Roheline sisu lehitse opt by Rahva Raamat

Nefriidikultus Hiinas 155 Tüüpilisemad nefriidist sümbolid ja kultusesemed 157 Nefriit olümpiamängudel 157 He nefriitketas 158 Pooleks löödud hauakivi 158 Nefriitvalitseja 159 Teised nefriidimaad 160 KRÜSOLIIT 162 Keiser Nero „smaragdmonokkel” 163 KRÜSOPRAAS 164 KRÜSOKOLL 164 MALAHHIIT 165 Pavel Bažov ja tema „Malahhiitlaegas” 169 ALEKSANDRIIT 170 AMASONIIT 172 TSAVORIIT 173 ROHELISED GRANAADID: DEMANTOID JA UVAROVIIT 173

TAIME- JA LOOMARIIK

174

Mõista, mõista… 210 Kase ravivõimed 210 Urvaplaastrist ja kasepudrust 210 Kasekokteile ja jooke Vene köögist 211 Kuusk 213 Mänd 217 Ivan Šiškin ja tema männid 218 Väravamänd kadomatsu 219 Oliivipuu 221 Auhinnaks oliivipärg 223 Palm 225 Palmipuudepüha – palmarum 227 Palmilehtede raamatukogud Indias ja Sri Lankas 228 Palmkujulised tehispoolsaared Dubais 229 Loorberipuu kui kuulsuse sümbol 231 Veidi pärgadest 234 Roheliste okste päev 236 Lood Viini metsadest 237 Surnute mets Aokigahara – mets, kust tagasi ei tulda 238 LOOMARIIGI ROHELISED 240 Kasevaablase eluring 240 Leht- ja raagritsikad 240 Lauluritsikas 242 Palvetajaritsikas 243 Jaanimardikas 243 Rohetiib ja rohetäpik 247 Roheline haisulutikas 247 Rohelised kalad 248 Meridraakon 249 Eks ikka elektriga püütud ... 249 Rohekärnkonn 250 Rohekilpkonn 250 Rohelised maod 252 Rohepärdik 256 Guatemala rahvuslind ketsal 257 Rohelised amatsoonpapagoid riigivappidel 259 Roherähn 260 Linde, kelle nimetuses esineb roheline 260

FLORA ROHELISED VALDUSED 175 Rohevetikad 176 Klorella 176 Klorellatabletid 176 Väike lemmel – Eesti väikseim õistaim 177 Seeneroheline 178 Roheline kärbseseen 178 METSAD – ROHELINE KULD 181 Mausoleum puule 185 Ilmapuu 185 Bahreini „elupuu" – jäänuk Eedeni aiast 186 Puud heraldikas 187 Tamm 189 Tülivere tamm 189 Mamre tamm 191 Miks tammel talveks tihti lehed külge jäävad? 193 Pärn 195 Unter den Linden 198 Kask 203 Kasepühad 204 Зеленые святки – suvistepühad INIMKEHA JA MEDITSIIN Rohelise mõjud 268 slaavlaste moodi 205 Rohelised silmad 269 Huvitavat kasest 207 Rohelised silmavarjud 270 Kask kohanimedes 209

268

ROHELINE MUUSIKAS

Briljantroheline 271 Huvitavat briljantrohelisest 272 Roheline hallitus 273 Roheline seep 273

ROHELINE GASTRONOOMIA

274

Roheline kaste 274 Frankfurdi roheline kaste 277 Mirepoix (supiroheline) 278 Roheline supp 279 Liguuria pesto verde 279 Vasabi 281

ABSINT JA TEISED JOOGID

282

Roheline tund rohelise haldjaga 282 Mis on absint? 283 Absindi ajaloost 286 Absint kunstis, muusikas, kirjanduses 288 Mida on öeldud ... 291 Filmides 291 Rokkarid 292 Mõningaid Marilyn Mansoni elamusi seoses absindiga: 292 Pikaealisuse eliksiir šartröös 293 Nostalgiline karastusjook Tarhun 296 Soju – korea naps rohelises pudelis 297 „Roheline draakon” 297

ROHELINE KEELES JA KIRJANDUSES

298

Roheline esperanto 298 Sir Gawain ja Roheline Rüütel 298 Roheline särp 298 „Roheline Moment” 301 Scarletti roheline 301 Roheline kirjandusteoste pealkirjades 305

ROHELINE KUNSTIS

306

Kunstimuuseum Grünes Gewölbe 306 Smaragdroheline tarbekunstimuuseum Budapestis 308 Hinnarekord 308 Roheline kunstiteoste pealkirjades ja maaliobjektidel 309

310

„Greensleeves” 310 Valekäistest 311 „Rohelised niidud” ja „Haljendav suvi” 312 Roheline tähendab kodu 313 „Haljal aasal” 314 Modernballett „Roheline laud” 314 Risotoorium „Roheline muna” 315 Rokkmuusikafestival „Green Christmas” 316 Grungebänd Green River 316 Ansambel Green Day 317 The Greencards 317 Rohelisest kaardist 318 Roheline laulude pealkirjades 318

ROHELINE FILMIDES

319

„Roheline karupoeg” 319 „Roheline tsoon” 319 „Roheline miil” 319 „Soylent Green” 320 Roheline filmide pealkirjades 320

VARIA

321

ROHELINE

Kui teilt palutakse assotsiatsioone sõnale „roheline”, mida nimetaksite esimesena? Kas sinakasrohelisena (mererohelisena) näiva troopilise mere lainetust või sametist samblapatja või hõbedaselt läiklevate lehtedega leinapaju või tumeroheliste okastega mändi või smaragdide peent sillerdust või hoopis vastikult eemaletõukavat kollakasrohelist limast ollust okset? Rohelise värvuse ulatus ja gamma on ebatavaliselt lai. Pole ime, et see võib esile kutsuda kõige erinevamaid assotsiatsioone. Nii positiivseid kui ka negatiivseid.Võib olla, et kõige paremini mõistab rohelise olemust väike konnake Kermit „Muppet show’st”, kes otsustavalt kuulutab: „Pole kerge olla roheline!” Reaktsioon rohelisele värvusele võib ulatuda kirglikust armastusest kuni täieliku vihkamiseni. Miks siis on üks ja sama värvus erineva suhtumise tekitaja? Arvatavasti on see põhjendatav sellega, et 8–10 miljonist inimsilmaga tajutavast värvusest tajutakse kõige rohkem just rohelist. Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nanomeetrise lainepikkusega osa. Muide, ka pimedas nägemise prillide pilt on roheline, sest inimsilm on kõige tundlikum just selle värvuse suhtes ja eristab selles kõige rohkem toone. Samal põhjusel on SI-süsteemi valgustugevuse mõõtühik kandela, üks seitsmest põhiühikust, määratletud roheka valguse kaudu (lainepikkus 555 nm). Roheline oli üks esimestest värvustest, mis Maal tekkisid. See on absoluutselt vajalik inimeste ellujäämiseks, sest põhitoiduks vajalikud taimed on rohelised. Taimed paistavad rohelised seetõttu, et vaataja silma peegeldub tagasi ainult päikesekiirguse roheline spektriosa. Rohelise värvuse annab taimedes ja vetikates sisal-

