Sissejuhatus, mille kirjutas Umawatari Bogyū, Hitachi isand ja Tema Ülima Kõrgeaususe šoguni kojaülem ✢✢✢
1
Tänapäeva Jaapan – mida iga samurai peaks teadma Meie keiserlike valduste eriline asukoht tähendab, et meile kuulub kõigi nelja mere riikidele valgust kiirgava Taevas Särava Kuninganna sünnimaa. Seega on meie riik kõikide teiste riikide läte ja allikas, ja igas mõttes kõigist teistest parem. – Motoori Norinaga, „Keisrist ja Jaapanist“
M
inu tähtsusetule isikule oli Tema Ülimalt Kõrgeaususelt, šogunilt ja isandalt Tokugawa Hidetadalt selle raamatu koostamiseks volituse saamine võrdväärne sellega, kui päike oleks taevast pühkmeämbrisse loojunud. Tõika, et Tema Ülim Kõrge ausus arvas heaks sellele kadalale, viletsakesele vääritule teosele eessõna kirjutada, võib kõrvutada sellega, kui draakon poetab soomuseid sõnnikuhunnikule. Tema Ülima Kõrgeaususe peene kalligraafia erakordsusega võrreldes võib minu tähelepandamatu isiku tušipintsli kritseldusi võrrelda koerast tarale jäänud küüne jälgedega. Ussikesetaolisele olevusele on sõjaliste küsimuste selgi tamine Tema Ülima Kõrgeaususe sõjalise auhiilguse varju alt nagu Nelja Taevavalvurist Kuninga jumaliku raevu võrdlemine sellega, kui sardiin hambaid kiristab. Kõrvutada minu haletsusväärseid ja küündimatuid tähelepanekuid valitsemise asjus Tema Ülima Kõrgeaususe omaga on kui võrrelda sõjaratsu pööraseid hinge tõmbeid mustusevedaja setuka kõhutuulega. Seega esitan järgnevad vääritud tähelepanekud sügava austuse, määratu tänulikkuse ja üüratu alandlikkuse vaimus. Bogyū 14
✢✢✢
Miks meie maa on kõigist teistest üle Jaapan on Jumalate Maa, mida Taevas ainuliselt eelistab kõigile teistele riikidele. Sellest raamatust loete kami’de (jumalate) ja oht rate andide kohta, mida nad meile jaganud on. Nende hulka kuu lub loomulikult ka sõjaliste vooruste varaait, mille heaks näiteks on sinutaolised samuraid. Kas ei tunta ja kardeta meid just samuraide mõõkade tõttu? Tõsi ta on, ent peale üle merede levivate kuuldus te meie vooruste kohta on meid ainulaadselt õnnistatud ka hea valitsusega. Kõik see sünnib Taeva tahte tõttu, millist asjaolu võib hõlp sasti hinnata, võrreldes Jaapani soodsat olukorda Hiina taevaliku kuningriigi omaga. Selle riigi keisrid on Taevalt saanud jumali ku õiguse valitseda, ent tegu on õigusega, mida võib neilt igal ajal ära võtta. Nii asendus Tangi dünastia Songi dünastiaga, ja Songi 15
Tänapäeva Jaapan – mida iga samur ai peaks teadma
Tä na pä eva Ja a pa n – m ida ig a s a m u r a i pe a ks te a d m a
