emotsionaalne vabadus issuu by Rahva Raamat

emotsionaalne vabadus

Ron Alexander, Barbara Baird, Patricia Bisch, Barbara Biziou, Rabbi Mark Borovitz, Cary Brokaw, Charles Blum, reverend Laurie Sue Brockway, Ann Buck, Janus Cercone, Ilene Connoly, Jennifer Cook, Lisa Davis, John Densmore, Vic Fuhrman, James Grotstein, Melinda Jason, Cathy Lewis, Frank Lowree, Michael Manheim, Mignon McCarthy, Meg McLaughlin-Wong, Richard Metzner, Caroline Myss, Hani Naser, Daoshing Ni, Mary Oliver, Maxine Orloff, Dean Orloff, Phyllis Ostrum-Paul, Ping Ho, Charlotte Reznick, Dean Radin, Jillian Robinson, Harriet Rosetto, David Smith, Rabbi Don Singer, Leong Tan, Russell Targ, Christina Snyder, Mark Seltzer, James Spar, Roy Tuckman, Niki Vettel, Mary Williams, Beth Zacher. Lõpetuseks minu vanemad Maxine Ostrum-Orloff ja Theodore Orloff, endiselt koos minuga, kuigi nüüdseks teispoolsuses. Lõpuks olen tänu võlgu ka oma patsientidele ja seminarides osalejatele, kellelt ma olen nii palju õppinud. Varjan nende nimesid ja äratundmist võimaldavaid tunnuseid, et kaitsta nende privaatsust.

Miks on mõnel asjal lööki?

Sisukord

I osa. Emotsionaalse vabaduse allikad

Sissejuhatus. Emotsionaalne vabadus: meelerahu saladus 1. peatükk. Tee emotsionaalse vabaduse juurde: armastama õppimine 2. peatükk. Neli praktilist saladust oma emotsionaalse siseelu rikastamiseks 3. peatükk. Uni ja unenäod: juurdepääs teadvuse murrangulistele seisunditele 4. peatükk. Intellektuaalist empaadini: mis on sinu emotsionaalne tüüp? 5. peatükk. Võitlus emotsionaalsete vampiiridega: kuidas oma tundlikkust mõista ja kaitsta II osa. Enesevabastamise tööriistad

6. peatükk. Esimene transformatsioon: hirmule vastuastumine, julguse ülesehitamine

emotsionaalne vabadus

7. peatükk. Teine transformatsioon: masendusele ja pettumusele vastuastumine, kannatlikkuse ülesehitamine 8. peatükk. Kolmas transformatsioon: üksindusele vastuastumine, ühendatuse ülesehitamine 9. peatükk. Neljas transformatsioon: ärevusele ja muretsemisele vastuastumine, sisemise rahu ülesehitamine 10. peatükk. Viies transformatsioon: depressioonile vastuastumine, lootuse ülesehitamine 11. peatükk. Kuues transformatsioon: armukadedusele ja kadedusele vastuastumine, eneseaustuse ülesehitamine 12. peatükk. Seitsmes transformatsioon: vihale vastuastumine, kaastunde ülesehitamine Järelsõna. Elades südame teenistuses: emotsionaalse vabaduse hüved Valitud kirjandus Valitud teadusartiklid Autorist

Maa on õige koht armastusele. Robert Frost

S i s s e j u h at u s

Emotsionaalne vabadus: meelerahu saladus

Kutsun sind kaasa erilisele teekonnale, kus saad tunda senisest rohkem õnnetunnet ja sisemist rahu ning õppida valitsema negatiivsust, mille olemasolust sa siiani ehk teadlikki polnud. Sul on võime niisugust emotsionaalset vabadust saavutada ja see võime on lähemal, kui arvata oskad. Ükskõik kui stressirohke su elu praegu on, aeg positiivseteks muutusteks on käes. Meie ühiskond on emotsionaalselt kokkukukkunud. Inimesed on kärsitud ja püsimatud, neid tabavad ärrituspursked. Eelmisel aastal kirjutati Prozaci antidepressanti välja enam kui kolmekümnele miljonile inimesele. Koduvägivalda esineb igas kuuendas majapidamises. Viiskümmend protsenti autojuhtidest, kellele teine juht ette reastub, reageerivad sellele signaalitamise, karjumise, roppude žestide või koguni maanteeraevuga. Pooled abielud lõppevad lahutusega. Ükski neist asjust ei kuulu elu juurde, mida me tahaksime elada. Kiirkeetjaga sarnanev ühiskond surub meid aga emotsionaalsete piirideni. Me oleme ära teeninud, et saaksime leevendust

