"Võro naba" seletuskiri

Võru keskväljaku arhitektuurivõistlus

Seletuskiri

“Võro naba”

1. Kujundusidee lühikirjeldus

Kujundusideeks on planeerida Võru linna esinduslik keskväljak – linna „naba“. Arvesse on võetud ajaloolist regulaarset tänavatevõrku, mis väljendub funktsionaalses ja täisnurksetest linnakvartalitest inspireeritud korrapärases ruumikujunduses.

Samas on keskplatsi kujunduselementideks Võru linna loodusest (roheline ring, järved, jõed) inspireeritud välimööbli disain, et tasandada ideeliselt maalähedast ja linnalist ­ looduslikku ja tehislikku elukeskkonda.

2. Funktsionaalse idee lühikirjeldus, väljaku aktiivsustsoonid ja kasutused

Linnaväljakut kujundavateks teguriteks on Katariina allee, mille ajalooline telg ulatub Tamula järvest kuni mõisahooneni; esialgselt planeeritud suur ja avar Seminari väljak; kirikut ümbritsev haljasala säilitamise ja korrastamise nõue ning parkimissüsteemi hajutamine esteetilisel põhimõttel.

Väljaku ​ aktiivsustsoonidest​ annab avar Seminari väljak võimaluse korraldada alal erinevaid suurüritusi, võimaldab ruumi ka rohke inventari jaoks ning mõjub linnas keskse ja suursuguse esindusväljakuna.

Katariina allee juhib inimesed järve äärest väljakule ja vastupidi ning annab aimu allee olemusest (Tamula järve äärest ajaloolise mõisahooneni). ​ Linna keskne telg​ on visuaalselt nähtav erilaadse pinnakatendi kujul. Antud teljele jääb ka “Estonia” mälestusmärk ning selle kõrval asetsev tasapinnaline purskkaev, mis kordab telje teises otsas asetsevat veekogu.

Kirikut ümbritsev haljasala​ säilib üldiselt samade funktsioonidega, kuid seda ümbritseva kõnnitee ääres paikneb osaliselt madal piire​ müür, mis on süvendatud ala kõrgema pinnavormi sisse, ning millel asetsevad istumispingid muudavad haljasala kasutajasõbralikumaks. Ala ümbritseb ja läbib tihti kasutatav sillutatud tee, mis muudab antud ümbruse funktsionaalsemaks.

Lisaks on kiriku sissepääsu juures esinduslik sillutatud ala ja parklat piiravad istumispinnad/haljastuskonteinerid, mis muudavad kirikuesise ala esteetilisemaks ning sobivamaks ka tseremoniaalsete ning religioossete ürituste läbiviimiseks (nt pulmad jne).

Haljasala ja väljak​ lõimuvad omavahel füüsiliselt ja visuaalselt täisnurkse katendi kujunduse abil, millel asetsevad lamamistoolid pakuvad inimestele päikeseküllast puhkeala, kust avanevad vaated tervele väljakule kui ka Võru Suurkannataja Ekaterina kirikule.

1

Kõige väiksema liiklustihedusega ​ Seminari tänav​ muutub osaks väljakust samale tasemele tõstetud sarnase katendi abil, kuna seal asub ka Võru riigigümnaasiumi hoone ning on tihedamalt kasutatav jalakäijate poolt. Ohutuse tagamiseks ääristavad tänavat piirdepostid. Tänav võiks olla suveperioodil suletud ning pakkuda Seminari tänava uutele välikohvikutele ruumi oma tegevust laiendada.

Väljaku kasutusvõimalusteks ​ on rahvusvahelised/riiklikud/kohalikud üritused, laadad, turg, festivalid, kontserdid, tseremooniad, teater, vabaõhukino, välinäitused ning talvisel ajal ka uisuväli. Eelkõige täidab avatud linnakeskne ruum oma eesmärki linna fookuspunktina, on turvaline, valgustatud ja inimkeskne ruum.

3. Haljastuse lühikirjeldus

Seminari väljakul säilivad kiriku ümber haljasalal asuvad puud, mis harmoneeruvad hästi Katariina kirikuga ning annavad kesklinnale looduslähedase hinguse, samal ajal kui suur ja avar väljak selle kõrval mõjub üsna kontrastselt.

Seminari tänaval asuvad puud peaks eemaldama sobimatuse, botaanilise väärtuse puudumise, vanuse ja halva seisundi tõttu.