dünastia Yuani dünastiaga, ja Yuani dünastia praegu valitsevate Mingidega, ja isegi hiilgusrikastelt Mingidelt võidakse ühel päe val Taeva antud õigus röövida. Ent Jaapanis on teisiti, sest meie esimesele keisrile omistas Taevas igikestva valitsemisõiguse, nii et praegu valitsebki meid tema perekond, ja nii jääb see igavesti. Ent Jaapan on kahekordselt õnnistatud, sest paljude sajandite eest langes valitsemise ränk koorem keisri tahtel ülimale samuraile Minamoto Yoritomole, kellele ta omistas šoguni tiitli. Yoritomo oli mees, kes oli oma voorusi ja sõjalist hiilgust rakendades kindlus tanud Jaapanis valitseva rahu. Tema oli esimene šogun ja Tema Ülim Kõrgeausus Tokugawa Hidetada on selle kuulsusrikka ame tikoha praegune hoidja. Täismeheks sirgudes saab sinust osa tema võimsas valitsusaparaadis ja sa asud mõnele väikesele, ent tähtsale kohale suures ustavuse ja heatahtlikkuse ahelas, mille abil Jaapanit
nii targalt ja eesrindlikult valitsetakse. Kuidas seda suurt ahelat kõige paremini selgitada? Võta vae vaks mõelda võrreldamatule Fuji mäele, täiuslikule koonusele, mis rõõmustab kõigi silma, kes seda näevad. Kujuta ette, et Fuji on Jaapan ise, ja et seda valitsevad isikud istuvad mäel. Tipus aset seb Jaapani keiser. Mitte keegi pole Taevale lähemal kui tema, ja nii see peabki olema, sest ta pärineb taevast. Arvutu hulk aastaid tagasi saatis Amaterasu (päikesejumalanna, kelle eluandev kiirgus täidab kõiksust) oma järeltulija Maale meie esimeseks keisriks ja temast põlvneb katkematus liinis Tema Jumalik Majesteet keiser Gomizuno-o, kelle sära meid praegu valgustab. Ent kae, noor samurai, tema kõrval istub keegi, kes juhib keisri korraldusel riiki, et jumalik taevapoeg saaks oma ülimat vooruslik kust teostada, ilma et tüütud valitsusasjad teda eksitaksid. See on meie šogun. Oh, palju aastaid polnud meil kõlvatute isikute tegu de tõttu šogunit, ent minu enda üliõnnelikul eluajal taastas Tema Kuulsusrikas Kõrgeausus isand Tokugawa Ieyasu selle ametikoha, ja praegu näed sa keisri kõrval istumas Ieyasu poega, Tema Kuul susrikast Kõrgeausust isand Tokugawa Hidetadat. Sa näed ka, et nende kahe kuulsusrikka persooni kõrval istub palju õukondlase rüüs isikuid, kes neid arvututel viisidel teenivad. Need mehed on targad nõunikud, õpetlased ja ametnikud, kes kuuluvad keisri ja šoguni perekonda. Nüüd vaata nendest keiser likest teenistujatest allapoole, sest seal laiub tuhandete sinutaoliste meeste summ – Jaapani samuraid. Nende hulk on nii äraarvamatu, et silm ei seleta selle kiiskava inimmere alt Fuji mäe nõlvasid. Suu name pilgu veelgi madalamale ja me näeme veel tuhandeid inime si. Nende välimus on lihtne, ent nende töökoorem aulik: need on põllumehed, kelle õnnistatud osa on kasvatada riisi, mis on iseene sest jumalik kingitus. Ja nüüd näeme veel üht inimsõõri. Neil on lihvitud välimus, sest paljud kannavad peent siidi, ent nende eluala on labane: need
Keiser Go-Uda, kes valitses 13. sajandil mongolite sissetungide ajal. See oli samuraide ajaloos kuulsusrikas periood, mil eri klannid seisid ühtsemana kui kunagi varem. Keisrite mälestus põlistus vaid sellisel puhkudel.
16
17
Tänapäeva Jaapan – mida iga samur ai peaks teadma
Ruumis istuv, lehvikut hoidev samurai. Ta kannab ainult lühikest mõõka (wa kizashi), sest jättis pikema mõõga – kata na – ukse juurde. See on viisakusavaldus, mida võõrustajale tuleb vältimatult osutada.