¯ (roheline) ja phyllon (leht). duv pigment klorofüll (ka leheroheline): kreeka keeles chl oros Klorofüllimolekulide osavõtul toimub fotosünteesiks vajaliku valgusenergia salvestamine taimerakkudes. Mida rohelisem ja mida rohkem lehti, seda suurem on klorofülli sisaldus taimes. Klorofülli nimetatakse ka taimede „roheliseks vereks”, kuna klorofülli ja vere punase pigmendi hemoglobiini ehitus on üllatavalt sarnane.

ROHELINE

Roheline võib esile tõsta ja võib ka ära peita. Emakesel loodusel on hulgaliselt rohelise varjundeid. Piisab vaid meenutada lehti, rohtu ja värskeid rohelisi võrseid. Kõik rohelised värvitoonid on inimesed leidnud loodusest. Roheline on lahutamatult seotud talle omase lõhnaga.Värskelt niidetud heinal, männivaigul, pärast sooja suvevihma märgadel puulehtedel, laimiviilul või piparmündioksal on kõigil Looduse ime. Atlandi ookeanis elutsev ja päikese jõul toimiv umbes 3 cm pikkune merelimus Elysia chlorotica toodab klorofülli nagu taim, varastades teatavat liiki vetikatelt fotosünteesiga tegelevaid geene ja rakusiseseid kehakesi kloroplaste.

oma aroom. Kuna aroomid ja värvused käivad käsikäes ja ka meie meeled on omavahel seotud, siis ühendab alateadvus need hõlpsasti.Võime vaadata parfüümipudelit ja tunda lõhna veel enne, kui pudelikese avame. Rohekad parfüümid seostuvad automaatselt värskuse ja loomulikkusega. Kunstnikud liigitavad rohelise sekundaarvärvide hulka, kuna see tekib kahe põhivärvi – sinise ja kollase – segamisel. Keskmise rohelise ehk rohelise põhitooni määratlemine on kultuuriti veidi erinev. Roheline võib olla kord kollakas, kord sinakas või hallikas. Kui rohekaskollast tunnetatakse tihti määrdunud ja oma sära kaotanud kollasena, siis kollakasroheline, noorte lehtede ja tärkava rohu värv, on tulvil värskust, ärkamist ja lootust. Kuigi mõned kollakasrohelise nüansid võivad tunduda ärritavad ja iiveldama ajavad, mõjub looduslik kevadroheline ehk mairoheline ka siseruumides värskendavana. Rohelise sinakamaid ja tumedamaid varjundeid tunnetatakse rahulike, kindlustunnet loovate ja rahustavatena. Hallikas- ja pruunikasroheline aga tekitab inimhinges hoolimatust, vaimset seisakut, kudede, elundite jm taandarengut.

ROHELINE

ROHELINE KEELTES Paljudes keeltes, näiteks inglise keeles, on sõnadel rohi (grass), kasv (grow) ja rohelus (green) üks algupära ja tüvi. Ingliskeelne sõna green oli kasutusel juba umbes aastal 700. Germaani sõna gro ja anglosaksi grene tähendavad ‘kasvama’. Antiik-Kreekas kasutati rohelise tähenduses sõna chlōros (rohekas). Hilis-Roomas (u 500 pKr) märgiti rohelist sõnaga prasini.

Jaapani aedade lopsakas rohelus, vaikse veega tiigid, kivid ja teerajad suunavad inimese süüvima looduse imepärasusse.

ROHELINE

Jaapanlased nimetavad rohelist värvi midori. Neile on roheline igavese elu värv – igihaljaste taimede värvus, mis kunagi ei hukku. Samas tähendab see sõna ka taimestikku üldiselt – veetlevate Jaapani aedade rohelust. Midori no hi (roheline püha) on Jaapanis rahvuslik püha, mida alguses tähistati iga aasta 29. aprilli „kuldsel nädalal” kui keiser Shōwa (Hirohito, 29.04.1901– 7.01.1989) sünnipäeva. Pärast Hirohito surma troonile tõusnud keiser Akihito muutis pidupäeva Rohelise Taimestiku päevaks ja 2007. aastal viidi püha üle 4. maile. Üheks põhjuseks oli teha nn kuldne nädal kompaktsemaks. Nii tähistatakse 3. mail Jaapanis konstitutsioonipäeva ja 5. mail laste päeva. Pärsia keeles on rohelise kohta sõna sabz, kuid see võib tähendada ka musta või tumedat. Pärsia erootilises kirjanduses on tumedanahalisi naisi nimetatud „rohelisteks”, aga esineb ka fraase nagu sabz-gandom-gun (roheliseks värvitud nisu) ja sabz-malih (roheline iludus). Ka Sudaani araablased on tumedanahalisi inimesi musta asemel kutsunud nimega akhdar (roheline).

ROHELINE MÕNEDES TEISTES KEELTES: vert (pr), verde (hisp, port, it), viridis (ld), zöld (ung), зелёный (vn), verdo (esp), grün (sks), groen (hol), grön (rts), grøn (nor, taani), grænn (isl), vihreä (sm), zelená (tš), žalia (leedu), zaļā (läti), zielony (pl), yeşil (türgi).

Kui sinine on ka roheli n e (a o ve rsu s mi d o ri) Iidne jaapanikeelne sõna ao (või aoi, mõnikord ka sei) tähendas iga värvi, mis oli musta ja valge vahepeal. Seega olid kõik värvid üldiselt võetuna aoi. Ajapikku selle sõna kasutus kitsendus ja olenevalt situatsioonist võis viidata nii sinisele kui ka rohelisele. Hiljem, alates Heiani perioodist (794–1185/1192) oli rohelise tähenduses tarvitusel juba ka sõna midori (või ryoku), mida kasu tati harva, sest seda peeti rohkem sinise varjundiks. Tänapäeva jaapani keeles tähendab ao sinist värvust, kuid sõna kasutatakse ikkagi mitte ainult silmaga nähtava sinise puhul, vaid ka näiteks rohelisele viitava ebaküpsuse ja kogenematuse tähistamiseks. Mõned näited: aoba (tärkavad taimed istandustes, kevadised lehed ja võrsed), aona (noored lehed, rohelised valmimata viljad), aotake (roheline bambus), seika (värske puu- või juurvili), seinen (noor kogenematu inimene, „kollanokk”), aokusai (kogenematu, ebaküpse inimese kohta).