emotsionaalne vabadus

igapäevapingetest ristilöömisest. Me väärime rohkem õnne, paremat enesetunnet, hoolivaid inimsuhteid. See raamat aitab sul saavutada kõrgemat elukvaliteeti ja õppida stressi oskuslikult käsitlema. Esitlen põnevusega uusi praktilisi võimalusi, kuidas emotsioonidega paremini toime tulla, sest tavapärasemad toimetulekumeetmed ei ole meie ülipingelises maailmas lihtsalt piisavad. On selge hullumeelsus taluda kroonilist ärevust, kurnatust või masendust, nagu paljud meist seda teevad. Ma tõstan selle rõõmutu status quo vastu mässu ja loodan, et sina ka. „Emotsionaalne vabadus” annab vahendid oma õnnetunde ja südame tagasivõitmiseks. Mis on emotsionaalne vabadus? See tähendab, et õpime positiivsete tundmuste kaudu arendama oma armastamisoskust ning jälgime ja transformeerime kaastundlikult negatiivseid tundmusi – olgu need emotsioonid sinu enda või kellegi teise omad. See põhjapanev oskus vabastab sind hirmust ja võimaldab ebaõnnega toime tulla ilma rünnakule asumata ja meelerahu kaotamata; hirm ei saa sind enam rööpast välja viia. Mis on tulemus? Tõelise emotsionaalse vabadusega saad sa valida konstruktiivse reageerimise, selle asemel et loovutada kontroll olukorra üle iga kord, kui keegi sulle varbale astub (nagu enamiku inimestega juhtub). See laseb sul tulemuslikumalt suhelda ning koguda rohkem enesekindlust ja osavõtlikkust teiste suhtes. Siis oled sina see, kes hetke valitseb, ükskõik kellega vastamisi satud. Kuigi me üldiselt kaldume vabadust pidama kõnevabaduseks, orjusest vabanemiseks, õiguseks hääletada selle poliitiku poolt ja palvetada selle jumala poole, keda me valime, ei saa me täielikku vabadust saavutada enne, kui õpime oma emotsioone ohjama, selle asemel et neile alluda. See on radikaalne mõtteviisi muutus, milleks on võimelised kõik inimesed, ükskõik kui pingeline nende elu on või milliseid raskusi nad on üle elanud. Kui oled ülemäära kannustatud oma emotsioonidest, õpetab see raamat, kuidas seda muuta.

Miks on mõnel asjal lööki?

Sinu heaolu on mulle tähtis. Minu missioon on sinu emotsionaalset vabadust suurendada. See on sul tegelikult alati olemas olnud, kuid sa pead õppima, kuidas sellega ühenduses olla. Pean oma suurimaks privileegiks, et saan sul aidata öelda head aega kõigele, mis su isiksust vangistab: hoiab sind hirmul, madaldab või ei lase sul endaga ühendust saada. Siis ei ole sa enam lukustatud halastamatusse võitlusse iseenda või kellegi teisega. Tahan, et sa oleksid tulisemalt elus. Esitlen „Emotsionaalset vabadust” kui elukestvat teejuhti enda vabastamiseks negatiivsete emotsioonide nagu viha ja mure orjastavast kammitsast, et saaksid selle asemel valida rohkem rõõmu. Tunnen selle raamatu kirjutamiseks sisemist sundi, sest Ameerika psühhiaatrite assotsiatsiooni sertifitseeritud psühhiaatrina erapraksises ja kliinilise abiprofessorina California ülikoolis Los Angeleses (UCLA) tegutsen ma peavoolu meditsiinisüsteemis, kus emotsioone suudetakse vaid osaliselt lahti seletada. Isegi tänapäeval ei pälvi need kogu tähelepanu, mida väärivad. Liigagi sageli eiravad arstid teadusandmeid, mis näitavad emotsioonide ja tervise vahelist otsest seost. UCLA-s psühhiaatriks õppimise ajal olin ma sõltuvust tekitavate häirete pearesident. Me ravisime emotsionaalseid „häireid” – nende seas depressioon ja ärevus – biokeemilise tasakaalutusena, mis vajab medikamentoosset ravi. Kohtusin mõne nädala tagant veerandtunniks patsiendiga, kirjutasin retsepti välja ja saatsin ta koju. Kuigi ma ei pidanud ravimeid kunagi nende probleemide terviklikuks lahenduseks (vaatamata mõne kolleegi innukusele), nägin paljusid oma patsiente kogemas vähemalt osalist sümptomite leevenemist, nende seisundi vaieldamatut paranemist ja kannatuste kergenemist. Kuid kahekümne aasta pikkuse meditsiinipraktika jooksul olen ma õppinud, et emotsionaalne vabadus seisneb harva vaid sümptomite leevendamises. See hõlmab palju, palju enamat. Aastate jooksul patsientide ja seminaril osalejatega tegeledes