on äritsemisega tegelevad kaupmehed. Sellega on mõned saanud nii rikkaks, et jõukuselt võivad nad ületada isegi õilsat samuraid, kelle varalist seisu ei peegelda loomulikult kulla rohkus. Kaup meeste seas võib märgata auväärt meistreid, kes sepistavad mõõku või nikerdavad elevandiluud, maalivad kirjarulle või trükivad raa matuid. Mõelda, et selline ilu võib pärineda nii tahumatute inimes te käe alt! Tõeline mõistatus! Nende all asub mitmesuguste inimeste parv, kelle asend ühis konnas paigutab nad alumistele tasanditele. Siit leiame näitlejad, lauljad, nukunäitlejad, mustkunstnikud, tantsijad ja teised alaväär sed inimesed. Ent nende hulgas kõnnivad ka arstid ja preestrid, kes on vooruslikud ja haritud mehed. Kui Taevas oleks neid kõrgema sünnipäraga õnnistanud, võiksid nad samahästi asuda samuraide killas. Nende õnnetuseks on lood teisiti. Lõpetuseks sagivad rahvamassi seas teistest põlatuna kõige, kõige madalamad. Need olevused vaat ei kuulugi inimeste hulka, sest nende töö viib nad kokku mustuse ja loomadega. Nad tapavad elajaid ja pargivad nahka. Nad hukkavad kurjategijaid ja kannavad hoolt laipade eest. Selliseid inimesi tuleb vältida, nagu ka kerjuseid, 18
Tä na pä eva Ja a pa n – m ida ig a s a m u r a i pe a ks te a d m a
mõrtsukaid ja heidikuid, kes luuravad varjudes, saamata osa võimsa mäe tipust hoovava valguse kiirgusest. Nõnda sünnib, et võimsate hea soovlikkus liigub alla labaste poole ja vääritute ustavus tõuseb kõrgemal asuvate vääriliste suunas. Nii kirjutas sügavmõtteline Konfutsius, kes nägi, et inimeste valitsemine peab olema harmooniline, ja et harmooniani võib jõuda ainuüksi sel moel. Kuhu inime ne sel mäel sünnib, sinna ta väärama tult ka jääb. Sul, noormees, on olnud õnne sündida samuraina, ja nõnda saad sa teenima endast kõrgemaid ja valitsema alamaid, näidates üles sulle osaks langenud vooruslikkust.
Kaks tünderseppa suurt puidust sakevaati valmistamas. See on kindluslinnades elavate ja ühiskonnas samuraist kõvasti madalamal paiknevate käsitööliste ja kaupmeeste tavaline töö.
Jaapani ajalugu õnneliku tänapäevani Nagu Tema Ülim Kõrgeausus eespool märkis, elame me tõesti rahu ja külluse ajastul, mil mägede põu sülgab kulda ja anuvad barbarid võistlevad omavahel, et me jalge ette andameid tuua. Ent selline üliõnnistatud ja soodus olukord saavutati ainuüksi samu raide vere hinnaga. Nende ridadesse sa nüüd pürgidki. Alustan seda raamatut alandlikult, näidates, kuidas Tokugawa perekonna samuraid võidutsesid oma vaenlaste üle, et muuta Jaapan selleks, mis see praegu on. Palju aastaid tagasi olid sõnad „samurai“ ja „šogun“ tundma tud. Neil hämaratel aegadel otsustasid keisrid Hiina Tangi dünas tiast ülimõtlematult eeskuju võttes, et nende riigis võib saavutada rahu, viies lahingusse põlluharijate hulgast värvatud sõjaväe. Nad 19
Tänapäeva Jaapan – mida iga samur ai peaks teadma
Tä na pä eva Ja a pa n – m ida ig a s a m u r a i pe a ks te a d m a
