e simen e ja lutusk ä ik
VIRU VÄRAVA PÕNEV ELU
Üks Tallinna sümboleid on rahvasuus Viru väravana tuntud paekivist kaksiktornid. Tegelikult on need keskaegse Viruvärava eesvärava tornid, säilinud riismed omaaegse Revali ühest võimsamast väravakompleksist. Viruvärava esimene eesvärav koos külgmüüridega ehitati 1370. aastatel 1345. aastal rajatud peavärava juurde. 1446. aastal vana eesvärav lammutati ning ehitati uus väravahoone. See oli kahekorruseline ning selle nurkades paiknesid saledad ümarad valvetornid. Tänava tasapinnal olid väravad hobustega ja jala liiklejatele, nende ees langesillad. 16. sajandiks oli Tallinna linnamüüris välja ehitatud kõik seitse väravat, mis koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Viruvärava võimas peatorn asus Viru tänava kohal Müürivahe tänava joonel tänaseni säilinud linnamüüri lõikude vahel. Peavärava ja eesväravate vahelt kulges tollal paisutatud vallikraav, kus oli hobuste jootmise koht. Eesvärava moodustas pikk müüridega ümbritsetud käik, mille välisotsas oli külgtornide ja tõstesildadega väravahoone. Eesvärava käigust viis uks keskaegse vallikraavi ääres asunud vesiveskisse. Aastatel 1471–1473 ehitati eesväravate ette kümmekond aastat varem rajatud laskevalli asemele esimene suurem muldkindlustus. Tegu oli Suure zwinger’iga – kahekordse valli ja kraaviga eelkaitsevöönd kahe rööbikmüüri vahel. Selle ahenenud põhjanurka ehitati kaitsetorn, esimene Tallinna vallivärav, kust viis tõstetav sild üle uue vallikraavi. See suunas seni väravatest otsejoones Tartu ja Virumaa poole kulgenud vana maantee alguse väikese kaarega tänase Vana-Viru tänava joonele. Tollal polnud sealt pikk tee ka sadamani, sest merepiir asus tänase Mere puiestee kandis. Liivi sõja alguses ehitati zwinger ümber Uueks rondeeliks. 17. sajandi keskpaigas laiendati aga Viru värava esiseid muldkindlustusi veelgi, rajades need välja uue Viruvärava bastioniks. Siis murti läbi ka eesvärava külgmüürist vesiveski kõrLOOD UNUSTATUD TALLINNA ST
17
valt, et tagada ühendus linnaplaanile tekkinud Uue tänavaga. Sündis tänane Vana-Viru tänav. Ehitati ka uus suur Viru vallivärav, mis asus keset Vana-Viru tänavat natuke enne Aia tänava risti. Valliväravat uuendati 1781. aastal. Linn aga kasvas ja tihenenud liiklust seganud uhke Viru vallivärav lõhuti maha 1842. aastal (siiani on Vana-Viru tänavas alles vallivärava vahimaja), viie korrusega ja 22 meetrit kõrge keskaegne Viru peavärav lammutati aasta hiljem. Eesväravate kätte jõudis kord sama sajandi lõpus. 1870. aastal kavatses Eestimaa kubermanguvalitsus laiendada vanalinna sissesõiduteed ning raad andis loa mitme keskaegse linnavärava lammutamiseks. Viruvärava eesväravad säilisid siiski enam-vähem terviklikult kuni 1888. aastani, kui nad Tallinna hobutrammitee rajamisega lammutati. Eesvärava nurkades paiknenud ümartornid aga säilisid, samuti bastioni osad. Neist ühte teame täna Musumäena, teine Bastioni aiana tuntud küngas asub aga endise Apollo raamatupoe maja hoovis. Pärast eesväravate lammutamist pikendati Viru tänavat otse läbi muldkindlustuse kuni tänase Viru ringini ning tänu sellele ühendusteele avati regulaarne hobutrammiliiklus Vana turu ja Kadrioru vahel. 1898. aastal ehitati lõunapoolsema väravatorni külge uus torn. See neogooti stiilis ehitis sai kannatada Teises maailmasõjas, kuid taastati endisel kujul. Ajalooliselt on Viru tänav kandnud pikalt Lehmstrasse (Savi tänava) nime, sest tänase Viru väljaku kohal asusid keskajal savitiigid. Nii kandis ka Viru värav vanasti saksa keeles Savivärava nime.
18
LOOD UNUSTATUD TALLINNA ST
e simen e ja lutusk 채 ik
Bussijaam Vene turul 1930. aastatel.
Viru v채rav 1878. aastal.
