A l gu s
Algus
Kas panna kõik munad ühte korvi?! Teile tundub, et teil on geniaalne äriidee. Vähe sellest, et tundub – te olete selles peaaegu veendunud, nagu läbilöömisest unistav ettevõtja peabki olema. Palgatöö aastatega on teil kogunenud ka mõnisada tuhat krooni sääste, mida põhimõtteliselt saaks ettevõtte käimalükkamiseks kasutada. Kas ja kui palju kasutada, kui eesmärk pole mitte üksnes palgatöötaja staatusest vabaneda ja elustiili muuta, vaid ka jõukust suurendada? Eesti statistika näitab, et vähemalt kaks aastat peab vastu keskeltläbi kaks kolmandikku firmadest (vt joonis 1). Ülejäänud kolmandiku tegevus on teise tegevusaasta lõpuks vaibunud või lõppenud. See, et ettevõte teise või neljanda või seitsmenda tegevusaasta lõpuks elus on, ei tähenda veel, et ta toodab tohutut kasumit või on väärt miljoneid kroone või eurosid. USA statistika näitab umbes sama: kaks aastat peab vastu umbes kaks kolmandikku ja neli aastat pool uutest ettevõtetest. Paljudes Euroopa riikides on ellujäämisprotsent kõrgem, kuid tõenäosus, et teise tegevusaasta lõpus ettevõte sisuliselt enam ei tegutse, on siiski igal pool vähemalt 10–20 protsenti. 11
St r a t e e giline f in an t sjuh t imin e
TABEL 1. 2000. aastal loodud Eesti ettevõtete elujõulisus Tegevusala
2001. aastaks oli elus
2002. aastaks oli elus
2003. aastaks oli elus
2004. aastaks oli elus
2005. aastaks oli elus
Tegevusalad kokku
76%
63%
55%
50%
45%
Töötlev tööstus
76%
66%
58%
54%
49%
Ehitus
87%
80%
68%
65%
59%
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont
74%
59%
51%
45%
40%
Hotellid ja restoranid
74%
64%
58%
50%
46%
Veondus, laondus ja side
84%
70%
63%
57%
52%
Kinnisvara, rentimine ja äritegevus
75%
62%
55%
50%
45%
Haridus
86%
68%
57%
54%
50%
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
96%
85%
83%
83%
83%
Finantsvahendus
71%
48%
39%
39%
36%
Allikas: Eesti statistikaamet
Niisiis, kõige ohutum oleks ettevõtlust alustada võõra rahaga. Aga... kahjuks pole see enamasti võimalik. Saar Polli 2005. aasta uuringus nimetas 60% aastatel 2003–2005 loodud firmadest algkapitali peamise allikana omafinantseerimist. Võrreldes 2002. aasta uuringuga oli omafinantseerimise osakaal ettevõtte loomisel küll vähenenud, aga pangalaenu nimetas põhilise stardikapitali allikana ikkagi vaid 11 protsenti uusettevõtetest. 7 protsenti ettevõtjatest oli firma loomiseks kasutanud põhiliselt laenu perekonnalt või tutta12
A l gu s
vatelt. Omafinantseerimine oli keskmisest enam peamine allikas 1–9 töötajaga, hulgikaubanduses ja ehituses tegutsevatele, samuti maapiirkondades asuvatele ettevõtetele. TABEL 2. Milliseid rahaallikaid kasutavad äri alustamiseks Kanada ettevõtjad? Kõige sagedamini isiklikke sääste ja krediitkaarte % ettevõtetest, kes märkisid, et kasutasid muu hulgas ka nimetatud finantseerimisviisi Ettevõtte nimel sõlmitud tehingud
