MAAKÖÖK
JOCASTA INNES Inglise keelest tõlkinud Kaja Riikoja ja Lii Tõnismann
SISUKORD
Eessõna 6 Sinu maaköök 9 Teraviljad Leib 20 Lisanditega leivad 36 Koogid ja küpsised 41 Pasta 52 Linnasejoogid ja õlled 63
Piim 73 Piim 76 Jogurt 80 Koor 88 Jäätis 99 Või 104 Juust 112
Kala 125 Suitsukala 133 Kuivatatud soolakala 144
Marineeritud ja võitarrendis kala 149
Liha 155 Ulukiliha 159
Ahjupasteedid, pirukad ja galantiinid
162
Vorstid 177 Kuivsoolatud liha 187
Liha märgsoolamine ja marinaadis hoidmine
195
Suitsuliha 203
Puu- ja köögivili 209 Kuivatatud puuviljad ja marjad 216 Vekitud puuvili 219 Hoidised 222 Moosid 226 Konservid 233 Želeed 235 Marjadest-puuviljadest võided 243 Marmelaad 247 Marineeritud hoidised ja tšatnid 254 Vein 266 Liköörid ja napsid 278
Register 280
eessõna
Kui mu ema Jocasta „Maaköögi” kirjutas, ei elanud ta maal, vaid Swanage’i linnakeses jahedas ridamajas. Köögiaknast paistsid üle Priest Roadi Purbecki mäed, kust ta korjas veinikatsetuste toorainet – astelherneid ja leedriõisi, põldmarju ja laukaploome. Mäletan, et minu esimese pohmeluse põhjuseks oligi liigne ema valmistatud leedriõievahuveini pruukimine. Mäletan ka seda, et „Maaköögi” kirjutamine oli mõnes mõttes ohtlik, sest ema, kes tavaliselt suhtus pisikutesse üsna rahulikult, võttis botulismiohtu väga tõsiselt ning seepärast oli köök hoidisepurkide innuka steriliseerimise tõttu pidevalt aurupilve mattunud. Jocasta maaköök oli pigem Thomas Hardy kui Laura Ashley stiilis. Tema ema oli kunagi sigu kasvatanud ja seepärast oli ema süldi vinguva taustaga hästi kursis, kuid oli ise pigem toidu korjaja kui kasvataja. Ta ei pidanud kunagi kanu, kuid mäletan selgesti, kuidas ta korjatud seente kohal tundide kaupa piinles ja neid seeneraamatu piltidega võrdles. Ainult murumunad tundusid täiesti ohututena. Kuigi ema polnud majanduslikult päris iseseisev, mõistis ta toimetuleku tähendust. Ema esimene raamat, „The Pauper’s Cookbook”, sündis vajadusest ja kuigi see parandas pisut tema materiaalset olukorda, ei saanud ta oma maaköögis lubada Petit Trianoni lähenemist. See tähendab, et kui piimakreem ei tardunud, ei olnud pudingit, ja kui kreegitardvõie oli sitke nagu tallanahk, tuli mälumisega rohkem vaeva näha. Minu kaks nooremat õde käisid koolis autentse tikandiga Dorseti vabatalupojakleitides – mul pole aimugi, kuidas emal jätkus aega ja kannatust nii viktoriaanliku tikandi kui ka või valmistamise jaoks.
6
Ma ei kirjutanud seda raamatut pelgalt nostalgia pärast. Ema, kes oli alati oma ajast ees, mõistis, et modernse elu vaevuste vastu aitab tegutsemine. Praegu on raamatupoed täis hipsterite lugusid eneseavastamisest puidutreimise või juustuvalmistamise abil, kuid minu ema avastas juba ammu enne seda, et õnne saladus on millegi oma kätega tegemine. See raamat pole kokku klopsitud koostöös kodundusspetsialistidega, millele on lisatud mõned pilkupüüdvad fotod. „Maaköök” toetub katsetustele, eksimustele ja praktilistele teadmistele, mis on välja koorunud kõigest, mida mu ema teha proovis, juustust veinini ja soolamisest marineerimiseni. Selle aluseks pole ludiitlik usk, milline oli tõeline mineviku maaelu, vaid uurimine, kuidas miski paremini maitseb ja, mis veelgi tähtsam, kas ise tehtud toit on odavam kui poest ostetud valmistoodang. Ta ei saanud endale Burgundia veini lubada, seepärast oli korraliku pastinaagiveini valmistamine paratamatu. Nüüd võib vein küll odavam olla, kuid see ei saa maitsta sama mõnusalt kui ise kääritatud jook. Ma soovitan tungivalt selle raamatu retsepte proovida. See võib aega nõuda – emale ei meeldinud liiga lihtsad lahendused –, kuid ma garanteerin, et tulemus ja sellega kaasnev rahulolu on vaeva väärt. Mõte, et toidu valmistamine on meditatiivne tegevus, oleks ema naerma ajanud, kuid ma tean, et siis, kui teda vaevas stress või mure, oli tema pelgupaigaks köök. Neil lehekülgedel kirja pandud retseptid tegid ta õnnelikuks ja ma loodan, et sama juhtub sinuga.
