Kaanel – saaremaa sõrmkäpp Lk 2 – balti sõrmkäpa kuusnõmme varieteet Lk 4 – hall käpp Lk 9 – kahkjaspunane sõrmkäpp Lk 262–263 – kahkjaspunased sõrmkäpad, kollakad sõrmkäpad ja nende ristandid
Toimetanud Eha Kõrge Konsultant Toomas Kukk
Kujundanud Päivi Palts Kaane kujundanud Mari Kaljuste
© Tekst ja fotod. Tarmo Pikner, 2013
ISBN 978-9985-3-2621-3 Kirjastus Varrak Tallinn, 2013 www.varrak.ee Trükikoda AS Printon
SISUKORD
9 11 12 13 15 18 19 24 28 239 260
Lugejale Saates천na Orhideede levik Orhideede elu Orhideede liigitamine Orhideenimistu uuendused Orhideede kirjeldamine Orhideede 채ratundmine Orhideed pildis ja s천nas Kadunud orhideesid otsimas Orhideliikide t채ielikud ladinakeelsed nimetused
Orhideed pildis ja sõnas 31
Kaunis kuldking
35
Valge tolmpea
41
Punane tolmpea
47
Sooneiuvaip
51
Laialehine neiuvaip
55
Tumepunane neiuvaip
59
Pruunikas pesajuur
63
Suur käopõll
67
Väike käopõll
71
Roomav öövilge
75
Lehitu pisikäpp
79
Lõhnav käoraamat
85
Harilik käoraamat
91
Rohekas õõskeel
95
Kahelehine käokeel
101
Rohekas käokeel
105 Kärbesõis 109 Hall käpp 115
Tõmmu käpp
119
Arukäpp
125
147
Kollakas sõrmkäpp
153
Täpiline sõrmkäpp
159 Balti 169 Russowi 175 sõrmkäpp sõrmkäpp
Saaremaa sõrmkäpp
185
Ruthe sõrmkäpp
195 Vööthuul203 Kuradi 213 sõrmkäpp sõrmkäpp
Püramiidkoerakäpp
219 Harilik muguljuur
223 Sookäpp
Soohiilakas
235 Kõdukoralljuur
Jumalakäpp
131
Kahkjaspunane sõrmkäpp
227 Soovalk
231
LUGEJALE See raamat on sündinud minu suurest huvist looduslike orhideede vastu ja soovist oma rõõmu teistega jagada. Kes on veidi rohkem loodusega kokku puutunud, teab, et Saaremaa on eriti rikas nii orhideeliikide kui ka nende leiukohtade poolest. Eriti rikkalikult on õnnistatud saare lääneosa, sealjuures Kuusnõmme kanti, kus on mu maakodu ja püsivaks saatjaks eriline orhideeaura. See peaks andma usaldatavuse minu, saarlasest autori suhtes, kelle orhideemaailma tunnetus on alguse saanud just kodukandist. Ehkki raamat kannab Saaremaa pitserit, olen endale eesmärgiks seadnud olla kogu Euroopa orhidee-eluga kursis ja tutvustada oma teadmisi ka lugejale. Et Saaremaal kohtab peaaegu kõiki Eestis kasvavaid orhideesid, siis ei olnud raske lisada raamatusse liigid, keda käesoleval ajal Saaremaalt leitud ei ole, küll aga mujalt Eestis. Nii kajastub siin kogu Eesti orhideerikkus, mis paljuski paistab silma kogu Euroopa taustal. Raamat on mõeldud eeskätt loodusearmastajale, kuid annab ka botaanikuile võimaluse mälu värskendada nii orhideede liigisisest kui ka liikidevahelist mitmekesisust väljendavate orhideefotode kaudu. Loodetavasti lisab raamatule kaalu ja põnevust esmakordne eestikeelne täiskirjeldus minu avastatud uuest orhideeliigist – saaremaa sõrmkäpast, samuti balti sõrmkäpa kuusnõmme varieteedist Taimede kirjeldamisel olen piirdunud tunnustega, mis on nähtavad palja
Eesti orhideed / 9
silmaga või läbi fotoobjektiivi. Kõik see, mis on inimsilmale nähtamatu ja toimub mulla all, taime sees või tolmeldajaputukate abiga, on jäetud teaduslike väljaannete hooleks. Raamat annab võimaluse väliste tunnuste põhjal oma-silmon-kuningas meetodil taime määrata ja sellest äratundmise rõõmu nautida. Näiteks ei kirjeldata siin taimede juurestikku, kuna oleks vastutustundetu ahvatleda uudishimulikke loodushuvilisi taimi üles kitkuma, veendumaks, et sõrmkäppadel on mulla all tõepoolest sõrmiku sarnane mugulakogum. Kui lugejal tekib huvi orhideede hingeeluga lähemalt tutvuda, peaks ta pöörduma teaduslike allikate poole, mida eesti keeles kahjuks