Uued puud​ (​ Tilia cordata, Carpinus betulus​ ) puhverdavad Jüri ja Tartu tänava äärset väljaku osa ning kiriku kõrval asetsevat parklat, et eraldada liiklust ja väljaku ruumi visuaalselt ja õhu kvaliteedi parandamise eesmärgil. Samas ei sulge nad olulisi vaateid Katariina alleelt ega nähtavust kirikutele. Lisaks asub ka uus puuderida Jüri tänaval, väljaku vastas.

Puud, mis asuvad Tartu tänava poolses küljes, on kavandatud lookleva joonena arvestades kujunduselemente, ülejäänud puuderead on sirged, mis rõhutavad regulaarset tänavavõrku.

Kirikuesisel haljastusalal​ säilib muru. Hekki pole ette nähtud, kuna see jagab niigi väikese ruumi veel pisemaks ning tekitab piirava tunde, samuti vajab hekk liigset hooldust.

Istutuskastid​ kiriku ja parkla vahelisel alal annavad võimaluse istutada hooajalisi ilutaimi, mis muudavad ala rõõmsamaks ja värvikirevamaks. Talvel võib isutuskastid tühjaks jätta või paigutada sinna näiteks metallvõrguga vormitud installatsioonid või kasutada kohalike Võru kunstnike/õpilaste installatsioone, mis ilmestavad ala siinse kultuuriga ning mis lume olemasolul tekitavad uudseid “lumeskulptuure.”

2

4. Parkimislahendus

Parkimiskohad​ asuvad Tartu tänava ääres, Koidula tänava ääres kiriku kõrval, Seminari tänaval (v.a. suveperioodil, mil avatakse välikohvikud) ning kiriku ees. Seal asuv parkla on tõstetud samale tasapinnale väljakuga, et oleks olemas võimalus parklat vajadusel ka muu alana kasutada ning ei erine seetõttu ülejäänud väljakust. Parklat ja jalakäijate ala piiravad piirdepostid.

Parkimissüsteem​ on hajutatud, et vältida liigset parklapinda ja luua eelis jalakäijatele ja jalgratturitele Võru linnasüdames. Kokku on parkimiskohti planeeringualal 62.

Liiklussüsteem jääb üldiselt samaks.

Lisaks on loodud ​ kergliiklusteed​ Jüri ja Tartu tänavale, pikendades neid terve linna ulatuses, ühendades kõiki linnaosi nagu on ette nähtud Võru linna maakasutusplaanis.

Planeeringualal on eelistatud kergliiklusteede kasutajaid, seetõttu on​ ​ ülekäigurada​ Jüri tänaval Katariina alleest väljakuni tõstetud​ sõiduteest kõrgemale, samuti on seda terve Seminari tänav, mis on piiritletud piirdepostidega, pakkudes võimalust sealsetel elanikel linnas turvaliselt liikuda ning avardada väljakut.

Jalgrattaparklad​ asuvad kiriku haljasala ja parkla vahel, vana tuletõrjedepoo (taastatud kohvikuks) juures ning Jüri­Tartu tänavate ristumiskoha lähedal.

Bussiliiklus​ e ohutumaks muutmisel on kavandatud bussitasku, mille kõrval on ka uus katusega bussiootepaviljon.

5. Inventari ja väikevormide üldkirjeldus

Keskväljakul asub Võru linna rohevõrgust (rohealad, järv ja jõed) inspireeritud pikad visuaalselt ühendatud, vahelduvalt olemasolevate seljatugedega ​ pingid​ , millel on võimalik olenevalt disainist ühel või mõlemal pool istuda. Pingid piiritlevad väljakut ja annavad võimaluse istuda peatänavate läheduses, ka puude varjus, nautida vaateid kirikutele ja platsile ning bussi ootamiseks peatuse läheduses.

Pingi Jüri tänava poolse osa ja Katariina allee telje vahel asub pingi looklev jätk ca 2m kõrguste sirmidena​ , kuhu on paigutatud Võru linna kaart ja info ning mis toimib ka kuulutuste stendina.

Sirmid on väljapaistvad, suunavad parklasse või alleele jõudnud turisti hõlpsasti väljakule, kust avanevad juba järgmised vaated.

3

Seminari tänava lähedal asuva pingi looklemise kujusse on ühendatud statsionaarne kalde­ ning trepiga ​ vabaõhulava​ , mis toimib ka ​ väliauditooriumina​ , kuna asub gümnaasiumi lähedal ja pakub lähedalasuvaid istumiskohti.

Seal samas asub ka teisaldatava ​ suure lava asukoht​ , mille määrajaks oli Võru Ühisgümnaasiumi/vana mõisahoone lähedus ­ kaunite avanevate vaadetega, esinduslik, suletud seljatagune, kaugemal liiklusest, kohvikute lähedus ja elektriühenduse võimalus.

