Looduse ents체klopeedia
Inglise keelest t천lkinud Olav Renno
LONDON, NEW YORK, MÜNCHEN, MELBOURNE ja DELHI Originaali tiitel: Nature Encyclopedia First reference for young readers and writers A Dorling Kindersley Book Dorling Kindersley Limited 80 Strand, London WC2R 0RL www.dk.com Esmatrükk Suurbritannias 2006
Sisukord Sissejuhatus 4-5 6-7
Elusmaailm Maailma elupaigad
Polaaralad 8-9 10-11 12-13 14-15
Nabamaad Elu külmikus Arktiline tundra Ümber Antarktika
Copyright © 2006 Dorling Kindersley Limited, London Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata. ISBN 978-1-45033-164-7 (ingl k) ISBN 978-9985-3-2791-3 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Olav Renno, 2013 Tõlke toimetanud Eda Posti Kirjastus Varrak Tallinn, 2013 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak
www.dk.com
Parasvöötme metsad 16-17 18-19 20-21 22-23 24-25 26-27 28-29
Parasvöötme metsad Lehtmetsad Metsaalune Okasmetsad Fantastilised metsaseened Talve üleelamine Omamoodi puistud
Vihmametsad 30-31 32-33 34-35 36-37 38-39 40-41 42-43 44-45
Vihmametsad Puude otsas Metsa varjus Kummalised konnad Vihmametsa putukad Ööelu Jõed vihmametsas Aasia džunglid
Rohtlad 46-47 48-49 50-51
2
Rohtlad Rohumeri Rohusööjad ja oksanäsijad
Selle raamatu iga paarislehekülje alumisel serval on küsimus ...
52-53 54-55 56-57 58-59 60-61
Kütid ja raipeõgijad Allmaaelu Termiidikindlused Elu aasal Veesilma ääres
Kõrbed 62-63 64-65 66-67 68-69 70-71 72-73
Kõrbepiirkonnad Kõrbeloomad Kõrbetaimed Vihmasadu ja oaasid Pärast pimenemist Sonora kõrb
108-109 110-111 112-113 114-115 116-117
Linnad ja suurlinnad
Mäestikud ja koopad 74-75 76-77 78-79 80-81 82-83
Mäestikud ja koopad Elu hõredas õhus Jahedad koopad Võimas Himaalaja Andid
Magevee-elupaigad 84-85 86-87 88-89 90-91 92-93 94-95
Magevee-elupaigad Vooluveed Seisuveed Elu tiigis Sood ja rabad Everglades
Süvameri Jäised veed Mereimetajad Meremõrtsukad Mangroovsood
118-119 120-121 122-123
Linnad ja suurlinnad Õues ja aias Elamus
124-127 128
Register Tänusõnad ja piltide allikad
Kuidas seda raamatut kasutada? Selle raamatu lehekülgedel näed erilisi märke, mis juhendavad, kuidas saada võimalikult palju teavet. Tutvugem nendega:
Ookeani-elupaigad Kõrbed
Kõrbepiirkonnad
Kõrbepiirkonnad
Sahara kõrb
Gobi kõrb
Sonora Kõrbed on maakera kõige kõrb kuivemad paigad, kus vihma sajab Atacama kõrb Kalahari haruharva. Kliima võib tunduda kõrb kena, kuid piirkondades, kus vett napib, on väga raske elada. Maailma kõrbed
Suur Liivakõrb
Veerandi meie planeedi maismaast hõlmavad kõrbed, millest suurim on Sahara kõrb Põhja-Aafrikas.
Kummaline ilm Päev läbi on kõrbed kõrvetavalt kuumad. Ööseks muutuvad nad uskumatult külmaks. Seal on sageli tohutuid liivatorme. Mõnes kõrbes esineb puhuti isegi lumetorme.
Kõrberekordid
Külmim kõrb – Gobi
Kõrbed on tulvil äärmusi, ent muljetavaldavaid rekordeid leiab sealt vähe.
