ILUAIANDUSE
k채siraamat
Rododendron.
Toimetaja: Mari Laane Keeletoimetaja: Eha Kõrge Kaane kujundanud Mari Kaljuste Kaanefoto: Tiina Tammet Fotod: Jüri Annist, Tiit Heinla, Liivi Jääts, Madis Jürima, Mari Kaljuste, Ülle Kunnus, Rein Kuresoo, Mari Laane, Mati Laane, Lembit Lennuk, Kristjan Lepp, Mart Ojamaa, Linda Poots, Mihkel Saar, Sulev Savisaar, Kaari Subbi, Enno Zupping, Taivo Tenso, Toomas Türk, Peeter Vähi, Pille-Riin Villem Neljas, täiendatud ja parandatud trükk Tekstid ja fotod © Autorid, 2000, 2005, 2012 © Kirjastus Varrak, 2012 ISBN 978–9985–3–2480–6 Tallinn, 2012 www.varrak.ee Trükikoda OÜ Greif
sisukord
SISUKORD Sissejuhatus
Mari Laane
Iluaiandus taasiseseisvunud Eestis
Iluajanduse ajaloost Aia rajamine
Mati Laane
Iluaia krundi eeldused Mari Laane
Krundi asukoht ja eeldused Muld Mulla tüüp Mulla struktuur Mulla happesus Vesi Kliima ja mikrokliima Öökülm Tuul Valgus Iluaedade tüübid Mari Laane Avalikud haljasalad Park Haljak ehk skväär Tänavahaljastus Fassaadihaljastus Suletud haljasalad Siseõu Firma krunt Kalmistu Eraaiad Väike linnaaed Eramaja siseõu Pereaed Taluõu Mõisapark Eriotstarbelised aiad Kooliaed Lasteaia õu Raviasutuse aed Kollektsioonaed
9 10 13 21 21 21 22 22 22 23 24 25 26 26 27 29 29 29 30 30 32 32 32 34 34 35 36 37 37 38 40 41 41 41 41 41
Aiastiilid Mari Laane Raam-istutus Maakoduaed Geomeetriline aed Mägi- ehk alpiaed Kõrgpeenar Kuivmüür Mold- ehk künaaed Niiduaed Taavi Tuulik Nõmmeaed Taavi Tuulik Rohtla- ehk stepiaed Taavi Tuulik Luiteaed Taavi Tuulik Veeaed Taavi Tuulik Metsaaed Mari Laane Isoleeritud metsaaed Mari Laane Kivideaed Mari Laane Hiina aed Mari Laane Jaapani aed Mari Laane Muruaed Mari Laane Aiarajatised Mari Laane Aiaveekogu Jüri Annist Tiik Jüri Annist Betoonbassein Jüri Annist Plastbassein Jüri Annist Kangasmaterjalidest bassein Jüri Annist Veemäng aias Jüri Annist Kalad Jüri Annist Aiaveekogu meelespea Jüri Annist Aiaveekogu taimestamine Taavi Tuulik Isteplats Tanel Seppel Välikaminaga isteplats Õuetuba Isteplatsi põrand Aed algab ja lõpeb aiaga Tanel Seppel Piirdeaia tüübid Aiaehitaja meelespea Mari Laane Tee teed! Tanel Seppel
43 43 45 46 48 50 51 51 52 52 53 54 55 56 57 58 59 60 60 63 63 63 64 65 65 66 67 67 68 69 69 70 70 72 72 73 73
5
sisukord Sissesõidutee Tanel Seppel Kõnniteed Tanel Seppel Astekividest tee Tanel Seppel Trepid Tanel Seppel Müürid Tanel Seppel Aia- või suvemaja Tanel Seppel Aia tehnovõrk Tanel Seppel Muru Mari Laane Muru tüübid Ilumuru Tarbemuru Spordimuru Lillemuru Niidumuru Siirdmuru ehk muruvaip Ebamuru Muru aiakujunduses Kuidas muru teha Siirdmuru ehk muruvaiba paigaldamine Muru hooldamine Hekid Mari Laane Eraldav hekk Piirav hekk Elustara Põimitud elustara Tuulekaitseistandik Hekiistutaja meelespea Aia kujundamine Mari Laane ja Taavi Tuulik Kujundamise eeltööd Aiaruumi jaotamine ja stiili valimine Värvi kasutamine kujunduses Rein Kuresoo Värvid aias Rein Kuresoo Kuidas me näeme värve Värvide põhiomadused Põhilised värvikombinatsioonid ja simultaankontrast Värvide arvestamine aiakujunduses Tekstuur kompositsioonis Mari Laane ja Taavi Tuulik Taimede valimine Mari Laane Mõned asjalikud näpunäited Mari Laane ja Taavi Tuulik Taimed kujunduses Mari Laane Puittaimed Rohttaimed
6
74 74 74 75 75 78 79 81 81 81 81 81 81 81 81 82 82 83 84 84 87 87 88 89 90 90 91 93 93 95 97 98 98 99 100 102 105 106 109 111 111 113
Istikud Mari Laane
