Maakillud by Rahva Raamat

Sisukord Tänuavaldused Hea lugeja 8

veel sündimata saared 14 saarte teke ja esmased asukad 29 väikesaarte üldiseloomustus 36 loodushoid 66 põhja-eesti regiooni väikesaared 85 Uhtju saared 87 Kolga lahe saared 93 Krassi saar 112

hiiumaa ja väinamere regiooni väikesaared

117

Väinamere põhjaosa saared 119 Hiiumaa kaguosa saared 137 Kõrgessaare piirkonna saared 177 Käina lahe piirkonna saared 185 Vormsi piirkonna saared 193 Matsalu piirkonna saared 203 Virtsu piirkonna saared 223 Puhtu piirkonna saared 237

saaremaa ja liivi lahe regiooni väikesaared Vilsandi piirkonna saared 255 Teised Saaremaa ümbruse saared Kihnu piirkonna saared 309 Varbla piirkonna saared 323 Kasutatud kirjandus

339

293

253

MAAKILLUD MERES

Tänuavaldused Tänan kõiki teadlasi, linnuloendajaid ja teisi loodusvaatlejaid, kes on uurinud Eesti väikesaari ning kelle tööd ja tähelepanekud olid paljuski aluseks käesoleva raamatu kokkukirjutamisel. Meenutan sooja tundega saarteuurijaid ja teisi loodusega seotud sõpru, kellega mul on olnud meeldiv võimalus koos välitöödel viibida või siis ka lihtsalt Saarnaki laiu saunas elu ja looduse üle mõtteid vahetada. Kedagi teie seast ei ole unustatud, kui ka nimi järgnevas loetelus puudub: Joann Kallas , Haide-Ene Rebassoo, Urve Ratas, Elle Roosaluste, Aivar Leito, Eva Nilson, Toomas Kokovkin, Andres Onemar, Hanno Zingel, Taimo Aasma, Mart Mölder, Fred Jüssi, Ivar Jüssi, Mart Jüssi, Eve Mägi, Andres Miller, Rita Miller, Inga Jüriado, Leiti Kannukene, Ave Suija, Loore Ehrlich, Tiina Peil, Monika Pedajamägi, Merle Ööpik (Mägi), Elle Puurmann, Laimi Truus, Kalev Jõgiste, Maie Jeeser, Ago Treialt, Taavi Tuulik, Kai Vahtra, Arvo Kullapere. Tänan Keskkonnaameti töötajaid meeldiva koostöö ja igakülgse abi eest!

Hea lugeja Oled kätte võtnud raamatu, milles kutsun Sind mereretkele, et koos avastada Eesti väikesaari. Luban, et igav meil ei hakka, sest ees ootavad uued ja huvitavad kohtumised. Märjakssaamine ja külmetamine on loomulik, ka väike hirm mere ees käib asja juurde. Eestis on viimaste andmete järgi üle 2000 saare. Aga kui palju neid siis tegelikult on ja millist maatükki saab juba saareks lugeda? Saari tekib pidevalt juurde, kuid samas liitub osa nendest ka naaberaladega, nii on saarte arv ja nende suurus pidevas muutumises. 8