Kuumim kõrb –
Uudishimuveerg
kõrb Aasias.
Vaata üle kõrbete leheküljed ja veendu, kas oskad öelda, kelle kohta need pildid käivad.
Sahara kõrb Aafrikas.
Suurim kõrb – Sahara
Vihmasadu – kõrbes
kõrb hõlmab kolmandiku Aafrikast.
peaks sademeid langema vähem kui 25 mm aastas.
Kuivim kõrb
Mõnedel kaktustel on lehtede asemel astlad, mõnel on jäigad karvad. Astlad kaitsevad kaktust loomade eest.
Atacama kõrb LõunaAmeerikas.
Et rohkem teada saada, uuri asjatundjanupul viidatud lehekülgi.
Kaktus
Vööt-kuningmadu
Loomade elulemine Kõrbes suudavad elus püsida vähesed taimed, seepärast ongi seal paljud loomad lihatoidulised. Paljudes kõrbetes on nii kuum, et suur hulk loomi varjub päevaks maa alla ja peab jahti öösel.
Kui kõrge on kõige kõrgem kaktus?
Uuri järele...
Ellujääjad Ilma piisava vihmata on taimedel väga raske elus püsida. Kaktus on kaval taim, kuna ta kogub saju ajal vett ja talletab seda kuivaperioodiks.
kõrbeloomade kohta lk 64–65 ja kõrbetaimede kohta lk 66–67
valge postkaktus 20 m kõrguseks.
Fantastilised metsaseened Paljud arvavad, et seened on taimed, kummatigi pole nad ei taimed ega loomad. Nad on muidugi elusolendid, kes vajavad eluspüsimiseks toitu. Nad eelistavad niiskeid metsi.
Mis on seen?
See seen on põhiosas maa all elava seene nähtav osa ehk viljakeha. Tavaliselt nimetataksegi seeneks seda maapealset osa. Murumuna
Paljud seened olelevad maa all seeneniidistiku kujul. Et paljuneda, ajavad nad välja viljakehi, mis saadavad õhku eoseid.
63
Need on ka seened Seeneliike on palju – neist osa meeldivad inimestele, osa aga mitte. Penitsilliin: seentest valmistatud antibiootikumidega saab ravida haigusi.
Ettevaatust! Mürgine! Mõned seened on väga mürgised. Sageli on nad ereda värvusega, et hoiatada loomi nende söömise eest. Paljud kärbseseened on ülimürgised.
Katseta!
Hallitus: kui toit roiskub, võib mõnikord selle pinnale ilmuda hallitus. See on seen! Sinihallitusjuust: süües seda juustu, sööd sa tegelikult ka hallitust!
Antud juhatuse kohaselt talitades saad üht-teist järele proovida.
Pügaraig: mõned seened Seene viljakehad
Karik-vakkseen
Seeneringid Mõned seened on tohutu suured ja nende niidistik laiub maa all nagu vaip. Väludel võib sellise niidistiku serval välja ilmuda viljakehade ring.
põhjustavad naha seenhaigusi.
Looduse sanitarid Seened kuuluvad maailma looduslike puhastajate hulka. Kui taim või loom sureb, aitavad seened seda lagundada, et mets saaks kõdunevast ainesest puhtaks.
Punane kärbseseen
Mõned mürgiseened võivad tappa inimese, kes neid sööb.
Elus toit Mitmed seened toituvad olestest, kelle peal nad elavad, näiteks puudest. Neil pole magu, aga see-eest eritavad nad vedelikku, mis seedib toidu väljaspool keha.
Tagelseen Soomustindik Korallnarmik Liudik
Kas see on ka seen? Mitte kõik seened ei näe ühtemoodi välja. On väga palju erineva kuju, suuruse ja värvusega liike. 24
Iga lehekülje ülanurga värv näitab, millise peatüki juures sa oled.
