Fotograafiast, armastusega Kord oli mul võimalus juhatada sisse Aivari fotograafiateemaline loeng ning ütlesin toona alustuseks, et kuulake hoolega, sest harva juhtub, et koolidirektori sees on fotograafi hing. Täna saan selle raamatu kohta öelda sama: on tõepoolest haruldane, kui ühes mehes peitub korraga pedagoog ja fotograaf ning ta mõlemat valdkonda armastab. Fotograafia näib oma kerguses ja kättesaadavuses lummavalt lihtne, kuid siin on peidus ka suurim lõks – pärast esimesi selgeid pilte lillest, kassist ja päikeseloojangust tekib algajal pildistajal hetkeks tunne, et ta on kõikvõimas. Tegelikult on ta alles päris alguses ning edasi on areng palju keerulisem, sest eeldab ka süstemaatilist õppimist, milles on suureks abiks raamat „Praktiline fotograafia”. See ei ole kuiv pedagoogiline lektüür ega järjekordne nõuanderaamat, mis tegelikult midagi ei õpeta, vaid raamat, mis läbi praktikumide pakub kõige erinevamaid vaatenurki fotograafiale ning – mis peamine – need vaatenurgad on kirja pandud inimkeeles. See on raamat, mis ahvatleb sind kaamerat haarama ja kaasa mõtlema. Igat teooriat kinnitavad näidispildid ja saadavad täpsed juhtnöörid, et iga fotosõber niisama hea või natuke parema pildi ise valmis teha suudaks. Avastamist on siin raamatus mitmeks heaks aastaks ning seda väga erineva tasemega fotohuvilistele. Ja kui te arvate, et ma enne selle raamatu kättevõtmist teadsin, kuidas ise taevasse virmalisi teha, siis eksite.
Kaupo Kikkas fotograaf
5
Hea fotograafiahuviline Paljudes fotoõpikutes alustatakse õpetamist fototehniliste terminitega: avaarv, säriaeg, teravussügavus... Olen nõus, sest tehnika valdamine on fotograafia vundament. Kuid see raamat on kirjutatud neile, kes pole fotograafid mitte üksnes seepärast, et omavad kaamerat, vaid kes püüdlevad oma tegevuses hoopis omanäoliste, huvitavate ja emotsionaalsete fotode poole. Foto tehniline täiuslikkus ei ole peamine eesmärk, vaid vahend oma ideede ning kujutluste heal tasemel visualiseerimiseks. „Praktiline fotograafia” on mõeldud neile, kes on juba tundma õppinud oma kaamera funktsioone, tunnevad tähtsamaid fototehnilisi termineid ning soovivad need teadmised nüüd rakendada fotograafia olemuse mõistmisele. Selle raamatu abil õpime fotograafiat lähemalt tundma läbi pildistamise. Olen aastaid koolitanud fotohuvilisi ja adunud tõsiasja, et fotograafia olemuse lahtimõtestamiseks on vaja praktilist pildistamist ja pidevat enesearendamist uute kogemuste kaudu. Seepärast ongi selle raamatu kaante vahele kogutud hulk praktilisi õpetusi ja ideid, et saaksite need iseseisvalt läbi töötada ning iga peatükiga jõuda lähemale fotograafia mõistmisele. Te leiate siit mõtteid pildistamiseks erinevatel aastaaegadel ja piisavalt huvitavaid katseid ka tubastesse tingimustesse.
6
Alustame fotograafia aegade algusest ja meisterdame ise pinhole-kaamera. Õpime tunnetama valgust, proovime erinevaid fototehnilisi võtteid, mida kasutada pimedas pildistamisel või kiirelt liikuvate objektide tabamisel. Kalli filtri ostmise asemel lihvime veidi oma näpuosavust ning valmistame selle ise lihtsatest vahenditest. Katsetame erinevaid fototehnilisi võtteid ja trikke. Vähem keskendume pilditöötlusele, kuigi päris ilma selleta me ka toime ei tule. Pole tähtis, mis järjekorras te raamatus esitletud töid teete. Tähtis on olla avatud uutele ideedele, omada tahet kõike ise järele proovida ja rõõmustada väikeste isiklike avastuste üle põnevas fotograafiamaailmas. Selle raamatu valmimisel on aidanud mind paljud head sõbrad nõuannete, tähelepanekute ning fotodega. Südamlik tänu teile: Ernest Bondarenko, Margit Grünthal, Kaido Haagen, Kaupo Kikkas, Jana Koppel, Ave Kuusemets, Liis Leesmaa, Rene Mitt, Kersti Niglas, Päivi Palts, Raimond Raadik, Jaanus Ree, Harri Rospu, Kristian Saks, Rain Tirul.
