Kuidas soovitas siil Kalevipojal vaenlasele lajatada Eesti rahvuseeposes “Kalevipoeg”?
A. Serviti B. Lapiti C. Põigiti
Kalevipoeg käis Pihkvast laudu toomas. Peipsi sortsi pojad hüppasid vägilasele koduteel kallale. Kalevipojal ei jäänud muud üle, kui lauakoormast laudu võtta ja nendega enesekaitseks kallaletungijatele lajatada, kuid sellest polnud suurt kasu. Õiget lauahoidmisviisi õpetas kangelasele siil. “Serviti, serviti!” hüüdis ta põõsast.
1
Teet Kallase romaani “Heliseb-kõliseb...” peategelane Kaaro Neem on bioloogiakandidaat. See pole aga kõik. Kes on Kaaro Neem paralleelmaailmas? A. Korstnapühkija B. Võlur C. Kentaur Kallas on oma 1972. aasta debüütromaanis “Heliseb-kõliseb...” loonud tavamaailmale lisaks ka paralleelmaailma, mida kutsutakse Mänguks. Kaaro Neem on Mängus võlur ning muidugi ei ole kerge olla korraga kahes maailmas ja elada topeltelu. BOONUSKÜSIMUS! Kes on kirjutanud sõnad Eesti Vabariigi hümnile?
A. Lydia Koidula B. Jakob Hurt C. Johann Voldemar Jannsen
Eesti Vabariigi hümni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” viis pärineb aastast 1848 ja selle autor on Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas Jannsen ja laul kanti esimest korda ette esimesel üldlaulupeol 1869. aastal. Laulupeo eestvedaja oli samuti Jannsen.
2
Kelle poeg oli vicomte Bragelonne Alexandre Dumas’ raamatus “Kakskümmend aastat hiljem”? A. Athose ja proua de Chevreuse’i B. Aramise ja proua de Chevreuse’i C. D’Artagnani ja mileedi Winteri Raoul ehk vicomte Bragelonne on Athose ja proua de Chevreuse’i armuseikluse vili. Seiklus ise leiab aset “Kolme musketäri” tegevuse toimumise ajal, lugu aga jutustatakse alles romaanis “Kakskümmend aastat hiljem”, kui Athos otsustab oma poega ka tema emale tutvustada.
3
Sõidad Pipi Pikksukaga Kurrunurruvuti saarele.
Veereta täringut, korruta saadud silmade arv kümnega ning pane järjehoidja saadud arvu võrra lehekülgi edasi. Kui saad kuus silma, veereta veel, liida saadud silmade arv kuuele ning korruta summa kümnega. Liigu vastav arv lehekülgi edasi ja aseta järjehoidja leheküljele, kuhu jõuad. Küsimust lugeda ei tohi ja vastama ei pea!
4
Kelle mälestussambal on tekst: “Kas siis selle maa keel / laulutuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida”?
A. Kristjan Jaak Petersoni B. Anton Hansen Tammsaare C. Lydia Koidula
Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eestikeelse kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilisfilosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvija kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanike (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Tema mälestusmärk asub Tartus Toomemäel.
5
Mis aastal hakkas korrapäraselt ilmuma esimene eestikeelne lasteajakiri? A. 1801 B. 1901 C. 2001 Esimene eestikeelne lasteajakiri Lasteleht ilmus ligikaudu 40 aastat. Ajakirja tekstid olid jaotatud teemade järgi. Näiteks aastal 1908 võis Lastelehest leida järgmised rubriigid: “Kirjeldused”, “Jutustused ja muinasjutud”, “Luuletused ja laulud” ja “Mõndasugust”. BOONUSKÜSIMUS! Keda järgmistest autoritest on peetud Eesti lastekirjanduse teerajajaks?
A. Jaan Bergmanni B. Johann Voldemar Jannsenit C. Anna Haavat
Kooliõpetaja ja pastor Bergmann oli Lastelehe, Eesti esimese perioodiliselt ilmunud lasteajakirja esimene toimetaja. Just tema oli see, kes arendas välja pikaealise ajakirja struktuuri ja traditsioonid.
6
Kes neist luuletajatest lõi Eesti lasteluule klassikalise traditsiooni?
A. Lydia Koidula B. Karl Eduard Sööt C. Gustav Suits
Söödi lasteluule on ajatu, ta kasutab folkloorset ainest ja loob väikese lugejaga tugeva emotsionaalse kontakti – tema luule toon pole mitte õpetlik ja ratsionaalne, vaid hell ja sõbralik.
