4
sisukord
Filosoofia ehk Mis on matkamine ... 9 Looduses toimetulemise erinevad kontseptsioonid ehk hakkamasaamisest ellujäämiseni ... 19 1. peatükk Jalgsimatkad ehk tee leidmine matkamise juurde ... 25 2. peatükk Matkaselli varustus ja põhjalikumalt seljakotist ... 47 3. Peatükk Hästi hoitud jalad ehk saapad, sokid ja säärekaitsed ... 71
6. peatükk Metsaelanikud ehk vastikud tüütud putukad ja uudishimulik loomarahvas ... 181 7. peatükk Väliköök ehk toidu valmistamine looduses ... 195 8. peatükk Tuli ehk teeme lõket oskuslikult ja ohutult ... 215 9. peatükk Vesi ehk kuidas matkal janu ja hügieeniga toime tulla ... 231
4. peatükk Matkaselli riietus, mis vastab ilmale ja aastaajale ... 105
10. peatükk Kuidas mängida Nansenit ehk minu 2012. aasta eksperiment ja praktilisi nõuandeid külmaga ööbimiseks ... 241
5. peatükk Ööbimine looduses ehk telgid ja varjualused ... 149
11. peatükk Matkamajad ja -onnid Eestis ... 267 5
6
SISSEJUHATUS,
mis koosneb valdavalt ühe vana matkaselli mõistlikest ja mõttetutest mõtetest ning tugineb paljuski tema elufilosoofiale.
Matkamine ja looduses viibimine tekitavad inimestes enamasti positiivseid tundeid ja häid mõtteid ‒ seda muidugi eeldusel, et matkale minnakse vabal tahtel ja enda soovil. Eks juhtu sedagi, et vastu tahtmist loodusesse sattunud inimesel tekib seal positiivseid tundeid ja mõtteid, aga palju sõltub asjaoludest, mis sellise olukorra tekitasid. Vabal tahtel ja enda soovil läheb inimene loodusesse tavaliselt selleks, et puhata ning välja lülituda argipäeva muredest ja rutiinist. Koorem, mida suurem osa meist kannab esmaspäevast reedeni, kipub tekitama kortse ja halle juukseid, rääkimata stressist, mis närib vaimu. Tsiteerides raamatute raamatut võib öelda, et paljude inimeste tegemised on „tühi töö ja vaimu närimine” (Koguja raamat 1:14). Vaimu ja ihu värskendamisel leiavadki paljud abi loodusest. Olgu selleks siis aktiivne tegevus, nagu matkamine või aktiivne ei-millegi-tegemine, nagu miljööväärtuslikus looduskeskkonnas vedelemine ja linnulaulu saatel looduse imetlemine – tüüpiliseks tulemuseks on hea enesetunne. Looduses käimine tekitab teadmisjanu ning huvi uute seikluste ja väljakutsete järele. Mõnetunnine jalutuskäik üldtuntud matkarajal või piknik veekogu kaldal varsti enam ei rahulda. Soovid ja eesmärgid muutuvad suuremaks ja ambit7
sioonikamaks. Pole harvad juhused, et pärast aastaid Eesti metsades ja rabades hulkumist tekib inimesel tunne, et tema soovid ei mahu enam siia ära. On tekkinud tahtmine näha ja kogeda lumiseid mäetippe, ääretut tundrat, lõputuid põlismetsi, kärestikulisi jõgesid, kõrvetavat kõrbepäikest, läbimatuid džungleid ja mõõtmatuid Arktika-avarusi. Selleks aga, et viibida looduses kauem, kui seda on mõnetunnine jalutuskäik päise päeva ajal, on vaja omandada natuke teadmisi loodusest, varustusest, ökoloogiast ja inimesest endast. See raamat ongi mõeldud neile, kes on avastanud eneses huvi matkamise ja pikemalt looduses viibimise vastu. Samas loodan väga, et kui neid ridu satub lugema inimene, keda matkamine on senini külmaks jätnud, õnnestub mul ehk oma näidetega elust enesest natukene jääd murda ning tekitada väikestki huvi ja uudishimu seikluste ja looduse vastu. Minu motoks on, et liiga tavaline, stabiilne ja seiklusteta elu on täiesti mõttetu. Ühel päeval, kui istun koos teiste vanakestega vanadekodus, tahan kiidelda oma minevikuga, mis on olnud seikluste- ja sündmusterohkem kui kõigil teistel kokku.
8
FILOSOOFIA ehk MIS ON MATKAMINE?
Ilmselt võib matkamist või rändamist pidada iidseks tegevuseks, isegi ehk vanemaks kui inimkond. Juba ürgne hominiidide kari rändas toiduotsingul ühest paigast teise ja kindlasti on seda teinud ka inimese vahetud eellased. Kahtlemata olid Homo habilis, Homo erectus, Australopithecus (afarensis, africanus, anamensis), Paranthropus (boisei, robustus) ja kes iganes hominiidid rändava eluviisiga. Ka neandertali rass, kes pikka aega elas paralleelselt Homo sapiens’iga, ei istunud ainult koopas, üritades kahe ränikivitükiga tuld läita, nagu neid valdavalt illustratsioonidel kujutatakse. Tänu rivaalitsevale Homo sapiens’ile olid ka nemad sunnitud pidevalt liikuma. Vähemalt kuni kaasaegse inimese esimese edukalt sooritatud genotsiidini, mille tagajärjel neandertallased lõplikult hävitati. (Nimelt on teadlastel teooria, mille kohaselt Homo sapiens hävitas neandertali inimese.) Muidugi on ürgsete esivanemate retklemist raske võrrelda tänapäevase matkamisega, aga ühisjooni võib siiski leida. Eesmärk on jõuda ühest kohast teise. Teelemineku põhjused võivad küll olla erinevad, kuid toimub liikumine ja siin leiame ühise puutepunkti. Samuti oli oluline kuhugi kohale jõuda. Maailma ajaloost on teada palju isikuid, kes on tuntuks 9