Fantastilised metsaseened
Parasvöötme metsad
Trühvel
Seente paljunemine Seened, tegelikult nende viljakehad, ei kanna seemneid. Selle asemel toodavad nad imepisikesi eoseid, mis kanduvad tuulega kaugemale ja annavad alguse uutele seentele.
Kui suur on maailma suurim seeneniidistik?
Kui poleks erisuguseid seeni, mattuks maapind mitmemeetrise kõduneva prahikihi alla ja elu planeedil ähvardaks hääbumine.
Katseta! Võta suur seen ja lõika kübar ära. Aseta see heledale paberile, kata kausiga ja jäta mõneks päevaks seisma. Kui siis kausi eemaldad, on lehel eostest kujutis.
Maailma suurim seeneniidistik hõlmab enam kui 1600 jalgpalliväljaku suuruse maa-ala.
... millele leiad siit vastuse.
Ookeani-elupaigad Rannik Kaljuloigud Korallrahu Elulemine meres Hämarusvöönd
Sonora kõrbes kasvas
96-97 98-99 100-101 102-103 104-105 106-107
Siin, uudishimuveeru väikestel piltidel kujutatu äratundmiseks vaata üle kogu peatüki leheküljed.
25
3
Elusmaailm
Elusmaailm Kodumesilane
Taimed
Pla n
Päevalill
Loodus ümbritseb meid elusmaailma lu näol, mis koosneb elusolenditest. a algas e a M See on paeluv maailm. il d ee
Taimede hämmastav mitmekesisus ulatub pisimast lillest kuni suurima puuni. Teadlaste arvates on taimi umbes 400 000 liiki, ent neid võib olla palju rohkem. Hiidsekvoia
Orhidee
Lilled Paljud taimed kannavad õisi. Neid tolmeldavad loomad, tuul ja taimed ise. Tolmeldamise tulemusel arenevad seemned, mida on vaja uute taimede idanemiseks.
Kirikakar
Seened
Taimed toodavad hapnikku, mida me hingame.
4
Taimed on võimelised endale toitu valmistama.
Nad näevad välja nagu taimed, kuid seened pole ei loomad ega taimed, ent nad on elusolendid ehk elurid. Ka kärbseseened on seened.
Millises loomarühmas on kõige enam liike?
Elusmaailm Loomad Kakk
umbes 2 ,5
Loomariik koosneb selgroogsetest (selgrooga loomad) ja selgrootutest.
mil jar dit
Liblikas Roherähn
i. gas t ta sta aa
Raisakotkas
Selgrooga loomad Selgroogsete ehk keelikloomade hõimkond jaotub viide klassi. Imetajad hingavad õhku. Suurem osa elab maismaal, mõned aga on veeloomad. Linnud on kaetud sulgedega ja neil on tiivad. Enamik suudab lennata, kuid mitte kõik (nt pingviinid). Roomajad on kõigusoojased ja nende kehasoojus oleneb keskkonnast.
Känguru
Elevant
Kahepaiksed võivad elada nii maismaal kui vees. Nemadki on kõigusoojased. Ööliblikas
Kalad elavad mage- või merevees – ent mõned liiguvad nende kahe vahel. Orangutan
Pingviin
Erinevalt taimedest peavad loomad endale toitu otsima.
Luik
Punarebane
Kilpkonn
Mäger Meritäht
Tigu Kärnkonn
5
97 protsenti kõigist loomaliikidest moodustavad selgrootud.
Maailma elupaigad
Maailma elupaigad
Loomad ja taimed elavad äärmiselt mitmekesistes elupaikades, alates jäisest Arktikast kuni troopiliste vihmametsadeni ekvaatori ümbruses. Jääkaru
Polaaralad Vahetult ümber põhja- ja lõunanaba paiknevad alad on külmakõrbed, ent pisut eemal elutseb jäises ümbruses rohkesti loomi.