peaaegu polegi. Raamatu kirjutamisel olen võtnud eeskuju „Eesti taimede kukeaabitsast”, mille autor Toomas Kukk julges mitmed ametlikud bioloogiaterminid kukele saata. See on küll vähem teaduslik, kuid värskendav lähenemine. Näiteks erinevate õite võrdlemisel aitab neid meelde jätta esmavaatlusel saadud mulje ja sarnasus millegi tavapärasega. Kui ikka balti sõrmkäpa õie huul meenutab broderiipitsist liniku serva, siis sellisena ta ka meelde jääb, ei pea tingimata bioloogialeksikonist sellele vastavat teaduslikku terminit otsima. Olen raamatus ära toonud ka orhideetaimede arvnäitajad, mida rahvaraamatutes tavaliselt esitatud ei ole. Parema arusaadavuse huvides olen püüdnud kasutada võimalikult lihtsat võõrsõnavaba eesti keelt, see kehtib ka selliste enim levinud bioloogiaterminite kohta nagu ökoloogia, biotoop ja morfoloogia. Siiski, on üks reeglit kinnitav erand: ma ei kasutanud teadlikult terminit käpaline, mis on sõna orhideeline eestikeelne teaduslik vaste. Sõna orhidee kasutamine peaks kaasa aitama nende ohustatud taimede kaitsmisele looduses, kes seonduvad lillepoodides pakutavate kaunite, kuid tehiskeskkonnas aretatud orhideeõitega. Pealegi on sõna orhidee samas mõistes rahvusvahelises keelepruugis laialt levinud, vahel lisandiga looduslik. Ka minust sai orhideehuviline sellest päevast, kui sain teada, et käpaline polegi mingi lihtne kassikäpp, vaid tähistab maailma kõige kenamaid lilli – looduslikke orhideesid. Võõrsõnadena on muidugi mõista kirjas orhideeliikide ladinakeelsed nimetused, lisaks nende nimed inglise, saksa, soome ja rootsi keeles. Erinevalt teistest samalaadsetest trükistest ei lõpe see raamat pika loeteluga kasutatud kirjandusest, mis ei tähenda sugugi seda, nagu oleksin ma tuginenud vaid oma tähelepanekutele loodusest. Vastupidi, ma olen läbi töötanud kümneid orhideesid käsitlevaid raamatuid, hulgaliselt teaduslikke uurimistöid ja artikleid ning neid ka ise avaldanud. Väitele, et looduslikud orhideed on taimeriigi omapäraseimad lilled ja maailma kõige kenamate õitega, on väga raske vastu vaielda. Usun, et selle tõdemuseni aitavad lugejat jõuda minu aastate jooksul tehtud tuhanded
10 / Eesti orhideed
orhideefotod, millest raamatusse on jõudnud vaid väike osa. Tegelik silmailu jääb ikkagi loodusesse. Loodetavasti aitab see raamat orienteeruda meie rikkalikul orhideemaastikul. Tarmo Pikner Saaremaalt, kus kena tähendab ilus
SAATESÕNA Käpalistest ehk siinses kõnepruugis orhideelistest kirjutamine näib täispanga peale minekuna: selliseid raamatuid tahetakse endale soetada ja soetataksegi, olgugi et riiulil juba terve hulk samalaadseid ees ootamas. Nii tekib küsimus uue raamatu vajalikkusest. Arvan, et Tarmo Pikneri teos erineb varasematest mitmeski mõttes ning täidab ehk ka mõne lünga meie taimekirjanduses. Raamatu voorustest rõhutaksin eeskätt kolme. Kõigepealt, autor on aastaid pildistanud käpalisi ning püüdnud saavutada üha täiuslikumat tulemust. See on enamasti ka õnnestunud, kusjuures eriti tänuväärne on liigisisese mitmekesisuse kajastamine. Eks pildistamisest jõudiski autor orhideede süstemaatika põhjalikuma uurimiseni. Ta on harrastusbotaanikutest, s.t neist, kelle põhitöö pole botaaniline, Eestis praegu kõige kaugemale jõudnud – mitme uue taksoni kirjeldamise avaldamiseni teaduskirjanduses. Teiseks täidab raamat lünga taimeteaduslikus valdkonnas, mida võiks linnuhuviliste eeskujul nimetada orhideebongarluseks. Kõik käpaliste liigid ja nende vormid-varieteedid peab