numbriraamat_uus10 by Rahva Raamat

JÄNKU-JUSSI NUMBRIRAAMAT

KIRJUTANUD JAANUS LEOSTE, JANIKA LEOSTE * ILLUSTREERINUD MAIGI MAGNUS * KEELETOIMETAJA KADRI PAJO WWW.LASTEKAS.EE AUTORIÕIGUSED © LASTEVEEB OÜ, 2012

ÜKS PILT SEINAL

Vanaemal on elutoas üks diivan, millel meeldib Jassile hirmsasti hüpata. Tihti tuleb siis Juss teda keelama, sest diivanivedrude kägin segab vanade naljalehtede lugemist. Tavaliselt jätabki Jass siis hüppamise järele ja tuleb ka naljalehti vaatama. Diivani kohal ripub üks vana pilt. “Vanaema, mis pilt see on?” küsis Juss ükskord. “See on minu lapsepõlvekodu,” vastas vanaema ja näitas: “Näe, selles majas elas meie pere ja vaat selle akna taga oli minu mängutuba. Aga selles kõrvalmajas elas minu parim sõbranna. Tema selle pildi joonistaski!” “Päris ilus pilt,” tähendas Juss ja luges naljalehti edasi. Jass aga oli juttu pealt kuulanud ja jäi joonistust uurima. Hubane õu kenade vanade kivimajade vahel oli parasjagu tühi, justkui oleks kõik lapsed läinud tuppa lõunat sööma. “Kas see pilt aitab sul sinu lapsepõlve meenutada?” uuris Jass. “Aga muidugi!” vastas vanaema, tegi Jassile pai ja läks peenardelt rohelist tooma. Jass jäi unistama neist lastest, kes olid siin hoovil elanud, ja neist mängudest, mida nad koos vanaemaga mängisid.

MITU PILTI ON VANAEMA TOA SEINAL? JAANUAR ON AASTA ESIMENE KUU. ISBN 978-9949-9313-5-4 (trükis) ISBN 978-9949-9313-6-1 (värviraamat)

KAKS LUMERÕNGAST TIIGIS

Isa läks aita sauna jaoks vihta tooma. Aida lae alla oli tõmmatud nöör ja siin need vihad rippusid: kuivad, krabisevad ja hästi lõhnavad. Isa võttis viha ja hakkas just ust kinni panema, kui märkas midagi teisiti olevat. Puudu olid aita suveks hoiule toodud lumerõngad! “Vaat kus lugu,” imestas isa ja vaatas õue peal ringi. “Ahhaa!” rõõmustas ta tiigil kahte lumerõngast hulpimas nähes. Sealsamas, tiigikaldal, olid ka Juss ja Jass midagi liivast meisterdamas. Isa läks asja uurima. “Poisid, kuidas need lumerõngad tiiki jõudsid?” küsis ta poistelt. Jass tõstis pea ja teatas tähtsalt: “Need ei olegi nüüd lumerõngad, need on hoopis meie laevukesed!” “Ja siia ehitame me sadama,” lisas Juss uhkelt. “Väga võimas!” kiitis isa poiste kätetööd ja läks sauna vihta likku panema. “Mis sa arvad, Jass, kas nüüd on sadam valmis ja laevad võivad sõitma hakata?” küsis Juss mõne aja pärast. Jass tegi tähtsa näo pähe, kortsutas kulmu ja vaatas liivast sadamat hindavalt: “On vist jah! Aga kutsume ema meid vaatama, sest üksinda ei tohi me vette minna.” Nii saidki kahest lumerõngast Jussile ja Jassile laevad.

MITU LUMERÕNGAST ON TIIGIL? VEEBRUAR ON AASTA TEINE KUU. 4

KOLM PRAEMUNA

Jass valmistas mängumaja juures liivakooke, üks ilusam kui teine. Juss istus lävepakul ja vaatas igavledes pealt, kuni tal üks mõte pähe tuli. “Tead, Jass, ma oskan ka päriselt süüa teha!” teatas Juss. Jass jättis liivakoogi tegemise pooleli ja sõnas: “Ei oska!” “Oskan ikka,” ütles Juss, “emal on üks selline kokaraamat, et igaüks oskab selle abil süüa teha!” “Hea küll, prae mulle siis üks muna,” palus Jass. Nüüd mindigi emalt kokaraamatut küsima. Ema kuulas poiste jutu ära, kiitis Jussi toreda mõtte eest ja otsis talle küsitud raamatu välja. “Aga kuumade või teravate asjadega ei tohi lapsed omapäi toimetada,” ütles ema raamatut Jussile andes ning tuli poistega kööki kaasa. “Nii,” ütles Juss, kui oli retsepti läbi lugenud, “nüüd on mul tarvis teada, kes veel söövad. Emme, kas sina soovid ka ühte praemuna?” “Ikka,” oli ema nõus, “aga isale ära veel prae, tal läheb linnas natuke aega.” “Väga hea, siis on mul tarvis kolme muna, sest minu kõht on ka tühjaks läinud!” ütles Juss, sidus põlle ette ja pani panni kuumenema. Kokaraamatu ja natuke ka ema abil särasid kolm ilusat praemuna peatselt taldrikutel.