45% 45% Pangalaenud 44% 44% Krediidiliinid pankadelt 42% 42% Võlg tarnijatele 38% 38% Krediitkaardid
27% 27% Liising 20% 20% Riiklikud tugifondid 13% 13% Mikrokrediit 11% 11% Riskikapitalistid ja äriinglid 0
10
20
30
40
50
60
70
Iseenda nimel sõlmitud tehingud 77%
80
90
100
Ettevõtja isiklikud säästud
52% Ettevõtja isiklikud krediitkaardid 46% Ettevõtja isiklikud krediidiliinid 32% Ettevõtja isiklikud laenud finantsasutustelt 23% Isiklikud laenud sugulastelt ja sõpradelt 13% Isiklikud laenud äriinglitelt 13% Muud allikad 0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
Allikas: SME Financing Data Initiative, Statistics Canada, Survey on Financing of Small and Medium Enterprises, 2004
13
St r a t e e giline f in an t sjuh t imin e
TABEL 3. Milliseid rahaallikaid kasutavad äri alustamiseks Eesti ettevõtjad? Kõige sagedamini isiklikke sääste Vastus küsimusele “Mis oli ettevõtte jaoks peamine finantseerimisallikas alustamisel?” % ettevõtetest, kes alustasid tegevust 2003–2005 60% Omafinantseerimine 11% Pangalaenud 8% Kodumaised osanikud 7% Laen perekonnalt, sõpradelt, tuttavatelt 6% Välisosanikud 4% Muu 2% Riigipoolne toetus 0% Riikliku sihtasutuse laen 0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
Allikas: Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused, Saar Poll OÜ, august 2005
Küsimuse “kas” võib seega maha tõmmata, alles jääb “kui palju?”. Täpsemalt: kui suur osa oma säästudest oleks mõistlik ettevõtte stardikapitali investeerida? Edukad börsikauplejad – nemadki on mingis mõttes ettevõtjad, sealjuures riskide küsimuses väga kaalutlevad ettevõtjad – ütlevad, et üldiselt on tark kaubelda nii väikeste panustega, et see tundub aja raiskamisena. Kes ei tee panuseid, see ei saa võita, kuid kes kogu kapitali on kaotanud, see ei saa panuseid teha. Kuna risk tervest alginvesteeringust mõne aastaga ilma jääda on uusettevõtete puhul suur, aitab eelnevale küsimusele vastust leida mõtisklemine teemal, kui suurt rahalist kaotust saate või tahate endale lubada. Inimesi ja olukordi on erinevaid, aga rusikareegliks võib võtta, et kui inimesele ei meeldi suured võnked isiklikus finantsolukorras, siis võrdub see summa 5–10 protsendiga tema likviidsetest varadest. Nimetatud rusikareegli järgimisel ei oleks jutu alguses nimetatud paarsada tuhat krooni piisav isegi 40 000kroonise osakapita14
A l gu s
liga osaühingu asutamiseks. 5–10 protsenti näiteks 300 000st on ju vaid 15 000–30 000 krooni. Aga mõnekümnest tuhandest kroonist enamiku äride stardikapitaliks ei piisa ning laenu on puhtalt lehelt alustavatel ettevõtetel suhteliselt raske saada, mistõttu ignoreerivad ettevõtjad seda rusikareeglit sageli – muidu jääkski paljude äriideede elujõulisus järele proovimata. Mõnikord saab riskimine muidugi väga hästi tasutud. Pilk rikaste inimeste edetabelitele näitab, et ettevõtjaid on seal palju rohkem kui börsiinvestori või -spekulandina püstirikkaks saanuid. Näiteks ülemaailmsete edetabelite kauaaegne esinumber Bill Gates on teadupärast tarkvarafirma Microsoft asutaja, mitte börsil kauplemisega rikkaks saanu. Aastaid teisel kohal püsinud Warren Buffett on küll kuulus börsiinvestor, kuid edetabelis on järgnevate hulgas temasarnaseid palju vähem kui Gatesi kombel ehk ettevõtlusest rikkaks saanuid. Sama seaduspära kehtib ka Eestis. Näiteks saime kümmekond aastat jälgida, kuidas Hansapanga aktsia väärtus börsil kasvab, aga selleks, et oma kapital 53 000kordseks kasvatada, tulnuks Hansapanka investeerida asutamisel ehk mitu aastat varem, kui ettevõte börsiinvestoritele kättesaadavaks muutus. Ka uuema aja kõige kõlavamad rikkaks saamise lood Eestis pärinevad ettevõtlussfäärist: Skype ja Playtech, kus kõige tormilisem väärtuse kasv toimus samuti enne börsile jõudmist. Jutt riskide hajutamise kasulikkusest pole sellegipoolest tühipaljas teooria, mida ükski ettevõtja reaalses elus ei järgi. Niipea kui raha hulk lubab, hakkab riske hajutama enamik ettevõtjaid. Näiteks riskikapitalist Allan Martinson, kes ettevõtlusse tuli 1980. aastate lõpul, luues uudisteagentuuri BNS, kirjeldas 2006. aastal oma rahapaigutuspõhimõtteid nii: “50 protsenti või veidi rohkem hoian nendes ettevõtetes, mida ma ise juhin või kus aktiivselt osalen. Umbkaudu 25 protsenti paigutan emerging markets’ile ehk arenevate turgude investeerimisfondidesse. Ülejäänud 25 protsenti on väikse riskiga instrumentides (sularaha, rahaturufondid, ka kinnisvara).” 15
St r a t e e giline f in an t sjuh t imin e
Võimalikud rahaallikad Aga kuidas ikkagi leida raha ettevõtte alustamiseks n-ö tavapärasemas olukorras – sellises, kus isiklikest säästudest ei jätku ühekski projektiks, rääkimata riski hajutamisest paljude vahel? Muide, üks Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitlus näitas, et potentsiaalsed ettevõtjad on raha leidmise küsimuses lootusrikkamalt meelestatud kui tegelikud ettevõtjad. Potentsiaalsetest ettevõtjatest (neist, kes mõtlesid ettevõtte asutamisele, kuid polnud selleni veel jõudnud) nimetas finantseerimisvõimalusi kahe kõige suurema ettevõtte loomist takistava teguri seas 22 protsenti, aga tegelikest ettevõtjatest tervelt 40 protsenti. Uuele ettevõttele raha leidmise keerukus tuleneb ühest peaaegu paratamatust vastuolust: ettevõtja peab kõige tähtsamaks oma ideed, kuid investori seisukohast vaadates ei ole hea idee üksinda midagi väärt, kui puudub usk ettevõtja võimesse idee teoks teha. Õnnetuseks puudub alustaval firmal ajalugu ja selle juhil pole sageli kogemusi, millest tulenebki rahastajate usalduse puudumine. Seetõttu õnnestub ettevõtte loomine harva viisil, et uusettevõtja poolt on üksnes idee ning kellegi teise poolt kogu raha. Kui ettevõtja ei ole valmis isikliku rahaga riskima, on vähetõenäoline, et tal õnnestub kedagi teist veenda.