MAAKILLUD MERES

Kõikidele saarekestele me ei jõua ja ilmselt ei ole vajagi, sest paljud nendest on väga sarnased – roostikku peitunud või asuvad naabermaaga lähestikku ja muutuvad madala veetaseme ajal poolsaarteks. Seega saar, kuhu rebane madala veega saab suvel peale jalutada, ei ole minu meelest enam „päris” saar, vaid pigem poolsaar. Seekord piirdub meie huvi ligikaudu saja saarega. Sellesse valikusse jäävad maakillud, mis on alles sündinud, ning need, mille pindala ei ole üldjuhul suurem kui paarsada hektarit ja kus inimesed aastaringselt ei ela. Oluline osa raamatust kuulub piltidele. Fotod aitavad neid saari paremini ette kujutada ja kujundavad meelelise ruumi, mida piiritlevad saarteuurijate kogutud teadmised. Teel olles kuulame, mida meri räägib. Raamatus leiavad oma koha ka mõttepausid eriliste hetkede tarvis. Et paremini mõista saarekeste teket ja arengulugu, sobitame nendega tutvust juba siis, kui nad on alles veealused madalad, kus elavad veel kalad ja vetikad ning külas käivad linnud ja hülged. Vaatame, mis hakkab juhtuma, kui kivikogum või liivariba on juba merest kerkinud, kui palju läheb aega, enne kui seal taimed kasvama hakkavad, kui kaua peame ootama metsa kujunemist ja millal võiks põllumehel saarekese vastu huvi tekkida. Saartel on inimesed elanud aastasadu. Kui saarel leidus juba vähegi harimiskõlblikku mulda, asustati see peagi. Saari, mis elamiseks ei sobinud, kasutati loomade karjatamiseks, rikkalikuma taimestiku korral ka heina tegemiseks. Seega ei ole keskmise suurusega saarte taimkate looduslik, vaid on üldjuhul kujunenud inimtegevuse mõjul. Kui kuskil saarel midagi kasutusele võetakse, siis hakkab paiga üldilme muutuma. Ajal, mil inimesed oma maatükiga veel tihedasti seotud olid, valitses saamise ja andmise vahel tasakaal. Praegu see nii enam ei ole ja tavaliselt sõidetakse merel ringi ning külastatakse saari lihtsalt lustiks. Siit tekib ka vajadus üht-teist reguleerida. Piirata ei ole vaja mitte ainult liikumist, vaid sama oluline on planeerida ja võtta ette tegevusi, mis tagaksid liigirikaste 9

ja visuaalselt nauditavate maastike säilimise saartel. Nii on raamatu oluliseks osaks ka loodushoiuga seotud küsimused. Saarteraamatu kirjutamine oli mulle suureks proovikiviks, kuid samas ka väga põnevaks ettevõtmiseks. Olen veerand sajandit töötanud Hiiumaa laidude kaitseala juhatajana. See aeg on mulle nii mõndagi õpetanud: sain väga lähedaseks merega, tekkis omalaadne tunnetus sellest, mis toimub nii vee all kui ka vee peal. Kogesin, mida tähendab elamine ühel väikesaarel ja nägin, kuidas kaob üks lõik meie kultuuriloost. Kolmkümmend aastat linnuloendusi laidude kaitseala väikesaartel ja kakskümmend aastat ekspeditsioone koos teiste looduseuurijatega Väinamere saartele – need ekspeditsioonid kestavad tänaseni – on kujundanud minus küllaltki tervikliku pildi sealses looduses toimuvate muutuste kohta. Tahaks loota, et see teadmistekogum aitab meil paremini mõista nii seda, mis on väikesaartel toimunud, kui ka seda, mis neid saari ees ootab. See raamat toetub paljude meresaari uurinud inimeste tööle. Kõige põhjalikumalt on praeguse seisuga uuritud väikesaarte linde. Veidi vähem tähelepanu on leidnud saarte taimestik, maastik, samblad, samblikud, putukad ja teised loomad. Sellest tulenevalt on ka raamat veidi lindude poole kaldu. Raamatu kokkukirjutamine võttis aega kolm aastat järjepidevat tööd. Saarte pildistamiseks ja nende maastike kirjeldamiseks tuli kahe suve jooksul merel olla kokku ligi viiskümmend päeva, kuid veidi vähem öid. Nende mereretkede jooksul külastasin ligikaudu sadat väikesaart. Tiit Leito Kärdla, 2015

MAAKILLUD MERES

Lühendid ja selgitused Saarte mõõtmed ja nimed • Saarte andmed (pindala, kõrgus, ümbermõõt) pärinevad Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) 2015. aastal koostatud saarte nimestikust. Saarte juures olevas andmestikus on uute pindalade kõrval võrdluseks ära toodud ka August Loopmanni 1996. aastal esitatud andmed, mis asuvad kaldjoonest paremal pool. • Põhipindalade juures sulgudes toodud arv näitab aga saare suurust, mida kasutavad väikesaarte haudelinnustiku seire teostajad. Erinevus tuleneb eelkõige mõõtmise metoodikast ja sellest, et lindude elupaigad võivad asuda ka väljaspool saarte pindala, mis on mõõdetud keskmise veeseisuga. Teinekord on loendusala sisse võetud ka mõned väga väikesed rannikulähedased pisisaared, roostikud või poolsaared.