Parasvöötme metsad Osas maailmast – parasvöötmetes – eristuvad selgesti aastaajad: kevad, suvi, sügis ja talv. Selles keskkonnas on edenenud lehtmetsad. Lehtpuu leht
Vihmametsad Liblikas
Sebra
Maakera ekvaatori ümbruskond on kuum ja niiske. Seal võime leida troopilisi vihmametsi, mis on tuubil täis värvikaid taimi ja loomi.
Rohtlad Nendes leidub umbkaudu 10 800 liiki rohttaimi. Rohtlate hiigelavarused köidavad rohusööjaid loomi, kellele järgnevad kiskjad, sealhulgas lõvid ja gepardid.
6
Mis on elupaik?
Maailma elupaigad Kõrbed
Eefa
Seitsmendik kogu maismaast on kõrbete all. Esmapilgul võib kõrb näida viljatu, kuid kõrbetaimedel ja -loomadel on mitmeid üllatavaid elulemismooduseid. Kaljukotkas
Mäed ja koopad Mäestikud hõlmavad viis protsenti kogu maismaast. Mägitaimed ja -loomad saavad hakkama hapnikunappuse, karmi külma ja tugevate tuultega. Vesiroos
Mageveed Maailm on täis mageveejärvi, jõgesid ja ojasid, mida kõiki toidab-täidab vihmavesi. Need elupaigad sobivad kõiksugustele putukatele ja muudele loomadele ning taimedele.
Ookeanid
Kala
Enamikku maakerast katavad ookeanid. Nende soolases vees tunnevad end hästi paljud loomad ja taimed. Enim leidub mereelustikku madalvees ja korallrahude ümbruses. Tuvi
Linnad ja suurlinnad Meie linnades on eluaseme leidnud paljud taimed ja loomad, alates tellisseintel kasvavatest samblikest kuni prügi nautivate rottideni. 7
See on paik- või ümbruskond, kus erisugused olendid-elurid elutsevad.
Parasvöötme metsad
Lehtmetsad
Lehtpuud langetavad talveks oma lehed. Need puud vajavad kliimat, mis pole liiga kuum ega liiga külm, ning aastaaegade vaheldumist.
Metsarinded Lehtmetsas on kaks või kolm rinnet: võrastik (sh puuladvad), mõnikord põõsarinne ja siis alusrinne, milles on samblaid, sõnajalgu ning õis- ja rohttaimi.
Kui olud on sobivad, võib samblaid ja samblikke leiduda puutüve põhjaküljel.
Elluärkamine Talvel näib mets suikuvat, ent kevadel ärkab ellu. Pungad puhkevad ja kilpjala lehetipud rulluvad valguse poole lahti. Külluslik maapind Metsaalune on kattunud surnud lehtede ja puiduga ning tihti leidub seal rohkesti pähkleid ja marju – see on oravatele külluslik toidulaud.
Hallorav kogub ja talletab tõrusid ja pähkleid.
18
Miks on oravatel kohev saba?
Lehtmetsad Ahela lülid
Sügisvärvid Kasvuperioodil on puulehed rohelised, kuna sisaldavad klorofülliks nimetatavat keemilist ainet. Sügisel muutuvad lehed kollaseks, pruuniks või punaseks, sest klorofüll laguneb.
Toiduahelad ühendavad liike toitumisjärjestuse alusel. Lehed toimivad päikesepatareidena, kasutades päikesevalgust toidu tootmiseks. Liblikaröövikud ja paljud teised putukad mäluvad lehti, mis on nende toit. Linnud püüavad röövikuid, eriti kevadel, kui neil on vaja poegi toita. Rebased kütivad linde, pisiimetajaid ja teisi oleseid.
Rähnidel on paks kolju, mis leevendab põrutusi, kui rähn puutüve taob. Vahtraleht
Leht on puu toidutehas. Sügisel ta lõpetab tegevuse.