emotsionaalne vabadus

olen näinud emotsionaalset vabadust võrsuvat paljudest allikatest, nii peavoolu omadest kui ka alternatiivsetest. See raamat annab mulle võimaluse laulatada oma kõige paeluvamad huvialad: traditsiooniline meditsiin, intuitsioon, energiad ja unenäod – müstiline, ent ometi kasulik abielu. Olen loonud mõiste „energiapsühhiaatria”, kirjeldamaks uut laadi psühhoteraapiat, mille teerajajaks ma olen ja mis need mitmesugused teadmiste vormid sünteesib. Selgitan, kuidas ma igaüht neist kasutan, et aidata patsientidel leida emotsionaalne vabadus, mille sinagi nüüd leida saad. Meie hämmastavalt arukal intellektil on emotsioonide osas piiratud vaateväli. Just sellepärast mõjub intuitiivse teadvelolek nii vabastavalt: see avardab lineaarsete arusaamade piire. Intuitsioon on võimas tarkusevaramu, mida lineaarne teadvus – praktiline, nutikas, otsuseid langetav intellekt – vahendada ei suuda. Intuitsioon võib avalduda eelaimuse, unenäo, „lihtsalt teadmise”, spetsiifilise juhenduse või ohuhoiatusena. Keerulistel aegadel on intuitsioon sisehääl keset kaost, mis aitab raskustest üle saada, ja kui asjad on hästi, aitab see neil sellisena püsida. Vastupidiselt sellele, mida võiks oletada, on intuitsioon umbluu ajamise vastand. Kehaliselt võib seda tajuda näiteks „kõhutundena”. Uuem teadus seostab seda kõhupiirkonnas asuva eraldi „ajuga”, mida nimetatakse enteraalseks närvisüsteemiks – seedetrakti närvipõimikud, mis omandavad ja salvestavad informatsiooni. Huvitaval kombel on Harvardi teadlased ühendanud üldise intuitiivse võimekuse basaalganglioniga – aju osaga, mis teavitab meid sellest, kui miski on valesti ja meil oleks targem midagi ette võtta. Tunded on ka intuitiivne keel, mis meie organismis vaikselt dekodeerimist anub. Need on peenenergiad, mis meist läbi liiguvad ja mida on võimalik tajuda. Hiina meditsiin nimetab seda nähtust chi’ks ehk inimese elujõuks, mille kohta viiakse praegu läbi üha rohkem teadusuuringuid. Me tunneme emotsioone enda sees, kuid nende energia ulatub kehast väljapoole, mõjutades

Miks on mõnel asjal lööki?

kombatavat maailma ja pannes paika, kelle või mille suhtes me külgetõmmet tunneme. Samamoodi mõjutavad teiste inimeste emotsionaalsed energiad meid. Minust on nüüdseks saanud inimene, kes rändab paljudes maailmades. Minu emotsionaalse vabaduse õpetus ühendab parimad traditsioonilised ja mittetraditsioonilised meetodid, et kaardistada südame territoorium. Selles raamatus räägin emotsioonide neljast peamisest komponendist, mis kujundavad inimese tervist ja meeleolu: bioloogia, peenenergiad, psühholoogia ja spirituaalsus. Miks ma rõhutan spirituaalsust? Tahan tunnustada asjaolu, et emotsioonid on äärmiselt salapärane nähtus. Albert Einstein ütles: „Kõige ilusam kogemus, mis meile osaks võib saada, on mõistatuslikkuse tajumine. See on fundamentaalne emotsioon, mis seisab tõelise kunsti ja tõelise teaduse hälli juures.” Sellele ligipääsuks tuleb meil tunnistada, et oleme spirituaalsed olendid, kes omandavad inimlikke kogemusi. On võimatu hoomata, kuidas meie tundeelu toimib, omamata kosmilist perspektiivi; kõik meis, kaasa arvatud meie bioloogia, on jumalikkuse väljendus. Emotsioonide nägemine hinge õppeväljakuna raamib iga võitu hirmu, ärevuse ja pahameele üle, kuna see on suurepärane võimalus treenida spirituaalset musklit, et olla võimelisem armastama ja head tegema. Kõik, mis sinu hinge inimesele loomuomasest sisemisest valgusest lahutab, distantseerib sind ka spirituaalsusest. Ma olen täielikult pühendunud oma patsientide ja sinu aitamisele ning võitlusele pimeduse emotsionaalsete jõududega, mis põhjustava kannatust. Seda on vaja teha. Me kõik kannatame. Kui sellega ei tegeleta, lõpeb asi endale ja teistele haiget tegemisega. Olen liiga sageli näinud, kuidas kannatused võivad inimesi laastada ja moonutada. Õpetan sulle, kuidas negatiivsust lahustada, et kannatamine endast eemale heita ja muutuda armastavamaks. Headus ei kohku pimeduse ees tagasi. Kuid emotsionaalse vabaduse saavutamine ei tähenda leigeks muutumist, tundmuste