7
Mis lilli saadab tüdruku keset talve metsa korjama kuri võõrasema Samuil Maršaki raamatus “Kaksteist kuud”?
A. Sinililli B. Lumikellukesi C. Kannikesi
Muidugi pole võimalik talvel lumikellukesi leida, kuid võimatu teevad võimalikuks kaksteist salapärast venda, kelle peatuspaiga õnnetu tüdruk keset metsa avastab. Need salapärased vennad on kaksteist kuud ja tüdrukul õnnestub kõiki korraga ühel ajal näha.
8
Mis kujuga on saar, kus toimub William Goldingi “Kärbeste jumala” tegevus?
A. Võtme B. Paadi C. Teokarbi
Saar on iroonilisel viisil paadikujuline. Seda on tõlgendatud näiteks nii, et poisid saarel läbivad teekonna tsivilisatsioonist metsluseni, vajades pääsemiseks ometigi päris paati või laeva.
BOONUSKÜSIMUS! Millega väitis Peemot end tegelevat, kui Moskva miilits saabus Wolandit ja tema kaaskonda arreteerima?
A. Malemänguga B. Priimuse parandamisega C. Sokkide nõelumisega
Mihhail Bulgakovi “Meistri ja Margarita” meeldejäävalt groteskses stseenis ütleb kõuts Peemot tuppa sisenevatele erariides militsionääridele: “Ei hulla, ei puutu kedagi, parandan priimust.”
9
Kes võttis eesti keeles kasutusele õ-tähe?
A. Uku Masing B. Viktor Masing C. Otto Wilhelm Masing
Äksi pastor Otto Wilhelm Masingu teene on õ-tähe kasutuselevõtt eesti keeles. Masing avaldas võõraste maade kohta kirjutisi sisaldanud “Pühapäeva vahelugemised”, andis välja “Maarahva kalendrit” ja toimetas “Maarahva nädalalehte”. Tema kirjutatud aabitsad paistavad oma eelkäijatega võrreldes silma selle poolest, et kõrvuti käsuõpetusega on neis ka ilmalikke jutukesi.
10
Sõidad koos Kiirega Venemaale mõisavalitsejaks õppima. Pagas röövitakse ära. Lähed seda otsima.
MINE TAGASI leheküljele number 1. Kui vastad leheküljel 1 asuvale küsimusele õigesti, veereta täringut ja aseta järjehoidja saadud silmade arvu võrra lehekülgi edasi. Küsimust sellel leheküljel vaadata ei tohi ja vastama ei pea. Kui vastad valesti, jääd leheküljele 1.
11
Helen Fieldingi “Bridget Jonesi päevik” saavutas lugejamenu juba enne, kui sellest tehti film. Üks raamatu populaarsuse põhjuseid on kahtlemata see, et Bridget Jonesi lugu suhestub selgesti ühe Inglise kirjandusklassika tähtteosega: on samanimelisi tegelasi ja sarnaseid süžeekäike. Mis romaanist on jutt?
A. “Mõistus ja tunded” B. “Emma” C. “Uhkus ja eelarvamus”
Mõlemas romaanis on tegelane hr Darcy, kes on kinnise iseloomuga ja kelle käitumist ei suuda impulsiivne kangelanna alguses kuigi edukalt tõlgendada. Mõlemas romaanis tegutseb ka võluv, aga südametunnistuseta naistekütt – Jane Austeni romaanis hr Wickham ja “Bridget Jonesi päevikus” Daniel Cleaver.
12
Mille poolest on Lumeeide välimus silmatorkav vendade Grimmide muinasjutus “Lumeeit”?
A. Tal on suured hambad B. Ta on väga väikest kasvu C. Ta on väga ilus
Vennad Grimmid ehk Jakob ja Wilhelm Grimm olid saksa romantismi juhtivad figuurid. Nad tundsid huvi folkloori vastu ja nende suur panus saksa kultuuriloos oli saksa suulise rahvapärandi, eriti muinasjuttude kogumine ja talletamine. BOONUSKÜSIMUS! Kus elavad Sööbik ja Pisik Thorbjørn Egneri samanimelises raamatus?
A. Jussi kõhus B. Jussi suus C. Jussi varbavahedes
Thorbjørn Egner oli Norra lastekirjanik, laulukirjutaja ja illustraator. Lasteraamat “Sööbik ja Pisik” ilmus 1949. aastal. Sööbik ja Pisik on väikesed mehikesed, kes Jussi suus elades tema hammastele palju kahju tekitavad. Õnneks teeb nende tempudele lõpu hambapuur ja -hari.