Õõnsuse valmistamine Rähnid kasutavad oma nokka tõukude hankimiseks ja pesakoopa uuristamiseks. Neil on hämmastavalt pikk keel, et tõuke leida ja välja sikutada.
Kui aeg on soodus, rullub kilpjalg lahti ja lehed lähevad laiaks.
Kodu puutüves Rähnidel kulub kaks kuni kolm nädalat, et välja raiuda pesaõõnsus, kuhu emalind muneb mõned munad. Tavaliselt tehakse pesakoobas surnud puu tüvesse.
Rähn
Orava saba aitab tal puult puule hüpates tasakaalu hoida.
Vihmametsad Punasilmlehekonn
Kummalised konnad Palavad ja niisked vihmametsad on ideaalne kodupaik konnadele ja kärnkonnadele ning nende mitmekesisus on seal peaaegu lõputu. Konnadel on neli varvast kummalgi eesjäsemel ja viis tagajalgadel.
Kleepuvad sõrmed Lehekonnadel on puhetunud varbaotstel kleepuvad iminapad, mille abil nad saavad lehtede ja oksaraagude külge klammerduda.
Hüppamine päästab Lehekonnadel on Punasilmlehekonn tagajalad palju pikemad kui esimesed ja nad võivad ohu korral kaugele karata – või isuäratava kärbse tabamiseks hüpata.
Saan lennata! Mustlest-lendkonnal on tohutud lestjalad, mis õhku hüpates toimivad tillukeste langevarjudena ja lasevad tal lauelda. Ta võib „lennata” koguni 15 meetrit.
Ohu eest peitu! Paljud vihmametsaloomad jahivad konni toiduks, nii et nood peavad end kaitsma. Üks moodus selleks on varjevärvus. Mägi-ründekonn peaaegu ei paistagi silma kõdunevate lehtede hulgast.
36
Punasilmlehekonn
Mis vahe on konnal ja kärnkonnal?
Kummalised konnad Koljatkonn Maailma suurim konn on kassisuuruseks kasvav koljatkonn. See imeloom elutseb Lääne-Aafrika vihmametsades.
Lastehooldus Mõnel vihmametsa konnaliigil on järelpõlve ellujäämise tagamiseks ebatavalisi viise. Need kahepaiksed ei koe loikudes nagu teised konnad.
Kõhus haudujad konnad (nüüdseks hävinud) kugistasid oma kullesed alla ja väljutasid need suuremaks kasvanuina. Vilekärnkonnade kudu areneb vihmaperioodil puulehtede vahele tekitatud vahupesades.
Läbipaistev nahk Klaaskonnad on peaaegu läbipaistvad ja justkui sulavad ümbrusega kokku. Need veidrad konnad elutsevad vee kohale sirutuvate puude otsas.
Hariliku kärgkonna emased kannavad mune seljal oma naha all. Pugal-puukonn
Smaragdklaaskonn
Sinipuukonn
Kuld-puukonn
Mürginoolekonnad
Mürginoolekonnad
Mürginoolekonnad söövad mürgiseid putukaid ja talletavad mürgi oma nahas.
Uuri järele... kulleste mageveetiigis arenemise kohta lk 90
Kärnkonnadel on üldjuhul krobeline nahk.
Mõned kõige värvikamad konnad kasutavad oma mustrit hoiatusmärgina, et nad on söömiseks ülimürgised.
37
Kõrbed
Kõrbetaimed
Kivilehikud
Kõrbetaimede elu on raske. Sajab harva ja kui taim saab vett, talletab ta seda ja kaitseb januste Astlad kaitsevad loomade eest. kaktust. Torkavad taimed
Vahajas pind hoiab ära veekadusid.
Kaktused on ebatavalised taimed – paljudel on lehtede asemel astlad. Kaktuse peamine osa ongi astlaline vett talletav tüvi.