Lamamistoolide​ asukoha eelis kiriku juures on pakkuda inimestele võimalust olla lähedal haljasalale ning nautida keskpäeva päikest. Nende kõrval asuv tasapinnaline purskkaev pakub soojadel ilmadel värskendust ning lastele mängurõõmu maast tõusvate veejugadega, külmadel aastaaegadel pole seda nähtaval, kuna asub maapinna all. Selle asemel on seal jõulude ajal jõulukuuse asukoht​ , kuna puu sobib kiriku lähedusse ning on nähtav terve Katariina allee ulatuses.

Katusega jalgrattaparkla ja bussipaviljon​ sulanduvad sarnase kujunduse ning materjalide kasutuse tõttu ühte terve väljaku kujunduselementidega.

Veemänguks on tasapinnaline ​ purskkaev​ , mis hooajaliselt võib olla töös (vesi voolab tagasi maa sisse) ning õhtuti valgustatud; mittevajadusel suletud ning sellel on võimalik ka peal kõndida ning muid elemente paigutada (nt jõulukuusk, uisuväli).

Müügilettide lahenduse ​ eelis on lihtsasti kokkupandavus ning kergesti ladustatav, materjalideks on puidust plaadid, metallist võrestik ning katuseks veekindel riie.

Viis statsionaarset lipujalandit ​ on ühekõrgused ning sarnanevad skulptuurile ka lippude olemasoluta. Lisaks järgivad nad pinkide loogelist joont. Materjalideks on puit ja “corten” teras.

Hallist ​ graniidist piirded​ , “Corten” terasest ​ piirdepostid ja istutuskastid​ on mõeldud jalakäijate turvalisuse tagamiseks liikluses, mis samal ajal on kasutatavad ka olenevalt elemendist istumisalusena või taimede istutamiseks.

Graniidist piirded ja istutuskastid asuvad parkla ja kiriku vahel, et luua visuaalselt eraldatavad ruumifragmendid ning hoida jalakäijaid eemal liiklusest.

Kujunduselementide materjalideks​ on enamasti​ “corten” teras​ ­ ilmastikukindel roostekarva materjal, mis ei vaja hooldust, on vastupidav ja sobib värvi poolest hästi kokku Võru linna puithoonetega ja linnaruumis oleva punase tellisega.

Seda kasutatakse järgmistes elementides: pingipiirded ja ­toestus, piirdepostid, infostend­sirmid, bussiootepaviljoni sein, prügikastid, jalgrattaparkla ja istutuskastid.

Lisaks on osade elementide juures kasutatud puitu ja graniitkivi.

4

Osadel kujunduselementidel, nagu sirmidel, statsionaarsel vabalaval, istutuskastidel ja võimalusel ka teistel elementidel on kaunistuseks Võru vapisümboli ­ kuuse ­ rakukoostise muster​ , mis avaldub orgaaniliste vormidena “corten” terasmaterjalis tühimikena, mis tekitab valguse läbimisel varjusid. See ilmestab planeeringuala olenevalt valgusest eriilmelise pits­struktuurse varjuga.

“Estonia” mälestusmärk​ jääb samasse kohta ning on eraldatud eriilmelise sillutuskatendiga, et pakkuda monumendile oma ruumi.

Väljaku valgustuslahendus Välisvalgustiteks on energiasäästlikud (LED) terasest viiemeetrised postvalgustid, mis suunavad sooja valge valguse allapoole suunas olenevalt valgusti variandist ­ kas ühepoolse­ või kahepoolse valgusvihuga, ning ennetavad valgusreostust. Lisaks on fassaadivalgustiteks ning bussipeatuse lähedal maaga tasapinnas asuvad valgustid, mis suunavad vihu üles suunas/fassaadidele.

Väljaku katenditeks​ on hooldusvaba ja ilmastikukindel graniit/graniitplaat, parklas porfüürikuubikutest katend.

Linna keskse telje (Katariina allee) katend​ ​ on ülejäänud väljaku omaga risti, mis tekitab visuaalselt eraldava teesuuna efekti.

Lisaprogrammiks​ on taastamistvajavate hoonete kasutuselevõtt kohvikute­, restoranide­, hostelitena (eelkõige pritsumaja välikohvikuna ning kiriku taga asuv roheline puitmaja), et tuua väljakule rohkem inimesi ning taastada linnakeskuse eesmärk.

Hooajaliselt teisaldatavaks inventariks on kontserdilava, 1000 teisaldatavat istepinki ja müügiletid. Ülejänud on statsionaarne inventar.

5