SISUKORD Sissejuhatus
6
Töövahendid ja materjalid
8
Kudumisvõtted Peamised võtted ja koed Ettevalmistustööd ja vigade parandamine Koekirjade lugemine Kudumisjuhiste lugemine Kasvatamine ja kahandamine Palmikud ja viklid Kaaruspael Kirjatud koed Koe- ja värviefektid Pinnaefektid Lühikesed read Ringselt kudumine Tagurpidi ja kahekordne kudumine, tuniisitehnika Viimistlemine Kaunistused
30 32 61 65 68 70 87 89 93 105 112 117 123 130 132 156
Kavandid
172
Koekirjad
194
Sõnastik
216
Register
219
Tänusõnad
223
SISSEJUHATUS See on asjalik käsiraamat kõigile, kes tahavad kuduma õppida või oma kudumisoskusi täiendada. Raamatus peaks leiduma igaühele midagi – alates põhilistest kudumisvõtetest algajale kuni keerukamate võteteni juba pisukese kogemuspagasiga kudujale. Iga kudumisvõtte juures on kergesti järgitavad juhised, mida täiendavad kenad selged värvifotod. Keerulisemate kudede puhul, milles on kasutatud üht või mitut võtet, on üksikasjalike õpetuste juures ka viited neile võtetele. Algaja kuduja leiab raamatust rikkaliku ja põneva valiku koekirjadest koos tööproovidega, mis peaksid meelitama iga asjast huvitatu oma värskelt omandatud oskusi proovile panema. Julgematele ja vilunumatele kudujatele seevastu võiks raamat pakkuda nii mõnegi uudse oskuse või kudumisnipi, mida sobival juhul kasutada.
Ükskõik kui lihtsaid või keerulisi kudumisvõtteid vallata, tulemus on seda nägusam, mida veatumalt neid rakendada. Harjutamine teeb meistriks! Selles raamatus on mitu lihtsat kavandit, mis sobivad pigem algajale kudujale. Juba kogemustega kudujad peaksid leidma inspiratsiooni erinevaid viimistlustehnikaid tutvustavast peatükist, mis sisaldab muuhulgas ääriste ja kaunistuselementide kudumise täpseid õpetusi. Loodan, et see raamat innustab iga lugejat vardaid välja otsima.
TÜÜvahendid ja materjalid
Lõngad Lõng on pikkadest kiududest kedratud materjal, mida kasutatakse muu hulgas silmkoeesemete kudumiseks. Lõngad võivad koosneda erinevatest kiududest (vt lk 10–13) ja olla mitmesuguse struktuuriga (vt lk 14–15). Lõngasorte on palju, ja see paljusus pakub kudujatele põnevaid võimalusi oma ideid ellu viia. Tegelikult saab kududa peaaegu igast materjalist – alates elastsest siidisest sokilõngast kuni kilekotini, milles lõngatokk koju on toodud. Värviskaala on lai, see ulatub õrnadest, tuhmidest toonidest silmatorkavate ja erksateni.
Kiud Lõngad, nagu ka kangad, on valmistatud kiududest. Kiud võivad olla loomset päritolu (loomakarvad), kunstlikud (sünteetilised) või taimsed. Lõnga saamiseks kiudusid töödeldakse ja kedratakse. Lõng võib sisaldada ainult ühte kiudainet (nt vill) või olla valmistatud segatud kiududest, et paranda lõnga omadusi (nt tõsta vastupidavust või lisada pehmust). Segalõngade valmistamisel on ka esteetilisi põhjusi, näiteks segatakse pehmet luksuslikku kašmiiri karedama villaga. Tulemuseks on erinevate omadustega lõngad. Seega on oluline valida igaks kudumiks sobiv lõng.
Looduslikud kiud ← Vill
Erinevate lambatõugude (nt Shetland Moorit või Bluefaced Leicester) karvast ehk villast võib teha kas täisvillast lõnga või segada seda teiste kiududega. See on väga soe ja vastupidav lõng, millest sobib kududa külmema aja rõivaid, nagu jakid, kampsunid, mütsid ja kindad. Mõni villane lõng on kare, kuid pestes ja kandes muutub pehmemaks. Orgaaniline vill sisaldab tavaliselt rohkem lanoliini ning sellest saab pehme ja ühtaegu tugeva lõnga, mis on mõningal määral säilitanud loodusliku omaduse tõrjuda vett.
← Meriinovill
Meriinovilla saadakse meriino lambalt ja see on üks pehmemaid lambavillasid. Vetruv ja sileda pinnaga kiud on sama soe kui märksa traatjam ja karedam vill. Meriinovillast esemed on ihu vastas mõnusad ning villa on tihti töödeldud nii, et seda saab pesumasinas pesta. Sobib näiteks pehmete sallide ja lasteriiete kudumiseks.
10
Töövahendid ja materjalid
← Mohäär
Mohäär on angoora kitse villast lõng ja kootud kujul omandab see iseloomuliku sära. Sellega on üsna keeruline kududa, kuna lõnga säbrulise struktuuri tõttu ei ole kudumi pinda ja kudumise käigus tehtud vigu täpselt näha. Mohäär sobib hästi lohvakate džemprite või aksessuaaride kudumiseks. Beebiriideid ei ole sellest soovitatav kududa, kuna need võivad uuest peast ajada karvu, millel on oht sattuda hingamisteedesse.
← Alpaka
Alpakakiud on luksuslik ja üks soojemaid looduslikke kiude. Isegi peenikesest 4-kordsest lõngast kootud riideese on külma ilmaga kandmiseks küllalt soe. Alpakavilla saadakse alpakalt, kes on kaameli sugulane ja laamast pisut väiksem loom. Alpakalõng sobib hästi suusamütside ning paksude mugavate džemprite ja sokkide kudumiseks. Saadaval on ka beebialpakalõng, mis on veelgi pehmem.