Jaapanis tuleb rohelise värvuse (näiteks rohelist värvi buss või roheline kleit) kohta öelda midori või ryoku, kui nähtuse kohta ei ole juba kindlat sõna. Kõige rohkem tekitab segadust sõna aoshingo¯, mis käib rohelise valgusfooritule kohta. Kuigi selle kohta on olemas ka sõna midorishingo¯ , kasutatakse harjumusest ikk a esimest varianti. Nii näiteks on San Franciscos asuvas jaapani kvartalis kõik valgusfooridki sõitmist lubava sinise tulega. Sõna ao (sinine) esineb ka Honshū saare põhjaosas asuva Aomori prefektuuri ja selle pealinna Aomori (roheline mets) nimes. Linn sai nime ümbruses kasvanud roheliste puude (aoi mori) järgi, mis olid orientiiriks sadamasse saabuvatele laevadele.

Jaapani Aomori prefektuuri pealinna Aomori pitsat, mis on kujutatud ka linna lipul.

ROHELINE

ROHELINE SÜMBOOLIKAS P os itiivne roheline



Roheline on esimene märk kevadest, mil tärkavad võrsed meenutavad meile taassündi, kestvust, elu, viljakust ja noorust. Roheline on lahutamatult seotud kasvamisega ja seetõttu sümboliseerib rohelus kõike seda, mis kasKreeklastel kajastus roheline viljakuse sümbolina nende suurevab. pärastes aedades. Eeposes „Odüsseia” kirjeldab Homeros müütilisel Scheria saarel elanud faiaakide kuninga Alkinoosi aeda kui „rõõmsat lapikest igaveVergilius ja Cato kirjutasid omakorda lopsakast rohelusest ses roheluses”. Rohelisel Rooma aedades, kus kasvatati mitmesuguseid ürte ja juurvilju. värvusel on laialdane positiivne sümboolika, lisaks veel: loodus, keskkond, taimestik, kohanemine, sümpaatia, lootus, tärkamine ja uuenemine, igavene armastus, tervis (elu võit surma üle), igavene elu, paradiis, küllus, vabadus, rõõm, õnn, edukus, värskus, elujõud, õitseng, suuremeelsus, meeldivus, tasakaal, tarkus, diplomaatia, rahu. Roheline sümboliseerib ka järjepidevust Kirjakeeles tähistatakse sõnaga ja surematust (kui räägime igihaljusest). haljas mõistet „värske, mahlakas, närtsimata (taim)”. Võru murdes on Kuna roheline tähendab küllust, (h)al(l)ass aga rohelise värvi üldnimetus. õitsengut ja stabiilsust, on paljud rahvad valinud oma rahatähtede värviks rohelise. Kupüürid, mida USA-s hakati välja andma 1862. aastal, said endale nimeks greenback (roheline tagumine pool). Teisest küljest on roheline sümboliseerinud hoopis rahapuudust: mõnedes Euroopa maades kohustati pankrotti läinud isikuid kandma rohelist värvi kübaraid.



Kupüürid, mida USA-s hakati välja andma 1862. aastal, said endale nimeks greenback (roheline tagumine pool).



Antiik-Kreekas sümboliseeris roheline võitu. Ka mauridel oli roheline Rohelises on kokkukuuluvustunne, tasakaal ja rahu kõige võidu värviks. olemasolevaga. Kui maailm meie ümber sisaldab piisavalt rohelist, viitab see vee olemasolule, elimineerides näljaohu, seega rahustab see meid ka Jaapanis oli roheline tuleviku, võimu ja kõige primitiivsemal tasandil. energia värvus ning sümboliseeris ka keisrit. Lääne-Aasia maades tähendas roheline kevadet, taassündi, taimestikku, vett ning ka halastust ja armulikkust. Pärsia kuulsates vaipades tähendanud roheline mõnede allikate järgi Keldi traditsioonides oli roheline eelkõige uudsuse ja kasvu püsivust. värvus. Druiidide teise astme preestrid oviidid kandsid rohelisi rõivaid. Rüütlipoeemis „The Knightly Tale of Gologras and Gawain” tähendas roheline muutumist halvast heaks ja vastupidi.



ROHELINE



Roheline on neutraalne ja ta on tähtsaim tervendav värvus. Kõik rohelise parandavad toonid leiduvad looduses, mille suur tarkus tasakaalustab teisi värvivõnkeid. Loodus on kõige loomulikum ravija – olgu siis tegemist haavaga sõrmes või südames. Roheline tähendab teelehte haava peal ja kaselõhnalist ropsatust valutavatele liigestele saunas, piparmündi ja eukalüpti lõhna saunakerisel. Rohelises on raske olla murelik. Haigeid on ikka maale jõudu koguma viidud, kuigi parimad haiglad on linnades. Paljudes maades kasutatakse rohelist risti apteekide sümbolina.

Hygieia karikas rohelisel ristil on üks farmaatsia sümboleid Euroopas (v.a Saksamaal ja Austrias) ning Indias.

R ahulik r oheline – v ägev harmonisee ri j a

 Roheline on sild soojade-aktiivsete (punane, oranž, kollane) ning külmade-passiivsete (sinine, tumesinine, lilla) värvide vahel, otsekui pühamu värvispektri keskel. Pole ime, et india müstikud nimetasid rohelist „vägevaks harmoniseerijaks” – tasakaalu ja harmoonia värvuseks. See on sild, mis seob põhjuse ja tagajärje. Kunstnik Vassili Kandinsky kirjeldab rohelist kui liikuLooduse matust, vaoshoitud jõudu, mis võib kohe uuesti aktiviseeruda. muretus süvendab inimeses tasakaalu ja harmoonia tunnet. Iga loodusearmastaja teab, et jalutuskäik metsas või lihtsalt aeg, mis veedetud lagendikul päikesekiirte all igipõliste metsade keskel, rahustab närve. Roheline tabab meie silma viisil, mis ei vaja kohanemist, ning seetõttu silm puhkab sellel. Vanad roomlasedki teadsid, et roheline värvus on kasulik silmadele.