LOOD UNUSTATUD TALLINNA ST
19
VIRU VÄLJAKU MITU NÄGU
Viru väljaku lugu algab umbes 800 aasta eest. Muinasaja lõpus loksus siin meri randa. Maapind aga tõusis kiiresti ja keskajal pakkus merepõhi võimalust hankida sealt vajalik savi telliste põletamiseks. Tänase Viru hotelli kohal ning Laikmaa ja Maneeži tänava vahel asusid tollal kaks suurt savitiiki. 18. sajandi lõpuks olid kinni kasvanud tiigid linnaplaanilt lõplikult kadunud. Just Viru värava rajamine 14. sajandil pani aluse ka üle Viru väljaku kulgenud maanteedele. Neist vanim on Tartu maantee, mille algus oli veel enne Teist maailmasõda tänase Meloni kaubamaja kohal Estonia puiestee ääres. Esialgu sõideti ka Virumaa poole mööda Tartu maantee trassi kuni tänase Lasnamäet änavani. Ajapikku taandus merepiir veelgi ja linnakaardile tekkis Narva maantee koridor. See juhtus 16. sajandi esimesel poolel. Selles esialgu madalas ja soises piirkonnas asus 17. sajandil Härjapea eeslinn. Härjapea jõe ümber kujunes ka hilisem asustus. Edasi Kadrioru poole oli kuni 19. sajandi teise pooleni hoonestus hõredam, sealsetel suurtel kruntidel asusid aadlike ja sõjaväelaste suvemajad. Narva maantee ja selle osad on 18. ja 19. sajandil kandnud nimesid Virumaa tee, Rakvere tee, Peterburi tänav/tee ja Kadrioru tänav. 15. sajandi teises pooles müürisid aga Viru tänava sihi kinni esimesed muldkindlustused, mida järgmistel sajanditel üha suuremaks ehitati. Uus pääs sadamasse ja Narva maanteele loodi tänase Vana-Viru tänava kohale. Vallivärav ehitati VanaViru ja Aia tänava nurgale. Veel pärast värava lammutamist 19. sajandi keskel algas Narva maantee just sellelt ristilt. 18. sajandi keskpaiga linnakaardilt on näha tihedat hoonestust tänase Mere puiestee ja Narva maantee nurgal. Seda sadamasse suunduva tee äärset piirkonda tunti tollal Matrosskaja Sloboda (madruste agul) nime all. Viru väravate juures, väljaspool linna kaitserajatiste piire kujunes aastatel 1700–1710 rajatud Uue poolbastioni ja Strömbergi reduudi vahelisele alale, praegusest Viru hotellist edela 20
LOOD UNUSTATUD TALLINNA ST
e simen e ja lutusk ä ik
Vene turg 20. sajandi alguses.
poole Pärnu maantee äärde lage lai ala, kus ehitustegevus oli keelatud. Selle kirdepoolses osas oli heinamaa, edelas asus aga linna puuhoov ja voorimeeste peatuskoht – Vene turg. Turukohale andsid nime lähikonnas asuvate juurviljaaedade saadustega kaubelnud vene rahvusest inimesed. Müüdi aga ka muud kraami. Esialgu asus turg Narva maantee põhjaküljel, tasapisi kolis aga Viru hotelli kohale. 19. sajandi keskpaigas enamik vanu bastionivalle tasandati ja nende asemele rajati puiesteed. Nii said paika Kaarli, Estonia ja Mere puiestee sihid, samuti Vene turu läänekülg. Praegu lõpeb sel joonel Tammsaare park. 19. sajandi keskel hakkas arenema ka sadamani ulatuv Rotermanni suur tööstuskvartal, mis andis ilme Vene turu merepoolsele küljele. Enamik selle piirkonna vanadest paekivihoonetest on alles tänagi. Viru väljaku ja Mere puiestee nurgale ehitati aastatel 1849–1850 Christian Abraham Rotermannile kuulunud kahekorruseline Rotermanni kaubamaja, mille teisel korrusel asusid eluruumid ning esimesel korrusel apteek ja kauplused. Paarkümmend aastat hiljem sai sellest koolimaja. LOOD UNUSTATUD TALLINNA ST
21
Vene turg ja Savi tänav 20. sajandi alguses.
