Eessõna See raamat on minu Ameerika šamaanide keskel veedetud üle 25 aasta kestnud uurimistöö tulemus. Initsiatsiooniriitused, mille tegin läbi Amazonase džunglites ja Andide kõrgmäestikus, toimusid iidsete traditsioonide kohaselt ja nendeks oli vaja palju kuid ette valmistuda. Minu õpinguid selle kontinendi tervendamistraditsioonide tundmaõppimiseks juhatas vana inka don Antonio. Koos selle kuulsa ravitsejaga läbielatud seiklustest jutustavad minu eelmised raamatud „Šamaan, tervendaja ja tark,” „Nelja tuule tants” ja „Päikese saar.” (Shaman, Healer, Sage; Dance of the Four Winds; Island of the Sun). Selles raamatus kirjeldatud saatuse ennistamise šamaanirännaku tehnikad on minu kaasaegne tõlgendus iidsetest tervendamispraktikatest, mida veel praegugi Põhja- ja Lõuna-Ameerikas kasutatakse. Kui USA latiinode või indiaanlaste ühiskonnas juhtub, et mõni laps kannatab susto (ehmatuse) tõttu, viiakse ta erilisse kohta, kus talle tuuakse tagasi see osa tema hingest, mis läks tal seetõttu kaduma või võeti ära. Kohaldasin selle tehnika tänapäeva inimestele sobivaks ja panin ka kaasaegsesse teaduslikku konteksti. Saatuse ennistamise praktika on enamik põlisrahvaid juba ammu unustanud. Mul vedas, sest veetsin palju aastaid koos laikadega, kes on inkade nägijad. Õppisin neid oskusi nende käest. Praktilised võtted, mida ma teiega selles raamatus jagan, on erakordselt võimsad ja tõhusad ning neid tohib kasutada ainult lähtudes kõige rangematest eetika ja aususe põhimõtetest. Tegelikult pühendataksegi suur osa šamaani koolitusest tugeva eetikatunde väljaarendamisele, mis põhineb sügaval austusel kõige elava vastu. Ainult pärast seda saab neid tehnikaid ja protsesse edukalt valdama õppida ja teiste ravimiseks kasutada. Ka lääneilma arstil kulub ju erialasteks õpinguteks vähemalt viis aastat. Teil võib kerkida küsimus: Kas on ikka arukas anda hoolitsemine oma füüsilise või vaimse tervise eest kellegi kätte, kes on šamanismi või energiatega tervendamise alal läbi teinud ainult ühe nädalalõpukursuse? See küsimus puudutab lääne inimesi, kes käivad lühikestel tervendamiskursustel. Kui teil on kutsumus neid tervendamiskunste rakendada, võtke endale kindlasti aega, et praktiseerida selliste õpetajate
käe all, kelle kõlbelisus, tarkus ja tehnilised oskused aitavad teie enda individuaalseid vaimseid andeid välja kujundada. Minu teekonda šamanismi juurde juhtis soov saada terveks ja terviklikuks. Oma hingehaavu tervendades õppisin armastama ennast ja teisi. Kõndisin haavatud tervendaja rada ja õppisin muutma leina, valu, viha ja häbi, mis olid minu sees, väe ja kaastunde allikaks. Minu juhitud Valguskeha Tervendamise Koolis (Healing of the Light Body School) tegelevad õpilased enesetervendamisega, muutes oma hingehaavad tarkuse ja väe allikaks. Õpilased saavad teada, et suurim kingitus, mille nad klientidele saavad anda, on nende enda tervenemise teekonna väe ja tarkuse avastamine. Muidugi ei ole ma esimene, kes tutvustab läänes iidseid Ameerika tervendamisõpetusi. Esimesed sammud sellel teel tegi antropoloog Margaret Mead ja mu kolleeg ning sõber Sandra Ingerman oli oma teedrajava teosega „Hinge tagasitoomine – killustatud „mina” tervendamine” (Soul Retrieval: Mending the Fragmented Self), esimene, kes tutvustas meile selle iidse tehnika ilu ja väge ning õpetas meid praktiliselt ennast tervendama. Rida teisi teadlasi, kaasa arvatud Hank Wesselman ja John Perkins on samuti rajanud ühendavaid sildu, mis lubavad paljudel inimestel leida tee Ameerika pärismaalaste vaimsuse juurde. Selles raamatus toodud tervendamismeetodid on minu interpretatsioon iidsetest tervendamispraktikatest. Ma ei räägi oma õpetajate, inkade ja indiaani šamaanide nimel, kuigi mul on olnud au õppida parimate inka šamaanide käe all. Ma ei väida, et esindaksin inkade traditsiooni tervikuna. Hinge ennistamise ja saatuse muutmise praktikad, mida siin kirjeldatakse, pärinevad küll õpetustest, mida ma omandasin šamaaniks õppimise ajal, aga ma kohaldasin need kaasaegsele inimesele sobivaks ja vastutan nende eest täies ulatuses. - Alberto Villoldo, Ph.D. www.thefourwinds.com
Sissejuhatus Viibisin 1980-ndatel aastatel palju aega laboratooriumis, uurides inimmeelt ja otsides mõnd käegakatsutavat tõendit teadvuse olemasolu kohta, mis peidab end kusagil meie aju hallolluses. Meele erakordne jõud luua psühhosomaatilisi haigusi lummas mind. See lumm tõmbas mind psühholoogia ja sealt edasi meditsiinilise antropoloogia poole. Mõne aja pärast tekkis mõte, et aju miljonitest sünapsidest teaduslike vastuste otsimise asemel võiksin inimteadvust otsides kasutada hoopis teistsugust lähenemisviisi. Lähtusin eeldusest, et samamoodi, kui meel suudab luua psühhosomaatilist haigust, peaks see suutma luua ka psühhosomaatilist tervist. Hakkasin otsima asjatundjaid, kes õpetaksid mulle, kuidas meie, inimesed, võiksime oma meelt treenida nii, et see tervendaks iseennast ja kujundaks selle abiga ümber ka keha. Antropoloogiast oli mulle teada, et Lõuna-Ameerikas elavad põlisrahvad, kelle šamaanid suudavad kuuldavasti esile kutsuda imetervenemisi, seda nii patsiendi juures olles kui ka kauge maa tagant. Otsustasin tutvuda nende maailmaga ja jälgida seda teadlase seisukohalt, samas jättes end avatuks kõigele, mida matka käigus õnnestub avastada. Ostsin korraliku jahinoa ja paari vastupidavaid matkasaapaid ning lahkusin oma kitsast laboratooriumist San Fransisco Riiklikus ülikoolis. Rännutee viis mind Amazonase vihmametsadesse ja Peruusse, tuhandete meetrite kõrgusele Andide mäestikus, kus maailmast eraldatud mägikülades elavad inka šamaanid. Olin üks esimesi antropolooge, kes sai pikemat aega suhelda iidse tarkuse hoidjatega, rahvaga, kes kannavad laika nime. Nad on üks osa viimastest allesjäänud inkadest, kellel pole peaaegu üldse kontakti välismaailmaga ja nii ei ole nende õpetusi lahjendanud kokkupuuted misjonäridega või muude läänemaiste mõjudega. Minu uuringutele oli veel olulisema tähtsusega see, et laikad kasutavad ikka veel samu tervendamistehnikaid, mis nende eelkäijad olid tuhandete aastate vältel loonud ja oma raviühingutes õpetajalt õpilasele edasi andnud. Alguses ei leidunud külades ühtki šamaani, kes oleks tahtnud oma pärandit minuga jagada. Olin ju läänemaalane ja võõras, kuid ajapikku õnnestus mul nende usaldus võita. Juba esimestel reisidel panin tähele, et
