lapse oma

LAURI JUURSOO

LAPSE OMA TAIME- JA SEENERAAMAT

Kirjastus elust enesest tallinn 2019

SISUKORD Maasikas Vaarikas Rabarber Must sõstar Punane sõstar Karusmari Kartul Pihlakas Must aroonia Tamm Mänd Kask Kuusk Kibuvits Naat Kõrvenõges Paiseleht Võilill Päevalill Saialill Kullerkupp Sinilill Võsaülane Nurmenukk Kellukesed Lõosilm Kirikakar

9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51 53 55 57 61 63

Maasikad kuuluvad koos õuna-, ploomi ja pirni­ puudega roosõieliste sugukonda.

8

MAasikas

M

aasikas kuulub roosõieliste sugu­ konda. Perekonna moodustavad umbes 20 erinevat liiki maasikaid ja nende rohked omavahelised ristandid.

Ka meie kõige tuntum maasikas ehk aed­ maasikas on virgiinia ja tšiili maasika ristand.

Sellisel kujul on aedmaasikas pisut üle 300 aasta vana.

Legendi kohaselt toodi Põhja-Ameerikast Euroopasse virgiinia maasikas, et ristata seda kohaliku metsmaasikaga. Mõned aastad hiljem jõudis aga Tšiilist Prantsus­maale ka tšiili maasikas ning juhuslikult virgiinia maasikaga koos kasvama sattununa tekkis risttolmlemisel nende kahe looduslik ristand, mida me tänasel päeval maasikana ette kuju­ tame ja aedmaasikana tunneme.

Maasikaid on väga lihtne kasvatada, sest nad paljunevad kergesti. Taimedest tekkivad võsud justkui roomavad õhus ja maapinda puudu­tades juurduvad. Võsu juurdumise kohale kasvabki kergesti uus taim. Kui vana ja uue taime vaheline võsu läbi lõigata, saab vajadusel uue taime juba teise kohta ümber istutada. Taime kasv peatub sügisel alles siis, kui õhu­temperatuur langeb alla 2 °C. Kevadel hakkab maasikas uuesti kasvama, kui õhu­ temperatuur tõuseb üle 3 °C. Sõltuvalt sordist õitsevad aed­ maasikad 20 - 30 ööpäeva.

Maasikataimi saab kasvatada ka seemnetest, aga see on oluliselt keerulisem.

Maasikas ei ole mari!

Tegu on lihaka koguviljaga, mis koosneb õiepõhjast ja sellele kinnitunud pähklikestest, kus omakorda asuvad maasika seemned.

Keskmises maasikas on 200 seemet.

Igast seemnest saaks kasvatada uue taime.

9

Kartuli viljad on mĂźrgised!

Toiduks tarvitatakse mugulaid.

20

kartul

K

artul on enamike eestlaste toidulaual ilm­selt kõige populaarsem toit. Koos tomatiga maavitsaliste sugukonda kuuluv kartul on pärit Ladina-Ameerikast.

Praeguse info kohaselt hakati esimesena kar­ tu­lit kasvatama Tšiili ranniku lähedal asuval saarel juba üle 10 000 aasta tagasi. 16. sajandil tõid Hispaania meremehed kartuli mugulad kodumaale, kust need hakkasid edasi levima.

Eestisse jõudis kartul vähem kui 200 aastat tagasi, kui seda kasvatati vaid mõisaaedades.

Tänapäeval kasvatatakse kartulit kõikjal ning Eestis tarvitatakse toiduks kesk­miselt üle 80 kilogrammi kartulit inimese kohta aastas.

On tões­tatud, et kartuli söömine teeb inimesi õnnelikumaks ja seda mitte ainult seetõttu, et ta kõhtu täidab, vaid ta sisaldab rohkelt B6vitamiini, mis omakorda reguleerib inimese õnnehormooni tootmist. 100g kartulist saab kätte kolmandiku B6-vitamiini vajadusest.

Kartuli söömine parandab ka une kvaliteeti.

Ligikaudu 100 aastat tagasi kasvatati Eestis kõige rohkem kartulit ühe elaniku kohta terves maailmas ja Ida-Euroopas kutsutigi meid hellitavalt kartulivabariigiks. Arvatavalt kasvab Eestis tänasel päeval kuni 90 erinevat sorti kartulit, millest kõige tuntumad sordid on kindlasti ‘Jõgeva kollane’ ja ‘Ando’. Kõige värskemad aretatud sordid kannavad nime ‘Reet’ ja ‘Maret’.

Guinnessi maailmarekordite raamatu järgi on kõige raskem kartul kaalunud 4,98 kilogrammi.

21

Valgusk체llases kasvukohas hakkavad puud k채bisid kandma alates 20. kasvuaastast.

Isask채bide pikkus on 1 - 2,5 sentimeetrit ja emask채bidel 8 - 16 sentimeetrit.