Rohelised viinapuuaiad Toskaanas Itaalias.



ROHELINE SÜMBOOLIKAS

Rooma ajaloolane Plinius Vanem (24–79 pKr) ütles kord, et smaragd rõõmustab silma seda väsitamata. Keiser Nero olevat oma karme etendusi jälginud läbi smaragdikillu. Graveerijad hoidsid alati käepärast rohelist berülli, et silm saaks peale pingelist tööd puhata. Tunduvalt hiljem hakkasid kontoritöötajad samal otstarbel kasutama roheliste klaasidega prille. Lisaks sai laia kasutusala heleroheline seinavärv.

 1914. aastal sattus San Franciscos asuva Püha Luukase hospidali peakirurg raevu seinte, kardinate, rätikute ja linade peale, mis kõik olid valged ja pealegi määrdusid kergesti. Ta nõudis, et tema operatsioonituba värvitaks salatiroheliseks, kuna selle värvi taustal ei tundu vere ja avatud veresoonte värvid punane ja roosa enam nii eredana. Pärast seda said rohelise toonid haiglates väga popuTänapäeval õmmeldakse tuhandeid laarseks. kirurgikitleid ja muud meditsiinitöötajate vormiriietust rohelist värvi kangastest, kusjuures vastavalt tellija soovile erinevates toonides – salatirohelisest spinatiroheliseni. Inimnägemise positiivne reaktsioon rohelisele sai ka teadusliku tõenduse: pärast ärevat punast ja roosat puhkab kirurgi silm rohelisel taustal. Roheline värvus rahustab pärast pikemaajalist kontakti punasega nägemist ja mõistust. Paljude haiglate siseruumides on roheline küll asendatud sinisega, kuid operatsioonitubades jääb roheline ikkagi vaieldamatuks favoriidiks.



Roheline operatsioonituba Püha Luukase hospidalis 1914. aasta mais.

 Saint Jamesi kirikus Londonis on roheline tuba, kuhu lähevad need, kes vajavad abi ja üksiolekut. Green room (ingl ’roheline ruum’) on alates 1678. aastast Inglise teatrites olnud tagatoaks, kus näitlejad ootavad oma esinemiskorda. Toa seinad värviti roheliseks, sest usuti, et roheline aitab näitlejate silmadel paremini kohaneda prožektorite kirka valgusega. Nüüd on sellised toad enamikus teatrites, aga ka näiteks televisioonistuudiotes.



Tohutu hulga enesetappude poolest kurikuulsaks saanud 281 m pikkune sild Blackfriars Bridge Londonis oli alguses värvitud mustaks. Linnaametnike otsuse alusel värviti see roheliseks ja enesetappude Rohelise värskenarv vähenes kohe 34% võrra. davad ja rahustavad omadused jätsid tugeva mulje ka Johann Wolfgang von Goethele, kes kirjutas oma värvusõpetuses, et roheline väljendab rahulolu ja tekitab silmale vaieldamatult meeldiva tunde.



Londoni Blackfriars Bridge. Umbes kilomeetri pikkune mahajäetud raudteelõik Klevanis Ukrainas (Rivne oblast) kannab nime Armastuse Tunnel.

ROHELINE

Goethe on öelnud: „Roheline on rahuldus, vaigistus ja tasakaal”.

ROHELINE

Hildegard von Bingen j a vi ri d i t a s Eriliselt hindas rohelist ja selle mõju inimesele Saksa keskaegne müstik, ravija, teoloog, kirjanik ja muusik Hildegard von Bingen (1098–1179). Tema tekstides ja eluõpetustes oli rohevägi või roheline elujõud viriditas (sks Grünkraft, grünende Lebenskraft, Lebensgrüne) üheks olulisimaks märksõnaks. Bingen nägi rohelises jumalikku jõudu (elujõudu) maa peal, viriditas on tema arvates vägi, mis toimib kosmoses, looduses ja inimeses.

Hildegard von Bingeni raamatu „Liber Scivias“ frontispissil on kujutatud stseeni, kui Hildegard saab visiooni ja dikteerib selle oma sekretärile.

ROHELINE

Tõlkija ja teoloog Moonika King on Bingeni põhimõtteid selgitades toonud välja analoogia fotosünteesi õpetusega. Selle järgi on rohelisel loov vägi, mis muudab päikesevalguse taimele/organismile eluks vajalikuks energiaks. Fotosünteesis toimuv ainevahetusprotsess on elu eksisteerimise eelduseks. Sama võib öelda ka viriditas ’e kohta: inimene saab roheväe läbi parema kvaliteedi. Hildegardi arvates on viriditas’e alge väljaspool inimest ja loodust, see tuleb salapärasel moel jumalikust sfäärist. Me ise ei saa seda väge nupulevajutusega sisse lülitada, samamoodi, nagu me ei saa mõjutada ka päikese kulgemist ja toimet. Arvatavasti väljendabki viriditas eluvärskust ja looduse väge, aga ka inimese hingelist värskust, sügavat vaimsust ja elujõudu. Ühest küljest on viriditas looduses ja inimeses toimiv jumalik vägi, teisalt aga seotud inimese enda eluhoiakuga, voorustega. Hildegard on kaunilt lausunud: „Kui aga inimene loobub vooruste viriditas’est ja jätab end hoolimatuse kõrbesse, nii et tal pole enam elumahlasid ega heade tegude viriditas’t, siis hakkavad kaduma ja kuivetuma ka tema hingejõud.” „Viriditas’t endas tuleb pidevalt „toita” selliste voorustega nagu alandlikkus, kannatlikkus, halastus ja armastus. Nende abil saab nõrgenenud viriditas’t taas turgutada. Hildegardi arvates on meil tänu viriditas ’ele täisväärtuslik ja rõõmus elu ning viriditas’e loova väe toimel oleme me tasakaalukamad ja elusamad. Just selle roheväe tõttu hindas Hildegard von Bingen kõrgelt ka smaragdi: „Ta tekib päiksetõusul varasel hommikul, seetõttu on smaragd tugev vahend inimese kõikide nõrkuste ja haiguste vastu, kuna teda loob päike ise ja ta on sünnitatud rohelusest.”