emotsionaalne vabadus

tuimastamist või valimatult teiste pihta paiskamist. See hõlmab püüdlust arendada kõike, mis on meis positiivne, samuti vastutamist oma tundmuste täisspektri eest, nende käsitlema õppimist ning mõistmist, et me oleme emotsioonidest määratult suuremad. Kirjutan selle raamatu ka tänutäheks iseenda progressile teel emotsionaalse vabaduse poole. Ma olen pärit jõuliste, hoolivate naiste suguvõsast, keda vaatamata saavutustele kimbutas sageli hirm küündimatuse ees, mis ei lasknud neil oma suurepärasust täiel määral avastada. Mu ema ja tädi tegutsesid teise maailmasõja aegses Philadelphias väga noorte arstidena, töötades slummi kiirabiosakonnas. Vanaema oli värvika loomuga nägija, kes ravitses oma naabreid ülemaailmse majanduskriisi kitsikuseaastail kätega. Need imeliselt andekad ja keerulised naised on mulle eeskujuks; olen oma eneseteostuse teekonnal jaganud nii nende loogikat kui ka tajumusi, nii heas kui ka halvas. Õppisin emotsioonide tagajärgede kohta palju oma emalt. Seitsmekümnendail, kui ta Beverly Hillsis laitmatu usaldusväärsusega perearstina edukat praksist pidas, otsustas ta sellegipoolest minna riiklikule arstlikule komisjonile eksamit andma, tõestamaks, et ta on sama pädev kui äsja meditsiinikooli lõpetanud. Me kõik – mu isa (samuti arst), teised arstidest sõbrad ja mina – küsisime temalt, milleks end sellega vaevata. Kuid nagu harilikult, oli ema kangekaelne. Kummalisel kombel oli tal ikka veel tarvis midagi tõestada. Meie olime kõigest pealtvaatajad, armastades teda nii palju kui suutsime, valuledes koos temaga. Eksamiks valmistumine oli Heraklese mõõtu töö ja nõudis temalt kuudepikkust pingelist õppimist. Kuigi ta juba oli suurepäraste oskustega osavõtlik arst, keda patsiendid olid neli aastakümmet armastanud, valdas teda tunne, et on ebapiisav. Tuhat inimest võis talle rääkida, kui oivaline ta on, aga kui üks ütles midagi halvustavat, uskus ta seda ühte. Talle oli tunduvalt lihtsam olla lahke teiste vastu kui enda vastu – paradoksaalne tunne, mida

Miks on mõnel asjal lööki?