Isiklikud säästud ja laenud Säästude kogumine ja kasvatamine pole selle raamatu teema. Kui ettevõtte alustamine on lähema ühe-kahe aasta kindel plaan, polegi siin palju rääkida: kõige mõistlikum on raha koguda tähtajalisele hoiusele. Kui ettevõtte alustamise plaan on kaugem ja ebamäärasem, saab raha vahepealseks kasvatamiseks kaaluda ka kõikvõimalikke aktsia- ja fondiinvesteeringuid. Nende kohta saab eesti keeles lugeda näiteks raamatust “Investeerimise teejuht”. Kui läheb juba ettevõtte käimalükkamiseks, saab isiklikele säästudele appi võtta isiklikud laenud. Pangad pakuvad kindla sissetulekuga eraisikutele mitmesuguseid tagatiseta laene: 2008. aasta ke16
A l gu s
vadel oli nende ülempiir 150 000 krooni juures, intress keskmiselt 16–18% ringis ja tähtaeg kuni viis aastat. Samuti laene kinnisvara tagatisel: üldjuhul antakse laenu umbes 2/3 tagatise väärtusest, Euriborist mõned protsendid kõrgema intressiga ning isegi kuni paarikümneks aastaks. Väikse finantseerimisvajaduse korral võib abi olla ka isiklikest krediitkaartidest ja isiklikust arvelduslaenu limiidist. Väikelaene pakuvad ka laenukontorid, ent kõrgema intressiga kui pangad (vt www.intress.ee). Hurraaoptimistlikule algajale ettevõtjale võivad hea rahaallikana esmapilgul näida ka kiirlaenufirmad, kes teevad laenuotsuse 15 minutiga ega küsi ka tagatist. Tõsi, summad, mis neilt laenata saab, pole kuigi suured, aga abiks ikka, kas pole? Tegelikult sobib kiirlaenufirmade krediit ainult tõelisteks avariiolukordadeks, sest nende intress küünib sadadesse protsentidesse. Kui säärane laen mõne nädala või kuuga tagasi maksta, pole intressiks makstud summad suured, ent vähegi pikemas perspektiivis tapaks nii kõrge intress iga legaalse äri. Kiirlaenude andja Credit24 hoiatab isegi oma veebilehel: “Lühiajaline kiirlaen pakub rahalist tuge vaid lühiajaliselt ning enamasti edasilükkamatute kulutuste tegemiseks. Laenutähtaja pikendamine ei pruugi olla võimalik ning sellega võivad kaasneda lisakulutused.” Isikliku laenuvõime kasutamisel ettevõtte huvides on plussiks lihtsam asjaajamine võrreldes loodavale ettevõttele laenu taotlemisega. Üheks miinuseks on see, et enda nimel raha laenates võib juhtuda, et te ei analüüsi äri väljavaateid piisava põhjalikkuse ja kriitilisusega. Isikliku laenu teine ja põhiline puudus tuleneb aga maksustamisest: kui laenu võtab äriühingu osanik või juhatuse liige äriühingu jaoks, siis pole laenuga seotud kulud üldjuhul vaadeldavad äriühingu kuludena (seega nende kulude hüvitamine äriühingu poolt toob kaasa maksukohustuse) ning teiseks tuleks äriühingul kinni pidada tulumaks intressidelt, mis makstakse füüsilisele isikule. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) puhul on isiklik laenuvõtmine lihtsam: igal juhul on laenusaajaks füüsiline isik. Kui laen on seo17
St r a t e e giline f in an t sjuh t imin e
tud FIE ettevõtlusega, saab FIE laenuga seotud kulud maha arvata oma ettevõtluse tulust. Kui laen on ettevõtlusega seotud osaliselt, peab ka kulude mahaarvamine toimuma proportsionaalselt. Seega: kui laenuvajadus on äriühingul, on mõistlikum, kui laenuvõtjaks on äriühing. Kui äriühingul pole tagatist, on isikliku laenu võtmise asemel parem lahendus hüpoteegi seadmine oma kinnisasjale äriühingu laenu tagatiseks.