Negatiivne r oheline Rohelus, mis meid ümbritseb, on kaunis ja loomulik, kuid roheline värvus assotsieerub meile ka haiguste, leina, igatsuse ja mitmesuguste maagiliste nähtustega. Kujutades endast kollase ja sinise ühendust, on roheline müstiliseks värvuseks – side loomuliku ja üleloomuliku vahel. Inimnahk võib olla erinevat tooni: punast, kollast, musta, pruuni või valget (mõnikord isegi sinist), kuid pole mitte kunagi roheline. Roheline värvus on inimnahale võõras.

Müncheni Vanas Pinakoteegis asuv altarimaal „Püha Augustinus [ka: Wolfgang] ja Saatan“ (u 1471 kuni 1475). Nii nagu Inglise poeet Geoffrey Chaucer, on ka Austria kunstnik Michael Pacher otsinud seost rohelise ja Saatana vahel.

ROHELINE SÜMBOOLIKAS



Roheline on ka suremise, surnukahvatuse, kadeduse ja armukadeduse, opositsiooni, rumaluse, hullumeelsuse, solvumise, moraalse langemise, õeluse, püsimatuse, ebaküpsuse, kogenematuse ja naiivsuse, kõdunemise Mitmetes keeltes on olemas väljend „kadedusest ja hallituse värvus. roheliseks muutuma”. Inglise keeles: green with envy. Mark Twain kirjutab teoses „Jänki kuningas Arthuri õukonnas” (1889): It turned Brer Merlin green with envy and spite, which was a great satisfaction to me. (See muutis Brer Merlini kadedusest ja õelusest roheliseks, mis mulle suurt rahulolu pakkus.) Kasutusel on ka kõnekäänd green with envy, to look through green glasses (kadedusest roheline, et vaadata läbi roheliste prillide). Ka Hispaanias minnakse kadedusest roheliseks (verde de envidia), Saksamaal aga ollakse kadedusest nii kollane kui ka roheline (vor Neid gelb und grün) ja needsamad värvid võivad ka näidata vihast lausa lõhkiminekut: sich gelb und grün William Shakespeare’i „Othellos” (1604) nimetab Jago armuärgern. kadedust „roheliste silmadega koletiseks” (green eyed monster): O, beware, my lord, of jealousy; / It is the green-ey’d monster which doth mock / The meat it feeds on. (Armukadedusest hoidke end! / See rohesilmne kurat reostab / roa, mida sööb.) (G. Meri tõlge) Tragöödias „Antonius ja Kleopatra” nimetab Shakespeare armukadedust roheliseks haiguseks (green sickness) ja komöödias „Veneetsia kaupmees” taas rohesilmseks kadeduseks (greeneyed jealousy). Roheline olevat olnud muide ka Shakespeare’i enda lemmikFilmilavastaja Sergei Eisenstein värvuseks, samuti näitekirjanik Moliere’il. on rohelise kohta kirjutanud: „See on hinge ja arukuse taassünni värv, kuid Rootsi filosamal ajal tähendab ka moraalset allakäiku ja hullumeelsust.” soof ja teoloog Emanuel Swedenborg kirjeldab põrgus piinlevate hullumeelsete silmi rohelistena. Üks Chartres’i katedraali kuulsatest vitraažidest kujutab Kristuse viimast kiusatust. Sellel on Saatanat kujutatud rohelise nahavärvi ja suurte roheliste silmadega. Silm tähendab sümboolikas üldiselt intellekti. Inimene võib oma silmad pöörata kas hea või halva poole. Nii kujutataksegi Luciferi ja Minervat (Rooma tarkusejumalanna) – hullumeelsust ja tarkust – roheliste silmadega. Paljudest kunstnikest elulooraamatuid kirjutanud Henri Perruchot täheldas Toulouse-Lautreci puhul, et too „nägi kõigis India poeesias on roheline rohelistes toonides midagi deemonlikku”. tähendanud ka jõledust, vastikust ja põlgust. Sedasama kajastab Jerome David Salinger oma novellis „Pretty Mouth and Green my Eyes” (eesti k „Roosisuu ja silmad rohelised”), kus väljendab põlgust edukuse vastu. Vene kirjanduses on rohelise negatiivsega sidunud Viktor Pelevin (teispoolsuse tsehhi nr 1 väravad, mille taga hukkuvad maailmad, sealhulgas Maa, olid värvitud roheliseks; ühes Pelevini jutustuses eksisteerib õel koletis Roheline Khidr, teises novellis leiame rohelise tugitooli, milles direktor Kunstnik Vassili Kandinsky võrdles rohelist moondub luukereks jne). „paksu liikumatu lehmaga, kes suudab vaid mäluda ning vaatab maailma Lootuse värvina oli roheline ka oma rumalate ja igavate silmadega”. inkvisitsiooni värviks. Hukatavale pandi pihku roheline (või kollane) küünal. Protsessioonidel kanti oliivipuuoksi, mis sümboliseeris õigusemõistmist ja armulikkust. Hukkamispaika viimisel seoti kohtualuste käed nn Püha



Keskaegne portree Saatanast e Antikristusest. Saatanat kujutati rohelisena.



ROHELINE

Juurdluse Rohelise Risti külge. Hispaania suurinkvisiitor Tomás de Torquemada (1420–1498) saatis tuleriidale 10 220 inimest ning 97 321 inimesele määras mingi muu karistuse. Kuna kõik kartsid inkvisitsiooni, algasid ohjeldamatud kaebamised. Sageli kaebasid ka lapsed oma vanemate peale. Karistused olid julmad – alates narrimütsi ja kollase käisteta särgi kandmisest kuni põletamiseni tuleriidal. Inkvisitsiooniuurimiste käigus tunnistati Roheline üles ka seda, mida tegelikult ei olnud tehtud. võib olla ka pahaendeline ja ebaõnne värvus. Nii näiteks tähendab roheline lipp merel laevahukku. Mõnel pool on usutud, et roheliste jalanõude kandmine toob ebaõnne. Nii nagu ka rohelist värvi autodega sõitmine.



 Kahvaturohelist samastatakse tavaliselt Saatanaga, kurjuse ja surmaga, samuti sümboliseerib see moraalset allakäiku, meeleheidet ja hullumeelsust. Kollakasroheline (draakoni ja mao silm) on ühtlasi mädanemise, surnud vete ja hukatuslike mõjutuste värvus. Kui Vana-Roomas sümboliseeris roheline värv meeste rõivastes naiselikke (mittemehelikke) jooni ja ebaloomulikke kalduvusi, siis meie päevade Euroopas irooniat, bufonaadi ja hukkamõistetava omadusena ka kodanlikkust.