jagavad nii paljud meie seast. Kakskümmend aastat varem oli emal diagnoositud aeglast tüüpi kasvuga lümfoom. See polnud siirdeid ajanud, kuid polnud ka kadunud. Peagi pärast riikliku komisjoni ees eksami sooritamist muutus kasvaja leukeemia agressiivseks vormiks. Kuigi ta oli eksami kangelaslikult ära teinud, suri ta kuus kuud hiljem. Lõpupoole ütles ta mulle, et teda painav stress ja hirmud kahtlemata kiirendasid hääbumist. Nähes ema enesekahtlustega heitlemist, sain äärmiselt olulise kaemuse emotsionaalsest vabadusest. Tütrena nägin ma, millist kohutavat lõivu negatiivsed emotsioonid mulle kõige kallimalt inimeselt võtsid. Valutasin jõuetusest, kui ta üha nõrgemaks jäi. Juba enne tema surma kogesin rakutasandil külmatunnet, et olen oma ema kaotanud. Olin kogu aeg tema lähedal, kuni hetkeni, mil ta muutus erekuldseks ja oli meie planeedilt läinud. Kunagi polnud keha ja vaimu ühendus nii ilmne kui nende südantlõhestavate päevade ajal. Iroonilisel moel ei tahtnud ainuski mu ema olemuse raas sihilikult surra, kuid stress ja hirm sellest ei hooli. Need lammutasid halastamatult tema seitsmekümneaastast immuunsüsteemi, mida vähk oli juba nõrgestanud, ja ta keha andis alla. Mu ema, mina ise... Isegi praegu ei suuda ma ajuti peatada oma hirme või sisemist orjapiitsa, ja sellega kaasnevat põrgut. Kuid edu ja hävingut eristab üks – olen sõnaselgelt pühendunud sellele, et ei lase negatiivsetel emotsioonidel end juhtida. Võitlen lõpuni, et neist üle saada. See on minu igikestev tõotus ja ma teen sel teel rahuldustpakkuvaid ja pidevaid edusamme. Kuid ema oli pärit vana kooli aegadest, mil raskused tuli välja kannatada, uskuda saavutamisse kui pühakirja ja peljata psühhoteraapiat. Asi pole selles, nagu ei oleks ta tahtnud oma hirmudest vabaneda; ühiselt laupäeva pärastlõunateed juues kuulsin ma tihti, kuidas ema ihkas sisemist meelerahu. Ta lihtsalt ei pühendanud selleni jõudmiseks aega ega energiat, ei enesevaatlusse süüvimise

emotsionaalne vabadus

kaudu ega juhendaja abiga. Ja kuigi ta uskus hardalt judaismi, ei keskendunud traditsioonilised jumalateenistused, kus ta käis, emotsioonide spirituaalsele tähendusele argielus ega aidanud tal selgusele jõuda, kuidas hirme leevendada. Isegi elu lõpul jäi tal „muutumisvahenditest” vajaka. Mu süda murdub, kui mõtlen, et ema – nii söakas ja oskuslik – ei mõistnud päriselt kunagi iseenda väärtust. Kui ta seda teinuks, võib-olla oleks ta siis kauem elanud ja avastanud oma elus veel ühe rahuldustpakkuva peatüki: niisuguse, millel pole saavutustega mingit pistmist. See on aga tasand, milleni tuleb aja jooksul teadlikult jõuda, mida tuleb teadlikult otsida. Mu ema andis mulle palju – visaduse, et oma unistused ellu viia, ja suure õppimishuvi. Tema elust õppisin ma ka negatiivsete emotsioonide tervendamise hädavajalikkust, et saavutaksin ise sisemise rahu ja aitaksin seda teha ka oma patsientidel. Armastuse vägi on emotsionaalse vabaduse eestvõitleja. Meil tuleb austada sisehäält, mis ütleb: „Armas, ole enda vastu lahke. Sa oled küllaldane. Sa oled imeline.” See halastus on olemas meis kõigis: see on lõplik vastus, mille poole ma püüdlen, mida õpetan oma patsientidele ja mida hüüan alla tornitippudest. Halastuse ja kaastunde vaimus saab „Emotsionaalset vabadust” kasutada rõõmsameelseks ja tugevaks kasvamiseks. Raamat on jagatud kaheks osaks. Esimene osa ehk emotsionaalse vabaduse allikad tutvustab emotsioonide nelja komponenti ja sisaldab enesehindamise küsimustikku, mis aitab määrata sinu praegust emotsionaalse vabaduse tasandit, et saaksid raamatus esitatud põhimõtete toel harjutades vaadata, kuidas see kasvab. Ärgitan ka sinu huvi unenägude vastu – uni on teadvuse murranguline seisund ja pakub vabastavat tarkust. Unenägude kuningriiki on pääs igaühel, isegi kui sa pole seni suutnud oma unenägusid mäletada. Sa vabaned unetusprobleemidest ning õpid suhtuma painajatesse ja kõiksugustesse unenägudesse kui liitlastesse ja tervendavatesse

Miks on mõnel asjal lööki?