Raha sõpradelt või sugulastelt “Kui laenad sõbrale raha, kaotad nii sõbra kui ka raha,” ütleb rahvatarkus. Kindlasti on selles lauses hulk tõde, aga paraku on sõpru ja sugulasi kavandatava ettevõtmise edus enamasti lihtsam veenda kui panka või võhivõõraid investoreid. Seega jäävad alustavad ettevõtjad hoolimata eelkäijate hoiatavatest kogemustest raha küsima ka sõpradelt ja sugulastelt. Nõnda on teinud näiteks Sam Walton, maailma suurima jaemüügifirma Wal-Mart asutaja: 1945. aastal laenas ta oma äialt 20 000 dollarit (tal endal oli 5000), et osta oma esimene kauplus. Nii on teinud Virgini kaubamärgi alla hulga ärisid loonud Richard Branson, kelle esimesel äril – plaadifirmal Virgin Records – aitas alguses püsima jääda laen Bransoni tädilt. Kui nii, siis nii. Aga sõprade-sugulaste raha või tagatiste kaasamine teie ettevõttesse tasuks korraldada vähemalt nii, et tüli tekkimise võimalus on viidud miinimumini. Esiteks, koostage korralik äriplaan. Võimalik, et isa, õde, vend või sõber seda teilt enne raha andmist ei nõua – olete neile ikkagi lähedane inimene –, kuid äri ellujäämise šansse selline suhtumine ei paranda, pigem vastupidi. Enne kui pöörduda rahasooviga lähedaste inimeste poole, tasub igal juhul kulutada nende laenuandjate uksi, kes suhtuvad teisse kui tavalisse inimesse ning tahavad näha tagatisi ja äriplaani: kui te neilt raha ei saa, saate vähemalt kriitilist tagasisidet. Teiseks, mõelge hästi järele, kellelt raha küsite. Kõik inimesed ei suuda pärast raha kaotamist öelda: “Olgu peale, see oli kõigest raha.” 18
A l gu s
Mõned pole nii heas finantsseisus, et saaksid lubada endale raha kaotamist – kui nad selle peale ise ei tule, mõelge vähemalt teie. Mõne jaoks on raha emotsionaalselt tähtis teema – nendega on suhted kiired teravaks minema, kui ootused ei täitu. Raha tasub küsida vaid neilt sõpradelt-sugulastelt, kes kumbagi kategooriasse ei kuulu. Kolmandaks, pange raha võtmise tingimused selgelt ja üheselt mõistetavalt kirja ning veenduge, et sõber või sugulane tingimustest teiega sama moodi aru saab. Seni olen selle teema juures vältinud sõna laenamine. Põhjusega – sõpradelt-sugulastelt saab raha võtta laenuks või võtta neid kaasosanikuks. Plusse ja miinuseid on mõlemal variandil, peamine on, et sõber-sugulane mõistaks, mida üks või teine variant tähendab. Laenu puhul tuleks kokku leppida ja kirja panna järgmised andmed ja tingimused: • laenu andja ja laenu võtja nimed • laenu andmise kuupäev • laenu summa • laenu tagastamise tähtaeg • intressimäär • laenu tagasimaksete ja intressimaksete graafik • tagatis, kui see laenul on Iseenesestmõistetav, aga sõbra-sugulasega asju ajades kiputakse nende tingimuste kokkuleppimisse hooletult suhtuma, sest “ta on ju oma inimene, milleks paberit määrida, saame niigi hakkama”. Aga ei pruugi saada, kui äri ei edene vastavalt ootustele ja laenu tagasimaksmisega tekivad tõrked. USAs ebaõnnestub sõbralaenudest keskeltläbi 14%, hindab nn sotsiaalset laenamist vahendava Virgin Money USA juht ja raamatu “Investors in Your Backyard” autor Asheesh Advani. Eesti kohta vastav statistika puudub. Teine variant – kaasosanikuks hakkamine – on sõbra-sugulase jaoks sisuliselt sama, mis teadmata tähtaja ja tootlusega laenu andmine. Raha andjale tuleb kõik riskid kindlasti selgeks teha. Samuti läbi mõelda, kas, kuidas ja millal saab talle hiljem pakkuda ettevõttest väljumise võimalust. 19
St r a t e e giline f in an t sjuh t imin e
Veel üks variant on sõbra-sugulase vara (näiteks elamu) pantimine pangast või muust finantsasutusest võetava laenu tagatiseks. See on kõige salakavalam variant, sest tehingu sõlmimise hetkel ei anna sõber-sugulane teile vastu tulles justkui midagi ära, aga hiljem... Teie äri ebaõnnestumisel võib ta kaotada kogu panditud vara. Et teema siiski positiivses toonis kokku tõmmata, saab märkida, et ettevõtjale raha andvad sõbrad ja sugulased saavad teilt vastu ka, kui asja ausalt ja mõistlikult ajate: emotsionaalse heaolutunde lähedase inimese toetamisest ning võib-olla ka rohkem tulu, kui raha pangahoiusel või investeerimisfondis hoides.
