Vaatle linde!
Rob Hume
Inglise keelest t천lkinud Olav Renno
LONDON, NEW YORK, MÜNCHEN, MELBOURNE JA DELHI
Esmatrükk 2012. Dorling Kindersley Limited 80 Strand, London WC2R 0RL Penguin Group (UK) © 2012 Dorling Kindersley Limited © Tõlge eesti keelde. Olav Renno, 2013 Tõlke toimetanud Eda Posti
Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida, salvestada taaskasutataval moel või edastada mingil kujul ega viisil, elektrooniliste, mehaaniliste, fotograafiliste ega muude vahenditega ilma autoriõiguse omaniku kirjaliku loata. ISBN 978-1-40938-652-0 (ingl k) ISBN 978-9985-3-2689-3 (eesti k)
www.dk.com www.varrak.ee
Kleepsud
Nä
htud
!
Kui oled kohanud mõnd lindu, leia raamatu lõpust vastav kleeps ja pane see nähtud linnu pildi juurde.
Nähtud!
Sisukord KUST NEID LEIDA?
4–5
MIS LIND?
6–7
KÄITUMINE
8–9
JÄLGI LENDAMIST
10–11
AIAS
12–13
OSKUSSÕNU
14–15
LINNUD
16–109
SALGAD JA PARVED
44–45
PESITSEMINE
56–57
LENNUMOODUSED
68–69
TOITUMINE
82–83
RÄNNE
102–103
REGISTER
110–111
TÄNUSÕNAD
112
Raamatu lõpus üle 100 kleepsu
Tähised
Seda sümbolit kasutatakse juhul, kui pildil on isaslind, emaslind aga on teistsugune.
Elupaik – kus see lind elutseb
Toit – mida see lind sööb
Pikkus – sabast nokani
4
VAATLE LINDE!
Kust neid leida? Linde leidub peaaegu kõikjal, ent mõnes paigas on neid rohkem kui mujal. Alati võib linde näha vee ligiduses. Linnad ja asulad Mõned linnud on linnaeluga üsna rahul. Tuvid on linnades ja alevites tavalised ning mõnel pool võib näha isegi pistrikke kõrghoonetel pesitsemas.
Aiad Kui sinu elukohas on aedu, võid linnuvaatlustega algust teha aknast välja vaadates. Võid aeda rohkemgi linde meelitada, kui pakud neile toitu ja vett ning paned üles pesakaste (vt lk 12–13).
KUST NEID LEIDA?
Jõed ja järved Kus nad ka ei elaks, tahavad linnud juua ja kümmelda. Mõned linnud võivad ka ujuda ning paljud söövad putukaid ja muid oleseid, kes vee ääres elavad.
Puistud Paljud linnud elavad metsas ja suvel leiavad nad hõlpsalt varju lehestikus. Metsas ongi neid raskem märgata. Tõenäoselt võite linde rohkem kuulda kui silmata. Rannik Mõned linnud elavad ainult mere ligidal ja pesitsevad kaldavööndis. Teised kõnnivad toitu otsides piki randa, kahlajatest näiteks merisk.
5
6
VAATLE LINDE!
Mis lind? Lindudel on mõnikord raske vahet teha. Et aru saada, mis liiki lindu sa näed, vaata kõigepealt tema suurust, siis kuju ja värvust.
Punarind väike
Suurus Kui näed lindu, keda sa ei tunne, siis püüa teda esmalt suuruse järgi võrrelda mõne sulle tuntud linnuga.
Sinikael-part suur Kodutuvi keskmine
Kühmnokk-luik ülisuur
MIS LIND?
Terav nokk
Kuju Siis püüa aimu saada tema kujust. Pane tähele saba pikkust, kere kuju ning jalgade ja noka laadi.
Lühike saba
Hallhaigur
¨ Ummargune kere Pikad jalad
Käblik
Värvus Nüüd vaata, mis värvi see lind on. Kas tal on mingit erilist mustrit või erinevat tooni laike?
Tähniline alapool Hoburästas
Sinine lagipea
Sinised tiivad
Kollane alapool Sinitihane
7
8
VAATLE LINDE!
Käitumine Ühe või teise linnu käitumine oleneb tihti sellest, mida ta sööb ja kuidas ta toitu hangib. Linnu käitumise jälgimine võib linnu määramist hõlbustada.
Võsaraat See lind sööb pisikesi seemneid, mida nopib maapinnalt. Ta askeldab võsaserval või heki ja lillepeenra ääres, püüdes vaenlastele märkamatuks jääda. Hallhaigur Haigrud söövad kalu, keda nad haaravad noka abil. Neid võib näha kas vee ääres seismas või aeglaselt ja vargsi vees sumamas, valmis napsama ükskõik millist mööda ujuvat kala.
KÄITUMINE
Koduvarblane Varblastele meeldib väikeste lärmakate salkadena koos olla. Nad nääklevad ja sirtsuvad üksteise kõrval, otsides toiduks seemneid ja tillukesi putukaid, näiteks lehetäisid.
Suur-kirjurähn Rähnid on kohastunud just nimelt puu otsas elamiseks. Suurkirjurähn raiub oma pesa jaoks puutüvesse õõnsusi ja sööb puukoore all leiduvaid putukaid.
Saba kasutab ta puutüvele toetumiseks
9
Tugev nokk õõnsuste raiumiseks Lühikesed jalad ja teravad küünised mööda puud ronimiseks
24
METSVINT
Terav sinakas nokk
Valge õlalaik
Roosa rind Hästi roosa Isased metsvindid on enamjaolt roosa värvusega ja hüüavad üksteist kutsudes „vint”. Emased on isaslindudest rohekamad.
Kollane tiivatriip
Tume silmamask
Kooniline nokk Seemnesööja Rohevindid kasutavad oma nokka seemnete koukimiseks, näiteks kibuvitsamarjadest. Toidumajas armastavad nad süüa päevalilleseemneid.
Rohekas kere
ROHEVINT
25
Metsvint Need linnud toituvad maapinnal puude all ja tulevad ka toitmiskohale, kus nokivad teistest lindudest maha pudenenud seemneid. N 채h
Puistud, aiad
tu
d!
Putukad, seemned
14,5 cm
Rohevint Kevadel laulavad rohevindid agaralt puuladvas ja 천hus. Lennates vehivad nad kiiresti tiibadega.
d!
N채
u ht
Puistud, hekid
Seemned, marjad, p채hklid
15 cm