K?:7IĂ…I;:7Ă…H77C7JKJĂ…A7IKJ7:7Ă…Ă…Ă…z
?IÅEDÅFlD=;H@7lF;JKI�ÅÅÅrrÅ Probleemide muutmine oskusteks 12 Motivatsiooni äratamine 13 Oskuse harjutamine 14 Oskuse omandamise kinnitamine 14
lD=;H@7lF;JKI;ÅImD:ÅÅÅrv Pþngerjaþpetuse eesmärgid 15 Pþngerjaþpetus täidab oma lubadused 16
lD=;H@7lF;JKIĂ…;;B:78Ă…KKJĂ…ClJJ;L??I?Ă…Ă…Ă…ry lD=;H@7lF;JKI;Ă…rvĂ…I7CCKĂ…Ă…Ă…s{ 1. samm: probleemide muutmine oskusteks 23
Kui lapsel on mitu probleemi 26 Tßkelda suur probleem väikesteks 28 Oskus ei ole millegi lþpetamine 30 2. samm: oskuse osas kokkuleppimine 33
AbinĂľu 1. Kasuta pĂľngerjaĂľpetust rĂźhmas 34 AbinĂľu 2. Esita ettepanek meie-vormis 35 AbinĂľu 3. Pea lapsega nĂľu selle Ăźle, mis oskuse ta Ăľpib 36 v
Abinõu 4. Luba lastel üksteist sobiva oskuse leidmisel aidata 37 3. samm: kasu kindlakstegemine 39
Kuidas sünnib õppimissoov? 39 Mida „kasulik”tähendab? 41 Kõik võivad aidata 42 4. samm: oskusele nime andmine 45
Eeskujud nimede allikana 46 5. samm: väeolendi valimine 48
Väeolendi pilt 49 Kuidas väeolend last aitab? 50 6. samm: ergutajate kutsumine 53
Kes võivad olla lapse ergutajad 54 Kuidas laps inimesi endale ergutajateks palub 57 7. samm: usu tugevdamine õnnestumisse 59
Kuidas sisendada lapsele usku õnnestumisse 60 Kuidas oma usku lapsele põhjendada 62 8. samm: tähistamise kavandamine 64
Mida tähistamine tähendab? 65 Tähistamine suuremates rühmades 66 Kui laps ei soovi tähistamist 67 Ka suurtele lastele meeldib tähistada 67 9. samm: oskuse demonstreerimine 71
N äita, mida sa teed, kui oskad 71 Katsetame oskust samal viisil 74 10. samm: oskuse avalikustamine 77
Oskusest on lihtsam avalikult rääkida kui probleemist 78 Avalikustamine vähendab eelarvamusi 78 Kui ulatuslik peaks avalikustamine olema? 79 Kuidas avalikustamist läbi viia? 81 11. samm: oskuse harjutamine 83
Oskusi võib harjutada neid demonstreerides 83 Laps võib ise välja mõelda, kuidas oskust treenida 85 w
Kui sageli peaks laps oskust harjutama? 86 Väikesed sammud 86 Õ nnestumiste päevaraamat 88 Kuidas laps suudab oma oskust harjutada? 89 Kolmekordne kiitus 89 Kiitmine kuulujutu abil 90 Ergutamine on meeskonnaala 91 12. samm: oskuse meeldetuletamine 94
Frustratsiooni ja pettumuse oht 95 Laps otsustab, kuidas talle oskust meelde tuletatakse 95 Lapsed võivad üksteisele meelde tuletada 96 13. samm: oskuse omandamise tähistamine 98
Kui laps ei saa oskust selgeks 99 Tähistamise tähendus 101 Tänamine 102 Tänamise positiivne mõju 103 14. samm: oskuse edasiõpetamine 105
Õ petaja õpib ka ise 106 Tänamine parandab mainet ja lisab tunnustust 107 Lastel on loomupärane vajadus teisi õpetada 107 15. samm: jägmise oskuse osas kokku leppimine 110