Istikute talvekindlus ja mikrokliima Mida, millal ja kuidas istutada Istikute kvaliteediklassid Paljasjuurne istik Juurepalliga istik Konteinertaim Millise kvaliteediga taime osta Kuidas istutada Mürgised taimed Taavi Tuulik Looduskaitsealused taimed Taavi Tuulik Aianduslikku huvi pakkuvate kaitsealuste taimede nimestik
Aia hooldamine
115 115 117 117 117 117 118 118 119 119 120 121 123
Taimede lõikamine Mari Laane
123 123 125 125 125 Kastmine 126 Umbrohi 126 Multš Tõnu Kurissoo 127 Vihmaussid aias 130 Kompostimine ja kompost Tõnu Kurissoo 132 Kihtkompostimine 135 Kuhi- ja kastkompostimine 135 Vermikompost ehk sõnnikuussi kompost 136 Komposti ekstrakt 136 Väetamine Mati Laane 137 Katmine Mari Laane 139 Taimede tervis Mati Laane 139 Mahepõllumajandus ja -aiandus Eve Ader 141 Mis on mahepõllumajandus? 141 Miks hakata tegelema mahepõllumajandusega? 142 Võra kujundamine Noorendamine Kärpimine Pügamine
Taimed Taimenimede lühikursus Mati Laane Kuidas lugeda taimekirjeldusi Mari Laane Kõrged puud Mati Laane
145
145 146 149 10 m ja kõrgemad 149 Madalad puud ja kõrged põõsad Mati Laane 153 Keskmised ja madalad põõsad Mati Laane 165
sisukord Okaspuud Mati Laane 187 Hapulembesed turbaaia taimed Taavi Tuulik 199 Kanarbik ja teised kääbuspõõsad 199 Kõrgemad turbaaia põõsad Mati Laane ja Taavi Tuulik 203 Rododendronid ehk rodod Taavi Tuulik 204 Rodokasvataja meelespea 205 Rododendroni liigid 206 Igihaljad suurelehelised rododendronid 206 Igihaljad väikeselehelised rododendronid 208 Heitlehised rododendronid 209 Rododendronisordid Mihkel Saar 210 Igihaljad suureõielised ja -lehelised sordid 211 Igihaljad väikeseõielised ja -lehelised sordid 212 Heitlehiste rododendronite sordid 213 Roni- ja vääntaimed Mati Laane 213 Roosid Tiit Juhani 219 Kultuurrooside sordirühmad 219 Antiikroosid 219 Peenraroosid 220 Roniroosid 220 Pargiroosid 220 Avamaa roosisordid 220 Keskmised ja kõrged püsililled Sulev Savisaar222 Madalad püsililled Sulev Savisaar, Taavi Tuulik 258 Sibullilled Sulev Savisaar, Taavi Tuulik 277 Külmaõrnad sibullilled Taavi Tuulik 299
Mitmeaastased rohtsed ronitaimed ehk püsikliaanid Taavi Tuulik Kõrrelised Taavi Tuulik
Üheaastased kõrrelised Püsikkõrrelised Sõnajalad Taavi Tuulik Veetaimed Taavi Tuulik Veesisesed taimed Kinnitumata veesisesed taimed Kinnitunud veesisesed taimed Ujulehised taimed Kinnitumata ujulehised taimed Kinnitunud ujulehised taimed Veepealsed taimed Ühe- ja kaheaastased lilled Sulev Savisaar Üheaastased lilled ehk suvililled Kaheaastased lilled
302 303 303 304 308 311 311 311 312 312 312 312 313 315 315 350
Aiakujundaja abi. Taimenimekirjad Taavi Tuulik, Sulev Savisaar, Mati Laane
Taimede valimine aeda
Lahja liivase pinnase taimed Savimaa taimed Lupja taluvad ja lubjalembesed taimed Hapulembesed taimed Märja pinnase taimed Varjulembesed ja varjutaluvad taimed Saastunud linnaõhku taluvad taimed Varakevadel õitsevad taimed Mais ja juunis õitsevad taimed Juulis ja augusti alguses õitsevad taimed Sügisel õitsevad taimed Varasuvest hilissügiseni õitsevad taimed Pinnakattetaimed Värviliste lehtedega taimed Ereda sügisvärvi ja viljadega taimed Lõhnataimed Varakult lehtivad Kauni koorega puud ja põõsad Rippoksalised ehk leinapuud Sammasja võraga puud Hekitaimed Nõmmeaia taimed Sooaia taimed Metsaaia taimed Alpiaia taimed Rohtlaaia taimed Mürgised taimed
355 355 355 356 356 357 358 358 360 360 360 361 361 362 362 365 366 367 367 367 367 368 368 368 369 369 369 370 370
Väike ladina-eesti aiandussõnastik Mati Laane
371
Kasutatud ja soovitatav kirjandus Register
372
Ladinakeelsed taimenimed Eestikeelsed taimenimed
374 374 407
7
sissejuhatus
Aediiriste kollektsioon 천itseb juunis.