← Kašmiir
Kašmiirvill on kašmiiri kitse aluskarv ning sellest tehakse väga luksuslikku ja sametiselt pehmet lõnga. Kašmiirlõng on väga kerge, kuid uskumatult tugev; seda kulub tihti vähem kui täisvillast või puuvillast lõnga. Selle tootmine on kallis ning tihti segatakse seda teiste kiududega, et lõng oleks pehmem. Kašmiirlõngast esemed – sallid, juuksepaelad või džemprid – on naha vastas mõnusad. Neid ei tohi pesta, sobib ainult keemiline puhastus.
← Angoora
Angoora küüliku vill on pehmem ja kergem kui mohäär ning omandab kootud kujul samasuguse karusnahale iseloomuliku sära. Küüliku iga karv on väga siidine ja pikk; sellest kedratud lõng, mis on küll pehme, kipub kergelt vanuma. Angooralõngast saab kududa eriti ilusaid mütse. Kuna lõng on väga õrn, ei sobi sellest teha kotte ega majapidamistarbeid.
← Soja- või piimavalk
Soja- ja piimavalgust valmistatud kiudusid kasutatakse tihti segatud kiududega lõngades. Venivad, siledad ja läikivad kiud lisavad karedatele kiududele, nagu linane ja vill, pehmust ja siidisust. Soja- ja piimavalku sisaldavaid lõngu ei tohi enamasti pesumasinas pesta ning need ei hoia eriti sooja. Neist sobib kududa kergeid jakikesi, kampsuneid ja suveriideid.
Lõngad
11
Merseriseeritud puuvill ↑ Puuvillakiudusid saab merseriseerida, s.t mehaaniliselt ja keemiliselt töödelda. Selle käigus surutakse kiud kokku ja tulemuseks on väga tugev siidja läikega lõng. See lõng sobib hästi selliste esemete kudumiseks, mis peavad olema vastupidavad ja hoidma vormi, nagu pidulik ridikül, pikk suvine kardigan või pleed.
Linane ↑ Linakiudu saadakse linast. Kiud on üsna jäik, õlise, vahase pealispinnaga, kuid sellest saab sileda, läikiva, pehme ja õhku läbilaskva lõnga, mis sobib suurepäraselt suviste õhukeste kampsunite ja toppide kudumiseks.
Matt puuvill ↑ Puuvillakiudu saadakse puuvillataime seemnete ümber olevast kohevast ebemelisest kihist. Sellest kedratakse õhku läbilaskev suvine kiud. Enamikku puuvillastest lõngadest on kerge pesta ja õigesti hooldades võivad need aastakümneid vastu pidada. Seetõttu sobib puuvill hästi majapidamises kasutatavate esemete, kootud kotikeste ja õlakottide valmistamiseks. Puhast, töötlemata puuvilla saab käsitsi värvida.
Siid ↑ Siidiuss, mooruspuu lehti sööv röövik, kerib enda ümber kookoni, kus areneb liblikaks. Kookoni kiududest saadakse siidi. Siid on särav ja läikiv, väga õrn ning tänu oma päritolule ka väga kallis. Luksusliku tekstuuri tõttu sobib siidlõng suurepäraselt pidulikele ja figuuri järgi kootud rõivastele.
Sünteetilised kiud ← Mikrokiud Üha enam kasutatakse sametiselt pehmet mikrokiudu mitmest kiust koosnevate lõngade koostises, kuna see aitab teisi kiudusid lõngas koos hoida. Kuigi niisugused sünteetilised kiud ei pruugi meeldida, kasutatakse neid lõngades tihti, et vähendada lõnga tihedust, lisada tekstuuri või ära hoida kudumi pinna topiliseks muutumist.
12
Töövahendid ja materjalid
← Nailon Polüamiid ehk nailon on uskumatult tugev ja kerge kiud. Elastsuse tõttu sobib see hästi igasuguste esemete kudumiseks. Tihti kasutatakse nailonit segalõngades, et neid tugevdada ja teha sobivaks kandmisel kuluvate esemete (nt sokid) kudumiseks ning nõelelõngaks. Nailon-, nagu ka teised sünteetilised kiud muudavad segalõnga pesemisele vastupidavamaks, vähendades esemete kokkutõmbumist ja vanumist.
Segalõngad ← Villa ja puuvilla segalõngad Tugev ja pehme puuvillakiud muudab sooja (ja mõnikord torkiva) villa pehmemaks, õhulisemaks ja paremini pestavaks. See segalõng sobib hästi tundliku nahaga inimestele ja beebidele. Puuvill ja vill värvuvad erinevalt, mistõttu võib segalõng jääda kirju. Taimse kiuga segatuna ajab villane lõng vähem karvu.
← Looduslikest ja sünteetilistest kiududest segalõngad Tihti segatakse omavahel looduslikke ja tehiskiude, et muuta lõng struktuursemaks, tugevamaks ja paremini pestavaks ning parendada selle välimust (nt lisada läiget). Sünteetilised kiud aitavad siduda ka eri sorti looduslikke kiude, nagu näiteks mohääri ja villa, et hoida ära nende karvaseks muutumine ning loomsete kiudude kokkutõmbumine. Sellised segalõngad on tugevad ning eriti sobivad sokkide ja kinnaste kudumiseks.
← Sünteetilistest kiududest segalõngad Tootjad võivad segada ka sünteetilisi, kergesti töödeldavaid kiude, et luua erineva struktuuriga lõngu: karvaseid lõngu, pehmeid ja siledaid beebiriieteks sobivaid lõngu, kareda naturaalse lambavillase asendajaid. Kuigi need lõngad ei ole nii soojad kui loomsetest kiududest lõngad, saab enamikku sünteetilistest kiududest lõngasid pesta kõrgel temperatuuril ja tsentrifuugida.