Kas tõesti nii vana? Arvatakse, et ameerika agaav elab terve sajandi, enne kui ainus kord õitseb ja siis sureb. Uuri Tegelikult on tema järele... eluiga umbes teiste taimede 25 aastat. kohta lk 58–59
Kui palju kaktuseliike leidub kõrbetes?
si t
n õi
Tüvi on pundunud, et vett talletada. Piimalill
ä
Vaata! Ta o
us? Kas see on kakt 66
Ameerika agaav
is!
Ümmargune kuju vähendab välispinda.
Kaktuste sarnasus Kumb nendest kahest taimest on kaktus? Tõelised kaktused kasvavad üksnes Ameerikas. Aafrika ja Aasia kõrbetes on kaktusesarnaseid taimi, ent need kuuluvad eri taimesugukondadesse.
Kaktus
Külgvaod ja -harjad lasevad kaktusel paisuda ja kahaneda.
Kõrbetaimed Igivanad
Veevaruja Paksjalg (koerakooluliste sugukonnast) on pärit Madagaskarilt. Elevandi jalga meenutav tüvi on seal talletatud veest pungil. Lasnlehik
Sinihall soomuslehik
Kukerpallitades edasi Ogamaltsa seemned levivad, kui tuul kerajaks kuivanud taime edasi veeretab. Kuna seal on umbes veerand miljonit seemet, läheb ikka mõni idanema.
Velvitšia võib elada kuni 2000-aastaseks.
Igimännid elavad kuni 5000-aastaseks.
Kreosoodipõõsas elab kloonidena kuni 12 000 aastat.
Paksjalg
Arbuus
Elupäästjad Metsikult kasvavad arbuusid valmivad maa all ja on veeallikaks kõrbeelanikele, kes leiavad neid lehtede järgi. Arbuus on pärit Lõuna-Aafrikast.
Niisked ja kuiva taluvad Väga paksude, vett säilitavate lehtede ja vartega taimi nimetatakse sukulentideks. Üle 1600 liigi.
Elusad kivid Need „veerkivid” on taimed – kivilehikud. Nad näevad välja nagu kivid, et näljane-janune loom neid ära süüa ei prooviks. Iga kivike on tegelikult leht. Iga lehe tipul on valgust läbilaskev ava.
Mõned kõrbetaimed kasvavad aeglaselt, kummatigi suudavad nad elada väga kaua. Tegelikult on kõrbes nii mõnegi maailma vanima taime elupaik.
67
Mäestikud
ja
koopad
Andid
Lõuna-Ameerikas paiknevad Andid on maailma pikim mäestik; pikkus umbes 8900 km. Märg, märg, märg! Andide üks külg on purukuiv, teine aga nõretavmärg vihmamets. Seda kummalist udusse mähkunud metsa nimetatakse pilve- ehk udumetsaks. Laamade maa Oma tiheda sagris karvkattega suudavad laamad taluda äärmuslikku külma. Neid on Andides sajandeid kasvatatud villa, liha ja piima saamiseks.
Laama
82
Kas õhk läheb külmemaks või soojemaks, kui mäkke tõusta?
Andid Kondori lend Maailma suurim röövlind on kaeluskondor. Tal on tohutud tiivad, ent oma suuruse tõttu eelistab ta tõusuvooludest kantuna kõrgele tõusta ja sealt saaki nähes alla söösta.
Kaeluskondor
Prillikandja karu Vaatamata oma nimele ei kanna prillkaru prille! Nii hakati teda nimetama silma ümber olevate heledate laikude järgi. Erinevalt teistest karudest on ta enamjaolt taimtoiduline.
Puunakoolibri
Hästi usin Andide mäestikus elavad koolibrid säilitavad kehasoojust pidevalt tegutsedes.
Prillkaru
Koolibri süda võib teha 1300 lööki minutis.
83
Kõrgemale tõustes muutub õhk külmemaks.