Katrin Uverskaja
TALIKĂœLV Hobiaedniku eksperimendid
Toimetanud Eha Kõrge Kujundanud Päivi Palts © Tekst ja fotod. Katrin Uverskaja, 2013 Fotod lk 85, 87 ja 88 © Merilen Mentaal ISBN 978–9985–3–2708–1 Kirjastus Varrak Tallinn, 2013 www.varrak.ee Trükikoda OÜ Greif
Minu emale
Dekoratiivsete lillade kaunadega aeduba ’Blauhilde’, mis pidas vapralt vastu 2012. aasta erakordselt jahedale maikuule.
SISUKORD Saateks
9
Mis on talikülv?
13
Talikülvi tekkelugu Talikülvamise rituaalid
15 16
Talikülvi eelised teiste külvimeetoditega võrreldes
19
Ettevalmistus talikülviks Sobivate konteinerite valimine Külvimulla valimine Seemned – milliseid valida ja kust neid hankida Mõni sõna tsoonidest Seemnete vanus F1 hübriidseemned, vabalt tolmlevad ja pärandseemned Millest siis ikkagi alustada?
25 25 37 42 44 47
Hakkame talikülvama! Külvimulla ettevalmistamine Kuidas külvata? Sildistamine ja märkmed Sobivad külviajad Eestis Mitte ainult talvel – kevad-, suvi- ja sügiskülv Mõni sõna biodünaamikast Mõnest taimeliigist eraldi
56 56 59 64 69 73 79 84
48 54
7
Konteinerite elu õues Tärkamine Tekkida võivad probleemid Tõusmed konteinerites
95 99 102 104
Seemikute ümberistutamine Istutamine puntidena
108 115
Seemikute hooldus peenral Konteinerid, mis ei tärganud Seemikud, mida ei ole talve tulekuks maha istutada jõutud
124 127
Seemnete kogumine
132
Aiapäevikud ja tähelepanekute tegemine
148
Lühiülevaade talikülvaja kalendriaastast
152
Lõpetuseks
157
Tänusõnad
161
Täiendavat lugemist, kasutatud kirjandus ja huvitavaid veebiviiteid
162
Taimede nimistu Talikülviks sobivad püsikud Talikülviks sobivad suvikud ja kaheaastased taimed Kevad- ja suvikülviks sobivad püsikud Kevad- ja suvikülviks sobivad suvikud Maitsetaimed talikülvamiseks Valik köögivilju, mida saab tali-, kevadja suvikülvata Seemneümbriku joonis
128
166 166 174 180 182 185 188 191
TALIKÜLV SAATEKS
Viimasel ajal on hakanud mulle tunduma, et aiaomanikud jagunevad laias laastus kolme kategooriasse. Esimesed on niiöelda korteriinimesed, kes juhuse tahtel elavad oma majas või ridaelamus. Haljastus piirdub nende jaoks hoolikalt korras hoitud murulapi ja mõne üksiku okaspuuvormiga ning aiandus tähendab nende jaoks üsna tülikat, kuid majaomanikule vältimatult vajalikku muruniitmist ja okaste või lehtede kokkuriisumist kord aastas. Õueala on vaid siseruumide pikenduseks terrassi kujul, kus seisab kohustuslik väligrill ja vahel ka söögilaud. Järgmise kategooria moodustavad need aiaomanikud, kes soovivad, et nende majaümbrus oleks haljastatud. Oma aia kujundamisel kasutavad nad sageli maastikuarhitekti abi ning soovivad, et kord istutatud taimed püsiksid oma kohal muutumatuna vähemalt viis aastat. Seetõttu näeb nende aed välja korrastatud ja võimalikult hooldusvaba, peenardel leidub okaspuuvorme ja palju huvitavate lehevormidega, kuid minimaalset hooldust nõudvaid ja oma kuju hästi hoidvaid püsikuid ja põõsaid. Mullapind on kaetud umbrohtude levikut tõkestava kattekangaga ning tihti tellitakse paaril korral aastas haljastust hooldama spetsialistid. Kolmandasse kategooriasse kuuluvad aiaomanikud võivad valida oma elukoha vastavalt aia mullatüübile ja majakrundi
9
asetusele ilmakaarte suhtes. Nad veedavad suurema osa oma vabast ajast aias, näpud mullas. Nende aed on täis õitsvaid ja lokkavaid taimi, mis nõuavad pidevat tähelepanu, ning nende peenardel on omadus paisuda, suureneda ja levida, reeglina murupindade arvelt. Neid inimesi võib leida aias askeldamas kevadel, suvel ja sügisel, ilmast olenemata. Nad on õnnelikud kaevates ja istutades, kärpides ja pookides, toestades ja sidudes, koguni umbrohtu kitkudes. Aiandite külastamine jätab reeglina suure tühja koha nende rahakotti või pangakontole. Need inimesed on tulihingelised aednikud. Ning kõige piinarikkam osa aastast on nende jaoks talv, kui nad tunnevad end aiast äralõigatuna ning veedavad oma vaba aega loendamatuid aiandusajakirju ja -raamatuid sirvides ja seemnekatalooge lehitsedes, kavandades järgmise aasta aiauuendusi ning oodates igatsusega lume sulamist ja päikesesooja mulla kevadist hõngu. See raamat ongi mõeldud eelkõige viimasesse kategooriasse kuulujatele, nii algajatele kui ka vanadele „aiandushaidele”. Just nimelt neile, kelle käed sügelevad mulla järele ja kes, kärsitus hinges, ootavad järgmise aiandushooaja algust. Sest raamatus kirjeldatud talikülvi meetod võimaldab alustada taimede külvamist juba siis, kui kevad tundub veel olevat lõputult kaugel, nimelt südatalvel.