13
Kes on see Inglise poeet, kelle loomingust laenas Dan Simmons antiiksed motiivid, sh pealkirjad oma “Hyperioni”-sarjale?
A. William Blake B. William Butler Yeats C. John Keats
Dan Simmonsit inspireeris John Keatsi looming. Ka üks “Hyperioni” tegelastest, poeet Martin Silenus, kirjutab suurt eepilist poeemi nagu Keats (“Hyperion Cantos”). John Keats esineb sarjas ka tegelasena.
14
Kes neist autoritest tõi oma teosega kasutusele mõiste “utoopia”?
A. Dante Alighieri B. Thomas More C. Erasmus Rotterdamist
Inglise humanist Thomas More kujutas oma 1516. aastal ilmunud jutustuses “Utoopia” väljamõeldud ideaalriiki, kus valitsevad õiglus, materiaalne heaolu ja harmoonilised inimsuhted. Sellist kohta aga tegelikult ei eksisteeri, millele vihjab ka nimi “Utoopia” – kreeka keelest tõlgituna tähendab see kohta, mida pole olemas.
15
Mitu korda on Jaan Kross võitnud Nobeli kirjandusauhinna?
A. Mitte ühtki korda B. Ühe korra C. Kaks korda
Jaan Krossi, üht Eesti suurimat ja tuntumat kirjanikku väljaspool kodumaad, on korduvalt esitatud Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks, kuid laureaadiks pole Kross kunagi saanud. Nobeli kirjandusauhinda antakse välja igal aastal silmapaistvate saavutuste eest kirjanduses.
BOONUSKÜSIMUS! Mis murrakus on Kauksi Ülle looming põhiliselt?
A. Saare B. Võru C. Mulgi
Kauksi Ülle on oma loominguga olnud võru keele ja kultuuri silmapaistev edendaja Eestis. Peale enda võrukeelse originaalloomingu on Kauksi Ülle tõlkinud võru keelde ka ilukirjandust ja koostanud võrukeelse aabitsa.
16
Arvo Valton on kirjaniku pseudonüüm. Mis on autori tegelik perekonnanimi?
A. Vallikivi B. Mägi C. Vihalemm
Hiiumaa juurtega Arvo Valtoni kodanikunimi on Arvo Vallikivi. Nime Vallikivi kannavad Valtoni lasteraamatud, nimi Valton ehib aga täiskasvanutele mõeldud teoste kaasi. Valtoni suur teene on soome-ugri kirjasõna väärtustamine, noorte autorite innustamine ja muidugi tema enda värvirikas originaallooming.
17
Põgened koos krahv Monte Cristoga vanglast.
Veereta täringut, korruta saadud silmade arv kümnega ning pane järjehoidja saadud arvu võrra lehekülgi edasi. Kui saad kuus silma, veereta veel, liida saadud silmade arv kuuele ning korruta summa kümnega. Liigu vastav arv lehekülgi edasi ja aseta järjehoidja leheküljele, kuhu jõuad. Küsimust lugeda ei tohi ja vastama ei pea!
18
Tuula-Liina Varise “Kilpkonn ja õlgmarssal” on üks paljudest mälestusteraamatutest, kus kirjeldatakse kuulsat kirjanikku elukaaslase vaatepunktist. Kellest Varise mälestused jutustavad?
A. Paavo Haavikkost B. Mika Waltarist C. Pentti Saarikoskist
Pentti Saarikoski on üks olulisemaid 20. sajandi teise poole Soome luuletajaid. Tema luulepanus on mõjukas, aga ta oli ka tõlkija, kelle vahendusel jõudsid soome keelde nii “Odüsseia” kui ka Joyce’i “Ulysses”. Saarikoski oli alkohoolik ning Varise mälestused kajastavad suuresti just seda aspekti tema elust.
19
Leo Kunnase raamatus “Gort Ashryn” on tulnukad vallutanud Maa. Mis on see, mille tõttu nad leidsid, et Maa vallutamine on moraalselt õigustatud?
A. Inimesed tapavad üksteist B. Inimesed saastavad keskkonda C. Inimesed ei võta omaks tulnukate religiooni
Maa vallutamisest on teose sündmuste toimumise ajaks juba kolm sajandit möödas. Vallutamisel oli ka poliitiline põhjus – võõraste valitsejal oli vaja ette näidata “väike võidukas sõda”, et teda tagasi valitaks. Inimeste komme liigikaaslasi tappa tegi neist tulnukate silmis aga alamad olendid.
20