Heraldikas nimetatakse rohelist vert (lühendatult „vt”). Must-valgetel vappidel kujutatakse rohelist ülalt vasakust nurgast alla paremasse nurka suunduvate diagonaaljoontega. Rohelist peeti õhu värviks (sinine – vesi, punane – tuli).

ROHELISEGA SEOTUD LEVINUIMAD SÜMBOLID Planeet: Veenus. Kalliskivi: smaragd. Voorused: truudus,

galantsus, viisakus. Mõjutused: ergutab südame-

tegevust ja vereringet, nõrgendab pingeid, tekitab rahu, mõjub hästi lihastele ja kudedele, leevendab peavalu. Tähtkujud: Kaksikud, Neitsi. Kuud: mai, august. Nädalapäev: reede. Lill: kõik rohelised taimed. Element: vesi, maa. Keskaegne illustratsioon draakonist. 1460.

Aastaaeg: kevad.

 Alkeemikutel oli „roheline lõvi” mineraalne aine, et

Temperament: flegmaatik.

seda elavhõbedaga ühendades saada sublimatsiooni või lahutusprotseduuride teel „punane lõvi” või „kotkas” (kirjanduslike viidetega värvilistele loomadele tähistati keskajal tavaliselt varjatud keemilisi nimetusi).

Arvud: 6 ja 12. Metall: elavhõbe.

ROHELINE SÜMBOOLIKAS

R oheline armusümbool i k a s j a ri i e t u se s Keskajal peeti rohelist kummalisel kombel nii armastuse (minnesingerite lauludes oli roheline armastuse värv, armastusluules sümboliseeris roheline ristikhein armastuse jõudu jms) kui ka deemonite, lohede, koletiste ja ebaõnne värviks. Keskajal arvati, et rohelised smaragdid kaitsevad naiste vooruslikkust. See traditsioon elas mitmeid sajandeid ja rikkad isad, kes muretsesid oma tütarde au pärast, kinkisid neile smaragdiga sõrmuseid ja käevõrusid. Idamaades jälle usuti, et nefriidil on maagiline jõud, mis taastab jõuvarusid. Nefriit jahvatati pulbriks, segati vedelikuga ja seda tinktuuri kirjutati välja armukadedatele armukestele („rohesilmsele koletisele, kes läks kadedusest roheliseks”). See vahend aidanud taastada armastatu tähelepanu. Johan Huizinga kirjutab teoses „Keskaja sügis”: „Värvisümboolikale, mis pole veel praegugi päris ununenud, kuulus keskaja armuelus kaalukas koht. Kes seda piisavalt ei tundnud, leidis juhatust teoses Le blason des couleurs („Värvide vapikunst”), mille 1458. aastal kirjutas heerold Sicile, mis 16. sajandil pandi ka värssidesse ja mida pilkas Rabelais – mitte nii väga põlgusest teose vastu kui ehk sellepärast, et ta ise kavatses asjast kirjutada. Kui Guillaume de Machaut (Prantsuse helilooja ja luuletaja, ars nova stiili väljapaistvaim esindaja u 1300–1377) näeb esimest korda oma tundmatut armastatut, on ta vaimustuses sellepärast, et kallim kannab valge kleidi juurde taevassinist riidest kübarat roheliste papagoidega, sest roheline on uue armastuse värv ja sinine truuduse oma. Hiljem, kui tema poeediarmastuse ilus aeg on möödas, näeb ta unes, et kallim tema voodi kohal rippuval pildil pöörab pea kõrvale ja on üleni rohelisse rõivastatud, qui nouvelleté signifie (mis tähistab uudsust). Ta kirjutab noomiva ballaadi: „Sinise asemel, daam, te riietute rohelisse ...”” Roheline oli iseäranis tärkava, lootusrikka armastuse värv: Il te fauldra de vert vestir, / C’est la livree aux amoureulx (Sa pead riietuma rohelisse, / See on armunute kuub) kirjutab ühes poeemis Prantsuse luuletaja Eustache Deschamps (1346–1406). Praegu Londoni Rahvusgaleriis asuv madalmaade kunstniku Jan van Eycki (1390–1441) maal „Arnolfini abielupaar” (1434) on täis sümboolikat ja maalil kujutatu tõlgendamine on leidnud erinevat käsitlust.

„ARNOLFINI ABIELUPAAR” Jan Van Eycki maal „Arnolfini abielupaar” (1434) on täis sümboolikat. Kunstnik kujutab kaupmees Giovanni Arnolfini kihluspäeva koduses abielukambris. Pidulikust sündmusest annavad teada mitmed kõnekad märgid. Arnolfini hoiab oma noore naise Giovanna Cenami kätt – nii kinnitab ta pühalikult võrdväärset liitu. Cenami on kihluspäeval riietunud traditsiooniliselt rohelisse, sümboliseerides nii elu, noorust ja viljakust. Võib-olla oli ta unustanud aga hoopis kasutamast vooruslikkust kaitsvat smaragdi? Mehe parem käsi õnnistab lapseootel naist.

ROHELINE

Jan van Eyck. „Arnolfini abielupaar“ (1434). National Gallery, London.

ROHELINE SÜMBOOLIKAS

Suurendusklaasi abil võib märgata toolileenile nikerdatud pisidetaili – sünnitajate kaitsepühaku Margareta figuuri. Tagaplaanil avaneb vaade pruudivoodile, mille peatsis ripub hari, puhtuse sümbol. Peegel näitab sündmuse tunnistajate – kolme inimese – juuresolekut. Seinale, roosikrantsi kohale, ongi kunstnik kirjutanud oma nime: „Jan van Eyck oli siin, 1434”. Roosikrants vagaduse tunnusena ripub peegli kõrval. Aknal seisab õun – kiusatuse võrdkuju. Koer on traditsiooniline truuduse sümbol, süüdatud küünlad sümboliseerivad valvelolekut koduõnne pärast. Päeva pidulikkust rõhutab karusnahaga, tikandite ja pitsidega kaunistatud garderoob.

Jean-Étienne Liotard. „Printsess Caroline Matilda portree" (1754).

Läänemaailma moevärvid 1860. aastatel.