8
sissejuhatus
SISSEJUHATUS Aiandus on majandusharu, mis hõlmab: • hortonoomia ehk aiandusteaduse; • iluaianduse ehk ehis- ehk dekoratiivaianduse; • puuviljanduse; • köögiviljanduse; • kasvuhoone- ehk katmikaianduse. Aiandusteadus ehk hortonoomia jaguneb aiandusharuti ja tegeleb iga aiandusharu teoreetiliste probleemidega: taimede introduktsiooni ja aklimatiseerimisega, sordiaretuse ja testimisega; taimekaitse (kahjurite ja taimehaiguste tõrje), agrotehnika ja väetamise teoreetiliste probleemidega; aiandustehnoloogia täiustamisega. Aiandusteaduse valdkonda kuulub ka aiandushariduse sisuline korraldamine. Arenenud aiandusega riikides on kõik aianduse kui majandusharu osad omavahel tasakaalus ja toetavad üksteist. Tarvitseb ühel loetletud harudest puududa, kui kogu süsteem lonkama hakkab. Iluaiandus jaguneb • tootvaks ja • kujundavaks iluaianduse haruks. Tootev iluaiandus paljundab ja kasvatab puukoolides (taimlates) ilutaimede istikuid ja vahendab neid tarbijale ehk kujundavale iluaiandusele aiaäride ja hulgimüüjate kaudu. Kujundav iluaiandus projekteerib aedasid ja haljasalasid, rajab ja hooldab neid. Andeka maastiku- või aiakujundaja käe all võib igast kujundatavast objektist, ükskõik kui suur või väike see ka on või kus ta ka asub, saada aiakunstiteos. Nagu kõigi muude kunstivaldkondade puhul, on ka aiakunsti hindamisel määrav see, kuidas vaadeldav teos mõjutab vaataja tundeid. Et loodud aiakunstiteost sellest küljest hinnata, peab seda vaatlema vähemalt aasta vältel. Õnnestunud aed või haljasala ei vaja ümbertegemist ei 10 ega 20 aasta pärast, küll aga peab teda pidevalt asjatundlikult hooldama. Nagu kunstis ikka, tundub mõnele hindajale, et tegemist on kunstiteosega, teisele, et käsitööga, see tähendab professionaalse kujundusega, kus on täidetud kõik taimede kasvunõudmised nii valguse, mulla kui ka muude mikrokliima näitajate osas, loodud haljasala on otstarbekas ja täidab kõiki ülesandeid, mida temalt oodatakse, kuid puudub
see raskesti sõnastatav osis, mis käsitööst kunsti teeb. Kunstikriitika ülesanne on välja selgitada, kas loodud aed või haljasala on professionaalne käsitöö või aiakunstiteos. Aiakujunduse taseme hindamisel vaadeldakse eraldi antud töö professionaalsust (taimede õiget valikut, see tähendab sobivust selle krundi tingimustele) ja loodud töö funktsionaalsust, alles siis kujunduse kunstilist õnnestumist. Hindajalt nõuab see peale hea taimede tundmise ka võimet kunsti ära tunda ja seda analüüsida. Sarnaselt kõigi teiste kunstiliikidega on ka aiakunsti loome autoriõiguse kaitse all. Karistamatult ei saa kopeerida ei rajatud aeda ega jõustunud projekti osaliselt ega tervikuna. Maastikuarhitekt on kõrgema haridusega aiandusspetsialist, kes planeerib asulate, teede, puistute, elu- ja tööstusrajoonide, veekogude, põllumajanduskõlvikute jms paiknemise käsitletaval maa-alal. Lääneliku kultuuri maades saavad riiklike ja omavalitsuste maastikukujunduse ja suurte haljastusobjektide võistluspakkumistel osaleda ja linnaaedniku ametikohale kandideerida ainult maastikuarhitekti diplomiga spetsialistid. Maastikuarhitekt võib projekteerida igasuguses suuruses haljasalasid ja aedasid. Aiaarhitekt on kõrgema või kolledžiharidusega aiandusspetsialist, kes projekteerib eraaedasid ja juhib nende rajamist, kuid kes ei saa asuda linnaaedniku ametikohale ega võistelda mahukate riiklike tellimuste pärast. Aednik on kõrgema või kolledžiharidusega aiandusspetsialist, kes juhib puukooli tööd ja/või igas suuruses haljasalade, parkide või aedade hooldamist. Aiatööline on eriharidusega aiandusspetsialist, kes töötab tootvas või kujundavas aianduse harus aedniku või aiaarhitekti käe all. Haljasala on igasugune iluaianduse reeglite järgi kavandatud, rajatud ja hooldatav taimestu. Haljasala on näiteks aed, park, skväär ehk haljak, puiestee. Haljastu on igasugune roheline ala, nii looduslik kui inimtekkeline. Haljastu on nii raba, mets, niit, põld kui ka park ja iluaed. Mida enam aiaarhitekte, aednikke ja aiatöölisi ehk haljastajaid haljasalade rajamise ja hooldamisega ametis on, seda kaunimaks ja inimsõbralikumaks meie elukeskkond muutub.