Teie Aivar Pihelgas
7
Sisukord
8
5
Fotograafiast, armastusega
6
Hea fotograafiahuviline
11
Alustame päris algusest
15
Järgmine samm fotograafiale lähemale
19
Solargraafia – päike purgis
23
Loomulikus valguses pildistamine
30
Helesti ja hajuti – kaks lihtsat abivahendit
36
Öine pildistamine
43
Ilutulestiku pildistamine
47
Küünlavalguses pildistamine
52
Hele tonaalsus
56
Tume tonaalsus
62
Valgusmaaling
66
Valgusgrafiti
71
Värviline pilt – see on nii iseenesestmõistetav!
79
Mustvalge maailma võlu
86
Valge tasakaal
91
Liikumismulje pildil
99
Fookuskauguse mõiste ja hüperfokaalkauguse määramine
105
Ruumitunnetus pildil
113
HDR fotograafia
120
Disainime bokeh-efekti
124
Polarisatsioonifilter
130
Pildistame polariseeritud valguses
134
Kiilfilter
138
Infrapunafilter – pildistame nähtamatus valguses
142
Välklambi kasutamine sisetingimustes
150
Välklambi kasutamine välitingimustes
158
Äikese pildistamine
163
Efektne plahvatus pildile
168
Välk, suits ja kujutlusvõime
174
Püüame pildile veepiisa
180
Viskame esemeid vette
186
Seebimulli värviline maailm
191
Tilgutame vette värvi
194
Õli, vesi ja kokaraamatud
198
Lilled jääs
202
Mustrid ja tekstuurid
208
Mida kujutab endast tilt-shift objektiiv?
213
Ruumiline kujutis fotograafias
217
Kuidas kadreerida portreefotot?
220
Lapsed – kõige siiramad ja nõudlikumad modellid
226
Lemmikloomade pildistamine
232
Lähipildistamine
241
Keerame objektiivi tagurpidi
245
Loomaaias pildistamine
253
Hea reisifoto pole vaid reisil tehtud foto
262
Veealune lummav maailm
266
Panoraam
274
Sarivõte ühel pildil
278
Digitaalne manipulatsioon
284
Ma pildistan su vanaks!
290
Ole loominguline ja katseta!
296
Lisad 297 298 300 301 302 303
Avaarv ja teravussügavus Fookuskaugus Sensori valgustundlikkus – ISO Säriaeg Teravussügavus Valge tasakaal
9
:
ste Raskusa **
Küünlavalguses pildistamine HOIATUS!
SUL ON VAJA:
Lahtise tule kasutamine on alati ohtlik! Ära jäta põlevat küünalt järelevalveta ning väldi kergesti süttivate materjalide sattumist küünlaleegi lähedusse.
•
peegelkaamera
•
statiiv
•
küünal või küünlad
•
helesti + statiiv
•
välklamp
47
Küünlavalguses pildistamine
K
üünlavalgus on valgusallikana nõrk ja sooja (ligikaudu 1500 kelvinit) valgustemperatuuriga. Pildistamiseks on küünlavalgus arvestatavaks valgusallikaks vaid siis, kui ta asub pildistamisobjektile piisavalt lähedal. Ka siis ei levi küünlaleegi nõrk valgus ruumis kaugele ning juba loetud sentimeetrite kaugusel moodustuvad objektil sügavad varjud. Selline olukord loobki põneva ja salapärase valgusolukorra, mis annab pildile hubase meeleolu. Valgustemperatuuriga on kombineerimisvõimalusi hulgaliselt. Kui kasutad ainult küünlavalgust, siis jääb pimedas ruumis taust alati must ning saad enamasti tumeda tonaalsusega foto. Soojem koloriit tuleb sellele pildile igati kasuks ning lisab intiimsust. Kuna
Kui on vajadus pehmendada sügavaid varje , võib kasutada välklampi ja helestit, et varjudesse valgust juurde tuua.
48
küünlaleek väreleb, ei anna tema valgus väga teravaid varjude piirjooni. Pika säriaja kasutamisel tekitab võbelev valgus objektide ümber kuma ning portreedel tunduvad inimesed ilusamad. Kui ruumis on veel täiendavaid valgusallikaid ning tegemist pole teiste küünaldega, siis võib valgusallikate valgustemperatuur olla väga erinev. Nüüd on fotograafil vaja otsustada, kuidas valgusallikad kokku sobitada. Kui lähtuda küünlaleegi valgustemperatuurist, mis on reeglina väga soe valgus, ning määrata see kaamera valge tasakaalu sätete abil
Küünlavalguses pildistamine pead arvestama sellega, et valgusallikas ise on kaadris kõige heledam objekt. Küünlaleek jääb kaadris ülesäritatuks ning moodustab pildil täiesti valge ala. Tumeda tonaalsusega pildil tõmbab selline valge ala vaataja tähelepanu põhjendamatult kõrvale.