ROHELINE

Kuigi kuninganna Elizabeth I ajal kandis inglise pruut just rohelist kleiti, võis roheline pulmakleit viidata ka häbile. Inglastel on käibel omapärane väljend „kellelegi rohelist kleiti andma” (give one a green gown), st ületama kombekuse piiri. Arvatavasti vihjab see luhtaläinud flirtimisele: neiu tohtis noormehega flirtida, kuid kui see edenes kaugemale ja lõppes n-ö murule „kukkumisega”, siis võis kleit murust roheplekiliseks värvuda. See oli aga tõend sobimatust käitumisest. Mõnes paigas Euroopas usutakse, et roheline pulmakleit toob kindlasti ebaõnne. See rajaneb uskumusel, et ainuõigus rohelisele värvile on vaid aiasoppides elutsevatel muruneidudel ja need maksavad julmalt kätte, kui nende värvi mujal kasutatakse. Johan Huizinga aga jutustab teoses „Keskaja sügis”, et roheline oli kuningannade ja printsesside värv. Prantsuse kuninganna sünnitamistuba oli varjatud roheliste siidkardinatega. 19. sajandi keskel tõi Napoléon III abikaasa keisrinna Eugénie taas moodi rohelise, ilmudes 1864. a ooperit vaatama vapustavas tumerohelises kleidis, mis suutis gaasiga valgustatud ruumis ometi oma õige värvuse säilitada.

Ju jalgel maas kui kähar vahulaine mu kleidi valkjasroheline siid

Kohtumine rebasejahil. Roheline riietus sobis daamidel hobusesadulasse ka 1840. aastail.

ja kahisedes langevad kõik rüüd, sest riidetult on siiski kaunim naine. (Marie Under, „Ekstaas”)

Antiik-Kreeka lesed, kes läksid uuesti mehele, kandsid rohelist näokatetloori, mis pidi näitama, et nad olid endiselt sigimisvõimelised. Saksamaal ja Austrias kannavad inimesed ammusest ajast rohelisi kuubesid ja kübaraid. See on vana traditsioon, mis seob inimesi lopsaka suverohelusega. Maju kaunistatakse siin traditsiooniliselt männiokstega, tohututes kasvuhoonetes kasvatatakse erinevaid lilli ja köögivilju ning igasse võimalikku kohta riputatakse suuri igihaljaste taimedega ampleid. Jahimeheroheline on Schwarzwaldi elanike lemmikvärv. Kesk-Euroopas ja Suurbritannias polnud jahipidamine vaid ulukite jahtimine erksates värvides riietuses. Kõrgemasse aadelkonda kuuluvad aristokraadid kannavad peale jahti toimuvatel pidudel traditsiooniliselt tume- või smaragdrohelisi (ingl hunter green ’jahimeheroheline’) jakke. Saksamaal oli metsavaht või jäägermeister austatud amet ja nende ametimeeste vormirõivad olid metsakarva rohelised. Nii oli kergem ka salakütte tabada. Tundmatu autor. Andreas Hofer Põhja-Tiroolile tüüpilises laiaäärelises kübaras. Postuumne portree 19. sajandi keskpaigast. Tiroler Kaiserjägermuseum, Innsbruck.

ROHELINE SÜMBOOLIKAS

JUMALAD JA JUMALUSED Vana-Egiptus es

Suurt Rohelist – Osirist – kujutati tavaliselt rohelise nahaga.

ROHELINE

Vana-Egiptuses oli rohelise kummardamisel oluline tähendus. See oli püha värvus ning tähendas lootust ja rõõmu. Seetõttu värviti templite põrandadki roheliseks või siniseks. Allmaailma valitseja Osiris, keda tunti kui Suurt Rohelist, oli samal ajal nii elu kui ka surma jumal. Viljakuse ja taimeriigi jumalana kujutati Osirist rohelise nahavärviga, mis sümboliseeris taassündi. Osiris oli seotud ka rohelise (mitteküpse) viljatera sümboolikaga. Valmides muutus see viljatera päikesejumal Ra kullaks. Egiptlased mõistsid, et roheline värvus läbib inimelu selle täielikus tsüklis – kevade esimestest pungadest kuni lõpliku lagunemiseni. Egiptuse maajumal Geb oli heatahtlik jumalus, kes andis inimkonnale põllukultuurid ning tegi haiged terveks. Gebi kujutati rohelisena, mis andis märku, et tema kehast võrsusid taimed. Egiptlaste loomis- ja kudumisjumalanna, aga ka sõjajumalanna oli Neith, keda kreeklased samastasid Athenaga. Hilisemal ajal kujutati teda ka surnutejumalannana. Neithi peeti sageli krokodilljumal Sobeki emaks. Loomisjumalannana kujutati teda osava kangruna, kes oma süstikuga maailma valmis kudus. Sõjajumalannana, kes marssis sõdurite eesotsas lahingusse, oli Neithi sümboliks ristatud nooltega roheline nooletupp, mis mitmesugustel kujutistel ja skulptuuridel asus tema pea peal. Papüürust tähendava sõna wadj tüvel põhinev hieroglüüf-ideogramm uadžet (wadjet, ka wadjit, wedjet, udjat, uatch) on üks Vana-Egiptuse vanimaid sümboleid. See tähistas nii papüürust kui ka sinist ja rohelist värvust (neil ei tehtud sel ajal eraldi värvustena vahet), ja mitte ainult. See võis tähendada ka: rohetama, kasvama ja isegi õitsema. Viimase tähenduses oli kasutusel ka mõiste akh. Egiptuse mütoloogia järgi koosnes inimese hing seitsmest osast. Akh oli inimese üks tahke, mis ühines jumalatega allilmas, olles surematu ja muutmatu. Niiluse deltat koos Vahemerega (ja üldse merd) personifitseeriti viljakusjumalana samuti kui Suurt Rohelist (wadj-wr). Egiptlastel oli ka teine samast

tüvest tuletatud personifikatsioon: jumalanna Uadžet (kreeka keeles kas Udjo, Uto, Udjo, Buto või Boutos). Algselt oli Uadžet lokaalse tähtsusega kobrajumalanna, keda austati Niiluse deltas asuvas Depi linnas. Peagi liideti Dep naaberlinnaga (95 km Aleksandriast), mida egiptlased tundsid kui PerWadjeti (Uadžeti Maja) ja kreeklased kui Butot. Eeldünastilisel perioodil (umbes 5300–3000 eKr) oli see tähtis linn ja kobrajumalanna Uadžetist kujunes Alam-Egiptuse kaitsja ja patroon. Tema sümboliks sai ründevalmis kobra uraeus. Ka teda ennast kujutati sageli kobrana. Pärast kahe Egiptuse osa ühendamist sai Uadžet, kelle peamiseks kultusekohaks jäi Per-Wadjet, endale kaaslaseks jumalanna Nekhbeti, kellel oli Ülem-Egiptuses samasugune staatus kui Uadžetil Alam-Egituses. Nekhbeti kujutati väljasirutatud tiibadega valge raisakotkana, hoidmas küüniste vahel igavikusümbolit. Tema kultusekohaks oli El Kab. Peagi tunti neid Egiptuse ühtsuse sümbolina kui Kahte Emandat. Neist said kogu Egiptust valitseva vaarao kaitsjad ning ka tähtis element vaaraode kroonidel. Uraeus’ega ei kujutatud mitte ainult vaaraosid, vaid ka jumalusi, kellel oli midagi ühist Uadžetiga (näiteks kassjumalanna Bast ehk Bastet), aga ka tähtsamaid jumalaid Horost ja Thoti. Sõjajumalannana oli Neithi sümboliks pea peal kantav roheline nooletupp, milles ristatud nooled.