9
sissejuhatus
Iluaiandus taasiseseisvunud Eestis Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi 1946. aasta määrusega ar vati iluaiandus Eestis ebaperspektiivsete majandusharude hulka ja seda asuti plaanipäraselt likvideerima. Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna baasil asutati Eesti Põllumajanduse Akadeemia, kus puudus üldse aiandusteaduskond. Iluaiandust ei õpetatud erialana mitme põlvkonna vältel üheski Nõukogude Liidu keskeri- ega kõrgemas õppeasutuses. Ilutaimede istikute kasvatamine anti spetsialiseeritud erafirmade käest üle riiklikele metsanduspuukoolidele, kus vegetatiivne paljundamine halvava hinnapoliitika tõttu ajapikku välja suri. Erialaspetsialistide puudusel võtsid lähedaste erialade spetsialistid aedniku funktsioonid üle. 50 aasta jooksul on meil iluaianduse küsimusi parimal juhul otsustanud puuviljanduse, köögiviljanduse või põllukultuuride agronoomid, arhitektuuri, metsanduse ja botaanika eriharidusega inimesed. Tänu nende tööle ei kadunud küll iluaiandus meie kultuuripildist, kuid mahajäämus läänepoolsetest naabermaadest suurenes kiiresti. Tänu mitmetele iluaiandusentusiastidele (Adolf Vaigla Räpina Aiandustehnikumis), Tallinna Kunstiinstituudi arhitektuuriosakonna lühikesele kohustuslikule loengusarjale arhitektide õppekavas, reale kõrgtasemega eraaiale ja iluaiandushuvilistele mõlemas Eesti botaanikaaias, aga ka iseseisva Eesti Vabariigi ajal rajatud kindlale alusele, väärtustab eestlane oma aeda kodukultuuri osana ja oskab hinnata heakorrastatud ja haljastatud keskkonda tänaseni. Iluaianduse ärkamisega varjusurmast ja oma koha nõutamisega kultuuri- ja majanduselus hakkavad esile kerkima ja teravnema probleemid nende ametkondade ja asutustega, kelle pädevusse iluaianduse probleemid rasketel aegadel olid antud. Ühed teravamad neist on nii linna- kui mõisaparkide taastamise, rekonstrueerimise ja kaitse küsimused. Tänu looduskaitsestruktuuride tööle on väärtuslikumad Eesti pargid säilitatud suuremate kahjustusteta kui puistud, kuid hävinud või hävimas kui kultuurimälestised. Looduskaitseseadus välistab inimese vahelesegamise pargi ellu. See tähendab paratamatult, et isekülvist tärganud ja juurevõsudest levivat võsa ei raiuta, võrasid ei kärbita, haigeid ja vanu puid ei asendata. Pargi hävitamiseks ei olegi sisuliselt midagi enamat vaja teha kui rakendada pargis või aias looduskaitseseadust täie rangu-
10
sega mõne(kümne) aasta vältel. Pargid, aiad ja haljasalad on eelkõige kultuurimälestised, mida on pidevalt ja väga asjatundlikult vaja hooldada, restaureerida ja uuendada. Piiride avanedes taastus Eestis aianduskaupade sisse- ja väljavedu. Paljud firmad pakuvad laia valikut senitundmatute nimedega istikuid Madalmaade, Saksamaa, Ungari, Poola, Taani ja Rootsi puukoolide toodangust. Paljudel on kurbi kogemusi ilusate ja kallite istikutega, mis järgmisel kevadel endast enam mingit elumärki ei anna. Liiga sageli ei oska tarnija ostjale öelda, milles viga oli. Teadmatusse jäänud ostja pettub aianduses üldse või piirdub „vana hea” sortimendiga. Probleemi vältimiseks on asjaomased organisatsioonid ja ametkonnad tarbijakaitse eestvõttel välja töötanud kohustusliku etiketi vormeli, kus märgitakse selle taimeliigi talvekindluse tsoon, valguse- ja mullavajadus. Edasi jääb ostja otsustada, kas ta riskib osta õrna taime või valib talvekindla istiku. Selle süsteemi rakendamine Eestis eeldab jätkuvalt asjatundlikku uurimistööd. Kahtlase talvekindlusega sordid tuleks testida Eesti eri kliimavöötmetes asjatundja käe all, et välistada agrotehnilised vead ning taimehaiguste ja kahjurite mõju. Katsetamisest peaksid seega osa võtma vastavate erialade spetsialistid. Arenenud ja tasemel aianduselu vajab hea varustuse ja väljaõppega taimekarantiiniteenistust, et ennetada ja pidurdada ohtlike taimehaiguste levikut. Iga aiaomanik peab teadma, millega ta riskib, kui toob oma aeda taime, kelle ter vislikku seisundit ühegi asjatundja silm ei ole hinnanud. Tulpide, hüatsintide, gladioolide jt sibullillede haigused ohustavad küll tihedalt asustatud paikkonna aedasid, kuid ei kujuta endast sellist ohtu nagu „jalakasurm”, viirpuude, läikiva tuhkpuu, paju- ja remmelgaliikide haigused. Jumal hoidku meid aga roosõieliste bakterpõletiku (Erwinia) eest, kui mõni asjaarmastaja oma välismaise sõbra nakatunud aiast pookoksi võtab ja need salaja maale toob. Kohe pärast piiride avanemist tekkisid Eesti aednikel tihedad sidemed Soome ja Rootsi aednike ja aiandusorganisatsioonidega. Skandinaavia maadega ühendab Eestit ajalugu, naabrus, veresidemed, kultuuri lähedus ning sarnane kliima, ja meie õnneks on meil neilt palju õppida. Ka käesolev raamat on teoks saanud tänu nimetatud naabermaade aednike