Daisy Goodwin 2018 7
VÕI Ellen pani männa sisse ja kaane peale ning hakkas koort kirnuma. See oli väsitav töö: koor oli rammus ja külm ning poole tunni pärast oli see juba väga kõva. See pritsis üles Elleni näole ja kätele ja põllele ja põrandalegi, tema jalad ja käed olid väsinud, kuid mänd pidi ikka üles-alla käima, tööd ei tohtinud katkestada. „Suur ja lai maailm”, Elizabeth Wetherall, 1893
Kui piim koosneb põhiliselt veest, milles on pisut rasva, siis võiga on lugu vastupidi – see on peamiselt rasv, milles on pisut vett. Või valmistatakse rõõska või hapukoort pidevalt segades (raputades, keerutades, loksutades), kuni koores leiduvad rasvakuulikesed kleepuvad kokku ja eralduvad hägusest kergelt hapukast vedelikust, mida nimetatakse petiks. Heast rammusast koorest kokku löödud võil on puhas maitse, seda süüakse magedalt või kergelt soolatult ja see on igast poevõist palju parem. Või valmistamine pole ei keeruline ega raske. Kunagi raputati koort selleks nahkkotis, kuid tänapäeval hoiavad teadmised ja mehhaniseerimine kogu protsessi kindlalt kontrolli all. Traditsiooniline või valmistamine oli ettearvamatu – mõnel päeval või nii-öelda uinus ilma ühegi selge põhjuseta ja ei tulnud välja. Kuna suurema osa meierei tööst tegid naised, langes osa süüst neile, kuid tõenäolisteks süüdlasteks peeti haldjaid. Seda kinnitab ka Shakespeare, kui tema tegelane Abivalmis Robin sunnib hingeldavat perenaist asjatult võid kokku lööma. Karjamaadelt otsiti regulaarselt taimi, mis võisid rikkuda piima ja seega ka või maitse (kahtlaseks peeti luuderohtu, metsikut küüslauku ja tulikaid). Enne külmiku leiutamist tuli piimatoodete säilitamisega palju vaeva näha ja kõikjal, kus piima ja selle saadusi hoiti, pidi olema jahe ja õhurikas. Katused ehitati õlgedest või kividest, et suvepäikese kuumust eemal hoida, pinnad olid siledast tahvelkivist ning aknad avanesid põhja poole. Puhtuse tagamiseks kõrvetati kõiki nõusid ja töövahendeid keeva veega ning pleegitati päikese ja tuule käes. Lüpsitüdrukute käed pidid olema valged nagu piim, siledad nagu või ja külmad nagu allikavesi, ometi oli uhkuse ( ja hügieeni) asi,
104
Piim
et kloppimise ja söögilaua vahel puututi võid kätega võimalikult vähe. Kogenud võimeister kasutas vadaku välja pressimiseks ja või vormimiseks puust „käsi” (väikesi labidakesi) ning hiljem vajutati farmi tunnusmärk nikerdatud puutempliga valmis võitükkidele.
VÕI VALMISTAMINE töövahendid Tavaline muudetava kiirusega elektrimikser ei pruugi olla esteetiliselt nii meelepärane kui vanamoodne kolvi või labadega võimasin, mida senini võib vahel mõnest vanakraamipoest või väljamüügilt leida, kuid ka sellega saab koorest edukalt võid valmistada. Endiselt müüakse väikesi võimasinaid, mille puidust labasid klaaspurgis vändast ringi aetakse, kuid elektri jõul töötav masin tundub regulaarseks võitegemiseks mõistlikuma valikuna. Puulabidaid ehk võitegemise „käsi” läheb vaja või kuivaks pressimiseks ja vormimiseks, uuesti on ilmunud ka puidust pitsatid, et müügiks minevale võile muster vajutada.
koor Või valmistamiseks võib kasutada nii rõõska kui ka haput koort, kuid ära võta selleks pastöriseeritud koort, mis hakkab halvaks minema. Pastöriseeritud koor ei hapne loomulikult nagu pastöriseerimata koor ning selle kibe maitse rikub või. Värske koor võib olla nii pastöriseeritud kui ka pastöriseerimata – see, mida sul on ja mida sa eelistad –, tuberkuloosi suhtes kontrollitud hea mainega karja piimalt kooritud pastöriseerimata koor on üpris turvaline. Mida paksem on koor, seda rohkem on selles rasva ja seda rohkem võid sellest saab. Värskest koorest valmistatud või on maitselt hõrk ja kirjeldamatult „võine” ning kõige parem ongi see värskelt ja magedalt ära süüa. Hapukoorevõi on maitselt rammusam ja tugevam – tegelikult ei ole haput maitset tundagi – ning see sobib soolamiseks ja säilitamiseks. Hapukoorevõi tegemisele kulub palju vähem aega, rõõsa koorega võrreldes umbes kolmandik.
kloppimine Kloppimine kirjeldab üsna hästi kõiki viise, mis koort liikumises hoiavad: käsi- või elektrimikser, käsivändaga masin, elektriline võimasin. Või valmistamise juures peab kõik olema külm (vaata vanu meiereisid), 10–18 °C on parim. Hoia valminud koort enne või tegemist umbes tund aega külmikus, et rasv tahkuks ja või paremini kokku hakkaks.