MITU MUNA PRAADIS JUSS? MÄRTS ON AASTA KOLMAS KUU. 6

NELI KÄBI Vanaema ja vanaisa maja taga kasvavad täiesti erilised männid. Nende oksad on tihedalt täis pikki siidiseid okkaid, mis tuules kergelt kahisevad. Puude ülemistel okstel on aga tohutu suured käbid. Neid mände kutsutakse seedermändideks ja Jass seisis nüüd just nende all, mõistatades, kuidas puude ladvast käbisid kätte saada. “Mis sa uudistad, Jass?” küsis vanaisa mööda minnes. “Mul oleks neid käbisid vaja!” näitas Jass näpuga üles. Vanaisa vaatas ja arvas, et see ei ole nii lihtne. “Need seedrid on alles noored-nõrgad, nende otsa ronida veel ei tohi,” ütles ta, “aga tead, mis, mul on toas mõned käbid juba olemas, tule ja võta need!” Tõesti, vanaisa kirjutuslaua sahtlis oli neli suurt ja ilusat seedrikäbi. Jass ladus need väikesesse paberkotti. “Muide, mis sa nendega peale hakkad?” päris vanaisa. “Ma mõtlesin, et palun linnas isal aidata need kuldseks ja hõbedaseks värvida. Ja siis, kui jõulud tulevad, riputan need ehetena jõulukuuse otsa. Ma arvan, et siis on hästi ilus,” seletas Jass. Vanaisa arvates oli see väga hea mõte. Sellised isetehtud kaunistused on ikka kõige toredamad.

MITU KÄBI ON JASSIL? APRILL ON AASTA NELJAS KUU. 8

VIIS KAISULOOMA

“Näete, Johanna ja Minna, siin on minu uus kaisuloom,” näitas Jass tüdrukutele väikest musta-valgekirjut mängujänest. “Oi, kui vahva,” ütles Johanna. “Aga kuidas sa teda kutsud?” küsis Minna. “Ma kutsun teda Jänkuks,” seletas Jass, “ja ta elab koos minu teiste kaisuloomadega minu toas.” “Palju sul neid kaisuloomi on?” uuris Johanna. Jass kutsus kõik vaatama: “Jänku, suur jänku, valge jänku ja kaks kaisukaru ka! See on siis: üks, kaks, kolm, neli ja viis. Mul on viis kaisulooma! Kui ma õhtul magama lähen, siis panen nad siia tudile, näete, nii!” “Väga lahe,” ahhetas Minna, “mina teen samamoodi!” “Jass, kas ma tohin selle jänkuga mängida... Mis tema nimi on?” näitas Johanna suure jänku peale. “Tema on Nin-Nin, aga mida me mängime?” küsis Jass. “Mängime kaisuloomade teejoomist! Paneme nad viiekesi selle mängulaua ümber istuma ja toome neile köögist väikesed teetassid ka!” pakkus Minna. “Teeme jah nii!” hüüdis Jass ja kiirustas kööki teetasse tooma.

MITU KAISULOOMA ON JASSIL? MAI ON AASTA VIIES KUU. 10

KUUS KOMMI

“Juss, ole hea ja vii naabritädile see tükk kooki,” ulatas ema Jussile taldriku ahjusooja mustikakoogiga. Naabritädi elas üsna lähedal, teisel pool vaikset külateed. Juss läks ja tuli varsti tagasi, nägu naeru täis. “Tädi andis mulle kuus kommi, mis ma nendega teen?” küsis Juss. “Eks te võite need ära süüa, sest lõunasöögini läheb veel aega,” arvas ema kella vaadates. Juss läks teisi lapsi otsima ja leidis nad elutoast kaisuloomadega teejoomist mängimas. “Ma arvan, et teil on midagi olulist puudu,” teatas ta kavalalt ja näitas siis naabritädi saadetud komme. “See on hea mõte,” vaimustus Johanna, “tassikese tee juurde käib tõesti üks küpsis või komm, nii on mõnusam!” “Aga kuidas sa neid jagad, meid on ju neli, aga komme on kuus?” päris Minna. Juss jäi korraks mõttesse, kuid juba tuli Jass talle appi: “Mina tean! Igaüks saab ühe kommi, ja siis jääb emmele ja issile ka kummalegi üks!” “Jah! Nii me teemegi!” olid kõik nõus.