Selleks, et küünlavalgus valgustaks objekti ühtlasemalt, võib kasutusele võtta mitu küünalt ning paigutada need erinevatesse kohtadesse. Kui soovid, et küünlaleek jääks ka kaadris nähtavale, siis
Küünlavalguses pildistatud pildid on atraktiivsed ka mustvalgetena. Kuna värvid ei nõua enam tähelepanu, siis tulevad esile valguse pehmus ja varjude nüansid.
F OTO : A I VA R P I H E LG A S
külmemaks, siis teised valgusallikad, mis algselt andsid ruumi „valge” valguse, jäävad pärast pildil juba väga külma värvustemperatuuriga valgusallikateks. See võib pildile anda väga omapäraseid tonaalsuseid. Iseküsimus, kas need erinevad valgused mõjuvad pildil loomulikena.
NIKON Df + Nikkor 50 mm f/1,8; 50 mm; 1/6 s; f/1,8; ISO 800 Kui kasutame ainsa valgusallikana küünlavalgust, peame arvestama, et ruum jääb tavaliselt pimedaks. Selleks, et valguse mõõtmine toimuks täpselt, tuleb ekspositsiooni mõõtmiseks kasutada lokaalset (punktmõõtmise) sätet ning mõõta valgus modelli näolt. Valgusallika valgustemperatuur toob pildile väga soojad toonid, kuid selline kuldne valgus iseloomustabki kõige paremini küünlavalgust, kuigi valgusallikat ennast pildil näha pole. Kaamera on kinnitatud statiivile.
49
F OTO : A I VA R P I H E LG A S
F OTO : A I VA R P I H E LG A S
NIKON Df + Nikkor 50 mm f/1,8; 50 mm; 1/30 s; f/1,8; ISO 1600; WB 2630 kelvinit Nüüd on kaamera valge tasakaalu sätteid reguleeritud nii, et küünlaleegi valgustemperatuur vastab peaaegu valgele valgusele. Tulemuseks on naha tooni loomulikkus, kuid ruumis olevaid teisi valgusallikaid kirjeldatakse pildil tunduvalt külmema valgustemperatuuriga.
50
NIKON Df + Nikkor 50 mm f/1,8; 50 mm; 1/60 s; f/1,8; ISO 800; välk SB-910 (kompenseeritud –2,7 astet) Sellel fotol on valgusallikateks peale küünla ka jõulupuu elektriküünlad ning taust on seepärast välja valgustunud. Modellile heidab valguse laual põlev küünal, kuid selleks, et varjud oleksid eriti pehmed, on kaamerale kinnitatud välk ning suunatud paremal olevale kuldse tooniga helestile. Et välgu valgusel oleks vaid varje tasandav iseloom, on seda reguleeritud mitu astet nõrgemaks. Helesti kuldne toon tagab, et välklambi valge valgus ei tuleks erineva valgustemperatuuriga pildil esile.
: Ajakulu tamise s i d l i p t i t minu 30–40 tevalmistamiseks et vahendite ste: Raskusa ***
Püüame pildile veepiisa SUL ON VAJA:
174
•
peegelkaamera
•
makroobjektiiv
•
välklamp
•
paberist taust
•
statiiv kaamerale
•
statiiv pipeti paigalekinnitamiseks
•
laiem anum
•
vedelik (vesi, piim, kohv...)