olid armetult eksiteel! Selle tulemusena sattus 710. aastal Jaapani esimese püsiva pealinnana asutatud Nara linn mässajate ja rahul olematute löögi alla, samas kui meie piire ohustasid meretaguste barbarite hordid. Varaste keisrite suureks õnneks leidus Jaapanis ka väärikaid perekondi, kes olid isikliku higi ja vaevaga rajanud viljatuks ja ebasõbralikuks peetud maadele lopsakaid riisipõlde ning omaenda tagasihoidlikes valdustes toetanud kaubanduse ja tootmise edenemist. Need maaomanikud olid naabrite arusaadava kadedusega silmitsi seistes olnud sunnitud oma valduste kaitseks relva haarama, kasvades seeläbi võimekaks sõjakunstis. Need samad maaomanikud näitasid keiserliku taevapoja suhtes üles ennenägematut ustavust ja heldust, andes ülilahkelt keiserliku koja käsutusse omaenda vaprate võitlejate sõjaväed, keda nad kutsusid „nendeks, kes teenivad“ ehk samuraideks. Nii said samuraidest keisri teenijad, kes lõid tema vastu tõusnud mässajad puruks, tõid tema piiridele rahu ja kogusid ohtralt lahingukuulsust. Aga oh häda, 1160. aastal langes ülikõrgelt hinnatud samurai pealik isand Taira Kiyomori ülemäärase uhkuse küüsi ja pürgis omaenda isekaid eesmärke silmas pidades võimule. Oma tütart keisrile mehele pannes haaras Kiyomori ohjad enda kätte ja asus trooni varjust keiserliku vanaisana ise valitsema. Jaapani õnneks leidus maa põhjaosas üks teine, võitluskunstis vilunud ja sõjalistes voorustes võimekas perekond. See oli Minamoto perekond, kust põlvneb ka Tema Ülim Kõrgeausus. Minamotod tõusid relvile ning nuhtlesid Tairasid pikas ja kibedas konfliktis, mida tuntakse Gem pei sõjana ja mis toimus aastatel 1180–1185. Minamotode vastu sügavat tänulikkust tundev keiser palus nende juhil Yoritomol vas tu võtta šoguni tiitel. Tagasihoidliku mehena soovis Yoritomo loo mulikult seda enneolematut au tagasi lükata, ent mõistis siis, et ta kohuseks on Tema Jumaliku Majesteedi keisri soovile kuuletuda, ja nõustus alandlikult. Nõnda sündis, et Jaapani esimene šogun hakkas keisri nimel
valitsema. Oh häda, kolm inimpõlve hiljem langesid Minamotod võistleva Hōjō perekonna sepitsuste ohvriks ja bakufu (šogunaat) vajus ajutiselt unustusse. Ilma šoguni heasoovlikkuseta jäi Jaapan kaitsetuks ründavate barbarite ees, kes ilmusid meie kallastele 1274. aastal. Need olid Aasia ääretute tasandike mongoli sõdala sed, kelle oli läkitanud Hubilai-khaan, jõhker rändbarbar, kes oli anastanud Hiina keisrite draakonitrooni. Jaapanit rünnati ja meie vahvaid samuraisid pommitati ülijõhkralt lõhkevate seadete ja mürginooltega. Vastu võideldes kihutasid nad sissetungijad mine ma ainult selleks, et nood saaksid seitsme aasta pärast naasta uue sõjaväega, kus oli mehi arutul hulgal nagu liivateri mererannal. Ent tänu meie samuraisõdalaste sangarlikkusele löödi barbarid taas ta gasi ning selle järel tegi nad pihuks ja põrmuks kamikaze – Juma late saadetud tuul. See imetabane taifuun, mis oli taevaliku keisri jumalate poole läkitatud palvete ja palumise otsene tagajärg, upu tas nende laevastiku (viies lõpule töö, millega meie vapper armee juba algust oli teinud). Pool sajandit hiljem tegid jumalad keisrile järgmise kingituse, korraldades šogunaadi anastajate suure nuhtlemise. 1333. aastal tõusis hulk vapraid sõdalasi üles, et Tema Majesteedi käsul Hōjō mässajad põrmustada. Seejärel palus Tema Majesteet ühel nende hulgast, Minamoto vereliinist põlvneval Ashikaga Takaujil vastu võtta parajasti kasutamata šogunitiitel. Tagasihoidliku mehena soovis Takauji loomulikult seda suurt au tagasi lükata, ent (nagu sa ehk ära arvasid) mõistis siis, et tema kohuseks on Tema Juma liku Majesteedi keisri soovidele vastu tulla, ja nõustus alandlikult. Järgmise kahe sajandi jooksul tõusid šoguniks viisteist Ashi kaga perekonna liiget ja ohtrad olid õnnistused, mida nad meile jagasid. Ent 1467. aastaks olid nad muutunud nõrgaks ja jõuetuks ega suutnud võistlevate samuraiklannide ahnust kontrollida. Jaa pan libises kaosesse. Samuraid võitlesid samuraide vastu, reeturli kud teenijad heitsid alla omaenda isandad ning isegi põlluharijad