Lõngad
13
Lõngade standardid Lõngu on mitut tüüpi, s.t erineva kaalu ja jämedusega. Lõngatüüp mõjutab kudumi välimust ning sellest sõltub silmuste arv, mis on vaja 10 × 10 cm koetiheduse proovilapi kudumiseks. Vali oma töö jaoks sobivaim lõng allpool toodud tabeli järgi. Järgmisel leheküljel olevatel koeproovidel on näha, milline on tulemus, kududes erinevate lõngadega parempidises koes (vt lk 59). Tüüpide all on toodud antud lõnga erinevad nimetused. LÕNGADE STANDARDITE TABEL MIDA SA SOOVID KUDUDA?
LÕNGATÜÜP
PITS
Pitsilõng, 2-kordne, sokilõng
LÕNGA SÜMBOL
VANA BRITI
2 mm 2,25 mm 2,5 mm
0
14
1
13
2,75 mm 3 mm 3,25 mm
2 – 3
12 11 10
3,5 mm 3,75 mm 4 mm
4 5 6
– 9 8
4,5 mm
7
7
5 mm
8
6
Keskmine
5,5 mm
9
5
Jäme
6 mm 6,5 mm 7mm 8 mm
10 101⁄2 – 11
4 3 2 0
9 mm
13
00
10 mm
15
000
Pits
ÕHUKESED SOKID, ÕLASALLID, BEEBIRIIDED
Väga peenike, 3-kordne, sokilõng, beebilõng
ÕHUKESED KAMPSUNID, BEEBIRIIDED, SOKID, AKSESSUAARID
Peenike, 4-kordne, kergekaaluline topeltlõng, beebilõng
KAMPSUNID, SALLID, Kergekaaluline topeltlõng, TEKID, MÄNGU5–6-kordne ASJAD KAMPSUNID, PALMIKUTEGA MEESTERIIDED, MÜTSID, SALLID, LABAKINDAD
Aran-lõng, keskmise paksusega, kammvill-lõng, pleedilõng, 12-kordne
VAIBAD, JAKID, TEKID, MÜTSID, SÄÄRISED, TALVISED LISANDID
Jäme kammvilllõng, tekilõng, 14-kordne
PAKSUD TEKID, VAIBAD, SALLID
Väga jäme täisvillane lõng, heie, 16-kordne ja paksem
18
SOOVITATAV VARRASTE SUURUS MEETERUSA MÕÕDUSTIK
Väga peenike
Peenike
Kerge
Väga jäme
Töövahendid ja materjalid
ERINEVAT TÜÜPI LÕNGADEGA KUDUMINE
PITSILÕNG/2-KORDNE
VÄGA PEENIKE LÕNG/3-KORDNE
PEENIKE LÕNG/4-KORDNE
Väga kerge ja tihti müügil suure tokina. Soovitatud suurusega varrastega kududes saab väga kerge ja õrna kudumi. Kui kasutada veidi jämedamaid vardaid, on kudum veelgi õhulisem ja saab kiiremini valmis.
Ideaalne kergeks pitskudumiks. Lõnga on keras palju ja kudumiseks on vaja väga peenikesi vardaid. Siin kasutatud lõng joonistab täpselt välja silmused ja tillukesed detailid, mistõttu peen pitsimuster näib lausa oivaline.
Paljud kudujad eelistavad peenikest või väga peenikest lõnga, kuna seda saab kududa mugava suurusega varrastega, ja tulemus jääb alati kaunis. Sellest lõngast on hea kududa sokke ja beebiriideid. Väikesed nägusad silmused sobivad ka õrna tekstuuriga või kirjatud kudumitele.
TOPELTLÕNG/KERGE KAMMVILL-LÕNG/ 5–6-KORDNE
ARAN/KAMMVILL-LÕNG/12-KORDNE
JÄME LÕNG/14-KORDNE
Selle jämeda ja sooja lõngaga kudumisel kasutatakse tavaliselt 5 mm vardaid. Lõng sobib jämedate palmikutega meestekampsunitele, mis ei ole valmiskootuna liiga rasked. Sobib tarbeesemete valmistamiseks; paljud seda tüüpi lõngad sisaldavad mitut sorti kiudu, mis võimaldavad lõnga pesta pesumasinas.
Kuigi tegemist on jämeda lõngaga, koosneb see enamasti peenikestest kiududest, mis ei lase esemel aja jooksul vormist välja venida. Tavaliselt kasutatakse 7 mm vardaid ja kootakse pakse välisrõivaid, mütse ja sääriseid. Kudumine läheb kiiresti; suurepärane kingitusteks.
Topeltlõnga kasutatakse mitmesuguste esemete kudumiseks, alates tekkidest ja mänguasjadest kuni džemprite ja kampsuniteni. Tavaliselt kasutatakse 4 mm vardaid, ja kuna kudum valmib kiiremini kui veidi peenema 4-kordse lõngaga kududes, eelistatakse tavaliselt seda lõnga.
VÄGA JÄME LÕNG/16-KORDNE+
Kuigi lõnga jämedus võib olla erinev, kasutatakse tavaliselt väga jämedaid vardaid – 10 mm ja jämedamaid. Hea valik algajatele, kuna silmused on suured ja seetõttu on vead hästi näha. Kudumine edeneb väga kiiresti; sobib paksude sallide kudumiseks.