Täna on vanast majast Mere puiestee nurgal alles vaid välismüürid, mille taha kerkis Metro Plaza ärihoone (Koko arhitektid). 1865. aastal pärandas raehärra Jakob Johann Gonsior linnale suure krundi tänase Viru keskuse ja kaubamaja kohal. Sinna rajati aed, kus peeti rahvapidusid ja tehti sporti. 1922. aastast kasutas kinnistut spordiselts Kalev. Staadioni ja Narva maantee vahele mahtus veel Viru tänava suunas kulgenud Gonsiori tänava vana kitsas siht. Varem kandis kohaliku kaupmehe nime Maksimov. Kalevi aia kagunurka ehitati aga 1890. aastal Vene tütarlastegümnaasiumi hoone, kus alates 1917. aastast on saanud endale kodu tänase kunstiakadeemia eelkäijad. Viimased paar aastat laiutab sel kinnistul aga tühjus. Selle kõrvalt kulgev Gonsiori tänava tänane lai trass rajati läbi aedade 1950. aastatel. 1873. aastal ehitas linn Viru hotelli kohale hulga ilmetuid kuni kahekorruselisi puust turuputkasid (lammutati 45 aastat hiljem). Samal aastal avas uksed vana bastionivalli kohale ehi22
LOOD UNUSTATUD TALLINNA ST
e simen e ja lutusk ä ik
tatud linna pritsimaja. Selle taha, Vana-Viru tänava äärde kerkis 1879. aastaks Nikolai Thamm seeniori projekteeritud ilus historitsistlik linnavilla, tänane linnavolikogu hoone. 1888. aastal avati taas Viru tänava siht ja rajati üle Vene turu Kadrioru suunas kulgev Tallinna esimene trammiliin. Esialgu sõitis liinil hobutramm ehk konka. Õige pea tulid ka teised Vene turgu läbivad trammiliinid. Viimane säilinud osa Virumäe bastionist kujundati aga rahvasuus Musumäe nime saanud haljasalaks. Samal aastal trammiliikluse algusega avati nüüdse Viru ringi kohal Aleksander Nevskile pühendatud väike kivikabel, mis lammutati 1922. aastal. 1896. aastal kaotati raekojaplatsil linna Vana turg ja toodi Virumäe edelaossa, tänase Estonia teatri taga asunud platsile. Kutsuma hakati seda Uueks turuks. Ehitati turuhoone ja kaalukoda. Turuplatsil tegutsesid 20. sajandi alguses ajutistes puust hoonetes mitmesugused lõbustusasutused: tsirkus, mehaaniliste liikuvate figuuride teater, vahakujude, loomatopiste ja elusuuruses inimmudelite näitus ning palju muud põnevat. Turuga ühel ajal rajati ka Pärnu maantee lõik (toona Jaani tänav) Musumäe kõrval, mis suurendas Vene turu tähtsust liiklussõlmena. Uue turu äärde kerkisid enam-vähem ühel ajal sakslaste ja eestlaste juugendstiilis uhked teatrihooned, mis avati vastavalt 1910 ja 1913.
Narva maantee 20. sajandi alguses.
LOOD UNUSTATUD TALLINNA ST
23
Vaade Musumäelt Vene turule 1930. aastatel.
1902. aastal viidi Vene turult minema vanakraamiturg ehk täika. 1909. aastal toodi aga sinna üle seni Harju värava juures tegutsenud Heinaturg. Küttepuude, heinte, vilja ja puunõudega kaubitsejad täitsid platsi idakülje peaaegu Tartu maanteeni. Eliel Saarinen nägi oma 1913. aastal koostatud Suur-Tallinna projektis Vene turu kohale esindusväljakut koos uue raekojaga. Alanud Esimene maailmasõda tõmbas aga selle suurejoonelise plaani elluviimisele kriipsu peale. 1922. aasta paiku toodi Vene turule maa- ja ka linnaliinide bussijaam, mis jäi sinna neljakümneks aastaks (seejärel väljusid linnaliinibussid Pronksi, Jõe ja Uus-Sadama tänavalt). Kunagiste turuputkade kohale ehitati aga suur kivist hoone, kuhu kolis nii kunsti- kui ka tervishoiumuuseum. Selle esimesel korrusel asus tollases Tallinnas väga populaarne restoran Linden. 1939. aastal nimetati Vene turg ümber Viru väljakuks. Aasta hiljem andsid Nõukogude okupatsioonivõimud sellele suure juhi auks Stalini väljaku nime. 24
LOOD UNUSTATUD TALLINNA ST
e simen e ja lutusk ä ik
Saksa okupatsiooni ajal kandis Viru väljak nime Wierländischer Platz. Narva maantee nimetati aga Adolf Hitler Straßeks. 1944. aasta märtsipommitamises põlesid Uue turu ääres asunud turuhoone ja Estonia teater, aga ka kunstimuuseumi hoone, Gonsiori tänav ning Tartu maantee ja Estonia puiestee alguse majad. Pärast sõda nimetas nõukogude võim peaaegu lagedaks põlenud Viru väljaku taas Stalini väljakuks. Kalevi aed muudeti tänavamaaks ja haljasalaks. 1948. aastal kolis turg Estonia
Vaade vana pritsimaja tornist Stalini väljakule 1955. aastal. Foto keskel olev üksik maja jäi alles Gonsiori tänava vanast hoonestusest. See lammutati enne Viru keskuse ehituse algust.