20
21
Tänapäeva Jaapan – mida iga samur ai peaks teadma
Tä na pä eva Ja a pa n – m ida ig a s a m u r a i pe a ks te a d m a
ja mungad moodustasid sõjavägesid. Mehed, kes olid kunagi ha rinud maad või müütanud vihmavarjusid, tituleerisid end nüüd daimyō’ks, mis tähendab isandat, ja ehitasid oma tühiste valduste kaitseks mägedesse kindlusi, häirides sellega asjade loomulikku kulgu. See aeg oli nii kohutav, et sai tuntuks kui sõdivate riikide ajastu. Maa kisendas rahu järele, ent hullem oli veel ees. Ashikaga perekond oli jäänud nõnda nõrgaks, et kui 1543. aas tal saabusid Jaapanisse barbarid Euroopast, et inimesi oma võltside aarete ja hukutava kristluse usundiga alla heita, ei leidunud kedagi, kes oleks söandanud neile vastu astuda. Ei hakanud ka puhuma kamikaze taifuun, mis oleks lõunabarbarite mustad laevad uputanud. Selle asemel asusid teatud põhimõttelagedad isandad, keda ahvat les ja pimestas nurjatute Euroopa võõraste toodud siidis ja eksoo tilistes kaupades peituv jõukus, nendega äri ajama. Mõni Jaapani isand sattus niivõrd eksiteele, et hülgas Jaapani jumalad ning võttis omaks kurjad ja tüli külvavad kristlikud doktriinid. Need reeturid said rikkaks nii kulla kui sõjavarustuse poolest, sest lõunabarbarid
olid endaga toonud ka tulirelvi – sõjariistu, milletaolisi Jaapanis polnud varem nähtud. Ometi – sellega oled sa kindlasti nõus – on püssist tulistami ne tõelise samurai jaoks kujuteldamatult labane tegu. Ent paljud andsid ahvatlusele järele ja läksid isegi nii kaugele, et jagasid püsse põlluharijatele, kes paigutati sõjavägede esiridadesse – positsioo nile, mis varem kuulus ainult sinutaolistele õilsatele samuraidele. See oli hale ja kurb, kui vääritud isikud nendest saatanlikest relvadest tulista des sõja ja rahu seadustes vilunud ja välja õpetatud mehed surnuks nottisid. Vapper samurai – tapetud kuuliga relvast, mille mürast üksi on küllalt, et päästikule va jutanud mees kabuhirmus minema tor maks. Mäherdune häbi! Ent lunastus oli käeulatuses. Juma lad ja Buddhad olid määranud, et Tema Kuulsusrikkaim Kõrgeausus isand Tokugawa Ieyasu (meie enda Ülima Kõrge aususe isa) peab oma tarkuse ja sõjalise vooruse abil taastama kogu maal rahu ja tasakaalu. Ülimalt mõõdu ka ja vaga mehena oli tal valdusi kasinalt Erariides – hakama pükstes ja ja nõnda ootas ta kannatlikult oma aega, haori kuues – samurai kannab kuni ülemäära uhkete isikute sõjaväed jätkuvalt kahte mõõka, mis on samuraiseisuse tunnus. Tal on end olematuks sõdisid. tüüpiline moekas soeng. Toona asusid Jaapanit päästma kaks suurt pealikku. Esimene oli Owari isand Oda Nobunaga, kelle kõrval Tema Kuulsusrikkaim Kõrgeausus Tokugawa Ieyasu ülivapralt võitles, ja teine oli isand Toyotomi Hi deyoshi, kes Oda Nobunaga eest kätte maksis, kui viimane 1582. aastal halastamatult mõrvati. Seda Hideyoshit (kes oli – uskuma
22
23
Kaks paaditäit samuraisid on välja sõudnud, et rünnata teise mongolite sissetungi ajal (1281. aastal) Hakata lahes ankrusse heitnud mongolite laevastikku. Jaapani ajaloos on vähe auväärsemaid sündmusi kui selle võimsa väe purukslöömine.