Lõngad
19
Kudumisvardad Vilunud kudujad kasutavad tihti teatud kindlat tüüpi vardaid, mis sobivad nende kudumisstiili ja tugevusega. Kudumisvardaid on mitut tüüpi ja mitmest materjalist ning kõigil neil on ühe või teise kudumistehnika või lõnga puhul omad eelised. Järgnevalt sellest, kuidas valida konkreetseks tööks sobivaimad vardad.
Sirged vardad Sirged vardad toetavad kudumise ajal hästi käsi. Algajad võiksid kududa nendega. Lühikesed vardad sobivad väikeste esemete kudumiseks. Pikad vardad sobivad pigem laiemate kudumite (nt kampsun või beebitekk) kudumiseks või neile kudujatele, kellele meeldib hoida vardaid kudumise ajal küünarvarte või -nukkide all.
Tabelis on toodud lähimad vasted kolmes vardasuuruste süsteemis. Vanade, ilma numbrita varraste numbri saab kindlaks teha vardasuuruse mõõtja abil (vt lk 22). Torka varras sobivasse auku ja saadki teada selle numbri. MEETERMÕÕDUSTIK
← Suurus Kudumisvardaid on erineva läbimõõduga: 1,5 mm kuni isegi enam kui 25 mm. Kasutusel on kolm vardasuuruse süsteemi: Euroopa meetermõõdustik, vana Briti ja Ameerika. Kõrval olev tabel näitab, kuidas suurusi teisendada; pane tähele, et alati ei ole täpset vastet. Saadaval on mitme pikkusega vardad, millest kuduja saab valida varraste käeshoidmise viisi ja töö iseloomuga sobivaimad.
Metallvardad ↑ Kui kududa karvasest lõngast, nagu mohäär või vill, mis võivad varraste külge kinni jääda, on parem valida libedad metallist vardad. Kui on kalduvus kududa liiga tugevalt, võib varda libe pind aidata, sest sunnib kuduma lõdvemalt. Jämedamad kui 8 mm vardad on kohmakad ja neid kasutatakse harva.
Plastvardad ↑ Kui soovid vardaid, mille pind on metall- ja bambusvarraste vahepealne, vali plastist vardad. Plastvardad on kudumise ajal ühtlase temperatuuriga, mis võib sobida liigesepõletikku põdevatele inimestele. 4 mm või peenemaid plastvardaid ei soovitata kasutada, kuna need võivad raskemate kudumite all koolduda ja katki minna.
Bambusvardad ↑ Bambus on kerge ja paindlik materjal, mis sobib suurepäraselt kudumisvarrasteks. See aitab hoida silmused ühtlaselt üksteise kõrval ja tulemuseks on ühtlase koe ja paraja pingusega kudum. Sobib hästi libedale lõngale, nagu siid, merseriseeritud puuvill ja bambuslõng. Soovitatav kudujatele, kel on liigesepõletik. Kasutamisel need vardad aja jooksul veidi koolduvad kuduja käe järgi.
20
TEISENDUSTABEL
Töövahendid ja materjalid
VANA BRITI MÕÕDUSTIK
USA MÕÕDUSTIK
1,5 mm
–
000 00
2 mm
14
0
2,25 mm 2,5 mm
13
1
2,75 mm
12
2
3 mm
11
–
3,25 mm
10
3
3,5 mm
–
4
3,75 mm
9
5
4 mm
8
6
4,5 mm
7
7
5 mm
6
8
5,5 mm
5
9
6 mm
4
10
6,5 mm
3
101⁄2
7 mm
2
–
7,5 mm
1
–
8 mm
0
11
9 mm
00
13
10 mm
000
15
12 mm
–
17
15 mm
–
19
20 mm
–
35
25 mm
–
50
Eebenipuust/palisandrist vardad ↑ Need on luksuslikud ja enamasti üsna kallid puitvardad. Tihti on neil vahane pind, mis muutub kasutamisel siledaks ja tundub käe all mõnus. Nendega, nagu ka bambusest varrastega, saab ühtlase tihedusega koe. Vardad ei kooldu, vaid püsivad sirged.
Kandilised vardad ↓ Enamik vardaid on silindrilised ja terava otsaga. Need ebahariliku kujuga uut tüüpi vardad on kandilised ja terava otsaga. Vardad on tehtud metallist, need istuvad teineteise peale paremini, mis on eriti kasulik sukavarraste puhul, ja nendega kududes on käed vähem pinges. Seetõttu sobivad kandilised vardad eriti hästi neile, keda vaevab liigesepõletik.
Sukavardad ja ringvardad Mõned kudumistööd nõuavad ringselt kudumist, et tekiks torujas kudum, mida ei ole vaja kokku õmmelda. Selleks saab kasutada nii sukavardaid kui ka ringvardaid, kuid varraste valik sõltub enamasti nende pikkusest. Kuna enamik ringvardaid on sokkide või kinnaste kudumiseks liiga pikad, kasutatakse nende asemel sukavardaid, millega saab kududa kitsaid torujaid esemeid. Koetihedus ja kudumisstiil oleneb sellest, milliseid vardaid kasutada.
← Sukavardad Bambusest sukavardad
Metallist sukavardad
Soovitatav kasutada sokkide ja kinnaste ning kitsaste torujate esemete kudumiseks. Sukavardad on lühikesed ja neile ei mahu palju silmuseid. Alguses võivad mõnel kudujal jääda ühe varda lõpu ja teise alguse vahele „redelid“; harjutamisel ja kogemuste lisandumisel see probleem aga kaob. Bambusest ja puidust sukavardad ei ole nii libedad, seetõttu võib neid olla kõige mugavam kasutada.