sissejuhatus lahkele abile. Palju tänu võlgneb autorite kollektiiv Rootsi Aiandusseltsi (Sällskapet Trädgårdamatörerna ehk STA) Blekinge maakonna sekretärile Lennarth Jonssonile, kes meie iseseisvuse taastamise ajal tutvustas Eestit kui aiandusmaad Ameerikas ja Lääne-Euroopa riikides, aidates meie aednikel luua sidemeid paljude rahvusvaheliste aiandusorganisatsioonidega. Ta korraldas noorte aednike õppimist Inglismaal ja Skandinaavias, vahendas Eesti aednike ja botaanikute artiklite avaldamist Rootsi aiandusajakirjanduses, varustas Eesti Kutseaednike Ühingut (EKÜ) rikkaliku aianduskirjandusega ja Eesti puukoole ligi tuhande uue taksoni emataimedega. Pika sammu edasi astus Eesti aiandus Kaarel Voitki käekõr val, kelle initsiatiivil asutati 1992. a Eesti Rododendroniselts, tema Stockholmist Hiiumaale üle toodud rododendronite kollektsioon on üks Baltimaade rikkamaid. Siirast tänu pälvivad Rootsi Põllumajandusülikooli Alnarpi aiandusosakonna õppejõud, Göteborgi Botaanikaaia spetsialistid ja tegevaednikud Kenneth Lorentzon, Henrik Zetterlund, Rune Bengtsson, Tom Ahnby, Stephan Mattson, ja paljud teised, kes on varustanud EKÜ-d oma programmiliste uurimistööde tulemustega uute taksonite testimise, agrotehnika ja hortonoomia teoreetiliste probleemide vallas ning lubanud lahkelt avaldada oma fotosid nii meie aiandusajakirjanduses kui ka käesolevas raamatus. EKÜ tänab Inglismaa Kuningliku Aiandusseltsi (The Royal Horticultural Society) juhatust, Šoti Alpiaia Klubi (The Scottish Rock Garden Club) juhatust, Ameerika Rododendroniseltsi (The American Rhododendron Society) ja selle Massachusettsi osakonna juhatust, Vuokko Palvat, Tuovi ja Veijo Miettiseid Soome Tarbetaimede Seltsist (Suomen Hyötykasviyhdistys), Magnooliaseltsi (The Magnolia Society) juhatust, USA Krüsanteemiseltsi (The National Chrysanthemum Society, Inc. U.S.A.) juhatust, Ameerika Okaspuuseltsi (The American Conifer Society) juhatust abi eest informatsiooni hankimisel ja vastutulelikkuse eest Eesti aednike liitumisel nimetatud organisatsioonidega. Käesoleva raamatu autorite kollektiiv tänab Madis Jüri-
mad käsikirja retsenseerimise eest ja Guelfi ülikoolis iluaiandust õppides ning hiljem Hamiltoni Kuninglikus Botaanikaaias hortonoomina töötades kogutud teadmiste jagamise eest nii selle raamatu autoritele kui ka lugejaile. Tänu ja tunnustust avaldab autorite kollektiiv Piret ja Mart Veerusele, kellelt pärineb selle raamatu kirjutamise idee ja kes on aidanud käsikirja valmimisele kaasa nii oma teadmiste, taimejahi kogemuste kui ka erialase raamatukogu lahke laenutamisega. Kõigi autorite siiras tänu kuulub Katariina Tähele mitmete majandusprobleemide lahendamise ja professionaalse reklaamikampaania korraldamise eest. „Iluaianduse käsiraamatu” neljas, täiendatud ja parandatud trükk on arvesse võtnud viimase kahekümne aasta kogemusi uute sortide kasvatamisel, kajastades nende kohanemisvõimet meie kliimaga, täpsustades nende kasvukiirust ja soovitatavat kohta aiakujunduses. Sortiment pakub nii meie kliimas täiesti talvekindlaid taimi kui ka õrnemaid ja kapriissemaid uustulnukaid seiklushimulisematele aednikele katsetamiseks. Maheaianduse erinevaid tahke käsitletakse kogu maailma aianduskirjanduses aasta-aastalt järjest enam ja järjest üksikasjalikumalt, sest teadlik loodussõbralik eluviis on pea sama tähtis kui puhas tootmine. Kui me ei osta ega kasuta mürke oma kodus ega aias, väheneb keskkonna saastekoormus kahekordselt, sest mida ei tarbita, seda ei ole mõtet ka toota. Probleemid, mille seni lahendas keemia, peab maheaiandus lahendama teisiti. Multš ja kompost on esimesed tõsised sammud maheaianduse teel, mille põhitõed edastab teile aiahoolduse peatükk. Maheaiandusega on nagu aiandusega üldse: kes sellega kord alustab, peab seda rada pidi ka edasi minema. See tähendab aianduses pidevat õppimist, uurimist ja proovimist. Katse-eksituse meetod on aedniku tee õppida maailma tundma. Palju edu teile selleks! Mari Laane