Tänapäeva Jaapan – mida iga samur ai peaks teadma
Tokugawa Ieyasu, esimene Tokugawast šogun ja teise šoguni Tokugawa Hidetada isa.
Tä na pä eva Ja a pa n – m ida ig a s a m u r a i pe a ks te a d m a
Toyotomi Hideyoshi, kes tõusis lihtsõduri pojast kogu Jaapani valitsejaks. 1591. aastal kindlustas ta rea hiilgavate sõjakäikude järel maal taasühinemise.
tu lugu – talumehe poeg) olid jumalad sõjaliste voorustega oota matult ohtralt õnnistanud. Lahingus sai ta lüüa ainult ühel kor ral, 1584. aastal Nagakute all Tema Kuulsusrikkaima Kõrgeaususe käest, kes oma tuntud armulikkust ja vaimuheldust üles näidates temaga liidu sõlmis. Nii saavutati mõõku ühendades võit ja 1591. aastaks oli Jaapan taas ühte liidetud. Õnnetuseks oli isand Toyotomi Hideyoshi saatuseks lõpuks üle määrasele uhkusele alla vanduda ja 1592. aastal kuulutas ta sõja võimsale Mingi keisrile. Mitu tuhat samuraid maabus Koreas ja hakkas võideldes Pekingi poole liikuma, kunagi eesmärgile jõudma ta. Tema Kuulsusrikkaim isand Tokugawa Ieyasu pidas seda plaani eos rumalaks ja keeldus arukalt oma samuraisid Hiinasse saatmast. Teised isandad olid Hideyoshi ogarusega päri ja said seetõttu tub listi kannatada. Korea poolsaarelt naastes leidis lüüa saanud Jaapani armee, et isand Toyotomi Hideyoshi on hullusesse surnud. Ei isand Toyotomi Hideyoshi ega tema suur eelkäija isand Oda
Nobunaga, kelle esivanemate sugupuu oli Tokugawa perekonnaga võrreldes kujuteldamatult labane, oleks saanud šoguni tiitli poole pürgida ja kumbki polnud ka söandanud seda auväärt positsioo ni haarata. Tema Jumalik Majesteet keiser oli meelt heitmas: keda järgmiseks šoguniks nimetada? Seda märkasid jumalad ja pärast Toyotomi Hideyoshi surma juhtus 1598. aastal ime. Et pärija, isand Toyotomi Hideyori, oli viieaastane poiss ja seega selle uhke maa valitsemiseks ilmselgelt sobimatu, võttis kuulsusrikas isand Toku gawa Ieyasu kogu rahva seas palavalt ihaldatud tasakaalu taasta mise enda õlule. Kahjuks leidus neid, kes tema kõikehõlmava voo ruslikkuse ulatust ei hinnanud, nad tõusid Tema Kuulsusrikkaima Kõrgeaususe vastu ja astusid temaga sõtta. 1600. aastal peeti suur Sekigahara lahing ning nende eksiteel mässajate vägi tehti täieli kult ja asjakohaselt maatasa. Nähes, et tema riigis valitseb tänu Tokugawa perekonna sõja
24
25
Tänapäeva Jaapan – mida iga samur ai peaks teadma
Tä na pä eva Ja a pa n – m ida ig a s a m u r a i pe a ks te a d m a