Plastist sukavardad
Ringvardad ↑ Ringvardad koosnevad kahest vardast, mis on omavahel ühendatud elastse pikendusega (tamiiliga). Neid on eri pikkuse ja jämedusega. Tähtis on valida käsilolevaks tööks kõige sobivama pikkusega vardad. Näiteks on mütsi kudumiseks vaja lühemaid ringvardaid kui ringselt kootava džempri jaoks. Kudumisjuhistes on tavaliselt kirjas soovitatav vardasuurus. Ringvardaid võib kasutada ka tasapinnaliseks kudumiseks: sel juhul tuleb töö lihtsalt iga rea lõpus ümber pöörata, mitte ringselt kududa.
Ringvarraste komplektid ↑ Kellele meeldib ringvarrastega kududa, ja suisa kõiki esemeid, see võiks endale muretseda ringvarraste komplekti. Komplekt koosneb mitme pikkusega tamiilist ja eri jämedusega varrastest. Lihtsalt ühenda vajalikud vardad tamiili otstesse ja saadki sobiva pikkuse ja suurusega ringvardad. Mõni komplekt sisaldab osi, mis võimaldavad ühendada mitu tamiili üksteise külge.
Kudumisvardad
21
Pinnaefektid Efektse struktuuriga koepindade kudumine on üsna keerukas, aga ühtaegu rahuldust pakkuv tegevus. Selleks saab kasutada eri värvi ja mitmesuguse tekstuuriga lõngasid. Lapilise koekirja puhul saab proovida vahvaid värvikombinatsioone, samas pakuvad voldid, krooked ja silmuste arvu kahekordistamine kudumile stiilsete detailide lisamise võimalust.
Lapiline kude Põikilapilises koes ruudud jätavad mulje punutud korvist. Ruudud võib kududa parempidises koes, ripskoes, kasutada võib palmikuid või reljeefseid silmuseid. Igal ruudul on kaks korda rohkem ridu kui silmuseid ja ruutude read kootakse vastassuunas. Ühe ruutude rea kõik silmused on korraga vardal, kuigi kõik ruudud kootakse eraldi. Sirged servad saavutatakse töö alguses, lõpus ja külgedel kootud lühikestest ridadest kolmnurkade abil.
1
Siin toodud näidises kootakse kolm 8-silmuselist ruutu. Loo lõngaga A lõdvalt 24 silmust, kasutades kootud ülesloomist (vt lk 36). Koo 2 s pp ja pööra töö ümber. Koo 1 s ph, 1 tkü phvõttega, pööra. Ületõstetud silmus muudab üleskorjamise 7. sammul lihtsamaks.
2
Korda neid 2 rida ja koo iga parempidise rea lõpus vasakult vardalt üks ülesloodud silmus lisaks. Tagasireal koo pahempidi ja tõsta viimane silmus kudumata pahempidise võttega üle. Lõpeta, kui 8 silmust on kootud, kuid ära pööra (alles jääb 16 ülesloodud silmust).
Ülesloodud silmused
Lõpetatud esimene kolmnurk
3
Koo järgmise 8 silmusega uus kolmnurk nagu 1. ja 2. sammus õpetatud ning kolmas kolmnurk viimase 8 silmusega. Nüüd on vardal 3 kolmnurka.
4
Vasaku külje kolmnurk. Hoia töö PHPga enda poole, ühenda lõng B ja koo 2 s ph, pööra, koo 2 s pp, pööra. Koo ääresilmuse mõlemad aasad pahempidi läbi (vt lk 70), see vormib külje. Koo viimane B-värvi silmus ja paremal vardal olev esimene A-värvi silmus pahempidi kokku (ph2k, vt lk 77). ph2k
112
Kudumisvõtted
5
Korda 4. sammu ja koo iga korduse pahempidisel real üks silmus rohkem ja parempidisel real tagasi servani. Katkesta kudumine, kui oled kudunud silmuse mõlemad aasad pahempidi läbi, 5 s ph ning B- ja A-värvi silmused pahempidi kokku. Ära tööd ümber pööra. Jäta lõpetatud küljekolmnurk paremale vardale.
6
7
Ruutude kudumine. PHP enda poole, lõng töö ees. Pista parem varras tagant ette ääresilmustesse ning korja ühtlaste vahedega üles ja koo 8 silmust esimese kolmnurga vabalt servalt pahempidi läbi.
8
Pööra töö ümber ja koo 7 s pp, 1 tkü phvõttega, pööra. Koo 7 s ph, koo viimane B-värvi silmus ja paremal vardal olev esimene A-värvi silmus pahempidi kokku (ph2k, vt lk 77). Nii on uus ruut ja vana kolmnurk ühendatud. Pööra töö ümber.
9
Korda 7. sammu veel seitse korda, kuid pärast viimast rida ära tööd pööra. Kõik esimese ruudu silmused on nüüd vasakul vardal. Koo järgmine ruut 6.–8. sammu järgi.
Parema külje kolmnurga kudumine. Hoia töö PHPga enda poole ja korja silmused nagu 6. sammus. Iga parempidise rea lõpus tõsta viimane silmus kudumata phvõttega üle. Iga pahempidise rea (v.a esimese) rea lõpus ph2k. Alles jääb 1 silmus.
Parema külje kolmnurk
Alumine kolmnurk
10
Parema külje ruudu kudumine. Ühenda värv A. Hoia töö PPga enda poole ja tõsta esimene silmus kudumata paremale vardale. Korja üles ja koo parempidi läbi 7 silmust mööda parempoolset kolmnurka (vardal on 8 silmust). 7 ph, 1 tkü phvõttega, pööra.
11 Eelmise rea ruut
Parema külje kolmnurk
Koo 7 pp. Järgmise 2 silmusega 2 ütk (kumbagi värvi 1 s). Korda viimast 2 rida, kuni ühendus on valmis. Koo kõik ruudud 10. sammu (v.a kudumata ületõstmine, selle asemel korja üles 8 s) ja 11. sammu järgi. 4.–11. samm moodustavad mustrikorduse.