•
lusikas
•
värv
•
pipett või plastpudel, millesse on nõelaga tehtud väike auk
•
kalkapaber
•
värvilised geelfiltrid
Püüame pildile veepiisa
A
lustada tasuks ehk staatilise veepiisa pildistamisega. Eesmärk on harjutada peegelduste tabamist veepiisas ning õppida kasutama veepiiska kui väikest läätse, mille kaudu on makroobjektiiviga võimalik pildistada selles peegelduvat maailma. Veepiisa langemise ning veepinnalt tagasipõrkamise hetke kinnipüüdmine on haarav tegevus. Lihtsaim võimalus hetke peatamiseks on kasutada kaamerast eraldi asetsevat välklampi. Põhimõtteliselt on võimalik seda pildistada ka loomulikus valguses, kuid sellisel juhul võiks kaamera katiku töökiiruseks olla vähemalt 1/2000 sekundit. Kõigepealt pane paika anum, mille sisse hakkad tilgutama vett. Vali anumaks näiteks musta värvi plastkauss. Must tekitab veepinnalt kõige parema peegelduse. Seejärel määra täpselt kindlaks koht, kuhu veepiisk kukub. Täpsuse mõttes võiks pipett olla kinnitatud eraldi statiivi külge, siis pole muret, et järgmine tilk kukub paikapandud teravusalast väljapoole. Kaamera on kindlalt kinnitatud statiivile ja kasuta makroobjektiivi, et saada kujutis võimalikult suurelt kaadrisse. Veeanuma taha sea kalkapaberist ekraan ning selle tagumisele küljele kinnita kaks eri värvi geelfiltri riba. Geeliribade vahele jäta 2 cm laiune vaba ala. Teisele poole ekraani sea välklamp nii, et see
valgustab läbi geelfiltrite ning kalka veeanuma pinda. Kaamerast kontrolli, et värviline valgus peegelduks veepinnalt. Kaamera seadista manuaalsesse režiimi ning säriajaks määra 2 sekundit. Selle aja jooksul jõuab veepiisa pipetist teele saata ning teha võtte. Tegelik ajastus peab olema tagatud välgusähvatusega, sest säriaeg on pikk ning pilt salvestub välklambi valguse toimel. Välklamp sea manuaalsele režiimile ning seadista see võimsusele 1/128. See on piisavalt lühikese kestusega sähvatus, et tabada pildile hetke, millel pole liikumisest tingitud ebateravust. Välk ava võimalusel distantspuldi abil ning püüa ajastada seda nii, et veepiisk oleks põrkamas veepinnalt üles. Ajastuse määramine ongi veepiisa pildistamise juures kõige keerukam. Võid proovida panna veepiisad tilkuma järjest ja kindla rütmiga, siis on lihtsam tabada õiget hetke. Pärast paari katset on juba esimesed tabamused olemas. Asja võlu ongi just selles, et värviline valgus ise tekitab veepinnale ja piisa sisse värvilised peegeldused. Proovime kohe ära ka teise katse. Seekord võtame vedelikuks hoopis piima. Piim on mõnevõrra teistsuguse viskoossusega, seepärast käituvad ka piimatilgad veest veidi erinevalt. Pildistamisskeemi muutmiseks kasuta anuma taga musta pabertausta. See tagab tumeda tausta peegelduse
17 5
Püüame pildile veepiisa tekkimise piisale. Välklamp aseta valgustama küljelt ning paiguta selle ette väike softboks, mis teeb valguse iseloomu veidi pehmemaks. Seekord kasuta anumana lusikat. Kinnita see sobivasse paika objektiivi ees ning püüa tabada piimatilga kukkumist lusikasse. Kaamera ja välk peavad olema häälestatud manuaalrežiimi ning välgu võimsuseks on endiselt 1/128. Tilguta pipetist piima suure sagedusega, nii võid pildile
4
saada piimatilga, mis on veel õhus, ning ka selle, mis juba lusikalt üles pritsib. Piima on võimalik ka värvida. Kasuta näiteks viltpliiatsite täitmiseks mõeldud värve. Piimatilgad võivad tekitada päris huvitavaid kujundeid ning värve saab võimendada ka valguse värvimisega. Selleks tuleb välklambi ette seada erinevat värvi geelfiltreid.
5
3
2
1
Kui pipett on kinnitatud statiivile, siis tasub teha proov. Mina kasutasin joonlauda (sobib ka pliiats või tikk), mille asetasin täpselt sellele kohale, kuhu testimisel tilk kukkus, ning mille järgi panen paika objektiivi teravuse. Hiljem on objektiiv mõistlik häälestada manuaalsele teravustamisrežiimile.
176
1 2 3 4 5
Veeanum Kalkapaberist ekraan Värvilised geelfiltri ribad Välklamp Pipett
F OTO : A I VA R P I H E LG A S
NIKON D300 + Nikkor 50 mm f/1,8; 50 mm (75mm); 1 s; f/13; ISO 100 Välklambi valgus on läbi geelfiltri ribade värvinud veepinna.
NIKON D800 + Nikkor 105 mm f/2,8; 105 mm; 1/160 s; f/10; ISO 400 Lusikasse kukkuv piimatilk on pildistatud välguga, mis on asetatud eraldi statiivile. Välgu õigeaegseks avamiseks on kaamera ja välklambi vahele asetatud raadiosaatja. Nüüd on võimalik kasutada kaameral lühemaid säriaegu.
17 7