MITU KOMMI SAI JUSS? JUUNI ON AASTA KUUES KUU. 12

SEITSE RUKKILILLE Juss ja Jass olid Minna sünnipäevale minekuks valmis. Kingitus oli kenasti pakitud, kaart kirjutatud ja peoriidedki ilusasti seljas. Ja ometigi oli Jussil tunne, et midagi on puudu... “Lilled! Jass, meil ei ole Minnale lillekimpu!” tuli talle järsku meelde. “Oi, aga mis nüüd siis saab?” sattus ka Jass ärevusse. Emal tuli poisse aidata: “Veel on natuke aega. Minge ja noppige põlluveerelt kõige kauneimaid õisi. Teeme nendest Minnale ilusa kimbu.” “Korjake mõned viljakõrred ka sisse, need annavad kimbule ilu juurde,” lisas isa. Poisid jooksidki põllu äärde. “Mina korjan seitse rukkilille, sest Minna saab seitsmeaastaseks!” hõiskas Jass. “Aga mina nopin hoopis seitse härjasilma!” ütles Juss. Jass üllatus: “Kus need praemunad sul siin on?” “Naljatilk, härjasilmad on ju suure õiega karikakra liik,” naeris Juss. Ettevaatlikult murdsid poisid kimbu jaoks seitse rukkilille, seitse härjasilma ja mõned raske peaga rukkikõrred ka. Ema aitas need ilusaks kimbuks sättida ja nüüd oli Minna sünnipäeva jaoks kõik olemas.

MITU RUKKILILLE KORJAS JASS? JUULI ON AASTA SEITSMES KUU. 14

KAHEKSA PARDIPOEGA

Tiigi taga lõkkeplatsi juures oli isa pisut heina kasvama jätnud. Siin, heinakõrte vahel, kükitasidki parasjagu Juss ja Jass ning otsisid punaseid metsmaasikaid. Järsku ütles Juss Jassile sosinal: “Ole hästi tasa ja vaata!” ning näitas käega tiigi poole. Metsatukast oli välja tulnud pardiema, sabas kaheksa piiksuvat pardikest. Kõik koos läksid nad hanereas otse tiiki. “Mis nad seal teevad?” küsis Jass Jussilt sosinal. “Veeputukaid söövad,” seletas Juss ja andis Jassile veel tarkust juurde: “Need piilud on eile õhtul munast koorunud ja nüüd nad lähevad esimest korda ujuma.” “Kas me võime neid pärast sülle ka võtta?” päris Jass. “Ei, pardid tahavad ikka omaette olla, nad ju kardavad meid!” vastas Juss. Pardipere jäi Jussi ja Jassi maakodu tiiki mõneks päevaks. Iga kord, kui poisid mänguhoos tiigile lähemale sattusid, sööstsid pardipojad kiiresti kalda ääres kasvavatesse kõrkjatesse peitu. Ühel päeval ronisid nad aga oma ema järel tiigikaldast üles ja marssisid piiksudes tükk maad eemale suurde järve, kuhu nad jäid suve lõpuni. Sügiseks olid pardipojad juba nii suured, et võisid hõlpsasti koos teiste partidega lõunamaale talvituma lennata.

MITU PARDIPOEGA UJUS TIIGIS? AUGUST ON AASTA KAHEKSAS KUU. 16

ÜHEKSA KARTULIT

“Juss ja Jass, mitu kartulit te sööte?” küsis ema poistelt liivakasti juures. Jass vastas, ise liiva kallurisse edasi laadides: “Kaks!” “Mulle ka kaks, aga suured, palun!” ütles Juss teerulliga liiva sisse teed rajades. Ema arvutas: “Teie kumbki kaks, see teeb kokku neli. Mina söön ka kaks ja isa kolm, järelikult on kokku vaja üheksa kartulit koorida. Muide, poisid, tulge varsti lauda katma, aga enne võtke peenralt maitserohelist ka kaasa!” “Jaa, me kohe varsti tuleme!” lubas Jass. “Me teeme selle linna siin enne valmis,” näitas Juss. Ema läks kööki toimetama, poisid jäid liivakasti mängima. Mõne aja pärast küsis Jass: “Juss, kuule, mis lõunasöögiks peale kartulite veel on?” “Vist kotletid. Ma nägin enne, kuidas ema kotletitainast segas,” arvas Juss. Jass vedas ühe kalluritäie liiva Jussile tee-ehituseks ja arvas siis: “Mu kõht on juba päris tühi, lähme sööma!” “Hea mõte!” nõustus Juss ja poisid jooksid toa poole. Juss tõi veel peenra pealt maitserohelist, Jass hakkas juba lauda katma.

MITU KARTULIT JÄNKUD SÖÖVAD? SEPTEMBER ON AASTA ÜHEKSAS KUU. 18