11
TAIMED
okaspuud
Usaldusväärne, põhjamaine ja elegantne harilik kuusk ‘Pendula’ Picea abies
186
okaspuud
Palsamnulg ‘Nana’ Palsaminulg
Hall nulg Hall nulg ‘Argentea’ Hall nulg ‘Compacta’ ja ‘Wintergold’
Korea nulg Korea nulg ‘Compact Dwarf ’
Mäginulg Mäginulg ‘Arizonica Compacta’
Siberi nulg Kalifornia ebaküpress ‘Al(l)umii’
Kalifornia ebaküpress ‘Ellwoodii’, ‘Erecta Viridis’ ‘Lane’
Kalifornia ebaküpress ‘Minima Aurea’
Nulg, Abies ∇ ✧ H-N Umbes 50 liigiga taimeperekond põhjapoolkera parasvöötmes, kuid mitte Eestis. Erinevalt kuusest on nulul pehmed okkad ja püstised käbid. Suurematele haljasaladele istutatakse nululiike, kes enamasti kasvavad kõrgeteks puudeks. Koduaedadesse sobivad mitmesuguse kuju ja okkavärviga kääbussordid. Palsamnulg, Abies balsamea, ↑25, Põhja-Ameerika. Tiheda koonilise võraga puu horisontaalsete okstega korrapärastes männastes. Kuni 3 cm pikkused läikivtumerohelised okkad on valguse käes püsti, varjus kamjalt; hõõrumisel lõhnavad tugevasti. 17. saj. Ets. 2. Hudsonia rühm, ↑kuni 0,6. Hallikasroheliste okastega tihe lame ketas. ‘Nana’, ↑0,3–0,4. Tihe ümar küngas spiraalselt ümber võrse kinnitunud okastega. Hall nulg, Abies concolor ◗ ∇ ✧ ↑25, Põhja-Ameerika. Sileda tüvega lai püramiidjas puu. Kuni 6 cm pikkused hallikas- kuni sinakasrohelised okkad kinnituvad kamjalt võrse külgedele. Ets. 4. 1851. ‘Argentea’, ↑10. Hõbedaste okastega kitsas püramiidjas puu. ‘Compacta’ (sün. ‘Glauca Compacta’), ↑0,5 →1. Hallikassiniste okaste ja ebakorrapärase võraga lai mätas. 1891. ‘Wintergold’, ↑0,5. Erekollased okkad. Mandžuuria nulg, Abies holophylla, ↑kuni 25, Mandžuuria, Primorje, Korea. Ilusa võra ja omapärase kestendava tüvekoorega puu. Ets. 5. Korea nulg, Abies koreana, ↑6 (9), Lõuna-Korea. Aeglase kasvu ja väga korrapärase koonusja kujuga puu. Okkad pealt tumerohelised, alt hõbedased. Kuni 7 cm pikkused lillakaspunased püstised käbid on nagu küünlad isegi poole meetri kõrgustel puudel. Ets. 5. ‘Compact Dwarf’, ↑kuni 1,2. Lai ja tihe vorm ilma käbideta ja ladvata. ‘Silberlocke’, ↑kuni 2, kooniline. Keerdunud võrsetel on okaste hõbedased alumised küljed hästi näha. Läänemaailma kõige populaarsem nulusort. Mäginulg, Abies lasiocarpa, ↑15, USA, Arizona. Hallika okastiku ja silindriliste, noorelt punaste käbidega puu. ‘Arizonica Compacta’ (sün. ‘Compacta’). Aeglase kasvu ja sinakate okastega kooniline põõsas. 1927. Ets. 5. Siberi nulg, Abies sibirica, ↑30, Siber. Kitsa püramiidja võraga Korea nulg puu, keda kohtab sageli Eesti mõisaparkides aktsentpuuna. Abies koreana Tumerohelised okkad on pehmed, varjus kamjalt, päikese käes võrse tipu poole lidus. Alumised oksad ripuvad, keskmised horisontaalselt, ülemised tõusevad. Ets. 1. Jaapani nulg, Abies veitchii, ↑20, Jaapani mäed. Laia koonusja võraga puu kergelt üles suunatud okkad on pealt tumerohelised, alt lumivalged. 6–7 cm pikkused sinakasvioletjad käbid on okstel püsti. 1879. Ets. 3, 4. Kalifornia ebaküpress, Chamaecyparis lawsoniana ◗ ∇ ∩ USA edelaosa. Väga paindlik liik, millest on aretatud sadu ilusaid, ereda värvi ja puhta geomeetrilise kujuga sorte. Liik ei talu Eesti kliimat, madalad sordid talvituvad lume või katte all rahuldavalt. Kõik sordid on väga kevadpäikesetundlikud, seetõttu on neid kindlam kasvatada poolvarjus, kus aga värviliste sortide lehestik tuhmub. Katmata põõsad enamasti hukkuvad esimesel ebasoodsal talvel. Ets. (6), 7. ‘Dzintra’, ↑kuni 3, (4). Lätis seemikutest valitud ja meil talvekindel sort, kooniline korrapärane võra, lehesoomused kollased kuni ererohelised. Ets. 5, 6. ‘Ellwood's Empire’, ↑2, 8, 15?. Kollakasroheline sammas, vajab happelist ja niisket savimulda.. ‘Erecta Viridis’ (sün. ‘Erecta’), ↑kuni 3. Ereroheline sammas. ‘Lane’ (sün. ‘Lanei’), ↑kuni 2,5. Kuldkollane sammas. 1938.