Piim
105
Kui klopid võid kausis, võta suur kauss, sest koor pritsib. 1 liitrist paksust koorest saab umbes 450 g võid, kuid tulemus sõltub täielikult koore rasvasisaldusest. Või valmistamine käib nii rõõsast kui ka hapust koorest ühtviisi. Kalla koor kaussi, mikserisse või masinasse. Kui kasutad mikserit, vali aeglane kiirus ja jälgi toimuvat kogu aeg. Masinaga kloppides tee seda aeglaselt ja pidevalt. Koor muutub järjest paksemaks ja paksemaks, kuni läheb äkitselt kokku – mass jaguneb tahkeks ja vedelaks osaks. Sel hetkel oleks hea lisada pisut külma vett, kuid mitte liiga palju – kuni veerand algsest koore kogusest. 1
Jätka kloppimist, kuni võitera on umbes odratera suurune, siis kalla pett kaussi (seda on hea kasutada leiva, skoonide ja soodaleiva valmistamiseks). Kalla võinõusse kruusitäis külma vett ja klopi veel pisut, et petijäägid võist välja pesta (kui need sisse jäävad, võib või rääsuda). Korda pesemist seni, kuni vesi jääb selgeks. Nüüd kummuta või tihedale sõelale või marlitükile
2
ning jäta jahedasse kohta tahkuma ja nõrguma. Kui sul on kiire, võib seda võid juba süüa, kuid parem oleks sellest viimasedki veejäägid välja saada. Selleks tõsta või märjale lõikelauale ja patsuta märgade puidust lusikate, spaatlite või „võikäte” paariga lamedaks, samal ajal võid pressides ja lauda kallutades, et vesi paremini ära voolaks. Kui arvad, et
3
oled kogu vee kätte saanud, võid või soolata. Võta 450 g või kohta üks-kaks teelusikatäit meresoola, nii saad parima maitse. Puista sool võile ja sega puidust tarvikutega pressides ja pigistades sisse. Vormi või parajateks tükkideks, paki võileivapaberisse või fooliumi ning hoia külmikus või jahedas sahvris. Enne külmutamist valmistan ma tavaliselt mõned huvitavad maitsevõid, mida kasutan grill-lihal või -kalal võidena kastme asemel. Sügavkülmikus säilib või mitu kuud. Kui tahad võid vormida, täida nikerdatud puuvorm pehme võiga ja
4
kontrolli, et kõik nurgad, ohakaokkad või mis iganes kujundid oleks võiga täidetud, ning pane ööks sügavkülmikusse. Tõsta või järgmisel hommikul umbes pooleks tunniks sulama, siis pista see korraks sooja kraanivee alla ja võta noatera ümara servaga aidates vormist välja. Et muster teravana püsiks, külmuta või kohe, enne kui servad pehmeks muutuvad.
5
106
Piim
soola väljapesemine Olen sageli avastanud, et mõned müügil olevad odavamad võid on liiga soolased. Ülalkirjeldatud protseduuri ümber pöörates on liigsest soolast üsna lihtne vabaneda. Tükelda või väiksemateks tükkideks, tõsta kaussi külma vette, mudi pisut kätega ja loputa külma voolava kraaniveega. Suru vesi välja nagu eespool kirjeldatud, vormi ja jahuta.
SOOLAVÕI TEGEMINE
6
450 g või saamiseks jäta 1 liiter paksu koort savikaussi või mõnda teise savinõusse toatemperatuurile kuni 48 tunniks „valmima”. Kalla koor kaussi või võimasinasse. Kui kasutad mikserit, täida kauss ainult poolest saadik, sest koor pritsib, ja kasuta aeglast kiirust. Võimasina kasutamisel alusta aeglast ja pidevat kloppimist, kuni koor eraldub võiks ja petiks. Hetkel, kui või kokku läheb ja pett eraldub, lisa pisut külma vett – mitte rohkem kui 300 ml. Jätka kloppimist, kuni võiterad on umbes odratera suurused. Kalla pett kaussi, see sobib suurepäraselt leiva, skoonide ja soodaleiva
7
valmistamiseks. Kalla võinõusse kruusitäis külma vett ja klopi veel pisut, et petijäägid võist välja pesta, muidu võib see rääsuda. Kummuta või tihedale sõelale või marlitükile ning jäta jahedasse kohta tahkuma ja nõrguma. Seda võib juba süüa, kuid parem oleks võid veel töö-
8
delda, et viimanegi vesi välja saada. Tõsta nõrutatud või märjale lauale ja patsuta märgade puulusikatega lamedaks, samal ajal võid pressides ja lauda kallutades, et vesi paremini ära voolaks. Puista 1–2 teelusikatäit meresoola võile ja sega puidust tarvikutega pressides ja pigistades võisse. Vormi või parajateks tükkideks, paki võileivapaberisse või fooliumi ning hoia külmikus või jahedas sahvris. Enne külmutamist 9
valmistan tavaliselt mõned huvitavad maitsevõid, mida kasutan grill-lihal või -kalal võidena kastme asemel. Või säilib sügavkülmikus mitu kuud.
Piim
107
Maitsevõid Nüüd mõned huvitavad maitsevõid, mida võib määrida leivale või pakkuda keeruka kastme asemel grillitud liha või kalaga, ning selitatud või, millega saab ka valmis roogi õhukindlalt katta.
SELITATUD VÕI EHK GHEE Ghee ehk selitatud või on India kokakunsti tugisammas ja väärib läänemaailmas laiemat kasutust. Rammusa pähklise maitsega selitatud või säilib jahedas kohas üle aasta rääsumata ja seda võib kuumutada kõrgema temperatuurini kui ühtegi teist praadimisainet (õli, searasv, margariin), ilma et see põhja kinni hakkaks või kõrbema läheks. Üks takistus siiski on – kuna tegemist on kontsentreeritud võiga, on see kallis. Mina teen seda suure purgitäie ja kasutan siis risoto- või pilafi riisi praadimiseks, frittimiseks ja sõõrikute valmistamiseks. Läänemaailmas kasutatakse ghee’d sageli sissetehtud koorikloomade söödava õhukindla kihiga katmiseks. Ära kata sellega suurt pasteeti või terriini, sest sulatatud searasv on odavam ja kattena sama tõhus. 1 kg eelistatult magedast võist saab keskmise suurusega purgitäie ghee’d. Selle töö jaoks on hädavajalik raske paksu põhjaga pann, et sulavõi pika kuumutamise vältel põhja kinni ei jääks. Kuumutamisel aurustub kogu võisse jäänud niiskus ning kõik või kõrbemist põhjustavad lisandid vajuvad põhja. Ghee valmistamiseks pane või paksu põhjaga pannile ja sulata madalal kuumusel. Hoia temperatuur just keemistemperatuuri piiril 40 minutit kuni tund või kuni näed sadet põhja settimas. Ghee peab olema kristallselge. Vooderda kooniline sõel marliga ja kalla ghee läbi selle soojendatud purki (mina kasutan keeratava kaanega purki), nii et sade jääb pannile. Ghee on üsna pehme ja vajaliku koguse saab lusikaga välja tõsta. Selitatud võiga katmiseks sulata üks-kaks lusikatäit ghee’d madalal kuumusel ja kalla krevettidele või millele iganes, ghee-kihi alla ei tohi õhku jääda. Jahuta ja kata kaane või fooliumiga ning hoia külmikus.
