NETO NETTa &BRUTOBRUTAALNE

Kuldne Pastakas

Ja Koletis Nimega Pensionil He

Kes oma töö eest tasu saab, see teab, et kahjuks ei tohi ta kõike endale jätta. Sellest valusast erinevusest „bruto“ ja „neto“ vahel oled sa kindlasti juba kuulnud. Sa maksad makse ja teatud summa juhuks, kui midagi peaks viltu minema. Selle eest, et oleksid kindlustatud, kui jääd töötuks. Kui jääd haigeks. Vajad hooldust. Sinu kontole laekub ainult netotasu.

Selleks, et sa brutot ja netot enam kunagi segamini ei ajaks, on paar head nippi.

• B on tähestikus enne N-i.

• Nett nägus nagu neto on palka saada –brutaalne nagu bruto on, et pead sellest suure osa ära andma.

• See on brutaalne, mis su brutopalgast maha võetakse, ja milline summa, sugugi mitte nii netilt palju, nagu kuluks Netto-supermarketisb.

Järgmine osa sinu palgast läheb riiklikule pensionikindlustusele. Sinu rahaga maksab riik pensioni sinu vanematele või vanavanematele. Kui sina lähed pensionile, maksavad sinu lapsed või lapselapsed. Seda tehingut nimetatakse põlvkondadevaheliseks kokkuleppeks. Kõlab tegelikult üsna õiglaselt, kes ole? Seda ta oligi, seni kui ta toimis. Kellelegi pensioni maksta on nimelt väga-väga kallis. Kui see süsteem välja mõeldi1, arvestati sellega, et ühte pensionäri rahastab üha rohkem inimesi. 60 aastat tagasi finantseeris üht vanainimest keskmiselt kuus noort. Arvestus toimis, sest inimesed said palju rohkem lapsi kui tänapäeval. Praegu on nii: vanureid on aina rohkem, noori üha vähem. Kui ma Tauberbischofsheimis vehklesin, 1990. aastate alguses, rahastasid ühte pensionäri statistiliselt vaadates 2,7 töötavat inimest.

a Nett - sks k kena, laensõnana on selles tähenduses kasutusel ka eesti keeles b Netto Marken-Discount – soodushinnaga supermarketite kett Saksamaal

Kui sina kord pensionile lähed, on suhe nähtavasti 1:1.2

See on esimene põhjus, miks sul vanaduspõlves raskem saab olema. Väiksem hulk noori peab rohkematele vanuritele pensioni maksma. Paratamatult jääb kõigil raha vähemaks. Teine põhjus on, et sinu vanemad või vanavanemad tegid karjääri sootuks teistmoodi, kui see sinul ehk plaanis on.

Pärast kooli õppisid paljud neist ametit ühes suurtest algupärastest Saksa kontsernidest. Siemensis, Karstadtis või Telekomis. Seal oli nende esimene töökoht – ja sinna jäid nad kuni pensionile minekuni. Võin kihla vedada, et sinu peres on keegi, kes on 30. tööaasta juubelikingiks saanud näiteks kuldse sulepea, ja on selle üle – ja täiesti õigustatult! – väga uhke, et on kogu tööelu olnud Karstadti töötaja.

Selliste inimeste jaoks oli veel midagi varuks: kui olid väga kaua ühes ettevõttes töötanud, said lisapensioni, niinimetatud ettevõttepensioni. Mida kauem sa seal olid, seda rohkem seda lõpuks kogunes.

Võib-olla tunned nüüd endas kerkimas mõtet: „Puhh, terve elu samas ettevõttes, kohutavalt üksluine.“ Sa ei ole selle mõttega üksi. Enamik teismelisi arvab nii.3 Nad tahavad tööilmas rohkemat näha. Võib-olla tahavad nad aegajalt valdkonda vahetada, 30-ndate eluaastate lõpus pikema tööpausi teha, et taas Aasias või USA-s ringi reisida. Võib-olla tahavad nad lapsi saada ning ema ja isana õnnelikud olla.

Võimalusi on tuhandeid ja kui soovid, peaksid neist vähemalt mõnda proovima. Totter on aga see, et siis ei saa sa kopsakat ettevõttepensioni.

Nii et kui soovid tõelist õudust kogeda, ei pea sa koletisfilmi striimima. Piisab sellest, kui guugeldad „pensionilõhet“ ja lased välja arvutada, kui suur on erinevus riikliku pensioni, mida sa ükskord saama hakkad, ja selle summa vahel, mida sa vanaema või vanaisana muretu elu elamiseks saada tahaksid. Väike nõuanne: ainult ära hakka seda praegu ja kohe guugeldama. Kõigepealt loe edasi! Väike tujurikkuja: „pensionilõhe“ koletise eest ei päästa sind keegi. Seda pead sa ise tegema.

P. S.: Muide, nii näeb üldjoontes välja sinu esimese töökoha palgaleht.

Palgaarvestusc