187
TAIMED
Okaspuud
okaspuud
Kalifornia ebaküpress ‘Nana Argentea’
Kalifornia ebaküpress ‘Pygmaea Argentea’
Kalifornia ebaküpress ‘Minima Glauca’
Kalifornia ebaküpress ‘Pembury Blue’
Nutka ebaküpress ‘Aureovariegata’ Nutka ebaküpress ‘Compacta’ Nutka ebaküpress ‘Glauca’ ja ‘Lutea’
TAIMED
Nutka ebaküpress ‘Pendula’ Tömbiokkaline ebaküpress ‘Bassett’ Tömbiokkaline ebaküpress ‘Chabo-yadori’ Tömbiokkaline ebaküpress ‘Filicoides’ Tömbiokkaline ebaküpress ‘Lycopodioides’ Tömbiokkaline ebaküpress ‘Minima’ Tömbiokkaline ebaküpress ‘Nana Gracilis’ Tömbiokkaline ebaküpress ‘Spiralis’ Mägiebaküpress ‘Boulevard’ Mägiebaküpress ‘Filifera’
188
‘Minima Glauca’, ↑1. Mereroheline kera. 1874. ‘Nana Argentea’. Noorelt kreemikas, hiljem hõbedane kääbuspõõsas. Üks huvitavamaid okaspuid üldse. 1884. ‘Pembury Blue’, ↑kuni 2. Hõbesinine koonus. ‘Pygmaea Argentea’. Ümar kääbuspõõsas hõbevalgete tippudega sinaka okastikuga. 1891. ‘Spek’ (sün. ‘Glauca Spek’), ↑kuni 5. Sinaka okastikuga tihe sammas. Nutka ebaküpress, Chamaecyparis nootkatensis ∇ ↑20, PõhjaAmeerika rannikumäed. Vajab niisket õhku. Soomused alt ja pealt ühte vär vi, tumedama okkaga kui kalifornia ebaküpress. Rippuvate külgvõrsetega puu. 1793. Ets. (5), 6. ‘Aureovariegata’, ↑kuni 6. Erekollaselaigulise okastikuga puu. 1872. ‘Compacta’, ↑kuni 3. Ererohelise okastiku ja keerdunud võrsetega tihe kera. 1873. ‘Glauca’, ↑kuni 10. Tumeda mererohelise okkaga kooniline puu. 1858. ‘Glauca Pendula’. Rippoksaline sinakasroheline dekoratiivne soolopuu. 1884. Ets. 5. ‘Lutea’, ↑kuni 6. Kollaste okastega kooniline puu. 1891. ‘Variegata’, ↑kuni 6. Kreemvalgekirju okastikuga puu. 1873. Tömbiokkaline ebaküpress, Chamaecyparis obtusa ∇ ✧ Nutka ebaküpress ‘Pendula’ ↑20, Jaapan. Tömbid soomused, okka allküljel hallikas- Chamaecyparis nootkatensis valged X-kujulised õhulõheribad. Kõrge ja laiuva võraga puu. Sordid on meil kalifornia ebaküpressi sortidest külmakindlamad, kuid esimesel viiel talvel oleks kindlam neid katta/varjutada. 1861. Ets. (5), 6. ‘Draht’, ↑1, 3, 5. Roheline kooniline võra, omapärased soomused, vajab liivakat kerget pinnast. ‘Filicoides’, ↑kuni 2. „Sõnajalaküpress”. Õhulised niitjad võrsed ripuvad kimpudena. 1868. ‘Filicoides Compacta’. Eelmise kääbusvorm. ‘Lycopodioides’, ↑1,8. Ebakorrapärane sinakashall põõsas. 1861. ‘Lycopodioides Aurea’. Eelmise madal kollaseokkane vorm. 1890. ‘Minima’. Miniatuurne laiuvkooniline, püstiste võrsetega samblataoline alpiaia ja moldaia taim. Üks hinnatumaid ülikääbuseid. 1923. ‘Nana Gracilis’, ↑kuni 1,5. Puhaskooniline ereroheline, kaarjalt keerdunud võrsetega elegantne väikeaia puu. 1874. Mägi-ebaküpress, Chamaecyparis pisifera ◗ ✧-✦ ↑10–15. Horisontaalsete okste ja koonilise võraga Jaapani puu. Honsu– saare mägedest. Aianduses kasvatatakse põhiliselt sorte. 5 esimest aastat vajavad varakevadise päikese eest varjutamist. Ebaküpressidest Eestis kõige talvekindlam liik. 1861. Ets. (5), 6. ‘Boulevard’, ↑1,5. Tihe kooniline võra on pehme hallikassinise okkaga, talvel lisandub purpurne varjund. Üks levinumaid okaspuusorte. Noored taimed vajavad kevadtalvel varjutamist. 1934. ‘Filifera’, ↑kuni 1,5. Roheline laikooniline, pikkade nöörilaadsete rippuvate võrsetega kaetud kuhik. 1861. Tömbiokkaline ebaküpress ‘Nana Gracilis’ ‘Filifera Aurea’. Eelmisest väiksem, kollane. 1889. Chamaecyparis obtusa