108
Piim
SEENEVÕI Luksuslik ja ebatavaline võileivamääre. Lõika seenejalgade mullased otsad ära, kuid ära koori. Haki seened ja hauta väheses võis pehmeks, umbes kolm-neli minutit. Purusta uhmris või mikseriga ühtlaseks, lisa või ja maitsesta. Enne serveerimist jahuta,
100 g seeni 100 g võid sidrunimahla soola musta või Cayenne’i pipart
kuni või on määritav.
ESTRAGONIVÕI Sel viisil saab värskeid ürte talveks säilitada, et neid siis lihale või kalale lisada või köögivilju glasuurida. Haki estragonilehed hästi peeneks, lisa koos sidrunimahla ja maitseainetega pehmele võile ja sega. Rulli fooliumi või pane purki ja külmuta.
2 sl värsket estragoni 225 g võid 1 sidrun soola, musta ja Cayenne’i pipart
VÕI MUSTADE OLIIVIDEGA Kõige parem on osta lahtisi musti oliive Kreeka toidupoest või delikatesside poest. Kui pead leppima soolvees purgioliividega, pese neid liigsest soolast vabanemiseks külmas vees, vaheta vett mitu korda. Neile, kellele mustad oliivid meeldivad, maitseb see või röstitud lambaliha, lihalõikude, maitsestamata pasta, röstsaia või aedubadega. Mina panen võid ja oliive umbes pooleks, kuid seda suhet võib oma maitse ja rahakoti järgi kohandada.
100 g musti oliive pisut peeneks hakitud sibulat, küüslauku või šalotte (soovi korral) 100 g võid (võimaluse korral magedat) musta pipart ½ sidruni mahl
Eemalda oliividelt kivid. Haki oliivid koos sibulaga jämedalt, siis sega kannmikseris või tambi uhmris koos võiga ühtlaseks. Lisa maitseained ja sidrunimahl.
Piim
109
MÜNDIVÕI Mündivõi sobib lambaliha, valge kala, suitsuheeringa, herneste, porgandite, värskete kartulite ja väikeste keedetud punapeetidega. Sega hakitud münt, sool, pipar ja suhkur võiga, paki ja külmuta.
100 g võid 2 sl peeneks hakitud münti näputäis soola, pipart ja suhkrut
ANŠOOVISEVÕI Kalast ja võist koosnev segu sobib hästi liha ja kartulitega, aga ka leiva peale määrimiseks. Keeda peterselli vaikselt väheses vees närbumiseni ja pigista vesi välja. Uhmerda koos anšoovisefileede (pühi need esmalt üle) ja peeneks hakitud küüslaugu või šalotiga pastaks ning sega pehme võiga. Lisa maitse järgi
peotäis värsket peterselli 5 anšoovisefileed 1 küüslauguküüs või šalott 100 g magedat võid soola ja musta pipart ½ sidruni mahl
soola, musta pipart ja sidrunimahla. Jahuta enne kasutamist.
ROHELINE EHK TEOVÕI Ära hoia seda küüslaugunaudingut ainult harva teosöömise jaoks, vaid kasuta ka grillimisel või aurutatud porgandite ja põldubadega või siis metsaseentega röstsaial. Uhmerda küüslauk ja ürdid pastaks või haki pudruks. Sega pehme võiga (kuid mitte sulavõiga), lisa oliiviõli, ürdid ja maitse järgi soola-pipart. Rulli fooliumi ja jahuta.
3–4 küüslauguküünt 2½ sl peeneks hakitud peterselli 2 sl peeneks hakitud murulauku, harakputke või estragoni 100 g võid 2½ sl oliiviõli soola ja pipart, maitse järgi
KARRIVÕI Karrivõiga saad grillroogadele, vorstidele, praetud kalale, juustu küpsistele ja singivõileibadele eksootikat lisada. Sega karripulber või -pasta pehme võiga, lisa sidrunimahl (seda võib pisut rohkem vaja minna) ja maitse järgi soola. Jahuta või külmuta.
110
Piim
2 tl karripulbrit või -pastat 100 g võid ½ sidruni mahl näputäis soola
KANEELIVÕI Selle parim ja kõige klassikalisem kasutusviis on kuumade kaneeli röstsaiade valmistamine. Külmal talvisel pärastlõunal pole miski lihtsam või sobivam. Võimaluse korral jahvata kaneelipulk pulbriks vahetult enne tarvitamist, sest kokkupuutel õhuga kaotab kaneel
75 g magedat võid 3 tl pehmet pruuni suhkrut 3 tl jahvatatud kaneeli
kiiresti tulisuse. Lase võil pehmeneda, sega suhkru ja kaneeliga. Määri kuumale röstsaiale, eemalda koorik ja lao viilud virna, et need soojad püsiksid (pealegi imbub sai siis vürtsika võiga läbi). Vahetult enne serveerimist lõika pulkadeks.