Raha riiklikest toetusmeetmetest Alustavatele ettevõtetele ja ettevõtjatele pakuvad toetusi mitmed asutused: Ettevõtluse Arendamise sihtasutus (EAS) ja KredEx, põllumajanduse vallas tegutsemiseks võib mõne sobiva toetusmeetme leida põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) arsenalist, võib-olla ka Maaelu Edendamise sihtasutusest. Tallinna ettevõtjad võivad õnne proovida Tallinna ettevõtlusametis, töötutele pakub väikest ettevõtluse alustamise toetust tööturuamet. Nende rahastamisallikate miinusteks ettevõtja seisukohast on üksnes rangelt piiratud tegevusalade kvalifitseerumine toetuse saamiseks, samuti suhteliselt suur bürokraatia ja ajakulu. Samas peab taotluse tarvis oma ettevõtmise üksipulgi läbi mõtlema, mis tuleb igal juhul kasuks.
KredExi käendusega stardilaen Laen on suunatud alustavatele või kuni kaks aastat tegutsenud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele investeeringute või käibevahendite finantseerimiseks. Täpsemalt: kuni 250 töötajaga ettevõtetele ja FIEdele, kelle äriregistris registreerimisest ei ole möödunud enam kui kaks aastat ja kelle aastakäive ei ületa 782 mln krooni või bilansimaht kuni 672 mln krooni. Erinevalt tavapärasest laenust piisab ettevõtjal stardilaenu puhul 20
A l gu s
isiklikust käendusest, mis katab vaid 30% laenusummast. Ülejäänud, tagamata osale annab KredEx omapoolse käenduse. Stardilaenust on seepärast abi eelkõige ettevõttel, kes alles alustab tegevust või on lühikese krediidiajalooga ning kelle tagatisvara väärtust on raske hinnata või pole see pangalaenu väljastamiseks piisav. Stardilaenu saab taotleda 30 000 kuni 500 000 krooni. Laenu tähtaeg saab olla kuni 60 kuud, laenu refinantseerimine ei ole lubatud. Laenu tasumisel on võimalik saada maksepuhkust kuni kuus kuud, kuid mitte rohkem kui pool laenuperioodi pikkusest. Laenuintressi, mis sisaldab ka KredExi käenduse tasu, määrab pank. Üldjuhul jääb stardilaenu intress vahemikku 10–14%. Laenu taotlemiseks tuleb pöörduda EASi, kes taotlust menetleb ning edastab selle KredExisse otsuse saamiseks. KredExi positiivse otsuse korral tuleb laenusooviga pöörduda kommertspanka, kes soovitud laenusumma väljastab. Taotluse menetlemiseks kulub kuni 35 tööpäeva. Stardilaen võimaldab ettevõtjal maandada ettevõtluse ja laenuga seotud riske, kuna võrreldes tavalaenuga tuleb vähem oma isikliku varaga riskida. Koos stardilaenuga on võimalik taotleda ka EASi stardi- ja kasvutoetust (kuni 200 000 krooni), mis kokku annab äriplaani teostamiseks korraliku starditoe. Lisainfo: www.eas.ee, www.kredex.ee
EASi stardi- ja kasvutoetuse programm Starditoetus on suunatud alustavatele või kuni 12 kuud tegutsenud ettevõtjatele. Starditoetust taotlevas ettevõttes peab olema alla 50 töötaja ja eelmise majandusaasta käive ei tohi ületada 50 miljonit krooni või bilansimaht 25 miljonit Eesti krooni. Taotleja peab tegutsema väljaspool Tallinna ja tema omanike hulgas ei tohi olla juriidilisi isikuid rohkem kui 25%. Kasvutoetus on suunatud alustavale või kuni kaks aastat tegutsenud ettevõtjatele. Suuruse ja omanike struktuuri osas on piirangud samad, mis starditoetuse puhul, samuti ei tohi kasvutoetust taotlev ettevõte asuda Tallinnas. 21