Kaitsekord RP – rahvuspark LKA – looduskaitseala MKA – maastikukaitseala HA – hoiuala SKV – sihtkaitsevöönd PV – piiranguvöönd PEP – püsielupaik



Liigid ja pesitsuspaarid • Saarte kirjelduste juures olevas inforibal toodud märge „linnuliike 25‒35” näitab üldjuhul linnuliikide arvu keskmist varieeruvust 10 viimase aasta jooksul. Samas võib mõnel aastal määravaks saada röövlus või ka kevadine kõrge mereveetase, siis võib linnuliikide arv olla oluliselt madalam. • „Pesitsevaid paare 100‒250 (1200)” – sama põhjendus kui linnuliikide arvukuse varieeruvuse juures. Sulgudes märgitud pesitsevate paaride arv erineb oluliselt keskmisest ja näitab seda, et saarele on elama asunud mõni koloniaalselt pesitsev linnuliik (kormoran, naerukajakas, tiirud). • Soontaimede, sammalde, samblike liikide arvu ei ole inforibal märgitud, kuna andmed on ebaühtlased (erinevast ajaperioodist, teinekord juhuslikku laadi või puuduvad üldse). Andmete olemasolu korral on need ära toodud saari kirjeldavas üldtekstis.

Algmaterjalidele viitamine Raamatu kirjutamisel on algmaterjalina kasutatud väga paljude meresaari uurinud inimeste töid. Raamatu sisuline formaat ja väga suur faktide hulk ei võimaldanud kasutada tavapärast autoritele viitamist. Kuna raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, siis väga sage viitamine raskendaks teksti jälgimist. Kuid see-eest on raamatu lõpus toodud põhjalik kirjanduse loetelu.

Lk. 12–13. Kiviklibust seljandik Väinamere põhjaosas. Taamal Kakralaid. 11

192

MAAKILLUD MERES

Vormsi piirkonna saared Vormsi piirkonda kuulub ligikaudu 50 väikesaart. Suurimaks neist on Haapsalu lahe suudme kohal asuv Hobulaid. Kõige saarterikkam on madalaveeline Hullo laht Rumpo säärest edelas. Saari leidub ka Vormsi kirdeosa rannikumeres. Hullo lahe laiud. Hullo lahe laiduderühm koosneb rohkem kui kahekümnest saarest. Nende saarte areng on kestnud vähem kui tuhat aastat. Suurim neist on Pasilaid, kuid kõige väiksemad on alles merest kerkimas. Saarestik on väga omapärane, saartevahelises madalas meres kasvab väikeste või suuremate kogumitena pilliroogu ning esineb arvukalt erineva suurusega rändrahne. Nii on teinekord raske aru saada, kust kulgeb piir maa ja mere vahel. Varakevadel ja sügisel peatub veealal arvukalt läbirändavaid veelinde. Näiteks 2001. aastal loendati siin 1800 sõtkast, 2009. aastal 1000 tuttvarti ja 2001. aasta aprillis 700 väikekosklat. Siin on nähtud peatumas ka 500 sookurge. Veelgi suurema tähtsusega on Hullo lahe laiud vee- ja

rannikulindude pesitsuskohana. Esimesed linnuloendused Hullo lahe laidudel tehti juba 1960ndate aastate alguses. Enam kui poole sajandi jooksul on siinsetel väikesaartel registreeritud pesitsejaid 70 liigist, kellest enam kui 40 liiki on iga-aastased haudelinnud. Pesitsejate üldarvukus väikesaartel on 500 haudepaari ringis. Viimase 50 aasta vältel on kõige enam juurde tulnud pesitsevaid kühmnokk-luiki, kelle arvukus on selle ajaga kümnekordistunud. Nagu paljudel teistelgi Eesti väikesaartel, on pesitsejatena samal ajal kadunud hahk ning kivirullija. • Kunagi oli piirkonnas valdavaks vormsirootsi keel, millest on tulnud ka saarte nimed. Nii kutsutakse siinseid väikesaari praegugi „sankeniteks” ja „grünnedeks”.

Pasilaid

Tälmen

Rukkirahu

Hullo lahe laidude rühm. Ortofoto. Maa-amet.

193

Pasilaid

Pindala 50,0/40,6 ha Kõrgus 4,2 m

Pasilaid on loode-kagusuunaline sopilise rannajoonega saar, mis asub 1,2 km kaugusel Rumpo säärest edelas. Saar on madal ja koosneb moreenist. Saarele on kuhjunud ka madalaid klibust rannavalle. Pinnakatteks on rähkne karbonaatne moreen, mida katavad ranna- ja meresetted. Saarel asuvad endiste küünide vundamendid.