RUMMIVÕI Briti lugejatele pole seda vaja tutvustada, sest tegemist on traditsioonilise jõulupudingi lisandiga. Teised võivad tahta seda proovida vähem tavapäraselt, aurutatud pudingi, hakkliha ja õunapirukaga. Puding peaks olema kuum ja rummivõi külm, kuid mitte kivikõva. Sega või klopi või pehmeks, lisa suhkur ja sega või klopi, kuni segu pole
225 g magedat võid 450 g pehmet heledat pruuni suhkrut 1 väike klaasitäis rummi jahvatatud muskaatpähklit ja kaneeli, kumbagi ½ tl
enam sõmer. Lisa rumm ja vürtsid, sega korralikult, tõsta lusikaga väikestesse nõudesse ja silu pealt siledaks. Jahuta kergelt.
Piim
111
JUUST Valgest piimast ta siis kohe laskis kupata poole, sest surus juustugi ning põimvakkadesse kõrvale tõstis. „Odüsseia”, Homeros*
Nagu suurepärasel veinil, on ka juustul on aristokraatlikkust ja iseloomu. Mõlemad valmistatakse kõige lihtsamatest toorainetest, inimene, aeg ja loodus on need välja töötanud ning tulemus on ainulaadne. Hea juust võib olla pikantne, kuid siiski õrn, kõva, kuid siiski sulav, rammus, kuid siiski maitsemeeli puhastav. Nutikuse ja tehnoloogia toel on suurem osa juustuvalmistamise saladustest retseptideks taandatud, kuid ikkagi on jäänud üks protsessi element – aeg –, mille mõju ei allu täpsele juhtimisele. Ka siis, kui juust on valmistatud ajaproovile vastu pidanud retsepti järgi, seda on soolatud, pressitud ja säilitatud täpselt samuti kui varem, omandab ta pärast teatud aja möödumist ainuomase iseloomu. Juust on parim viis kergesti riknevat piima pikka aega säilitada, enne külmikute leiutamist oli see õigupoolest ainus viis. Tol ajal, kui suurem osa peredest sai piima oma lehmalt, oli juustu valmistamine osa majapidamise rutiinist ja see oli suurepärane viis teha liigsest piimast kokkupressitud toitev söök, mis säilis kogu talve ja muutus seistes järjest paremaks. Vaistust ja tervest mõistusest lähtudes jõudsid meie esivanemad kontsentreeritud toiduni, mis sisaldab rohkem valku kui liha, kaks korda rohkem kaltsiumit kui piim ning A- ja B-vitamiine. Juust on praegu ja on alati olnud piimameistri kõige suurem katsumus. Retseptid anti edasi emadelt tütardele ja parimatest piirkondlikest juustudest sai klassika: Caerphilly, Gorgonzola, Gruyère’i ja Roqueforti juust. Silmapaistvalt edukas juust võis meistrile kuulsust ja rikkust tuua. Näiteks kuulsat Stiltonit olevat esimesena teinud üks taluperenaine oma mehe vennale, kes väikeses turulinnas Stiltonis kõrtsi pidas ja seda juustu tema juures peatunud teelistele pakkus. Juustud võib laias laastus jagada pehmeteks (ameeriklased nimetavad neid üsna ilmekalt lusikajuustudeks), poolkõvadeks ja kõvadeks. Juustuvalmistamise * Tõlkija August Annist.
112
Piim
aluseks on põhimõte, et teatud ensüümid ja happed põhjustavad piima kalgendumist, mille järel saab eraldada tahke juustumassi ja vedela vadaku. Piimas leiduvad bakterid toodavad looduslikku piimhapet, mis mõjutab piimas leiduvat valku kaseiini, põhjustades piima kalgendumist. Üldiselt öeldes koosnebki juust põhiliselt juustumassist (kalgendunud kaseiinist), happesus annab sellele maitse ja aitab kaasa säilimisele. Ülejäänu on vedelik ehk vadak. Pehmed juustud tuleb enamasti ära süüa mõne päevaga, poolkõvad juustud paari kuuga, kuid tõeline kõva juust – selles valdkonnas on juhtival kohal parmesan – valmib kaks aastat ja veel kauemgi.
PEHME JUUSTU VALMISTAMINE Kasutan mõistet „pehme juust” kõigi kiiresti valmivate ja kergesti riknevate juustude kohta, mis on valmistatud nõrutatud juustumassist: kohupiim, kodujuust, toorjuust ja nõnda edasi. Puristide jaoks on nende eristamine tähtis, kuid kui välja arvata väikesed erinevused valmistamisel (sellest räägin retseptide juures) ning maitses ja tekstuuris, on suurem osa pehmetest juustudest võrdväärsed. Põhiline kriteerium on kulud ja mugavus ning alati leidub inimesi, kes näevad rohkem vaeva ja kulutavad rohkem raha selleks, et hankida kohupiima valmistamiseks petti või jogurtit, kuigi tavaline piim kõlbab sama hästi. Kui sa vajad juustukoogi jaoks toorjuustu ning võid endale selle valmistamiseks koort lubada, on tore. Mina olen aastaid teinud juustukooki kodujuustust või kohupiimast ning see on sama maitsev, kuid odavam ja pole nii rasvane.
töövahendid Köögis on vajalikud vahendid enamasti olemas, võib-olla puudub juusturiie või marlist rätid, milles juustumassi nõrutada (kuid selleks sobib ka puhas salvrätt või korralikult läbi keedetud vana lina) ja laap, millega piima kalgendada. Peale selle läheb vaja sõela, kuhu juustumass kallata ja kohta, kuhu see nõrguma riputada ning väikest vormi, parem oleks aukudega, et juustu pressida, kui sa ei kavatse seda lusikaga süüa. Neid asju saab osta peenematest köögitarvete poodidest või teha ise väikesest korvist, aukudega kastist või hoopis nisu- või rukkiõlgedest või lugadest, põimides neist sellise karbi nagu inglise traditsioonilise loajuustu jaoks kasutati. Mõne juustu valmistamiseks läheb vaja õlematte. Kõiki juustuvalmistamise vahendeid tuleb hoida piinlikult puhastena ja steriliseeritutena, et vältida riknemist.