Eneseusaldus 110 Oskused järjekorras 111
X?J;?:Å;H?D;L7J;ÅFHE8B;;C?:;ÅB7>;D:7C?I;IJÅ FlD=;H@7lF;JKI;Å78?BÅÅÅrru H alvad harjumused 115 Käitumishäired ja vägivaldsus 117 Lapse masendus ja pikaleveninud kurbus 125 H irmud ja painajad 127 Asotsiaalne käitumine 132 Rituaalid ja sundkäitumine 134 x
Kiusamine 140 Pükste määrimine 141 Laste paanika laagris 144 Raevuhood 147 Tulega mängimine 152 Keskendumisvõime puudumine 154
EAAKLlJ;ÅÅÅrvx 77:7L7BEB;L7:ÅFlD=;H@7lF;JKI;Å Å B?I7C7J;H@7B?:ÅÅrwrÅ XDK7L7B:KI;:ÅÅÅrwv ?IK@K>JÅÅÅrwx
y
Å Å Å 7ÅLl?:ÅA7IKJ7:7ÅI;:7ÅH77C7JKJÅ;H?ÅL??I?:;BÅ L7IJ7L7BJÅI;BB;B; ÅC?BB?I;:ÅEDÅI?DKÅ;;ICXH=?:Å@7Å >KL?:
¼ Põngerjaõpetuse õpik
Sa võid mõelda, et see raamat on õpik, mille eesmärk on õpetada sind kasutama põngerjaõpetust kas kodus koos oma lastega või tööl koos teiste inimeste lastega. Sellisel juhul loe raamat traditsioonilisel viisil kaanest kaaneni läbi, räägi sellest teiste huvilistega ning hakka meetodit praktikas ellu viima, järgides raamatu juhtnööre ja põhimõtteid. ¼ Sissejuhatus lahenduskesksesse kasvatusse ja pedagoogikasse
Võid samuti mõelda, et tegemist on teoreetilise teosega, mille mõte on tutvustada sind uue ja revolutsioonilise psühholoogilise mõtteviisiga – niinimetatud lahenduskeskse pedagoogikaga. Sellisel juhul on sul hea lugeda seda raamatut kriitiliselt, arutada selles esitatud põhimõtteid oma sõprade ja töökaaslastega ning mõelda, mis mõju z
oleks selle ideede omaksvõtmisel meie ühiskonnale ning viisile, kuidas me oma lapsi kasvatame ja koolitame. ¼ K ogum laste kasvatamisega seonduvaid ideid
Kolmas viis sellesse raamatuse suhtuda on näha seda kogumikuna, milles esitatakse näidete abil hulk laste kasvatamise ja probleemide lahendamisega seotud läbiproovitud ideid. Põngerjaõpetus on programm, mis koosneb viieteistkümnest sammust. N eid võib näha ka eraldiseisvate ja sõltumatute kasvatuslike ideedena, mida saab algupärasest kontekstist eraldatuna loovalt kasutada lastekasvatustöös. ¼ Laste probleemide käsiraamat
N eljas viis sellele raamatule lähenemiseks on võtta seda käsiraamatuna, kust leiab praktilisi ideid laste pobleemide lahendamiseks. Selle eesmärgi tarvis on raamatu lehekülgedel 169–170 tähestikuline loetelu kõigist neist laste tavalistest ja ka veidi ebatavalisematest probleemidest, mida raamatus on käsitletud. Kui kasutad raamatut käsiraamatuna, otsi sisujuhist probleem, millele tahad lahendust leida. Loe kõnealust probleemi puudutavad kohad raamatus läbi ning kasuta loetud nõuandeid enda huvides, kui püüad koos oma lapsega probleemi lahendamiseks sobivat viisi leida.