Kauaoodatud talikülvatud idamagun (Papaver orientale) ’Coral Reef’ avas oma esimesed õied 2012 varasuvel. Esiplaanil lupiin (Lupinus) ’My Castle’, samuti talikülvatud.
12
TALIKÜLV MIS ON TALIKÜLV?
Talikülv on erakordselt lihtne taimede ettekasvatamise meetod, mis võimaldab aiandushooajaga alustada juba talvel. See ei nõua suuri investeeringuid, päikesepaisteliste aknalaudade ega kasvuhoone olemasolu või spetsiaalsete valguslaudade muretsemist. Pealegi põhineb meetod suures osas materjalide taaskasutusel. Lisaks on talikülvi suureks eeliseks see, et külvatud seemned ei lange lindude ega näriliste roaks ning tärganud seemikud on vastupidavad ja külmakartmatud. Meetod seisneb lühidalt järgmises: seemned külvatakse alates talvisest pööripäevast selleks eelnevalt ettevalmistatud plastkonteineritesse, mis viiakse õue lume, tuisu ja muude ekstreemsete ilmastikutingimuste kätte karastuma. Kevadel kasvavad neist külma trotsinud seemnetest tugeva juurestiku ja lopsaka lehestikuga elujõulised ja tublid taimed, kes saavad kenasti hakkama Eestimaa heitlike ilmadega ning „vilistavad” kevadistele öökülmadele. Olen ise talikülvi meetodit kasutanud juba kaheksa aastat ning üles kasvatanud loendamatul hulgal püsikuid, suvelilli ja köögivilju. Käesolevas raamatus tahaksingi jagada oma isiklikke kogemusi, tähelepanekuid ja soovitusi ka teiste endasarnaste, entusiastlike hobiaednikega. Meetod on mõeldud omal käel katsetamiseks ja vajaduse korral täiendamiseks ning igaüks võib selle kohandada endale ja oma aiaoludele sobivaks.
13
mustes, ilma inimese kaasabita. Tavaliselt kukuvad seemned (kas ise või siis tuule, vihma, lindude või mööduvate loomade kaasabil) mullapinnale, jäävad sinna lebama, kuni kattuvad mahalangenud lehtedega või vajuvad pinnasesse. Talve lähenedes hakkab maapind tasapisi külmuma, et soojematel päevadel taas üles sulada. Selline külmumine-sulamine kestab vahelduvalt senikaua, kuni lõpuks langeb temperatuur püsivalt nullist allapoole ning maapind külmub pikaks ajaks. Kogu selle aja lebavad seemned piltlikult öeldes talveunne suikununa mullas. Talve lõppedes kordub seesama sulamise-külmumise tsükkel, kuni soojemate kevadilmade saabudes sulab maapind lõplikult üles. Saabub kevad. Seesama temperatuuri kõikumise tsükkel pika puhkeseisundi algul ja lõpus käivitabki soojade kevadilmade saabudes seemne idanemisprotsessi. Seemnete talikülvamine Talikülvi konteinerites kogevad seemned samu ilmastikutingimusi kui avamaal, kuid nad on rohkem kaitstud, seetõttu on ka nende idanemisprotsent kõrgem. Need väikesed minikasvuhooned kaitsevad seemneid ja tärganud taimi lindude ja näriliste, tugeva tuule ja vihmahoogude eest, lisaks hoiavad nad niiskust ja tekitavad kõrgema temperatuuri, mis kõik soodustab seemne idanemist. Seemnete talikülvamisel ei pea vaeva nägema mulla niiskustaseme kontrollimise ega seemikute hilisema karastamisega. Varakult välistingimustesse paigutatud seemned tärkavad looduslikul viisil, neid ei sunnita tärkama kunstlikul moel tubastes tingimustes. Juba tärgates on nad karastunud ja õueoludega kohanenud. Seemikutel on tihti muljetavaldavalt tugev juurestik ning tänu sellele juurduvad nad aias kiiresti ja hästi. Korralikult sildistatud konteinerite puhul tead täpselt, millise taime tõusmetega on tegu, sest idulehtede faasis on taimedel
22
Esiplaanil paar aastat tagasi talikülvatud mesilaste ja liblikate lemmik, lõhnavate õite ja lehestikuga monadra (Monarda didyma) ’Panorama Mix’. Taustal valgete topeltõitega (samuti talikülvatud) suureõieline härjasilm (Leucanthemum ×superbum) ’Crazy Daisy’.
pahatihti raske vahet teha. Nüüd võid aga kindel olla, et need on sinu külvatud taimed, mitte tärganud umbrohud. Ning lõppude lõpuks ei saa salata ka talikülvi meetodi mõju rahakotile – tegemist on üllatavalt soodsa viisiga suurte alade taimestamiseks, sest mõne seemnepaki hinnaga võib saada terve aiatäie taimi!