Piim
113
koostisained Pehmet juustu saab teha värskest või hapust toorpiimast, värskest pastöriseeritud piimast, rõõsast koorest, jogurtist, petist ja kooritud piimast. Toorpiim ja selle saadused hapnevad ja kalgenduvad loomulikul teel, kuid väga aeglaselt. Pastöriseeritud piim ja teised pastöriseeritud toorained vajavad kalgendumiseks abi, neile tuleb lisada laapi või hapet (sidrunimahla) ja vahel ka juuretist. Pastöriseeritud piima, mis hakkab just hapuks minema, võib kasutada – maitsmine näitab peagi, kas see oli juba kibedaks muutumas ja tuleb ära visata. Paljude maailma parimate hulka kuuluvate India taimetoitude jaoks kasutatakse kohalikul meetodil valmistatud juustu, mis kalgendatakse sidrunimahlaga. Paneer’il, nagu seda nimetatakse, pole iseloomulikku maitset, kuid nagu kõik pehmed juustud, võtab ka see maitseainete
1
ja vürtside maigu kergesti külge.
Pehmed juustud Kiiresti valmivad, kuid ka kiiresti riknevad nõrutatud juustumassist
2
valmistatud juustud tuleb mõne päevaga ära süüa. Täiusliku pehme juustu saab suurema vaevata ja odavalt nii toorest kui ka pastöriseeritud piimast.
PEHME JUUSTU VALMISTAMINE TOORHAPUPIIMAST 225 g pehme juustu saamiseks jäta 1 liiter värsket pastöriseerimata täispiima
3
laia madalasse savipotti või kastrulisse seisma, kuni peale tekib paks tihe kiht. Protsessi kiirendamiseks võid lisada juuretist, kas poest ostetut või siis
4
lusikatäie jogurtit või petti või hapupiima. Kuumuta hapnenud piima ettevaatlikult aurutil, et kalgend ja vadak eralduksid. Kalla juustumass marliga vooderdatud sõelale ja riputa valamu või kausi kohale, et vadak saaks välja nõrguda. Kui hapendad piima naturaalselt ega kuumuta, võtab nõrgumine rohkem aega. Kui juustumass on saavutanud soovitud konsistentsi, võid selle kaussi panna ja sööma hakata, kuid võid ka pisut koort või võid juurde segada, et juust oleks
114
Piim
5
rammusam. Soola ja hakitud ürte lisades saad maitsva võileivamäärde (see tuleb paari päevaga ära süüa). Pehme juustu võib „küpsemiseks” ja maitsestamiseks keerata lehtedesse – oblika- või viinamarjalehtedesse või kevadistesse nõgeselehtedesse (enne kui need kibedaks ja torkavaks muutuvad) – ja kolm-neli päeva külmikus hoida.
CROWDIE Šotimaal nimetatakse kodujuustu crowdie’ks. See on endiselt parim viis kooritud piima ära kasutamiseks, kuid ka pastöriseeritud täis-
1 liiter piima 1 laabitablett
piim sobib hästi. Soojenda piim leigeks ja lisa vees lahustatud laabitablett. Sega korralikult ja jäta tugeva kalgendi tekkimiseni sooja kohta seisma, selleks kulub umbes kaks tundi. Võta pika teraga nuga ja viiluta kalgend alguses ühes suunas ning seejärel risti, nii et saad 2,5 cm servaga ruudud. Tõsta lõigatud kalgend lusikaga üles ja lõika pikad ribad lühemateks kuubikuteks. Kuumuta kalgendit ettevaatlikult vadakus, kuni kõik on ühtlaselt soe, sega pidevalt. Jäta mõneks minutiks settima, siis kalla marlikotti ja riputa mõneks tunniks nõrguma. (Kõva juustu valmistamisel tuleb kalgendit alati lõigata, siis saab vadak takistusteta kalgendist välja voolata.) Lisa pisut soola ja sega natuke piima juurde, et juust oleks paremini määritav. Kodujuust säilib külmikus mõne päeva. Märkus: kui segad crowdie ja või suhtes 2:1, saad Cruddy või, mis minu vanade Šoti kokaraamatute kohaselt säilib kuid puuvormides, „kus see saab küpsedes väga tugeva maitse”.
Piim
115
PANEER India kõva toorjuustu valmistamisel kalgendatakse piim sidruni mahlaga. Kuumuta piim keemiseni, tõsta tulelt ära ning sega sidrunimahl või maarjajää sisse. Tõsta pliidile tagasi ja sega, kuni kalgend eraldub vada-
1 liiter täispiima, eelistatult džörsi lehma piima 2 sidrunit (või 1 tl maarjajää pulbrit)
kust. Kalla marlikotti ja jäta tunniks või kaheks nõrguma. Vürtsidega maitsestatud sõmerat paneer’i võid kohe toiduks kasutada, kuid mõne roa tarvis tuleb see marlikotis lõikamiseks ja praadimiseks piisavalt tugevaks pressida, selleks aseta kotile vajutisega lõikelaud ja lase üleöö seista.