r{
Å Å 1 1 � Kþigil lastel on mþnikord nende kasvu ja arenemise ajajärgul mþningaid probleeme nagu hirme, halbu harjumusi vþi raskusi teatud asjade þppimisel. Tavaliselt lähevad need probleemid iseenesest ßle, kuid mþnikord kestavad need nii kaua, et täiskasvanud hakkavad otsima vþimalusi nende lahendamiseks. Siis on hßva nþu kallis ja pþngerjaþpetus on ßks neist nþuannetest. See on meetod, mille abil lapsed vþivad lþbusal ja kaasakiskuval viisil oma probleemidest pääseda, þppides selliseid oskusi, mille omandamine neid selle juures toetab. Pþngerjaþpetus tÜÜtati algul välja mänguealiste, lasteaias käivate laste probleemide lahendamiseks, kuid peagi sai selgeks, et meetod sobib sama hästi ka algastmes þppivatele koolilastele. Kþige nooremad lapsed, kellele pþngerjaþpetusest abi on leitud, on olnud nooremad kui nelja-aastased ning vanimad juba murdeikka jþudnud. Tegelikult ei hooli pþngerjaþpetuse idee ning meetodi pþhimþtted vanusest.Väikeste muudatustega sobib meetod ka noorte ning samuti mängumeelt omavate täiskasvanute probleemide lahendamiseks. Pþngerjaþpetus on programm, mis koosneb viieteistkßmnest järjestikusest sammust. Raamatut lugedes vþib tekkida kßsimus, kui orjalikult tuleks programmi järgida, et sellest lastele abi oleks. Kas tuleb läbi teha kþik pþngerjaþpetuse sammud ning kas need tuleb sooritada just sellises järjekorras, nagu nad on raamatus ära toodud? rr
Ka tantsukursustel käijad kßsivad mþnikord oma tantsuþpetajatelt, kas nad peavad tantsuþhtutel tantsima just sellisel viisil, nagu nad on kursustel þppinud. Tantsuþpetajatel on kombeks sellele kßsimusele vastata, et alguses tuleks vþtta just sellised sammud, nagu on þpetatud, kuid sedamÜÜda, kuidas kindlus kasvab ning rßtm kehale omaseks saab, vþib tantsija hakata improviseerima:muutma sammude järjestust, jätma samme vahele ning leiutama tantsule isegi uusi ennenägematuid samme. Sama pþhimþte kehtib ka pþngerjaþpetuse puhul. Programmi tuleks esimesel korral ellu viia sßstemaatiliselt, samm-sammult, kuid niipea kui pþngerjaþpetuse sammud on selged, kui pþngerjaþpetus nii-Üelda sinu soontes voolab, vþid hakata vabalt improviseerima, et leida oma viis, kuidas seda laste juures ellu rakendada. On mþistlik meeles pidada, et pþngerjaþpetuse eesmärk ei ole olla aheldav kasvatusmeetod, vaid vahend, mis aitab meil iseendas ja oma lastes ßles leida selle loovuse, mille abil probleemide lahendamine koos lastega vþib olla lþbus ja rahuldustpakkuv tegevus.
HE8B;;C?:;Ă…CKKJC?D;Ă…EIAKIJ;AI ICEĂ…EB?Ă…AKK;77IJ7D;Ă… FE?IIÂ…Ă…A;BB;BĂ…EB?Ă…;H?B?D;Ă…FHE8B;;C Å 7Ă…;?Ă… DlKIJKDK:Ă…J;?IJ;Ă…B7IJ;Ă…AEC8;BĂ…JK7B;J?IĂ…AX?C7Â…Ă…L7?:Ă…A7A7IĂ…FmAI? Å ;C7Ă…L7D;C7:Ă…EB?Ă…BlFKAIĂ…J;C7Ă…FHE8B;;C?IJĂ…@K87Ă…Jm:?D;DK:Â…Ă…AK?:Ă… C?IA?Ă…;?Ă…EBDK:Ă…7?:7DK:Â…Ă…AK?=?Ă…DlKĂ…EB?Ă…AmI?JK:Ă…C?JC;BJĂ…7I@7JKD:@7BJ Å ICEĂ…A7DD7J7IĂ…A7Ă…?I;Ă…EC7Ă…FHE8B;;C?Ă…AX;I‚ÅJ;?I;:Ă…B7FI;:Ă…LllH?IJ7I?:Ă… J;:7Â…Ă…J;C7Ă…A77IB7I;:Ă…;?Ă…AKJIKDK:Ă…J;:7Ă…AmBB7Ă…D?D=Ă…J7Ă…;?Ă…I77DK:Ă…I;BB;Ă… FHE8B;;C?Ă…JlJJKĂ…AEEIĂ…;7A77IB7IJ;=7Ă…IKL;B77=H?II;Ă…C?DD7 ;BĂ…IKL;BĂ…;DD;Ă… ICEĂ…I;?JIC;77IJ7I;AIĂ…I77C?IJĂ…>7AA7IĂ…J7Ă…J;?IJ;Ă… ?D?C;IJ;Ă…AEC8;BĂ…AEHH7B?AKBJĂ…FEJ?BĂ…AX?C7 Å K?Ă… ICEĂ…EB?Ă…EC7D:7DK:Ă… I;BB;Ă…KK;Ă…EIAKI;Â…Ă…J;=?Ă…;C7Ă…J;C7=7Ă…I;BB;IJĂ…@KJJK Š DĂ…@KĂ…JEH;Â…Ă…;JĂ…I7Ă…AX?:Ă…Dmm:Ă…AEHH7B?AKBJĂ…FEJ?B Å 7IĂ…FEB;Ă…L7>L7Â…Ă…;JĂ… A7A7Ă…;?Ă…JKB;Ă…;D7CĂ…FmAI?Â?ÂˆĂ…AmI?IĂ…;C7 rs