23
TALIKÜLV HAKKAME TALIKÜLVAMA! Külvimulla ettevalmistamine Niiskus on oluline Eespool kirjeldatud viisil ettevalmistatud konteinerid tuleks täita niiske külvimulla seguga. Niiskus on seemnete tärkamiseks ülioluline, kuna kuivas mullas on seemnete idanemine raskendatud, et mitte öelda lausa võimatu. Õige konsistentsiga
Väljas on päikesepaisteline talveilm, külma –15 °C. Ideaalne päev aiandushooaja alustamiseks!
56
V
mulla niisutamine tihendab seda vajalikul määral ja likvideerib kuivas mullasegus olevad õhuaugud, tagades nõndaviisi seemne parema kontakti mullapinnaga. Vesi niisutab seemnekesta ning jõuab lõpuks ka seemne embrüoni, misjärel käivitub idanemisprotsess. Kuiva mullaga täidetud konteinereid varitseb oht, et muld talve jooksul lume, lörtsi ja vihma käes seistes oluliselt kokku vajub ning kevadeks ei pruugi sinna jääda taime juurestiku piisavaks arenguks vajalikku ruumi, liiga madala mullakihi läbikuivamisohust rääkimata. Kuivas mullas viibimine on seemnele vaid säilitamismeetod, seemne stratifikatsiooniks on vajalik just nimelt külm ja niiske periood. Kuidas saavutada vajalik niiskusaste? Niisiis peaks külvimuld konteinerites olema parajalt niiske – mitte lirtsuv, vaid nii niiske, et kui seda peos tugevalt pigistada, nõrgub välja paar-kolm tilka vett. Sellise niiskusastme saavutamiseks on mitmeid viise. Näiteks võib kuiva mullaga täidetud külvikonteineri läbi niisutada otse kraanikausis, kastes mulda veega, kuni vesi hakkab põhjaaukudest välja nõrguma. Kuna niiske muld vajub kokku, siis tuleks konteinerisse lisada täiendavalt kuiva mullasegu ning seda taas niisutada. Niisutamise käigus saab selgeks ka see, kas konteineril on piisavas koguses ja suuruses drenaažiauke, ning vajaduse korral tuleks neid kas suurendada või juurde teha. Niisutamine altkastmismeetodiga Kuiva mullaga täidetud külvikonteinereid võib niisutada ka altkastmismeetodil, asetades konteinerid parajalt sügavasse veega täidetud suuremasse anumasse või korgiga suletud köögivalamusse. Alt kastes tuleks oodata, kuni mullapind muutub pealt niiskeks, kuid mitte läbimärjaks. Igal juhul peaks niisket külvimulda olema konteineris 8–12 cm jagu.
57
TALIKÜLV LÜHIÜLEVAADE TALIKÜLVAJA KALENDRIAASTAST Detsember Algab talikülvi hooaeg! Külva puude ja põõsaste seemneid. Tee kokkuvõtteid eelnenud aiandusaastast ja plaane algavaks hooajaks. Lehitse lõppenud aiandusaasta fotoalbumeid ja mõtle ümberkorraldustele. Kui veel pole jõudnud, siis soeta järgmise aasta Külvikalender. Sobiv aeg aiapäeviku sisseseadmiseks. Vaata üle oma seemnekollektsioon. Hakka külviplaani koostama. Tutvu seemnefirmade kataloogidega. Tee esimesed seemnetellimused.
Jaanuar Talikülva puude ja põõsaste ning pikka külmaperioodi vajavate püsikute seemneid. Täienda oma külvikonteinerite varusid ja alusta uute konteinerite ettevalmistamisega.
152
V
Pane paika talikülviplaanid, kui sa seda veel teinud ei ole. Telli uute, põnevate sortide seemneid.
Veebruar Külva hoogsalt külmakartmatuid püsikuid. Valmista ette konteinereid ja ürita neid sõpradelttuttavatelt juurde hankida. Täienda oma kahanevaid külvimullavarusid.
Märts Talikülva püsikuid, külmakartmatuid suvikuid ja köögivilju (nt salat, spinat, redis, herned, kapsalised). Tee tiir kohalikes seemnekauplustes, tutvu valikuga. Korralda sõpruskonnas talikülvitalgud. Hangi lisaks külvimulda.
Oma aianduseksperimentide kohta märkmete tegemiseks sobivad erinevad Eestis välja antavad aiakalendrid.
153