listele voorustele taas rahu, palus keiser isand Tokugawa Ieyasul vastu võtta šoguni koht. Ülimalt tagasihoidliku ja end tühiseks pidava mehena soovis Tema Kuulsusrikkaim Kõrgeausus sellest aust loobuda, ent (loomulikult) mõistis, et tema kohuseks on keisri käsku täita, ja nõustus vastumeelselt. See juhtus 1603. aastal, millest alates on jätkunud üldise tasa kaalu ja külluse aeg. Oma töö lõpule viinud, loobus Tema Kuul susrikkaim Kõrgeausus šoguni kohast oma poja, Tema Ülima Kõr geaususe isand Tokugawa Hidetada kasuks, kelle heatahtlikkuse paistel me nüüd nii õnnelikult elame. Meie maa palavalt ihaldatud õndsa harmoonia saavutamise teel seisab veel vaid üks väike komistuskivi. Isand Toyotomy Hi deyoshi poeg isand Toyotomi Hideyori (kelle liitlased me Sekiga haras puruks lõime, ent kes ülimalt hämmastaval kombel keeldus tunnistamast, et oleks mõistlik ja arukas ta ametist vabastada) on nüüd Tema Ülima Kõrgeaususe kõikehõlmavat tarkust ja sõjali si voorusi trotsides Ōsaka kindluse müüride vahel kanda kinni tanud. Ma tean, et ei lähe kaua, kui sinutaolised õilsad samuraid teda nuhtlevad ja ta sealt ära ajavad. Kui see tehtud saab ning rahu ja tasakaal taastub, siis kes teab, millist au võivad Jaapan ja selle suured samuraisõdalased endale juurde võita?
et sündida mõnda kuulsusrikka Tokugawa perekonnaga lähedalt seotud kotta (nagu Kii Matsudaira või Owari Matsudaira pere kond), oled vast kuulnud oma isandale viidatavat kas sõnaga fudai või tozama isand. Mis neil vahet on? Erinevus on küllalt suur. Kui sinu isand on fudai (sisemine isand), põlvneb ta õnnelikul kombel kellestki, kes teenis arukal viisil Tokugawa perekonda juba ajal, mil Tema Kuulsusrikkaima Kõrgeaususe hõimlased olid üsna tähtsusetud, nii uskumatuna kui see praegu ka kõlab. Tozama’d (välimised isandad) seevastu olid Tokugawa tarkuse ja sõjaliste vooruste tunnistamisel pikal dased. Mõned, kurb öeldagi, alistusid šoguni heatahtlikule valit susele alles pärast põhjalikku nuhtlemist Sekigahara verisel väljal. Tänapäeval kuuluvad fudai isandatele viljakad maad, samas kui tozama’de valdused asuvad Jaapani kaugeimates nurkades, kus vä limised isandad mingit kahju teha ei saa. Ehkki enamik Jaapani suurisandaid ei ela praegu hoopiski neis provintsides, mida nad kunagi valitsesid, on nende visuaalse tuvas tamise peamine vahend jäänud samaks. See on mon – peremärk või embleem. Järgneval pildil on kujutatud mõne selles raamatus nimetatud Jaapani kõige kuulsama isanda mon’id. Toon need välja vaid näidetena sadadest, millega sa oma teenistuskäigu ajal kokku puutud. Hõlpsasti tunned ära Tema Ülima Kõrgeaususe perekon na Tokugawade kolm tokkroosi. Selletaolisi sümboleid kujutatakse samuraide lippudel ja jalaväelaste turvistel, mida võib näha, kui nende võitlejate voorid meie riigi teedel liiguvad, ja on elutähtis, et sa oskaksid neid silmapilkselt eristada – põhjustel, mida nüüd selgitatakse.