Š DĂ…AmBBÂ…ÂˆĂ…L7IJ7IĂ… ICEĂ…@7Ă…@XJA7I‚ÅŠ lJJ?IĂ…AmBBĂ…7;=7Â…Ă…AK?:Ă…BlFKAIĂ…I7?DĂ… I;B=;AI‹ˆ
See lugu annab hästi edasi pþngerjaþpetuse peamist mþtet. Täiskasvanud mþtlevad tavaliselt, et suure lapse pßksi kakamine on mingi tþsisema ßldise probleemi sßmptom, kuid Ismo ise nägi asja teisiti – tema arvates oli kßsimus eelkþige oskamises. Kasutades väljendit „lþpuks sain selgeks� näitas ta end mþtlevat, et potil käimine on oskus, mille äraþppimine kestis temal kauem kui teistel lastel, kuid mille ta lþpuks siiski selgeks sai. Pþngerjaþpetus pþhineb seisukohal, et lastel ei ole þigupoolest probleeme, vaid on ainult oskused, mida nad ei ole veel ära þppinud. Teisisþnu vþib laste probleeme, nagu mitmesuguseid hirme, halbu harjumusi ning sÜÜmise, pissimise, kakamise ja magamisega seonduvaid raskusi, seletada sellega, et lapsel puudub vþi on nþrgalt arenenud mingi selline oskus, mida ta vajab oma probleemi lahendamiseks. Pþngerjaþpetuses algab laste probleemide lahendamine sellest, et need muudetakse oskusteks. See tähendab, et enne kui täiskasvanud pÜÜrduvad lapse poole, peavad nad isekeskis aru, mis on see oskus, mille laps peaks oma probleemi vþitmiseks omandama. Kui probleemid on oskusteks muudetud, vþib tähelepanu pÜÜrata lapse probleemilt nendele oskustele, mis lapsel tuleb omandada. Oskustest rääkimine ja nende þppimine on lastele samas ka meeldivam. Pole ime, sest lastel on olemas kaasasßndinud soov ja vþime oskusi omandada.
EJ?L7JI?EED?Ă…XH7J7C?D; Kui lapsega lepitakse kokku mingi oskuse Ăľppimise osas, ei garanteeri see muidugi veel, et laps selle oskuse omandab. Laps tuleb saada oskuse Ăľppimise vastu ka huvi tundma. PĂľngerjaĂľpetuses rt
suurendatakse lapse motivatsiooni taotletava oskuse omandamiseks mitmel viisil. Laps vþib muuhulgas oma oskusele sobiva nime välja mþelda, tal aidatakse aru saada, millist kasu ta oskuse omandamisest saab, ning temaga koos tehakse plaane, kuidas oskuse omandamist tähistada. Laps vþib valida endale ka hulga ergutajaid, kes teda oskuse þppimise juures toetavad ja aitavad.
IAKI;Å>7H@KJ7C?D; Kui laps on motiveeritud oskust omandama, vþib ta hakata seda harjutama, et oskus kontrolli alla saada. Lapsega lepitakse kokku, kuidas ta praktikas oma oskust harjutab, ning kui ta seda teeb, antakse talle selle kohta vastutulelikult positiivset tagasisidet. Lapse areng ei ole alati sirgjooneline, vaid kahele sammule järgneb sageli ßks samm tagasi. Tagasilangemine käib asja juurde, seetþttu pßßtakse pþngerjaþpetuses lapsega alati aegsasti kokku leppida, kuidas toimitakse juhul, kui tema probleem pßßab tagasi pÜÜrduda.
IAKIJ;ÅEC7D:7C?I;ÅA?DD?J7C?D; Kui laps omandab oma oskuse, siis tema saavutust tähistatakse ning samal ajal vþib ta tänada kþiki neid inimesi, kes teda oskuse þppimise juures aitasid ja toetasid. Lþpuks pakutakse lapsele vþimalus omandatud oskust teistele lastele edasi þpetada ning temaga lepitakse kokku, mis oskuse ta järgmisena omandab.
ru