KOOREJUUST Kaks koorejuustu retsepti, üks vanem ja teine nüüdisaegne. Huvitav on võrrelda vana retsepti vabadust nüüdisaegse detailirohkusega. Mõlemad toimivad, kuid vanema jaoks läheb vaja seisnud pastöriseerimata koort.
VANA RETSEPT Pane märg damastist salvrätt marmorile või kiviplaadile ja kalla sellele
600 ml paksu koort
kruusitäis [600 ml] paksu koort. Määri laiali ja jäta järgmise hommikuni kuivama. Pane nüüd kahte väiksesse vormi, mille sees on märg riie, ja tõsta raskus peale – see saab õhtusöögi ajaks valmis.
NÜÜDISAEGNE RETSEPT Kuumuta koort aurutil, kuni see on soe, siis lisa vedel laap või külmas piimas lahustatud laabitablett. Sega ja tõsta sooja kohta kalgenduma. Kalla marlikotti ja pane 24 tunniks nõrguma. Ava kott paar korda, et juustumass riidelt lahti kraapida ja seesmise pehmema osaga segada. Kui vahetad kotti üks või kaks korda, nõrgub juust kiiremini. Lisa pisut soola, sega ja vormi parajaks tükiks. See koorejuust on maitselt värskem ja säilib pisut kauem kui vana retsepti järgi valmistatu, sest siin kasutatakse laapi.
116
Piim
600 ml 48% koort 1 laabitablett
LABNA Lähis-Ida pehme jogurtijuust pole kallis, kui teed seda ise. Kerge pehme kreemja tekstuuriga juustu on väga lihtne valmistada. Sega jogurt soolaga, kalla marlikotti ja jäta ööks nõrguma. Vormi väikesed
600 ml maitsestamata jogurtit ½ tl soola paprikapulbrit
pallid ja veereta paprikapulbris.
Piim
117
Toidud pehmest juustust Neis retseptides kasutatakse pehmet juustu, mis on küll maitsev, kuid ei säili kaua. Ürtide, vürtside ja röstitud seemnetega maitsestatud või meega magusaks tehtud pehmed juustud on paljude maitsvate roogade aluseks. Neljale kuni kuuele.
SEESAMISEEMNETEGA KAETUD ÜRDIJUUST Lihtne valmistada, kuid avaldab peolaual muljet. Sega või uhmerda juust piimaga ühtlaseks. Lisa purustatud küüslauk, hästi peeneks hakitud ürdid ning maitse järgi soola ja pipart. Vormi padjakesteks ja jahuta, kuni juust muutub kõvaks. Veereta seesamiseemnetes, mida on röstitud mõõdukal kuumusel aromaatseks muutumiseni.
225 g pehmet juustu 2 sl piima 1 küüslauguküüs 2 sl murulauku 2 sl peterselli 1 sl estragoni või värsket basiilikut või münti soola ja pipart 4 sl röstitud seesamiseemneid
JUUSTUDIPP Laste peoks valmista suur kausitäis juustudippi ja paku koos krõpsude ning porgandi- ja sellerikangidega. Sega kodujuust, jogurt ja rõõsk koor ühtlaseks. Puhasta talisibulad, eemalda neilt vintske roheline ots ja haki seejärel koos ürtidega peeneks. Koori kurk ja tükelda väikesteks kuubikuteks. Sega sibul, mädarõikakaste, ürdid ja kurk juustudipiga ning lisa maitse järgi soola ja pipart. Serveeri külmalt.
118
Piim
450 g crowdie’t või kodujuustu 100 g maitsestamata jogurtit 100 g 18% rõõska koort väike kimp talisibulaid peterselli ja murulauku ½ kurki 2 sl mädarõikakastet soola ja pipart
PEHME JUUSTU QUICHE PEEKONIGA Tavapärase peekoni-quiche’i rammusam ja kiiremini valmiv variant. Eemalda kamar, lõika peekon väikesteks tükkideks ja prae krõbedaks. Vooderda 20 cm koogivorm muretainaga, torgi kahvliga üleni auklikuks ja puista peekon peale. Eralda üks munavalge kollasest ja pane kõrvale. Löö munad kaussi ja klopi koos juustu ja koorega vahule, maitsesta soola ja pipraga. Vahusta kõrvale pandud munavalge, tõsta juustuseguga segi ja kalla kõik ettevalmistatud vormi. Küpseta kuumas ahjus (200 °C) 15 minutit, siis alanda temperatuur 180 °C-ni ja küpseta veel 15–20 minutit või kuni täidis on kohev ja pealt kuldpruun.
100 g läbikasvanud peekonit 175 g muretainast 3 muna 225 g kodujuustu, kohupiima või koorejuustu 4 sl rõõska koort või jogurtit soola ja pipart
JUUSTUPIRUKAS MUNADE JA MÜNDIGA Üllatav kombinatsioon juustust, kurgist, küpsetatud munadest ja mündist, mida süüakse külmalt. See on värskendav ja samas piisavalt toitev, et pakkuda koos tomatisalatiga lõunasöögi pearoaks. Vooderda 20 cm koogivorm muretainaga, torka siia-sinna kahvliga augud. Klopi juust koos ühe munaga ühtlaseks, maitsesta soola ja pipraga
175 g muretainast 225 g kodujuustu 5 muna soola ja pipart kimp värsket münti ½ kurki
ning lisa pisut hästi peeneks hakitud münti. Kalla ettevalmistatud vormi. Lao õhukesed kurgiviilud peale, nii et need üksteist pisut katavad. Löö igale veerandikule ettevaatlikult üks muna. Pane võitükikesed peale, puista hakitud mündiga üle ja kata võiga määritud paberiga. Küpseta mõõdukalt kuumas ahjus (190 °C) 30–40 minutit, kuni munad on hüübinud ja pirukas kuldne.