PAPÜÜRUS Paksu paberisarnast kirjutusmaterjali papüürust said egiptlased papüürus-lõikheina (Cyperus papyrus) säsist. Papüürust õpiti valmistama juba 4000 aastat eKr. Vaaraod muutsid papüürusetootmise monopoliks ja valvasid kiivalt selle valmistamise saladust. Papüüruspaberi lehe valmistamiseks lõigati pilliroo vartes sisalduv säsi õhukesteks, umbes 40 cm pikkusteks ribadeks, niisutati neid veega ja asetati üksteise kõrvale kõvale alusele nii, et ribade ääred kattusid. Nende peale lisati kindla nurga all teine kiht ribasid. Veel märjad ribad tambiti Papüürus (Cyperus papyrus). üheks leheks kokku ning kuivatati seejärel pressi all. Peale kuivamist siluti papüüruslehte ümara kiviga. Kuna papüürus oli väga habras ja õrn materjal ega kannatanud murdmist ja õmblemist, siis ei saanud sellest valmistada raamatut. Seepärast hoiti kirjutatut rullidena (rulli pikkus tavaliselt 4–5 m). Papüüruse nimetus tuleb egiptusekeelsest sõnast pa-per-aa, mille kaudu on meie jõudnud sõna paber. Kreeklased kutsusid papüüruserulli byblos (raamat) ja siit on tulnud sõna piibel. Papüüruseuurijaid kutsutakse papüroloogideks.

JUMALAD JA JUMALUSED

Antiikjumalannad Kreeka armastusjumalanna Aphrodite (roomlaste Venus, ka ilu- ja õitejumalanna) on samuti seotud rohelisega. Paljud Aphrodite sümbolid olid viljakusele-sigivusele ja kevadele viitavad: jänes, varblane, roos, mürt, õunapuuõis, ülane. Üks jumalanna lisanimedest oli Antheia (kr anthos ‘õis’). Vana-Roomas peeti kevadel lillede, õite, kevade ja nooruse jumalanna Flora auks floraaliaid (florifertum). Pidustused sümboliseerisid elutsüklit, neid tähistati lillede, tantsimise ja ka suure joominguga. Müüdi järgi avab Flora nurmenuku õisikust moodustatud võtmekimbuga taevaväravad, et suur kevad saaks maa peale tulla. Templeid ehiti lilledega ja linnakodanikud kandsid tavalise valge asemel erksamat värvi rõivaid. Flora on muide ka Firenze kui lilledelinna sümbol. Taimestiku kohta kasutatav sõna „floora" pärineb samuti tema nimest. Pärast Esimest Puunia sõda hakati tsirkuses 28. aprillist 3. maini etendama Flora mänge (ludi Florales), mille käigus peeti jahti väikeulukitele.

ROHELINE

Kreeka kunstis kujutati Florat sageli kevadehoorina. Kreeka mütoloogias olid hoorid inimesi soosivad aastaaegade jumalad, tavaliselt Zeusi ja Themise kolm tütart: Thallo (roomlaste Flora) oli õitsemis-, Auxo kasvu- ja Karpo viljajumalanna. Florat samastati ka nümf Chlorisega (tõlkes rohekas, ka kollakasroheline või kahvaturoheline), keda seostati samuti lillede, õite ja noorusega. Louvre’is asuval Rooma-aegsel bareljeefil näeme veini- ja viljakusjumal Dionysost juhtimas kolme hoori. Kasvujumalanna Auxot kummardati Ateenas ka kui ühte kariididest. Thallo, „see, kes toob õied“, oli ennekõike kevadejumalanna, nooruse kaitsja. Karpo tuua oli sügis ja koos sellega küpsemine ning saagikoristus. Teda peeti Persephone, Aphrodite ja Hera kaaslannaks, kuid seostati ka Dionysose, Apolloni ja Paaniga.

„FLORA RIIK” Prantsuse kunstniku Nicolas Poussini maalile „Flora riik” (1631) on andnud ainet antiikmüüdid ja Rooma luuletaja Ovidius („Metamorfoosid”) ning Itaalia kirjanik Giovan Battista Marino (poeem „Adonis”). Lisaks rohelises kleidis lilleõisi puistavale kevade, lillede, aedade ja nooruse jumalanna Florale on maalil teisigi n-ö lillemüütidest pärit tegelasi – kangelased, kes surevad oma parimates aastates, muutuvad pärast surma lilledeks ning satuvad Flora riiki. Paremal sinises riietuses on odale toetuv Adonis. Tema puus on vigastatud ja sellest tilgub verd – piiskadest olevat tärganud anemoonid. Läheduses seisab Hyakinthos, kes sai surmava peavigastuse oma sõbra Apolloni heidetud kettast. Hyakinthosest puhkesid hüatsindid. Nende ees istub Krokos, surelik noormees, kelle jumalad muutsid õnnetu armastusloo tõttu Smilaxiga (kassitapp) kauniks krookuseks. Esiplaanil on enda peegelpilti imetlev Narkissos, kelle keha muutus pärast surma nartsissiks. Tema kõrval istub veeanumat hoidev nümf Echo, kelle armastuse Narkissos ära põlgas. Nende taga on Klytia, kelle armukade Apollon muutis heliotroobiks. Vasakul on jumalanna Athenalt saadud hullushoo tõttu end oda otsa heitnud vapper kangelane Aias, kelle verest tärkas nelk. Poussini maal on illustratsiooniks igavese elu motiivile, mis kajastub pidevas muutumises.

Nicolas Poussin. „Flora riik” (1631). Gemäldegalerie Alte Meister, Dresden.

JUMALAD JA JUMALUSED