Perekond Türannosaurus
Sauruselapsed
Rasmus Rex
Robin Rex
papa Rex
mamma Rex
vanaema Rex
Rasmus Rex
Sondre Shastasaurus
Tom Troodon
Alma Ankülosaurus
Marie Mikroraptor
Tobias Tritseeratops
„See on kindlasti väga lõbus, Rasmus!“ hõiskas Tom.
„Ma pole kunagi väljas ööbinud. Kas sina oled?“
Rasmus raputas pead.
„Ei iial,“ sosistas ta.
Tegelikult Rasmus juba kahetses.
Miks ta ometi ütles, et on nõus koos Tomiga ööbima?
Ja veel imetillukeses telgis Rexi-koopa juures?
„Sedasi,“ ütles mamma Troodon.
„Siin kotis on sul kõik vajalik, Tom.
Ja kui hirm peale tuleb, ütle mamma Rexile.“
„Hirm?“ naeris Tom. „Minul? Ei iial!“
Rasmus neelatas. Temal oli küll hirm.
Aga ta nagu ei söandanud seda öelda.
Mamma Rex silitas ta pead. „Kõik läheb hästi, Rasmus.
Näete, ma praadisin teile pannkooke ka.
Aga pidage meeles, et öösel kuhugi minna ei tohi.“
„Miks ei tohi?“ küsis Tom.
„Sest täna öösel tuleb hirmus …
… TORM.
Kõva tuul ja paduvihm.“
Oi ei! Torm kah veel. Rasmusele kerkisid kohe silme ette pildid puudest, taimedest, lendsisalikest ja koletutest kiskjasaurustest, kes tuules laperdavad.
Aga Tom ainult naeris ja ütles: „Väike tuul meid küll ei hirmuta. Meil on ju maailma kõige turvalisem …
… TELK.“
Samal hetkel komistas papa Rex telgivaia taha ja kukkus siruli maha. Ta tõmbas kogu telgi kaasa ja veeres koos sellega nõlvast alla –kuni jäi lõpuks lamama suures nööride, vaiade ja telgiriide hunnikus.
„Aaaappiii! Kas keegi saab mu välja aidata?“