Pikkus 1300 m, laius 400 m Ümbermõõt 4,6 km Linnuliike 20–25 Pesitsevaid paare 100–130 Kaitsekord: Vormsi MKA SKV, viibimispiirang 15.03–15.07 ja lubadega 16.07–31.10

• Saart tuntakse ka Pasja nime all.

taimed. Laiul on kõige laiemalt levinud rannaniidud, kuivad liigirikkad niidud lubjalembeste liikidega ja erineva tihedusega kadastikud ning väike männitukk. Suur osa rannast on roostunud. Kaitsealustest taimeliikidest kasvab saarel mitmeid käpalisi: kahkjaspunane sõrmkäpp, harilik muguljuur, suur käopõll, kärbesõis ja rohekas käokeel. Veel 20. sajandi teisel poolel tehti laiul 194

MAAKILLUD MERES

heina, karjatati lambaid ja noorloomi. Praegu on laid kasutusel vaid lammaste karjamaana. Saare elurikkust ja liigilist mitmekesisust ohustab ala kiire kinnikasvamine kadaka ja männiga, veepiiril levib roostik.

linnud. Viimane põhjalik haudelinnustiku loendus tehti Pasilaiul 2007. aastal. Laid on sellise suuruse ja taimkattega, et siin saavad pesitseda ka

Kiivitaja.

Suur käopõll.

puistuvärvulised. Nii esinevad siin väike-põõsalind, salu-lehelind, karmiinleevike ja pruunselgpõõsalind. Niidualadel pesitsevad põldlõoke, hänilane, punajalg-tilder ja kiivitaja. Viimase poolsajandi jooksul on Pasilaiul oluliselt suurenenud laululindude arvukus, vähemaks on jäänud

hanelisi ja kurvitsalisi. Kadastikega seotud värvulised ilmusid Pasilaiu haudelinnustikku alles 1990ndate aastate alguses. Tänaseks on punaselgõgija ning vööt-põõsalind muutunud juba üsna arvukaks.

195

Tälmen Tälmen on loode-kagusuunaline kolmnurkse kujuga liigendatud rannajoonega laid, mis kaguja lõunaosas lõpeb lühikese kivise säärega. Saarel on ohtralt keskmise suurusega rändrahne. Saar asub 1,6 km kaugusel Rumpo poolsaarest edela suunas madalas rannikumeres. Saare pinnakatte moodustab rähkmoreen, mida kohati katab klibune liiv. Saarel oli varem heinaküün, millest praeguseks on alles vaid vundament. • Saart tuntakse ka Telmeni nime all. 196

MAAKILLUD MERES

Pindala 12,5/9,3 (12,7) ha Kõrgus 1,7 m Pikkus 700 m, laius 300 m Ümbermõõt 2,5 km Linnuliike 10–15 Pesitsevaid paare 30–50 Kaitsekord: Vormsi MKA SKV, viibimispiirang 15.03–15.07 ja lubadega 16.07–31.10 Linnustiku seire saar

taimed. Laiul on enam levinud rannaniidud ja kuivad liigirikkad niidud, väikesel alal kasvab ka kadastik. Saare rannaala ja niiskemad niidud on suures osa roostunud. Kaitsealustest liikidest kasvab saare rannaniidul emaputk. Puudest esineb mändi, põõsastest lisaks kadakale ka kibuvitsa ja türnpuud. Veel 20. sajandi teisel poolel tehti laiul heina, karjatati lambaid ja noorloomi. Praegu ohustab saare liigilist mitmekesisust kinnikasvamine. Selle vältimiseks on kadakaid välja raiutud ja püütakse jätkata lammaste karjatamisega.

Laiu keskel kasvavad kadakad, niisked alad on aga roostunud.

linnud. Lindude arvukus sõltub suurel määral sellest, kas kevadel jääb rebane saarele. Kuna Tälmen on püsinud suhteliselt avatuna, suuremaid puid on võrreldes Pasilaiuga vähe ning kadastikud on tunduvalt hõredamad, siis leidub siin rohkem ka avamaastikega seotud linde. 2012. aasta. lindude loendustulemused olid järgmised: rääkspart, tiigi-roolind ja punajalg-tilder 1 paar, vööt-põõsalind ja punaselg-õgija 2 paari, hänilane 4 paari, põldlõoke 6 paari ja kõrkja-roolind 8 paari.

197

R채usk.