LOOD UNUSTATUD TALLINNA ST
25
Nõukogude palee kavand 1940. aastate lõpust.
juurest nüüdse keskturu alale ning tänane Tammsaare pargi ala kandis kuni 1989. aastani 1905. aasta revolutsiooni verise sündmuse ohvrite mälestuseks 16. oktoobri nime. Piirkonda asuti kavandama taas linna esindusväljakuks. Uhkete hoonetega ümbritsetud väljaku krooniks plaaniti kõrge torniga Nõukogude maja tänase Viru keskuse kohal. Väljaku keskel seisnuks Võidu monument suure juhi enda kujuga. Ümberehitatuna taastati Estonia teater (arhitekt Alar Kotli) ja Estonia puiestee alguse majad. Täpselt teatri vastas üle Estonia puiestee asunud Puhkide perekonna funktsionalistlikus stiilis ärihoone müürid lõhuti aga maha. Selle asemele rajati uhke puiestee, millele anti sinna püstitatud monumendi tõttu Eesti Punaste Küttide väljaku nimi (nüüdne Teatri väljak). Selle ääres avati 1953. aastal teaduste akadeemia suur hoone (arhitekt Enn Kaar). Koos Staliniga kadusid aga õige pea ka suure26
LOOD UNUSTATUD TALLINNA ST
e simen e ja lutusk ä ik
joonelised ehitusplaanid. 1958. aastal valmis veel enam-vähem vanade kavade järgi Eesti Energia peahoone, tänane Meloni kaubamaja. 1960. aastal nimetati Stalini väljak Keskväljakuks. Samal aastal avati väljaku ääres Leningradi arhitektide projekteeritud Tallinna kaubamaja modernne hoone. Hiljem kerkinud kaubamaja B-korpus müüris kinni Tartu maantee ajaloolise sihi. 1968. aastal alustasid soomlased Henno Sepmanni ja Mart Porti projekti alusel 23korruselise Viru hotelli ehitust. Enne seda lammutati keset väljakut üksikuna seisnud kolmekorruseline kivimaja, mälestus Gonsiori tänava endisest trassist. Tallinna esimene tõeline pilvelõhkuja avas uksed 1972. aasta mais. Kaks aastat varem oli Keskväljakust saanud taas Viru väljak. 1978. aastal avati Jaak Soansi tehtud Anton Hansen Tammsaare mälestusmärk, mis andis hiljem Viru hotelli ja Estonia teatri vahelisele pargialale kuulsa kirjaniku nime. 1975. aastal sai pärast sõda rajatud Ants Laikmaa tänava ääres valmis Tallinna teenindusmaja suur hoone, mis kümmekonna aasta eest Tallinki hotelliks ümber ehitati. Sellega külgnevat kaks stalinistlikku kivimaja ehitati juba 1950. aastate alguses. Viru hotelli ja Laikmaa tänava vahele tekkinud suurele väljakule rajati aga parkla ja marsruuttaksode peatus. Kuni 1970. aastani käis trammiliiklus Narva maanteelt Tartu maanteele Laikmaa tänava kaudu. 1980. aasta olümpiaregati eel lammutati Narva maantee ääres hulk vanu maju, nende hulgas ka lastepolikliinik ja Forumi kinomaja. Viru hotelli vastu üle Narva maantee ehitati Raine Karpi ja Mati Raigna projekteeritud linna uus postkontor. Seni viimane vaatus Viru väljaku sündmusterohkes ajaloos algas 21. sajandi esimesel poolel, kui asuti ehitama Viru keskuse lahmakat hoonet. Selle alla rajati linnaliinibusside terminal. Mõned aastad hiljem ehitati vanade kivimajade asemele Narva maantee ja Hobujaama tänava nurgal Foorumi ärihoone (arhitektid Tomomo Hayashi ja Hanno Grossschmidt). Tühjale platsile postkontori kõrval, kus oli aastakümneid asunud bensiinijaam, kerkis Nordic Hotel Forum (arhitekt Indrek Allmann). LOOD UNUSTATUD TALLINNA ST
27