Piim
119
HERNED JA PANEER TOMATITEGA Tüüpiline India vegetaarroa näide on nii vürtsikas ja värvikas, et keegi ei tunne lihast puudust. Valmista 1 liitrist täispiimast paneer ja nõruta, kuid ära pressi. See peab olema sõmer nagu kuiv munapuder. Sulata paksupõhjalisel pannil ghee või margariin (kõrbeb vähem kui või), prae hakitud sibul pehmeks, siis lisa vürtsid ja prae, kuni lõhn on soe ja rikkalik – kolm minutit. Lisa paneer ja kuumuta ettevaatlikult, sega iga kahe minuti tagant. Lisa herned ning kooritud ja tükeldatud tomatid, maitsesta soolaga. Kata kaanega ja lase podiseda, kuni tomatimahl on imendunud – see on nn kuiv toit. Puista hakitud ürdid peale ja serveeri riisi või chapatti’ga.
225 g värsket paneer’i 4 sl ghee’d või võid 1 keskmise suurusega sibul jahvatatud kurkumit ja vürtsköömneid, kumbagi 1 tl ½ tl jahvatatud kuivatatud tšillit 225 g külmutatud herneid 5 värsket tomatit näputäis soola värsket hakitud koriandrit või basiilikut
MAROKO MUNA-JUUSTUPIRUKAD Imjibinah – nii neid nimetatakse – on soolased muna ja juustuga täidetud pirukad, mis praetakse või küpsetatakse ning seejärel kastetakse uljalt siirupisse. Kasuta juustuks India paneer’i (lk 116). Täidise valmistamiseks haki sibul ja petersell kokku. Tükelda üleöö pressi all seisnud kõva paneer väikesteks kuubikuteks. Haki munad jämedalt. Sega juustukuubikud, muna ning hakitud sibul ja petersell, maitsesta soola, pipra ja jahvatatud kaneeliga. Taina valmistamiseks näpi külm või jahu ja soolaga segi ning lisa nii palju vett, et saad tugeva taina. Rulli õhukeseks (kuid mitte paberõhukeseks), lõika ümmargusteks, umbes 12 cm läbimõõduga ketasteks (või sama suurteks ruutudeks), pane iga tainatüki ühele poolele kuhjake täidist, tõsta teine pool üle ja näpista servad kinni. Prae pirukad kuumas õlis kuldpruuniks (kõigis Maroko majapidamistes pole ahju) või küpseta 200 °C juures pringiks ja kuldpruuniks.
120
Piim
juustutäidis: 1 sibul väike kimp peterselli 175 g paneer’i 4 kõvaks keedetud muna soola ja pipart 2 tl jahvatatud kaneeli tainas: 100 g võid 225 g nisujahu näputäis soola
Siirupi valmistamiseks kuumuta 225 g suhkrut, 150 ml vett ja kaneeli pulk, keeda vaikselt mõned minutid. Võta pirukas tangide vahele ja kasta keevasse siirupisse nii, et see saab korralikult märjaks, ja pane siis taldrikule. Serveeri kuumalt, soojalt või külmalt.
siirup: 225 g suhkrut 150 ml vett 1 kaneelipulk
VÜRTSIKAS JUUSTUPÄTS Üpris teistsugune juustukook, kuigi koostisained on samad: vürtsikat magusat juustusegu ei kallata tainapõhjale, vaid sellele lisatakse riivsaia. Aja juust läbi sõela või klopi ühtlaseks ning sega klopitud munakollaste, pehme või, suhkru, vürtside ja vanilliga. Riivi või jahvata sai (koorik eemaldatud) elektriveskis peeneks puruks ja sega kohupiimasegusse. Kalla hästi määritud klaas- või keraamilisse või sufleevormi. Riivi pisut muskaatpähklit peale ja küpseta 45 minutit 190 °C juures. Kook peaks olema hästi kerkinud ja pealt pruunistunud. Paku kuumalt otse vormist
225 g crowdie’t või kohupiima 3 munakollast 25 g võid 4 sl suhkrut jahvatatud nelki, muskaatpähklit, kaneeli, igaüht tilluke näputäis ½ tl vanilliessentsi 1 paks viil tahkunud saia
või kummuta vormist välja, kui kook on soe.
PASHA Vene tähtsaim lihavõtteroog on rammus ja magus kohupiimasegu – nagu küpsetamata kohupiimakoogi täidis. Küpsetamata pasha on maitsvam kui küpsetatud. Aja kohupiim läbi sõela kaussi. Klopi või, suhkur ja munakollased ühtlaseks vahuks. Sega hoolikalt ja kerge käega kohupiimaga, lisa mandlid ja rosinad ning tõsta segi. Pasha peab olema püramiidjas: vooderda kuumutatud lillepott marliga, kalla segu sisse, kata pealt väikese taldriku või alustassiga ja aseta sellele 1 kg raskus. Jäta 24 tunniks nõrguma. Kummuta välja ja ümbritse väikeste kevadlillede vanikutega.
450 g kodust magedat kohupiima 225 g magedat võid 225 g peensuhkrut 4 munakollast 1 tl vanilliessentsi 100 g hakitud kergelt röstitud mandleid 100 g šerris leotatud rosinaid
Piim
121