Laululuiged.

198

MAAKILLUD MERES

Pindala 9,1/7,8 (12,0) ha Kõrgus 1,7 m Pikkus 900 m, laius 250 m Ümbermõõt 3,9 km Soontaimed 48 Samblikud 17 Samblad 4 Linnuliike 25–30 Pesitsevaid paare 800–1700 Kaitsekord: Väinamere HA Linnustiku seire saar

Rukkirahu Rukkirahu asub Rohukülast 4 km läänes. Rahu ümbritsev meri on madal ja täis kive, eriti saare edela- ja lõunaosa lähistel. Saare rannajoon ise on aga väga sopiline, paljude klibusäärte ja nende vahele jäävate lombikestega. Pinnas koosneb rähksest moreenist. Laiust 300 m kaugusele põhja poole jääb Rohuküla–Heltermaa laevatee. • Vanasti läks üle Rukkirahu üks Hiiumaalt Haapsallu viivatest taliteedest. 1860. aastal ehitati siia 11 m kõrgune palksõrestikust päevamärk, mille tipus oli tunnusmärgiks tagurpidi luud. Aastal 1916 varustati see märk tulega ning päevamärgist sai tuletorn. Praegune töötav betoonist tuletorn ehitati 1940. aastal.

taimed. Saar on igast küljest avatud meretuultele ja lainetusele ning sageli üleujutatav, mis suuresti määrab ka siinse taimkatte. Kõige ulatuslikum maakattetüüp saarel on rannaniit. Kivisel rannal kasvab kohati rannika ja randkressi kogumikke, veidi kõrgemal domineerivad harilik soolikarohi ja mets-harakputk. Saare kõrgemas osas kasvab üksikuid magesõstra- ja kibuvitsapõõsaid. Soontaimeliike on teada 48 ja samblaliike 4. Samblikud. Laiul on registreeritud 17 liiki samblikke.

linnud. Rukkirahu on Väinamere üks linnurikkamaid väikesaari. 2012.–2014. aasta loendustulemuste järgi olid saarel arvukamateks liikideks randtiir (400‒600 paari), kühmnokk-luik (60‒76 paari), tuttvart (51–94 paari), rääkspart (19‒31 paari), merisk (12‒17 paari), liivatüll (9‒23 paari). Haruldasematest liikidest pesitsesid siin väiketiir (9‒21 paari) ning naaskelnokk (6‒13 paari). Arvukuse tõus viimastel aastatel on ilmselt seotud naerukajakate koloonia tekkimisega saarele. 1997. aastal oli saarel ka 100 paariga räusakoloonia, kuid linnud lahkusid siit 2006. aastal. 199

Teiste Vormsi piirkonna suuremate saarte nimestik

Nimi/ sünonüümid

Pindala (ha)

Pikkus × laius (m)

Kõrgus (m)

Ümbermõõt (km)

1. Hobulaid (Rästholm)

89,3/75,0

2600 × 400

6,7

7,4

Hobulaid on piklik saar Vormsi ja mandri vahel Haapsalu lahe suudmes. Tuumikuks mere poolt ümber kujundatud pikioos. Kasvab lehtmets, esineb kadastik. Suvituskoht, püsiasustus tänapäeval puudub.

2. Suur-Tjuka

39,9/36,0

800 × 480

5,0

3,6

Suur-Tjuka asub 400 m kaugusel Vormsi saare rannikust põhja suunas. Ida- ja põhjarand järsunõlvaline, lääne- ja lõunarand madal. Üle poole saarest kaetud männimetsaga.

3. Väike-Tjuka (Lilltjuka)

7,5/7,0

530 × 220

3,6

1,9

Väike-Tjuka on madala mereveeseisu ajal Vormsi saarega ühendatud. Saare idaosas asub 2 m kõrgune klibune rannavall. Esineb rannaniit, kõrgemal kuivad lubjarikkad niidud ja kadastik.

11,5/11,0

540 × 240

2,9

1,5

Seasaar asub Voosi kurgus Vormsi saare ja Noarootsi poolsaare vahel. Suures osas ümbritsetud pillirooga. Esineb rannaniit, kõrgemal asuvad looniidud, kadastik ja männimets.

4. Seasaar (Mäln)

 200

MAAKILLUD MERES

Saare kirjeldus

Suured kivid on sageli pesapaigaks kajakatele kust rebane neid kätte ei saa.