jõududesse. Esimese osa lõpus räägin, kuidas jääda avatuks nii, et sageli hoolimatu maailm koormavaks ei muutuks. Nende lahenduste jagamine – kaasa arvatud sinu emotsionaalse tüübi ja selle kasutegurite avastamine – pakub mulle erilist rahuldust, kuna ma tean hästi, mida tähendab olla käsn, kes imab endasse ümbritsevate inimeste ängistust. Pakun välja ka emotsionaalsete vampiiride kahjutuks tegemise juhendi, mis sisaldab otsustava tähtsusega nõuandeid enda kaitsmiseks sõprade, pereliikmete või kolleegide eest, kes sind emotsionaalselt tühjaks imevad. Teises osas räägin emotsionaalse vabaduse saavutamise vahenditest ja pakun lahendusi, kuidas seitsmele kõige sagedasemale negatiivsele emotsioonile vastu astuda ja need positiivseks „ehitada”. Igas peatükis keskendun transformatsioonile ja käsitlen erinevaid emotsioone; mõni neist on sinu jaoks kindlasti olulisem kui teised. Esitlen negatiivsust muutumise lähtekohana, kannatuse vormina, mis tuleb käsile võtta ja positiivsuseks transformeerida. Aeg-ajalt kerkib see uuesti esile, kuid sa õpid seda kiiresti taas minema heitma. Olen igas peatükis positiivsed ja negatiivsed emotsioonid paaridesse jaotanud, sest vabadus tuleb nende üleminekute harjutamisest, mitte pessimismi vangi jäämisest. Näiteks pakun ma välja tehnikad, et saada hirmust üle julguse abil või armukadedusest eneseaustuse abil. Näitan samal põhimõttel ka üksinduse, ärevuse, masenduse, depressiooni ja vihaga tegelemise vahendeid, et saaksid luua endale osavõtliku, kõige olevaga vilkalt ja eredalt seotud elu. Iga transformatsiooniga selgitan, kuidas neli emotsioonide komponenti – nende bioloogia, spirituaalsus, energeetiline jõud ja psühholoogia – aitavad sul saavutada kirkamat terviklikkust. Ehkki viletsusele meeldivad kaaslased, meeldivad need samavõrd ka sisemisele rahule. Sa avastad, kuidas mu patsiendid ja sõbrad on juba leidnud emotsionaalse vabaduse, ning saad võimaluse õppida, kuidas seda oma elus samuti tervitada. Pühendan selle raamatu emotsionaalses stressis olevatele ini-

emotsionaalne vabadus

mestele, kellele asjad käivad üle jõu, kuid kellel napib vahendeid muutuse ellukutsumiseks – neile, kellel on pingeline töö, ülikontrollivad supervanemad või kes on kroonilised muretsejad, ent ihkavad elus korragi rahulikult välja hingata – ja ka kõigile neile, kes tunnevad end üksildasena, kuid igatsevad lähedustunnet. See raamat on mõeldud inimestele, kes kannatavad probleemide all, millele on antud silt „psühhosomaatiline” – see tähendab näiteks kroonilise väsimuse sündroomi ja fibromüalgiat ehk psüühilistest teguritest tingitud lihasvalu; mõlemad toituvad negatiivsetest mõtetest ja tundmustest. Raamatust saad kasu ka siis, kui asud emotsionaalselt meeldival tasandil, kuid tahad end veel paremini tunda. Lase „Emotsionaalsel vabadusel” end läbi tundemaastiku juhtida. Edene endale sobivas tempos. Mina isiklikult pooldan väikeste sammude haaval kulgemist; need turgutavad turvalisus- ja mugavustunnet ega lase sul endale liiga suurt koormat võtta. Võltsilmutustest on mul küllalt. Nii ilmutuslikud, kui need elumuutvad ahhaa-efektid võivadki tunduda, on neid sageli raske pikemat aega alal hoida. Põlev põõsas on ime, kuid mina ei kulutaks selle ilmumist oodates aega ega paneks isiklikku kasvu sellest sõltuma. Julgustan sind hoopis ette võtma väikesi muutusi, millesse panustad suure armastuse – need täidavad sind ja jäävad kestma. Üks piste teise järel nõelutakse sind kuldse niidiga kokku, terviklikumaks kui varem. Hoia kõik aeglane ja lihtne. Kasuta igas peatükis antud strateegiaid. Olen oma meditsiinipraktikas näinud igasuguseid inimesi, alates viimseni kurnatud emadest kuni kohutava tööpingega tegevjuhtideni. Kõigi elu on muutunud paremaks. Selle protsessi jooksul võid edasi liikumise järel mõne sammu taas tagasi võtta. Ära muretse: just nii see käibki. Viga jääb ainult veaks, kui sa sellest ei õpi. Ole teadlik, et isegi parimate kavatsuste puhul võivad emotsioonid meid mõnikord