12
Koo lõpukolmnurgad (need järgnevad küljekolmnurkade reale, vt sammud 4–9). Koo vastava värviga 10. sammus toodud õpetuse järgi. Lõpus 8 s ph. Pööra. Koo 7 pp, 2 ütk nagu 11. sammul. Pööra, 6 ph, ph2k lõpus, et ülemine serv oleks sirge. Pööra, 6 pp ja 2 ütk nagu enne.
13
Jätka 2 ütk ja ph2k, kuni kolmnurk on valmis. Korda sama teiste kolmnurkadega. Katkesta lõng ja tõmba viimasest silmusest läbi.
Pinnaefektid
113
Voldid Tee lõige: voldi ruuduline paberileht vaheldumisi iga 10 ja 5 ruudu järel kokku. Iga ruut tähistab ühte silmust. Loe lõikel kokku voldi pealmise osa, voldi põhja ja tagasipööratud osa silmuste arv. Igale voldile lisa üks silmus, mis tuleb töö paremal poolel kudumata üle tõsta ja kududa pahemal poolel pahempidi, või kududa igal real pahempidi. VOLTIDE KUDUMINE Voldi põhi
Tagasipöö- Pealmine ratud osa osa
Esimene voldi pealmise osa silmus
3 4
Tagumine sukavarras
Vasak varras
Koo üks rida pahempidi. Korda 2. ja 3. sammu, kuni kudum on soovitud pikkusega, ja lõpeta pahempidise reaga.
Siin on näidatud kahe 5-silmuselise vasakule keerava voldi kudu kudumist. Loo 44 silmust (s.h 4 lisasilmust murdejoontele).
Pane paika markerid. Esimene rida: 10 pp, pp 1 ph, ph 5 pp, 1 ph, 10 pp, 1 ph, 5 pp, 1 ph, 10 pp.
Kui voldid on valmis, koo 4 silmust parempidi maha (vt lk 50). Tõsta järgmised 5 silmust (k.a murdekoha silmus) kudumata pahempidise võttega sukavardale. Tõsta järgmised 6 silmust (k.a murdekoha silmus) kudumata pahempidise võttega teisele sukavardale. Pööra vardaid ja murra volt kokku.
5
Tõsta üks silmus tagumiselt sukavardalt paremale vardale. Koo vasaku varda esimene silmus parempidi paremale vardale. Tõsta mõlemad paremal vardal olevad silmused ükshaaval üle esimese silmuse ja lase vardalt maha.
Tõsta üks silmus esimeselt sukavardalt ja üks silmus tagumiselt sukavardalt paremale vardale. Koo vasakul vardal olev esimene silmus parempidi ja tõsta need 3 silmust ükshaaval üle esimese silmuse. Korda seda sammu, kuni kõikide voltide silmused on maha kootud. Vasak varras
Sukavardad
114
Kudumisvõtted
Koo ülejäänud silmused maha tavaliselt.
Krookimine ja silmuste arvu kahekordistamine Krookimine vähendab silmuste arvu rea ulatuses ühtlaselt ja kahekordistamine lisab silmuseid samal viisil. Krooke saamiseks võib ka kududa väiksemate varrastega piisav arv ridasid soonikkoes, millele eelneb ja järgneb mõni teine kude. Silmuste arvu kahekordistamine sobib hästi pärast kätiseosa soonikut, andes nii varrukale laiust. KROOKIMINE
Et krooked jääksid ühtlased, otsusta, mitu silmust tuleb vähendada. Seejärel jaga vardal olevate silmuste arv antud tulemusega. Näiteks, kui sa lood 30 s ja soovid ühtlaselt kahandada 10 s, on tulemuseks 30 : 10 = 3. Seega peab igast 3 silmusest ühe kahandama. Selleks koo üks silmus parempidi ja seejärel 2 silmust parempidi kokku (pp2k). Korda rea lõpuni.
Tihedamaks krookeks koo pp2k või pp3k kogu rea ulatuses. Võid proovida isegi kududa kaks kahandustega rida järjest – pp2k rida ja ph2k rida. Kroogitud serva saad,, kui kood mahakudumise käigus g 2 või rohkem silmust kokku.
SILMUSTE ARVU SUURENDAMINE
1
Lisatavate silmuste arvu leiidmiseks toimi samamoodi kui krookimise puhu ul (vt üleval), kuid pea meeles, et see lisab silmuseid. Kui vastuseks on 3, peab igast silmusest kasvatama 3 silmust. Selleks koo iga silmus parempidi läbi eesmise aasa, tagumise aasa ja veel kord läbi eesmise aasa.
2
Sellise krooke tegemiseks kasuta nii silmuste arvu suurendamist kui krookimist. Koo ühe rea kõik silmused pareempidi läbi eesmise ja tagumise aasa, tagasireal koo kõik silmused umise aasa. Koo pahempidi läbi eesmise ja tagu 16–20 rida parempidises koes. Koo üks rida kogu ulatuses võttega pp2k ja seejärrel järgmine rida kogu ulatuses võttega ph2k. Jätka paarempidises koes.
Pinnaefektid
1115
Diagonaalne kudumine Selle võtte abil saab luua diagonaalse servaga kudumeid. Siksakmustri (vt lk 199) kudumisel pannakse kokku vastassuunalised diagonaalpaneelid. DIAGONAALI KUDUMINE
1
Loo 20 silmust. Tõsta esimese parempidise rea alguses esimene ja teine silmus ükshaaval kudumata paremale vardale, pista vasak varras silmuste eesmistest aasadest läbi ja koo silmused parempidi kokku (2 ütk, vt lk 78). Koo kuni viimase silmuseni, koo ääresilmus parempidi läbi eesmise ja tagumise aasa. Koo üks rida pahempidi. Korda parempidist rida. Kudumi serv kaldub vasakule.