32

kuusk

K

uusk on tavaline metsapuu ja oma levialalt männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Eesti ainus looduslik kuuseliik on harilik kuusk, mida rahvasuus ka lihtsalt kuusepuuks või nõgla­ puuks kutsutakse. Männiliste sugukonda kuuluva kuuse seemned on paljudele lindu­ dele ja loomadele toidupooliseks ja oksad annavad võimaluse pesapaiga ehitamiseks nii oravatele kui lindudele.

Ka inimesed kasutavad kuuske ehitus- ja kütte­ materjalina, kuid lisaks on kuusepuit kuldaväärt muusika­­instrumentide tootmises ja kasutatakse seda näiteks maailmakuulsate Stradivari viiulite, kitarride, mandoliinide, tšellode, klaverite ja harfide valmistamisel.

Kuna kuused taluvad hästi piira­ mist ja pügamist, siis kasvatatakse neid sageli ka hekitaimena. Ilusamad puud pääsevad aga aasta lõpus tuppa sooja. Jõulu­ puuna võeti kuusk maailmas esmakordselt kasutusele küll juba 1441. aastal, kui see Tallinna turu­platsile püsti aeti, kuid tubadesse hakati teda tooma umbes 150 aastat tagasi.

Soodsates tingimustes võib kuusk elada isegi kuni 500 aastaseks ja kasvada 50 - 60 meetri kõrguseks. Teadaolevalt kõige kõrgem Eestimaa kuusk raiuti maha eelmise sajandi keskpaigas, mil Kilingi-Nõmme metsade vahel kasvanud puul oli kõrgust 53 meetrit.

Soomlaste rahvus­eeposes “Kalevala” on kirjas, et meie esivanemate esimesed elu­paigad olid kuuse all.

33

Kibuvitsa kutsutakse k천ikide rooside emaks.

V채idetavalt olla see ka esimene ilup천천sas, mida Eesti taluaedades kasvatama hakati.

34

kibuvits

K

ibuvits on puitunud varrega põõsas, mille perekonda kuulub terves maa­­ ilmas looduslikult üle saja erineva liigi. Roos­õieliste sugukonda kuuluvate kibu­ vitsade peamiseks tunnuseks on okkalised varred ja omapärane vili, mida kutsutakse tõrsikuks. Kibuvits paistab kenasti silma nii oma pikal õitseajal, kui ka viljunult. Tõrsik on tugeva viljalihaga, mille sees on peidus pisikesed karvased pähklikesed, mis tuleks enne maiustama asumist kindlasti sealt välja koukida.

Eestis on looduslikult kasvamas kümme­ kond kibuvitsa, millest levinuimad on metskibuvits ja kutsik-kibuvits. Meie iluaedades ning parkides on kõige levinumad jaani­ päeva aegu õitsev näärelehine kibuvits ehk rahva­päraselt jaaniroos, mis on eriline oma musta tõrsiku poolest ja juunist septembrini õitsev kurdlehine kibuvits ehk rahvapäraselt kartuli­roos. Lisaks tuntakse kibuvitsa ka kui okasroosi, orjavitsa, neitsilille ja tahlapuud.

Eesti levinuimad kibuvitsad kasvavad 1 - 3 meetri kõrguseks.

Eesti aasta puuks 2019. aastal valiti kibuvitsa põõsas!

35

Punast kärbseseent kujutatakse laste­­juttudes ja -filmides sageli haldjate ja päkkapikkude koduna või istepingina.

82

P

punane kärbseseen

unane kärbseseen on oma lihtsasti eristatava välimuse tõttu maailma kõige tuntum seen. Teadlaste poolt läbi viidud uuringu põhjal suutis punase kärbse­ seene üle maailma ära tunda 96% inimestest. Peamiselt tuntakse teda punase kübara ja kübaral olevate valgete ebemete järgi. Need ebemed võivad aga ka täielikult puududa ja kaunis punane värv võib päikese käes pleekida oranžikaks või suisa kollaseks.

Seene levinuimad kasvukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud, kuid neid võib leida ka koduõuelt ja linna­parkidest.

Punase kärbseseene söömisel ilm­ ne­ vad esimesed mürgistus­ sümptomid juba poole kuni poole­ teise tunni jooksul ja lõppevad kahe tunni pärast. Harilikult toimub täielik paranemine ühe ööpäeva jooksul, kuid järelmõjud võivad ilmneda veel paari päeva jooksul. Mürgile puudub vastumürk ja üle 10 seene söömine võib olla juba surmav.

Kärbseseene nimi on paljudes keeltes otsa­ pidi kärbestega seotud. Legendi kohaselt on seen nime saanud selle järgi, et piima sisse pandud seen meelitas kärbsed seda maitsma, mispeale muutusid nad loiuks ja paistsid surnud olevat. Tõe huvides olgu märgitud, et kui nad piima sisse just ära ei upu, siis mõne aja pärast ärkavad nad siiski elule ja jätkavad pinisemist.

VANA KAVALPEA Vanal seenel on valgeid ebemeid vähem, kuna vihm võib olla need maha pesnud ja kaunis punane värv võib päikese käes pleekida hoopistükis oranžikaks või suisa kollaseks.

Punane kärbseseen on küll mürgine, kuid surmava koguse jaoks peab neid ära sööma üle kümne.

83