Miks on mõnel asjal lööki?

segadusse ajada. Need lihtsalt teavad, kuidas meid ootamatult jalust rabada, kui me toimuvale ei keskendu. Võtame näiteks frustratsiooni, suurima kannatlikkuse proovikivi nii igapäevaste kui ka äärmuslike takistuste tekkimise korral. Kord hakkasin ma hambaarsti juurde hiljaks jääma. Hoovist välja keerates nägin, et värava oli blokeerinud hiigelsuur kolimisfurgoon. Raiskasin hinnalisi minuteid, otsides taga selle omanikku ja paludes tal auto eest ära ajada. Kui viimaks liikuma pääsesin, tuli mulle pettumust valmistav telefonikõne, kus teatati, et projekt, millele ma olin pannud suuri lootusi, ei saanud rahastust. Seejärel, sellest frustratsioonist segi löödud, taipasin, et mu hambaarst oli ju hiljuti teise kohta kolinud, mina aga olin parkinud auto valele poole kvartalit. Seega püüdsin tõtates leida otsetee läbi naabruses asuva pangahoone, kuid eksisin ära. Nüüd olin ma juba tublisti hiljaks jäänud. Siis mul vedas. Taamal seisis turvamees, nägusas äsjapressitud vormis ja läikiv püstol vööl – tema oskaks mulle kindlasti teed juhatada. Hakkasin temalt palavikuliselt pärima, kuhupoole ma minema peaksin, kuid ta ei vastanud. Äkitselt taipasin, et ta oli üldse kuidagi liiga vaikne. Ja siis mulle koitis – ma püüdsin vestelda mannekeeniga! Puudutasin teda… jah, see oli nukk. Kuulsin kedagi enda taga itsitamas. Pöörasin ringi ja silmasin mõne meetri kaugusel päris turvameest. „See mannekeen tundub nii ehtne,” ütlesin kohtlaselt. „Pole hullu,” kostis tema. „Inimesed püüavad kogu aeg temaga juttu alustada. Nad ei märka, et ta on tõeline kunstiteos.” Kuigi mu enda rumalus mind harilikult häbitundeta lõbustab, oli järjest kuhjuv frustratsioon mu tol korral enda võimusesse saanud. Seal ma siis seisin, küsides teed mannekeenilt! Nauditavalt veenev meeldetuletus, kui oluline on oma emotsioone teadvustada. Ei tasu jätta tähelepanuta, kellega me suhtleme, muidu satumegi mannekeeni nõu kuulama. Kui aga nii juhtub, ära unusta selle üle mõnusalt naerda. Seejärel muuda kohe oma

emotsionaalne vabadus

tegutsemist. Kõigi elus ette tulnud pöörete ja apsude jooksul on huumorimeel olnud mu päästja. Praegu, kui seda kirjutan, möllab Vaikse ookeani rannikul talvine maru. Valged laineharjad kirjavad mu elutoast avanevat vaadet armastatud veteväljale. Videvikus hakkab tõusuvesi taanduma, see on mu lemmikaeg. Tuul piitsutab randa, vilistab ja ulub, ja silmapiiril tungivad kuldsed loojangukiired läbi terashalli pilvelaama, mis ähvardab maailma alla neelata. Seda stseeni vaadates tunnen end maailma kõige õnnelikumana inimesena. Pime, valge või lugematud vahepealsed varjundid: ühtmoodi hindan neid kõiki. Minu emakeel on intuitsioon – see nähtamatu, kuuldamatu keel, mis lisab kõigele poeesiat, see tunnetamise ja teadmise viis, mis liigutab mind rohkem kui ükski lineaaranalüüs või kõige sõnaohtram selgitus. Püüan raamatus tuua sinuni emotsioonide uurimise esteetikat ning seda sinuga jagada. Ole selle hunnitu teekonna jooksul enda vastu leebe. Naudi retke. Kuigi meil, inimestel, on veel pikk tee käia, oleme me sellegipoolest valgusolendid. Judith Orloff, MD Marina del Rey, California