Andrus Kivirähk Millest kþneleb vana taksojuht kuupaistel
Andrus Kivirähk Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel 5 Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel 23 Kolm paksu 49 Inimväärne elu 71 Üks veski seisab vete pääl… 91 Pime hobune 111 Väikelinna hirmsad saladused 131 Hümn Saatanale 155 Põnnadi, põnnadi 173 Vanaisa ja metsavennad 187 Eaka haritlase juubelikõne 199 Saunapäev 217 Valesti
EKSA, TALLINN 2018
Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital © Andrus Kivirähk 2018 Toimetanud Tiia Valdre Kujundanud Andres Rõhu Tiitlite ja pealkirjade kiri – Pagana Sans. Autor Mart Anderson Trükitud AS Pakett trükikojas EKSA, Tallinn 2018 www.eksa.ee ISBN 978-9949-604-60-9
Millest kĂľneleb vana taksojuht kuupaistel
J
ah, vennad-kaimud! Peab ütlema, et pole kerge taksojuhi elu! Teame-teame, vastate teie. Muidugi teate, kuidas siis teisiti. Pole meist keegi kollanokk. Oleme käinud läbi tulest, veest ja vasktorudest. Näinud oma elus igasugust, nii head kui halba. Silmitsenud maailma läbi esiklaasi ja kiiganud tahavaatepeeglist. Kihutanud tormilinnuna läbi linna ja veetnud vaikseid tunde kliente oodates, ainsateks kaaslasteks rooliratas ning käigukang. Näete, praegugi, kui kuumees on taevas lõpetamas oma rännakut ja päikesetõusuni on jäänud veel mõned tunnid, kui tavalised inimesed magavad õndsas rahus oma pehmetes voodites kalli kaasa kaisus, istume meie, taksojuhid, 24 tundi avatud burksiputkas ja lõpetame oma öist vahetust. Nii see on, mehed. Selline on juba kord meie saatus. Taksojuhi saatus. Pille, ole kena, too veel ühed burksid! Juustuga, ikka juustuga. Taksojuht sööb alati juustuga. Jaa, sõbrad, kirev on olnud meie elutee. Mida kõike pole pidanud pikkade aastate jooksul läbi elama! Mäletan, võtsin kord kesklinnast peale soliidselt riides mehe. Kikilipsuga ja puha, rätikuke rinnataskus, kallis kell randmel, igati tipp-topp klient – esimesel pilgul. Selline annab kindlasti jootraha, aga autos peab end ülal korralikult, mitte nagu ema lapsega. Sõbrad, te ju kõik teate, mida tähendab autos ema lapsega! Laps hakkab ilmtingimata oksele! Pärast tuuluta autot mitu päeva, küüri ja lõhnasta, aga lehast lahti ei saa. Mäletate ju kõik Jussi! Tema
MILLEST KÕNELEB VANA TAKSOJUHT KUUPAISTEL
7
autos sõitsid kord kolmikud poisid – ja kõik oksendasid. Seda autot ei saanudki enam puhtaks. Juss pole enam taksojuht. Mehed, mõtleme korraks Jussi peale… Aitäh. Ta oli vahva mees. Aga kuhu ma jäingi… Jaa, jaa, see kikilipsuga kehkadivei. Olen juba eakas mees ja habemes on halli, aga sedapuhku lasin ma end uhketest sulgedest ära võluda nagu viimane kollanokk. Mõtlesin, vana loll, et püüdsin kinni paabulinnu, kuid tegelikult istus mu autosse sitavares. Jah, sõbrad, just sedasi olid lood. Kohe kuulete, mis sai. Mingi kotike oli tal kohe käes, aga kas ma siis midagi halba kahtlustada oskasin. Paljugi, mida inimene kaasas kannab. Pealtnäha jõukas inimene, ju on midagi ostnud. Peenemat sorti söögipoolist või kalli napsu… Sellised isandad ju raha ei loe. Tegime juttu, tuli välja, et mees on diplomaat. Välismaal töötanud, maailma näinud. Mehed, mina olen viimasel ajal mõelnud – kas ongi tarvis nii väga seda maailma vaadata? Noorena muidugi, kippusin kah sinna – ära! Arvasin, et ehk on seal parem, ninaesine rikkalikum. Vale puha! Korra käisin naise pealekäimisel Prantsusmaal, lausa Pariisis. Hommikusöögiks pakuti paljast saia moosiga! See on sulatõsi, mehed, ma ei valeta! Vorsti polnud laual ollagi, rääkimata heeringast. Vannun oma takso nimel! Kas moosisai on mehe toit? Ei jõudnud ära oodata, millal tagasi koju saan. Nii et ei too see välismaa kellelegi õnne, ainult igasugu rumalusi õpitakse seal. Nii ka see mees. Pealtnäha tõsine ja asjalik inimene, aga korraga ütles mulle, et oli enesele välismaalt ussi ostnud. Jah, ehtsa mao! Ning kasvatab seda nüüd kodus. Mul läks juba ainult sellest mõttest süda pahaks – inimesel on uss toas! Koer ja kass on inimese sõbrad, aga madu! Eks see mingi neegritelt õpitud vigur ole. Maduuss ümber kaela justkui kringel.
8
ANDRUS KIVIRÄHK