Mägiebaküpress ‘Filifera Nana’ Mägiebaküpress ‘Nana’ Mägiebaküpress ‘Plumosa’ Mägiebaküpress ‘Plumosa Aurea Compacta’ Mägiebaküpress ‘Squarrosa’
Mägiebaküpress ‘Squarrosa Aurea Nana’ Hõlmikpuu ‘Fastigiata’
Hõlmikpuu ‘Mayfield’
Hõlmikpuu ‘Pendula’
Hõlmikpuu ‘Autumn Gold’ Hiina kadakas ‘Plumosa’ ja ‘Blaauw’ Hiina kadakas ‘Plumosa Aurea’ Harilik kadakas ‘Abisko Blue’ Harilik kadakas ‘Compressa’ Harilik kadakas ‘Depressa’ ja ‘Depressa Aurea’ Harilik kadakas ‘Dumosa’
‘Filifera Nana’, ↑kuni 1. Tihe nöörjate võrsetega ketas. 1897. ‘Golden Mop’ (sün. ‘Filifera Nana Aurea’). Eelmise kuldkollane vorm. ‘Plumosa’, ↑kuni 7. Tihe kooniline kuni munajas, sulgja rohelise okastikuga põõsas. 1861. ‘Plumosa Aurea’. Eelmisega sarnane, noored kasvud säravkollased, hiljem kollakasrohelised. ‘Plumosa Aurea Compacta’, ↑kuni 0,6. Kollane koonus. 1891. ‘Squarrosa’, ↑kuni 2. Siniste noorte võrsete ja lainja pinnaga laikooniline põõsas. 1861. ‘Squarrosa Aurea Nana’, ↑kuni 0,5. Tihe kollane põõsas. ‘Strathmore’ (sün. ‘Aurea Nana’), ↑0,5. Aeglase Hõlmikpuu Ginkgo biloba kasvuga ümar kollane põõsas. 1891. Hõlmikpuu, Ginkgo biloba ◗ ∇ L ♀ ♂ ↑kuni 10. Haruldane „lehtedega” okaspuu on looduses peaaegu hävinud. Kuni 5-aastased istikud vajavad talvekaitset, ei talu meil talvel keskpäevast päikest ega tuult. Toodi Euroopasse Hiina ja Jaapani templiaedadest 1727. Ets. 6, 7. ‘Aurea’. Kollane lehestik. ‘Mayfield’. ♂ Kitsas sammas. 1948. Pendula rühm. Laiad rippoksalised puud. Kadakas, Juniperus ✧ Põhjapoolkera, eelkõige mägedes ja rannikul levinud madalate okaspuude perekond. Hiina kadakas, Juniperus chinensis, Himaalaja, Hiina, Jaapan. Äärmiselt varieeruva kujuga liik. Aianduses levivad enamasti koonilised, sammasjad ja laiuvad vormid. Hallid, noorelt nõeljad 1 cm pikkused okkad on kolmekaupa, vanemalt soomusjad 15 mm pikkused lehed. Erinevalt virgiinia ja sabiina kadakast on soomuse tipp pööratud väljapoole. Ümmargused hallid viljad küpsevad teisel aastal. Kultuuris enne 1767. Ets. 4. ‘Blaauw’ (sün. J. ×media ‘Blaauw’), ↑1,5. Sinakasroheliste okaste ja püstiste okstega põõsas. 1924. ‘Blue Alps’. Püstiste kaarduvate okste ja rippuvate võrsetip- Mägiebaküpress ‘Filifera’ Chamaecyparis pisifera pudega sinakasroheline põõsas. ‘Monarch’, ↑kuni 2. Sammasjas kuni kooniline roheline võra. ‘Plumosa’ (sün. J. ×media ‘Plumosa’). ♂ ↑0,8 →3. Laiuv põõsas. Rohelised soomused keerduvad sulgjateks kimpudeks. 1920. ‘Plumosa Aurea’ (sün. J. ×media ‘Plumosa Aurea’). Eelmisega sarnane. Püstiste võrsete tipud suvel kollased, talvel pronksjad. 1885. ‘Spartan’, ↑1,5, 3, 5. Teravkooniline roheline võra, Põhja-Ameerika populaarseim sort, osa turust müüb J. virginiana sordina. Harilik kadakas, Juniperus communis ✧ ↑5–8 (15). Kasvab põhjapoolkeral kehvadel liiv- ja loomuldadel, varieerudes tugevasti kujus ja värvis. ‘Abisko Blue’, ↑kuni 0,7. Suvel sinakashalli tiheda okastikuga lehterjas põõsas, kes hilissügisel muutub lillakaks. ‘Cracovia’, ↑1,5, 3. Korrpärase peene faktuuriga sammas kuni koonus. var. depressa, hariliku kadaka lamav teisend, ↑kuni 0,6 →2. Madal laiuv pruunikasroheline, talvel pronksjas põõsas. ‘Depressa Aurea’, ↑0,6 →2. Eelmisega sarnane, okkad ja noored võrsed kuldkollased. 1887. ‘Dumosa’, ↑kuni 0,6 →1,5. Hõbedase allküljega rohelised, talvel pruunid okkad. Hea pinnakattetaim. 1934. ‘Green Carpet’. Väga tihe ja madal pinnakattetaim.
189
TAIMED
okaspuud