Jaapani võimsad isandad ja kuidas neid ära tunda Jaapanis on palju daimyō’sid (isandaid). Sajandi eest, sõdivate rii kide ajastul, võitlesid need isandad isekalt üksteise vastu, ja kõige targemate määruste hulgas, mida Tema Kuulsusrikkaim Kõrge ausus isand Tokugawa Ieyasu 1603. aastal šoguniks saades välja andis, oli otsus saata peaaegu kõik need isandad uutele aladele, kus nad nüüd Tokugawa perekonna hiilguse paistel rõõmurikkalt elavad. Rahu ja tasakaal on praegu tagatud. Nõnda, võtame nüüd sinu. Kui sul ei ole piisavalt vedanud, 26
Kummardamine – väärt näpunäiteid Praegusel ajal kubisevad Jaapani teed sinna-tänna liikuvatest väge dest, kes saadavad kas Edosse teenistuskohustusi täitma siirduvaid 27
Tänapäeva Jaapan – mida iga samur ai peaks teadma
Tokugawa perekonna šogunite tokkroosilehtedega mon.
Hiroshimas ja Akōs valitseva Asano perekonna ristatud sulgedega mon.
Date Masamune lembelindudega mon. Masamunele kuuluvad Sendai valdused võtavad enda alla suure osa Põhja-Jaapanist.
Tokugawa pikaajalise toetaja, Honda perekonna mon, millel ühest tüvest võrsub kolm tokkroosilehte.
Tokugawade ühe ustavaima järgija Sakakibara Yasumasa dharma rattaga mon.
Sekigahara lahingu järel Kubotasse (Akitasse) saadetud Satake Yoshinobu lehviku kujuline mon.
Tä na pä eva Ja a pa n – m ida ig a s a m u r a i pe a ks te a d m a
või sealt naasvaid isandaid. Kui teel satutakse vastamisi kõrgema auastme isandaga, on nõutav, et madalama auastme isand tuleks sadulast ja teeks teise möödudes ühes oma väega sügava kummar duse. Igavene tüliküsimus „kes peaks kummardama esimesena ja kui sügavalt?“ on väesalkade liikumise korraldajaid kimbutanud juba aastakümneid, seega esitan siinkohal alandlikult kasulikud juhised kummardamise tarbeks. Esimene nõue on tuvastamine, ja on rangelt soovitatav, et vooride ees liikuvatel ratsapiiluritel oleks igasuguse segaduse või võimaliku veresauna vältimiseks kaasas embleemide nimekiri. Kummardamise üldine hierarhia on selline: 1 Tokugawa perekond 2 Tokugawadega seotud perekonnad 3 Fudai isandad 4 Tozama isandad 5 Kõik teised Endast ülema ees kummardav samurai. Kummardamine on vastuvõetav lugupidamisavaldus.
Šoguni kõrgema kojaülema Umawatari Bogyū vett ületava hobusega mon.
Kyūshū saarel asuva Kumamoto kindluse ülema ja Korea vallutusretke veterani Katō Kiyomasa rõngakujuline mon.
Printsessipuuga mon, mida kasutasid Ashikaga šogunid ja hiljem Toyotomi Hideyoshi.
Kyūshū lõunaosas asuva Satsuma piirkonna isepäise Shimazu perekonna mon, mis meenutab hobuse suiseid.
Nambu perekonna kurega mon. Nambude valdused asuvad kaugel Honshū saare põhjaservas Tōhokus.
Tokugawa šoguni mõõgavõitlusõpetajate Yagyūde kübarakujuline mon.
28
Kummardamise üldreegel on selline, et kõik madalama järgu isandad kummardavad kõrgema järgu isandate ees ning samasse rühma kuuluvad isandad kummardavad üksteisele jõukuse alusel. Jõukust arvestatakse tavaliselt koku’des: üks koku on niisugune hulk riisi, millega saab ühe inimese terve aasta jooksul ära toita. Teine reegel kehtib loomulikult ainult rühmasiseselt, sest fudai isandad on Tema Kuulsusrikkaima Kõrgeaususe ustavate järgija tena tagasihoidlikud mehed, kelle kõrge staatus ei peegeldu tin gimata nende vara hulgas. Nii on neil jõukamate, kuid vähem us tavatega võrreldes eesõigus. Seega kummardab Satake Yoshinobu 29