oma silmaga looduses ära nägema. Senises eestikeelses kirjanduses on liigisisest varieeruvust tutvustatud vaid akadeemilises „Eesti NSV flooras” (IX kd; 1984), mis kuiva mustvalge teadusliku tekstina algajat taimesõpra ei veena. Pealegi on vahepeal teadmised meie orhideede varieeruvusest ja mitmekesisusest tublisti täienenud. Ning kolmandaks on oluline isiklik kogemus – teos põhineb autori aastatepikkustel tähelepanekutel. Olgugi et vaatlusi on tehtud peamiselt Saaremaal, väljendab see meie orhideemaailma mitmekesisust üsna hästi – neid väheseid Eesti orhideeliike, keda kodusaarel ei kasva, on autor tundma õppinud MandriEestis või mujal Euroopas. Kokkuvõttes võib uut käpaliste raamatut vaid tervitada ja soovitada igale taimehuvilisele: siit leiab nii uusi vaatenurki, teadmisi, kui ka suurepäraseid taimefotosid. Nii et raamat kaasa ja loodusesse orhideesid vaatlema! Toomas Kukk
Eesti orhideed / 11
30 / Eesti orhideed
KAUNIS KULDKING
Cypripedium calceolus inglise Lady’s Slipper saksa Frauenschuh soome Tikankontti rootsi Guckusko
Kaunis kuldking, nagu nimestki võib järeldada, on üks kauneimaid looduslikke lilli üldse. Orhidee huuleks olev kullavärviline king on tegelikult vanaaegse talupojapastla sarnane paun, mille lillakaspruunid keerdunud pastlapaelad oleksid nagu lahti unustatud. Et pastlapaelad on pikalt suunatud õie keskmest kiirtena väljapoole ja pastla omaniku jalanumber teiste orhideedega võrreldes väga suur, on ta üldse suurima õiega orhidee Euroopas. Meie tingimustes võib teda uhkelt nimetada looduslike orhideede kuningannaks. Rahvasuus on kaunist kuldkinga nimetatud muhulasepätiks, neitsipätiks või saksakingaks. Kasvab puhmastena ja suhteliselt tihedate kogumitena. Harva satub naabriks valge tolmpea. Kuna selle orhidee ilu ei ole kedagi külmaks jätnud, siis on kaunis kuldking soohiilaka kõrval üks kahest meie orhideeliigist, kes on kaitse all ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi kaudu.
Kaunis kuldking / 31
Orhidee kirjeldus VARS Nõtkelt püstine, ümar, näärmekarvane, heleroheline; 30‒40 cm. LEHED 3‒4 lehte, suured, laiuvad, elliptilised, terava tipuga, selgelt nähtavate roodudega, mattrohelised; 12‒15 × 4‒6 cm. ÕIS Üks väheseid orhideeliike, kellel pole õisikut, vaid on üksikõied; meie suurim ja huvitavaim orhideeõis; kõige sagedamini kaks, vahel üks ja väga harva kolm õit. HUUL Huuleks on suhteliselt suur seest õõnes ümar pastlasarnane sidrunkollane paun, sisepinnal paistavad väikesed punakad täpid ja soonestus; 3‒4 cm. TEISED ÕIELEHED Kolm õielehte moodustavad kolmekiirelise tähe, mille ülemine kiir on pisut laiem ja ulatub veidi ettepoole kaldu huulepastla suudme kohale; keerdunud. Kaks alumist õielehte on kokku kasvanud kahehambaliseks rippuvaks keeleks, kõik on tume-lillakaspruunid; 4‒6 cm.
Teisendid Roostekollane kaunis kuldking, Cypripedium calceolus f. fulvum Väga harva kasvab liigiomastest kauni kuldkinga taimedest eraldi kollaste õielehtede-pastlapaeltega isendeid, kus läbi kollase värvuse jooksevad helepruunid jooned, andes tervikuna
32 / Cypripedium calceolus
õiele roostekollase väljanägemise. Selle vormi kõik õielehed on kollased, vahel roostepruunide triipudega, muud tunnused on samad mis tavalisel kaunil kuldkingal. Kollaseõielised taimed kasvavad omaette väikeste kooslustena, mitte läbisegi tavaliste kuldkingadega.
Kasvutingimused Viljakate muldadega segametsad, lehtmetsad, puisniidud, põõsastikud, ka kadastikud; poolvarjuline keskkond.
Kaunis kuldking / 33