimaks on äralõigatud osa ja tühjaks jääv ruum igati proportsioonis karbi mitmete kaarte lõikenurkadega kaadri äärte suhtes.

Kaurikarp, 1981.

F OTO G R A A F I P I L K : G R A A F I L I N E K Ä S I R A A M AT

Paigutatud mustale akrüülile ja ülalt mahedalt valgustatud.

Kadreeritud 4 x 5-tollise lõõtskaamera lihvitud klaasist fokuseerimisekraanile.

KADREERIMINE

Kaarte lõikenurk kaadri äärte suhtes mõjutas tühjaks jäetud ruumi mahtu.

Kolme värvuse proportsioone on samuti arvesse võetud.

SERVADE JOONDAMINE

ui subjektil on sirge serv ja see asub kaadri ühe ääre lähedal, tekib äkki uus suhe. Mida lähemale see asetada, seda jõulisemalt mõjub, nagu omalaadne magnetism. Selle konkreetse näite puhul, mis pärineb Birmas asuval Irrawaddy jõel seilavalt laevalt, oli juhtumisi keeruline vältida sirgjoonelise nelinurga teket, kui seisin ühes parve paljudest peatuspaikadest (reisisin samal laeval) ja jälgisin pardal toimuvat. Laevaparda avaused raamisid igapäevaseid asjatoimetusi birma perekondades, kes kaks või kolm päeva ülesvoolu rändasid. Keskendusin ühele naisele, kes riputas tekki päikese kätte kuivama; valgus oli tugev ja langes eest, mistõttu otsustasin ka kaadri eestpoolt raamida. Sellega kaasnes vältimatult joondamine ning tekkiv tugev kontrast julgustas mind vasakpoolse ja ülemise ääre absoluutse miinimumini kahandama.

Mandalay-Bhamo reisilaev, 2009. 12

F OTO G R A A F I P I L K : G R A A F I L I N E K Ä S I R A A M AT