2
Et serv kalduks paremale, koo esimene silmus parempidi läbi eesmise ja tagumise aasa, koo parempidi kuni kahe viimase silmuseni ja pp2k.
3
Ilusa dekoratiivse vasakule kalduva serva saad, kui kood 2 silmust parempidi. Seejärel kahanda võttega 2 ütk, koo parempidi kuni viimase 3 silmuseni ja tee vasakule kaldega kasvatamine eelmise rea silmusest (vt lk 81), kududes viimasest kootud silmusest 2 rida allpool olevast silmusest. Koo parempidi rea lõpuni.
116
Kudumisvõtted
Lühikesed read Ridu ei pea kuduma otsast otsani. Lühikeste ridade puhul kootakse kaks rida teatud arvu silmustega, mistõttu lisanduvad read ainult kudumi kindlasse kohta. Seda võtet kasutatakse õlgade kujundamiseks, kumerate palistuste, sissevõtete ja soki kannalaka kudumiseks. Lühikesed read kootakse tavaliselt parempidises koes.
Aukude vältimine Enamik vormimisvõtteid nõuab peidetud pööramist. Selleks on kolm võimalust: silmuse mähkimine (lihtsaim ja vähe märgatav), lõnga üleviimine (kõige nõrgem) ja silmuse ülestõstmine (kõige vähem märgatav). Ripskoes ei ole mähkimist vaja. AUKUDE SULGEMINE MÄHKIMISE ABIL
1
Parempidisel real: pööramiskohas tõsta järgmine silmus kudumata pahempidise võttega paremale vardale (vt lk 65), too lõng töö ette. Tõsta kudumata silmus tagasi vasakule vardale ja vii lõng töö taha. Pööra töö ümber ja koo lühike rida pahempidi. Korda mähkimist iga kord rea keskel pöörates.
2
Pahempidisel real: pööramiskohas tõsta järgmine silmus kudumata pahempidise võttega ära, vii lõng töö taha. Tõsta kudumata silmus tagasi vasakule vardale ja too lõng töö ette.
3
Lühikese rea lõpetamine kõikide silmustega real: pööramiskohas pista parem varras lõngakeeru eesmisest (parempidisel real) või tagumisest (pahempidisel real) aasast läbi. Koo lõngakeerd koos järgmise silmusega kokku.
AUKUDE SULGEMINE LÕNGA ÜLEVIIMISE ABIL
1
Koo parempidi või pahempidi pööramiskohani. Pööra. Vii lõng töö teisele poole ja too üle varda (ära liiguta lõnga eelnevalt päris taha ega ette, siis ei lähe lõng täiesti ümber varda). Koo lühikene rida.
2 3
Lühikese rea lõpetamisel parempidiste silmustega real koo lõngakeerd ja järgmine silmus kokku.
Lühikese rea lõpetamisel pahempidiste silmustega real lase lõngakeerd maha ja tõsta järgmine silmus kudumata pahempidise võttega üle. Pista vasak varras mahalastud lõngakeeru alla, võta see vardale ja koo järgmise silmusega pahempidi kokku.
Lühikesed read
117
AUKUDE SULGEMINE SILMUSE ÜLESTÕSTMISE ABIL
1
Koo lühike rida kas parempidisel või pahempidisel real. Pööra töö ümber, tõsta esimene silmus kudumata pahempidise võttega üle (vt lk 65) ja koo lühike tagasirida.
2
Lõpureal (töö on ajutiselt pööratud tagurpidi, et seda võtet oleks lihtsam teha) pista parema varda ots ülevalt alla läbi vasaku varda esimese ja teise silmuse vahel oleva lõnga (vt foto). Tõsta see vasakule vardale.
Pista parema varda ots läbi eelmise rea
Vasak varras
Pööra töö ümber, koo ülestõstetud aas vasaku varda järgmise silmusega pp kokku. Vasak varras
Kui lõpurida on pahempidine, vii vasaku varda ots alt üles parema varda esimese ja teise silmuse vahel 2 rida allpool oleva lõngajooksu alt läbi. Venita aasa ja lase maha. Tõsta vasaku varda järgmine silmus kudumata paremale vardale. Korja mahalastud aas jjäälle vasakule vardale. Tõsta kudumata ü etõstetud silmus tagasi vasaül k le vardale. Koo need 2 ku silmust ph kokku.
Parem varras
ÕLA KUJUNDAMINE LÜHIKESTE RIDADEGA Siin on näidatud, kuidas kujundada parempidises koes kudumi õlg lühikeste ridadega, mitte aga tavalise mahakudumise abil. Õlg on 24 silmust lai ja algse juhendi järgi tuleb igal teisel real maha kududa 8 silmust. Selle saab aga asendada lühikeste ridadega, kududes igal teisel real 8 silmust vähem.
Koo pahempidi kuni 16 viimase silmuseni, tee mähkimine ja pööra töö ümber. Koo parempidi rea lõpuni (vardal on 8 silmust).
118
Kudumisvõtted
Loo 24 silmust ja koo õlani. Ära järggi esimest mahakudumise õpetust, vaid koo terve rida parempidi. Pööra töö ümber.
Koo pahempidi kuni viimasee 8 silsil museni ja tee mähkimine (tõsta järgmine silmus kudumata pahempidise võttega üle, vii lõng töö taha, tõsta ületõstetud silmus tagasi, too lõng ette, vt eelmine lk). Pööra töö ümber ja koo parempidi rea lõpuni.