paljud külalapsed kannatasid tsivilisatsiooni toodud hädade käes, kaasa arvatud igasugused kõhuhaigused, mis olid väikelaste seas laialt levinud. Kuna kohalikud ravimtaimed ja ravimeetodid nende haiguste vastu ei aidanud, hakkasin laste ravimiseks kaasa tooma läänemaiseid ravimeid. Ajapikku hakkasid külainimesed mind ravitsejaks pidama ja tutvustasid mulle oma ravitsejaid, kes viisid mind kokku veel paljude teistegi tervendajatega. Minu peamiseks juhendajaks sai don Antonio Morales, puhastverd inka, kes töötas Cusco ülikoolis õppejõuna. Temaga koos kõndisime läbi kõrgete Andide ja mediteerisime inkade muistsetes pühades kohtades ning iidsetes templites. Mind õpetasid ka mägismaa teadjanaised, kes rääkisid mulle väeloomadest ja näitasid, kuidas oma teadvus kokku sulatada jaaguari või kondori teadvusega. Hoolimata läänelikust haridusest õppisin avama oma sisemist nägemist. Avastasin, kuidas jõuda Alumisse Ilma, kus on varjul meie minevik ja Ülemisse Ilma, kus ootab meie tulevik ning süstematiseerisin nende hinge taastamise ja Saatuse taasleidmise tehnikad nii, nagu te neid selle raamatu abiga tundma õpite.
Erinevad ilmad Laikad jaotavad inimkonna kollektiivse alateadvuse kolme ossa: Alumiseks, Keskmiseks ja Ülemiseks ilmaks. Need ei ole kohad füüsilises maailmas, vaid arhetüüpsed ja energeetilised valdkonnad/ruumid. Nagu kirjutas June Singer, kuulus Jungi koolkonna psühhoanalüütik: „Inimeste kollektiivne alateadvus on selle poolest imepärane, et selles on kõik olemas, kõik inimsoo legendid ja ajalugu koos välja ajamata deemonite ja leebete pühakutega, müsteeriumide ja tarkusega ning see kõik on meist igaühes olemas – mikrokosmos makrokosmose sees. Selle maailma avastamine ja uurimine on veel raskem ja põnevam töö kui kosmoseuuringud.” Maailm, kus me töötame ja elame, on Keskmine ilm. Ülemine ilm on meie Saatuse ja vaimu nähtamatu valdkond ja Alumine ilm, kus on varjul kogu inimsoo ajalugu, on hinge valitsemisala. Keskmises ilmas elades tajume aega lineaarselt. See tähendab, et homme tuleb alati pärast tänast päeva, nii et on raske kujutleda, kuidas oleks võimalik reisida minevikku või tulevikku. Kuid kasutades šamaanirännakute tehnikat, mida hiljem täpsemalt kirjeldan, võime külastada nii Ülemist kui ka Alumist ilma ja leida sealt ajasilmuseid ning ussiauke, kust saab minna minevikku ja tulevikku. Õpetan selles raamatus, kuidas rännata Ülemisse ilma ja leida üles oma kõrgeim Saatus, et saaksite teada oma elu mõtte ja saavutada elu eesmärgi.
Samuti rändate Alumisse ilma, kus on varjul teie lapsepõlv ja eelmiste elude kogemused, et saada tagasi oma kadumaläinud hingeosad. Need hingeosad võivad võtta igasuguse kuju: hirmunud seitsmeaastase lapse, ahastava ema või isegi kurja kupja kuju. Te tutvute nende jutustustega, ravite terveks nende haavad ja koostate uued hingelepingud, mis vabastavad neid koormast. Pärast seda võidate tervendatud hingeosad endale tagasi ja toote praegusesse ajahetke. Te avastate oma varjatud anded, mida saate Keskmises ilmas igapäevaelus kasutama hakata ja toote endale ka väelooma, kes aitab teil taastada sideme oma loomulike instinktidega.