Koo kõik silmused pahempidi järgmiselt: korja lõngakeerud üles, tõsta vasakule vardale ja koo need järgmise silmusega pahempidi kokku (vt lk 117). Koo kõik silmused maha või pane silmusehoidjale, et need hiljem kokku silmata.
LÜHIKESTE RIDADEGA KOOTUD ÜMMARGUNE MEDALJON See näidis on kootud ripskoes, kui medaljonide kudumiseks võib kasutada ükskõik millist kude. Ripskoe puhul ei ole vaja lõngakeerde üles korjata.
Koo 14 silmust parempidi, järgmist silmust pahempidi üle tõstes tee mähkimine, pööra töö ümber. Vii lõng töö taha. Tõsta silmus tagasi. Koo 14 silmust parempidi rea lõpuni.
Loo 16 silmust värviga A, kasutades abilõngaga ülesloomist (vt lk 45).
Pööra töö ümber ja koo 14 silmust parempidi. Too lõng ette. Tõsta 2 viimast silmust pahempidise võttega paremale vardale. Lõika A-värvi lõng ära (jäta 10 cm lõngaots; lõng on rea otsast veidi eemal). Segment ringist on valmis.
Korda 2. sammu, koo 2 rida 12, 10, 8, 6, 4 ja 2 silmusega. Lõng peab nüüd olema kudumi pikemas servas.
Hoia silmustega varras vasakus käes, võta lõng B ja koo 16 silmust parempidi. Seejärel korda lõngaga B 2.–5. sammu, 5. sammul võta jälle värv A.
Koo 8 segmenti vaheldumisi lõngaga A ja B. Viimase segmendi 5. sammu lõpus pane silmused hoidjale (vt lk 50). Ühenda silmused (vt lk 152) ja peida lõngaotsad.
Lühikesed read
1119
Rüüsid Kui kududa sirge riba vertikaalselt ja ühtaegu lühikeste ridadega, moodustub rüüs. Rüüsi kohevus sõltub sellest, mitu lühikest rida kootakse võrreldes vertikaalse riba ridade arvuga. Erinevate kudede kombineerimine, nagu on näidatud äärerüüsi juures, teeb rüüsi eriti huvitavaks. LÜHIKESTE RIDADEGA ÄÄRERÜÜS Ripskoes serv
Vardal on 20 silmust. Koo 14 silmust pahempidi, tee mähkimine (vt lk 117), pööra ja koo 14 silmust parempidi tagasi rea lõpuni.
Korda 1. sammu 2 korda.
Koo 13 silmust pah hempi pid idi di piista di, sta st parem varras mähkimiskohas alt üles lõngakeerdude alla ja tõsta kõik vasakule vardale. vardale Koo lõngakeerud koos järgmise silmusega pahempidi kokku. Koo pahempidi rea lõpuni. Lõngakeerdude üleskorjamine on tähtis, kuna lisab rüüsile kohevust.
Koo 6 silmust pahempidi ja 14 parempidi. parempidi Korda 1.–4. sammu, kuni ripskoes sirge serv on soovitud pikkusega.
VERTIKAALSED RÜÜSID KUDUMI KESKEL Siin toodud näidis on kootud 24 silmusega. Rüüs kootakse keskmise 8 silmusega. Koo 16 s pp, mähi (vt lk 117) ja pööra. Koo 8 s ph, mähi ja pööra.
1220
Koo 8 s pp, mähi ja pööra. Korda 2. sammu. Koo 16 s pp, korjates lõngakeerud üles (vt lk 117).
Kudumisvõtted
Koo 24 s ph, korjates keerud üles teisel pool rüüsi nagu 4. sammus. 2 rida põhikudumit ja 4 rida rüüsi on valmis.
6
Korda 1.–5. sammu alates 1. sammus toodud silmuste parempidisest kudumisest vajaliku arvu küljepaneelide jaoks. Koo rüüsid kudumisse vertikaalsete gruppidena.
Ruumiline kudumine Lühikesi ridu teatud viisil kududes võib anda kudumile ruumilise vormi. Kootud tipud võivad jääda (aluselt) lahti, aga need võib ka kokku õmmelda. Kinnise dekoratiivse „tasku” saamiseks võib tipud enne kokkuõmblemist polsterdada. Luua võib ka iseseisvaid ruumilisi vorme. LÜHIKESTEST RIDADEST PALL See näidis on kootud ripskoes ilma silmuste mähkimiseta. Kui mähkimist siiski nõutakse, järgige lühikeste ridadega ümmarguse medaljoni koejuhiseid (vt lk 119). Loo lõngaga A 20 silmust.
Koo 13 silmust parempidi, pööra töö ümber ja vii lõng taha. Korda sammu, kuni kood 11 silmust.
Koo 7 silmust parempidi, pööra töö ümber ja vii lõng taha. Korda sammu, kuni kood 5 silmust. Koo 4 silmust parempidi, too lõng ette. Tõsta kõik allesjäänud (9) silmused pahempidise võttega paremale vardale. Katkesta lõng (jäta 10 cm lõngaots).
15 silmust on kootud
Veel 8 silmust tõsta
Koo 19 silmust parempidi, pööra töö ümber ja vii lõng töö taha. Korda sammu ja koo igal real üks silmus vähem, kuni kudumiseks jääb 15 silmust. Keera töö ümber ja vii lõng taha.
Värv A
Värv B Värv A
Korda 2.–5. sammu lõngaga B.
Palli tegemiseks koo 8 segmenti, mõlema värviga 4. Koo silmused maha. Peida poole rea peal olevad lõngaotsad ja otste korrastamiseks tõmba õrnalt ülemisest ja alumisest lõngast. Täida sobiva materjaliga ja õmble kinni peitpistetega (vt lk 149) või ühenda lahtised silmused ülesloomissilmustega.
Lühikesed read
1221